Leping

Lisa 1 Tehniline kirjeldus Naiste tugikeskuste teenuse kulumudeli loomise analüüs

Käesoleva hanke eesmärk on leida lepinguline partner, kes viib läbi põhjaliku analüüsi ning loob dünaamilise kulumudeli naiste tugikeskuse teenuse rahastamise ja korralduse ajakohastamiseks. Naiste tugikeskuse (edaspidi NTK) teenus on üks olulisemaid komponente Eesti ohvriabisüsteemis, pakkudes naistevastase vägivallaohvritele ja nende lastele turvalisust, nõustamist ning tuge iseseisva toimetuleku taastamisel. Viimastel aastatel on teenust mõjutanud märkimisväärne sisendhindade tõus, muutused tööjõuturu ning kasvanud ootused teenuse kvaliteedile, sealhulgas traumateadliku praktika rakendamisele.

Samas on teenuse rahastusmudel ja eelarve püsinud suures osas muutumatuna, tuginedes ajalooliselt kujunenud mahtudele ja fikseeritud kuutasudele. Need ei pruugi enam kajastada teenuseosutajate tegelikku ressursivajadust ega teenuse eri komponentide (majutuse, nõustamise, sealhulgas esmase, psühholoogilise ja juriidilise nõustamine ning juhtumikorralduse) tegelikku omahinda.

Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) soovib liikuda andmepõhise, läbipaistva ja jätkusuutliku rahastusmudeli suunas. Analüüsi tulemusena valmiv kulumudel peab andma selge ülevaate sellest, kuidas kujuneb teenuse maksumus Eesti eri piirkondades ning milline on optimaalne tasakaal püsiva valmisoleku tagamise ja muutuvate teenusmahtude vahel. Hanke tulemusena ootame praktilist ja modelleerimist võimaldavat tööriista ning strateegilist raportit, mis on aluseks teenuse jätkusuutlikuks arendamiseks, eelarve planeerimiseks ning riikliku ohvriabi kvaliteedi tagamiseks.

Mõisted

Käesolevas tehnilises kirjelduses kasutatakse järgmisi mõisteid:

- Tellija – Sotsiaalkindlustusamet (SKA) - Pakkuja – isik või organisatsioon, kes esitab hankemenetluses pakkumuse - Täitja – pakkuja, kellega sõlmitakse hankeleping ja kes viib analüüsi läbi - NTK – naiste tugikeskuse teenus - Teenuseosutaja – mittetulundusühing, kes osutab NTK teenust SKA-ga sõlmitud lepingu

alusel 1. Taustainfo SKA ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või taastada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu kahjustatud füüsiliste isikute toimetulekuvõime ja turvatunne ning ennetada vägivalla kordumist. Ohvriabi korraldus ja rakendus on Eestis SKA ohvriabi osakonna ülesanne.

Üks ohvriabiteenus on NTK teenus, mille sihtrühmaks on naistevastase vägivalla ohvrid ning nende alaealised lapsed. Teenus on kättesaadav igas maakonnas ning seda osutatakse kahes põhivormis:

1. Majutuseta osutatav nõustamis- ja juhtumikorraldusteenus. 2. Ööpäevaringne turvaline ajutine majutus koos toetavate teenustega (sh esmane

psühhosotsiaalne abi, juriidiline abi ja psühholoogiline abi või psühhoteraapia).

Teenust osutavad riigihanke alusel mittetulundusühingud. Hetkel on sõlmitud kokku 14 lepingut 12 mittetulundusühinguga, mis katavad Eesti kõik maakonnad.

Teenuse eest tasumine toimub vastavalt lepingus fikseeritud kuumaksumusele ning see ei sõltu otseselt abistatute arvust ega pakutud teenuste mahust. Kuigi rahastus on aastate lõikes kasvanud, ei ole kasv olnud proportsionaalne tööjõukulude, inflatsiooni ega teenuse sisuliste arenguvajadustega. SKA poolt NTK teenust pakkuvatele mittetulundusühingutele makstud summad aastate lõikes: 2019 – 788 583 eurot

2020 – 986 792 eurot 2021 – 1 000 994 eurot 2022 – 996 403 eurot 2023 – 1 080 225 eurot 2024 – 1 074 072 eurot 2025 – 1 106 390 eurot

2. Analüüsi eesmärgid ja uurimisküsimused Analüüsi eesmärk on kaardistada NTK teenuse tegelikud püsikulud (valmisolek, personal) ja muutuvkulud (majutuspäevad, nõustamissessioonid) ning töötada selle põhjal välja andmepõhine kulumudel eelarve planeerimiseks.

Kulumudel hõlmab üksnes NTK teenuse osutamise kulusid; selles ei arvestata SKA halduskulusid teenuse korraldamisel. Analüüsi aluseks on kõigi teenuseosutajate andmed, kes on praegu (aprill 2026) SKA-ga lepingulises suhtes. Kulumudel peab kajastama kasutatud metoodikat ning seda, kuidas on arvesse võetud erinevate teenuseosutajate kulude ja mahtude erisusi.

Analüüsi tulemused peavad looma aluse hindamiseks, millises ulatuses katab riiklik rahastus teenuse tegeliku ressursivajaduse ning esitama ettepanekud teenuse jätkusuutlikuks ja kulutõhusaks arendamiseks.

Analüüsi tulemusel valmiv kulumudel peab:

 eristama püsikulud ja muutuvkulud ning seostama need mõõdetavate väljunditega;

 võimaldama modelleerida erinevaid stsenaariume (mahu muutus, kvaliteedinõuete muutus, regionaalsed erisused).

 Arvestama makromajanduslikke näitajaid (Tarbijahinnaindeks, alampalk).

Uurimisküsimused:

1. Millised on teenuse osutamisega seotud komponendid (nt valmisolekukomponent, majutus, nõustamine (esmane, psühhosotsiaalne) sidevahendite abil, nõustamine ( esmane, psühhosotsiaalne) kontaktkohtumisel, juhtumikorraldus, juriidiline abi, psühholoogiline abi), kululiigid ning nendega seotud otsesed ja kaudsed kulud?

2. Kuidas seostuvad teenuse kasutusmahud, nõustamisliigid ja -mustrid kuludega kulumudeli koostamisel?

3. Kuidas jagunevad kulud püsikuludeks ja muutuvkuludeks ning milline on nende seos mõõdetavate väljundkomponentidega (nt teenuse saajate arv, majutuspäevade arv, nõustamissessioonide arv, juhtumikorralduse kestus ja intensiivsus)?

4. Kas ja mil määral erinevad teenuse osutajate lõikes teenuse komponendid ja kulud? Kuidas hõlmatakse need erisused kulumudelisse?

5. Milline on ühe teenusühiku (nt majutuspäev, nõustamissessioonid (sidevahendite abil või kontaktsed, juhtumikorralduse ) hinnanguline maksumus?

6. Millises mahus katab riiklik rahastus teenuse tegeliku ressursivajaduse ning milline on teenuse maksumus erinevate stsenaariumite korral?

7. Millised on peamised järeldused ja ettepanekud teenuse kulutõhusaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks?

3. Analüüsi teostamise etapid ja metoodika

3.1 Nõuded metoodika kirjeldusele pakkumuses

Pakkuja peab pakkumuses kirjeldama analüüsi läbiviimise metoodikat ning põhjendama metoodilisi valikuid. Kirjeldus peab hõlmama vähemalt järgmist:

 kuidas kaardistatakse NTK teenuse kõik põhikomponendid ja alamkomponendid ning nendega seotud otsesed ja kaudsed kulud;

 kuidas kogutakse, struktureeritakse ja agregeeritakse teenuseosutajate finantsandmeid;  kuidas tagatakse andmete võrreldavus erineva suuruse ja struktuuriga teenuseosutajate

vahel;  kuidas viiakse läbi intervjuud, milline on intervjuude läbiviimise metoodika ning milliste

põhimõtete alusel kujundatakse valim;

 kuidas tagatakse andmete täpsus ja konfidentsiaalsus.

3.2 Analüüsi teostamine lepingu täitmisel

Täitja viib analüüsi läbi kooskõlas pakkumuses kirjeldatud ja Tellijaga kooskõlastatud metoodikaga.

Täitja:

 kaardistab NTK teenuse kõik põhikomponendid ja alamkomponendid ning nendega seotud otsesed ja kaudsed kulud;

 kogub, struktureerib ja agregeerib teenuseosutajate finantsandmed ning tagab nende võrreldavuse;

 viib läbi intervjuud kokkulepitud valimi alusel;  koostab kulumudeli.

Intervjuude lõplik valim kooskõlastatakse Täitja ja Tellija koostöös lepingu täitmise käigus. Tellija edastab intervjueeritavate (sh teenuseosutajate esindajate) kontaktid Täitjale vastavalt lepingus sätestatud tähtajale Teenuseosutaja esitab Täitjale töö teostamise käigus kokku lepitud kulukomponentide andmed viimase kolme aasta kohta.

Teenuseosutajate detailseid finantsandmeid käsitletakse konfidentsiaalsena ning neid ei avaldata kolmandatele osapooltele. Tellijale (SKA) esitatakse andmed struktureeritud kujul, mis võimaldab teenuse omahinda analüüsida regioonide ja teenuskomponentide lõikes.

Nende andmete põhjal loob Täitja ühtse teenuse kulumudeli. Täitja peab lõpparuandes selgitama, millise metoodika ja põhimõtete alusel erinevate teenuseosutajate andmeid agregeeriti, milliseid välistusi tehti ning muud kulumudeli loomist mõjutanud tegurid.

3.3 Analüüsi läbiviimise üldpõhimõtted

Analüüsi läbiviimine peab toimuma loogiliste etappide kaupa, tagades:  andmete täpsuse;  metoodilise põhjendatuse;  osapoolte kaasatuse.

I ETAPP: Ettevalmistus ja andmete kogumine

 Analüüsi eesmärkide täpsustamine ja detailse ajakava kinnitamine;

 SKA edastatud viimase kolme aasta statistiliste andmete ja lepinguliste dokumentide läbitöötamine;

 Süvaintervjuude läbiviimine 12 teenuseosutajaga (MTÜ-d) ja 3–4 SKA spetsialistiga;

 Teenuseosutajatelt viimase kolme aasta detailsete kuluandmete kogumine.

Teenuseosutajate esitatud andmed on konfidentsiaalsed; Täitja agregeerib andmed viisil, mis tagab üksikute teenuseosutajate privaatsuse kolmandate isikute ees, kuid võimaldab Tellijal (SKA) analüüsida kuluandmeid regionaalses ja teenuskomponentide lõikes.

II ETAPP: Kulumudeli prototüüp ja valideerimine

 Esmaste kulugruppide (püsikulud ja muutuvkulud) moodustamine kogutud andmete põhjal;  Kulumudeli esmase Exceli-põhise tööversiooni väljatöötamine;  Kulumudeli arutelu Tellijaga  Prototüübi testimine ning arutelu Tellija ja teenuseosutajatega, et tagada mudeli vastavus

teenuse tegelikule sisule, kulustruktuurile ja vajadustele.

III ETAPP: Analüüs ja lõpparuande koostamine

 Erinevate rahastusmudelite. teenusmahtude mõju testimine kulumudelis.  Uurimisküsimustele vastamine ning järelduste ja ettepanekute formuleerimine.  Analüüsi tulemuste ja kulumudeli tutvustamine SKA-le ja vajadusel teistele kaasatud

osapooltele.

5. Nõuded kulumudeli vormistamisele ja lõppraportile Kulumudel peab olema dünaamiline tööriist MS Excel (.xlsx) formaadis ning vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

 Valemid peavad olema nähtavad ja lukustamata.  Mudelis peab olema võimalus muuta sisendparameetreid (palgafond, inflatsioon,

üürihinnad jms).  Mudel peab sisaldama eraldi "Sisendite" lehte ja "Tulemuste" vaadet.  Mudeliga peab kaasas olema lühike kasutusjuhend (manuaal).

Analüüsi tulemid tuleb esitada Tellijale eesti keeles digitaalse lõppraportina. Analüüsi kokkuvõte tuleb koostada täiendavalt ka inglise keeles. Analüüsi esialgsed versioonid esitatakse hiljemalt oktoober 2026:

 Analüüsi raport, mis sisaldab struktureeritult vastuseid kõigile analüüsi uurimisküsimustele ning analüüsi metoodika detailset kirjeldust. Raport tuleb esitada MS Wordi formaadis, et Tellijal oleks võimalik anda tagasisidet ja lisada kommentaare.

 Modelleeritav kulumudel tuleb esitada Excelis (valemitega) ning peab olema Tellijale lihtsalt ja mugavalt kasutatav.

Pärast esialgsete tulemite esitamist on Tellijal 10 tööpäeva aega tulemitele tagasisidet anda. Seejärel Täitja täiendab analüüsi tulemeid ning esitab lõpliku analüüsi raporti ja modelleeritava kulumudeli hiljemalt novembri kuus. Kahe nädala jooksul pärast lõpliku analüüsi raporti kinnitamist esitleb Täitja analüüsi tulemusi Tellijale. Tulemuste esitluse materjalid esitatakse Tellijale hiljemalt kolm päeva enne tulemuste esitlust. Nõuded pakkumuse sisule

Pakkuja peab esitama esialgse teenuse teostamise kirjelduse, mis on jaotatud järgmisteks osadeks:

1. Nägemus analüüsist ja selle läbiviimise kirjeldus

Selles osas peab pakkuja demonstreerima oma arusaama hanke eesmärkidest ja pakkuma välja detailse töömetoodika.

 Pakkuja nägemus analüüsi ülesandest: Selge ja sisuline lahtimõtestus analüüsi eesmärkidest ja uurimisülesannetest, mis vastab Tellija vajadustele.

 Detailne metoodika kirjeldus: analüüsi läbiviimise ja tulemusteni jõudmise meetodite kirjeldus ja põhjendus uurimisküsimuste kaupa. Kirjeldada tuleb, kuidas kaardistatakse teenuse komponendid ja kululiigid ning nendega seotud otsesed ja kaudsed kulud; kuidas hinnatakse teenuse komponentide tegelikku mahtu ja jaotust (sh eri teenusliikide osakaal, nõustamise jaotus sidevahendi kaudu ja kontaktkohtumisel ning pöördumiste jaotus ühekordsete ja korduvate kontaktide vahel); kuidas eristatakse püsikulud ja muutuvkulud ning seostatakse need mõõdetavate väljunditega; kuidas võetakse arvesse teenuseosutajate erisusi kulumudelis; ning millistel alustel kujundatakse teenusühikute maksumus ja hinnatakse teenuse maksumust ning rahastuse piisavust erinevate stsenaariumite korral.

 Andmete töötlemine: Kirjeldus, kuidas kogutakse, struktureeritakse ja agregeeritakse teenuseosutajate finantsandmeid, tagades nende võrreldavuse.

 Andmekaitse ja -turbe meetmed: detailne kirjeldus konfidentsiaalsete kuluandmete kogumise, töötlemise ja esitamise meetmetest, tagades teenuseosutajate detailsete finantsandmete konfidentsiaalsuse ning selle, et neid ei avaldata kolmandatele osapooltele.

2. Analüüsi aja- ja tegevuskava

Ajakava peab olema esitatud nädala täpsusega ning olema kooskõlas tehnilises kirjelduses toodud tähtaegadega.

 Tegevuste liigendus: Detailselt lahti kirjutatud tegevused ja alategevused, mis on vajalikud analüüsi kvaliteetseks läbiviimiseks.

 Vastutus ja kaasatus: Iga tegevuse juures peab olema märgitud vastutav isik, läbiviija(d) ning kaasatud asutused (sh SKA spetsialistid ja teenuseosutajad).

 Kooskõlastuspunktid: Ettepanekud, millal ja millisel viisil toimuvad arutelud, vahetulemuste prototüüpide testimine ja tagasisidestamine.

 Kohustuslikud verstapostid: o Analüüsi esialgse versiooni (raport ja kulumudeli tööversioon) esitamine: hiljemalt

oktoober 2026. o Lõpliku analüüsi raporti ja kulumudeli esitamine: hiljemalt november 2026. o Tulemuste esitlus: 2 nädala jooksul pärast lõplike versioonide kinnitamist, hiljemalt

01.12.2026.

3. Analüüsimeeskonna koosseisu kirjeldus

 Meeskonna struktuur: Kõikide lepingu täitmisesse kaasatavate liikmete nimed, rollid ja vastutusvaldkonnad.

 Pädevuse põhjendus: Kirjeldus meeskonna liikmete hariduse, varasema töökogemuse ja pädevuse kohta ning selgitus, kuidas need toetavad analüüsi eesmärkide saavutamist ja konkreetsete ülesannete täitmist.

 Töökorraldus: Selgitus meeskonnaliikmete omavahelisest koostööst, asendusplaanist (nt haigestumise korral) ning koostööviisidest Tellijaga.

4. Analüüsiga kaasnevad peamised riskid

 Riskiandmik: Analüüsi läbiviimist ja kvaliteedi tagamist mõjutavate riskide (nt andmete kogumise viibimine, teenuseosutajate vähene kaasatus) kaardistamine.

 Maandamismeetmed: Konkreetsed tegevused iga riski mõju vähendamiseks või vältimiseks.

 Vastutus: Igale riskile määratud vastutav isik meeskonnast, kes tegeleb selle seire ja maandamisega.

Koostatud 21.04.2026 09:15:54 1 / 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10033164/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 307347 Hankija: Sotsiaalkindlustusamet (70001975) Hange: Naiste tugikeskuste teenuse kulumudeli loomise analüüs Pakkumus: 625247 Ettevõtja: Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ (11343217), roll: peapakkuja

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Pakkumuse maksumus Maksumuse koostamisel peab arvesse võtma kõiki tehnilises kirjelduses ja lepingus kirjeldatud teenuseid ning lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja toiminguid, kaasa arvatud neid, mis ei ole otseselt kirjeldatud. Maksumus on lõplik ja peab sisaldama kõiki võimalikke kulusid.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 20%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

1 EUR 29400,000 29400,000 24 36456,000

2. Tehniline lahendus Tehniline lahendus kriteeriumi alusel summeeritakse pakkumusele hindamise alakriteeriumite (5) eest antud väärtuspunktid. Maksimaalset on võimalik saada 80 väärtuspunkti.

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 80%

Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika on leitav hanke alusdokumentidest

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 29400,000

Maksumus kokku KM-ga: 36456,000

Töövõtuleping „Naiste tugikeskuste teenuse kulumudeli loomise analüüs” nr 2-10/14256-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu, ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 11343217, asukoht Rataskaevu tn 2-6, 10123 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Epp Kallaste, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas:

1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Naiste tugikeskuste teenuse kulumudeli loomise analüüs”

(viitenumber 307347) tulemusena.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikehanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1 Lisa 1 - tehniline kirjeldus; 1.3.2 Lisa 2 - töövõtja pakkumus.

1.4 Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1 hanke alusdokumendid; 1.4.2 töövõtja pakkumus; 1.4.3 leping.

1.5 Kõik punktis 1.4. nimetatud dokumendid täiendavad üksteist ning töövõtja kohustub täitma kõiki nimetatud dokumentidest ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid. Lisaks on töövõtja kohustatud teostama mistahes muid lepingus nimetamata toiminguid ja täitma nõudeid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eseme eesmärgi saavutamiseks.

1.6 Lepingu esemeks on naiste tugikeskuste teenuse kulumudeli loomine (edaspidi töö), mille täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses (lisa 1) ja töövõtja pakkumuses (lisa 2).

1.7 Töö teostamist rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“ vahenditest. Töö teostamisel on kohustus kajastada projekti logo ning viidata rahastamisallikale.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele vastava

töö teostamise eest tasu summas 29 400 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.

2.2. Lepingu hind on töövõtjale siduv ja sisaldab endas töövõtja tasu ja kõiki lepingus nimetatud kulutusi töö teostamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude töövõtja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.3. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist töövõtja esitatud arve alusel.

2.4. Töövõtja kohustub esitama tellijale raamatupidamise seadusele vastava e-arve (edaspidi arve) maksetähtajaga minimaalselt 14 kalendripäeva ning märkima arvele tellija kontaktisiku nime Katrin Malm, hanke viitenumbri 307347, lepingu numbri 2-10/14256-1 ja 15-kohaline hanke lepingu osa viitenumber 307347 001 000 000. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

2.5. Tellija tasub arve 14 kalendripäeva jooksul tingimusel, et tellija ei ole esitanud pretensiooni. Pretensiooni esitamise korral algab arve tasumise tähtaja kulgemine puuduse kõrvaldamisest või poolte vahel muu kokkuleppe sõlmimisest.

3. Töö teostamine 3.1. Töö teostamise tähtaeg on 01.12.2026. Detailne tegevus- ja ajakava ning töö etapid on

kajastatud lepingu lisas 1.3.2. Töövõtja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed

vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.3.3. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajalikud andmed.3.4. Tellijal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta

informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 3.5. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4. Üleandmine 4.1. Tellija kontrollib töö vastavust lepingu tingimustele enne üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist. Juhul kui töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal õigus keelduda akti allkirjastamisest ning esitada töövõtjale kirjalik puuduste loetelu mõistliku tähtaja määramisega puuduste kõrvaldamiseks.

4.2. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral ning juhul, kui pärast akti allkirjastamist ilmnevad etapi töös puudused, mida polnud võimalik tuvastada töö esmasel ülevaatusel, lähtutakse lepingu punktist 8.

5. Poolte õigused ja kohustused 5.1. Kui töö teostamise käigus tekib töövõtjal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab

töövõtja selle eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

5.2. Töövõtjal on õigus: 5.2.1. Saada lepinguga kokkulepitud tasu. 5.2.2. Nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem

kui 5% lepingu hinnast, kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

5.3. Töövõtja on kohustatud: 5.3.1. Teavitama tellijat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist töövõtja

poolt; 5.3.2. Lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste

kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille töövõtja on saanud tellijalt, tagab autoriõiguste olemasolu tellija);

5.3.3. Tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab töövõtja puudused viivitamatult omal kulul või tellija määratud tähtajaks;

5.4. Tellijal on õigus: 5.4.1. Saada töö teostamisega seonduvat informatsiooni; 5.4.2. Anda töövõtjale juhiseid;

5.5. Tellija on kohustatud: 5.5.1. Andma töövõtjale töö teostamiseks vajalikku teavet; 5.5.2. Teavitama töövõtjat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist

töövõtja poolt; 5.5.3. Maksma töövõtjale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele

vastava töö eest tasu.5.5.4. Tasuma lepingu ülesütlemisel töövõtjale ülesütlemise hetkeks faktiliselt teostatud

töö eest.

6. Intellektuaalne omand 6.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis

loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad alates teose tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale.

6.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi

esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.

6.3. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente.

6.4. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada.

6.5. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

6.6. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele ainuisikuliselt tellijale.

6.7. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

6.8. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.

7. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 7.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

7.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

7.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

7.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

7.5. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 2000 eurot ja/või leping erakorraliselt üles öelda.

7.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel

sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

7.7. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt tellijaga kooskõlastatud.

8. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 8.1. Kui töö ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib tellija nõuda töövõtjalt puuduste

kõrvaldamist töövõtja kulul, teavitades töövõtjat puudusest viie (5) tööpäeva jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes töövõtjale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon). Juhul, kui töövõtja puudusi antud tähtajaks ei kõrvalda, võib tellija omal valikul:8.1.1. Tellida lepingust tulenevatele nõuetele vastava töö teostamine kolmandalt isikult

töövõtja kulul;8.1.2. Teostada lepingust tulenevatele nõuetele vastav töö ise töövõtja kulul;8.1.3. Lõpetada leping ennetähtaegselt.

8.2. Töövõtja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.

8.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt teostanud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

8.4. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel tellijaga või tellija tegevusest.

8.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

8.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

8.7. Töövõtja rahaline vastutus lepingu rikkumise eest on piiratud kahekordse lepingu hinnaga. Vastutuse piir ei kohaldu konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisele, kui täitja on rikkunud kolmanda isiku õigusi, mille tulemusel on tellija pidanud kolmandale isikule kahju hüvitama. Sellisel juhul on Täitja kohustatud hüvitama Tellijale kogu tekkinud kahju täies ulatuses.

9. Teadete edastamine ja kontaktisikud 9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest vms.

9.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

9.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse poole poolt kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval.

9.4. Tellija kontaktisik on Katrin Malm (nimi), 5199 2275 (telefoninumber), [email protected] (e-posti aadress).

9.5. Töövõtja kontaktisik on Epp Kallaste (nimi), 5666 7440 (telefoninumber), [email protected] (e-posti aadress).

9.6. Kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest töövõtja teavitamine, töö vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

9.7. Lepingus märgitud tellija kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma

olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Leping loetakse täidetuks, kui lepingus ja lepingu dokumentides nimetatud töö on teostatud.

10.2. Töövõtja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.3. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel. 10.4. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra, kui töö teostamine viibib

pooltest sõltumatutel põhjustel (mida ei loeta vääramatuks jõuks). 10.5. Tellijal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui töövõtja on oluliselt rikkunud

lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi. 10.6. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

11. Lõppsätted 11.1. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. 11.2. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Epp Kallaste peadirektor juhatuse liige