Besti 200 fraktsioon

RIIGIKOGU

*c tI,VkKOMIsJONILE

VOLIKIRI

Festi 200 fraktsioon volitab .komisjoni

istungil ./. asendama.. y /,o,

Lugupidamisega

Thomas Uibo

Festi 200 fraktsiooni esimees

RIIOIKOGU Lossi plats la, ‘1’. +372 631 6331 riigikogiiee

15165, TaItinti F. +372 631 6334

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 157

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 01. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 12.59

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah

Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Toomas Uibo (Tarmo Tamme asendusliige)

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudus: Rain Epler

Kutsutud: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kliimaosakonna juhataja Laura

Remmelgas ja nõunik Maris Arro ning ministri nõunikud Emma Kruusmäe ja Mattias

Tammet (2. – 3. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna

looduskaitse strateegia valdkonna juht Mart Kiis (3. päevakorrapunkt); Keskkonnakomisjoni

praktikant Liisa Varul (1. – 4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Riikliku looduse taastamise kava koostamise põhimõtete ja poliitiliste lähtekohtade

tutvustus

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Yoko Alender tegi ettepaneku muuta väljasaadetud töökava ja tõsta Vabariigi Valitsuse

algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612

SE) teise lugemise ettevalmistamine teisipäeval esimeseks päevakorrapunktiks.

Riigikogu keskkonnakomisjoni nädala (01.06.2026-07.06.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 1.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Riikliku looduse taastamise kava koostamise põhimõtete ja poliitiliste lähtekohtade

2

tutvustus

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 2.06.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse eelnõu (612 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Riigikogu liikmete algatatud metsaseaduse muutmise

seaduse eelnõu (890 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson,

Hanah Lahe, Andres Metsoja).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Istungi avas Andres Sutt, kes tutvustas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (Lisa 1). Ta

selgitas, et eelnõu loob Eestile selge raamistiku, kuidas liikuda puhtama, vastupidavama ja

konkurentsivõimelisema majanduse poole. Eelnõu keskmes on arusaam, et kliimapoliitika ei

puuduta ainult keskkonda, vaid on tihedalt seotud ka energiajulgeoleku, majandusarengu ja

inimeste heaoluga. Eelnõu seab pikaajalise sihi jõuda kliimaneutraalsuseni ning määrab vahe-

eesmärgid, mis aitavad seda muutust järjepidevalt juhtida. Samal ajal ei piirdu eelnõu üksnes

üldise riigiülese süsinikuheite vähendamise põhimõttega, vaid loob aluse praktilisteks

sammudeks eri valdkondades, nagu tööstus, transport, põllumajandus ja metsandus. Valmivad

eekaardid aitavad selle suuna sisustada, näidates, kuidas eri sektorid saavad heidet vähendada,

samal ajal vastupidavust ning lisandväärtust suurendades. Nii kujuneb kliimakindlast

majandusest mitte pelgalt keskkonnaeesmärk, vaid Eesti tulevikumajanduse, strateegilise

iseseisvuse ja ühiskondliku kindluse oluline alus.

Yoko Alender viitas väljatoodud fossiilkütustest väljumise eesmärgile ning märkis, et

eelnõus on täidesaatva riigivõimu asutustele 2030. aasta erisus. Ta palus täpsustada, miks on

selles osas välja toodud kaks eraldi punkti ning millistel kaalutlustel on valitud just 2030.

aasta. Taoline sõnastus võib jätta mulje, nagu ei loobutaks fossiilkütustega seotud

investeeringutest koheselt. Andres Sutt selgitas, et sellise sõnastuse taga on mitu praktilist

põhjust ning seda on eelnõu koostamisel põhjalikult kaalutud. Ta rõhutas, et vajalikud

investeeringud olemasolevate seadmete töös hoidmiseks ei ole välistatud, sealhulgas näiteks

põlevkivitootmise puhul. Samuti lisas ta, et selliseid otsuseid ei ole võimalik teha üleöö ning

2030. aastat peetakse mõistlikuks tasakaalupunktiks ülemineku kavandamisel.

Tiit Maran leidis, et sõna „paindlikkus“ on poliitiliselt tühi sõna ja selle sisu jääb ebaselgeks.

Ta palus selgitada, mida tähendab valdkondlike eesmärkide viimine seadusest teekaartidesse

ning kuidas selline paindlikkus praktikas toimib. Ta küsis, et kas see tähendab, et eesmärgid

võib jätta täitmata või et eri sektorid võivad panustada erineval määral. Samuti soovis ta

teada, kuidas mõjutab selline lähenemine keskkonnalubade väljastamist. Andres Sutt leidis,

et sellel tegevusel on sisu ja eelnõu eesmärgid ei ole muutunud. Ta tõi näiteks transpordi

teekaardi, mille eelduste kohaselt peaks transpordis nullheite või selle lähedase taseme

saavutamiseks elektriautode osakaal maanteetranspordis igal aastal kasvama. Tema arvates ei

ole mõistlik kirjutada seadusesse detailseid eesmärke. Samuti lisas ta, et ette võib tulla palju

elulisi muutusi, mis võivad praeguste teadmiste põhjal tehtud eeldusi ja trajektoore muuta.

Kui areng toimub kiiremas tempos, ei tekita see probleeme, kuid kui selgub, et mõnes

valdkonnas ei jõuta nii kiiresti eesmärkideni, võib mõni teine sektor teha mõnevõrra rohkem,

aidates seeläbi täita üldist eesmärki. T. Maran märkis, et kui sektoritele ei ole vaja eesmärke

seaduses sätestada, sest kõik ajas muutub, siis tekib küsimus, miks on vaja üldiseid eesmärke

3

seaduse tasemel sätestada. A. Sutt leidis, et seadus on tema hinnangul mõistlik viis anda

kindlus, et kokkulepitud trajektoori järgides on seatud eesmärgid jõukohased. Ta selgitas, et

teekaartide koostamise, analüüside ja uuringute tulemusel on eesmärgid realistlikult

saavutatavad. Tema sõnul on mõnes kohas oldud isegi konservatiivsed ning võimalik on ka

kiirem edenemine. Ta lisas, et oluline dokument on ka kliimaaruanne, mille kaudu hinnatakse

igal aastal edasiminekut ja tehakse vajadusel korrektuure. Ta märkis, et ta ei näe vastuolu

selles, et üldised eesmärgid on seaduses kirjas ja valdkondlikud eesmärgid teekaartides. Tema

hinnangul tekiks probleem siis, kui üldised eesmärgid oleksid seaduses sätestatud, kuid

puuduks arusaam, kuidas neid valdkondade kaupa saavutada. Laura Remmelgas täiendas, et

kui seaduse tasandil on trajektoor või tempo juba paigas, siis on seda võimalik hõlpsamini

kasutada ka keskkonnalubade väljastamise alusena. Ta selgitas, et 2050. aasta

kliimaneutraalsuse eesmärk ei tähenda, et täna ei tohiks teha tegevusi, mis võiksid 2050. aasta

vaates selle eesmärgiga vastuolus olla, tegevused peaksid olema kooskõlas kokkulepitud

trajektooriga. Samuti tõi ta välja, et teiste Euroopa Liidu riikide kliimaseadustes on samuti

seatud valdkondade ülesed eesmärgid. Yoko Alender küsis, kas eelnõu annaks aluse teatud

juhtudel mitte väljastada keskkonnaluba, kui kliimaeesmärgid ei tundu olevat täidetavad. L.

Remmelgas vastas, et eelnõu annab sellele tegevusele piisava aluse. Samas tuleb iga juhtumi

puhul eraldi kaaluda, kas kliimahuvid kaaluvad üles muud huvid. Automaatselt ei ole

Fkeskkonnaõiguslikud huvid teistest huvidest kõrgemad, vaid alati tuleb teha kaalutlusotsus.

Hanah Lahe ütles, et Rootsi näitel võiks seaduses kirjas olla, et kliimanõukoda on sõltumatu

ja koosneb teadlastest. Samuti leidis ta, et nõukojale tuleks koostada eelarve. Ta märkis, et kui

sektoripõhised eesmärgid eelnõust välja jätta, tekib küsimus, kuidas neid eesmärke täidetakse

ja kes vastutab. Ta lisas, et praegu on eelnõus kirjas, et vastutav minister sätestab

kliimanõukoja korra määrusega, kuid poliitika heitlikkust arvestades võiks selle küsimuse

määratlemine seaduse tasandil olla kindlam. Samuti tundis ta huvi, et kuivõrd on seadus juba

praegu riigieelarvega seotud. Andres Sutt vastas, et teekaardid on riigile suunatud suunised,

mille elluviimist toetatakse erinevate programmide kaudu. Näitena tõi ta välja transpordi

elektrifitseerimise, sealhulgas raudtee- ja maanteetranspordi arendamise ning laadimistaristu

rajamise. Samuti nimetas ta ka biometaani tootmist, mis aitab vähendada heitmeid nii

põllumajanduses kui ka transpordis ning on seotud ka energeetikasektoriga. Tema sõnul on

neil tegevustel otsene seos riigieelarvega. Kui eesmärk on vähendada sõltuvust imporditud

fossiilkütustest, peab riigieelarve toetama selle eesmärgi saavutamist. Samuti lisas ta, et igal

eelarveaastal tuleb hinnata, kas kavandatud vahendid on eesmärkide täitmiseks piisavad. Ta

rõhutas, et kliimanõukoja formaadi, mandaadi ja rahastuse puhul peab nõukojale olema

tagatud ka selle töö tegemiseks vajalik rahastus. Tema hinnangul tuleb rahastuse küsimust

käsitleda iga-aastase eelarveprotsessi käigus. Ta märkis, et eelnõu tagasisides on tõstatanud

kliimanõukoja rolli ja juhtimisraamistiku tugevdamise vajadus ning ta leidis, et need

küsimused võiksid olla seaduses täpsemalt kirjas. Yoko Alender lausus, et eelnõu § 3 on üks

olulisemaid eelnõupunkte, kuna see käsitleb riigi kohustusi. Ta rõhutas, et fossiilkütuse

mõistet peaks käsitlema erinevate heitevaldkondade mõju hõlmates. Tema sõnul tuleks

riigieelarve koostamisel igal juhul kaaluda puhtamate alternatiivide olemasolu ja võimaluse

korral neid eelistada.

Züleyxa Izmailova märkis, et eelnõule on tulnud palju negatiivset tagasisidet ja Tööandjate

Keskliit on olnud väga kriitiline leides, et seadus ei anna ettevõtjatele piisavalt kindlust. Ta

palus ministril selgitada, kuidas aitab eelnõu ettevõtjatele kindlust luua. Andres Sutt vastas,

et ettevõtlust reguleerivad paljud õigusaktid ja ühe seadusega ei ole võimalik kõike ära

lahendada. Tema sõnul ei ole võimalik korraga luua väga detailset seadust ja jätta samal ajal

palju paindlikkust ning vabadust, kuna need kaks eesmärki välistavad teineteist. Ta lisas, et

ettevõtete poolt on tulnud ka väga palju positiivset tagasisidet, näiteks enam kui 3500

liikmeline Kaubandus-Tööstuskoda on puhta tööstuse teekardiga liitunud. Tema hinnangul

aitab investeerimiskindlust suurendada see, et seadus sõnastab selgelt eesmärgi vabaneda

imporditavate fossiilkütuste sõltuvusest ning jätkata liikumist puhtama majanduse ja

keskkonna suunas.

4

Lauri Laats küsis, kas ei oleks mõistlik enne ära oodata Euroopa Liidu otsused emissions

trading system (ETS) tuleviku kohta. Ta märkis, et praegu ei ole teada, kuidas EL-i tasemel

arutelud lõppevad ning kas muudetakse tingimusi, CO2 kvootide hinnastamist või lükatakse

edasi tähtaegu. Andres Sutt vastas, et Euroopa Liidu 27 liikmesriiki leppisid eelmisel aastal

kokku 2040. aasta kliimaeesmärkides. Ta märkis, et ETS jääb alles ning suure tõenäosusega

muutub süsteem, eesmärgiga tagada suurem hinnastabiilsus. Tema arvates ei takista ETS-i

muudatused kliimaseaduse arutelu, kuna mõlemad teenivad sama eesmärki. Ta lisas, et ETS-

i eesmärk on motiveerida ettevõtteid investeerima uutesse tehnoloogiatesse, soodustada

innovatsiooni ja kaitsta Euroopa ettevõtteid ebaõiglase konkurentsi eest. Ta leidis, et Eesti on

mitme teise riigiga võrreldes heas positsioonis, kuna siin on vähe sektoreid, kus heite

vähendamine on eriti keeruline. Ta lisas, et ETS-i kaotamist või fundamentaalset muutmist ei

ole mõtet oodata.

Lauri Laats lausus, et ta ei nõustu ministri väitega, et Eesti on heas positsioonis seetõttu, et

siin puuduvad terase- ja muud väetisetootmise sektorid. Ta küsis ühistranspordi

elektrifitseerimise kohta ja uuris, kas on hinnatud eesmärgi saavutamise praktilist teostatavust.

Ta märkis, et elektriliste busside kasutuselevõtt eeldaks tema hinnangul veeremi neljakordset

täiendamist ja täiendava tööjõu kaasamist. Lisaks küsis ta, mida tähendab kliimaseaduse

vastuvõtmine põlevkivisektori jaoks ning millal võiks Eestis põlevkiviõli tootmine lõppeda.

Andres Sutt nõustus, et praegu ei ole kõige mõistlikum kõikide busside asendamine

elektribussidega. Ta tõi välja, et biometaani kasutamine kütusena on hea alternatiiv ning tõi

näiteks Saaremaa biometaani tootja, kelle sõidukid kasutavad biometaani ning veokite läbisõit

ulatub 500 kilomeetrini. Ta lisas, et põlevkivisektori konkurentsivõime sõltub sellest, kui kaua

on võimalik ja mis hinnaga müüa põlevkiviõli laevakütuse segamise komponendina. Ta

selgitas, et põlevkivist elektri tootmine moodustab järjest väiksema osa ning põhiline maht

tuleb põlevkiviõlist. Tema sõnul kaitsevad praegu põlevkiviõli tootmist kvoodid

ja põlevkivisektori elukaare pikkus sõltub sellest, kuidas muutuvad rahvusvahelised

laevandusregulatsioonid. Ta lisas ka, et lähiaastatel ei ole põhjust muretsemiseks ning kui

tehnoloogia kaudu on võimalik heiteid kinni püüda või tootmine toimub ilma heiteta, siis

oleks võimalik tootmist jätkata. Yoko Alender kommenteeris, et transpordi teekaardi

koostamise käigus soovisid ühistranspordi sõidujagamisplatvormid vabatahtlikult lisada

klausli, et linnades võiks kogu nende sõidukipark olla elektrifitseeritud juba 2035. aastaks. Ta

lisas, et teekaartide eesmärk on läbi arutada, mis on praktiliselt võimalik ja mõistlik koostöös

nende inimestega, kes muudatusi ellu viima hakkavad. Samuti tõi ta välja, et ettevõtted

näevad elektrifitseerimises eeliseid. A. Sutt täiendas, et ka tehnoloogia areng on seda kõike

toetanud. Elektriautode sõiduulatus on arenenud palju pikemaks ja nende hinnad on muutunud

võrreldavaks sisepõlemismootori autodega. Tema hinnangul on need trendid püsivad ning

seetõttu on teekaartides oluline paindlikkus, et mitte kõike liiga täpselt ette kirjutada. Ta lisas,

et kuigi võib tekkida tõrkeid, on bensiini või diisli ja elektriauto kasutamise kulude vahe juba

praegu märkimisväärne. Y. Alender märkis, et Laatsil on õigus selles osas, mis puudutab

suuremaid sõidukeid, busse ja ühistransporti ning seetõttu on mõistlik jätta teekaartidesse

paindlikkust. Ta tõi näiteks merenduse ja põlevkivisektori, kus samuti ei ole võimalik kõiki

lahendusi praegu täpselt ette näha. Samuti lisas ta, et Eestil on olnud palju edu laevade

ümberehitamises ning liikumine puhta majanduse suunas annab ettevõtetele uusi võimalusi.

Hanah Lahe küsis, et seletuskirjas pole välja toodud, kuidas hakkab koostöö huvigruppidega

välja nägema ning ta uuris, kuidas on kavandatud koostöö majandussektori, ettevõtjate ja

kolmanda sektoriga pärast seaduse vastuvõtmist. Laura Remmelgas vastas, et kliimaaruande

koostamine annab väga hea aluse selleks, et huvirühmad oleksid teadlikud sellest, kuidas

eesmärkide suunas liigutakse. Ta lisas, et kavas on teekaarte regulaarselt üle vaadata ja seda

koostöös huvirühmadega, et see protsess jätkuks sarnaselt seaduse väljatöötamisele. Ta

märkis, et tööstuse teekaardi rakendamiseks on koostöökokkuleppes ette nähtud

koostööformaat ettevõtetega. Andres Sutt lausus, et erinevate teekaartide valmimise juures

saab koostöökokkuleppeid lisanduvalt sõlmida.

5

Andres Metsoja märkis, et ettevõtjad on olnud kliimakindla majanduse seaduse suhtes

kriitilised, kuna nende arvates on teadmispõhisust vähe. Ta viitas Soome kliimaseadusele, mis

võeti vastu 2015. aastal ja mida uuendati 2022. aastal, ning küsis, kas seal saavutatud üksmeel

tulenes sellest, et ajad olid teised või tehti midagi teisiti. Teise küsimusega puudutas ta

Euroopa konkurentsivõimet. Ta märkis, et räägitud on sellest, et fossiilkütuste, sealhulgas

gaasi, turult tõrjumisel tuleb need asendada rohelise vesiniku või mõne muu sarnase tootega.

Samuti on arutatud vesinikutorude rajamist nii merre kui maismaale. Ta tõi välja, et kui Eesti

jääks neist arengutest kõrvale, ei pruugi Eesti saada osa rohelise vesiniku kasutuselevõtust. Ta

märkis, et küsimus ei puuduta ainult Eestit, vaid Euroopa vaadet laiemalt. Samuti viitas ta

sellele, et tööstuse liidrid võivad tulevikus paikneda Poolas või Saksamaal. Ta küsis, et kui

rohepöörde käigus kaob Euroopa töötleva tööstuse konkurentsivõime, siis millised on

Euroopa vastused nendele väljakutsetele. Andres Sutt vastas, et Soomega võrreldes oli 2015.

aastal teistsugune aeg ning ühiskond ja poliitiline kontekst on vahepeal muutunud. Ta märkis,

et Eestil on Soomelt jätkuvalt õppida, eriti selles, kuidas ühiskondlikku debatti pidada ja

keskenduda ühendavatele eesmärkidele. Ta avaldas lootust, et eelnõule leitakse Riigikogus

võimalikult lai toetus, kuna eesmärgid ja suund on tema hinnangul Eesti huvides. Hiina

praegune edu on suuresti seotud varasema globaliseerumisega, mille käigus viidi tootmine

odavamatesse piirkondadesse. Samas on viimaste aastate kogemus, sealhulgas COVID-19

kriis, näidanud pikkade tarneahelate haavatavust ning toonud kaasa suundumuse tuua tootmist

turgudele lähemale. Ta lisas, et eelmisel aastal investeeris Hiina kõige rohkem puhtasse

tehnoloogiasse. Peale Hiinat oli teisel kohal Euroopa ja kolmandal kohal Ameerika

Ühendriigid. Tema sõnul on suur osa kasvust tulnud Aasia turgudelt ning Hiina toodab praegu

väga häid autosid, mille üheks eeliseks on ka odavam hind. Euroopa väljakutse on jätkuvalt

toota vähemalt sama häid, kui mitte paremaid autosid kui Hiina. Samuti tõi ta Euroopa

tulevikuvaates esile kriitilise toormete klastri kujunemise Ida-Virumaal, kus on ühendatud

püsimagnetite ja haruldaste kergete ning raskete muldmetallide tootmine. Ta leidis, et seda

potentsiaali tuleb kindlasti arendada. Tema hinnangul kasvab innovatsiooni ja ringmajanduse

roll järjest rohkem. Ta leidis, et Euroopa liigub õiges suunas ning Eestil on selles protsessis

oluline roll. Yoko Alender küsis, kas Eesti saaks teha ettepaneku, et EL ei lubaks seadmeid,

mis sisaldavad muldmetalle, Hiinasse tagasi saata. Ta leidis, et siis tekiks Euroopal endal

ringlussevõtu võimekus ja turg.

Tiit Maran märkis, et seadus loob küll raamistiku, kuid tema hinnangul jääb selle sisu praegu

ebapiisavaks. Ta leidis, et positiivne on see, et kliimanõukojale on kavandatud sisulisem roll

ning kui nõukojal tekib sõltumatu järelevalvefunktsioon, peaks tal olema ka selge alus, mille

põhjal oma tööd teha. Ta lisas, et praegu näib, et selleks on ette nähtud teekaardid, kuid neil

puudub juriidiline siduvus. Ta küsis, millised on kliimanõukoja võimalused reageerida, kui

eesmärke ei ole täidetud. Ta märkis, et koostöökokkulepped on vajalikud, kuid neist ei pruugi

piisata olukorras, kus eesmärkide saavutamine eeldab selgemaid hoobasid. Seetõttu pidas ta

nõukoja rolli selles osas praegu nõrgaks. Samuti rõhutas ta, et sektoraalsed eesmärgid ei ole

erandlik lahendus ja selline praktika on kasutusel ka mujal Euroopas. Andres Sutt vastas, et

tegemist on küsimusega, mida oleks võimalik seaduses täpsemalt kirjeldada, sealhulgas seda,

kuidas kliimanõukoda hindab eesmärkide poole liikumist. Ta tõi paralleeli eelarvenõukoguga,

mis hindab majandusprognoosi ja selle alusel koostatud eelarve jätkusuutlikkust. Tema

hinnangul võiks kliimanõukoda sarnaselt hinnata kliimaaruande, teekaartide ja teiste

asjakohaste dokumentide põhjal, kas liigutakse kokkulepitud trajektooril soovitud tempos.

Samuti viitas ta Soome kliimaseadusele märkides, et see on üldise iseloomuga raamseadus.

Jüri Jaanson sõnas, et minister räägib Euroopa 2050. aasta kliimaneutraalsusest kindlas

kõneviisis. Eelnõu sisaldab ka eesmärke ja eelnõutus määratletud eesmärgid peaksid olema

väljakutsed. Ta küsis, millised peaksid eelnõu väljakutsed olema. Ta arvas, et kliimanõukoda

võiks asuda Riigikantselei juures. Ta uuris, kas eelnõu kooskõlastamisel soovisid huvigrupid,

et eelnõu oleks pigem raamistik või detailne juhis. Andres Sutt vastas, et eelnõu raames

kaasati palju huvigruppe. 2050. kliimaneutraalsuse eesmärgi aitab saavutada tehnoloogia

6

areng. 1990. aastaga võrreldes on Eesti vähendanud süsiniku heidet 66% ja sellele on paljuski

kaasa aidanud tehnoloogia areng. Fossiilkütustel oli varasemalt ühiskonnas roll, kuid enam

nad ühiskonda edasi ei vii. Peamiseks väljakutseks on ümber veenda kõhklejad ja muutus ellu

viia. Kliimanõukoja mandaati saab Riigikogu menetluse käigus pikemalt arutleda. Laura

Remmelgas lisas, et esimesele eelnõu versioonile tehti 900 muutmise ettepanekut. Ettevõtete

ootused eelnõule olid vastandlikud, isegi samade ettevõtete lõikes. Ühelt poolt sooviti, et

eelnõu ei piiraks ettevõtlusvabadust, kuid teiselt poolt sooviti detailseid eesmärke. Tagasiside

tulemusena töötati välja raamseadus koos teekaartidega.

Mait Klaassen uuris, kas on arvestatud, et toidutootmise valdkond jääb süsiniku heitjaks ja

kas tagatud on toidujulgeolek. Andres Sutt vastas, et toidujulgeolek on osa põllumajanduse

teekaardist. Ta tõi näite Saaremaa biogaasijaamast, mis on toidujulgeoleku hea näide. Laura

Remmelgas sõnas, et põllumajanduse eesmärgi alusena arvestati, et tootmist ei vähendata.

Heite vähendamine tuleb täppislahendustest ja biometaani tootmisest.

Tiit Maran märkis, et teekaartide loomise ülesanne on liigselt üldine ja nende koostamisel

peaks kaasama ka teadlasi. Andres Sutt vastas, et teaduse panus on hõlmatud huvirühmade

kaasamisega.

Yoko Alender sõnas lõpetuseks, et tegemist on vaid eelnõu esimese aruteluga ja eelnõuga

liigutakse edasi järgnevatel istungitel.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 09.06.2026 (poolt 5: Yoko Alender,

Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Toomas Uibo; vastu 3: Züleyxa Izmailova, Lauri

Laats, Andres Metsoja; erapooletuid 1: Tiit Maran).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Toomas Uibo; vastu 3: Züleyxa Izmailova, Lauri Laats, Andres

Metsoja; erapooletuid 1: Tiit Maran).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Hanah Lahe (poolt 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Toomas Uibo; vastu 3: Züleyxa Izmailova, Lauri Laats, Andres

Metsoja; erapooletuid 1: Tiit Maran).

2.4. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 09.07.2026 17:00 (poolt 5: Yoko

Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Toomas Uibo; vastu 3: Züleyxa

Izmailova, Lauri Laats, Andres Metsoja; erapooletuid 1: Tiit Maran).

2.5. Küsida eelnõu kohta arvamust majanduskomisjonilt. Arvamuse esitamise tähtaeg on

18.09.2026 (poolt 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Toomas Uibo;

vastu 3: Züleyxa Izmailova, Lauri Laats, Andres Metsoja; erapooletuid 1: Tiit Maran).

3. Riikliku looduse taastamise kava koostamise põhimõtete ja poliitiliste lähtekohtade

tutvustus

Andres Sutt andis ülevaate riikliku looduse taastamise kava (edaspidi kava) koostamise

põhimõtetest ja poliitilistest lähtekohtadest (Lisa 2). 18.08.2024 jõustus looduse taastamise

määrus ja kava kavand peaks valmima sellel aastal. Järgmise aasta esimesel poolaastal peaks

Euroopa Komisjon andma kavale tagasisidet ja järgmise aasta sügisel on kava esitamise

tähtaeg. Juunis algab sotsiaalmajanduslike mõjude, kaasnevate kasude ja täiendavate

rahastusvajaduste analüüsimine. Looduse seisundi parandamise eesmärkide alla lähevad

kaitstavad mereelupaigad, metsa- ja põllulinnustik, tolmeldajapopulatsioonid, veekogud,

linnaalade elurikkuse suurendamine ning kaitstavate maismaa liikide ning elupaikade seisundi

parandamine. Kliimaministeerium alustas kava koostamist koostöös partneritega 2025. aasta

novembris. Kavas on kirjas eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud meetmed, mõjude,

kaasneva kasu ja rahastusvajaduste hinnang, ülevaade teadmislünkadest, seirevajadustest,

seostest teiste poliitikatega jm. Eestile tuleb koostada mõistlik ja teostatav looduse taastamise

7

kava, mille pikaajaline siht on liikuda Eesti looduse hea seisundi saavutamise suunas.

Välditakse põhjendamatute täiendavate riigisiseste kohustuste võtmist ja eesmärkide

seadmisel võetakse arvesse juba tehtud taastamistegevusi. Riigile jäetakse paindlikkus valida

ajas ja ruumis kõige tõhusamad lahendused. Arvestatakse riigi huvide ja julgeolekuga,

sealhulgas toidujulgeoleku, energiajulgeoleku, riigikaitseliste vajaduste ning Eesti majanduse

konkurentsivõime säilitamisega. Eesmärkide ja meetmete seadmisel tagatakse

proportsionaalsus ja õiglane koormus. Välditakse ebaproportsionaalseid või kaudseid

piiranguid maaomanikele, maakasutajatele ja ettevõtjatele. Arvestatakse regionaalse ja

sotsiaalse mõõtmega, sealhulgas mõjude jaotumisega eri piirkondade, huvigruppide ja

kohalike omavalitsuste vahel ning kohalike omavalitsuste vajaduste ja võimalustega. Kava

koostatakse eelarvelisi võimalusi arvestades, kavandades tegevused etapiviisiliselt ja

realistliku rahastusraamistikuga viisil, mis ei sea ohtu teiste riigi põhifunktsioonide

rahastamist.

Yoko Alender uuris, millisel tasemel on Eesti looduskaitseline praktika. Andres Sutt vastas,

et Euroopaga võrreldes läheb Eestil looduskaitsega paremini, kuid kõikide liikide ja

elupaikade seisund pole soodne, umbes pooled elupaigatüübid on ebasoodsas seisundis. Mart

Kiis lisas, et Eesti looduse praegune olukord on kava koostamise aluseks. Eestis on 60 erilist

kaitset väärivat elupaika (näiteks metsad, märgalad, pärandniidud) ja nendest poolte seisund

on ebasoodne. Ligi kolmandik loodusdirektiivi kaitstavatest liikidest on mitte heas seisundis.

Kavas pööratakse tähelepanu mitmetele elurikkuse indikaatoritele, näiteks

põllumajandusmaastikul põllulindudele. Põllulindude populatsioone seiratakse pidevalt ja

pikaajaliselt on tuvastatud nende langustrend. Metsaökosüsteemis on pikaajalises

langustrendis ka metsalinnustik. Kavas on tähtsal kohal seire.

Yoko Alender ütles, et looduskaitsealad ja rahvuspargid võimaldavad loodusel ise taastuda

ning ta uuris, kuidas läheb nende alade laiendamise ja uute alade moodustamisega. Andres

Sutt vastas, et eelmisel neljapäeval kinnitas Vabariigi Valitsus Käntu-Kastja hoiuala

moodustamise. Plaanitakse moodustada ka esimene avamere kaitseala ja laiendada Alutaguse

rahvusparki.

Hanah Lahe märkis, et tihti räägitakse, et Soomel läheb metsa hoidmise ja looduse

taastamisega paremini kui Eestis. Andres Sutt sõnas, et Eestil läheb nende tegevustega

paremini kui Soomes. Mart Kiis lisas, et kava koostamisel toimub tihe infovahetus Soome

kolleegidega. Soome peab kohustuste täitmiseks palju pingutama ja kava koostamisel on nad

Eestist mõne sammu võrra ees. Soomes on mitme elupaiga seisund kehvem kui Eestis.

Tiit Maran ütles, et rõhutatakse, et Eestis on looduse elurikkuse seisund hea, kuid on näha

pikaajalisi märke, et olukord läheb halvemaks. Ta lausus, et väga oluline on säilitada neid

väärtusi, mis on Eestil olemas. Inimeste arvamus loodushoidu on radikaalselt muutunud ja ta

tõi näite euroopa naaritsa taaselustamise projektist Hiiumaal. Kohalikud on jäetud

protsessidest kõrvale ja tihti ei selgitata, miks kindlaid tegevusi tehakse. Looduse säilimisel

on oluline kaasata kogukonda ja tuttav inimene peaks kohalikele tegevusi selgitama.

Kommunikatsiooniprobleem on laiem ja selle peaks lahendama enne kava rakendamist. Ta

märkis, et kavas on vooluvett käsitletud sängipõhiselt, kuid seda käsitlust peaks laiendama.

Andres Sutt kommenteeris, et inimeste kaasamine on oluline ja tihti võib tekkida

arusaamatus, miks kindlaid tegevusi tehakse. Sisuliseks läbirääkimiseks ja selgitamiseks tuleb

võtta aega. Mart Kiis märkis, et kava koostamise ja rakendamise puhul on oluline koostöö

kohalikega. Taastamisprojektide raames on tulnud ette ka kohalike ootamatuid reaktsioone.

Riik võiks koostada looduse taastamise hea tava, milles on muuhulgas kirjeldatud kohalike

kaasamist. Kavas käsitletakse jõgesid põhjalikult ning laiemalt ja ekspertrühmad on teinud

ettepanekuid. Täiendavalt tehakse koostööd praktikutega ja kaardistatakse kitsaskohti. Yoko

Alender märkis, et poliitikutel on oluline roll kommunikatsiooni parandamisel ja seadustega

pandud piirangute sõnastused ning põhjendused peavad olema selged. Andres Metsoja ütles,

et kommunikatsioon on väga oluline. Väljaspool Tallinna elavad inimesed on jäänud

8

protsessidest kõrvale, mille tulemusel hakkavad kohalikud inimesed riiki laiemalt negatiivselt

suhtuma. Inimestele tuleb jagada selgitusi ja teha protsessid arusaadavaks. Andres Sutt

sõnas, et nõustub kommentaaridega ja riik peab võtma vastutuse.

Mait Klaassen ütles, et kohalikele on vaja selgitada, kas looduslikku olukorda soovitakse

taastada või olemasolevat olukorda säilitada. Mart Kiis lausus, et looduses ei taastata kindlat

ajahetke, vaid toetatakse looduse isetoimimist.

4. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 157

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 01. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 12.59

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah

Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Toomas Uibo (Tarmo Tamme asendusliige)

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudus: Rain Epler

Kutsutud: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kliimaosakonna juhataja Laura

Remmelgas ja nõunik Maris Arro ning ministri nõunikud Emma Kruusmäe ja Mattias

Tammet (2. – 3. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna

looduskaitse strateegia valdkonna juht Mart Kiis (3. päevakorrapunkt); Keskkonnakomisjoni

praktikant Liisa Varul (1. – 4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Riikliku looduse taastamise kava koostamise põhimõtete ja poliitiliste lähtekohtade

tutvustus

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Yoko Alender tegi ettepaneku muuta väljasaadetud töökava ja tõsta Vabariigi Valitsuse

algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612

SE) teise lugemise ettevalmistamine teisipäeval esimeseks päevakorrapunktiks.

Riigikogu keskkonnakomisjoni nädala (01.06.2026-07.06.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 1.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Riikliku looduse taastamise kava koostamise põhimõtete ja poliitiliste lähtekohtade

2

tutvustus

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 2.06.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse eelnõu (612 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Riigikogu liikmete algatatud metsaseaduse muutmise

seaduse eelnõu (890 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson,

Hanah Lahe, Andres Metsoja).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Istungi avas Andres Sutt, kes tutvustas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (Lisa 1). Ta

selgitas, et eelnõu loob Eestile selge raamistiku, kuidas liikuda puhtama, vastupidavama ja

konkurentsivõimelisema majanduse poole. Eelnõu keskmes on arusaam, et kliimapoliitika ei

puuduta ainult keskkonda, vaid on tihedalt seotud ka energiajulgeoleku, majandusarengu ja

inimeste heaoluga. Eelnõu seab pikaajalise sihi jõuda kliimaneutraalsuseni ning määrab vahe-

eesmärgid, mis aitavad seda muutust järjepidevalt juhtida. Samal ajal ei piirdu eelnõu üksnes

üldise riigiülese süsinikuheite vähendamise põhimõttega, vaid loob aluse praktilisteks

sammudeks eri valdkondades, nagu tööstus, transport, põllumajandus ja metsandus. Valmivad

eekaardid aitavad selle suuna sisustada, näidates, kuidas eri sektorid saavad heidet vähendada,

samal ajal vastupidavust ning lisandväärtust suurendades. Nii kujuneb kliimakindlast

majandusest mitte pelgalt keskkonnaeesmärk, vaid Eesti tulevikumajanduse, strateegilise

iseseisvuse ja ühiskondliku kindluse oluline alus.

Yoko Alender viitas väljatoodud fossiilkütustest väljumise eesmärgile ning märkis, et

eelnõus on täidesaatva riigivõimu asutustele 2030. aasta erisus. Ta palus täpsustada, miks on

selles osas välja toodud kaks eraldi punkti ning millistel kaalutlustel on valitud just 2030.

aasta. Taoline sõnastus võib jätta mulje, nagu ei loobutaks fossiilkütustega seotud

investeeringutest koheselt. Andres Sutt selgitas, et sellise sõnastuse taga on mitu praktilist

põhjust ning seda on eelnõu koostamisel põhjalikult kaalutud. Ta rõhutas, et vajalikud

investeeringud olemasolevate seadmete töös hoidmiseks ei ole välistatud, sealhulgas näiteks

põlevkivitootmise puhul. Samuti lisas ta, et selliseid otsuseid ei ole võimalik teha üleöö ning

2030. aastat peetakse mõistlikuks tasakaalupunktiks ülemineku kavandamisel.

Tiit Maran leidis, et sõna „paindlikkus“ on poliitiliselt tühi sõna ja selle sisu jääb ebaselgeks.

Ta palus selgitada, mida tähendab valdkondlike eesmärkide viimine seadusest teekaartidesse

ning kuidas selline paindlikkus praktikas toimib. Ta küsis, et kas see tähendab, et eesmärgid

võib jätta täitmata või et eri sektorid võivad panustada erineval määral. Samuti soovis ta

teada, kuidas mõjutab selline lähenemine keskkonnalubade väljastamist. Andres Sutt leidis,

et sellel tegevusel on sisu ja eelnõu eesmärgid ei ole muutunud. Ta tõi näiteks transpordi

teekaardi, mille eelduste kohaselt peaks transpordis nullheite või selle lähedase taseme

saavutamiseks elektriautode osakaal maanteetranspordis igal aastal kasvama. Tema arvates ei

ole mõistlik kirjutada seadusesse detailseid eesmärke. Samuti lisas ta, et ette võib tulla palju

elulisi muutusi, mis võivad praeguste teadmiste põhjal tehtud eeldusi ja trajektoore muuta.

Kui areng toimub kiiremas tempos, ei tekita see probleeme, kuid kui selgub, et mõnes

valdkonnas ei jõuta nii kiiresti eesmärkideni, võib mõni teine sektor teha mõnevõrra rohkem,

aidates seeläbi täita üldist eesmärki. T. Maran märkis, et kui sektoritele ei ole vaja eesmärke

seaduses sätestada, sest kõik ajas muutub, siis tekib küsimus, miks on vaja üldiseid eesmärke

3

seaduse tasemel sätestada. A. Sutt leidis, et seadus on tema hinnangul mõistlik viis anda

kindlus, et kokkulepitud trajektoori järgides on seatud eesmärgid jõukohased. Ta selgitas, et

teekaartide koostamise, analüüside ja uuringute tulemusel on eesmärgid realistlikult

saavutatavad. Tema sõnul on mõnes kohas oldud isegi konservatiivsed ning võimalik on ka

kiirem edenemine. Ta lisas, et oluline dokument on ka kliimaaruanne, mille kaudu hinnatakse

igal aastal edasiminekut ja tehakse vajadusel korrektuure. Ta märkis, et ta ei näe vastuolu

selles, et üldised eesmärgid on seaduses kirjas ja valdkondlikud eesmärgid teekaartides. Tema

hinnangul tekiks probleem siis, kui üldised eesmärgid oleksid seaduses sätestatud, kuid

puuduks arusaam, kuidas neid valdkondade kaupa saavutada. Laura Remmelgas täiendas, et

kui seaduse tasandil on trajektoor või tempo juba paigas, siis on seda võimalik hõlpsamini

kasutada ka keskkonnalubade väljastamise alusena. Ta selgitas, et 2050. aasta

kliimaneutraalsuse eesmärk ei tähenda, et täna ei tohiks teha tegevusi, mis võiksid 2050. aasta

vaates selle eesmärgiga vastuolus olla, tegevused peaksid olema kooskõlas kokkulepitud

trajektooriga. Samuti tõi ta välja, et teiste Euroopa Liidu riikide kliimaseadustes on samuti

seatud valdkondade ülesed eesmärgid. Yoko Alender küsis, kas eelnõu annaks aluse teatud

juhtudel mitte väljastada keskkonnaluba, kui kliimaeesmärgid ei tundu olevat täidetavad. L.

Remmelgas vastas, et eelnõu annab sellele tegevusele piisava aluse. Samas tuleb iga juhtumi

puhul eraldi kaaluda, kas kliimahuvid kaaluvad üles muud huvid. Automaatselt ei ole

Fkeskkonnaõiguslikud huvid teistest huvidest kõrgemad, vaid alati tuleb teha kaalutlusotsus.

Hanah Lahe ütles, et Rootsi näitel võiks seaduses kirjas olla, et kliimanõukoda on sõltumatu

ja koosneb teadlastest. Samuti leidis ta, et nõukojale tuleks koostada eelarve. Ta märkis, et kui

sektoripõhised eesmärgid eelnõust välja jätta, tekib küsimus, kuidas neid eesmärke täidetakse

ja kes vastutab. Ta lisas, et praegu on eelnõus kirjas, et vastutav minister sätestab

kliimanõukoja korra määrusega, kuid poliitika heitlikkust arvestades võiks selle küsimuse

määratlemine seaduse tasandil olla kindlam. Samuti tundis ta huvi, et kuivõrd on seadus juba

praegu riigieelarvega seotud. Andres Sutt vastas, et teekaardid on riigile suunatud suunised,

mille elluviimist toetatakse erinevate programmide kaudu. Näitena tõi ta välja transpordi

elektrifitseerimise, sealhulgas raudtee- ja maanteetranspordi arendamise ning laadimistaristu

rajamise. Samuti nimetas ta ka biometaani tootmist, mis aitab vähendada heitmeid nii

põllumajanduses kui ka transpordis ning on seotud ka energeetikasektoriga. Tema sõnul on

neil tegevustel otsene seos riigieelarvega. Kui eesmärk on vähendada sõltuvust imporditud

fossiilkütustest, peab riigieelarve toetama selle eesmärgi saavutamist. Samuti lisas ta, et igal

eelarveaastal tuleb hinnata, kas kavandatud vahendid on eesmärkide täitmiseks piisavad. Ta

rõhutas, et kliimanõukoja formaadi, mandaadi ja rahastuse puhul peab nõukojale olema

tagatud ka selle töö tegemiseks vajalik rahastus. Tema hinnangul tuleb rahastuse küsimust

käsitleda iga-aastase eelarveprotsessi käigus. Ta märkis, et eelnõu tagasisides on tõstatanud

kliimanõukoja rolli ja juhtimisraamistiku tugevdamise vajadus ning ta leidis, et need

küsimused võiksid olla seaduses täpsemalt kirjas. Yoko Alender lausus, et eelnõu § 3 on üks

olulisemaid eelnõupunkte, kuna see käsitleb riigi kohustusi. Ta rõhutas, et fossiilkütuse

mõistet peaks käsitlema erinevate heitevaldkondade mõju hõlmates. Tema sõnul tuleks

riigieelarve koostamisel igal juhul kaaluda puhtamate alternatiivide olemasolu ja võimaluse

korral neid eelistada.

Züleyxa Izmailova märkis, et eelnõule on tulnud palju negatiivset tagasisidet ja Tööandjate

Keskliit on olnud väga kriitiline leides, et seadus ei anna ettevõtjatele piisavalt kindlust. Ta

palus ministril selgitada, kuidas aitab eelnõu ettevõtjatele kindlust luua. Andres Sutt vastas,

et ettevõtlust reguleerivad paljud õigusaktid ja ühe seadusega ei ole võimalik kõike ära

lahendada. Tema sõnul ei ole võimalik korraga luua väga detailset seadust ja jätta samal ajal

palju paindlikkust ning vabadust, kuna need kaks eesmärki välistavad teineteist. Ta lisas, et

ettevõtete poolt on tulnud ka väga palju positiivset tagasisidet, näiteks enam kui 3500

liikmeline Kaubandus-Tööstuskoda on puhta tööstuse teekardiga liitunud. Tema hinnangul

aitab investeerimiskindlust suurendada see, et seadus sõnastab selgelt eesmärgi vabaneda

imporditavate fossiilkütuste sõltuvusest ning jätkata liikumist puhtama majanduse ja

keskkonna suunas.

4

Lauri Laats küsis, kas ei oleks mõistlik enne ära oodata Euroopa Liidu otsused emissions

trading system (ETS) tuleviku kohta. Ta märkis, et praegu ei ole teada, kuidas EL-i tasemel

arutelud lõppevad ning kas muudetakse tingimusi, CO2 kvootide hinnastamist või lükatakse

edasi tähtaegu. Andres Sutt vastas, et Euroopa Liidu 27 liikmesriiki leppisid eelmisel aastal

kokku 2040. aasta kliimaeesmärkides. Ta märkis, et ETS jääb alles ning suure tõenäosusega

muutub süsteem, eesmärgiga tagada suurem hinnastabiilsus. Tema arvates ei takista ETS-i

muudatused kliimaseaduse arutelu, kuna mõlemad teenivad sama eesmärki. Ta lisas, et ETS-

i eesmärk on motiveerida ettevõtteid investeerima uutesse tehnoloogiatesse, soodustada

innovatsiooni ja kaitsta Euroopa ettevõtteid ebaõiglase konkurentsi eest. Ta leidis, et Eesti on

mitme teise riigiga võrreldes heas positsioonis, kuna siin on vähe sektoreid, kus heite

vähendamine on eriti keeruline. Ta lisas, et ETS-i kaotamist või fundamentaalset muutmist ei

ole mõtet oodata.

Lauri Laats lausus, et ta ei nõustu ministri väitega, et Eesti on heas positsioonis seetõttu, et

siin puuduvad terase- ja muud väetisetootmise sektorid. Ta küsis ühistranspordi

elektrifitseerimise kohta ja uuris, kas on hinnatud eesmärgi saavutamise praktilist teostatavust.

Ta märkis, et elektriliste busside kasutuselevõtt eeldaks tema hinnangul veeremi neljakordset

täiendamist ja täiendava tööjõu kaasamist. Lisaks küsis ta, mida tähendab kliimaseaduse

vastuvõtmine põlevkivisektori jaoks ning millal võiks Eestis põlevkiviõli tootmine lõppeda.

Andres Sutt nõustus, et praegu ei ole kõige mõistlikum kõikide busside asendamine

elektribussidega. Ta tõi välja, et biometaani kasutamine kütusena on hea alternatiiv ning tõi

näiteks Saaremaa biometaani tootja, kelle sõidukid kasutavad biometaani ning veokite läbisõit

ulatub 500 kilomeetrini. Ta lisas, et põlevkivisektori konkurentsivõime sõltub sellest, kui kaua

on võimalik ja mis hinnaga müüa põlevkiviõli laevakütuse segamise komponendina. Ta

selgitas, et põlevkivist elektri tootmine moodustab järjest väiksema osa ning põhiline maht

tuleb põlevkiviõlist. Tema sõnul kaitsevad praegu põlevkiviõli tootmist kvoodid

ja põlevkivisektori elukaare pikkus sõltub sellest, kuidas muutuvad rahvusvahelised

laevandusregulatsioonid. Ta lisas ka, et lähiaastatel ei ole põhjust muretsemiseks ning kui

tehnoloogia kaudu on võimalik heiteid kinni püüda või tootmine toimub ilma heiteta, siis

oleks võimalik tootmist jätkata. Yoko Alender kommenteeris, et transpordi teekaardi

koostamise käigus soovisid ühistranspordi sõidujagamisplatvormid vabatahtlikult lisada

klausli, et linnades võiks kogu nende sõidukipark olla elektrifitseeritud juba 2035. aastaks. Ta

lisas, et teekaartide eesmärk on läbi arutada, mis on praktiliselt võimalik ja mõistlik koostöös

nende inimestega, kes muudatusi ellu viima hakkavad. Samuti tõi ta välja, et ettevõtted

näevad elektrifitseerimises eeliseid. A. Sutt täiendas, et ka tehnoloogia areng on seda kõike

toetanud. Elektriautode sõiduulatus on arenenud palju pikemaks ja nende hinnad on muutunud

võrreldavaks sisepõlemismootori autodega. Tema hinnangul on need trendid püsivad ning

seetõttu on teekaartides oluline paindlikkus, et mitte kõike liiga täpselt ette kirjutada. Ta lisas,

et kuigi võib tekkida tõrkeid, on bensiini või diisli ja elektriauto kasutamise kulude vahe juba

praegu märkimisväärne. Y. Alender märkis, et Laatsil on õigus selles osas, mis puudutab

suuremaid sõidukeid, busse ja ühistransporti ning seetõttu on mõistlik jätta teekaartidesse

paindlikkust. Ta tõi näiteks merenduse ja põlevkivisektori, kus samuti ei ole võimalik kõiki

lahendusi praegu täpselt ette näha. Samuti lisas ta, et Eestil on olnud palju edu laevade

ümberehitamises ning liikumine puhta majanduse suunas annab ettevõtetele uusi võimalusi.

Hanah Lahe küsis, et seletuskirjas pole välja toodud, kuidas hakkab koostöö huvigruppidega

välja nägema ning ta uuris, kuidas on kavandatud koostöö majandussektori, ettevõtjate ja

kolmanda sektoriga pärast seaduse vastuvõtmist. Laura Remmelgas vastas, et kliimaaruande

koostamine annab väga hea aluse selleks, et huvirühmad oleksid teadlikud sellest, kuidas

eesmärkide suunas liigutakse. Ta lisas, et kavas on teekaarte regulaarselt üle vaadata ja seda

koostöös huvirühmadega, et see protsess jätkuks sarnaselt seaduse väljatöötamisele. Ta

märkis, et tööstuse teekaardi rakendamiseks on koostöökokkuleppes ette nähtud

koostööformaat ettevõtetega. Andres Sutt lausus, et erinevate teekaartide valmimise juures

saab koostöökokkuleppeid lisanduvalt sõlmida.

5

Andres Metsoja märkis, et ettevõtjad on olnud kliimakindla majanduse seaduse suhtes

kriitilised, kuna nende arvates on teadmispõhisust vähe. Ta viitas Soome kliimaseadusele, mis

võeti vastu 2015. aastal ja mida uuendati 2022. aastal, ning küsis, kas seal saavutatud üksmeel

tulenes sellest, et ajad olid teised või tehti midagi teisiti. Teise küsimusega puudutas ta

Euroopa konkurentsivõimet. Ta märkis, et räägitud on sellest, et fossiilkütuste, sealhulgas

gaasi, turult tõrjumisel tuleb need asendada rohelise vesiniku või mõne muu sarnase tootega.

Samuti on arutatud vesinikutorude rajamist nii merre kui maismaale. Ta tõi välja, et kui Eesti

jääks neist arengutest kõrvale, ei pruugi Eesti saada osa rohelise vesiniku kasutuselevõtust. Ta

märkis, et küsimus ei puuduta ainult Eestit, vaid Euroopa vaadet laiemalt. Samuti viitas ta

sellele, et tööstuse liidrid võivad tulevikus paikneda Poolas või Saksamaal. Ta küsis, et kui

rohepöörde käigus kaob Euroopa töötleva tööstuse konkurentsivõime, siis millised on

Euroopa vastused nendele väljakutsetele. Andres Sutt vastas, et Soomega võrreldes oli 2015.

aastal teistsugune aeg ning ühiskond ja poliitiline kontekst on vahepeal muutunud. Ta märkis,

et Eestil on Soomelt jätkuvalt õppida, eriti selles, kuidas ühiskondlikku debatti pidada ja

keskenduda ühendavatele eesmärkidele. Ta avaldas lootust, et eelnõule leitakse Riigikogus

võimalikult lai toetus, kuna eesmärgid ja suund on tema hinnangul Eesti huvides. Hiina

praegune edu on suuresti seotud varasema globaliseerumisega, mille käigus viidi tootmine

odavamatesse piirkondadesse. Samas on viimaste aastate kogemus, sealhulgas COVID-19

kriis, näidanud pikkade tarneahelate haavatavust ning toonud kaasa suundumuse tuua tootmist

turgudele lähemale. Ta lisas, et eelmisel aastal investeeris Hiina kõige rohkem puhtasse

tehnoloogiasse. Peale Hiinat oli teisel kohal Euroopa ja kolmandal kohal Ameerika

Ühendriigid. Tema sõnul on suur osa kasvust tulnud Aasia turgudelt ning Hiina toodab praegu

väga häid autosid, mille üheks eeliseks on ka odavam hind. Euroopa väljakutse on jätkuvalt

toota vähemalt sama häid, kui mitte paremaid autosid kui Hiina. Samuti tõi ta Euroopa

tulevikuvaates esile kriitilise toormete klastri kujunemise Ida-Virumaal, kus on ühendatud

püsimagnetite ja haruldaste kergete ning raskete muldmetallide tootmine. Ta leidis, et seda

potentsiaali tuleb kindlasti arendada. Tema hinnangul kasvab innovatsiooni ja ringmajanduse

roll järjest rohkem. Ta leidis, et Euroopa liigub õiges suunas ning Eestil on selles protsessis

oluline roll. Yoko Alender küsis, kas Eesti saaks teha ettepaneku, et EL ei lubaks seadmeid,

mis sisaldavad muldmetalle, Hiinasse tagasi saata. Ta leidis, et siis tekiks Euroopal endal

ringlussevõtu võimekus ja turg.

Tiit Maran märkis, et seadus loob küll raamistiku, kuid tema hinnangul jääb selle sisu praegu

ebapiisavaks. Ta leidis, et positiivne on see, et kliimanõukojale on kavandatud sisulisem roll

ning kui nõukojal tekib sõltumatu järelevalvefunktsioon, peaks tal olema ka selge alus, mille

põhjal oma tööd teha. Ta lisas, et praegu näib, et selleks on ette nähtud teekaardid, kuid neil

puudub juriidiline siduvus. Ta küsis, millised on kliimanõukoja võimalused reageerida, kui

eesmärke ei ole täidetud. Ta märkis, et koostöökokkulepped on vajalikud, kuid neist ei pruugi

piisata olukorras, kus eesmärkide saavutamine eeldab selgemaid hoobasid. Seetõttu pidas ta

nõukoja rolli selles osas praegu nõrgaks. Samuti rõhutas ta, et sektoraalsed eesmärgid ei ole

erandlik lahendus ja selline praktika on kasutusel ka mujal Euroopas. Andres Sutt vastas, et

tegemist on küsimusega, mida oleks võimalik seaduses täpsemalt kirjeldada, sealhulgas seda,

kuidas kliimanõukoda hindab eesmärkide poole liikumist. Ta tõi paralleeli eelarvenõukoguga,

mis hindab majandusprognoosi ja selle alusel koostatud eelarve jätkusuutlikkust. Tema

hinnangul võiks kliimanõukoda sarnaselt hinnata kliimaaruande, teekaartide ja teiste

asjakohaste dokumentide põhjal, kas liigutakse kokkulepitud trajektooril soovitud tempos.

Samuti viitas ta Soome kliimaseadusele märkides, et see on üldise iseloomuga raamseadus.

Jüri Jaanson sõnas, et minister räägib Euroopa 2050. aasta kliimaneutraalsusest kindlas

kõneviisis. Eelnõu sisaldab ka eesmärke ja eelnõutus määratletud eesmärgid peaksid olema

väljakutsed. Ta küsis, millised peaksid eelnõu väljakutsed olema. Ta arvas, et kliimanõukoda

võiks asuda Riigikantselei juures. Ta uuris, kas eelnõu kooskõlastamisel soovisid huvigrupid,

et eelnõu oleks pigem raamistik või detailne juhis. Andres Sutt vastas, et eelnõu raames

kaasati palju huvigruppe. 2050. kliimaneutraalsuse eesmärgi aitab saavutada tehnoloogia

6

areng. 1990. aastaga võrreldes on Eesti vähendanud süsiniku heidet 66% ja sellele on paljuski

kaasa aidanud tehnoloogia areng. Fossiilkütustel oli varasemalt ühiskonnas roll, kuid enam

nad ühiskonda edasi ei vii. Peamiseks väljakutseks on ümber veenda kõhklejad ja muutus ellu

viia. Kliimanõukoja mandaati saab Riigikogu menetluse käigus pikemalt arutleda. Laura

Remmelgas lisas, et esimesele eelnõu versioonile tehti 900 muutmise ettepanekut. Ettevõtete

ootused eelnõule olid vastandlikud, isegi samade ettevõtete lõikes. Ühelt poolt sooviti, et

eelnõu ei piiraks ettevõtlusvabadust, kuid teiselt poolt sooviti detailseid eesmärke. Tagasiside

tulemusena töötati välja raamseadus koos teekaartidega.

Mait Klaassen uuris, kas on arvestatud, et toidutootmise valdkond jääb süsiniku heitjaks ja

kas tagatud on toidujulgeolek. Andres Sutt vastas, et toidujulgeolek on osa põllumajanduse

teekaardist. Ta tõi näite Saaremaa biogaasijaamast, mis on toidujulgeoleku hea näide. Laura

Remmelgas sõnas, et põllumajanduse eesmärgi alusena arvestati, et tootmist ei vähendata.

Heite vähendamine tuleb täppislahendustest ja biometaani tootmisest.

Tiit Maran märkis, et teekaartide loomise ülesanne on liigselt üldine ja nende koostamisel

peaks kaasama ka teadlasi. Andres Sutt vastas, et teaduse panus on hõlmatud huvirühmade

kaasamisega.

Yoko Alender sõnas lõpetuseks, et tegemist on vaid eelnõu esimese aruteluga ja eelnõuga

liigutakse edasi järgnevatel istungitel.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 09.06.2026 (poolt 5: Yoko Alender,

Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Toomas Uibo; vastu 3: Züleyxa Izmailova, Lauri

Laats, Andres Metsoja; erapooletuid 1: Tiit Maran).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Hanah Lahe, Toomas Uibo; vastu 3: Züleyxa Izmailova, Lauri Laats, Andres

Metsoja; erapooletuid 1: Tiit Maran).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Hanah Lahe (poolt 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Toomas Uibo; vastu 3: Züleyxa Izmailova, Lauri Laats, Andres

Metsoja; erapooletuid 1: Tiit Maran).

2.4. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 09.07.2026 17:00 (poolt 5: Yoko

Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Toomas Uibo; vastu 3: Züleyxa

Izmailova, Lauri Laats, Andres Metsoja; erapooletuid 1: Tiit Maran).

2.5. Küsida eelnõu kohta arvamust majanduskomisjonilt. Arvamuse esitamise tähtaeg on

18.09.2026 (poolt 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Toomas Uibo;

vastu 3: Züleyxa Izmailova, Lauri Laats, Andres Metsoja; erapooletuid 1: Tiit Maran).

3. Riikliku looduse taastamise kava koostamise põhimõtete ja poliitiliste lähtekohtade

tutvustus

Andres Sutt andis ülevaate riikliku looduse taastamise kava (edaspidi kava) koostamise

põhimõtetest ja poliitilistest lähtekohtadest (Lisa 2). 18.08.2024 jõustus looduse taastamise

määrus ja kava kavand peaks valmima sellel aastal. Järgmise aasta esimesel poolaastal peaks

Euroopa Komisjon andma kavale tagasisidet ja järgmise aasta sügisel on kava esitamise

tähtaeg. Juunis algab sotsiaalmajanduslike mõjude, kaasnevate kasude ja täiendavate

rahastusvajaduste analüüsimine. Looduse seisundi parandamise eesmärkide alla lähevad

kaitstavad mereelupaigad, metsa- ja põllulinnustik, tolmeldajapopulatsioonid, veekogud,

linnaalade elurikkuse suurendamine ning kaitstavate maismaa liikide ning elupaikade seisundi

parandamine. Kliimaministeerium alustas kava koostamist koostöös partneritega 2025. aasta

novembris. Kavas on kirjas eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud meetmed, mõjude,

kaasneva kasu ja rahastusvajaduste hinnang, ülevaade teadmislünkadest, seirevajadustest,

seostest teiste poliitikatega jm. Eestile tuleb koostada mõistlik ja teostatav looduse taastamise

7

kava, mille pikaajaline siht on liikuda Eesti looduse hea seisundi saavutamise suunas.

Välditakse põhjendamatute täiendavate riigisiseste kohustuste võtmist ja eesmärkide

seadmisel võetakse arvesse juba tehtud taastamistegevusi. Riigile jäetakse paindlikkus valida

ajas ja ruumis kõige tõhusamad lahendused. Arvestatakse riigi huvide ja julgeolekuga,

sealhulgas toidujulgeoleku, energiajulgeoleku, riigikaitseliste vajaduste ning Eesti majanduse

konkurentsivõime säilitamisega. Eesmärkide ja meetmete seadmisel tagatakse

proportsionaalsus ja õiglane koormus. Välditakse ebaproportsionaalseid või kaudseid

piiranguid maaomanikele, maakasutajatele ja ettevõtjatele. Arvestatakse regionaalse ja

sotsiaalse mõõtmega, sealhulgas mõjude jaotumisega eri piirkondade, huvigruppide ja

kohalike omavalitsuste vahel ning kohalike omavalitsuste vajaduste ja võimalustega. Kava

koostatakse eelarvelisi võimalusi arvestades, kavandades tegevused etapiviisiliselt ja

realistliku rahastusraamistikuga viisil, mis ei sea ohtu teiste riigi põhifunktsioonide

rahastamist.

Yoko Alender uuris, millisel tasemel on Eesti looduskaitseline praktika. Andres Sutt vastas,

et Euroopaga võrreldes läheb Eestil looduskaitsega paremini, kuid kõikide liikide ja

elupaikade seisund pole soodne, umbes pooled elupaigatüübid on ebasoodsas seisundis. Mart

Kiis lisas, et Eesti looduse praegune olukord on kava koostamise aluseks. Eestis on 60 erilist

kaitset väärivat elupaika (näiteks metsad, märgalad, pärandniidud) ja nendest poolte seisund

on ebasoodne. Ligi kolmandik loodusdirektiivi kaitstavatest liikidest on mitte heas seisundis.

Kavas pööratakse tähelepanu mitmetele elurikkuse indikaatoritele, näiteks

põllumajandusmaastikul põllulindudele. Põllulindude populatsioone seiratakse pidevalt ja

pikaajaliselt on tuvastatud nende langustrend. Metsaökosüsteemis on pikaajalises

langustrendis ka metsalinnustik. Kavas on tähtsal kohal seire.

Yoko Alender ütles, et looduskaitsealad ja rahvuspargid võimaldavad loodusel ise taastuda

ning ta uuris, kuidas läheb nende alade laiendamise ja uute alade moodustamisega. Andres

Sutt vastas, et eelmisel neljapäeval kinnitas Vabariigi Valitsus Käntu-Kastja hoiuala

moodustamise. Plaanitakse moodustada ka esimene avamere kaitseala ja laiendada Alutaguse

rahvusparki.

Hanah Lahe märkis, et tihti räägitakse, et Soomel läheb metsa hoidmise ja looduse

taastamisega paremini kui Eestis. Andres Sutt sõnas, et Eestil läheb nende tegevustega

paremini kui Soomes. Mart Kiis lisas, et kava koostamisel toimub tihe infovahetus Soome

kolleegidega. Soome peab kohustuste täitmiseks palju pingutama ja kava koostamisel on nad

Eestist mõne sammu võrra ees. Soomes on mitme elupaiga seisund kehvem kui Eestis.

Tiit Maran ütles, et rõhutatakse, et Eestis on looduse elurikkuse seisund hea, kuid on näha

pikaajalisi märke, et olukord läheb halvemaks. Ta lausus, et väga oluline on säilitada neid

väärtusi, mis on Eestil olemas. Inimeste arvamus loodushoidu on radikaalselt muutunud ja ta

tõi näite euroopa naaritsa taaselustamise projektist Hiiumaal. Kohalikud on jäetud

protsessidest kõrvale ja tihti ei selgitata, miks kindlaid tegevusi tehakse. Looduse säilimisel

on oluline kaasata kogukonda ja tuttav inimene peaks kohalikele tegevusi selgitama.

Kommunikatsiooniprobleem on laiem ja selle peaks lahendama enne kava rakendamist. Ta

märkis, et kavas on vooluvett käsitletud sängipõhiselt, kuid seda käsitlust peaks laiendama.

Andres Sutt kommenteeris, et inimeste kaasamine on oluline ja tihti võib tekkida

arusaamatus, miks kindlaid tegevusi tehakse. Sisuliseks läbirääkimiseks ja selgitamiseks tuleb

võtta aega. Mart Kiis märkis, et kava koostamise ja rakendamise puhul on oluline koostöö

kohalikega. Taastamisprojektide raames on tulnud ette ka kohalike ootamatuid reaktsioone.

Riik võiks koostada looduse taastamise hea tava, milles on muuhulgas kirjeldatud kohalike

kaasamist. Kavas käsitletakse jõgesid põhjalikult ning laiemalt ja ekspertrühmad on teinud

ettepanekuid. Täiendavalt tehakse koostööd praktikutega ja kaardistatakse kitsaskohti. Yoko

Alender märkis, et poliitikutel on oluline roll kommunikatsiooni parandamisel ja seadustega

pandud piirangute sõnastused ning põhjendused peavad olema selged. Andres Metsoja ütles,

et kommunikatsioon on väga oluline. Väljaspool Tallinna elavad inimesed on jäänud

8

protsessidest kõrvale, mille tulemusel hakkavad kohalikud inimesed riiki laiemalt negatiivselt

suhtuma. Inimestele tuleb jagada selgitusi ja teha protsessid arusaadavaks. Andres Sutt

sõnas, et nõustub kommentaaridega ja riik peab võtma vastutuse.

Mait Klaassen ütles, et kohalikele on vaja selgitada, kas looduslikku olukorda soovitakse

taastada või olemasolevat olukorda säilitada. Mart Kiis lausus, et looduses ei taastata kindlat

ajahetke, vaid toetatakse looduse isetoimimist.

4. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija

01.06.2026

1

Kliimakindla majanduse seadus

1.06.2026

1

Transport 21%

Maakasutus 6%

Turbatootmine 9%

Põllumajandus 15%

Põlevkiviõli tööstus 13%

Energeetika 26%

Tööstus ilma põlevkiviõlita 5%

Hooned 3%

Jäätmed 2%

Kasvuhoonegaaside heite jagunemine 2024

1

2

01.06.2026

2

Euroopa Liidu ühised sihid

1990 2040 2050

Heitkoguste algväärtus

Kliimaneutraalsus

2030

-55%

-90%

2020

-31%

2024

-66,5%

Eesti senine KHG vähendamine

Seaduse eesmärk

Vähendada riigi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest ning suurendada ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet kliimamuutustele, tugevdades seeläbi riigi strateegilist iseseisvust ning luues eeldused keskkonnahoidliku ja konkurentsivõimelise majanduse arenguks ning inimeste heaolu kasvuks.

- Kinnistame suuna: vähem sõltuvust, rohkem julgeolekut ja heaolu - Puhas energia, tugev majandus (gaasijaamad on üleminekulahendus)

- Vähem saastet, rohkem elukvaliteeti - Hoiame loodust, et ka lastel ja lapselastel oleks siin hea elada

3

4

01.06.2026

3

Kliimakindla majanduse seadus on raamseadus

Seadus kinnitab Eesti 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi ning määrab selle saavutamise tempo, seades vahe-eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040.

Seadus sätestab: • põhimõtted õiglaseks üleminekuks, kliimakindluse tagamiseks, teaduspõhiseks

kliimapoliitikaks, energiajulgeoleku tugevdamiseks, ringmajanduse edendamiseks, teiste keskkonnaeesmärkidega arvestamiseks, kestliku ruumi kavandamiseks ja konkurentsivõimelise puhta majanduse arendamiseks.

• kohalikele omavalitsustele kohustuse koostada energia- ja kliimakavad koos heite vähendamise ja kohanemismeetmetega.

• iga-aastase kliimaaruandluse ning kliimamõjude, konkurentsivõime ja kliimariskide regulaarse hindamise.

• kliimanõukoja loomise, et toetada kliimaeesmärkide kujundamist ja elluviimist.

§ 11. Riigi kasvuhoonegaaside heitkoguse piiramise eesmärk

võrreldes 2022. aastaga: 2030. aastaks -9% (63% võrreldes 1990.a); 2035. aastaks -29% (71% võrreldes 1990.a); 2040. aastaks -51% (80% võrreldes 1990.a); 2050. aastaks saavutatakse kliimaneutraalsus, vähendades

eelkõige kasvuhoonegaaside heitkogust ning tasakaalustades jääkheidet tehnoloogiliste ja looduspõhiste sidumislahenduste abil.

Kooskõla ELi eesmärkidega ja viimaste aruteludega Sektoripõhiseid eesmärke seaduses ei ole = rohkem paindlikkust otsustamisel, mis erinevatele valdkondadele on parim

5

6

01.06.2026

4

Üldpõhimõte energiajulgeoleku tugevdamiseks

§ 3. Fossiilkütusega seotud uute investeeringute vältimine

Valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused ei tee uusi investeeringuid fossiilkütustesse, nendega seotud tehnoloogiatesse ja taristusse välja arvatud juhtudel kui julgeoleku ja elutähtsate teenuste tagamiseks puuduvad kuluefektiivsed ja töökindlad alternatiivid või kui investeeringud toetavad üleminekut puhtale majandusele.

Teekaardid on riigi visioon ja tegevusplaan

8

7

8

01.06.2026

5

Teekaart on strateegiline suunis • Riigi visioon ja tegevusplaan – kirjeldab sihti ja peamisi samme kliimakindla majanduseni

jõudmiseks.

• Alus valdkondlikele kavadele – suunab ministeeriumide jt detailsemat planeerimist.

• Kaardistab heite vähendamise võimalused – toob sektorite kaupa välja potentsiaali ja meetmed tänase parima teadmise põhjal.

• Annab suunised kõigile osapooltele – riigile, kohalikele omavalitsustele ja erasektorile.

• Suurendab ettenähtavust – aitab teha pikaajalisi investeerimis- ja arendusotsuseid.

• On paindlik ja ajakohastatav – võimaldab trajektoori täpsustada vastavalt muutustele koostöös huvirühmadega.

9

10

Eesmärgid ja nende suunas liikumine

63% 71%

80%

KKMS eelnõu eesmärgid

9

10

01.06.2026

6

Puhta tööstuse teekaart

• Puhta tööstuse arendamisel ei võistle ettevõte ettevõttega, vaid väärtusahel väärtusahelaga.

• Peame terviklikult toetama strateegilisi projekte, suurendama ringlussevõttu, panustama teadus- arendusse ja haridusse.

• Esimesed kaks näidet on kriitliste toormete ja meretööstuse valdkonnad.

11

Põllumajanduse teekaardi peamised tegevussuunad • Mineraalväetiste kasutamise tõhustamine • Biogaasi tootmisvõimekuse suurendamine • Karjatamise osakaalu suurendamine • Kütuste heite vähendamine

• Maaharimises emissioonide vähendamine ja süsiniku sidumise suurendamine

• Süsinikuvaru hoidvate maade ökosüsteemide säilitamine

12

11

12

01.06.2026

7

Liikuvuse ja transpordi teekaardi peamised tegevussuunad

13

Maanteetransport ja linnaline liikuvus • elektriautode laadimisvõimaluste arendamine • linnade ühistranspordi elektrifitseerimine • ühistranspordireformi ellu viimine • rattateede võrgustiku laiendamine Raudtee • raudtee arendamine kiireks, mugavaks, elektriliseks Merendus • energiatõhusamate laevade ja puhaste kütuste kasutuselevõtt • laadimis- ja tankimistaristu arendamine Lennundus • säästvate lennukikütuste kasutuselevõtt; • maapealse teeninduse elektrifitseerimine;

Turbakasutuse teekaardi peamised suunad

• Ammendatud alade taastamine • Jätkusuutlik kaevandamine • Seire ja andmete parandamine • Turba kõrgem väärindamine Eestis

14

13

14

01.06.2026

8

Metsanduse ja puitoodete teekaardi peamised suunad Kliimakasu maksimeerimine: kasvatada süsiniku sidumist metsas (ressursitõhus metsa-majandamine), talletada puittoodetes ning suurendada asendusefekti (puit ehituses, biopõhised kemikaalid ja materjalid). Lisandväärtuse kasv: suurendada puidu väärindamist Eestis, sh jätkata kõrgetasemelise mehaanilise väärindamisega, arendada keemilist ja mikrobioloogilist väärindamist ning vähendada madala lisandväärtusega toorme eksporti. Kliimakindlus ja elurikkus: kujundada metsad vastupidavamaks häiringutele, arvestades seejuures elurikkusega.

15

Aitäh!

15

16

01.06.2026

Riikliku looduse taastamise kava

koostamise põhimõtted ja

poliitilised lähtekohad

01.06.2026

2

Foto: erakoguFoto: Mart KiisFoto: Mart Kiis

18.08.2024 looduse taastamise määruse jõustumine

2026 riikliku kava kavandi esitamine

2027 I. p.a EK tagasiside

01.09.2027 riiklike kavade esitamine

Kaasamine, kava koostamine, mõju ja kasu

hindamine

1

2

01.06.2026

Looduse seisundi parandamise

eesmärgid

3 Fotod: Mart Kiis

Metsalinnustiku seisundi ja teiste metsa

elurikkuse näitajate parandamine

Põllulinnustiku seisundi parandamine ja

turvasmuldadega põllumajandusmaa

taastamine

Tolmeldaja- populatsioonide

taastamine

Veekogude seisundi ja jõgede sidususe

parandamine

Linnaade elurikkuse suurendamine

Kaitstavate maismaa liikide ja elupaikade

seisundi parandamine

Kaitstavate mereelupaikade seisundi parandamine

Kliimaministeerium alustas kava koostamist koostöös partneritega 2025. aasta novembris:

• Teadlaste osalusel ekspertrühmad; • Kaasamisseminarid; • Praktikute töörühmad; • Laiapõhjaline juhtkomisjon.

Kavas eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud meetmed, mõjude, kaasneva kasu ja rahastusvajaduste hinnang, ülevaade teadmislünkadest, seirevajadustest, seostest teiste poliitikatega jm.

4

Foto: erakoguFoto: Mart KiisFoto: Mart KiisFoto: art Kiis

3

4

01.06.2026

5

24.11.25

Looduse taastamise

kava koostamise avaseminar

Teadlaste osalusel ekspertrühmad, kaasamisseminarid, töörühmad (mai-juuni)

Juhtkomisjoni kohtumised, vajaduspõhine dialoog KOVide jt sektorite esindajatega

Sotsiaalmajanduslike mõjude, kaasnevate kasude ja täiendavate rahastusvajaduste analüüsimine

Looduse taastamise kava eelnõu valmimine

Vabariigi Valitsus kinnitab kava esma-

versiooni

20262025

Kava koostamise põhimõtted

• Koostame Eestile mõistliku ja teostatava looduse taastamise kava, mille pikaajaline siht on liikuda Eesti looduse hea seisundi saavutamise suunas;

• Väldime põhjendamatute täiendavate riigisiseste kohustuste võtmist;

• Eesmärkide seadmisel võtame arvesse juba tehtud taastamistegevusi;

• Riigile jäetakse paindlikkus valida ajas ja ruumis kõige tõhusamad lahendused;

• Arvestame riigi huvide ja julgeolekuga, sealhulgas toidujulgeoleku, energiajulgeoleku, riigikaitseliste vajaduste ning Eesti majanduse konkurentsivõime säilitamisega.

6

Foto: Mart Kiis

5

6

01.06.2026

• Eesmärkide ja meetmete seadmisel tagatakse proportsionaalsus ja õiglane koormus;

• Väldime ebaproportsionaalseid või kaudseid piiranguid maaomanikele, maakasutajatele ja ettevõtjatele;

• Arvestame regionaalse ja sotsiaalse mõõtmega, sealhulgas mõjude jaotumisega eri piirkondade, huvigruppide ja kohalike omavalitsuste vahel ning kohalike omavalitsuste vajaduste ja võimalustega;

• Kava koostatakse eelarvelisi võimalusi arvestades, kavandades tegevused etapiviisiliselt ja realistliku rahastusraamistikuga viisil, mis ei sea ohtu teiste riigi põhifunktsioonide rahastamist.

7

Foto: Mart KiisFoto: Mart Kiis

7