Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Stevas OÜ

[email protected]

Teie 03.06.2026

Meie 08.06.2026nr 12.2-1/2441-2

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud ettevõtja

Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjana esitas Stevas OÜ, registrikood 16347177, (edaspidi:

teate esitaja) Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonivihje e-posti aadressile, Rahandusministeeriumile

ning riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO) ühise pöördumise, milles osutatakse

Sillamäe Linnavalitsuse, registrikood 90003841, (edaspidi: hankija) lihthankemenetlusega ehitustööde

riigihankele "Lasteaia Päikseke köögiploki remont", viitenumber 310836, (edaspidi: riigihange).

Teate esitaja leiab, et riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused on konkurentsi põhjendamatult

piiravad ja loovad riigihankes osalemiseks eelise äriühingule, mille juhatuse liige on perekondlikes

suhetes hankija juures töötava ehitusjärelevalve inspektoriga. Seejuures töötab ehitusjärelevalve

inspektor ehitus- ja maakorralduse osakonnas ning sama osakonna juhataja on määratud riigihanke

komisjoni esimeheks ja hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks. Nimetatus näeb teate esitaja

huvide konflikti.

04.06.2026 selgitas VAKO teate esitajale, et hankija koostatud riigihanke alusdokumentide

(edaspidi ka: RHAD) õiguspärasust saab VAKO kontrollida ainult seaduses sätestatud korras

toimuvas vaidlustusmenetluses. Lihthankemenetlusena läbiviidavas riigihankes on pakkumuste

esitamise tähtpäev riigihangete registri järgi 12.06.2026 kell 10.00. Seega on teate esitajal

võimalik soovi korral veel vaidlustada RHAD-i, sh kvalifitseerimistingimusi, VAKO-s. Riigihangete

seaduse (RHS) § 189 lg 2 p 1 kohaselt peab vaidlustus RHAD-i peale olema laekunud VAKO-

le hiljemalt 2 tööpäeva enne lihthankemenetluses pakkumuste esitamise tähtpäeva – järelikult

antud riigihankes hiljemalt 09.06.2026.

Rahandusministeerium käsitleb Teie pöördumist järelevalveteatena RHS § 207 lg 1 tähenduses, mille

järgi on järelevalveteade pöördumine, mis osutab RHS-i rikkumisele ja millele kohaldatakse

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses

(MSVS) märgukirja kohta sätestatut.

RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides

riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.

Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja

volituse.

2

Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks määratud

tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo 31.10.

2000, nr 3-3-1-41-00, p 4; 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19). RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et

Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s

207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis

viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalve-

menetlust välistavad asjaolud.

Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu –

menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited

peavad olema Rahandusministeeriumil põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad.

Ent isegi järelevalvemenetluse ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest

järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei

saa ega tohigi Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada.

RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus

lõpetatakse, kui järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus VAKO-le.

RHS § 206 lg 1 p-s 1 on peetud silmas nt olukorda, kui järelevalveteate esitajaks on riigihankes

osalemisest huvitatud ettevõtja, kes leiab, et RHAD on vastuolus RHS-iga ja rikub tema õigusi (sh

riigihankes osalemist takistav ja põhjendamatult piirav õigusvastane kvalifitseerimistingimus) ning

VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud.

RHS § 206 lg 1 p 1 on imperatiivne säte. Tegemist on absoluutse menetlustakistusega, mille

korral ei ole Rahandusministeeriumil lubatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust

alustada. See on põhjendatav vaidlustusmenetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalve-

menetluse (objektiivse õiguspärasuse kontroll) olemusliku vaheteoga. Seadusandja on lähtunud

põhimõttest, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks ettevõtja pöörduma VAKO-sse ja

sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma paralleelselt kahte dubleerivat menetlust korraga (vt

RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139; vt RHS § 206 komm-d 4-5 – M. A. Simovart, M. Parind,

E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras,

kus riigihankest huvitatud isikul on või oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasi-

kohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva järelevalve eesmärgi ja

ulatusega (vrd Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6).

Seejuures ka vaidlustuse esitamise õiguse tähtaegne kasutamata jätmine ei õigusta hilisemalt

järelevalvemenetluse alustamist. RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium jätta

juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamata, kui selgub, et järelevalveteate esitaja ei ole RHS

§-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust VAKO-le

ja järelevalveteate esitamise ajaks on vaidlustuse esitamise õigus minetatud.

RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järelevalve

ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja

halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk

139). Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise,

saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is

ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu (vt

RHS § 206 komm 7 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

3

Kuigi praeguses asjas ei ole Rahandusministeeriumil järelevalveteate ajendil tekkinud RHS-i

rikkumise kahtlust, siis isegi sellise kahtluse tekkima pidamisel oleks RHS § 206 lg 1 p-s 1

sätestatud absoluutse menetlustakistuse tõttu järelevalvemenetluse alustamine igal juhul võimatu.

Riigihangete registrist nähtub, et Stevas OÜ registreeris ennast riigihanke juurde huvitatud

ettevõtjaks 28.05.2026. Kui teate esitaja ei ole rahul riigihanke tingimustega, sh kvalifitseerimise

tingimustega, ning näeb RHAD-i tingimustes enda õiguste võimalikku rikkumist, siis tuleks teate

esitajal kui riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks

kohases menetluses ning seaduses sätestatud tähtaja jooksul VAKO poole – nii, nagu VAKO on

seda teate esitajale 05.06.2026 vastuskirjas üksikasjalikult selgitanud.

Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest, juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1 ja § 206 lg-st 3 ning

tuginedes RHS § 206 lg 1 p-le 1, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Sillamäe

Linnavalitsuse lihthankemenetlusega riigihanke "Lasteaia Päikseke köögiploki remont",

viitenumber 310836, kohta esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust.

Järelevalvemenetluse alustamata jätmise korral ei hinda Rahandusministeerium seda, kas teates

hankija tegevuse kohta tehtud etteheited on põhjendatud või mitte. Sellegipoolest juhime teate

esitaja tähelepanu esiteks RHS § 98 lg-s 1 ette nähtud hankija õigusele kontrollida pakkuja või

taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ning kehtestada

kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele

pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade,

teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

Vastavalt RHS § 100 lg 1 p-le 4 võib hankija nõuda pakkuja või taotleja majandusliku ja

finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks andmete esitamist pakkuja

või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga seotud

valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks

lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse

kuupäevast ja nõutud minimaalse aastakäibe, sh hankelepingu valdkonnas nõutud minimaalse

aastakäibe andmete olemasolust. RHS § 100 lg-st 3 tuleneva eelduse kohaselt on

kvalifitseerimistingimusena üldjuhul õiguspärane käibenõue summas, mis ei ületa hankelepingu

eeldatav maksumust rohkem kui kahekordselt.

Samuti on hankijal õigus RHS § 101 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel nõuda pakkuja või taotleja tehnilise

ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks vastavalt

hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele

ja kasutusviisile andmete esitamist ehitustööde hankelepingu korral ehitustööde tegemise eest

vastutavate isikute või tehniliste üksuste kohta ning pakkuja või taotleja, tema juhtide või

teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ning kutse-

kvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks

vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel. Kõnealuses riigihankes on ainsaks

pakkumuste hindamise kriteeriumiks pakkumuse maksumus (vähim on parim) – pakkuja

meeskonnaliikmete kvalifikatsiooni ega kogemust eduka pakkumuse väljaselgitamisel ei

hinnata.

Kokkuvõtvalt nendime, et Rahandusministeeriumi jaoks ei ole järelevalveteates nimetatud

kvalifitseerimistingimuste õigusvastasus ilmselge. Kui teate esitaja ikkagi leiab, et tingimused on

õigusvastased, soovitame vastavas küsimuses pöörduda nõuetekohaselt vormistatud vaidlustusega

VAKO-sse.

Mis puudutab väidetavat huvide konflikti, siis ka selles küsimuses ei ole Rahandusministeeriumile

teadaolevad asjaolud teate esitaja etteheidetega nõustumiseks piisavad.

4

RHS § 3 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt,

kontrollitavalt ja proportsionaalselt, tagama ettevõtjate võrdse kohtlemise ning vältima konkurentsi

kahjustavat huvide konflikti. Seejuures saab huvide konflikt RHS-i tähenduses esineda mitte

riigihankes osaleval ettevõtjal, vaid hankijal, täpsemalt tema nimel tegutseval füüsilisel isikul.

RHS § 4 p-s 8 sätestatud legaaldefinitsiooni kohaselt mõistetakse huvide konfliktina riigihanke-

õiguses olukorda, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse

või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid,

majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust

kahjustavatena. Huvide konflikt sisaldab ohtu, et hankija laseb ennast juhtida muudel kui

asjaomase riigihankega seotud kaalutlustel ja et ainuüksi seetõttu eelistatakse ühte pakkujat (vt

EKo C-538/13, p 35).

Kohtupraktikas sedastatu järgi tuleb huvide konflikti riigihangetes vältida ning hankija peab

kontrollima võimalike huvide konfliktide olemasolu ning võtma tarvitusele meetmed nende

ennetamiseks, tuvastamiseks ja heastamiseks (vt EKo C-538/13, p 43). Ent seejuures ei saa lähtuda

üksnes oletustest ja kahtlustest (vt TlnHKo 27.12.2012, nr 3-12-2350, p 14), vaid hankija poolel

kaasatud füüsilise isiku erapoolikuse tuvastamine nõuab igal juhul faktiliste asjaolude ja

tõendite igakülgset põhjalikku hindamist (vt EKo C-538/13, p-d 37 ja 45).

Huvide konflikti puudutavad meetmed peavad olema ette nähtud asutuse tööd reguleerivas

sisekorras, sh võivad need olla ette nähtud hankekorras. RHS § 9 lg 1 kohaselt peab avaliku

sektori hankija kehtestama organisatsioonisisese hankekorra, kui tema ühes eelarveaastas

planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 000 eurot või

ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot. Kui hankijal on hankekorra

kehtestamise kohustus ja kui need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsiooni-

siseses töökorraldust käsitlevas dokumendis, siis RHS § 9 lg 4 p 6 kohaselt nähakse hankekorras ette

(täpsemad) meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks

riigihankel. Hankija, kellel puudub hankekorra kehtestamise kohustus, peab määrama kindlaks

meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks oma organisatsiooni-

siseses töökorraldust käsitlevas dokumendis või hankekorras, kui ta otsustab siiski hankekorra

kehtestada (RHS § 9 lg 5). Iseenda kehtestatud regulatsioonist peab hankija kinni pidama, nt on

praktikas levinud meetmeks riigihanke eest vastutava isiku või hankekomisjoni liikme

taandamine, et füüsiline isik, kellel esineb huvide konflikt ei osaleks hankemenetluses otsuste

ega toimingute (edasisel) tegemisel (vt ka RHS-i eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 26: „Huvide

konflikti vältimise meetmeks võib olla näiteks taandamine, samuti võib hankija kehtestada

eetikakoodeksi, mille rakendamist tuleks ka kontrollida. Näiteks taandamise puhul ei tohi

riigihanke hindamiskomisjoni tööst osa võtta isik, kellel esineb huvide konflikt või kelle puhul

tekib või võib tekkida kahtlus tema erapooletuses. Komisjoni liige peab viivitamatult komisjoni

huvide konfliktist kirjalikult teavitama ja hoiduma menetletava hanke osas edasisest tegevusest

komisjoni liikmena. Taandunud komisjoni liikme ülesandeid täidab sellisel juhul tema asendus-

liige“).

Kui avaliku sektori hankija on lihthankemenetluse läbiviimisel RHAD-is võtnud endale kohustuse

kontrollida lisaks RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kohustuslike kõrvaldamisaluste puudumisele (vt

RHS § 125 lg 7) ka RHS § 95 lg-s 4 sätestatud vabatahtlike kõrvaldamisaluste puudumist, siis on

hankija kohustatud seda regulatsiooni järgima (vt RHS §125 lg 2).

RHS § 95 lg 4 p-s 6 ette nähtud vabatahtliku kõrvaldamise alusena on sätestatud, et hankija

võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kui huvide konflikti ei ole võimalik

vältida muude vahenditega (nt konfliktisituatsioonis oleva riigihanke eest vastutava isiku või

hankekomisjoni liikme taandamisega).

5

Pakkuja kõrvaldamine hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 6 alusel ei saa olla automaatne ning

selle kohaldamiseks ainuüksi huvide konflikti kui abstraktse ohuolukorra tuvastamisest ei piisa.

RHS-is on riigihankedirektiivi (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 24

teine lõik) eeskujul peetud huvide konflikti all silmas olukordi, kui keegi hankija poolelt „istub

korraga kahel toolil“, omades seeläbi kokkusobimatuid huve. RHS § 95 lg 4 p 6 kohaldamine

kui ultima ratio ei saa toimuda kergekäeliselt või meelevaldselt. Selle kõrvaldamisaluse

kohaldamine eeldab esiteks seda, et huvide konflikti situatsioonis oleks mõni konkreetne (hankija

nimel tegutsev) füüsiline isik, mitte hankija ise või mõni muu viimase heaks tegutsev juriidiline isik

kui õiguslik abstraktsioon, ning teiseks, et kõrvaldamist kasutatakse viimase vahendina alles

siis, kui huvide konflikti – esmajoones huvide konflikti situatsioonis tegutsemist ning selle

negatiivseid mõjutusi – ei ole muude vahenditega võimalik vältida (vt VAKO 05.11.2020, nr 207-

20/223606, p 22).

RHS § 95 lg 4 p 7 annab hankijale õiguse kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,

kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke

ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info

annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist

ei ole muude vahenditega võimalik vältida. Seega ei piisa RHS § 95 lg 4 p 7 kohaldamiseks

üksnes sellest, et riigihanke alusdokumentide koostamisel on osalenud mõne pakkujaga

seotud isik. Kõrvaldamisaluse kohaldamise tingimatuteks ja tõendamist vajavateks eeldusteks

on lisaks sellele, et üheaegselt nii pakkujaga kui ka hankijaga seotud isik oleks osalenud

pakkumuse koostamisel, ka see, et pakkuja oleks nimetatud seose tõttu saanud eelise teiste

ettevõtjate ees, nt informatsiooniline-ajaline eelis, ja et sellest tingitud negatiivseid mõjutusi ei

ole võimalik heastada muul vähemkoormavamal viisil, kui pakkuja kõrvaldamisega, nt võib

olla informatsioonilise-ajalise eelise tasandamine võimalik läbi seaduses minimaalselt nõutust

pikema pakkumuste esitamise tähtaja võimaldamise (vt ka VAKO 30.07.2021, nr 126-21/226132,

p 25). Pakkuja kõrvaldamine riigihanke menetlusest on alati kõige äärmuslikum meede, nn ultima

ratio ehk viimne abinõu (vt VAKO 21.09.2021, nr 153-21/238465, p 24).

Eelnevast tulenevalt tuleb igal konkreetsel juhtumil eraldi hinnata kõiki asjaolusid kogumis ning

nende vastastikuses seoses järeldamaks, millised meetmed on kohased ja proportsionaalsed huvide

konflikti ning selle nagatiivsete mõjutuste, sh teiste ettevõtjate ja pakkujate ebavõrdse kohtlemise,

vältimiseks, tasandamiseks või heastamiseks. Vastata tuleks küsimusele, kas ja kuidas võib

huvide konflikt (hankija esindaja erahuvid vs hankija huvid) riigihanke menetluse kulgu ja

tulemusi mõjutada, kas huvide konflikti sattunud hankija töötaja või muu esindajaga seotud

pakkuja on saanud või võib saada reaalse eelise teiste ettevõtjate ees, milles see eelis väljendub

ning milliste meetmetega on antud eelist võimalik elimineerida. Hankija töötaja või muu

esindajaga seotust omava pakkuja automaatne kõrvaldamine, nagu ka sellisele ettevõtjale

riigihanke menetluses osalemiseks absoluutse keelu kehtestamine, ei oleks proportsionaalne:

igakordselt tuleks hinnata, kas pakkujate vahelist konkurentsi on ka tegelikult kahjustatud või mitte

(vt EKo C-21/03 ja C-34/03, p-d 32-36).

RHS § 95 lg 4 p 7 rakendamiseks peab eelist andev info ka tegelikult andma pakkujale teiste

pakkujate ees eelise (vt VAKO 21.04.2021, nr 67-21/230235, p 19). Riigihankes ilmnenud

huvide konfliktile adekvaatne reageerimine võib teatud juhtudel seisneda ka huvide konflikti

sattunud hankija esindajaga seotud pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamises, kuid

selleks on hankijal õigus üksnes siis, kui ühegi muu vahendiga ei ole võimalik huvide konflikti

vältida (vt M. A. Simovart, N. Siitam. § 4, komm 20 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels

(koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). See tähendab, et

huvide konflikti tuvastamisel peab (hankija) esmajärjekorras kaaluma muude meetmete rakendamist

(vt M. Parind. RHS § 95, komm 67 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete

seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

6

RHS § 95 lg 4 p-des 6 ja 7 nimetatud kõrvaldamise aluse ilmnemisel tuleb hankijal teha

diskretsiooniotsustus, st vastavate asjaolude esinemisel peab hankija asjaolusid hindama ning

kaalutlemise teel jõudma järelduseni, kas pakkuja kõrvaldamine on tingimata ja vältimatult

vajalik ning proportsionaalne, sh mõõdukas.

Järelevalveteatest ei nähtu praegusel juhul, millisel riigihanke läbiviimises osaleval hankija

teenistujal oleks mõne riigihankest huvitatud ettevõtjaga sedalaadi seosesid, mida saaks käsitada

tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Pelgalt see asjaolu, et hankija teenistujal, kes ise

konkreetse riigihanke läbiviimises ei osale (sh kes ei kuulu riigihangete registris avaldatud hanke

meeskonna liikmete hulka), on perekondlikud suhted ühe riigihankest potentsiaalselt huvitatud

äriühingu juhatuse liikmega, sedalaadi seoseid Rahandusministeeriumi hinnangul ei loo. Teates

toodud väited on spekulatiivsed. Seda enam, et järelevalveteates nimetatud ettevõtja ei ole ka

käesoleva riigihanke juurde huvitatud isikuna ennast veel registreerinud ning on teadmata, kas

ta selles riigihankes üldse osaleda soovib.

Rahandusministeeriumi riigihangete järelevalvepädevuse piiridest johtuvalt ei saa me hinnata seda,

kas teates kirjeldatud asjaoludes võib esineda huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse tähenduses,

kas on järgitud kehtivaid toimingupiiranguid jne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]