ELAK protokoll nr 165 01.06.2026

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 165

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 1. juuni 2026

Algus 13.00, lõpp 13.43

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Getter Kristen Treumuth

(nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Aivar Sõerd ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: siseminister Igor Taro, siseministri nõunik Katarina Budrik ja Siseministeeriumi

EL ja välissuhete osakonna juhataja Eva Puusepp, Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa

Liidu asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause (2. päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi

kaitsetööstuse arendamise osakonna juhataja Miiko Peris (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei

Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Ülle Hanson (1.–2. päevakorrapunkt) ja Britta Tarvis

(3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 4.–5. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse erksa ja

kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (01.06–07.06.2026) töökava

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 01.06.2026 kell 13.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 4.–5. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse erksa ja

kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135

4. Info ja muud küsimused

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 05.06.2026 kell 09.00

2

1. Eesti seisukohad 8.–9. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu transpordi,

telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil (transport ja telekommunikatsioon)

2. Eesti seisukohad 11. juunil 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 12. juunil 2026

toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil

3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast 2030.

aastat

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb laste

seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava

materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK – COM(2024) 60

5. Seisukoha andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –

COM(2026) 81

6. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks

strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL)

2024/3110  – COM(2026) 100

7. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn

Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

2. Eesti seisukohad 4.–5. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

Igor Taro andis ülevaate Eesti seisukohtadest 4.–5. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu

siseküsimuste nõukogu istungil. Siseminister sõnas, et Schengeni nõukogu formaadis

tutvustatakse Schengeni ala 2026. aasta raportit. Positiivsete arengutena on paranenud

välispiiri kaitse, tõusnud teostatud tagasisaatmiste määr ning vähenenud ebaseaduslike

piiriületuste arv. Murekohtadeks on endiselt mõnede riikide kehtestatud Schengeni ala sisesed

ajutised piirikontrollid, aeglane digitaliseerimine ning vajadus jätkuvalt parendada

tagasisaatmise elluviimist. Antud päevakorrapunkti raames on siseministritel võimalus anda

tagasisidet raporti sisule, kus siseminister kavatseb juhtida tähelepanu Venemaa endiste

kombatantide teemale, sealhulgas Schengeni ala musta nimekirja rakendamisele. Sellele juhtis

tähelepanu ka Rootsi algatatud ühispöördumine Euroopa Komisjonile, millega Eesti on

liitunud. Seejärel saavad ministrid ülevaate suuremahuliste piiriüleste IT-süsteemide

koostalitusvõime rakendamisest, mis käivitub eeldatavalt 2028. aasta teises kvartalis. Eesti

püsib ajakavas ning toetame võimalikult kiiret koostalitusvõime rakendamist. Ministrite

töölõunaformaadis soovitakse arutada Ukraina sõjapõgenike õigusliku staatuse tuleviku üle.

Eesti nõustub ajutise kaitse direktiivi kehtivuse pikendamisega 2028. aasta märtsini kui ka

direktiivi kohaldamisala piiramisega. Euroopa Komisjon pole ametlikult esitanud vastavat

õiguslikku ettepanekut, kuid tõenäoliselt puudutab kitsendamine tulevasi taotlejaid ning võib

välja jätta mobilisatsiooniealisi mehi. Antud teemal soovib Euroopa Komisjon siseministrite

esmast tagasisidet, kuid ametliku ettepaneku saabumisel, koostatakse Vabariigi Valitsuse

seisukohad ning esitatakse kinnitamiseks. Eesti võtab teadmiseks töölõunale järgnevad

ülevaated, kus Euroopa Komisjon tutvustab Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi

rakendamise hetkeseisu, rände olukorda La Manche’i väinal ning julgeolekuasutuste

regulaaranalüüsi akuutsete julgeolekuohtude kohta Euroopa Liidus, mis toimub piiratud

juurdepääsuga formaadis. Samuti toimub arutelu rändealasest koostööst, mis keskendub

Somaaliale, kes ei tee koostööd oma kodanike tagasivõtmisel, mille tõttu võib tulevikus

tekkida vajadus rakendada motiveerivaid piiranguid viisade väljastamises. Eestis ei ole seni

Somaalia kodanikega probleeme, kuid oleme solidaarsed ja toetame sõnavõtus Soomet, kellel

3

on kodanike väljasaatmisega olnud raskusi. Lisaks kinnitatakse Euroopa Nõukogu järeldused

Euroopa Liidu uimastistrateegia rakendamise kohta, mida Eesti toetab.

Peeter Tali küsis, milline on arvamus Venemaa endiste kombatantide osas teiste Euroopa

Liidu siseministrite seas.

Igor Taro vastas, et liikmesriikide toetus algatusele on üldjoontes olemas, kuid praktiline

rakendamine edeneb aeglaselt õiguslike ja menetluslike küsimuste tõttu. Eesti jätkab teema

tõstatamist.

Lea Danilson-Järg küsis, milliseid ettevalmistusi teeb Eesti uue varjupaiga- ja

rändehaldusraamistiku rakendamiseks. L. Danilson-Järg sõnas, et valitsus on varem

rõhutanud, et Eesti ei plaani osaleda inimeste ümberpaigutamises, vaid täidab oma kohustusi

pigem rahalise panuse või ekspertabiga, kuid samas viidatakse vastuvõtuvõimekuse

arendamisele ning rändevaldkonna rahastuse märkimisväärsele kasvule. L. Danilson-Järg

küsis, kas sellest võib järeldada, et siiski valmistutakse suuremahulise sisserände vastuvõtuks,

või on tegemist muude ettevalmistustega.

Igor Taro vastas, et üleeuroopaliselt valmistutakse vastuvõtuvõimekusteks, kuid Eestis on

Riigikogu antud eelnõu seadusena juba vastu võtnud ning praegu tegeletakse rakendusaktide

vastuvõtmisega.

Lea Danilson-Järg küsis, kas Eesti tegeleb vastuvõtuvõimekuse suurendamisega ning

millega muud tehnilised aspektid või määrused on seotud.

Igor Taro vastas, et Eesti ei plaani ühineda solidaarsusmehhanismi raames inimeste

ümberpaigutamisega. Meie panus on rahaline ning vajaduse korral ka tehnilise personali ja

varustuse kaudu. Praegu keskendume rakendusaktide vastuvõtmisele ja rakendusasutuste

valmisoleku tagamisele. Ümberpaigutamises mitte osalemine ei tähenda siiski, et Eesti piirile

ei võiks saabuda varjupaigataotlejaid. Seetõttu peab kogu menetlussüsteem vastama uuele

raamistikule, mis näeb ette kiirema ja tõhusama otsustamise, tulemuslikuma tagasisaatmise

ning varasema kuritarvitamise parema ennetamise. Seega on eesmärk tagada, et võimaliku

uue rändekriisi korral oleks Euroopa Liidu õigusraamistik senisest toimivam ja vastupidavam.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada siseministri esitatud Eesti põhisõnumeid siseküsimuste

nõukogu istungil.

Kristiina Krause andis ülevaate Eesti seisukohtadest 4.–5. juunil 2026 toimuval Euroopa

Liidu justiitsküsimuste nõukogu istungil. Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu asjade

ja väliskoostöö juht sõnas, et toimub poliitiline arutelu piiriülese vanemluse määruse eelnõu

üle ja üldise lähenemisviisi vastuvõtmine uue Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku

(edaspidi MFF) justiitsprogrammi kohta. Piiriülese vanemluse tunnustamise määruse eesmärk

on tagada, et kui lapse vanemlussuhe on ühes liikmesriigis õiguslikult tunnustatud,

tunnustatakse seda ka teistes liikmesriikides. Praegu võib liikmesriikide vahel liikumisel

tekkida olukordi, kus vanem ei saa teises liikmesriigis lapse suhtes teha vajalikke otsuseid,

sealhulgas tervishoiu, hariduse või asjaajamise valdkonnas. Samas on tegemist tundliku

küsimusega, kuna liikmesriikide perekonnaõiguses esineb märkimisväärseid erinevusi nii

traditsioonides kui ka õiguslikes lähenemistes. Kõige keerukamad küsimused puudutavad

asendusemadust ning seda, millises ulatuses peaks üks liikmesriik tunnustama teises

liikmesriigis tekkinud vanemlussuhteid. Läbirääkimised on kestnud üle kolme aasta ning

mitmed olulised küsimused on endiselt lahendamata. Eesistujariigina on Küpros lisanud

eelnõu justiitsministrite päevakorda eesmärgiga saada poliitiline suunis edasiseks

4

menetlemiseks. Eesti toetab määruse üldist eesmärki tugevdada laste õigusi ja õiguskindlust,

kuid peab seejuures oluliseks, et liikmesriikidele jääks piisav võimalus kaitsta oma õiguskorra

aluspõhimõtteid ning et määrus ei hakkaks sisuliselt kujundama liikmesriikide

perekonnaõigust. Lisaks toimub arutelu MFF-i õigusprogrammi üle, mille raames toetatakse

õigusalast koostööd, kohtunike ja teiste õigusvaldkonna ekspertide koolitamist ning

kohtusüsteemide digitaliseerimist ja ajakohastamist. Programmi eesmärk on muuta

õigusemõistmine kiiremaks, tõhusamaks ja inimestele paremini kättesaadavaks. Programmi

kohaldamisala mahtu on suurendatud ning Eesti toetab selle üldist lähenemisviisi.

Lea Danilson-Järg sõnas, Eesti põhimõte, et perekonnaõigus kuulub liikmesriikide

suveräänsesse pädevusse, näib ministri kavandatavas seisukohas osaliselt vastuolus. Kui

rõhutatakse vajadust jätkata tehnilist tööd kõigi liikmesriikide osalemise nimel ja otsida

tasakaalupunkte, jääb mulje, et määruse sisulist edasiarendamist peetakse jätkuvalt vajalikuks.

See ei ole kooskõlas lähenemisega, mille kohaselt peaks Euroopa Liidu õigus jätma

liikmesriikidele antud valdkonnas võimalikult laia otsustusruumi. L. Danilson-Järg küsis

selgitust antud vastuolule.

Kristiina Krause vastas, et kuna läbirääkimised on takerdunud, siis ühe võimaliku

lahendusena on arutatud väga üldist lähenemist, mis võimaldaks saavutada ühehäälse

kokkuleppe. Eesti näeb selles riski, et liiga üldine sõnastus võib avada tee liigseks

sekkumiseks liikmesriikide perekonnaõigusesse. Seetõttu ei pea me sellist lahendust

soovitavaks. Eesti hinnangul tuleb enne edasiliikumist saavutada piisav selgus sisulistes

detailides, et vältida õiguslikku ebaselgust ja soovimatut tõlgendusruumi.

Lea Danilson-Järg märkis, et see jäi arusaamatuks, kuid loodab, et läbirääkimistel lähtutakse

põhimõttest, et perekonnaõigus kuulub liikmesriikide suveräänsesse pädevusse.

Kristiina Krause vastas, et Eesti lähtub läbirääkimistel antud põhimõttest.

Enn Eesmaa küsis, kas 4.–5. juuni aruteludes kajastub mõlema vanema õiguste kaitse. Lisaks

küsis E. Eesmaa, kas Euroopa Liidu liikmesriikide tavad ja õiguslikud lahendused erinevad

antud küsimuses.

Kristiina Krause vastas, et teatud määral antud seisukoht kajastub, kuid keerukus on

tekkinud asendus- ja surrogaatemaduse puhul, mille osas ei ole kokkulepet, kas seda

tunnustada vanemlussuhtena Euroopa Liidu üleselt või see jääb liikmesriikide otsustada.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada ministeeriumi esindaja esitatud Eesti põhisõnumeid

justiitsküsimuste nõukogu istungil.

Otsustati:

2.1. Toetada siseministri esitatud Eesti põhisõnumeid siseküsimuste nõukogu istungil

(konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk).

2.2. Toetada ministeeriumi esindaja esitatud Eesti põhisõnumeid justiitsküsimuste nõukogu

istungil (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk).

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135

Miiko Peris andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega kehtestatakse

erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135. Kaitseministeeriumi

5

kaitsetööstuse arendamise osakonna juhataja sõnas, et eelnõu suunab täiendavat rahastust

kaitsevaldkonna innovatsiooni kiirendamiseks ning võimaldab kaitsevaldkonna uute ja

murranguliste tehnoloogiate arendamist. Eesmärk on toetada liikmesriikide kiireloomulisi

vajadusi ja kulutõhusaid masslahendusi. Programmi erinevus seisneb selles, et tavapäraselt on

toetatud konsortsiume, kuid antud programmis on abikõlblikud ka üksiku ettevõtte esitatud

taotlused. Euroopa Komisjon liigub programmiga menetluslikult kiiresti ning ka rahastusi

plaanitakse jagada varasemast tempokamalt. Programmi kavatsetakse rakendada 2027. aastal

ning Euroopa Komisjon suunab sellesse 115 miljonit eurot olemasoleva eelarve vabadest

vahenditest. Kui programm end sisuliselt õigustab, on plaan seda järgmises Euroopa Liidu

pikaajalises eelarves toetada. Toetatavate tegevuste alla kuuluvad uute lahenduste ja

tehnoloogiate arendustegevus ning toodete ja tehnoloogiate turule toomine. Olulisel kohal on

innovatsioonitsüklite kiirendamine ning toodete testimine ja lõppkasutajate tagasiside

saamine. Fookus on muu hulgas ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisel, mis

on Eestile alati olnud oluline. Eraldi soodustatakse väiksemate ettevõtete koostööd suurte

kaitsetööstusettevõtetega ning tootmise soodustamist Euroopa Liidus, et iseseisev

tootmisvõimekus kaitsetööstuses kasvaks. Eesti hinnangul suunab eelnõu rahastust vajalikku

valdkonda ning ka Eesti kaitsetööstusettevõtted leiavad, et eelnõu lahendab valukohti, mida

Euroopa Liidu rahastusega parendada. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku 26. märtsil ja

Euroopa Nõukogus on menetlemine olnud tempokas. Lähiajal toimub COREPERis Euroopa

Nõukogu seisukoha heakskiitmine ning Euroopa Parlamendilt on eelnõule seisukohti oodata

25. juuniks ja kinnitamist täiskogu istungil 7. juulil. Eesti hinnangul on programmi rahastus

küll tagasihoidlik, kuid vastuolusid ei esine. Eesti toetab seisukohtades kaitsetööstuse

innovatsioonitsüklite kiirendamist, mis on Ukraina kogemuse põhjal oluline, kus

innovatsioonitsükkel on erakordselt kiire. Samuti toetatakse kõike, mis puudutab uute

tehnoloogiate kasutuselevõttu ja innovatsiooni kaitsesektoris ning võimalusel ka programmi

jätkumist järgmises Euroopa Liidu eelarveperioodis. Rahastuse fookusalade osas soovime, et

idapiiri riikide vajadused oleksid enam prioriseeritud, mis lähtub osalt ka Ukraina-vastase

agressioonisõja õpitundidest. Toetame ka seda, et abikõlblikud on ka Ukraina ettevõtete

taotlused. Peame oluliseks toodete testimisega seotud tegevuste rahastamist, mis on oluline

kaitsevägede tagasiside saamiseks ja toodete kiirele arendustsüklile kaasa aitamiseks.

Peeter Tali andis ülevaate riigikaitsekomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

käsitleti programmi rahastuse piisavust, võimalikke taotlejaid Eestis ning eelnõu materjalide

varasemat esitamist. P. Tali sõnul selgitas M. Peris riigikaitsekomisjonis, et tegemist on

olemasolevast eelarvest eraldatud vahenditega, mis on kavandatud kasutamiseks käesoleval ja

järgmisel aastal. Riigikaitsekomisjon otsustas toetada põhimõtteliselt Vabariigi Valitsuse

esitatud Eesti seisukohti määruse eelnõu kohta, tulenevalt riigikaitsekomisjoni 01.06.2026

istungil toimunud arutelust. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, mida peetakse silmas masslahenduste all.

Miiko Peris vastas, et masslahenduste osas on eelkõige mõeldud tootmist kiiresti ja suures

koguses. Näiteks Ukrainas on selliselt toodetud droone.

Arvo Aller sõnas, et riigikaitsekomisjonis tõstatus samuti küsimus, kes võiksid Eestis sellele

rahastusele kandideerida. A. Aller küsis, kas potentsiaalsete taotlejate hulka võiks kuuluda

näiteks uus kaitsetööstuspark või kiirele masstootmisele suunatud tootmisüksused. Samuti

küsis ta, kuidas hakkab toimuma rahastuse jaotus ning kes teeb lõplikud rahastusotsused.

Miiko Peris vastas, et peamine partner selliste eelnõude puhul on Eesti Kaitse- ja

6

Kosmosetööstus, kus on ligikaudu 230 ettevõtet. Ministeerium teeb nendega koostööd ning

julgustab aktiivselt Euroopa programmidesse kaasuma. Varasemalt on edukalt osaletud

Euroopa kaitsetööstuse programmist, Euroopa Kaitsefondist ja tulevikus Euroopa

Konkurentsivõime Fondist. Programm sobib nii kaitsetööstusparkidele kui ka teistele

ettevõtetele. M. Peris rõhutas et ministeeriumi ülesanne on ettevõtteid toetada nii taotluste

ettevalmistamisel, nõustamisel kui ka esitamisel.

Enn Eesmaa küsis, kas ja kui palju on Kaja Kallase ja Andrius Kubiliuse töö tulemusena

õnnestunud eraldada vahendeid ka Läti ja Leedu jaoks.

Miiko Peris vastas, et programmi rahastus on läbi keskse taotlemise, mis tähendab, et

liikmesriigid konkureerivad üksteise vastu. Eesti on olnud siiamaani Euroopa programmides

väga edukas, näiteks Euroopa Kaitsefondi taotlusvoorus oli Eesti paremuselt viies liikmesriik.

Hinnangukriteeriumite hulka kuuluvad näiteks esitatud taotluste, ettevõtete ja rahuldatud

rahataotluste arv.

Peeter Tali küsis, kas lisaks Ukrainale saavad programmis osaleda ka teised Euroopa Liidu

välised riigid nagu Lõuna-Korea, Türgi, Ameerika Ühendriigid ja Kanada.

Miiko Peris vastas, et tavapäraselt saavad osaleda majanduspiirkonna riigid ja riigid, kellega

Euroopa Liit on sõlminud assotsiatsioonileppe.

Peeter Tali küsis, antud riikide hulka kuuluvad idapiiri riigid Rumeenia ja Soome.

Miiko Peris vastas, et tavapäraselt küll.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas

riigikaitsekomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas riigikaitsekomisjoni arvamusega

(konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub reedel, 5. juunil kell 9.00 MS

Teamsis.

Otsustati:

4.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks

ettekandjaks ,,Energiatõhusus – õigusraamistik pärast 2030. aastat’’ avaliku konsultatsiooni

osas (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4.2. Määrata EL asjade komisjoni liige õiguskomisjonis Lea Danilson-Järg vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb tulirelvadega

ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026)

102 (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4.3. Määrata EL asjade komisjoni liige riigikaitsekomisjonis Peeter Tali vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse osas, mis käsitleb Euroopa Liidu

Küberturvalisuse Ametit (ENISA), Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ja

IKT tarneahela turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/881 –

COM(2026) 11, 13 (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk).

7

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 165

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 1. juuni 2026

Algus 13.00, lõpp 13.43

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Getter Kristen Treumuth

(nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Aivar Sõerd ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: siseminister Igor Taro, siseministri nõunik Katarina Budrik ja Siseministeeriumi

EL ja välissuhete osakonna juhataja Eva Puusepp, Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa

Liidu asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause (2. päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi

kaitsetööstuse arendamise osakonna juhataja Miiko Peris (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei

Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Ülle Hanson (1.–2. päevakorrapunkt) ja Britta Tarvis

(3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 4.–5. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse erksa ja

kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (01.06–07.06.2026) töökava

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 01.06.2026 kell 13.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 4.–5. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse erksa ja

kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135

4. Info ja muud küsimused

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 05.06.2026 kell 09.00

2

1. Eesti seisukohad 8.–9. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu transpordi,

telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil (transport ja telekommunikatsioon)

2. Eesti seisukohad 11. juunil 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 12. juunil 2026

toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil

3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: Energiatõhusus – õigusraamistik pärast 2030.

aastat

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb laste

seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava

materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK – COM(2024) 60

5. Seisukoha andmine: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava osas –

COM(2026) 81

6. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks

strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL)

2024/3110  – COM(2026) 100

7. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn

Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

2. Eesti seisukohad 4.–5. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

Igor Taro andis ülevaate Eesti seisukohtadest 4.–5. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu

siseküsimuste nõukogu istungil. Siseminister sõnas, et Schengeni nõukogu formaadis

tutvustatakse Schengeni ala 2026. aasta raportit. Positiivsete arengutena on paranenud

välispiiri kaitse, tõusnud teostatud tagasisaatmiste määr ning vähenenud ebaseaduslike

piiriületuste arv. Murekohtadeks on endiselt mõnede riikide kehtestatud Schengeni ala sisesed

ajutised piirikontrollid, aeglane digitaliseerimine ning vajadus jätkuvalt parendada

tagasisaatmise elluviimist. Antud päevakorrapunkti raames on siseministritel võimalus anda

tagasisidet raporti sisule, kus siseminister kavatseb juhtida tähelepanu Venemaa endiste

kombatantide teemale, sealhulgas Schengeni ala musta nimekirja rakendamisele. Sellele juhtis

tähelepanu ka Rootsi algatatud ühispöördumine Euroopa Komisjonile, millega Eesti on

liitunud. Seejärel saavad ministrid ülevaate suuremahuliste piiriüleste IT-süsteemide

koostalitusvõime rakendamisest, mis käivitub eeldatavalt 2028. aasta teises kvartalis. Eesti

püsib ajakavas ning toetame võimalikult kiiret koostalitusvõime rakendamist. Ministrite

töölõunaformaadis soovitakse arutada Ukraina sõjapõgenike õigusliku staatuse tuleviku üle.

Eesti nõustub ajutise kaitse direktiivi kehtivuse pikendamisega 2028. aasta märtsini kui ka

direktiivi kohaldamisala piiramisega. Euroopa Komisjon pole ametlikult esitanud vastavat

õiguslikku ettepanekut, kuid tõenäoliselt puudutab kitsendamine tulevasi taotlejaid ning võib

välja jätta mobilisatsiooniealisi mehi. Antud teemal soovib Euroopa Komisjon siseministrite

esmast tagasisidet, kuid ametliku ettepaneku saabumisel, koostatakse Vabariigi Valitsuse

seisukohad ning esitatakse kinnitamiseks. Eesti võtab teadmiseks töölõunale järgnevad

ülevaated, kus Euroopa Komisjon tutvustab Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi

rakendamise hetkeseisu, rände olukorda La Manche’i väinal ning julgeolekuasutuste

regulaaranalüüsi akuutsete julgeolekuohtude kohta Euroopa Liidus, mis toimub piiratud

juurdepääsuga formaadis. Samuti toimub arutelu rändealasest koostööst, mis keskendub

Somaaliale, kes ei tee koostööd oma kodanike tagasivõtmisel, mille tõttu võib tulevikus

tekkida vajadus rakendada motiveerivaid piiranguid viisade väljastamises. Eestis ei ole seni

Somaalia kodanikega probleeme, kuid oleme solidaarsed ja toetame sõnavõtus Soomet, kellel

3

on kodanike väljasaatmisega olnud raskusi. Lisaks kinnitatakse Euroopa Nõukogu järeldused

Euroopa Liidu uimastistrateegia rakendamise kohta, mida Eesti toetab.

Peeter Tali küsis, milline on arvamus Venemaa endiste kombatantide osas teiste Euroopa

Liidu siseministrite seas.

Igor Taro vastas, et liikmesriikide toetus algatusele on üldjoontes olemas, kuid praktiline

rakendamine edeneb aeglaselt õiguslike ja menetluslike küsimuste tõttu. Eesti jätkab teema

tõstatamist.

Lea Danilson-Järg küsis, milliseid ettevalmistusi teeb Eesti uue varjupaiga- ja

rändehaldusraamistiku rakendamiseks. L. Danilson-Järg sõnas, et valitsus on varem

rõhutanud, et Eesti ei plaani osaleda inimeste ümberpaigutamises, vaid täidab oma kohustusi

pigem rahalise panuse või ekspertabiga, kuid samas viidatakse vastuvõtuvõimekuse

arendamisele ning rändevaldkonna rahastuse märkimisväärsele kasvule. L. Danilson-Järg

küsis, kas sellest võib järeldada, et siiski valmistutakse suuremahulise sisserände vastuvõtuks,

või on tegemist muude ettevalmistustega.

Igor Taro vastas, et üleeuroopaliselt valmistutakse vastuvõtuvõimekusteks, kuid Eestis on

Riigikogu antud eelnõu seadusena juba vastu võtnud ning praegu tegeletakse rakendusaktide

vastuvõtmisega.

Lea Danilson-Järg küsis, kas Eesti tegeleb vastuvõtuvõimekuse suurendamisega ning

millega muud tehnilised aspektid või määrused on seotud.

Igor Taro vastas, et Eesti ei plaani ühineda solidaarsusmehhanismi raames inimeste

ümberpaigutamisega. Meie panus on rahaline ning vajaduse korral ka tehnilise personali ja

varustuse kaudu. Praegu keskendume rakendusaktide vastuvõtmisele ja rakendusasutuste

valmisoleku tagamisele. Ümberpaigutamises mitte osalemine ei tähenda siiski, et Eesti piirile

ei võiks saabuda varjupaigataotlejaid. Seetõttu peab kogu menetlussüsteem vastama uuele

raamistikule, mis näeb ette kiirema ja tõhusama otsustamise, tulemuslikuma tagasisaatmise

ning varasema kuritarvitamise parema ennetamise. Seega on eesmärk tagada, et võimaliku

uue rändekriisi korral oleks Euroopa Liidu õigusraamistik senisest toimivam ja vastupidavam.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada siseministri esitatud Eesti põhisõnumeid siseküsimuste

nõukogu istungil.

Kristiina Krause andis ülevaate Eesti seisukohtadest 4.–5. juunil 2026 toimuval Euroopa

Liidu justiitsküsimuste nõukogu istungil. Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu asjade

ja väliskoostöö juht sõnas, et toimub poliitiline arutelu piiriülese vanemluse määruse eelnõu

üle ja üldise lähenemisviisi vastuvõtmine uue Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku

(edaspidi MFF) justiitsprogrammi kohta. Piiriülese vanemluse tunnustamise määruse eesmärk

on tagada, et kui lapse vanemlussuhe on ühes liikmesriigis õiguslikult tunnustatud,

tunnustatakse seda ka teistes liikmesriikides. Praegu võib liikmesriikide vahel liikumisel

tekkida olukordi, kus vanem ei saa teises liikmesriigis lapse suhtes teha vajalikke otsuseid,

sealhulgas tervishoiu, hariduse või asjaajamise valdkonnas. Samas on tegemist tundliku

küsimusega, kuna liikmesriikide perekonnaõiguses esineb märkimisväärseid erinevusi nii

traditsioonides kui ka õiguslikes lähenemistes. Kõige keerukamad küsimused puudutavad

asendusemadust ning seda, millises ulatuses peaks üks liikmesriik tunnustama teises

liikmesriigis tekkinud vanemlussuhteid. Läbirääkimised on kestnud üle kolme aasta ning

mitmed olulised küsimused on endiselt lahendamata. Eesistujariigina on Küpros lisanud

eelnõu justiitsministrite päevakorda eesmärgiga saada poliitiline suunis edasiseks

4

menetlemiseks. Eesti toetab määruse üldist eesmärki tugevdada laste õigusi ja õiguskindlust,

kuid peab seejuures oluliseks, et liikmesriikidele jääks piisav võimalus kaitsta oma õiguskorra

aluspõhimõtteid ning et määrus ei hakkaks sisuliselt kujundama liikmesriikide

perekonnaõigust. Lisaks toimub arutelu MFF-i õigusprogrammi üle, mille raames toetatakse

õigusalast koostööd, kohtunike ja teiste õigusvaldkonna ekspertide koolitamist ning

kohtusüsteemide digitaliseerimist ja ajakohastamist. Programmi eesmärk on muuta

õigusemõistmine kiiremaks, tõhusamaks ja inimestele paremini kättesaadavaks. Programmi

kohaldamisala mahtu on suurendatud ning Eesti toetab selle üldist lähenemisviisi.

Lea Danilson-Järg sõnas, Eesti põhimõte, et perekonnaõigus kuulub liikmesriikide

suveräänsesse pädevusse, näib ministri kavandatavas seisukohas osaliselt vastuolus. Kui

rõhutatakse vajadust jätkata tehnilist tööd kõigi liikmesriikide osalemise nimel ja otsida

tasakaalupunkte, jääb mulje, et määruse sisulist edasiarendamist peetakse jätkuvalt vajalikuks.

See ei ole kooskõlas lähenemisega, mille kohaselt peaks Euroopa Liidu õigus jätma

liikmesriikidele antud valdkonnas võimalikult laia otsustusruumi. L. Danilson-Järg küsis

selgitust antud vastuolule.

Kristiina Krause vastas, et kuna läbirääkimised on takerdunud, siis ühe võimaliku

lahendusena on arutatud väga üldist lähenemist, mis võimaldaks saavutada ühehäälse

kokkuleppe. Eesti näeb selles riski, et liiga üldine sõnastus võib avada tee liigseks

sekkumiseks liikmesriikide perekonnaõigusesse. Seetõttu ei pea me sellist lahendust

soovitavaks. Eesti hinnangul tuleb enne edasiliikumist saavutada piisav selgus sisulistes

detailides, et vältida õiguslikku ebaselgust ja soovimatut tõlgendusruumi.

Lea Danilson-Järg märkis, et see jäi arusaamatuks, kuid loodab, et läbirääkimistel lähtutakse

põhimõttest, et perekonnaõigus kuulub liikmesriikide suveräänsesse pädevusse.

Kristiina Krause vastas, et Eesti lähtub läbirääkimistel antud põhimõttest.

Enn Eesmaa küsis, kas 4.–5. juuni aruteludes kajastub mõlema vanema õiguste kaitse. Lisaks

küsis E. Eesmaa, kas Euroopa Liidu liikmesriikide tavad ja õiguslikud lahendused erinevad

antud küsimuses.

Kristiina Krause vastas, et teatud määral antud seisukoht kajastub, kuid keerukus on

tekkinud asendus- ja surrogaatemaduse puhul, mille osas ei ole kokkulepet, kas seda

tunnustada vanemlussuhtena Euroopa Liidu üleselt või see jääb liikmesriikide otsustada.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada ministeeriumi esindaja esitatud Eesti põhisõnumeid

justiitsküsimuste nõukogu istungil.

Otsustati:

2.1. Toetada siseministri esitatud Eesti põhisõnumeid siseküsimuste nõukogu istungil

(konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk).

2.2. Toetada ministeeriumi esindaja esitatud Eesti põhisõnumeid justiitsküsimuste nõukogu

istungil (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk).

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse

erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135

Miiko Peris andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega kehtestatakse

erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile" – COM(2026) 135. Kaitseministeeriumi

5

kaitsetööstuse arendamise osakonna juhataja sõnas, et eelnõu suunab täiendavat rahastust

kaitsevaldkonna innovatsiooni kiirendamiseks ning võimaldab kaitsevaldkonna uute ja

murranguliste tehnoloogiate arendamist. Eesmärk on toetada liikmesriikide kiireloomulisi

vajadusi ja kulutõhusaid masslahendusi. Programmi erinevus seisneb selles, et tavapäraselt on

toetatud konsortsiume, kuid antud programmis on abikõlblikud ka üksiku ettevõtte esitatud

taotlused. Euroopa Komisjon liigub programmiga menetluslikult kiiresti ning ka rahastusi

plaanitakse jagada varasemast tempokamalt. Programmi kavatsetakse rakendada 2027. aastal

ning Euroopa Komisjon suunab sellesse 115 miljonit eurot olemasoleva eelarve vabadest

vahenditest. Kui programm end sisuliselt õigustab, on plaan seda järgmises Euroopa Liidu

pikaajalises eelarves toetada. Toetatavate tegevuste alla kuuluvad uute lahenduste ja

tehnoloogiate arendustegevus ning toodete ja tehnoloogiate turule toomine. Olulisel kohal on

innovatsioonitsüklite kiirendamine ning toodete testimine ja lõppkasutajate tagasiside

saamine. Fookus on muu hulgas ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisel, mis

on Eestile alati olnud oluline. Eraldi soodustatakse väiksemate ettevõtete koostööd suurte

kaitsetööstusettevõtetega ning tootmise soodustamist Euroopa Liidus, et iseseisev

tootmisvõimekus kaitsetööstuses kasvaks. Eesti hinnangul suunab eelnõu rahastust vajalikku

valdkonda ning ka Eesti kaitsetööstusettevõtted leiavad, et eelnõu lahendab valukohti, mida

Euroopa Liidu rahastusega parendada. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku 26. märtsil ja

Euroopa Nõukogus on menetlemine olnud tempokas. Lähiajal toimub COREPERis Euroopa

Nõukogu seisukoha heakskiitmine ning Euroopa Parlamendilt on eelnõule seisukohti oodata

25. juuniks ja kinnitamist täiskogu istungil 7. juulil. Eesti hinnangul on programmi rahastus

küll tagasihoidlik, kuid vastuolusid ei esine. Eesti toetab seisukohtades kaitsetööstuse

innovatsioonitsüklite kiirendamist, mis on Ukraina kogemuse põhjal oluline, kus

innovatsioonitsükkel on erakordselt kiire. Samuti toetatakse kõike, mis puudutab uute

tehnoloogiate kasutuselevõttu ja innovatsiooni kaitsesektoris ning võimalusel ka programmi

jätkumist järgmises Euroopa Liidu eelarveperioodis. Rahastuse fookusalade osas soovime, et

idapiiri riikide vajadused oleksid enam prioriseeritud, mis lähtub osalt ka Ukraina-vastase

agressioonisõja õpitundidest. Toetame ka seda, et abikõlblikud on ka Ukraina ettevõtete

taotlused. Peame oluliseks toodete testimisega seotud tegevuste rahastamist, mis on oluline

kaitsevägede tagasiside saamiseks ja toodete kiirele arendustsüklile kaasa aitamiseks.

Peeter Tali andis ülevaate riigikaitsekomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

käsitleti programmi rahastuse piisavust, võimalikke taotlejaid Eestis ning eelnõu materjalide

varasemat esitamist. P. Tali sõnul selgitas M. Peris riigikaitsekomisjonis, et tegemist on

olemasolevast eelarvest eraldatud vahenditega, mis on kavandatud kasutamiseks käesoleval ja

järgmisel aastal. Riigikaitsekomisjon otsustas toetada põhimõtteliselt Vabariigi Valitsuse

esitatud Eesti seisukohti määruse eelnõu kohta, tulenevalt riigikaitsekomisjoni 01.06.2026

istungil toimunud arutelust. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, mida peetakse silmas masslahenduste all.

Miiko Peris vastas, et masslahenduste osas on eelkõige mõeldud tootmist kiiresti ja suures

koguses. Näiteks Ukrainas on selliselt toodetud droone.

Arvo Aller sõnas, et riigikaitsekomisjonis tõstatus samuti küsimus, kes võiksid Eestis sellele

rahastusele kandideerida. A. Aller küsis, kas potentsiaalsete taotlejate hulka võiks kuuluda

näiteks uus kaitsetööstuspark või kiirele masstootmisele suunatud tootmisüksused. Samuti

küsis ta, kuidas hakkab toimuma rahastuse jaotus ning kes teeb lõplikud rahastusotsused.

Miiko Peris vastas, et peamine partner selliste eelnõude puhul on Eesti Kaitse- ja

6

Kosmosetööstus, kus on ligikaudu 230 ettevõtet. Ministeerium teeb nendega koostööd ning

julgustab aktiivselt Euroopa programmidesse kaasuma. Varasemalt on edukalt osaletud

Euroopa kaitsetööstuse programmist, Euroopa Kaitsefondist ja tulevikus Euroopa

Konkurentsivõime Fondist. Programm sobib nii kaitsetööstusparkidele kui ka teistele

ettevõtetele. M. Peris rõhutas et ministeeriumi ülesanne on ettevõtteid toetada nii taotluste

ettevalmistamisel, nõustamisel kui ka esitamisel.

Enn Eesmaa küsis, kas ja kui palju on Kaja Kallase ja Andrius Kubiliuse töö tulemusena

õnnestunud eraldada vahendeid ka Läti ja Leedu jaoks.

Miiko Peris vastas, et programmi rahastus on läbi keskse taotlemise, mis tähendab, et

liikmesriigid konkureerivad üksteise vastu. Eesti on olnud siiamaani Euroopa programmides

väga edukas, näiteks Euroopa Kaitsefondi taotlusvoorus oli Eesti paremuselt viies liikmesriik.

Hinnangukriteeriumite hulka kuuluvad näiteks esitatud taotluste, ettevõtete ja rahuldatud

rahataotluste arv.

Peeter Tali küsis, kas lisaks Ukrainale saavad programmis osaleda ka teised Euroopa Liidu

välised riigid nagu Lõuna-Korea, Türgi, Ameerika Ühendriigid ja Kanada.

Miiko Peris vastas, et tavapäraselt saavad osaleda majanduspiirkonna riigid ja riigid, kellega

Euroopa Liit on sõlminud assotsiatsioonileppe.

Peeter Tali küsis, antud riikide hulka kuuluvad idapiiri riigid Rumeenia ja Soome.

Miiko Peris vastas, et tavapäraselt küll.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas

riigikaitsekomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas riigikaitsekomisjoni arvamusega

(konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub reedel, 5. juunil kell 9.00 MS

Teamsis.

Otsustati:

4.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks

ettekandjaks ,,Energiatõhusus – õigusraamistik pärast 2030. aastat’’ avaliku konsultatsiooni

osas (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4.2. Määrata EL asjade komisjoni liige õiguskomisjonis Lea Danilson-Järg vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb tulirelvadega

ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026)

102 (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4.3. Määrata EL asjade komisjoni liige riigikaitsekomisjonis Peeter Tali vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse osas, mis käsitleb Euroopa Liidu

Küberturvalisuse Ametit (ENISA), Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ja

IKT tarneahela turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/881 –

COM(2026) 11, 13 (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk).

7

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija