Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 196

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 18. mai 2026

Algus 11.19, lõpp 12.50

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ester Karuse, Henn Põlluaas, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Ivar Mölder

(nõunik)

Puudusid: Mart Helme, Eerik-Niiles Kross, Juku-Kalle Raid ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna (2.-5. päevakorrapunkt) ning Välisministeeriumi

arengukoostöö ja humanitaarabi osakonna 1. büroo (arengukoostöö büroo) direktor Ingrid

Kressel Vinciguerra (2. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi konsulaarosakonna 2. büroo

(konsulaarabi büroo) direktor Margus Särglepp (3. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi

NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna 1. büroo (NATO ja julgeolekupoliitika büroo)

nõunik Artur Kink (4. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi nõunik Mari-Liis Sulg (2.-5.

päevakorrapunkt); majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Välisministeeriumi

väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna peadirektor

Kenneth Kopamees (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei direktor Antero Habicht ja

välissuhete osakonna juhataja Toomas Kukk (7. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 18. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

arenguministrite kohtumisel

3. Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(896 SE) ettevalmistamine esimeseks lugemiseks

4. Eesti seisukohad 21.-22. mail 2026 toimuval NATO välisministrite kohtumisel

5. Aktuaalsed välispoliitilised küsimused

6. Eesti seisukohad 22. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaubandusministrite kohtumisel

7. Riigikogu 2026. aasta välislähetuste eelarve täitmine ja kevadprognoos

8. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Väliskomisjoni nädala (18.05-24.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 18. mai 2026 kell 11.15

2

1. Väliskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 18. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

arenguministrite kohtumisel

3. Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(896 SE)

4. Eesti seisukohad 21.-22. mail 2026 toimuval NATO välisministrite kohtumisel

5. Aktuaalsed välispoliitilised küsimused

6. Eesti seisukohad 22. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaubandusministrite kohtumisel

7. Riigikogu 2026. aasta välislähetuste eelarve täitmine ja kevadprognoos

8. Info ja muud küsimused

Kohtumine

Teisipäeval, 19.mail 2026 kell 8.30 kohtub väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson

Kongsberg grupi rahvusvaheliste suhete juhi Kyrre Lohnega

Visiit

21.-22. mail 2026 osalevad väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Henn

Põlluaas ja Ester Karuse Lätis Rēzeknes toimuval Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjoni

delegatsioonide kohtumisel

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ester Karuse, Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk).

2. Eesti seisukohad 18. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

arenguministrite kohtumisel

Margus Tsahkna andis ülevaate Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite

kohtumise päevakorrast ning Eesti seisukohtadest. Ta rõhutas vajadust siduda Euroopa Liidu

arenguabi selgemalt välispoliitiliste huvide, konkurentsivõime ja majandusjulgeolekuga.

Ta tõi esile Global Gateway algatuse kui peamise vahendi strateegiliste investeeringute

edendamisel ning rõhutas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete parema kaasamise

vajadust. Samuti käsitletakse Iraani mõjusid arengukoostööle, eelkõige energia- ja

toidujulgeoleku kontekstis. Eesti peab oluliseks Hormuzi väina navigatsioonivabaduse

tagamist ning koostöö tugevdamist laheriikidega.

Ingrid Kressel Vinciguerra rõhutas, et arengukoostöö peaks olema tihedamalt seotud

Euroopa Liidu välisasjade nõukogu tavakoosseisuga, kuna arengukoostöö on oluline

välispoliitika vahend.

Marko Mihkelson küsis, kas arengukoostöö ja välisasjade nõukogu töö tihedam sidumine on

laiemalt toetatud seisukoht.

Margus Tsahkna märkis, et Eesti ei ole selles küsimuses üksi, kuid rõhutas vajadust seda

paremini korralduslikult ühildada, kuna need toimivad praegu pigem eraldiseisvalt.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse varem esitatud seisukohti (konsensus: Ester Karuse, Marko

Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (896 SE) ettevalmistamine esimeseks lugemiseks

3

Margus Tsahkna andis ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõust (896 SE). Ta selgitas, et tegemist on eelkõige praktilise

töökorraldusliku muudatusega, kuna kehtiv seadus on ajale jalgu jäänud, arvestades muu

hulgas e-teenuste arengut ja kaugteel isikutuvastuse võimaluste laienemist. M. Tsahkna

märkis, et muudatuste eesmärk on kasutada välisesinduste piiratud ressursse efektiivsemalt,

vältida dubleerimist, lihtsustada menetlusi ning pakkuda kodanikele paindlikumaid teenuseid.

Sealhulgas nähakse ette, et mitmeid seniseid konsulaarteenuseid ei osutata enam

välisesinduste kaudu, kui nendele on olemas toimivad alternatiivid e-teenuste või

otsepöördumise kaudu pädevate asutuste poole. Ta tõi välja kolm peamist eesmärki. Esiteks,

suurendada kodanike võimalusi suhelda riigiga otse, sõltumata nende asukohast, kasutades

olemasolevaid e-teenuseid, mis võimaldavad paljusid toiminguid teha distantsilt ilma

välisesinduse vahenduseta. Teiseks, muuta konsulaarülesandeid täitvate diplomaatide rolli,

vähendades formaalsete toimingute, näiteks notariaalsete ülesannete täitmist ning suunates

ressurssi eelkõige kodanike abistamisele kriisiolukordades. Kolmandaks, korrastada teenuste

loetelu, eemaldades seadusest teenused, mida praktikas ei kasutata või mis ei kuulu enam

sisuliselt välisesinduste ülesannete hulka. Näidetena tõi ta välja, et välisesindustes lõpetatakse

nende konsulaarteenuste osutamine, millele on olemas alternatiivid e-teenustena, sealhulgas

dokumenditaotlused ja muud menetlused, mida saab teostada otse pädevate asutuste kaudu.

Samuti on võimalik kasutada e-notari teenuseid ja kohalikke lahendusi, mistõttu ei ole mitmed

senised vahendavad rollid enam vajalikud. Ta tõi esile ka juhtumid, kus teenuseid on võimalik

saada kiiremini ja mõnel juhul soodsamalt muude kanalite kaudu, näiteks juhiloa

väljastamisel või kodakondsusest vabastamise avalduste puhul. M. Tsahkna tõi täiendavalt

esile, et konsulaarseadusest eemaldatakse rida teenuseid, mis ei kuulu sisuliselt välisteenistuse

pädevusse või mida praktikas ei osutata, näiteks tõlketeenused, liputunnistuse väljastamine

Eesti laevale ning kirstu või urni pitseerimine. Ta rõhutas, et konsulaarteenuse põhimõtteks

jääb kodaniku toetamine juhtudel, kus teenuseid ei ole võimalik otse pädevatelt asutustelt

saada. Samas ei vähene riigi abi hädaolukorras, sealhulgas õnnetusjuhtumi, haiguse, kuriteo

ohvriks langemise või kinnipidamise korral. Samuti säilib võimalus toetada kodanikke, kellel

puuduvad vahendid Eestisse tagasipöördumiseks, ning jätkatakse nõustamist meditsiini,

õigusabi ja tagasipöördumise küsimustes. M. Tsahkna märkis, et kavandatavad muudatused

võimaldavad diplomaatidel enam keskenduda riigi esindamisele ning suhtlusele asukohariigi

ametkondade ja ühiskonnaga, arvestades samas, et enamikus välisesindustes täidavad neid

ülesandeid vähemalt kaks diplomaati. Lisaks käsitles ta riigilõivude ajakohastamist märkides,

et need kehtestatud suuresti 2017. aastast, samas kui välisesinduste ülalpidamiskulud on

oluliselt kasvanud. Muudatuste eesmärk on katta suurem osa teenuste kuludest riigilõivudega

ning suunata inimesi kasutama e-teenuseid, mis võimaldavad toiminguid teha otse

riigiasutustega. Sellest tulenevalt on välisesinduste kaudu osutatavate teenuste riigilõivud

kõrgemad. Kokkuvõttes väljendas M. Tsahkna soovi, et seadus jõustuks võimaluse korral

järgmisel aastal, arvestades ka eelarvelisi kaalutlusi.

Henn Põlluaas küsis täpsustuseks, kas neil kodanikel, kellel puudub võimalus kasutada e-

teenuseid, säilib võimalus taotleda teenuseid saatkonna kaudu, kuid kõrgema riigilõivu eest.

Samuti tõstatas ta küsimuse isikut tõendavate dokumentide kättesaamise kohta märkides, et

praegu tuleb nende saamiseks tulla saatkonda ka väga pikkade vahemaade tagant.

Margus Särglepp selgitas, et riigilõivude tõus on seotud eelkõige välisesinduste

ülalpidamiskulude kasvuga, arvestades muu hulgas elukalliduse suurenemist ning

4

kommunaalkulusid, kuid mitte personalikulusid. Ta märkis, et enam tõusevad riigilõivud

nende isikute puhul, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis ning kellel oleks

võimalik saada vastavad teenused Eestis, kuid kes taotlevad neid välisesinduse kaudu.

M. Särglepp tõi esile, et isikut tõendavate dokumentide tellimisel on võimalik pass saata

postiga koju, samas kui ID-kaardi puhul selline võimalus hetkel puudub, kuid selle loomine

on lähiaastate eesmärk. Ta lisas, et suuremates asukohariikides kasutatakse dokumentide

kättesaadavuse parandamiseks ulatuslikku aukonsulite võrgustikku ning korraldatakse

regulaarseid konsulaarmissioone, mille käigus osutatakse teenuseid ja väljastatakse

dokumente ka väljaspool saatkonda. Samuti rõhutas ta, et konsulaarpraktikas suunatakse

inimesi taotlema ID-kaarti, et võimaldada edaspidi kasutada e-teenuseid ning vähendada

vajadust reisida saatkonda üksikute toimingute tegemiseks.

Luisa Värk soovis teada, mis on takistuseks ID-kaardi postiga väljastamisel ning kas

probleem on seotud koodide ümbrikuga viidates, et seda võiks lahendada eraldi saadetistega.

Margus Särglepp selgitas, et Eesti ID-kaardiga kaasnev digiidentiteet vastab Euroopa Liidu

kõrgeimatele turvanõuetele, mistõttu kehtivad selle väljastamisele väga ranged tingimused. Ta

märkis, et eIDAS ehk e-identimise ja e-tehingutemäärusest tulenevalt tuleb tagada

dokumendi üleandmise täielik jälgitavus ning välistada võimalus digiidentiteedi

kuritarvitamiseks. M. Särglepp märkis, et ID-kaardiga tehtavad toimingud võimaldavad

oluliselt laiemat ja tundlikumat kasutust kui tavapärased finantstehingud, mistõttu kehtivad

nende puhul rangemad nõuded. Ta lisas, et tulevikus nähakse ette ka dokumentide

kättetoimetamine kullerteenuse abil, sarnaselt passidega, kuid praegu ei ole kõik nõuded

dokumentide turvalise ja täielikult jälgitava üleandmise tagamiseks veel täidetud.

Marko Mihkelson küsis, miks ID-kaardi kättetoimetamise küsimust ei lahendata juba

käesoleva eelnõu raames.

Margus Särglepp selgitas, et ID-kaardi postiga kättetoimetamise arendamine on seotud

Siseministeeriumi arendustegevuste ja rahastusega ning vastavad lahendused on

ettevalmistamisel.

Margus Tsahkna nõustus, et tõstatatud küsimus on asjakohane ning märkis, et ID-kaardi

kättetoimetamise teemat ei ole eelnõu koostamisel piisavalt käsitletud. Ta tegi ettepaneku

seda küsimust menetluse käigus täiendavalt analüüsida, sealhulgas hinnata võimalikke

takistusi ja vajadusel ka rahastust, et vältida vajadust seadust lähitulevikus uuesti muuta.

Marko Mihkelson rõhutas, et digiidentiteedi turvalisus peab olema tagatud ning ei tohi ise

luua olukordi, mis võiksid soodustada identiteedivargusi. Samas märkis ta, et ID-kaardi

kättetoimetamise lihtsustamise võimalust on arutatud juba aastaid. Ta palus enne eelnõu teist

lugemist esitada komisjonile täpsem ülevaade sellest, kui kaugele on jõutud lahenduste

väljatöötamisega, mis võimaldaksid ID-kaarti rahvusvaheliselt lihtsamini kätte saada. Lisaks

tõstatus küsimus, et riigilõivude märkimisväärne tõus kujutab endast siiski sisulist koormuse

kasvu teenuse kasutajatele.

Margus Särglepp märkis, et riigilõivude muutmisel on lähtutud eesmärgist hoida võimalikult

madalal tasemel ID-kaardi taotlemisega seotud kulud välisesinduste kaudu, et soodustada

5

kodanike ligipääsu e-teenustele.

Marko Mihkelson viitas eelnõu § 272 lg 19 punktile 2 ja küsis, mis teenusega on tegu, mille

riigilõiv on 160 eurot.

Margus Särglepp selgitas, et kõrgem riigilõiv puudutab eeskätt juhtumeid, kus isik taotleb

ajutist reisidokumenti olukorras, kus tema dokument on olnud pikemat aega aegunud. Ta

märkis, et tegemist on sageli olukorraga, kus inimene ei ole oma dokumente õigeaegselt

uuendanud ning vajab kiiret teenust, mistõttu käsitletakse seda mugavusteenusena, mille eest

tuleb tasuda kõrgemat riigilõivu.

Marko Mihkelson küsis, kas riigilõivudest laekuvad vahendid suunatakse riigieelarvesse

ning milline on nende seos Välisministeeriumi ja välisesinduste tegevuse rahastamisega.

Margus Särglepp märkis, et riigilõivudest laekuvad vahendid suunatakse riigikassasse ning

Välisministeeriumi või välisesinduste rahastamist need otseselt ei mõjuta.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 03.06.2026 (konsensus: Ester Karuse,

Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Ester Karuse, Marko Mihkelson,

Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Luisa Värk (konsensus: Ester Karuse, Marko

Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

4. Eesti seisukohad 21.-22. mail 2026 toimuval NATO välisministrite kohtumisel

Margus Tsahkna andis ülevaate 21.–22. mail toimuva NATO välisministrite kohtumise

teemadest. Ta tõi esile liitlaste kaitsekulutuste suurendamise ja võime-eesmärkide täitmise

olulisuse ning märkis, et kuigi 2% eesmärk on lubatud täita, ei ole kõik liitlased esitanud

ajakavasid 5% sihi saavutamiseks. Samuti käsitletakse kohtumisel Venemaa ohtu pikemas

perspektiivis ning NATO rolli selle heidutamisel. Ta tõi muu hulgas esile Ukraina pikaajalise

sõjalise ja poliitilise toetamise olulisuse ning rõhutas, et Ukraina võimalikku NATO

liikmelisust ei tohi läbirääkimiste käigus välistada. Ta märkis, et Eesti toetab jätkuvalt

Ukrainale sõjalise abi andmist, sealhulgas 0,25% SKT eesmärki, ning peab oluliseks

õiglasemat koormuse jagunemist liitlaste vahel. Lisaks käsitletakse kohtumisel kaitsetööstuse

ja ühishangete tugevdamist, et täita NATO võime-eesmärke ning arendada koostöös

erasektoriga tootmisvõimekust. Komisjoni liikmed küsisid küsimusi ning toimus arutelu.

5. Aktuaalsed välispoliitilised küsimused

Margus Tsahkna andis ülevaate aktuaalsetest välispoliitika teemadest.

Marko Mihkelson küsis täpsustuseks, milline on praegune teadmine USA vägede võimaliku

vähendamise kohta ning Poola juhtumi asjaolude kohta, sealhulgas kus ja kelle poolt vastav

otsus tehti ning millised võivad olla edasised sammud.

Komisjonis toimus arutelu ja minister vastas küsimustele.

Henn Põlluaas märkis repliigina, et Eesti kui rinderiik ei peaks kandma samu koormusi kui

teised liitlased ning rõhutas vajadust pöörata rohkem tähelepanu NATO idatiiva riikidele,

6

sealhulgas ressursside ja koormuse jaotamisel.

Margus Tsahkna märkis, et tal ei ole esitatud ettepanekule vastuväiteid ning viitas, et

Euroopa Liidu uue eelarve raames arutatakse esmakordselt ka julgeoleku ja piirivalvega

seotud rahastust.

6. Eesti seisukohad 22. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaubandusministrite kohtumisel

Erkki Keldo andis ülevaate Euroopa Liidu kaubandusministrite kohtumise päevakorrast,

märkides, et kohtumisel ei kavandata konkreetseid otsuseid ning arutelu aluseks on varasemad

Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohad. Ta tõi esile kolm peamist teemat. Esiteks,

käsitletakse majandusjulgeolekut ning Lähis-Ida konfliktide mõju kaubandusele. E. Keldo

rõhutas, et Eesti jaoks on oluline kriitilise toorme, sealhulgas haruldaste metallide

kättesaadavus ning nende töötlemine, samuti Euroopa Liidu võime tagada majandusjulgeolek

koostöös partneritega. Oluliseks peetakse ka energiajulgeoleku tugevdamist ning sõltuvuste

vähendamist, rõhutades samas, et majandusjulgeolek ei tähenda sulgumist, vaid riskide

maandamist ja avatuse säilitamist. Teiseks, käsitletakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni

(WTO) ministrite kohtumise järeltegevusi. E. Keldo märkis, et Euroopa Liit toetab WTO

reformimist, kuid edusammud on olnud tagasihoidlikud ning rahvusvahelises

kaubandussüsteemis valitseb jätkuvalt teatav patiseis. Kolmandaks, arutatakse Euroopa Liidu

vabakaubanduslepingute läbirääkimiste seisu. E. Keldo rõhutas, et Eesti toetab

vabakaubanduslepingute sõlmimist ja Euroopa Liidu majandussidemete laiendamist erinevate

piirkondadega. Samas on oluline tagada Euroopa Liidu majandushuvide kaitse, reageerides

vajadusel ebaausatele kaubanduspraktikatele viisil, mis ei kahjusta ühtse turu avatust ega

soodusta protektsionismi.

Henn Põlluaas küsis strateegiliste varude seisu ja mõju kohta seoses Hormuzi piirkonna

pingetega.

Erkki Keldo selgitas, et Eesti strateegilised varud on praegu tagatud ning neid hoitakse ja

uuendatakse järjest. Ta märkis, et koos liitlastega on osa varusid turule suunatud pakkumise

leevendamiseks, kuid varude hoidmine ja taastamine jätkub tavapärases korras. E. Keldo tõi

esile, et varude olukord Euroopa riikides on ebaühtlane ning mida kauem kestab

pingeolukord, seda suurem on surve varudele. Samuti võib varude täiendamise hind tõusta,

mis muudab nende soetamise kulukamaks võrreldes varasemaga. Ta rõhutas, et Eesti Varude

Keskuse eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid varude olemasolu tagamine, ning kuigi varude

müügist võib lühiajaliselt tekkida tulu, kasutatakse see varude taastamiseks.

Marko Mihkelson märkis, et talle teadaoleva info kohaselt on kütusesektori esindajad

pidanud Eesti Varude Keskuse tegevust professionaalseks ning praegu ei ole näha otsest kriisi

või tarnehäirete ohtu turul.

Otsustati:

6.1. Toetada Vabariigi Valitsuse varem esitatud seisukohti (konsensus: Ester Karuse, Marko

Mihkelson, Henn Põlluaas).

7. Riigikogu 2026. aasta välislähetuste eelarve täitmine ja kevadprognoos

Antero Habicht andis ülevaate 2026. aasta välislähetuste eelarve täitmisest ja

7

kevadprognoosist. Ta märkis, et eelarves esineb tavapärane üleplaneerimine ning

hetkeprognoos näitab puudujääki, mis tuleneb eelkõige välisdelegatsioonide kuludest. A.

Habicht selgitas, et komisjonide tegevus jääb tervikuna pigem tasakaalu, kuid

välisdelegatsioonide kulud sõltuvad suurel määral kohtumiste toimumispaigast, mis

käesoleval aastal on tavapärasest kaugemates ja kulukamates riikides. Samas ei peeta

vajalikuks eelarvet oluliselt ümber kujundada, kuna lõppkokkuvõttes tehakse tavapäraselt ka

kulude osas korrigeerimisi.

Toomas Kukk märkis, et 2026. aasta prognoositav puudujääk on väiksem kui eelmisel aastal

samal ajal. Ta lisas, et varasema praktika põhjal kujuneb tegelik eelarve täitmine aasta lõpuks

tavapäraselt paremaks. T. Kukk selgitas, et suurem puudujääk tuleneb eelkõige

välisdelegatsioonide kuludest sh OSCE valimisvaatlusmissioonidest ning IPU ja ENMPA

delegatsioonide aktiivsest osalemisest, kus kulusid mõjutavad nii lähetuste maht kui ka

kallinenud reisikulud.

Marko Mihkelson küsis, kas lennupiletite ja muude reisikulude kallinemise kohta on

koostatud analüüsi ning kuivõrd erineb praegune hinnatase võrreldes eelmise aastaga.

Antero Habicht märkis, et reisikulude, eelkõige majutuse hinnad on küll tõusnud, kuid täpset

mõju eelarvele on keeruline hinnata ning praegu ei ole näha, et see jätaks eelarvele

märkimisväärset jälge.

8. Info ja muud küsimused

Marko Mihkelson andis komisjoni liikmetele teada, et järgmine istung toimub esmaspäeval,

25. mail kell 15.00 videosilla teel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija

Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 196

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 18. mai 2026

Algus 11.19, lõpp 12.50

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ester Karuse, Henn Põlluaas, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Ivar Mölder

(nõunik)

Puudusid: Mart Helme, Eerik-Niiles Kross, Juku-Kalle Raid ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna (2.-5. päevakorrapunkt) ning Välisministeeriumi

arengukoostöö ja humanitaarabi osakonna 1. büroo (arengukoostöö büroo) direktor Ingrid

Kressel Vinciguerra (2. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi konsulaarosakonna 2. büroo

(konsulaarabi büroo) direktor Margus Särglepp (3. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi

NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna 1. büroo (NATO ja julgeolekupoliitika büroo)

nõunik Artur Kink (4. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi nõunik Mari-Liis Sulg (2.-5.

päevakorrapunkt); majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Välisministeeriumi

väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna peadirektor

Kenneth Kopamees (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei direktor Antero Habicht ja

välissuhete osakonna juhataja Toomas Kukk (7. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 18. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

arenguministrite kohtumisel

3. Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(896 SE) ettevalmistamine esimeseks lugemiseks

4. Eesti seisukohad 21.-22. mail 2026 toimuval NATO välisministrite kohtumisel

5. Aktuaalsed välispoliitilised küsimused

6. Eesti seisukohad 22. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaubandusministrite kohtumisel

7. Riigikogu 2026. aasta välislähetuste eelarve täitmine ja kevadprognoos

8. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Väliskomisjoni nädala (18.05-24.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 18. mai 2026 kell 11.15

2

1. Väliskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 18. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

arenguministrite kohtumisel

3. Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(896 SE)

4. Eesti seisukohad 21.-22. mail 2026 toimuval NATO välisministrite kohtumisel

5. Aktuaalsed välispoliitilised küsimused

6. Eesti seisukohad 22. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaubandusministrite kohtumisel

7. Riigikogu 2026. aasta välislähetuste eelarve täitmine ja kevadprognoos

8. Info ja muud küsimused

Kohtumine

Teisipäeval, 19.mail 2026 kell 8.30 kohtub väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson

Kongsberg grupi rahvusvaheliste suhete juhi Kyrre Lohnega

Visiit

21.-22. mail 2026 osalevad väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Henn

Põlluaas ja Ester Karuse Lätis Rēzeknes toimuval Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjoni

delegatsioonide kohtumisel

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ester Karuse, Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk).

2. Eesti seisukohad 18. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

arenguministrite kohtumisel

Margus Tsahkna andis ülevaate Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite

kohtumise päevakorrast ning Eesti seisukohtadest. Ta rõhutas vajadust siduda Euroopa Liidu

arenguabi selgemalt välispoliitiliste huvide, konkurentsivõime ja majandusjulgeolekuga.

Ta tõi esile Global Gateway algatuse kui peamise vahendi strateegiliste investeeringute

edendamisel ning rõhutas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete parema kaasamise

vajadust. Samuti käsitletakse Iraani mõjusid arengukoostööle, eelkõige energia- ja

toidujulgeoleku kontekstis. Eesti peab oluliseks Hormuzi väina navigatsioonivabaduse

tagamist ning koostöö tugevdamist laheriikidega.

Ingrid Kressel Vinciguerra rõhutas, et arengukoostöö peaks olema tihedamalt seotud

Euroopa Liidu välisasjade nõukogu tavakoosseisuga, kuna arengukoostöö on oluline

välispoliitika vahend.

Marko Mihkelson küsis, kas arengukoostöö ja välisasjade nõukogu töö tihedam sidumine on

laiemalt toetatud seisukoht.

Margus Tsahkna märkis, et Eesti ei ole selles küsimuses üksi, kuid rõhutas vajadust seda

paremini korralduslikult ühildada, kuna need toimivad praegu pigem eraldiseisvalt.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse varem esitatud seisukohti (konsensus: Ester Karuse, Marko

Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (896 SE) ettevalmistamine esimeseks lugemiseks

3

Margus Tsahkna andis ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõust (896 SE). Ta selgitas, et tegemist on eelkõige praktilise

töökorraldusliku muudatusega, kuna kehtiv seadus on ajale jalgu jäänud, arvestades muu

hulgas e-teenuste arengut ja kaugteel isikutuvastuse võimaluste laienemist. M. Tsahkna

märkis, et muudatuste eesmärk on kasutada välisesinduste piiratud ressursse efektiivsemalt,

vältida dubleerimist, lihtsustada menetlusi ning pakkuda kodanikele paindlikumaid teenuseid.

Sealhulgas nähakse ette, et mitmeid seniseid konsulaarteenuseid ei osutata enam

välisesinduste kaudu, kui nendele on olemas toimivad alternatiivid e-teenuste või

otsepöördumise kaudu pädevate asutuste poole. Ta tõi välja kolm peamist eesmärki. Esiteks,

suurendada kodanike võimalusi suhelda riigiga otse, sõltumata nende asukohast, kasutades

olemasolevaid e-teenuseid, mis võimaldavad paljusid toiminguid teha distantsilt ilma

välisesinduse vahenduseta. Teiseks, muuta konsulaarülesandeid täitvate diplomaatide rolli,

vähendades formaalsete toimingute, näiteks notariaalsete ülesannete täitmist ning suunates

ressurssi eelkõige kodanike abistamisele kriisiolukordades. Kolmandaks, korrastada teenuste

loetelu, eemaldades seadusest teenused, mida praktikas ei kasutata või mis ei kuulu enam

sisuliselt välisesinduste ülesannete hulka. Näidetena tõi ta välja, et välisesindustes lõpetatakse

nende konsulaarteenuste osutamine, millele on olemas alternatiivid e-teenustena, sealhulgas

dokumenditaotlused ja muud menetlused, mida saab teostada otse pädevate asutuste kaudu.

Samuti on võimalik kasutada e-notari teenuseid ja kohalikke lahendusi, mistõttu ei ole mitmed

senised vahendavad rollid enam vajalikud. Ta tõi esile ka juhtumid, kus teenuseid on võimalik

saada kiiremini ja mõnel juhul soodsamalt muude kanalite kaudu, näiteks juhiloa

väljastamisel või kodakondsusest vabastamise avalduste puhul. M. Tsahkna tõi täiendavalt

esile, et konsulaarseadusest eemaldatakse rida teenuseid, mis ei kuulu sisuliselt välisteenistuse

pädevusse või mida praktikas ei osutata, näiteks tõlketeenused, liputunnistuse väljastamine

Eesti laevale ning kirstu või urni pitseerimine. Ta rõhutas, et konsulaarteenuse põhimõtteks

jääb kodaniku toetamine juhtudel, kus teenuseid ei ole võimalik otse pädevatelt asutustelt

saada. Samas ei vähene riigi abi hädaolukorras, sealhulgas õnnetusjuhtumi, haiguse, kuriteo

ohvriks langemise või kinnipidamise korral. Samuti säilib võimalus toetada kodanikke, kellel

puuduvad vahendid Eestisse tagasipöördumiseks, ning jätkatakse nõustamist meditsiini,

õigusabi ja tagasipöördumise küsimustes. M. Tsahkna märkis, et kavandatavad muudatused

võimaldavad diplomaatidel enam keskenduda riigi esindamisele ning suhtlusele asukohariigi

ametkondade ja ühiskonnaga, arvestades samas, et enamikus välisesindustes täidavad neid

ülesandeid vähemalt kaks diplomaati. Lisaks käsitles ta riigilõivude ajakohastamist märkides,

et need kehtestatud suuresti 2017. aastast, samas kui välisesinduste ülalpidamiskulud on

oluliselt kasvanud. Muudatuste eesmärk on katta suurem osa teenuste kuludest riigilõivudega

ning suunata inimesi kasutama e-teenuseid, mis võimaldavad toiminguid teha otse

riigiasutustega. Sellest tulenevalt on välisesinduste kaudu osutatavate teenuste riigilõivud

kõrgemad. Kokkuvõttes väljendas M. Tsahkna soovi, et seadus jõustuks võimaluse korral

järgmisel aastal, arvestades ka eelarvelisi kaalutlusi.

Henn Põlluaas küsis täpsustuseks, kas neil kodanikel, kellel puudub võimalus kasutada e-

teenuseid, säilib võimalus taotleda teenuseid saatkonna kaudu, kuid kõrgema riigilõivu eest.

Samuti tõstatas ta küsimuse isikut tõendavate dokumentide kättesaamise kohta märkides, et

praegu tuleb nende saamiseks tulla saatkonda ka väga pikkade vahemaade tagant.

Margus Särglepp selgitas, et riigilõivude tõus on seotud eelkõige välisesinduste

ülalpidamiskulude kasvuga, arvestades muu hulgas elukalliduse suurenemist ning

4

kommunaalkulusid, kuid mitte personalikulusid. Ta märkis, et enam tõusevad riigilõivud

nende isikute puhul, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis ning kellel oleks

võimalik saada vastavad teenused Eestis, kuid kes taotlevad neid välisesinduse kaudu.

M. Särglepp tõi esile, et isikut tõendavate dokumentide tellimisel on võimalik pass saata

postiga koju, samas kui ID-kaardi puhul selline võimalus hetkel puudub, kuid selle loomine

on lähiaastate eesmärk. Ta lisas, et suuremates asukohariikides kasutatakse dokumentide

kättesaadavuse parandamiseks ulatuslikku aukonsulite võrgustikku ning korraldatakse

regulaarseid konsulaarmissioone, mille käigus osutatakse teenuseid ja väljastatakse

dokumente ka väljaspool saatkonda. Samuti rõhutas ta, et konsulaarpraktikas suunatakse

inimesi taotlema ID-kaarti, et võimaldada edaspidi kasutada e-teenuseid ning vähendada

vajadust reisida saatkonda üksikute toimingute tegemiseks.

Luisa Värk soovis teada, mis on takistuseks ID-kaardi postiga väljastamisel ning kas

probleem on seotud koodide ümbrikuga viidates, et seda võiks lahendada eraldi saadetistega.

Margus Särglepp selgitas, et Eesti ID-kaardiga kaasnev digiidentiteet vastab Euroopa Liidu

kõrgeimatele turvanõuetele, mistõttu kehtivad selle väljastamisele väga ranged tingimused. Ta

märkis, et eIDAS ehk e-identimise ja e-tehingutemäärusest tulenevalt tuleb tagada

dokumendi üleandmise täielik jälgitavus ning välistada võimalus digiidentiteedi

kuritarvitamiseks. M. Särglepp märkis, et ID-kaardiga tehtavad toimingud võimaldavad

oluliselt laiemat ja tundlikumat kasutust kui tavapärased finantstehingud, mistõttu kehtivad

nende puhul rangemad nõuded. Ta lisas, et tulevikus nähakse ette ka dokumentide

kättetoimetamine kullerteenuse abil, sarnaselt passidega, kuid praegu ei ole kõik nõuded

dokumentide turvalise ja täielikult jälgitava üleandmise tagamiseks veel täidetud.

Marko Mihkelson küsis, miks ID-kaardi kättetoimetamise küsimust ei lahendata juba

käesoleva eelnõu raames.

Margus Särglepp selgitas, et ID-kaardi postiga kättetoimetamise arendamine on seotud

Siseministeeriumi arendustegevuste ja rahastusega ning vastavad lahendused on

ettevalmistamisel.

Margus Tsahkna nõustus, et tõstatatud küsimus on asjakohane ning märkis, et ID-kaardi

kättetoimetamise teemat ei ole eelnõu koostamisel piisavalt käsitletud. Ta tegi ettepaneku

seda küsimust menetluse käigus täiendavalt analüüsida, sealhulgas hinnata võimalikke

takistusi ja vajadusel ka rahastust, et vältida vajadust seadust lähitulevikus uuesti muuta.

Marko Mihkelson rõhutas, et digiidentiteedi turvalisus peab olema tagatud ning ei tohi ise

luua olukordi, mis võiksid soodustada identiteedivargusi. Samas märkis ta, et ID-kaardi

kättetoimetamise lihtsustamise võimalust on arutatud juba aastaid. Ta palus enne eelnõu teist

lugemist esitada komisjonile täpsem ülevaade sellest, kui kaugele on jõutud lahenduste

väljatöötamisega, mis võimaldaksid ID-kaarti rahvusvaheliselt lihtsamini kätte saada. Lisaks

tõstatus küsimus, et riigilõivude märkimisväärne tõus kujutab endast siiski sisulist koormuse

kasvu teenuse kasutajatele.

Margus Särglepp märkis, et riigilõivude muutmisel on lähtutud eesmärgist hoida võimalikult

madalal tasemel ID-kaardi taotlemisega seotud kulud välisesinduste kaudu, et soodustada

5

kodanike ligipääsu e-teenustele.

Marko Mihkelson viitas eelnõu § 272 lg 19 punktile 2 ja küsis, mis teenusega on tegu, mille

riigilõiv on 160 eurot.

Margus Särglepp selgitas, et kõrgem riigilõiv puudutab eeskätt juhtumeid, kus isik taotleb

ajutist reisidokumenti olukorras, kus tema dokument on olnud pikemat aega aegunud. Ta

märkis, et tegemist on sageli olukorraga, kus inimene ei ole oma dokumente õigeaegselt

uuendanud ning vajab kiiret teenust, mistõttu käsitletakse seda mugavusteenusena, mille eest

tuleb tasuda kõrgemat riigilõivu.

Marko Mihkelson küsis, kas riigilõivudest laekuvad vahendid suunatakse riigieelarvesse

ning milline on nende seos Välisministeeriumi ja välisesinduste tegevuse rahastamisega.

Margus Särglepp märkis, et riigilõivudest laekuvad vahendid suunatakse riigikassasse ning

Välisministeeriumi või välisesinduste rahastamist need otseselt ei mõjuta.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 03.06.2026 (konsensus: Ester Karuse,

Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Ester Karuse, Marko Mihkelson,

Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Luisa Värk (konsensus: Ester Karuse, Marko

Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

4. Eesti seisukohad 21.-22. mail 2026 toimuval NATO välisministrite kohtumisel

Margus Tsahkna andis ülevaate 21.–22. mail toimuva NATO välisministrite kohtumise

teemadest. Ta tõi esile liitlaste kaitsekulutuste suurendamise ja võime-eesmärkide täitmise

olulisuse ning märkis, et kuigi 2% eesmärk on lubatud täita, ei ole kõik liitlased esitanud

ajakavasid 5% sihi saavutamiseks. Samuti käsitletakse kohtumisel Venemaa ohtu pikemas

perspektiivis ning NATO rolli selle heidutamisel. Ta tõi muu hulgas esile Ukraina pikaajalise

sõjalise ja poliitilise toetamise olulisuse ning rõhutas, et Ukraina võimalikku NATO

liikmelisust ei tohi läbirääkimiste käigus välistada. Ta märkis, et Eesti toetab jätkuvalt

Ukrainale sõjalise abi andmist, sealhulgas 0,25% SKT eesmärki, ning peab oluliseks

õiglasemat koormuse jagunemist liitlaste vahel. Lisaks käsitletakse kohtumisel kaitsetööstuse

ja ühishangete tugevdamist, et täita NATO võime-eesmärke ning arendada koostöös

erasektoriga tootmisvõimekust. Komisjoni liikmed küsisid küsimusi ning toimus arutelu.

5. Aktuaalsed välispoliitilised küsimused

Margus Tsahkna andis ülevaate aktuaalsetest välispoliitika teemadest.

Marko Mihkelson küsis täpsustuseks, milline on praegune teadmine USA vägede võimaliku

vähendamise kohta ning Poola juhtumi asjaolude kohta, sealhulgas kus ja kelle poolt vastav

otsus tehti ning millised võivad olla edasised sammud.

Komisjonis toimus arutelu ja minister vastas küsimustele.

Henn Põlluaas märkis repliigina, et Eesti kui rinderiik ei peaks kandma samu koormusi kui

teised liitlased ning rõhutas vajadust pöörata rohkem tähelepanu NATO idatiiva riikidele,

6

sealhulgas ressursside ja koormuse jaotamisel.

Margus Tsahkna märkis, et tal ei ole esitatud ettepanekule vastuväiteid ning viitas, et

Euroopa Liidu uue eelarve raames arutatakse esmakordselt ka julgeoleku ja piirivalvega

seotud rahastust.

6. Eesti seisukohad 22. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaubandusministrite kohtumisel

Erkki Keldo andis ülevaate Euroopa Liidu kaubandusministrite kohtumise päevakorrast,

märkides, et kohtumisel ei kavandata konkreetseid otsuseid ning arutelu aluseks on varasemad

Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohad. Ta tõi esile kolm peamist teemat. Esiteks,

käsitletakse majandusjulgeolekut ning Lähis-Ida konfliktide mõju kaubandusele. E. Keldo

rõhutas, et Eesti jaoks on oluline kriitilise toorme, sealhulgas haruldaste metallide

kättesaadavus ning nende töötlemine, samuti Euroopa Liidu võime tagada majandusjulgeolek

koostöös partneritega. Oluliseks peetakse ka energiajulgeoleku tugevdamist ning sõltuvuste

vähendamist, rõhutades samas, et majandusjulgeolek ei tähenda sulgumist, vaid riskide

maandamist ja avatuse säilitamist. Teiseks, käsitletakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni

(WTO) ministrite kohtumise järeltegevusi. E. Keldo märkis, et Euroopa Liit toetab WTO

reformimist, kuid edusammud on olnud tagasihoidlikud ning rahvusvahelises

kaubandussüsteemis valitseb jätkuvalt teatav patiseis. Kolmandaks, arutatakse Euroopa Liidu

vabakaubanduslepingute läbirääkimiste seisu. E. Keldo rõhutas, et Eesti toetab

vabakaubanduslepingute sõlmimist ja Euroopa Liidu majandussidemete laiendamist erinevate

piirkondadega. Samas on oluline tagada Euroopa Liidu majandushuvide kaitse, reageerides

vajadusel ebaausatele kaubanduspraktikatele viisil, mis ei kahjusta ühtse turu avatust ega

soodusta protektsionismi.

Henn Põlluaas küsis strateegiliste varude seisu ja mõju kohta seoses Hormuzi piirkonna

pingetega.

Erkki Keldo selgitas, et Eesti strateegilised varud on praegu tagatud ning neid hoitakse ja

uuendatakse järjest. Ta märkis, et koos liitlastega on osa varusid turule suunatud pakkumise

leevendamiseks, kuid varude hoidmine ja taastamine jätkub tavapärases korras. E. Keldo tõi

esile, et varude olukord Euroopa riikides on ebaühtlane ning mida kauem kestab

pingeolukord, seda suurem on surve varudele. Samuti võib varude täiendamise hind tõusta,

mis muudab nende soetamise kulukamaks võrreldes varasemaga. Ta rõhutas, et Eesti Varude

Keskuse eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid varude olemasolu tagamine, ning kuigi varude

müügist võib lühiajaliselt tekkida tulu, kasutatakse see varude taastamiseks.

Marko Mihkelson märkis, et talle teadaoleva info kohaselt on kütusesektori esindajad

pidanud Eesti Varude Keskuse tegevust professionaalseks ning praegu ei ole näha otsest kriisi

või tarnehäirete ohtu turul.

Otsustati:

6.1. Toetada Vabariigi Valitsuse varem esitatud seisukohti (konsensus: Ester Karuse, Marko

Mihkelson, Henn Põlluaas).

7. Riigikogu 2026. aasta välislähetuste eelarve täitmine ja kevadprognoos

Antero Habicht andis ülevaate 2026. aasta välislähetuste eelarve täitmisest ja

7

kevadprognoosist. Ta märkis, et eelarves esineb tavapärane üleplaneerimine ning

hetkeprognoos näitab puudujääki, mis tuleneb eelkõige välisdelegatsioonide kuludest. A.

Habicht selgitas, et komisjonide tegevus jääb tervikuna pigem tasakaalu, kuid

välisdelegatsioonide kulud sõltuvad suurel määral kohtumiste toimumispaigast, mis

käesoleval aastal on tavapärasest kaugemates ja kulukamates riikides. Samas ei peeta

vajalikuks eelarvet oluliselt ümber kujundada, kuna lõppkokkuvõttes tehakse tavapäraselt ka

kulude osas korrigeerimisi.

Toomas Kukk märkis, et 2026. aasta prognoositav puudujääk on väiksem kui eelmisel aastal

samal ajal. Ta lisas, et varasema praktika põhjal kujuneb tegelik eelarve täitmine aasta lõpuks

tavapäraselt paremaks. T. Kukk selgitas, et suurem puudujääk tuleneb eelkõige

välisdelegatsioonide kuludest sh OSCE valimisvaatlusmissioonidest ning IPU ja ENMPA

delegatsioonide aktiivsest osalemisest, kus kulusid mõjutavad nii lähetuste maht kui ka

kallinenud reisikulud.

Marko Mihkelson küsis, kas lennupiletite ja muude reisikulude kallinemise kohta on

koostatud analüüsi ning kuivõrd erineb praegune hinnatase võrreldes eelmise aastaga.

Antero Habicht märkis, et reisikulude, eelkõige majutuse hinnad on küll tõusnud, kuid täpset

mõju eelarvele on keeruline hinnata ning praegu ei ole näha, et see jätaks eelarvele

märkimisväärset jälge.

8. Info ja muud küsimused

Marko Mihkelson andis komisjoni liikmetele teada, et järgmine istung toimub esmaspäeval,

25. mail kell 15.00 videosilla teel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija