EAHÜ tagasiside Riigiplaan 2028-2034

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ)

ametlikud ettepanekud Riigiplaan 2028–2034

1. Strateegiline visioon ja sissejuhatus

Käesolev dokument sätestab Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) poliitikasoovitused

Vabariigi Valitsusele Riigiplaani 2028–2034 strateegiliseks raamistamiseks. Riigiplaani keskne

eesmärk peab olema riikliku ressursijaotuse optimeerimine, toetades ehituspärandi säilitamise

kõrval senisest jõulisemalt selle kasutuses hoidmist, sobivat uuskasutust ning käsitlemist

regionaalse arengu ressursina.

Eesti asustusstruktuuri ja riikliku kestlikkuse üheks oluliseks eelduseks on kodanike

„paigalejäämise õigus“ (right to stay), mille füüsiliseks ja sotsiaalseks garantiiks on elujõuline

ajalooline hoonefond. Tuginedes Riigikontrolli ja teiste avalike analüüside tähelepanekutele, on

Eesti majanduse areng rahvaarvu vähenemise tingimustes saavutatav eelkõige läbi tootlikkuse

kasvu ja teadmispõhiste lahenduste. Ehituspärand ei ole kuluartikkel, vaid olemasolev ruumiline

ja kultuuriline ressurss, kus säästev renoveerimine ja nutikas uuskasutus loovad eeldused

turvalise, identiteediteadliku ja majanduslikult iseseisva elukeskkonna säilimiseks üle kogu riigi

territooriumi.

2. Valdkondlikud strateegilised tähelepanekud

2.1. Ehituspärand kui regionaalarengu ja asustuse ankur

Ajalooline hoonefond – sh mõisapärand, kirikud, koolid, talud ja pastoraadid – on piirkondliku

kohatunde loojana oluline instrument tagamaade tühjenemise takistamisel. Mälestised võivad olla

asustuse tiheduse hoidjad piirkondades, kus teenuste kättesaadavus on lähenemas kriitilisele

taluvuspiirile. Need objektid saavad toetada „paigalejäämise õiguse“ realiseerumist, pakkudes

platvormi mikro- ja elustiiliettevõtluse arenguks, mis hoiab piirkondlikku majanduse- ja

sotsiaalset sidusust.

2.2. Majanduslik sääst ja ressursitõhusus: 6 miljardi euro argument

Strateegiline prioriteet peab olema renoveerimise eelistamine uusehitusele. Olemasoleva

hoonefondi, taristu ja pruunalade (brownfields) taaskasutus võimaldab riigil säästa ligikaudu 6

miljardit eurot, vältides dubleeriva taristu rajamist valglinnastumise surve all olevatesse

piirkondadesse ja olemasoleva väärtuse hävinemist mujal. Investeeringute suunamine

materjalimahukalt uusehituselt kõrget insenertehnilist kvalifikatsiooni nõudvale renoveerimisele

tõstab sektori üldist tootlikkust ja vastab hoonete elutsükli tervikkulude säästliku haldamise

printsiibile.

2.3. Pärandobjektid laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse instrumendina

Mälestised ja teised ajaloolised hooned võivad sobivuse korral toimida piirkondlike

kerksuskeskustena, mille kaasamist riikliku kriisivalmiduse süsteemi tuleks süsteemselt hinnata.

Hoonete autonoomne võimekus võib teatud juhtudel, näiteks ahikütte, paksude seinte, lokaalsete

veevõtukohtade, maa kasutusvõimaluste ja kogukondliku sidususe kaudu pakkuda kogukondlikku

turvalisust olukordades, kus tsentraalsed süsteemid katkevad. Elujõuline asustus (maa õiguslik

omand ja ettevõtluse jätkusuutlikkus) tagamaal toetab territoriaalset sidusust ja aitab vähendada

riigi haavatavust kriisiolukordades. „Lai riigikaitse“ eeldab vastupidavat ja sidusat

asustussüsteemi.

3. Ettepanekute koondtabel ministeeriumite ja reformide lõikes (2028–2034)

Ministeerium Reformi

nimetus/Sisu EAHÜ strateegiline ettepanek

Seos julgeoleku ja

identiteediga

KUM

Kvaliteetne

ruumiloome ja

ajaloolised

linnasüdamed

Laiendada reformi

hajaasustusse; rakendada

Davosi deklaratsiooni

kriteeriume ning kvaliteetse

ruumi põhimõtteid läbivalt.

Rahvusmaastike ja asustusloo

identiteedi säilitamine riikliku

huvina.

REM

Mitmekeskuseline

Eesti ja LEADER-

meede

Laiendada LEADER-gruppide

volitusi piirkondlike

strateegiate koostamisel ja

elluvimisel; pärandi

uuskasutuses; tagada stabiilne

ja vähem projektipõhine

rahastus.

Sidus kogukond ja

toidujulgeolek läbi

mikroettevõtluse toetamise,

kvaliteetne elukeskkond,

korrastatud ja uuskasutuses

pärand.

KLIM

Säästev

renoveerimine ja

energiatõhusus

Kehtestada pärandisõbralikud

ja majanduslikult optimaalsed

energiastandardid; eelistada

renoveerimist uusehitusele,

BIM-digitaliseerimine.

Säästlik maakasutus,

maahõive piiramine ja

keskkonnamõju

vähendamine.

SIM Elanikkonnakaitse

ja kerksuskeskused

Viia läbi mälestiste ja teiste

kogukondlikult oluliste

ajalooliste hoonete sobivuse

hindaminekriisivalmiduse

vaates koostöös REM ja KUM-

iga; kaasata omanikud ja

vabatahtlikud elanikkonna- ja

vara kaitsesse.

Tagab kogukondade

autonoomse toimetuleku ja

ellujäämisvõimekuse

suurkriiside ajal kohtades,

kus hooned ja kogukondlik

võrgustik seda toetavad.

MKM Majanduslik elujõud

ja digitaliseerimine

Analüüsida mälestiste

renoveerimise maksuerisuste

või sihitud toetuste võimalusi;

tugevdada ettevõtlustoetuste

Investeeringud tagamaal

hoiavad ära elanikkonna

heitumuse, väljarände ja

sotsiaalse isolatsiooni.

regionaalset mõju väljaspool

Tallinna ja Tartut;

HTM Inseneride järelkasv

ja MATIK-õpe

Kasutada sobivaid ajaloolisi

hooneid praktiliste

renoveerimis-, restaureerimis-

ja inseneriõppe

näidisobjektidena; siduda

pärandihoid paremini kutse-,

üld- ja kõrghariduse praktilise

õppega.

Tugev reaalteaduslik

vundament on innovatsiooni

ja riikliku vastupidavuse

eeltingimus.

4. EAHÜ ja LEADER-võrgustiku rakenduslik sünergia

Organisatsiooni roll Konkreetne lisandväärtus

EAHÜ

(ekspertteadmus ja

omanikud)

Valdab mälestiste säilimise metoodikat ja omanike esindatust; saab

koondada omanike ja ekspertide sisendit ning olla partner hoonete

seisukorra, kasutuspotentsiaali ja kriisivalmiduse hindamise metoodika

väljatöötamisel.

LEADER

(kogukondlik mootor)

Tagab 26 tegevusrühma kaudu üleriigilise katte ja alt-üles lähenemise;

tunnetab kohalikku kriitilist massi ja taluvuspiire teenuste

võrgustumisel.

Ühisosa ja sünergia

Multifunktsionaalsete kogukonnamajade loomine (haridus, kaugtöö,

kriisiabi); piirkondlikud arengustrateegiad, mis integreerivad pärandi

uuskasutuse majandusliku iseseisvusega.

5. Seos üleriigilise planeeringuga "Eesti 2050" ja demograafiliste suundumustega

EAHÜ ettepanekud on kooskõlas üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ suunamuutustega:

pealinnakesksuse leevendamise ja valglinnastumise pidurdamisega. Professor Tiit Tammaru

uuringute kohaselt on töökohtade koondumine Tallinna linnaregiooni veelgi ulatuslikum kui

inimeste koondumine, mis muudab mälestiste uuskasutuse töökohtade loojana oluliseks

regionaalpoliitiliseks võimaluseks.

Noorte elukoha-eelistused, eriti väljaspool Tallinna sündinute puhul, ei ole pelgalt

pealinnakesksed. Noored väärtustavad puhast keskkonda, teenuste kättesaadavust ja

miljööväärtuslikku eluruumi. „Tugevate keskuste Eesti“ printsiip on realiseeritav vaid juhul, kui

tagamaade pärandfond on elujõuline, pakkudes noortele ootuspärast keskkonda ja tagades

„paigalejäämise õiguse“, mis vähendab sundliikumist ja maahõivet.

6. Kokkuvõte: Pärand kui tuleviku kasvupind

Pärandihoid ei ole luksus, vaid oluline eeldus Eesti regionaalsele tasakaalule, turvalisusele ja uue

põlvkonna inseneride pealekasvule. Hariduse, insenerioskuste ja praktilise ehituspädevuse

tugevdamine on riiklikult oluline ülesanne ning ajaloolised hooned saavad olla selleks sobivad

näidis- ja õppeobjektid. Mälestised ei saa asendada kõiki haridussüsteemi väljakutseid, kuid

võivad pakkuda praktilist keskkonda, kus kohtuvad säästev renoveerimine, restaureerimine ja

insenertehnilised teadmised.

Riigikontroll on aruande punktis 75 esitatud soovitustes rõhutanud vajadust kujundada inseneride

järelkasvu toetamiseks terviklik lähenemine kõigil haridustasemetel, sealhulgas tugevdada

matemaatika ja loodusteaduste õpet ning siduda MATIK-õpe ja tehnika- ning loodusteaduste

huviharidus selgemate eesmärkidega. Ajaloolised hooned saavad olla selle lähenemise praktiline

osa, pakkudes sobivaid näidis- ja õppeobjekte, kus säästev renoveerimine, restaureerimine,

insenerioskused ja reaalteadused kohtuvad. Pärandi kasutuses hoidmine toetab seeläbi ühtaegu

kultuuriväärtuste säilimist, praktiliste ehitusoskuste arengut ning elujõulise asustuse püsimist

väljaspool suuremaid keskusi.

Lugupidamisega

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud 05.juuni 2026.a

Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendus

Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühendus

Anti Toplaan Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Ignatios (Indrek) Rand Eesti Apostlik - Õigeusu Kirik

Elo Lutsepp Maaarhitektuuri Keskus

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ)

ettepanekud Riigiplaan 2028–2034

1. Strateegiline visioon ja sissejuhatus

Käesolev dokument sätestab Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) poliitikasoovitused

Vabariigi Valitsusele Riigiplaani 2028–2034 strateegiliseks raamistamiseks. Riigiplaani keskne

eesmärk peab olema riikliku ressursijaotuse optimeerimine, toetades ehituspärandi säilitamise

kõrval senisest jõulisemalt selle kasutuses hoidmist, sobivat uuskasutust ning käsitlemist

regionaalse arengu ressursina.

Eesti asustusstruktuuri ja riikliku kestlikkuse üheks oluliseks eelduseks on kodanike

„paigalejäämise õigus“ (right to stay), mille füüsiliseks ja sotsiaalseks garantiiks on elujõuline

ajalooline hoonefond. Tuginedes Riigikontrolli ja teiste avalike analüüside tähelepanekutele, on

Eesti majanduse areng rahvaarvu vähenemise tingimustes saavutatav eelkõige läbi tootlikkuse

kasvu ja teadmispõhiste lahenduste. Ehituspärand ei ole kuluartikkel, vaid olemasolev ruumiline

ja kultuuriline ressurss, kus säästev renoveerimine ja nutikas uuskasutus loovad eeldused

turvalise, identiteediteadliku ja majanduslikult iseseisva elukeskkonna säilimiseks üle kogu riigi

territooriumi.

2. Valdkondlikud strateegilised tähelepanekud

2.1. Ehituspärand kui regionaalarengu ja asustuse ankur

Ajalooline hoonefond – sh mõisapärand, kirikud, koolid, talud ja pastoraadid – on piirkondliku

kohatunde loojana oluline instrument tagamaade tühjenemise takistamisel. Mälestised võivad olla

asustuse tiheduse hoidjad piirkondades, kus teenuste kättesaadavus on lähenemas kriitilisele

taluvuspiirile. Need objektid saavad toetada „paigalejäämise õiguse“ realiseerumist, pakkudes

platvormi mikro- ja elustiiliettevõtluse arenguks, mis hoiab piirkondlikku majanduse- ja

sotsiaalset sidusust.

2.2. Majanduslik sääst ja ressursitõhusus: 6 miljardi euro argument

Strateegiline prioriteet peab olema renoveerimise eelistamine uusehitusele. Olemasoleva

hoonefondi, taristu ja pruunalade (brownfields) taaskasutus võimaldab riigil säästa ligikaudu 6

miljardit eurot, vältides dubleeriva taristu rajamist valglinnastumise surve all olevatesse

piirkondadesse ja olemasoleva väärtuse hävinemist mujal. Investeeringute suunamine

materjalimahukalt uusehituselt kõrget insenertehnilist kvalifikatsiooni nõudvale renoveerimisele

tõstab sektori üldist tootlikkust ja vastab hoonete elutsükli tervikkulude säästliku haldamise

printsiibile.

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

2.3. Pärandobjektid laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse instrumendina

Mälestised ja teised ajaloolised hooned võivad sobivuse korral toimida piirkondlike

kerksuskeskustena, mille kaasamist riikliku kriisivalmiduse süsteemi tuleks süsteemselt hinnata.

Hoonete autonoomne võimekus võib teatud juhtudel, näiteks ahikütte, paksude seinte, lokaalsete

veevõtukohtade, maa kasutusvõimaluste ja kogukondliku sidususe kaudu pakkuda kogukondlikku

turvalisust olukordades, kus tsentraalsed süsteemid katkevad. Elujõuline asustus (maa õiguslik

omand ja ettevõtluse jätkusuutlikkus) tagamaal toetab territoriaalset sidusust ja aitab vähendada

riigi haavatavust kriisiolukordades. „Lai riigikaitse“ eeldab vastupidavat ja sidusat

asustussüsteemi.

3. Ettepanekute koondtabel ministeeriumite ja reformide lõikes (2028–2034)

Ministeerium Reformi

nimetus/Sisu EAHÜ strateegiline ettepanek

Seos julgeoleku ja

identiteediga

KUM

Kvaliteetne

ruumiloome ja

ajaloolised

linnasüdamed

Laiendada reformi

hajaasustusse; rakendada

Davosi deklaratsiooni

kriteeriume ning kvaliteetse

ruumi põhimõtteid läbivalt.

Rahvusmaastike ja asustusloo

identiteedi säilitamine riikliku

huvina.

REM

Mitmekeskuseline

Eesti ja LEADER-

meede

Laiendada LEADER-gruppide

volitusi piirkondlike

strateegiate koostamisel ja

elluvimisel; pärandi

uuskasutuses; tagada stabiilne

ja vähem projektipõhine

rahastus.

Sidus kogukond ja

toidujulgeolek läbi

mikroettevõtluse toetamise,

kvaliteetne elukeskkond,

korrastatud ja uuskasutuses

pärand.

KLIM

Säästev

renoveerimine ja

energiatõhusus

Kehtestada pärandisõbralikud

ja majanduslikult optimaalsed

energiastandardid; eelistada

renoveerimist uusehitusele,

BIM-digitaliseerimine.

Säästlik maakasutus,

maahõive piiramine ja

keskkonnamõju

vähendamine.

SIM Elanikkonnakaitse

ja kerksuskeskused

Viia läbi mälestiste ja teiste

kogukondlikult oluliste

ajalooliste hoonete sobivuse

hindaminekriisivalmiduse

vaates koostöös REM ja KUM-

iga; kaasata omanikud ja

vabatahtlikud elanikkonna- ja

vara kaitsesse.

Tagab kogukondade

autonoomse toimetuleku ja

ellujäämisvõimekuse

suurkriiside ajal kohtades,

kus hooned ja kogukondlik

võrgustik seda toetavad.

MKM Majanduslik elujõud

ja digitaliseerimine

Analüüsida mälestiste

renoveerimise maksuerisuste

või sihitud toetuste võimalusi;

tugevdada ettevõtlustoetuste

Investeeringud tagamaal

hoiavad ära elanikkonna

heitumuse, väljarände ja

sotsiaalse isolatsiooni.

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

regionaalset mõju väljaspool

Tallinna ja Tartut;

HTM Inseneride järelkasv

ja MATIK-õpe

Kasutada sobivaid ajaloolisi

hooneid praktiliste

renoveerimis-, restaureerimis-

ja inseneriõppe

näidisobjektidena; siduda

pärandihoid paremini kutse-,

üld- ja kõrghariduse praktilise

õppega.

Tugev reaalteaduslik

vundament on innovatsiooni

ja riikliku vastupidavuse

eeltingimus.

4. EAHÜ ja LEADER-võrgustiku rakenduslik sünergia

Organisatsiooni roll Konkreetne lisandväärtus

EAHÜ

(ekspertteadmus ja

omanikud)

Valdab mälestiste säilimise metoodikat ja omanike esindatust; saab

koondada omanike ja ekspertide sisendit ning olla partner hoonete

seisukorra, kasutuspotentsiaali ja kriisivalmiduse hindamise metoodika

väljatöötamisel.

LEADER

(kogukondlik mootor)

Tagab 26 tegevusrühma kaudu üleriigilise katte ja alt-üles lähenemise;

tunnetab kohalikku kriitilist massi ja taluvuspiire teenuste

võrgustumisel.

Ühisosa ja sünergia

Multifunktsionaalsete kogukonnamajade loomine (haridus, kaugtöö,

kriisiabi); piirkondlikud arengustrateegiad, mis integreerivad pärandi

uuskasutuse majandusliku iseseisvusega.

5. Seos üleriigilise planeeringuga "Eesti 2050" ja demograafiliste suundumustega

EAHÜ ettepanekud on kooskõlas üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ suunamuutustega:

pealinnakesksuse leevendamise ja valglinnastumise pidurdamisega. Professor Tiit Tammaru

uuringute kohaselt on töökohtade koondumine Tallinna linnaregiooni veelgi ulatuslikum kui

inimeste koondumine, mis muudab mälestiste uuskasutuse töökohtade loojana oluliseks

regionaalpoliitiliseks võimaluseks.

Noorte elukoha-eelistused, eriti väljaspool Tallinna sündinute puhul, ei ole pelgalt

pealinnakesksed. Noored väärtustavad puhast keskkonda, teenuste kättesaadavust ja

miljööväärtuslikku eluruumi. „Tugevate keskuste Eesti“ printsiip on realiseeritav vaid juhul, kui

tagamaade pärandfond on elujõuline, pakkudes noortele ootuspärast keskkonda ja tagades

„paigalejäämise õiguse“, mis vähendab sundliikumist ja maahõivet.

6. Kokkuvõte: Pärand kui tuleviku kasvupind

Pärandihoid ei ole luksus, vaid oluline eeldus Eesti regionaalsele tasakaalule, turvalisusele ja uue

põlvkonna inseneride pealekasvule. Hariduse, insenerioskuste ja praktilise ehituspädevuse

tugevdamine on riiklikult oluline ülesanne ning ajaloolised hooned saavad olla selleks sobivad

näidis- ja õppeobjektid. Mälestised ei saa asendada kõiki haridussüsteemi väljakutseid, kuid

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

võivad pakkuda praktilist keskkonda, kus kohtuvad säästev renoveerimine, restaureerimine ja

insenertehnilised teadmised.

Riigikontroll on aruande punktis 75 esitatud soovitustes rõhutanud vajadust kujundada inseneride

järelkasvu toetamiseks terviklik lähenemine kõigil haridustasemetel, sealhulgas tugevdada

matemaatika ja loodusteaduste õpet ning siduda MATIK-õpe ja tehnika- ning loodusteaduste

huviharidus selgemate eesmärkidega. Ajaloolised hooned saavad olla selle lähenemise praktiline

osa, pakkudes sobivaid näidis- ja õppeobjekte, kus säästev renoveerimine, restaureerimine,

insenerioskused ja reaalteadused kohtuvad. Pärandi kasutuses hoidmine toetab seeläbi ühtaegu

kultuuriväärtuste säilimist, praktiliste ehitusoskuste arengut ning elujõulise asustuse püsimist

väljaspool suuremaid keskusi.

Lugupidamisega

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud 05.juuni 2026.a

Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendus

Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühendus

Anti Toplaan Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Ignatios (Indrek) Rand Eesti Apostlik - Õigeusu Kirik

Elo Lutsepp Maaarhitektuuri Keskus

Tõnu Kiviloo

EAHÜ koordinaator

5111099

[email protected]

www.eahu.ee

Eesti Mõisakoolide Ühendus

juhatuse esimees

[email protected]

www.moisakoolid.ee

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ)

ametlikud ettepanekud Riigiplaan 2028–2034

1. Strateegiline visioon ja sissejuhatus

Käesolev dokument sätestab Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) poliitikasoovitused

Vabariigi Valitsusele Riigiplaani 2028–2034 strateegiliseks raamistamiseks. Riigiplaani keskne

eesmärk peab olema riikliku ressursijaotuse optimeerimine, toetades ehituspärandi säilitamise

kõrval senisest jõulisemalt selle kasutuses hoidmist, sobivat uuskasutust ning käsitlemist

regionaalse arengu ressursina.

Eesti asustusstruktuuri ja riikliku kestlikkuse üheks oluliseks eelduseks on kodanike

„paigalejäämise õigus“ (right to stay), mille füüsiliseks ja sotsiaalseks garantiiks on elujõuline

ajalooline hoonefond. Tuginedes Riigikontrolli ja teiste avalike analüüside tähelepanekutele, on

Eesti majanduse areng rahvaarvu vähenemise tingimustes saavutatav eelkõige läbi tootlikkuse

kasvu ja teadmispõhiste lahenduste. Ehituspärand ei ole kuluartikkel, vaid olemasolev ruumiline

ja kultuuriline ressurss, kus säästev renoveerimine ja nutikas uuskasutus loovad eeldused

turvalise, identiteediteadliku ja majanduslikult iseseisva elukeskkonna säilimiseks üle kogu riigi

territooriumi.

2. Valdkondlikud strateegilised tähelepanekud

2.1. Ehituspärand kui regionaalarengu ja asustuse ankur

Ajalooline hoonefond – sh mõisapärand, kirikud, koolid, talud ja pastoraadid – on piirkondliku

kohatunde loojana oluline instrument tagamaade tühjenemise takistamisel. Mälestised võivad olla

asustuse tiheduse hoidjad piirkondades, kus teenuste kättesaadavus on lähenemas kriitilisele

taluvuspiirile. Need objektid saavad toetada „paigalejäämise õiguse“ realiseerumist, pakkudes

platvormi mikro- ja elustiiliettevõtluse arenguks, mis hoiab piirkondlikku majanduse- ja

sotsiaalset sidusust.

2.2. Majanduslik sääst ja ressursitõhusus: 6 miljardi euro argument

Strateegiline prioriteet peab olema renoveerimise eelistamine uusehitusele. Olemasoleva

hoonefondi, taristu ja pruunalade (brownfields) taaskasutus võimaldab riigil säästa ligikaudu 6

miljardit eurot, vältides dubleeriva taristu rajamist valglinnastumise surve all olevatesse

piirkondadesse ja olemasoleva väärtuse hävinemist mujal. Investeeringute suunamine

materjalimahukalt uusehituselt kõrget insenertehnilist kvalifikatsiooni nõudvale renoveerimisele

tõstab sektori üldist tootlikkust ja vastab hoonete elutsükli tervikkulude säästliku haldamise

printsiibile.

2.3. Pärandobjektid laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse instrumendina

Mälestised ja teised ajaloolised hooned võivad sobivuse korral toimida piirkondlike

kerksuskeskustena, mille kaasamist riikliku kriisivalmiduse süsteemi tuleks süsteemselt hinnata.

Hoonete autonoomne võimekus võib teatud juhtudel, näiteks ahikütte, paksude seinte, lokaalsete

veevõtukohtade, maa kasutusvõimaluste ja kogukondliku sidususe kaudu pakkuda kogukondlikku

turvalisust olukordades, kus tsentraalsed süsteemid katkevad. Elujõuline asustus (maa õiguslik

omand ja ettevõtluse jätkusuutlikkus) tagamaal toetab territoriaalset sidusust ja aitab vähendada

riigi haavatavust kriisiolukordades. „Lai riigikaitse“ eeldab vastupidavat ja sidusat

asustussüsteemi.

3. Ettepanekute koondtabel ministeeriumite ja reformide lõikes (2028–2034)

Ministeerium Reformi

nimetus/Sisu EAHÜ strateegiline ettepanek

Seos julgeoleku ja

identiteediga

KUM

Kvaliteetne

ruumiloome ja

ajaloolised

linnasüdamed

Laiendada reformi

hajaasustusse; rakendada

Davosi deklaratsiooni

kriteeriume ning kvaliteetse

ruumi põhimõtteid läbivalt.

Rahvusmaastike ja asustusloo

identiteedi säilitamine riikliku

huvina.

REM

Mitmekeskuseline

Eesti ja LEADER-

meede

Laiendada LEADER-gruppide

volitusi piirkondlike

strateegiate koostamisel ja

elluvimisel; pärandi

uuskasutuses; tagada stabiilne

ja vähem projektipõhine

rahastus.

Sidus kogukond ja

toidujulgeolek läbi

mikroettevõtluse toetamise,

kvaliteetne elukeskkond,

korrastatud ja uuskasutuses

pärand.

KLIM

Säästev

renoveerimine ja

energiatõhusus

Kehtestada pärandisõbralikud

ja majanduslikult optimaalsed

energiastandardid; eelistada

renoveerimist uusehitusele,

BIM-digitaliseerimine.

Säästlik maakasutus,

maahõive piiramine ja

keskkonnamõju

vähendamine.

SIM Elanikkonnakaitse

ja kerksuskeskused

Viia läbi mälestiste ja teiste

kogukondlikult oluliste

ajalooliste hoonete sobivuse

hindaminekriisivalmiduse

vaates koostöös REM ja KUM-

iga; kaasata omanikud ja

vabatahtlikud elanikkonna- ja

vara kaitsesse.

Tagab kogukondade

autonoomse toimetuleku ja

ellujäämisvõimekuse

suurkriiside ajal kohtades,

kus hooned ja kogukondlik

võrgustik seda toetavad.

MKM Majanduslik elujõud

ja digitaliseerimine

Analüüsida mälestiste

renoveerimise maksuerisuste

või sihitud toetuste võimalusi;

tugevdada ettevõtlustoetuste

Investeeringud tagamaal

hoiavad ära elanikkonna

heitumuse, väljarände ja

sotsiaalse isolatsiooni.

regionaalset mõju väljaspool

Tallinna ja Tartut;

HTM Inseneride järelkasv

ja MATIK-õpe

Kasutada sobivaid ajaloolisi

hooneid praktiliste

renoveerimis-, restaureerimis-

ja inseneriõppe

näidisobjektidena; siduda

pärandihoid paremini kutse-,

üld- ja kõrghariduse praktilise

õppega.

Tugev reaalteaduslik

vundament on innovatsiooni

ja riikliku vastupidavuse

eeltingimus.

4. EAHÜ ja LEADER-võrgustiku rakenduslik sünergia

Organisatsiooni roll Konkreetne lisandväärtus

EAHÜ

(ekspertteadmus ja

omanikud)

Valdab mälestiste säilimise metoodikat ja omanike esindatust; saab

koondada omanike ja ekspertide sisendit ning olla partner hoonete

seisukorra, kasutuspotentsiaali ja kriisivalmiduse hindamise metoodika

väljatöötamisel.

LEADER

(kogukondlik mootor)

Tagab 26 tegevusrühma kaudu üleriigilise katte ja alt-üles lähenemise;

tunnetab kohalikku kriitilist massi ja taluvuspiire teenuste

võrgustumisel.

Ühisosa ja sünergia

Multifunktsionaalsete kogukonnamajade loomine (haridus, kaugtöö,

kriisiabi); piirkondlikud arengustrateegiad, mis integreerivad pärandi

uuskasutuse majandusliku iseseisvusega.

5. Seos üleriigilise planeeringuga "Eesti 2050" ja demograafiliste suundumustega

EAHÜ ettepanekud on kooskõlas üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ suunamuutustega:

pealinnakesksuse leevendamise ja valglinnastumise pidurdamisega. Professor Tiit Tammaru

uuringute kohaselt on töökohtade koondumine Tallinna linnaregiooni veelgi ulatuslikum kui

inimeste koondumine, mis muudab mälestiste uuskasutuse töökohtade loojana oluliseks

regionaalpoliitiliseks võimaluseks.

Noorte elukoha-eelistused, eriti väljaspool Tallinna sündinute puhul, ei ole pelgalt

pealinnakesksed. Noored väärtustavad puhast keskkonda, teenuste kättesaadavust ja

miljööväärtuslikku eluruumi. „Tugevate keskuste Eesti“ printsiip on realiseeritav vaid juhul, kui

tagamaade pärandfond on elujõuline, pakkudes noortele ootuspärast keskkonda ja tagades

„paigalejäämise õiguse“, mis vähendab sundliikumist ja maahõivet.

6. Kokkuvõte: Pärand kui tuleviku kasvupind

Pärandihoid ei ole luksus, vaid oluline eeldus Eesti regionaalsele tasakaalule, turvalisusele ja uue

põlvkonna inseneride pealekasvule. Hariduse, insenerioskuste ja praktilise ehituspädevuse

tugevdamine on riiklikult oluline ülesanne ning ajaloolised hooned saavad olla selleks sobivad

näidis- ja õppeobjektid. Mälestised ei saa asendada kõiki haridussüsteemi väljakutseid, kuid

võivad pakkuda praktilist keskkonda, kus kohtuvad säästev renoveerimine, restaureerimine ja

insenertehnilised teadmised.

Riigikontroll on aruande punktis 75 esitatud soovitustes rõhutanud vajadust kujundada inseneride

järelkasvu toetamiseks terviklik lähenemine kõigil haridustasemetel, sealhulgas tugevdada

matemaatika ja loodusteaduste õpet ning siduda MATIK-õpe ja tehnika- ning loodusteaduste

huviharidus selgemate eesmärkidega. Ajaloolised hooned saavad olla selle lähenemise praktiline

osa, pakkudes sobivaid näidis- ja õppeobjekte, kus säästev renoveerimine, restaureerimine,

insenerioskused ja reaalteadused kohtuvad. Pärandi kasutuses hoidmine toetab seeläbi ühtaegu

kultuuriväärtuste säilimist, praktiliste ehitusoskuste arengut ning elujõulise asustuse püsimist

väljaspool suuremaid keskusi.

Lugupidamisega

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud 05.juuni 2026.a

Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendus

Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühendus

Anti Toplaan Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Ignatios (Indrek) Rand Eesti Apostlik - Õigeusu Kirik

Elo Lutsepp Maaarhitektuuri Keskus

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ)

ettepanekud Riigiplaan 2028–2034

1. Strateegiline visioon ja sissejuhatus

Käesolev dokument sätestab Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) poliitikasoovitused

Vabariigi Valitsusele Riigiplaani 2028–2034 strateegiliseks raamistamiseks. Riigiplaani keskne

eesmärk peab olema riikliku ressursijaotuse optimeerimine, toetades ehituspärandi säilitamise

kõrval senisest jõulisemalt selle kasutuses hoidmist, sobivat uuskasutust ning käsitlemist

regionaalse arengu ressursina.

Eesti asustusstruktuuri ja riikliku kestlikkuse üheks oluliseks eelduseks on kodanike

„paigalejäämise õigus“ (right to stay), mille füüsiliseks ja sotsiaalseks garantiiks on elujõuline

ajalooline hoonefond. Tuginedes Riigikontrolli ja teiste avalike analüüside tähelepanekutele, on

Eesti majanduse areng rahvaarvu vähenemise tingimustes saavutatav eelkõige läbi tootlikkuse

kasvu ja teadmispõhiste lahenduste. Ehituspärand ei ole kuluartikkel, vaid olemasolev ruumiline

ja kultuuriline ressurss, kus säästev renoveerimine ja nutikas uuskasutus loovad eeldused

turvalise, identiteediteadliku ja majanduslikult iseseisva elukeskkonna säilimiseks üle kogu riigi

territooriumi.

2. Valdkondlikud strateegilised tähelepanekud

2.1. Ehituspärand kui regionaalarengu ja asustuse ankur

Ajalooline hoonefond – sh mõisapärand, kirikud, koolid, talud ja pastoraadid – on piirkondliku

kohatunde loojana oluline instrument tagamaade tühjenemise takistamisel. Mälestised võivad olla

asustuse tiheduse hoidjad piirkondades, kus teenuste kättesaadavus on lähenemas kriitilisele

taluvuspiirile. Need objektid saavad toetada „paigalejäämise õiguse“ realiseerumist, pakkudes

platvormi mikro- ja elustiiliettevõtluse arenguks, mis hoiab piirkondlikku majanduse- ja

sotsiaalset sidusust.

2.2. Majanduslik sääst ja ressursitõhusus: 6 miljardi euro argument

Strateegiline prioriteet peab olema renoveerimise eelistamine uusehitusele. Olemasoleva

hoonefondi, taristu ja pruunalade (brownfields) taaskasutus võimaldab riigil säästa ligikaudu 6

miljardit eurot, vältides dubleeriva taristu rajamist valglinnastumise surve all olevatesse

piirkondadesse ja olemasoleva väärtuse hävinemist mujal. Investeeringute suunamine

materjalimahukalt uusehituselt kõrget insenertehnilist kvalifikatsiooni nõudvale renoveerimisele

tõstab sektori üldist tootlikkust ja vastab hoonete elutsükli tervikkulude säästliku haldamise

printsiibile.

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

2.3. Pärandobjektid laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse instrumendina

Mälestised ja teised ajaloolised hooned võivad sobivuse korral toimida piirkondlike

kerksuskeskustena, mille kaasamist riikliku kriisivalmiduse süsteemi tuleks süsteemselt hinnata.

Hoonete autonoomne võimekus võib teatud juhtudel, näiteks ahikütte, paksude seinte, lokaalsete

veevõtukohtade, maa kasutusvõimaluste ja kogukondliku sidususe kaudu pakkuda kogukondlikku

turvalisust olukordades, kus tsentraalsed süsteemid katkevad. Elujõuline asustus (maa õiguslik

omand ja ettevõtluse jätkusuutlikkus) tagamaal toetab territoriaalset sidusust ja aitab vähendada

riigi haavatavust kriisiolukordades. „Lai riigikaitse“ eeldab vastupidavat ja sidusat

asustussüsteemi.

3. Ettepanekute koondtabel ministeeriumite ja reformide lõikes (2028–2034)

Ministeerium Reformi

nimetus/Sisu EAHÜ strateegiline ettepanek

Seos julgeoleku ja

identiteediga

KUM

Kvaliteetne

ruumiloome ja

ajaloolised

linnasüdamed

Laiendada reformi

hajaasustusse; rakendada

Davosi deklaratsiooni

kriteeriume ning kvaliteetse

ruumi põhimõtteid läbivalt.

Rahvusmaastike ja asustusloo

identiteedi säilitamine riikliku

huvina.

REM

Mitmekeskuseline

Eesti ja LEADER-

meede

Laiendada LEADER-gruppide

volitusi piirkondlike

strateegiate koostamisel ja

elluvimisel; pärandi

uuskasutuses; tagada stabiilne

ja vähem projektipõhine

rahastus.

Sidus kogukond ja

toidujulgeolek läbi

mikroettevõtluse toetamise,

kvaliteetne elukeskkond,

korrastatud ja uuskasutuses

pärand.

KLIM

Säästev

renoveerimine ja

energiatõhusus

Kehtestada pärandisõbralikud

ja majanduslikult optimaalsed

energiastandardid; eelistada

renoveerimist uusehitusele,

BIM-digitaliseerimine.

Säästlik maakasutus,

maahõive piiramine ja

keskkonnamõju

vähendamine.

SIM Elanikkonnakaitse

ja kerksuskeskused

Viia läbi mälestiste ja teiste

kogukondlikult oluliste

ajalooliste hoonete sobivuse

hindaminekriisivalmiduse

vaates koostöös REM ja KUM-

iga; kaasata omanikud ja

vabatahtlikud elanikkonna- ja

vara kaitsesse.

Tagab kogukondade

autonoomse toimetuleku ja

ellujäämisvõimekuse

suurkriiside ajal kohtades,

kus hooned ja kogukondlik

võrgustik seda toetavad.

MKM Majanduslik elujõud

ja digitaliseerimine

Analüüsida mälestiste

renoveerimise maksuerisuste

või sihitud toetuste võimalusi;

tugevdada ettevõtlustoetuste

Investeeringud tagamaal

hoiavad ära elanikkonna

heitumuse, väljarände ja

sotsiaalse isolatsiooni.

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

regionaalset mõju väljaspool

Tallinna ja Tartut;

HTM Inseneride järelkasv

ja MATIK-õpe

Kasutada sobivaid ajaloolisi

hooneid praktiliste

renoveerimis-, restaureerimis-

ja inseneriõppe

näidisobjektidena; siduda

pärandihoid paremini kutse-,

üld- ja kõrghariduse praktilise

õppega.

Tugev reaalteaduslik

vundament on innovatsiooni

ja riikliku vastupidavuse

eeltingimus.

4. EAHÜ ja LEADER-võrgustiku rakenduslik sünergia

Organisatsiooni roll Konkreetne lisandväärtus

EAHÜ

(ekspertteadmus ja

omanikud)

Valdab mälestiste säilimise metoodikat ja omanike esindatust; saab

koondada omanike ja ekspertide sisendit ning olla partner hoonete

seisukorra, kasutuspotentsiaali ja kriisivalmiduse hindamise metoodika

väljatöötamisel.

LEADER

(kogukondlik mootor)

Tagab 26 tegevusrühma kaudu üleriigilise katte ja alt-üles lähenemise;

tunnetab kohalikku kriitilist massi ja taluvuspiire teenuste

võrgustumisel.

Ühisosa ja sünergia

Multifunktsionaalsete kogukonnamajade loomine (haridus, kaugtöö,

kriisiabi); piirkondlikud arengustrateegiad, mis integreerivad pärandi

uuskasutuse majandusliku iseseisvusega.

5. Seos üleriigilise planeeringuga "Eesti 2050" ja demograafiliste suundumustega

EAHÜ ettepanekud on kooskõlas üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ suunamuutustega:

pealinnakesksuse leevendamise ja valglinnastumise pidurdamisega. Professor Tiit Tammaru

uuringute kohaselt on töökohtade koondumine Tallinna linnaregiooni veelgi ulatuslikum kui

inimeste koondumine, mis muudab mälestiste uuskasutuse töökohtade loojana oluliseks

regionaalpoliitiliseks võimaluseks.

Noorte elukoha-eelistused, eriti väljaspool Tallinna sündinute puhul, ei ole pelgalt

pealinnakesksed. Noored väärtustavad puhast keskkonda, teenuste kättesaadavust ja

miljööväärtuslikku eluruumi. „Tugevate keskuste Eesti“ printsiip on realiseeritav vaid juhul, kui

tagamaade pärandfond on elujõuline, pakkudes noortele ootuspärast keskkonda ja tagades

„paigalejäämise õiguse“, mis vähendab sundliikumist ja maahõivet.

6. Kokkuvõte: Pärand kui tuleviku kasvupind

Pärandihoid ei ole luksus, vaid oluline eeldus Eesti regionaalsele tasakaalule, turvalisusele ja uue

põlvkonna inseneride pealekasvule. Hariduse, insenerioskuste ja praktilise ehituspädevuse

tugevdamine on riiklikult oluline ülesanne ning ajaloolised hooned saavad olla selleks sobivad

näidis- ja õppeobjektid. Mälestised ei saa asendada kõiki haridussüsteemi väljakutseid, kuid

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

võivad pakkuda praktilist keskkonda, kus kohtuvad säästev renoveerimine, restaureerimine ja

insenertehnilised teadmised.

Riigikontroll on aruande punktis 75 esitatud soovitustes rõhutanud vajadust kujundada inseneride

järelkasvu toetamiseks terviklik lähenemine kõigil haridustasemetel, sealhulgas tugevdada

matemaatika ja loodusteaduste õpet ning siduda MATIK-õpe ja tehnika- ning loodusteaduste

huviharidus selgemate eesmärkidega. Ajaloolised hooned saavad olla selle lähenemise praktiline

osa, pakkudes sobivaid näidis- ja õppeobjekte, kus säästev renoveerimine, restaureerimine,

insenerioskused ja reaalteadused kohtuvad. Pärandi kasutuses hoidmine toetab seeläbi ühtaegu

kultuuriväärtuste säilimist, praktiliste ehitusoskuste arengut ning elujõulise asustuse püsimist

väljaspool suuremaid keskusi.

Lugupidamisega

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud 05.juuni 2026.a

Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendus

Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühendus

Anti Toplaan Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Ignatios (Indrek) Rand Eesti Apostlik - Õigeusu Kirik

Elo Lutsepp Maaarhitektuuri Keskus

Tõnu Kiviloo

EAHÜ koordinaator

5111099

[email protected]

www.eahu.ee

Eesti Mõisakoolide Ühendus

juhatuse esimees

[email protected]

www.moisakoolid.ee