| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.2-1/2188-2 |
| Registreeritud | 08.06.2026 |
| Sünkroonitud | 09.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
| Sari | 12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
| Toimik | 12.2-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Ignitis renewbles Estonia OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Ignitis renewbles Estonia OÜ |
| Vastutaja | Estella Põllu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272
härra Tatar
Ignitis renewbles Estonia OÜ
Teie 20.05.2026
Meie 08.06.2026nr 12.2-1/2188-2
Päring seoses riigihangete seaduse
võrgustikusektori hankija mõistega
Lugupeetud härra Tatar
Täname Teid esitatud pöördumise eest, milles palute selgitada riigihangete seaduse (RHS) § 5
lg 3 p 3 tõlgendust ning selle vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/25/EL.
Alljärgnevalt esitame selgitused esitatud küsimustele.
RHS § 5 lg 3 p 3 näeb ette, et võrgustikusektori hankija on tegutsemisel võrgustikusektoris
äriühing, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille aktsiate või osadega
esindatud häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või nõukogu liikmetest
rohkem kui poole määravad otseselt või kaudselt avaliku sektori hankijad või avaliku sektori
hankijad koos mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega. Seega määratleb
RHS § 5 lg 3 p 3 võrgustikusektori hankijatena neid äriühinguid, mis alluvad avaliku sektori
valitsevale mõjule kas otseselt või kaudselt, osaluse või kontrolli kaudu.
Selgitame, et RHS § 5 lg 3 p 3 viidet „mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomastele
isikutele“ tuleb tõlgendada koostoimes avaliku sektori hankija mõistega ning lähtudes Euroopa
Liidu riigihankeõiguse üldistest tõlgenduspõhimõtetest. Kuna RHS ei sätesta „asjaomaste
isikute“ eraldi definitsiooni, on tegemist süsteemse ja eesmärgipärase tõlgendusega, mille
kohaselt ei loo nimetatud säte iseseisvat uut isikute kategooriat, vaid viitab sisuliselt avaliku
sektori hankija mõistele ning hõlmab olukordi, kus valitsev mõju tuleneb mitme avaliku sektori
subjekti koosmõjust. Sellest tulenevalt tuleb „mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi
asjaomaseid isikuid“ käsitada funktsionaalselt avaliku sektori kontrolli teostavate subjektidena.
Eeltoodu tähendab, et nimetatud mõiste hõlmab nii teist Euroopa Liidu liikmesriiki ennast kui
ka selle kontrollitavaid avaliku sektori hankijaid või nendega sisuliselt samaväärseid üksusi.
Kui „asjaomaseid isikuid“ tõlgendada iseseisva ja avaliku sektori hankija mõistest lahus oleva
kategooriana, tekiks risk, et samalaadsed kontrollisuhted alluksid erinevale õiguslikule
käsitlusele sõltuvalt kontrolli teostava subjekti riiklikust päritolust. See ei oleks kooskõlas
Euroopa Liidu riigihankeõiguse eesmärgiga, mille kohaselt tuleb selliste suhete hindamisel
arvesse võtta nende tegelikku sisu, mitte üksnes formaalseid tunnuseid.
2
Direktiivist ning seda käsitlevast õiguskirjandusest (direktiivi kommentaaridest) nähtub, et
avaliku sektori mõju hindamisel tuleb arvesse võtta üksuse rahastamis-, juhtimis- ja
kontrollisuhteid. Seda kinnitab direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punkt 4, mille kohaselt
käsitatakse avalik-õigusliku juriidilise isikuna eelkõige üksust, mida finantseeritakse valdavas
osas avaliku sektori poolt, mille üle teostatakse juhtimiskontrolli või mille juhtorganite
liikmetest enamuse määrab avalik sektor. Direktiivi kommentaarides on selgitatud, et sellise
hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid,
sealhulgas üksuse tegevuse tingimusi ja korraldust (R. Caranta, A. Sanchez‑Graells (toim),
European Public Procurement: Commentary on Directive 2014/24/EU, 2021). Euroopa Kohtu
praktikast tuleneb samuti, et vastav hinnang ei saa piirduda üksnes formaalsete tunnustega, vaid
peab tuginema konkreetsetele õiguslikele ja faktilistele asjaoludele (Euroopa Kohtu otsus
C‑567/15, LitSpecMet, p 29 ja 43–45).
Direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lg 1 kohaselt on avaliku sektori hankija mõistega hõlmatud muu
hulgas riik ja sama direktiivi artiklis 4 toodud võrgustiku sektori hankija definitsioonis on
omakorda viide avaliku sektori hankija mõistele. Arvestades, et direktiiv on selle artikli 110
kohaselt adresseeritud kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele, tähendab see, et mõiste „riik“
hõlmab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Samuti on avaliku sektori hankija mõistega hõlmatud
kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-
õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud
ühendused.
Eeltoodust tulenevalt ei oma äriühingu registreerimise koht iseseisvat määravat tähendust RHS
§ 5 lg 3 p 3 kohaldamisel. Otsustav on see, kas äriühing tegutseb võrgustikusektoris ning kas
tema üle teostatakse avaliku sektori poolt valitsevat mõju. Seetõttu ei välista asjaolu, et äriühing
on registreeritud Eestis, RHS kohaldamist olukorras, kus valitsev mõju on mõne teise Euroopa
Liidu liikmesriigi avaliku sektori hankijal.
Kui äriühing tegutseb võrgustikusektoris ning tema üle teostab valitsevat mõju teise Euroopa
Liidu liikmesriigi avaliku sektori hankija (näiteks enamusosaluse, häälte enamuse või
juhtorganite koosseisu määramise kaudu), tuleb sellist äriühingut käsitada võrgustikusektori
hankijana ka juhul, kui Eesti avaliku sektori hankijatel osalus või valitsev mõju puudub.
Mis puudutab Eesti õiguses kasutatud laiendust võrreldes direktiiviga („… koos mõne muu
Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega“), siis tuleb arvestada, et direktiiv 2014/25/EL
kehtestab liikmesriikidele miinimumnõuded ning jätab neile teatava kaalutlusruumi
regulatsiooni täpsustamisel. RHS § 5 lg 3 p 3 vastav sõnastus on käsitatav sellise täpsustusena,
mille eesmärk on vältida regulatsiooni kohaldamisala lünki olukorras, kus avaliku sektori
kontroll pärineb teise liikmesriigi avalikult sektorilt, ning tagada riigihankeõiguse põhimõtete
ühetaoline kohaldamine.
Erinevused teiste liikmesriikide käsitluses tulenevad asjaolust, et direktiiv ei kohusta sellist
täpsustust siseriiklikku õigusesse lisama, kuid liikmesriikidel on võimalik kujundada
võrgustikusektori hankija mõiste siseriiklikult laiemalt, tingimusel et direktiivis sätestatud
miinimumnõuded on täidetud. RHS-is on hankija mõiste puhul selguse huvides välja toodud,
et lisaks Eesti avaliku sektori hankijatele on hõlmatud ka teised Euroopa Liidu liikmesriikide
asjaomased isikud.
3
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et RHS § 5 lg 3 p 3 hõlmab direktiiviga 2014/25/EL
kooskõlaliselt olukordi, kus valitsev mõju äriühingu üle tuleneb täielikult teise Euroopa Liidu
liikmesriigi avaliku sektori hankijast. Sellisel juhul tuleb äriühingut käsitada võrgustikusektori
hankijana RHS-i tähenduses, kui muud seaduses sätestatud tingimused on täidetud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Porgand
Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja
Estella Põllu 5885 1336
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|