Selgitustaotlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]

Selgitustaotlus

Pöördun seoses Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) sisustamisega.
Varasemalt (27.03.2026) pöördusin samasisulise taotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole, kes 08.06.2026 vastas, et kuigi Justiits- ja Digiministeerium töötas välja TÕRTKS eelnõu, ei ole siiski kõik selle rakendamisega seotud küsimused nende vastutusalas ja märkis, et rahvatervise kui ka tarbijakaitse valdkonna osas hinnangu andmine selle kohta, kas rikkumine kuulub Euroopa Liidu õiguse ning ühes sellega ka TÕRTKS kohaldamisalasse, peab andma selle konkreetse valdkonna eest vastutav ministeerium. Seetõttu on käesolev pöördumine adresseeritud teile.
Esiteks soovin täpsustust küsimuses, kas nimetatud seaduse kohaldamisalasse võib kuuluda ka ohutu töökeskkonna tagamisega seotud rikkumistest teavitamine olukorras, kus tegemist on töötaja õigusega töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisele.
Küsimus tõusetub eelkõige seoses Riigikohtu on lahendiga nr 3-2-1-39-11 (p 12), kus kohus leidis, et töötajat võib teatud kontekstis käsitleda tarbijana. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised (sh psühhosotsiaalsete ohtude maandamata jätmine) võiksid kuuluda teavitaja kaitse seaduse reguleerimisalasse näiteks tarbijakaitse või muude Euroopa Liidu õiguse valdkondade kaudu, mille eesmärk on kaitsta isikute tervist ja ohutust.
• Kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised kuuluvad TÕRTKS-i esemelisse kohaldamisalasse?
• Kas ja millistel tingimustel võiks töötajat käsitleda tarbijana selliselt, et tööohutusega seotud rikkumised kvalifitseeruksid Euroopa Liidu õiguse rikkumisena nimetatud seaduse tähenduses?
Teiseks kohustab TÕRTKS § 10 lõige 3 säilitama rikkumisteate kolm aastat alates tagasiside andmisest. Samas direktiivi art 18 lõike 1 kohaselt ei säilitata teateid kauem, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et täita direktiiviga kehtestatud nõudeid või muid liidu või liikmesriigi õiguse kehtestatud nõudeid. Liikmesriikide praktikad teadete säilitamise tähtaja osas on erinevad. Siiski tulenevalt isikuandmete töötlemise põhimõtetest, sh säilitamise piirangu põhimõttest, ei pruugi olla kõikide teadete säilitamine kolme aasta ulatuses põhjendatud. Kuna vilepuhumise kanalile saadetakse ekslikult ka muud infot, nt üldiseid kliendikaebusi üksikjuhtumi kohta, mis ei mahu TÕRTKS-i sisulisse kohaldamisalasse, oleks nende teadete säilitamine, eriti koos isikut tuvastada võimaldavate andmetega, ülemäärane. Seetõttu palun selgitada:
• Kas kõik vilepuhumise kanalile tulnud teated tuleb säilitada kolm aastat või ainult need, mis kuuluvad ka sisuliselt TÕRTKS-i kohaldamisalasse?
• Kui vilepuhumise kanalile saabub teade, mis ei lange TÕRTKS-i kohaldamisalasse, siis kas teate saatjat tuleb sellest teavitada ning kas sellisel juhul ei pea järgima TÕRTKS-s sätestatud vastamise korda?
Lõpetuseks juhin tähelepanu, et TÕRTKS § 15 lõike 2 sõnastus, mis viitab võimalusele andmesubjektide õigusi piirata, ei vasta IKÜM art 23 nõuetele, sest ei sätesta lõikes 2 loetletuid kohustuslikke elemente. Kui TÕRKTS § 15 lõike 2 mõte on see, et andmesubjekt ei saa nõuda teavet ja koopiat oma isikuandmetest, mis sisaldab ka teise inimese isikuandmeid, siis see olukord peaks olema niigi kaetud IKÜM art 15 lõikega 4.

Lugupidamisega
Anni Pavlenko
Juriidilise osakonna juht
MAXIMA Eesti OÜ

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]

Selgitustaotlus

Pöördun seoses Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) sisustamisega.
Varasemalt (27.03.2026) pöördusin samasisulise taotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole, kes 08.06.2026 vastas, et kuigi Justiits- ja Digiministeerium töötas välja TÕRTKS eelnõu, ei ole siiski kõik selle rakendamisega seotud küsimused nende vastutusalas ja märkis, et rahvatervise kui ka tarbijakaitse valdkonna osas hinnangu andmine selle kohta, kas rikkumine kuulub Euroopa Liidu õiguse ning ühes sellega ka TÕRTKS kohaldamisalasse, peab andma selle konkreetse valdkonna eest vastutav ministeerium. Seetõttu on käesolev pöördumine adresseeritud teile.
Esiteks soovin täpsustust küsimuses, kas nimetatud seaduse kohaldamisalasse võib kuuluda ka ohutu töökeskkonna tagamisega seotud rikkumistest teavitamine olukorras, kus tegemist on töötaja õigusega töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisele.
Küsimus tõusetub eelkõige seoses Riigikohtu on lahendiga nr 3-2-1-39-11 (p 12), kus kohus leidis, et töötajat võib teatud kontekstis käsitleda tarbijana. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised (sh psühhosotsiaalsete ohtude maandamata jätmine) võiksid kuuluda teavitaja kaitse seaduse reguleerimisalasse näiteks tarbijakaitse või muude Euroopa Liidu õiguse valdkondade kaudu, mille eesmärk on kaitsta isikute tervist ja ohutust.
• Kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised kuuluvad TÕRTKS-i esemelisse kohaldamisalasse?
• Kas ja millistel tingimustel võiks töötajat käsitleda tarbijana selliselt, et tööohutusega seotud rikkumised kvalifitseeruksid Euroopa Liidu õiguse rikkumisena nimetatud seaduse tähenduses?
Teiseks kohustab TÕRTKS § 10 lõige 3 säilitama rikkumisteate kolm aastat alates tagasiside andmisest. Samas direktiivi art 18 lõike 1 kohaselt ei säilitata teateid kauem, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et täita direktiiviga kehtestatud nõudeid või muid liidu või liikmesriigi õiguse kehtestatud nõudeid. Liikmesriikide praktikad teadete säilitamise tähtaja osas on erinevad. Siiski tulenevalt isikuandmete töötlemise põhimõtetest, sh säilitamise piirangu põhimõttest, ei pruugi olla kõikide teadete säilitamine kolme aasta ulatuses põhjendatud. Kuna vilepuhumise kanalile saadetakse ekslikult ka muud infot, nt üldiseid kliendikaebusi üksikjuhtumi kohta, mis ei mahu TÕRTKS-i sisulisse kohaldamisalasse, oleks nende teadete säilitamine, eriti koos isikut tuvastada võimaldavate andmetega, ülemäärane. Seetõttu palun selgitada:
• Kas kõik vilepuhumise kanalile tulnud teated tuleb säilitada kolm aastat või ainult need, mis kuuluvad ka sisuliselt TÕRTKS-i kohaldamisalasse?
• Kui vilepuhumise kanalile saabub teade, mis ei lange TÕRTKS-i kohaldamisalasse, siis kas teate saatjat tuleb sellest teavitada ning kas sellisel juhul ei pea järgima TÕRTKS-s sätestatud vastamise korda?
Lõpetuseks juhin tähelepanu, et TÕRTKS § 15 lõike 2 sõnastus, mis viitab võimalusele andmesubjektide õigusi piirata, ei vasta IKÜM art 23 nõuetele, sest ei sätesta lõikes 2 loetletuid kohustuslikke elemente. Kui TÕRKTS § 15 lõike 2 mõte on see, et andmesubjekt ei saa nõuda teavet ja koopiat oma isikuandmetest, mis sisaldab ka teise inimese isikuandmeid, siis see olukord peaks olema niigi kaetud IKÜM art 15 lõikega 4.

Lugupidamisega
Anni Pavlenko
Juriidilise osakonna juht
MAXIMA Eesti OÜ