Välisministri 11. detsembri 2024. a määruse nr 9 „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kord“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse välisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS) § 64 alusel välisministri 11. detsembri 2024. a määrusega nr 9 „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kord“ (edaspidi määrus) kehtestatud eluruumi üüri piirmäärasid.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi haldusosakonna peadirektor Ann Hänni ja juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Perit Soininen (637 7421;
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson.
Eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu ei muutu ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu eesmärk on ajakohastada VäTSi alusel pikaajalises välislähetuses viibivate teenistujate eluruumi üüri piirmäärasid. Määruse § 18 lõige 4 näeb ette, et eluruumi piirmäärad vaadatakse üle ja vajaduse korral korrigeeritakse vähemalt üks kord aastas. Piirmäärade kehtestamisel tuginetakse ECA (Employment Conditions Abroad) andmebaasile.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja lisast.
Eelnõu §-ga 1 asendatakse määruse lisa eelnõus toodud lisaga, millega ajakohastatakse eluruumi üüri piirmäärad.
Piirmäärade väljatöötamisel on lähtutud eesmärgist kehtestada limiidid vastavalt turuhindadele iga asukohalinna kohta eraldi, arvestades teenistuja positsiooni ja kaasasoleva pere suurust. Kui teenistujaga on pikaajalises välislähetuses kaasas tugiisik, loetakse ta üüri piirmäära mõttes võrdseks ühe lapsega. Näiteks, kui teenistujaga on kaasas üks laps ja tugiisik, siis kohaldub talle kahe kaasasoleva lapsega teenistuja üüri piirmäär. Piirmäärade arvestuse aluseks on sisustatud eluruumi rendihind, mis ei sisalda kommunaalkulusid.
Piirmäärade ajakohastamisel on limiite korrigeeritud vastavalt ECA andmebaasis kajastuvale hindade muutumisele (võrdluses eelnenud perioodiga) määruse lisas loetletud linnade üüriturgudel. Ühtlasi on nimekirja lisatud uute välisesinduste asukohalinnad (Brasília, Jerevan, Nairobi) ja Kiiev, mille suhtes ECA taastas ajutiselt peatatud andmete kajastamise.
Eluruumi üüri piirmäära loetelus kajastamata olukordade (nt linnad, mille kohta statistiliselt koondatud turuinfo puudub, enam kui nelja kaasasoleva lapsega lähetujad) ja ka muude erandlike juhtude (nt teatud põhjusel sätestatud piirmäärast kõrgem hind) puhul otsustatakse eluruumi taotluse rahuldamine, tuginedes eelkõige sel hetkel parimale kättesaadavale teabele asukohalinna üürituru kohta (nt kinnisvaraportaalid, teenistujate info).
Piirmäärad kehtestatakse ECA andmebaasile tuginedes kohalikul kinnisvaraturul valdavalt kasutatavas valuutas. Enamikus asukohalinnades on selleks kohalik valuuta, mõningatel juhtudel on kohaliku valuuta asemel ECA andmebaasis kasutusel EUR (nt Chişinău) või USD (nt Kairo). Ainsa erandina on piirmäärade sätestamisel käsitletud Ankarat, mille puhul ECA kajastab andmeid kohalikus valuutas, kuid piirmäärad sätestatakse eurodes, kuna sealsed üürilepingud on viimaste aastate kiire inflatsiooni tõttu olnud mõistlik kohaliku valuuta asemel sõlmida eurodes. Kooskõlastamiseks esitatavas eelnõus ei ole Ankara piirmäärad veel eurodesse ümber arvestatud, seda tehakse vahetult enne määruse andmist kehtiva kursi alusel.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub eelnõu 1. augustil 2026. a. Kuna Välisministeeriumis toimiva rotatsioonisüsteemi kohaselt algavad pikaajalised välislähetused üldjuhul 1. augustist, siis on määruse jõustumine kavandatud vastavalt sellele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega kaasneb sotsiaalne mõju ning mõju riigivalitsemise valdkonnas, täpsemalt mõju Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumide töökorraldusele. Määrusel puudub mõju majandusele, haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnale, infotehnoloogiale ja -ühiskonnale, siseturvalisusele, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Muudatuse sihtrühm
Muudatuste sihtrühmad on Välisministeeriumi lähetatud diplomaadid ja haldusteenistujad (u 215) ning erialadiplomaadid ja haldusteenistujad teistest riigiasutustest (u 80). Lõplikku sihtrühmade suurust ei ole võimalik prognoosida, kuna roteerivas süsteemis muutub see arv pidevalt.
Muudatused puudutavad ka Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumide teenistujaid, kelle ülesannete hulka kuulub eluruumiküsimustega tegelemine, sealhulgas taotluste menetlemine (kokku u 25 inimest).
4.1. Kaasnev sotsiaalne mõju
Oluline mõju puudub
Eelnõuga kaasneb teatav sotsiaalne mõju diplomaatidele ja haldusteenistujatele, kes töötavad välisesindustes, eelkõige mõju nende heaolule, kuna määrusega reguleeritakse eluruumidega seonduvat. See mõjutab teenistuja ja tema perekonna võimalust leida endale pikaajalises välislähetuses sobiv kodu. Eelnõuga ei kehtestata võrreldes kehtiva korraga eluruumi valikut mõjutavaid uusi kriteeriume ega muudeta eluruumi taotlemise ja üürilepingu sõlmimise korda või teenistuja vastutust puudutavat regulatsiooni. Muutuvad üksnes eluruumi üüri piirmäärad. Kuna piirmäärad üldiselt tõusevad või jäävad osa asukohalinnade puhul samaks, võib muudatuste mõju pidada positiivseks.
Eelnõuga tehtavate muudatuste sotsiaalset mõju ei saa pidada oluliseks, kuna välisesindustes töötavatele teenistujatele ei kaasne määruse jõustumisel võrreldes kehtiva korraga olulisi muudatusi, muu hulgas on tagatud eluruumi üürimisega kaasnevate kulude katmine. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
4.2. Kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele
Oluline mõju puudub
Määrus avaldab teatavat mõju Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumide töökorraldusele, kuna eluruumide taotluste menetlemisel tuleb arvestada ajakohastatud piirmääradega. Eluruumidega seonduv regulatsioon jääb siiski sarnaseks kehtiva korraga ning seega ei saa seda mõju pidada märkimisväärseks.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määrusega ei nähta ette kulusid, mis ei tulene VäTSist.
Määruse rakendamisega olulisi lisakulusid ei kaasne ning need kaetakse Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumide eelarvest.
Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. augustil 2026. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile.
Margus Tsahkna
Välisminister