Riigikogu seisukoht Euroopa Liidu erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programmi "Agile" loomise kohta - COM(2026) 135

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 165

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 1. juuni 2026

Algus 13.00, lõpp 13.43

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Getter Kristen Treumuth

(nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Aivar Sõerd ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: siseminister Igor Taro, siseministri nõunik Katarina Budrik ja Siseministeeriumi EL

ja välissuhete osakonna juhataja Eva Puusepp, Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu

asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause (2. päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi

kaitsetööstuse arendamise osakonna juhataja Miiko Peris (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei

Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Ülle Hanson (1.–2. päevakorrapunkt) ja Britta Tarvis (3.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse erksa ja

kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135

Miiko Peris andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega kehtestatakse

erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135. Kaitseministeeriumi

kaitsetööstuse arendamise osakonna juhataja sõnas, et eelnõu suunab täiendavat rahastust

kaitsevaldkonna innovatsiooni kiirendamiseks ning võimaldab kaitsevaldkonna uute ja

murranguliste tehnoloogiate arendamist. Eesmärk on toetada liikmesriikide kiireloomulisi

vajadusi ja kulutõhusaid masslahendusi. Programmi erinevus seisneb selles, et tavapäraselt on

toetatud konsortsiume, kuid antud programmis on abikõlblikud ka üksiku ettevõtte esitatud

taotlused. Euroopa Komisjon liigub programmiga menetluslikult kiiresti ning ka rahastusi

plaanitakse jagada varasemast tempokamalt. Programmi kavatsetakse rakendada 2027. aastal

ning Euroopa Komisjon suunab sellesse 115 miljonit eurot olemasoleva eelarve vabadest

vahenditest. Kui programm end sisuliselt õigustab, on plaan seda järgmises Euroopa Liidu

VÄLJAVÕTE

pikaajalises eelarves toetada. Toetatavate tegevuste alla kuuluvad uute lahenduste ja

tehnoloogiate arendustegevus ning toodete ja tehnoloogiate turule toomine. Olulisel kohal on

innovatsioonitsüklite kiirendamine ning toodete testimine ja lõppkasutajate tagasiside saamine.

Fookus on muu hulgas ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisel, mis on Eestile

alati olnud oluline. Eraldi soodustatakse väiksemate ettevõtete koostööd suurte

kaitsetööstusettevõtetega ning tootmise soodustamist Euroopa Liidus, et iseseisev

tootmisvõimekus kaitsetööstuses kasvaks. Eesti hinnangul suunab eelnõu rahastust vajalikku

valdkonda ning ka Eesti kaitsetööstusettevõtted leiavad, et eelnõu lahendab valukohti, mida

Euroopa Liidu rahastusega parendada. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku 26. märtsil ja

Euroopa Nõukogus on menetlemine olnud tempokas. Lähiajal toimub COREPERis Euroopa

Nõukogu seisukoha heakskiitmine ning Euroopa Parlamendilt on eelnõule seisukohti oodata

25. juuniks ja kinnitamist täiskogu istungil 7. juulil. Eesti hinnangul on programmi rahastus küll

tagasihoidlik, kuid vastuolusid ei esine. Eesti toetab seisukohtades kaitsetööstuse

innovatsioonitsüklite kiirendamist, mis on Ukraina kogemuse põhjal oluline, kus

innovatsioonitsükkel on erakordselt kiire. Samuti toetatakse kõike, mis puudutab uute

tehnoloogiate kasutuselevõttu ja innovatsiooni kaitsesektoris ning võimalusel ka programmi

jätkumist järgmises Euroopa Liidu eelarveperioodis. Rahastuse fookusalade osas soovime, et

idapiiri riikide vajadused oleksid enam prioriseeritud, mis lähtub osalt ka Ukraina-vastase

agressioonisõja õpitundidest. Toetame ka seda, et abikõlblikud on ka Ukraina ettevõtete

taotlused. Peame oluliseks toodete testimisega seotud tegevuste rahastamist, mis on oluline

kaitsevägede tagasiside saamiseks ja toodete kiirele arendustsüklile kaasa aitamiseks.

Peeter Tali andis ülevaate riigikaitsekomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et käsitleti

programmi rahastuse piisavust, võimalikke taotlejaid Eestis ning eelnõu materjalide varasemat

esitamist. P. Tali sõnul selgitas M. Peris riigikaitsekomisjonis, et tegemist on olemasolevast

eelarvest eraldatud vahenditega, mis on kavandatud kasutamiseks käesoleval ja järgmisel

aastal. Riigikaitsekomisjon otsustas toetada põhimõtteliselt Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti

seisukohti määruse eelnõu kohta, tulenevalt riigikaitsekomisjoni 01.06.2026 istungil toimunud

arutelust. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, mida peetakse silmas masslahenduste all.

Miiko Peris vastas, et masslahenduste osas on eelkõige mõeldud tootmist kiiresti ja suures

koguses. Näiteks Ukrainas on selliselt toodetud droone.

Arvo Aller sõnas, et riigikaitsekomisjonis tõstatus samuti küsimus, kes võiksid Eestis sellele

rahastusele kandideerida. A. Aller küsis, kas potentsiaalsete taotlejate hulka võiks kuuluda

näiteks uus kaitsetööstuspark või kiirele masstootmisele suunatud tootmisüksused. Samuti

küsis ta, kuidas hakkab toimuma rahastuse jaotus ning kes teeb lõplikud rahastusotsused.

Miiko Peris vastas, et peamine partner selliste eelnõude puhul on Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstus, kus on ligikaudu 230 ettevõtet. Ministeerium teeb nendega koostööd ning

julgustab aktiivselt Euroopa programmidesse kaasuma. Varasemalt on edukalt osaletud

Euroopa kaitsetööstuse programmist, Euroopa Kaitsefondist ja tulevikus Euroopa

Konkurentsivõime Fondist. Programm sobib nii kaitsetööstusparkidele kui ka teistele

ettevõtetele. M. Peris rõhutas et ministeeriumi ülesanne on ettevõtteid toetada nii taotluste

ettevalmistamisel, nõustamisel kui ka esitamisel.

Enn Eesmaa küsis, kas ja kui palju on Kaja Kallase ja Andrius Kubiliuse töö tulemusena

õnnestunud eraldada vahendeid ka Läti ja Leedu jaoks.

VÄLJAVÕTE

Miiko Peris vastas, et programmi rahastus on läbi keskse taotlemise, mis tähendab, et

liikmesriigid konkureerivad üksteise vastu. Eesti on olnud siiamaani Euroopa programmides

väga edukas, näiteks Euroopa Kaitsefondi taotlusvoorus oli Eesti paremuselt viies liikmesriik.

Hinnangukriteeriumite hulka kuuluvad näiteks esitatud taotluste, ettevõtete ja rahuldatud

rahataotluste arv.

Peeter Tali küsis, kas lisaks Ukrainale saavad programmis osaleda ka teised Euroopa Liidu

välised riigid nagu Lõuna-Korea, Türgi, Ameerika Ühendriigid ja Kanada.

Miiko Peris vastas, et tavapäraselt saavad osaleda majanduspiirkonna riigid ja riigid, kellega

Euroopa Liit on sõlminud assotsiatsioonileppe.

Peeter Tali küsis, antud riikide hulka kuuluvad idapiiri riigid Rumeenia ja Soome.

Miiko Peris vastas, et tavapäraselt küll.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas

riigikaitsekomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas riigikaitsekomisjoni arvamusega

(konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann,

Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 165

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 1. juuni 2026

Algus 13.00, lõpp 13.43

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Getter Kristen Treumuth

(nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Aivar Sõerd ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: siseminister Igor Taro, siseministri nõunik Katarina Budrik ja Siseministeeriumi EL

ja välissuhete osakonna juhataja Eva Puusepp, Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu

asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause (2. päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi

kaitsetööstuse arendamise osakonna juhataja Miiko Peris (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei

Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Ülle Hanson (1.–2. päevakorrapunkt) ja Britta Tarvis (3.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse erksa ja

kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135

Miiko Peris andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega kehtestatakse

erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135. Kaitseministeeriumi

kaitsetööstuse arendamise osakonna juhataja sõnas, et eelnõu suunab täiendavat rahastust

kaitsevaldkonna innovatsiooni kiirendamiseks ning võimaldab kaitsevaldkonna uute ja

murranguliste tehnoloogiate arendamist. Eesmärk on toetada liikmesriikide kiireloomulisi

vajadusi ja kulutõhusaid masslahendusi. Programmi erinevus seisneb selles, et tavapäraselt on

toetatud konsortsiume, kuid antud programmis on abikõlblikud ka üksiku ettevõtte esitatud

taotlused. Euroopa Komisjon liigub programmiga menetluslikult kiiresti ning ka rahastusi

plaanitakse jagada varasemast tempokamalt. Programmi kavatsetakse rakendada 2027. aastal

ning Euroopa Komisjon suunab sellesse 115 miljonit eurot olemasoleva eelarve vabadest

vahenditest. Kui programm end sisuliselt õigustab, on plaan seda järgmises Euroopa Liidu

VÄLJAVÕTE

pikaajalises eelarves toetada. Toetatavate tegevuste alla kuuluvad uute lahenduste ja

tehnoloogiate arendustegevus ning toodete ja tehnoloogiate turule toomine. Olulisel kohal on

innovatsioonitsüklite kiirendamine ning toodete testimine ja lõppkasutajate tagasiside saamine.

Fookus on muu hulgas ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisel, mis on Eestile

alati olnud oluline. Eraldi soodustatakse väiksemate ettevõtete koostööd suurte

kaitsetööstusettevõtetega ning tootmise soodustamist Euroopa Liidus, et iseseisev

tootmisvõimekus kaitsetööstuses kasvaks. Eesti hinnangul suunab eelnõu rahastust vajalikku

valdkonda ning ka Eesti kaitsetööstusettevõtted leiavad, et eelnõu lahendab valukohti, mida

Euroopa Liidu rahastusega parendada. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku 26. märtsil ja

Euroopa Nõukogus on menetlemine olnud tempokas. Lähiajal toimub COREPERis Euroopa

Nõukogu seisukoha heakskiitmine ning Euroopa Parlamendilt on eelnõule seisukohti oodata

25. juuniks ja kinnitamist täiskogu istungil 7. juulil. Eesti hinnangul on programmi rahastus küll

tagasihoidlik, kuid vastuolusid ei esine. Eesti toetab seisukohtades kaitsetööstuse

innovatsioonitsüklite kiirendamist, mis on Ukraina kogemuse põhjal oluline, kus

innovatsioonitsükkel on erakordselt kiire. Samuti toetatakse kõike, mis puudutab uute

tehnoloogiate kasutuselevõttu ja innovatsiooni kaitsesektoris ning võimalusel ka programmi

jätkumist järgmises Euroopa Liidu eelarveperioodis. Rahastuse fookusalade osas soovime, et

idapiiri riikide vajadused oleksid enam prioriseeritud, mis lähtub osalt ka Ukraina-vastase

agressioonisõja õpitundidest. Toetame ka seda, et abikõlblikud on ka Ukraina ettevõtete

taotlused. Peame oluliseks toodete testimisega seotud tegevuste rahastamist, mis on oluline

kaitsevägede tagasiside saamiseks ja toodete kiirele arendustsüklile kaasa aitamiseks.

Peeter Tali andis ülevaate riigikaitsekomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et käsitleti

programmi rahastuse piisavust, võimalikke taotlejaid Eestis ning eelnõu materjalide varasemat

esitamist. P. Tali sõnul selgitas M. Peris riigikaitsekomisjonis, et tegemist on olemasolevast

eelarvest eraldatud vahenditega, mis on kavandatud kasutamiseks käesoleval ja järgmisel

aastal. Riigikaitsekomisjon otsustas toetada põhimõtteliselt Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti

seisukohti määruse eelnõu kohta, tulenevalt riigikaitsekomisjoni 01.06.2026 istungil toimunud

arutelust. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, mida peetakse silmas masslahenduste all.

Miiko Peris vastas, et masslahenduste osas on eelkõige mõeldud tootmist kiiresti ja suures

koguses. Näiteks Ukrainas on selliselt toodetud droone.

Arvo Aller sõnas, et riigikaitsekomisjonis tõstatus samuti küsimus, kes võiksid Eestis sellele

rahastusele kandideerida. A. Aller küsis, kas potentsiaalsete taotlejate hulka võiks kuuluda

näiteks uus kaitsetööstuspark või kiirele masstootmisele suunatud tootmisüksused. Samuti

küsis ta, kuidas hakkab toimuma rahastuse jaotus ning kes teeb lõplikud rahastusotsused.

Miiko Peris vastas, et peamine partner selliste eelnõude puhul on Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstus, kus on ligikaudu 230 ettevõtet. Ministeerium teeb nendega koostööd ning

julgustab aktiivselt Euroopa programmidesse kaasuma. Varasemalt on edukalt osaletud

Euroopa kaitsetööstuse programmist, Euroopa Kaitsefondist ja tulevikus Euroopa

Konkurentsivõime Fondist. Programm sobib nii kaitsetööstusparkidele kui ka teistele

ettevõtetele. M. Peris rõhutas et ministeeriumi ülesanne on ettevõtteid toetada nii taotluste

ettevalmistamisel, nõustamisel kui ka esitamisel.

Enn Eesmaa küsis, kas ja kui palju on Kaja Kallase ja Andrius Kubiliuse töö tulemusena

õnnestunud eraldada vahendeid ka Läti ja Leedu jaoks.

VÄLJAVÕTE

Miiko Peris vastas, et programmi rahastus on läbi keskse taotlemise, mis tähendab, et

liikmesriigid konkureerivad üksteise vastu. Eesti on olnud siiamaani Euroopa programmides

väga edukas, näiteks Euroopa Kaitsefondi taotlusvoorus oli Eesti paremuselt viies liikmesriik.

Hinnangukriteeriumite hulka kuuluvad näiteks esitatud taotluste, ettevõtete ja rahuldatud

rahataotluste arv.

Peeter Tali küsis, kas lisaks Ukrainale saavad programmis osaleda ka teised Euroopa Liidu

välised riigid nagu Lõuna-Korea, Türgi, Ameerika Ühendriigid ja Kanada.

Miiko Peris vastas, et tavapäraselt saavad osaleda majanduspiirkonna riigid ja riigid, kellega

Euroopa Liit on sõlminud assotsiatsioonileppe.

Peeter Tali küsis, antud riikide hulka kuuluvad idapiiri riigid Rumeenia ja Soome.

Miiko Peris vastas, et tavapäraselt küll.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas

riigikaitsekomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas riigikaitsekomisjoni arvamusega

(konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann,

Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant