Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

härra Tatar

Ignitis renewbles Estonia OÜ

[email protected]

Teie 20.05.2026

Meie 08.06.2026nr 12.2-1/2188-2

Päring seoses riigihangete seaduse

võrgustikusektori hankija mõistega

Lugupeetud härra Tatar

Täname Teid esitatud pöördumise eest, milles palute selgitada riigihangete seaduse (RHS) § 5

lg 3 p 3 tõlgendust ning selle vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/25/EL.

Alljärgnevalt esitame selgitused esitatud küsimustele.

RHS § 5 lg 3 p 3 näeb ette, et võrgustikusektori hankija on tegutsemisel võrgustikusektoris

äriühing, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille aktsiate või osadega

esindatud häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või nõukogu liikmetest

rohkem kui poole määravad otseselt või kaudselt avaliku sektori hankijad või avaliku sektori

hankijad koos mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega. Seega määratleb

RHS § 5 lg 3 p 3 võrgustikusektori hankijatena neid äriühinguid, mis alluvad avaliku sektori

valitsevale mõjule kas otseselt või kaudselt, osaluse või kontrolli kaudu.

Selgitame, et RHS § 5 lg 3 p 3 viidet „mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomastele

isikutele“ tuleb tõlgendada koostoimes avaliku sektori hankija mõistega ning lähtudes Euroopa

Liidu riigihankeõiguse üldistest tõlgenduspõhimõtetest. Kuna RHS ei sätesta „asjaomaste

isikute“ eraldi definitsiooni, on tegemist süsteemse ja eesmärgipärase tõlgendusega, mille

kohaselt ei loo nimetatud säte iseseisvat uut isikute kategooriat, vaid viitab sisuliselt avaliku

sektori hankija mõistele ning hõlmab olukordi, kus valitsev mõju tuleneb mitme avaliku sektori

subjekti koosmõjust. Sellest tulenevalt tuleb „mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi

asjaomaseid isikuid“ käsitada funktsionaalselt avaliku sektori kontrolli teostavate subjektidena.

Eeltoodu tähendab, et nimetatud mõiste hõlmab nii teist Euroopa Liidu liikmesriiki ennast kui

ka selle kontrollitavaid avaliku sektori hankijaid või nendega sisuliselt samaväärseid üksusi.

Kui „asjaomaseid isikuid“ tõlgendada iseseisva ja avaliku sektori hankija mõistest lahus oleva

kategooriana, tekiks risk, et samalaadsed kontrollisuhted alluksid erinevale õiguslikule

käsitlusele sõltuvalt kontrolli teostava subjekti riiklikust päritolust. See ei oleks kooskõlas

Euroopa Liidu riigihankeõiguse eesmärgiga, mille kohaselt tuleb selliste suhete hindamisel

arvesse võtta nende tegelikku sisu, mitte üksnes formaalseid tunnuseid.

2

Direktiivist ning seda käsitlevast õiguskirjandusest (direktiivi kommentaaridest) nähtub, et

avaliku sektori mõju hindamisel tuleb arvesse võtta üksuse rahastamis-, juhtimis- ja

kontrollisuhteid. Seda kinnitab direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punkt 4, mille kohaselt

käsitatakse avalik-õigusliku juriidilise isikuna eelkõige üksust, mida finantseeritakse valdavas

osas avaliku sektori poolt, mille üle teostatakse juhtimiskontrolli või mille juhtorganite

liikmetest enamuse määrab avalik sektor. Direktiivi kommentaarides on selgitatud, et sellise

hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid,

sealhulgas üksuse tegevuse tingimusi ja korraldust (R. Caranta, A. Sanchez‑Graells (toim),

European Public Procurement: Commentary on Directive 2014/24/EU, 2021). Euroopa Kohtu

praktikast tuleneb samuti, et vastav hinnang ei saa piirduda üksnes formaalsete tunnustega, vaid

peab tuginema konkreetsetele õiguslikele ja faktilistele asjaoludele (Euroopa Kohtu otsus

C‑567/15, LitSpecMet, p 29 ja 43–45).

Direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lg 1 kohaselt on avaliku sektori hankija mõistega hõlmatud muu

hulgas riik ja sama direktiivi artiklis 4 toodud võrgustiku sektori hankija definitsioonis on

omakorda viide avaliku sektori hankija mõistele. Arvestades, et direktiiv on selle artikli 110

kohaselt adresseeritud kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele, tähendab see, et mõiste „riik“

hõlmab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Samuti on avaliku sektori hankija mõistega hõlmatud

kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-

õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud

ühendused.

Eeltoodust tulenevalt ei oma äriühingu registreerimise koht iseseisvat määravat tähendust RHS

§ 5 lg 3 p 3 kohaldamisel. Otsustav on see, kas äriühing tegutseb võrgustikusektoris ning kas

tema üle teostatakse avaliku sektori poolt valitsevat mõju. Seetõttu ei välista asjaolu, et äriühing

on registreeritud Eestis, RHS kohaldamist olukorras, kus valitsev mõju on mõne teise Euroopa

Liidu liikmesriigi avaliku sektori hankijal.

Kui äriühing tegutseb võrgustikusektoris ning tema üle teostab valitsevat mõju teise Euroopa

Liidu liikmesriigi avaliku sektori hankija (näiteks enamusosaluse, häälte enamuse või

juhtorganite koosseisu määramise kaudu), tuleb sellist äriühingut käsitada võrgustikusektori

hankijana ka juhul, kui Eesti avaliku sektori hankijatel osalus või valitsev mõju puudub.

Mis puudutab Eesti õiguses kasutatud laiendust võrreldes direktiiviga („… koos mõne muu

Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega“), siis tuleb arvestada, et direktiiv 2014/25/EL

kehtestab liikmesriikidele miinimumnõuded ning jätab neile teatava kaalutlusruumi

regulatsiooni täpsustamisel. RHS § 5 lg 3 p 3 vastav sõnastus on käsitatav sellise täpsustusena,

mille eesmärk on vältida regulatsiooni kohaldamisala lünki olukorras, kus avaliku sektori

kontroll pärineb teise liikmesriigi avalikult sektorilt, ning tagada riigihankeõiguse põhimõtete

ühetaoline kohaldamine.

Erinevused teiste liikmesriikide käsitluses tulenevad asjaolust, et direktiiv ei kohusta sellist

täpsustust siseriiklikku õigusesse lisama, kuid liikmesriikidel on võimalik kujundada

võrgustikusektori hankija mõiste siseriiklikult laiemalt, tingimusel et direktiivis sätestatud

miinimumnõuded on täidetud. RHS-is on hankija mõiste puhul selguse huvides välja toodud,

et lisaks Eesti avaliku sektori hankijatele on hõlmatud ka teised Euroopa Liidu liikmesriikide

asjaomased isikud.

3

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et RHS § 5 lg 3 p 3 hõlmab direktiiviga 2014/25/EL

kooskõlaliselt olukordi, kus valitsev mõju äriühingu üle tuleneb täielikult teise Euroopa Liidu

liikmesriigi avaliku sektori hankijast. Sellisel juhul tuleb äriühingut käsitada võrgustikusektori

hankijana RHS-i tähenduses, kui muud seaduses sätestatud tingimused on täidetud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Porgand

Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja

Estella Põllu 5885 1336

[email protected]