Tee ehitusloa andmine riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitamiseks

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 11251

Viimsi-Rohuneeme tee Suurevälja

bussipeatuste ja jalgteeühenduste

ehitamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/365

Tee ehitusloa andmise kuupäev 02.06.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste

ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km

3,65-3,9 Suurevälja bussipeatused 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt. 186, 11314 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6 613 925

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme Tamme

ja Suurevälja bussipeatuste ja

jalgteeühenduste ehitusprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P22008

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitusprojektile“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. ARVAMUSED

1.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Telia Eesti AS

Kiri nr 11.03.2026 nr EC.1-

5.1/358-1

Antud projekti kooskõlastus nr. 37583699 on aegunud (kooskõlastus tuleb pikendada) ja tuleb täita kooskõlastamise

nõue “Enne Telia sideehitise ümberehitamist peab ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Teliaga sideehitise

ümberehitamise lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille osapoolteks on ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde

teostaja ja Telia“.

Otsus: 1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

2. Arvestada ehitustööde läbiviimisel kirjas tooduga.

2 Viimsi Vesi AS

Kiri 11.03.2026

NÕUSOLEK nr 8386. Vastavalt ehitusseadustiku §70 annab AS Viimsi Vesi, kui kaitsevööndiga ehitise omanik

nõusoleku teostada kaitsevööndis või selle vahetus läheduses ehitustöid vastavalt esitatud projektile järgnevate

märkustega:

1. Nõusoleku andmisega ei kinnita AS Vesi Vesi talle esitatud projektis märgitud olemasoleva AS-ile Viimsi Vesi

või kolmandatele isikutele kuuluva (sh kinnistusisese) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) asukoha

õigsust ega võta endale mingit vastutust selles osas. Sõltumata arvamuse andmisest tuleb tagada, et tööde tegemise

käigus ei kahjustata ÜVK-d ning enne tööde alustamist tuvastada ÜVK tegelik asukoht. ÜVK kahjustamise korral

tuleb AS-ile Viimsi Vesi ja kolmandatele isikutele hüvitada kogu tekkinud kahju.

2. Töö teostajal on kohustus enne töö alustamist ristuvate kommunikatsioonide sügavused täpsustada ja või välja

kaevata;

3. Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad ühisveevärgi ja/või –

kanalisatsiooni kahjustamist.

4. Enne ehitustöödega alustamist tuleb kutsuda kohale AS Viimsi Vesi esindaja teavitades sellest 5 tööpäeva ette,

saates e-kirja aadressile [email protected].

5. Enne ehitustööde algust täpsustada olemasolevate vee- ja kanalisatsiooni rajatiste kõrguslik paiknemine.

6. Haljatus- ja teetöid teostav töövõtja peab tagama et luugikomplektid paigaldatakse katendiga samasse tasapinda.

Samuti peab töövõtja vajadusel rekonstrueerima kaevu katteplaadi ja maapinna vahele jääva konstruktsiooni

(tõsterõngad, luugikomplekt). Lõhutud ÜVK tehnosüsteemidest tööalas tuleb vee-ettevõtjat viivitamatult teavitada

ning remonttööd kooskõlastada. Samuti peab töövõtja teavitama vee-ettevõtjat tööde käigus avastatud

projektdokumentatsioonis märkimata ÜVK tehnosüsteemidest.

7. Töövõtja peab tööde käigus vältima puistematerjalide sattumist ühiskanalisatsiooni ning vajadusel tööde

lõppedes teostama tööalas asuvale kanalisatsioonilõigule survepesu.

8. Olemasolevate vee- ja kanalisatsiooni kaevude kohtades jälgida, et oleks tagatud ÜVK

torustiku armatuuride ja kaevude kaitse.

9. Arvamus kehtib 1 aastat.

Otsus: 1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

2. Arvestada ehitustööde läbiviimisel kirjas tooduga.

3 MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

Kiri nr 26.03.2026 nr 5-

6/12-1

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on tutvunud Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee Suurevälja

bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitusprojektiga ja nõustub selles esitatud tingimustega. Otsus: Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

4 Viimsi Vallavalitsus - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

5 Elisa Eesti AS -

6 Imatra Elekter AS -

7 Pringi Külaselts MTÜ -

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitusprojektile“

lisa 2

2

1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Rohuneeme tee 65e

89001:003:0289

e-kiri 13.03.2026

Projektis on kirjas, et ülekäiguraja valgustuse toitekaabel tuleb viia tee alt läbi kinnisel meetodil (ehk

suundpuurimine või muu kaevikuta tehnoloogia).

Minu kinnistul Rohuneeme tee 65E puudub internetiühenduse kaabel ja sideteenuste ainus pakkuja (Telia)

küsib selle toomise eest 20 tuhat Eurot. Kuidas oleks võimalik et ka sidekaabel tuuakse sama suundpuurimise

kõri läbi teisele poole teed? See moodustas Telia hinnast lõviosa.

Põhjendus: Transpordiameti poolt tellitavas projektis ei ole võimalik

kavandada eraomandis oleva maaüksuse liitumist sidekaabliga. Teemat

on pöördujale pikemalt selgitatud e-kirja teel 16.03.2026.

Otsus: Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

2 Rohuneeme tee 65h

89001:003:1171

Pakpoordi

89001:003:6660

e-kiri 27.03.2026

Kinnistu juurde Rohuneeme tee äärde kavandatud ülekäigurada ei ole sobiv lahendus, kuna samal ajal on

planeeritud muuta kinnistule juurdepääsuteed, kus paikneb 2–3 parkimiskohta. Selline lahendus võib olla

väga ohtlik. Rohuneeme teele väljasõidul peab juht vaatama mõlemale poole, eriti vasakule, et pöörata

parempoolsesse sõidusuunda. Kui samal ajal liigub jalakäija kiiresti üle ülekäiguraja, võib see kergesti

põhjustada liiklusohtliku olukorra või õnnetuse jalakäijatega. Seetõttu peaks ülekäiguraja ja kinnistult

väljasõidu vaheline kaugus olema oluliselt suurem – eelistatavalt vähemalt 50 meetrit või enam. Samuti ei

ole vastuvõetav kavandatud jalakäijate liikumistee bussipeatusesse.

Põhjendus: Rohuneeme tee 65h ja Pakpoordi katastriüksused ei külgne

ega asu kohakuti projekteeritud ülekäigurajaga. Katastriüksustel

puuduvad väljaehitatud ristumiskohad (endises sõnastuses mahasõidud)

riigiteelt ja parkimiskohad. Kuna mõlemad katastriüksused on

hoonestamata, ei ole projektis neilt kavandatud eraldi kergliiklustee või

jalgtee lõiku bussipeatustesse. Transpordiamet hindab, et arvamuse sisu

ei ole seotud omanikule kuuluvate katastriüksustega.

Otsus: Jätta arvestamata ettepanek suurendada kinnistult väljasõidu ja

ülekäiguraja vahelist vahekaugust 50 ja enama meetrini. Kuna pöörduja

katastriüksustel puuduvad väljaehitatud ristumiskohad, ei saa see asjaolu

pöördujale riivet põhjustada.

3 Rohuneeme tee 65f

89001:003:1168

e-kiri 27.03.2026

Vastavalt Transpordiameti 11.03.2026 kirjale nr 8-1/23-010/4068-1 anti A.V. võimalus esitada seisukoht

riigitee 11251 Viimsi Rohuneeme Tamme ja Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitusloa eelnõule

(edaspidi Eelnõu). A.V. on Rohuneeme tee 65f kinnistu omanik ning on kategooriliselt vastu ülekäiguraja

ning tee rajamisse vahetult Rohuneeme tee 65f kinnistuga piirnevale alale vastavalt Eelnõus esitatule ning

vastuväited on alljärgnevad.

1. Esmalt märgime, et A.V. on varasemalt juba esitanud vastuväited Eelnõu aluseks olevale ehitusprojektile,

kuid kahetsusväärselt ei ole ühegi seisukohaga vähimalgi määral arvestatud. Samuti on

projekteerimistingimuste vaidlustamise raames esitatud erinevaid kompromissettepanekuid, kuid ühegi

ettepaneku kaalumist ega arvestamist Eelnõust ei nähtu.

2. Asjaolu, et projekteerimistingimustega seonduv kohtuvaidlus on lõppenud, ei tähenda, et

projekteerimistingimustes esitatud projektlahendus oleks ainuõige. Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 1 kohaselt

on projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamise aluseks, mitte ei asenda ehitusprojekti. Seega tuleb

peale projekteerimistingimuste andmist koostada ehitusprojekt, mis peab arvestama kõiki olulisi asjaolusid,

sh naaberkinnistu omanike huve ja seda sõltumata sellest, et varasemalt on projekteerimistingimused

väljastatud. Käesoleval juhul vastavat põhimõtet järgitud ei ole.

3. Eelnõu aluseks olev ehitusprojekt näeb jätkuvalt ette ülekäiguraja ning jalgtee rajamise vahetult

Rohuneeme tee 65f kinnistu piirile koos kinnistu piirneval alal olevate mändide hävitamisega. Samuti näeb

ehitusprojekt Rohuneeme tee 65f sissesõiduala ümberehitamise, mis omakorda tähendab senise olukorra

hävitamist ja Rohuneeme tee 65f omanike ja elanike senise elukeskkonna olulist muutmist.

4. Rohuneeme tee 65f kinnistu on hoonestatud lähtuvalt kehtivast detailplaneeringust. Kinnistu on

hoonestatud ning kõrghaljastus rajatud ca 16 aastat tagasi. Kinnistu hoonestamisel, piirete, sissesõidutee ning

haljastuse rajamisel ei osatud vähimalgi määral ette näha, et tulevikus võidakse ülekäigurada ning avalik tee

rajada vahetult kinnistu piirile ja sissesõidu kõrvale. Ülekäiguraja ning avaliku tee rajamine toob kaasa olulise

muutuse Rohuneeme tee 65f kinnistu privaatsuses, mis omakorda mõjutab kinnistu väärtust negatiivselt, mida

kinnitab ka asjas esitatud dokumentaalne tõend (vt lisa). On ilmne, et kinnistu, mille vahetult piirneval alal

(sisuliselt värava taga) asub avalik tee ja ülekäigurada, väärtus langeb võrreldes praeguse olukorraga, kus

kinnistu piirneb suurte elujõus mändidega, mis summutavad nii müra, kui annavad privaatsust ja turvalisust.

Vastavad suured elujõus männid on oluliseks müra tõkkeks Rohuneeme tee 65f kinnistul. Samuti on vastavad

puud täiendavaks turvalisuse elemendiks võimalike liiklusõnnetuste puhul olles takistuseks Rohuneeme tee

Põhjendus: Transpordiamet ja maaomanik on sama ehitusobjekti

projekteerimistingimuste üle teinud läbi kohtuvaidluse kahes

kohtuastmes, haldusasi nr 3-23-138, riigikohus ei võtnud

kassatsioonikaebust menetlusse. Mõlemas kohtuastmes arutati asja

kohtuistungil. Kohtuasjades käsitleti enamust käesolevas arvamuses

esitatud punktidest. Kohtumenetlus lõppes otsusega jätta maaomaniku

kaebus rahuldamata. Transpordiameti projekteerimistingimused jäid

kehtima.

Mitmeid 27.03.2026 arvamuses kajastatud teemasid käsitleti põhjalikult

kohtuasjas ja projekteerimistingimuste menetluses (Transpordiameti

korraldus 20.10.2022 nr 1.1-3/22/767 koos lisadega). Selguse ja

ülevaatlikkuse huvides vastame siin ka neile punktidele lühidalt uuesti.

käsitle.

Punktis 1, 12, 13 viidatud kompromissettepanekuid on Transpordiamet

kaalunud ja ei arvesta järgmistel põhjustel. 1) Ettepanekut pikema

parempoolse bussiplatvormi rajamiseks, mis kattuks Rohuneeme tee 65d

kinnistuga (89001:003:0288) ei arvestata, kuna Rohuneeme tee 65d

kinnistu osas taotleti ristumiskoha rajamist ja Transpordiamet on selleks

nõuded väljastanud; ristumiskoha ja bussitasku kattumine ei ole

liiklusohutu lahendus. 2) Ettepanekut kavandatud ülekäiguraja

nihutamiseks 2-3 m võrra Viimsi keskuse suunas Transpordiamet ei

arvesta, kuna see halvendab liiklusohutust, sest mööda ülekäigurada teed

ületava liikleja teekond ülekäigurajal pikeneb ja ületus asub kohakuti

bussitaskuga. Püünsi peatuse näite osas asub amet seisukohale, et mõnes

teises kohas esineva ammusest ajast pärineva halva näite või halva

praktika kordamine ei ole põhjendatud ja ei aita kaasa liiklusohutuse

parandamisele.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitusprojektile“

lisa 2

3

65f kinnistu sisehoovis olevale võimalikele inimestele ja varale, kuna on võimaliku õnnetuse korral

täiendavaks takistuseks vältimaks liikluskahjude ulatumist Rohuneeme tee 65f kinnistule jne. Praktikas on

mitmeid näiteid, kus liiklusõnnetuse korral on sõiduk paisanud hoonesse või aeda ning seda sõltumata

äärekivist. Kõigi vastavate mõjude ulatus oleks oluliselt väiksem, kui kavandatakse esitatud alternatiivseid

lahendusi ning puud säiliksid.

5. Liiklusseaduse (LS) § § 21 lg 2 p 6 ning lg 4 p 1 kohaselt ei tohi sõidukit peatada ega parkida ülekäigurajal

ning lähemal kui viis meetrit enne ülekäigurada. Eeltoodu tähendab, et Rohuneeme tee 65f kinnistu sissesõidu

alal ei tohi mistahes sõiduk, välja arvatud eritalituse sõiduk, peatada ega parkida. Vastuväite esitaja on teadlik,

et parkida tuleb enda kinnistu piiril, kuid tuleb arvestada reaalse elulise olukorraga, kus paratamatult sõidukid

vähemalt teatud aja on sunnitud parkima väljaspool kinnistu piire värava taga, mis on tavapärane praktika

üldjuhul kõikide eramute puhul, mis asuvad tiheasustuspiirkonnas (kinnistut külastavad erinevad teenuse

osutajad, näiteks postiljon, kullerid, lisaks külalised, võimalik on olukord, kus väravat ei ole võimalik avada

jne). Lisaks võib talvisel perioodil suurest lumesajast tulenevalt olla võimatu mitme sõidukitega kinnistule

parkida jne. Teisisõnu, igapäevases tavapraktikas võib leida väga erinevaid olukordi, kus tiheasutusalas

sõidukit peatuvad ja pargivad teatud aja ka kinnistu piirest väljas nö värava taga. Vastavad elulise olukorrad

on Eelnõu aluseks olevas ehitusprojektis jäetud arvestamata.

6. A.V. on korduvalt varasemalt Transpordiametile selgitanud, et ülekäiguraja kavandamine vastavasse

asukohta muudaks väljasõidu Rohuneeme tee 65f kinnistult ebaturvaliseks ning paratamatult seeläbi

kahjustub liiklusohutus. Rohuneeme tee 65f kinnistu hoonestamisel, haljastamisel ja parkimiskohtade

kavandamisel ei saanud eeldada, et kinnistul tuleb tagada sõidukite ümberpööramise võimalus. On ilmne, et

praktikas ei ole võimalik alati sõidukil kinnistu piires ümber pöörata ning paratamatult toimub kinnistult

väljasõit tagurdades. Asjaolu, et sõiduki juht peab alati veenduma ohutuses, ei muuda fakti, et ülekäiguraja

kavandandamine vaidlusalusesse asukohta, muudab väljasõidu igal juhul kinnistult ohtlikumaks. Eluline

olukord on igapäevaselt ka teine – üldjuhul eramute piirkonnas toimub kinnistutelt väljasõit tagurdades.

Vastava kinnituse saab mistahes eramute piirkonnas liikudes ning üldjuhul toimub eramute aedadest väljasõit

tagurdades. Eeltoodud elulistest olukordadest lähtuvalt ei olegi ülekäiguradu rajatud tiheasustusalal eramute

sissesõidu äärde. Eraldi tuleb rõhutada, et ka Transpordiameti enda esindaja on märkinud, et tegemist ei ole

tavapärase praktikas kasutatava lahendusega.

7. Lisaks näeb ehitusprojekt ette Rohuneeme tee 65f praeguse sissesõiduala ümberehituse, vt väljavõte

projektist ning fotod olemasolevast olukorrast.

Vastavas osas seletuskirjas mistahes selgitused puuduvad. Rohuneeme tee 65f kinnistu piirdeaed on

elektroonilise liugväravaga, mis on paigaldatud lähtuvalt praegusest olukorrast. Samuti on kinnistuga piirnev

ala tänavakivisillutisega. Seevastu on ehitusprojekti joonisel vastav ala muudetud märkimisväärselt kitsamaks

ning suures ulatuses osas asendatud haljasalaga. Eeltoodu aga tähendab, et kogu väravatagune ala tuleb ümber

ehitada, väravalahendus koos automaatikaga ümber ehitada jne.

8. Vastavas osas projektis selgitused ja lahendused puuduvad. Tegemist on olulise omandiõiguse riivega, mis

eeldab esmalt asjakohast vajadust niivõrd ulatuslikuks elukeskkonna muutuseks kui ka asjakohast hüvitist.

Seevastu ei ole antud juhul esitada ühtegi põhjendust, et miks on vajalik kinnistuga piirneva asfaltpinnasega

ala asendamine murukattega alaks ja seda olukorras, kus niigi on kinnistult sisse-väljasõit kitsas. Samuti

muudetakse seeläbi ehitusperioodiks kinnistule sissesõit võimatuks ning puuduvad selgitused, et kuidas on

vastaval perioodil Rohuneeme tee 65f kinnistu sihtotstarbeline kasutus tagatud.

Punkt 2. Transpordiamet ei otsi ainuõiget lahendust, vaid

projekteerimisülesandele ja liiklusohtu põhjustavale probleemile vastavat

lahendust. Antud juhul on peamiseks probleemiks bussipeatuste vahel

teeületusvõimaluse puudumine. Projekteeritud ja ehitusloa objektiks olev

lahendus vastab lähteülesandele, eesmärgile ja

projekteerimistingimustele.

Punktid 3 ja 4. Riigitee projektiga on kavandatud tegevused riigitee alusel

maal ehk riigitee katastriüksusel, sh on haljastuse likvideerimine kavas

teemaal. Eramaa omanikul ei saa olla ootust, et väljaspool tema kinnistut

teistel era- või riigi omandis olevatel maadel jääb olukord muutumatuks.

Antud juhul on Rohuneeme tee 65f kinnistuga külgneval alal asuva

olemasoleva bussipeatuse ühendamiseks kavas lühike kõnniteelõik ning

ülekäigurada. Need on projekteerimisel riigile kuuluvale transpordimaa

sihtotstarbega katastriüksusele, funktsionaalselt seotud olemasoleva

liikluslahendusega ning vajalikud avalikes huvides. Väljaspool kinnistut

asuva paari mägimänni likvideerimise vajadus tuleneb sellest, et mändide

auskoht kattub kavandatava jalgteelõiguga. Puude likvideerimine

parandab mh nähtavust kinnistult väljasõidul. Kuivõrd kinnistu piirile on

rajatud tugev kivimüür, ei ole tõsiseltvõetav oht, et teelt väljasõidul

paiskub sõiduk hoonesse vms.

Punkt 5. Nii peatumine kui parkimine teedel on reguleeritud

liiklusseadusega. Liiklusseaduse § 2 p 52 kohaselt on peatumine sõiduki

ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose

laadimise ajaks ning liiklusseaduse § 2 p 49 kohaselt on parkimine sõiduki

ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale-

või mahaminekuks või veose laadimiseks. Vastavalt liiklusseadusele ei

tohi ka tänases olukorras ristumiskohal või peatuda ega parkida. Esiteks

ei tohi ristumiskohta sulgeda ning käesoleval juhul, kuna Rohuneeme teel

puudub jalg- ja jalgrattatee mere pool sõiduteed, siis kasutavad teepeenart

liikumiseks jalakäijad. Liiklusseaduse § 20 lg 1 alusel ei tohi juht peatada

ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse

sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale

alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede

kulgemise suunas. Liiklusseaduse § 21 lg 2 p 5 on sätestatud, et sõidukit

ei tohi peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite

liikumise või takistab jalakäijaid. Samuti ei tohi liiklusseaduse § 21 lg 2

p 8 kohaselt sõidukit peatada D-kategooria ühissõiduki peatuskoha

teelaiendil või ühissõidukipeatuse teekattemärgisel. Ehk siis peatuda ei

tohi bussitaskus ning liiklusseaduse § 21 lg 4 p 1 kohaselt ei tohi parkida

kohas, kus ei tohi sõidukit peatada. Transpordiamet peab oluliseks

märkida, et olukord seoses ülekäiguraja kavandamisega parkimise või

peatumise seisukohalt ei muutu maaomaniku jaoks tänasest erinevaks.

Punkt 6. Transpordiamet on seisukohal, et tagurdamine on üks

ohtlikumaid manöövreid liikluses ja juht peaks seda võimalusel vältima.

Siinjuures pöörame tähelepanu, et seadus kohustab juhti selle manöövri

puhul olema eriti hoolas. Need nõuded kehtivad olenemata sellest, kas

ristumiskoha lähedal on ülekäigurada või mitte ning juhil on suur

hoolsuskohustus juba täna. Liiklusseaduses on sätestatud, et juht peab

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitusprojektile“

lisa 2

4

9. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § § 5 lg 2 kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS

§ 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Käesoleval juhul

eeltoodu põhimõtetega arvestatud ei ole.

10. Ülekäiguraja kavandamine on igati mõistlik, kuid eeltoodu ei tähenda, et ei tuleks erinevaid alternatiive

kaaluda ning leida erinevatest huvidest lähtuv parim lahendus. Rohuneeme tee 65f omanik on varasemalt

esitanud mitmeid alternatiivseid lahendusi, mida aga Transpordiamet pole pidanud vajalikuks sisuliselt

hinnata leides, et Transpordiameti poolt pakutud lahendus on antud asukohas parim ja alternatiivide kaalumist

ei ole vajalikuks peetud. Eeltoodust lähtuvalt pöördusime liiklusohutuse audiitori ning volitatud teede inseneri

Raul Vibo (kutsetunnistus 189852) poole ekspertarvamuse saamiseks. Ekspert Raul Vibo koostas omapoolse

ekspertarvamuse koos hilisema täiendusega (lisa 2 ja 3). Ekspert toob esile, et bussipeatuste taskute nihutus

on põhimõtteliselt õige, kuid antud lahenduses ei arvesta jalakäijate vajadustega ning ei soodustata

ühistranspordi kasutamist. Ekspert märgib, et arvestada tuleb jalakäijate soovijoontega selliselt, et jalakäija ei

püüaks ületada sõiduteed bussi eest ega ka vahetult bussi tagant ning probleemiks on Viimsi (linna) suunalise

peatuse asukoht, mida ei ole muudetud. Kuna enim potentsiaalseid ühistranspordikasutajaid asub Rannavälja

tee ja sellega ristuvate harutänavate piirkonnas, siis on lahendamata nende inimeste liikumine

bussipeatusesse. Ekspertarvamuses on skemaatiliselt ära toodud kavandatud jalakäijate liikumistrajektoor ja

jalakäijate nn soovjoon, mida praktikas asutakse kasutama. Ekspert jõuab järeldusele, et arvatavasti liiguvad

inimesed peatusesse diagonaalis üle tee, mitte pakutud ülekäiguraja kaudu, kuina etteantud teekond on

jalakäija soovijoonest 1,5 korda pikem, siis jalakäija ignoreerib etteantud teekonda ja liigub pigem otse.

Ekspert jõuab järeldusele, et projekteeritud lahendus ei arvesta ühistranspordikasutajate vajadustega ja ei paku

aastaringselt ohutut teenust. Ekspert pakub välja kaks võimalikku lahendust. Seega on lisatud

ekspertarvamusega ümber lükatud Transpordiameti väide, et liiklusohutuse seisukohalt on tegemist ainuõige

ja parima lahendusega.

11. Ekspertarvamuses pakutakse välja ka alternatiivset lahendust, mis arvestab parimal viisil liiklusohutust

ning ühistranspordikasutajate vajadustega. Vastavaid lahendusi võrreldes Eelnõus esitatud lahendusega, ei

teki mõistlikku kahtlust, et Eelnõus pakutud lahendus ei ole õige nii liiklusohutuse, ühistranspordikasutajate

kui piirnevate kinnistute omanike huvidest lähtuv.

12. Täiendavalt pakkus vastuväite esitaja Transpordiametile välja kompromissiks lahenduse, kus

ülekäigurada oleks 2-3 meetrit Tallinna pool ning nihutada Transpordiameti poolt pakutud lahendust. Samuti

ei ole vajalik bussitasku niivõrd pikaks venitamine. Eeltoodu osas oleme selgitanud, et kompromisslahendus

ei loo täiendavaid konfliktpunkte. Konfliktpunktid esinevad ka Transpordiameti lahenduses. Kinnistutelt

väljasõit on igal juhul ohtlik ja sellega peavad sõidukite juhid arvestama. Rohuneeme tee 65e kinnistu

perspektiivne juurdepääsutee on kavandatud krundi täiesti äärde Tallinna poolse piiriga kohakuti ning

lahenduse paarimeetri võrra nihutamine ei tekita täiendavat ohtu. Iga mõistlik ja seaduskuulekas juht veendub

enne väljasõitu ohutuses ja seda sõltumata sellest kas bussitasku on paar meetrit lähemal või kaugemal.

13. Esitatud kompromisslahenduse võimalikkust kinnitab ka ulatuslik praktika. Üksnes ühe näitena võib tuua

bussipeatuse ja ülekäiguraja paiknemise Püünsis, kus bussipeatus ja ülekäigurada asuvad üksteisele väga

lähedal. Seevastu antud juhul pakume alternatiivina lahendust, kus vahekaugus oleks märkimisväärselt

suurem.

andma teed tagurdades kõigile liiklejatele (§ 17 lg 5 p 6), et juht peab

andma tagurdades teed jalakäijale (§ 35 lg 2p 1) ja et tagurdades ei tohi

juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada

teise isiku abi (§ 49 lg 1). Need kõik sätted kehtivad juba täna kõnesoleval

kinnistule sisse-välja manööverdades.

Ristumiskohtade nähtavusparameetrid, mis tulenevad tee projekteerimist

reguleerivatest õigusaktidest ei ole arvestatud tingimustes, kus

ristumiskohalt tagurdatakse riigiteele, vaid need on koostatud otse

sõitjale. Ehk siis kõnesolevalt kinnistult välja riigiteele tagurdades

puudub vajalik nähtavus, mh piiravad nähtavust teemaal kasvavad

männid. Eelneva tõttu on mändide eemaldamine (kõnnitee lõigu rajamise

tõttu) maaomaniku liiklemise eripära arvestades positiivse mõjuga, kuna

parandab nähtavust ristumiskohal. Kuna antud erakinnistul on piisavalt

ruumi manööverdamiseks, ei ole kinnistult välja tagurdamine

ainuvõimalik lahendus ja see ei ole möödapääsmatu, mistõttu on

soovituslik seda vältida.

Punktid 7, 8, 14. Koostatud ehitusprojekti alusel puudub vajadus ehitada

ümber Rohuneeme tee 65f liugvärav, mis asub kinnistute piiril eramaal.

Ehitustöid eramaal ei ole ette nähtud. Riigitee alusel maal ehk riigitee

katastriüksusel 89001:024:0005 asuv osa sissesõidust kuulub riigitee

koosseisu ja riigi omandusse. Riigitee alusel alal asuv osa sissesõidust

viiakse vastavusse ristimiskoha tüüpjoonisele vastava kujuga, mis on

piisav ja sobilik erakinnistu teenindamiseks. Ehituse ajal tagatakse

maaomanikule pääs kinnistule. Lühiajaliselt võib esineda tavapärast

ehitustöödega kaasnevat ebamugavust ja nt vahetult ristumiskoha

asfalteerimise ajal tõepoolest ei saa sellest üle sõita. See olukord on

ehitusprotsessi loomulik osa, kestab lühiajaliselt ja ehitustööde teostaja

informeerib tööde etappidest ja ajastamisest maaomanikku ette.

Punkt 9. Ehitusloa andmisel tuleb tagada avalike huvide ja puudutatud

isikute huvide tasakaalustatud arvestamine ning leida optimaalne tasakaal

kõigi puudutatud isikute vahel. Transpordiamet on seisukohal, et

ehitusloa objektiks olev projektlahendus on avalikes huvides vajalik,

menetluse käigus esitatud arvamused on ära kuulatud ja laekunud

seisukohti on kaalutud. Arvamuse esitaja on menetluses ära kuulatud,

tema argumente on kaalutud ja korraldus vastab menetlusnõuetele. EhS §

44 nimetatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ei esine.

Punktid 10 ja 11. Transpordiamet on kaalunud ekspertarvamuses esitatud

lahendusi. Kõnesoleva peatuse lähedal asuvat asustuse paiknemist

vaadates on selge, et seda kasutavad nii põhja- kui lõunapoolsed elanikud.

Amet on seisukohal, et eesmärgipärane ja optimaalne on lahendada

valgustatud ja ohutu teeületusvõimalus vahetult peatuse lähedale, et see

teenindaks mistahes suunast tulevaid kasutajaid ning seda on ka

projektlahenduses tehtud. Transpordiameti kogemus näitab, et kui

liiklejat suunata ja luua talle kas kõnnitee lõik, ülekäigurada või mõni muu

ettevalmistatud ja suunav tee-element, sh nt teekond valgustada, siis

suurem osa kasutajatest hakkab seda kasutama. Suunatud ja

ettevalmistatud lahendus on kahtlemata parem praegusest olukorrast, kus

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitusprojektile“

lisa 2

5

14. Nõustuda ei saa ka väitega, et kompromisslahendus ei ole vastuvõetav, kuna on tulenevalt tehnovõrkude

ümbertõstmisest kallim. Esiteks saab veetrassi ümbertõstmist vältida, kui jätta äärekivi sama koha peale.

Teiseks, ka Rohuneeme tee 65f kinnistuga piirneval alal on kommunikatsioonid ning kui kavandate

sissesõiduala ümber ehitamist, siis tuleb ka Transpordiametile vastavate täiendavate kuludega arvestada.

Kolmandaks, Transpordiametil tuleb arvestada, et Rohuneeme tee 65f sissesõidu ala ümber ehitamisega võib

tekkida vajadus ka Rohuneeme tee 65f piirdeaia lahenduse, sh liugvärava muutmiseks, kuna olemasolev

lahendus eeldab laiemat sissesõiduala, kui Transpordiamet kavandab. Üksnes liugväravaga seonduv kulu võib

olla suurusjärgus 15000 eurot. Eeltooduga samuti ei ole arvestatud.

15. Seega on ilmne, et sisulises koostöös on võimalik leida antud juhul kompromisslahendus. Rõhutame, et

Rohuneeme tee 65e ja 65d kinnistud on hoonestamata ning piirdeaiad rajamata. Vastavate kinnistute

hoonestamisel saab arvestada ka bussitaskuga jmt, samas on Rohuneeme tee 65f kinnistu hoonestatud ca 16

aastat tagasi ja lähtuti vastavast olukorrast. Kahjuks ei ole siiani eeltooduga arvestanud, mida palume teha

eesmärgiga siiski leida lahendus, mis arvestab Rohuneeme tee 65f omaniku huvidega.

16. EhS § 44 p 4 kohaselt keeldutakse ehitusloa andmisest kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja

omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele

püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

Käesoleval juhul on piisavalt selgitatud ja kirjeldatud Rohuneeme tee 65f kinnistu omanikule tekkiva

negatiivse mõjuga. Samuti on esitatud alternatiivsed lahendused, mille tulemusel on võimalik mõju

vähendada. Vastavas olukorras Eelnõu aluseks olevale projektile ehitusloa andmine on õigusvastane.

Seega palume projekti vastavalt muuta ning esitada muudetud lahendus Rohuneeme tee 65f omanikule

seisukoha esitamiseks. Samuti palume esitatud vastuväite suulist arutelu, et leida osapooli lahendav

kompromisslahendus.

teeületus on täiesti lahendamata ja peatuse kasutajaid ei suuna mitte miski

ohutumal viisil teed ületama.

Punkt 15. Transpordiamet ei näe võimalust vasakpoolse ehk merepoolse

bussipeatuse nihutamiseks lõuna suunas. Sel juhul hakkaks peatusetasku

kattuma perspektiivse ristumiskohaga Rohuneeme tee 65d kinnistul

(89001:003:0288). Sellele kinnistule ristumiskoha rajamiseks on

väljastatud nõuded ja ristumiskoha paiknemine kohakuti bussitaskuga ei

ole liiklusohutu lahendus.

Punkt 16. Ehitusloa objektiks oleval projektlahendusel puudub

eraomandile oluline negatiivne ja üleliia koormav mõju, millele

viidatakse arvamuses. Vastupidi – on avalikes huvides parandada

liiklusohutust kohas, mille on probleemsena välja toonud kohalikud

elanikud ja Viimsi Vallavalitsus. Silmas ei saa pidada ainult

autokasutajate huve, arvestada tuleb ka teiste liiklejagruppide vajadusi,

antud juhul puudusid ohutud ja ettevalmistatud lahendused

kergliiklejatele. Projektiga kavandatakse selgelt piiritletud hoovist

väljasõit, jalakäijatele ettevalmistatud kõnniteelõik ja valgustatud

teeületusvõimalus, paraneb nähtavus hoovist väljasõidul (likvideeritakse

männid, mis piiravad nähtavust, eriti tagurdades hoovist väljudes) ehk siis

kinnistuga piirneval teelõigul terviklikult parandatakse liiklusohutust.

Korrastatud bussipeatust ja ülekäigurada on ka arvamuse esitajal võimalik

kasutada.

Erinevaid 27.03.2026 arvamuses toodud kompromissettepanekuid

puudutati põhjalikult Transpordiameti ja maaomaniku osalusel toimunud

ärakuulamisel 20.11.2025, mistõttu täiendava kohtumise korraldamine ei

ole enam vajalik.

Otsus:

1. Jätta arvamuses esitatud ettepanekud arvesse võtmata.

2. Ehitustööde ajal tagada maaomaniku teavitamine tööde ajakavast

ja tagada juurdepääs kinnistule.

3. Kontrollida ja tagada, et Rohuneeme tee 65f värava joonel

ehitatakse ristumiskoht autoväravaga ühelaiune.

1.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud.Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Katastriüksuse

lähiaadress Katastritunnus

Rannametsa tee 1 89002:002:1150

Rannametsa tee 11 89002:002:0190

Rannametsa tee 3 89002:002:0940

Rannametsa tee 5 89002:002:0410

Rannametsa tee 7 89002:002:0850

Rannametsa tee 9 89002:002:0130

Rannapiiri tee 1 89002:002:0250

Rohuneeme tee 50 89001:003:3480

Rohuneeme tee 65c 89001:003:0051

Rohuneeme tee 65d 89001:003:0288

Rohuneeme tee 65g 89001:003:1169

Tüürpoordi 89002:002:1353

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

KORRALDUS

02.06.2026 nr 1.1-3/26/365

Tee ehitusloa andmine riigitee 11251 Viimsi-

Rohuneeme tee Suurevälja bussipeatuste ja

jalgteeühenduste ehitamiseks

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee

Tamme ja Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee Suurevälja

bussipeatused ja jalgteeühendused paiknevad riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus

89001:024:0005) Harju maakonnas Viimsi vallas Pringi külas.

Transpordiameti 20.10.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/767 on antud projekteerimistingimused

riigitee 11251 Viimsi‒ Rohuneeme Tamme ja Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste

ehitusprojekti koostamiseks. Tamme peatusele on varem antud eraldi ehitusluba (Transpordiameti

korraldusega 23.03.2023 nr 1.1 3/23/218).

Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitustööd toimuvad vastavalt Selektor Projekt OÜ

tööle nr P22008 „Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme Tamme ja Suurevälja bussipeatuste ja

jalgteeühenduste ehitusprojekt“. Projektiga saab tutvuda lingil:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/pHYtHiqQrcbkmj8

Projekti eesmärk on projekteerida normide kohase nihutatud paigutusega bussipeatused,

kavandada ohutud teeületused ja lahendada jalgtee ühendused.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse EhS § 42 lõike 2 alusel.

Keskkonnamõju hindamise menetlusi käesolevalt ei kohaldata vastavalt keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikele 23, kuna

kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ esitatud tegevuste nimistusse ning see üksi ega

koostoimes muu tegevusega ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

2

Ehitusloa aluseks oleva teeprojekti on kooskõlastanud järgmised asutused ja tehnovõrguvaldajad:

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 14.12.2022, Viimsi Vallavalitsus 22.12.2022, Imatra

Elekter OÜ 13.01.2023, Telia Eesti AS 11.01.2023, Viimsi Vesi AS 12.01.2023, Elisa

Teleteenused OÜ 28.12.2022. Gaasivõrgud AS teatas 29.12.2022, et projekt ei vaja nende

kooskõlastust, samuti Keskkonnaamet 04.01.2023. Maa-amet teatas 27.12.2022, et ametil ei ole

vastuväiteid tööprojekti lahenduse osas.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2 ning majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee Suurevälja bussipeatuste ja

jalgteeühenduste ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus