Kiri

Seletuskiri
Eesti seisukohad maailmamerd käsitleva õigusakti eelnõu avaliku konsultatsiooni kohta
1. Sissejuhatus
Euroopa meredel ja maailmamerel kasvab inimtegevus kiiresti, mis suurendab survet mereruumi kasutamisele ning nõuab eri kasutusviiside paremat koordineerimist, sealhulgas taastuvenergia arendamist ja sellega seotud taristu rajamist, mere maavarade uurimist ja kasutamist, meretransporti, kalandust, vesiviljelust ja turismi.
Nende tegevuste tasakaalustatud ja kestlik korraldamine eeldab lõimitud ning ökosüsteemipõhist lähenemist. Keskne tööriist selleks on mereala ruumiline planeerimine, mis aitab suunata inimtegevust viisil, mis arvestab nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka ökoloogiliste eesmärkidega.
Euroopa Komisjon võttis 5. juunil 2025. aastal vastu Euroopa maailmamerepakti1, mille keskseks osaks on ettevalmistatav ELi õigusakt. Kavandatav õigusakt tugineb muuhulgas 2014. aastast kehtiva ELi mereala ruumilise planeerimise direktiivi2 läbivaatamisele.
Eesmärgiks on parandada merendusega seotud poliitikate sidusust, tugevdada sektoritevahelist koordineerimist, lõimida paremini ökoloogilisi kaalutlusi planeerimisse ning toetada Euroopa Liidu ookeanide majandamise tulemuslikku rakendamist.
Õigusakti ettevalmistamiseks avas Euroopa Komisjon 23. aprillil 2026. aastal avaliku konsultatsiooni ja küsib asutuste, huvirühmade ja laiema avalikkuse tagasisidet kuni 16. juulini 2026. aastal Euroopa Komisjoni ametlikul veebilehel.
Avaliku konsultatsiooni abil kogutud infot arvestab Euroopa Komisjon 2026. aasta teises pooles esitatava ELi seadusandliku ettepaneku koostamisel, mille tõttu võib tekkida vajadus muuta Eesti planeerimisseadust3.
2. Koostajad
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna riigi planeeringute nõunik Lembe Reiman ([email protected]), ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Külli Kapper ([email protected]) ja maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama ([email protected]).
Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ([email protected]).
3. Taust ja avaliku konsultatsiooni sisu
EL haldab maailma suurimat ühist merepiirkonda, kuhu kuulub 25 miljonit km²  majandusvööndeid ELi rannikumerega liikmesriikides, äärepoolseimates piirkondades (nt Kanaari saared, Madeira) ja ülemereterritooriumidel.  
ELil on 70 000 km rannajoont ja üle 40 % ELi elanikkonnast elab merest 50 km raadiuses. Meritsi liigub ligi 74 % ELi väliskaubandusest ja merekaablite kaudu toimub ligi 99 % mandritevahelisest andmevahetusest. 
Mere ääres ei asu ELi liikmesriikidest vaid Austria, Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Luksemburg.
Selleks, et ühtlustada mereruumi planeerimise põhimõtteid võeti ELis 2014. aastal vastu mereruumi planeerimise direktiiv, milles sätestati mereruumi planeerimise eesmärgid ja miinimumnõuded. 
Direktiivi kohaselt pidid kõik ELi liikmesriigid koostama hiljemalt  31. märtsiks 2021. aastal mereruumi planeeringud (artikkel 15 punkt 3) ja  vähemalt kord iga kümne aasta jooksul tuleb mereruumi planeeringud läbi vaadata (direktiivi artikkel 6 punkt 3).  
Planeeringu koostamisel tuleb kehtiva direktiivi kohaselt arvestada maismaa ja mere koostoimet (artikkel 7), teavitada huvigruppe (artikkel 9) ja teha rahvusvahelist õigust ja konventsioone järgides koostööd kolmandate riikidega (artikkel 12).  
Planeerimisel tuleb kehtiva direktiivi kohaselt võtta arvesse ökosüsteemipõhist käsitlust (artikkel 5) ehk eesmärki tagada ELi merede hea keskkonnaseisund.
Kehtiv direktiiv loetleb mereruumi kasutusviisid (artikkel 8) , mida planeerimisel arvestada, sealhulgas nimetatakse näiteks vesiviljeluspiirkondi, mereteid ja liiklusvoogusid, militaarõppuste piirkondi, toorme ammutamise alasid, veealuseid kultuuripärandeid ja looduskaitsealaseid piirkondi jm. 
Vastavalt direktiivile tuli liikmesriikidel määrata mereruumi planeerimise eest vastutav asutus (artikkel 13), milleks on Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Vabariigi Valitsus kehtestas üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu 12. mail 2022. aastal4. Selle otsuse vastuvõtmiseks vajalik eeltöö algas Eestis juba 2017. aastal. Eraldi maakonna tasandi planeeringud kehtivad Eestis Hiiu maakonnaga piirnevale merealale ja Pärnu maakonnaga piirnevale merealale.
Eesti mereala planeering käsitleb kogu Eesti mereruumi: nii sisemerd, territoriaalmerd kui ka majandusvööndit. 
Tegemist on strateegilise dokumendiga, mille eesmärgiks on riigi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tervikpildi loomine erinevate merekasutusviiside koostoimest ja kokkuleppe sõlmimine mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes orienteeruvalt järgmiseks 15 aastaks.
Mereala planeeringu koostamisel keskenduti enim mereala kooskasutusele ja uutele merekasutusviisidele. Eri merekasutusviiside mereruumi mahutamiseks annab mereala planeering suuniseid kõikidele valdkondadele5.
Maailmamere teemalise avaliku konsultatsiooni kaaskirjas loetleb Euroopa Komisjon, et 2014. aasta direktiivi on vaja uuendada, sest ELis tuleb lahendada järgmised probleemid:
• puudub pikaajaline strateegiline lähenemine mereruumi planeerimisele;
• liikmesriigid ei halda piisavalt hästi planeerimise käigus tekkivaid konflikte ja ristuvaid huvisid;
• mereruumi puudutavad vaatlusandmed on ebaühtlased ja nende liikmesriikide-vahelisel jagamisel on takistused.
Komisjon leiab ka, et mereruumide planeerimise tõhustamisega on võimalik veelgi paremini toetada ELi merekeskkonna kaitset, sest praegune ELi merede keskkonnaseisund ei parane sellises tempos kui vaja.
Seetõttu tahab Euroopa Komisjon teada, kas ka huvigrupid jagavad hoiakut, et mereruumi planeerimiseks on vaja sätestada ELi õigusaktis rangemad reeglid, et aidata mereruumi tõhusamalt kasutada, kas merealade planeerimisel peaks olema aluseks mereökosüsteemi kaitse ja kui oluliseks peetakse naaberriikide koostööd merepiirkondade haldamisel.
Komisjoni huvitab, milliseid eesmärke tuleks pidada mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamisel esmatähtsaks, kas direktiivis tuleks nõuda julgeolekukaalutluste lisamist mereala ruumilisse planeerimisse, kuivõrd täpselt tuleks sätestada direktiivis sidusrühmade kaasamine ruumilisse planeerimisse ning mis tasemel kohustada liikmesriike ruumiliseks planeerimiseks kasutatavaid andmeid jagama.
Veel pöörab komisjon tähelepanu maailmamere seirele ja uurib, kas maailmamere seire tõhustamiseks tuleks luua eraldi Euroopa foorum ning kuivõrd tuleks parandada praegust Euroopa maailmamere seiresüsteemi.
4. Konsultatsioonile vastamise põhimõtted
Avalikule konsultatsioonile vastamisel lähtutakse järgnevatest Vabariigi Valitsuse seisukohtadest, riiklikest õigusaktidest ja arengukavadest ning raamdokumentidest:
• Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2025–2027 (sh ELi õiguse ülevõtmine Eestile endale kõige sobivamal moel, halduskoormuse vähendamine), heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta istungil,
• kehtiv planeerimisseadus,
• „Eesti merealade planeering“ (sh seletuskirjas olevast mõjuanalüüs), mis on heaks kiidetud 12. mai 2022. aasta Vabariigi Valitsuse istungil;
• Eesti merestrateegia, mis võeti vastu 25. septembri 2020. aasta Vabariigi Valitsuse istungil;
• ELi Läänemere piirkonna strateegia;
• Eesti seisukohad merekeskkonna kaitse avaliku konsultatsiooni kohta, mis kiideti ELi koordinatsioonikogus (KOK) heaks 4. märtsil 2026. a.
2014. aastal otsustasid ELi institutsioonid võtta vastu mereala ruumilise planeerimise direktiivi ja selle direktiivi menetlemise käigus hinnati nii Eesti kui ka teiste ELi riikide poolt eelnõu tekst subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevaks.
Kui ettevalmistatav direktiivi eelnõu võimaldab ELi riikide piiriülest koostööd parandada ja ei lähe kaugemale üldiste mereala planeerimise miinimumnõuete kokku leppimisest, siis ei teki ka sellega vastuolusid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele.
5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused
5.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni eesmärki parandada Euroopa Liidu ookeanide majandamise sidusust ja tulemuslikkust tingimusel, et selleks ei looda Euroopa Liidu tasandil uut eraldiseisvat majandamise raamistikku. Leiame, et piiriülese koostöö koordineerimiseks ei ole vaja luua uusi Euroopa Liidu juhtimisstruktuure, vaid tuleb tugevdada olemasolevaid regionaalseid koostööformaate.
Selgitus: Euroopa Komisjon küsib avalikus konsultatsioonis, kas toetatakse eraldi juhtimisraamistiku loomist, et parandada ELi ookeanide majandamise sidusust ja tingimuslikkust (küsimus 4).
Eesti peab oluliseks, et Euroopa Komisjon ei hakkaks üles ehitama uut ulatuslikku ELi liikmesriikide merealade majandamist hõlmavat juhtimisraamistikku, vaid toetuks olemasolevate instrumentide – eeskätt mereala ruumilise planeerimise direktiivi ja merestrateegia raamdirektiivi – paremale koordineerimisele ja rakendamisele.
Enne uue juhtimisraamistiku loomist tuleks töötada olemasolevate poliitikate tõhusama sidustamisega ja hinnata olemasoleva õigusraamistiku toimimist, et vältida dubleerimist. Vähendada tuleks aruandlusnõudeid ja sellest vabanevat ressursi suunata survetegurite, näiteks mereprügi, vähendamise meetmete väljatöötamisse.
ELi merekeskkonna seisundi parandamisele aitaks tõhusalt kaasa kui ELi keskkonnadirektiivide (merestrateegia raamdirektiiv, veepoliitika raamdirektiiv, loodusdirektiiv, linnudirektiiv, looduse taastamise määrus) nõuded oleks paremini seotud merekasutust reguleerivate ELi strateegiate ja õigusaktidega (nt ELi ühtse kalanduspoliitika määrused ja sinimajanduse arendamine). Sidusa merekaitsealade võrgustiku laiendamine aitaks samuti kaasa merekeskkonna seisundi parandamisele.
Eesti peab oluliseks, et piiriülene koostöö toimuks eelkõige olemasolevate regionaalsete koostöövormide kaudu. Läänemere piirkonnas täidavad seda rolli keskkonnakaitse konventsiooni juhtorgan Helsingi Komisjon (HELCOM) ning Läänemeremaade ruumilisele planeerimisele keskenduv VASAB.

Ka Euroopa Liidu Läänemere strateegias on HELCOM ja VASAB mereala ruumilise planeerimise valdkonna kaaskoordinaatorid. HELCOM-VASAB mereplaneerimise töörühm, loodud 2010. aastal, tegutseb valdkonna juhtrühmana ning koos Planners Forumiga toetab Läänemere riikide tihedat koostööd ja ühist lähenemist mereala ruumilisele planeerimisele.

Leiame, et need koostööformaadid toetavad juba praegu tõhusalt piiriülest koordineerimist ja ühiste lähenemiste kujundamist mereala ruumilises planeerimises.

Seetõttu tuleb regionaalselt toimiva koostöö toetamiseks suunata ressursse olemasolevatesse koostööformaatidesse, mitte luua täiendavaid ELi tasandi juhtimisüksusi. ELi makroregioonide sisene koostöö ühiste merepiirkondade haldamisel on väga oluline ja Läänemere piirkonnas toimib see efektiivselt (küsimus 5).

5.2. Eesti ei pea vajalikuks maailmamerega seotud Euroopa Liidu eesmärkide kajastamist kavandatavas maailmamere õigusaktis, kuna see ei looks sisulist lisandväärtust. Kuna tegemist on erinevates Euroopa Liidu õigusaktides ja strateegiates juba kehtestatud eesmärkide loeteluga, siis võib Eesti liikmesriikide enamuse toetuse korral nõustuda nimetatud eesmärkide esitamisega ettevalmistatava direktiivi informatiivses lisas.

Selgitus: Euroopa Komisjoni 2025. aasta ookeanide teatise lisas on juba loetletud 25 erinevat kohustust, mis ELi liikmesriigid on erinevates ELi õigusaktides või poliitikadokumentides kokku leppinud.

Näiteks on loetelus ELi elurikkuse strateegias toodud soovitus võtta 2030. aastaks kaitse alla 30 % ELi merealast, millest 10 % peaks olema rangelt kaitstud. Veel on loetelus näiteks üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevast määrusest tulenev kohustus liikmesriikidele sõlmida soovitusliku loomuga kokkulepped merealadele tuuleparkide loomiseks jne.

Eesti leiab, et kehtivaid norme ja kohustusi ei ole üldjuhul vaja teistes õigusaktides korrata. Tähelepanu peaks olema suunatud olemasolevate eesmärkide tõhusale elluviimisele ja paremale sidususele, mitte uute loetelude või koondraamistike loomisele.

Nõustume, et kõiki kohustusi tuleb vaadata koostoimes ning uute kohustuste kujundamisel tuleb arvestada piiratud mereruumi tingimustega. Samas ei pea Eesti vajalikuks selliste kohustuste eraldi väljatoomist kavandatavas õigusaktis. Kui enamik liikmesriike peab sellist lähenemist siiski vajalikuks, oleme valmis sellega nõustuma, kuna Eesti hinnangul ei kaasneks sellega negatiivset mõju.

Seetõttu vastab Eesti Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni küsimusele (10), mil määral hõlbustaks see, kui maailmamerd käsitlevas Euroopa õigusaktis viidataks asjakohastele maailmamerega seotud ELi eesmärkidele, nende sidusat ja tulemuslikku rakendamist järgmiselt: “Ei seda ega teist.”

5.3. Eesti saab nõustuda Euroopa Komisjoni lähenemisega, mis taotleb Euroopa Liidu mereala ruumilise planeerimise tugevdamist ja ajakohastamist. Eesti toetab, et mereala ruumilises planeerimises arvestatakse senisest enam julgeoleku- ja keskkonna aspektidega, sealhulgas kriitilise taristu kaitse ja mereökosüsteemide hea seisundi tagamisega.

Selgitus: Eesti peab mereala ruumilist planeerimist keskseks vahendiks mereruumi kasutuse koordineerimisel ja konfliktide ennetamisel. Leiame, et 2014. aasta mereala ruumilise planeerimise direktiiv on panustanud ka teadmiste suurendamisse merepiirkondades. Näiteks viidi Eesti mereruumi planeeringu koostamiseks läbi mitmeid erinevaid eluslooduse uuringuid ning vesiviljeluseks ja tuuleparkideks sobivate alade leidmiseks vastavaid analüüse.

Kehtiva mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamisel peame esmatähtsaks (küsimus 8):
• ökosüsteemipõhise lähenemise tugevdamist, arvestades mereökosüsteemide taluvuspiire;
• kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise lõimimist planeerimisse;
• mitmeotstarbelise kasutuse ja tegevuste kooseksisteerimise edendamist;
• sektorite vahelise koordineerimise parandamine riigi tasandil, mis võimaldaks ennetada ka tegevuste vahelisi konflikte.

EL tasandil ei ole mereala ruumilise planeerimise protsess ja seonduvad dokumendid seni julgeoleku vajadustele liigset tähelepanu pööranud, mistõttu on diskussioon riigisiseselt kaldunud pigem majanduse, teaduse ja keskkonnakaitse vaatesse.

Julgeolekuolukord on pärast kehtiva mereala planeeringu kehtestamist oluliselt muutunud ning loonud keerulise arutelu üldise mereala planeeringu, veealuse taristu, meretuuleparkide rajamise ning riigikaitse kontekstis. Direktiiv peaks seega tulevikus võtma arvesse ka kriitilise taristu julgeoleku ning laiemalt julgeolekuga seonduvaid aspekte (küsimus 13).

Mereala ruumilise planeerimise ja merestrateegia raamdirektiivi vahelist sidusust saab suurendada kui lõimida keskkonnaalased kaalutlused paremini planeerimisprotsessi (küsimus 9). Eesti hinnangul tuleb arvestada süstemaatiliselt merendustegevuste kumulatiivset keskkonnamõju (küsimus 12), tagada keskkonnakaitse ja majandustegevuse tasakaal ning vältida lisakoormust, mis takistaks investeeringuid või planeerimise paindlikkust (küsimus 13).

Puhas ja hästi säilinud merekeskkond on ka Eesti kui turismisihtkoha peamine konkurentsieelis.

5.4. Eesti toetab mereruumi planeerimisega seotud otsuste teaduspõhisuse tugevdamist. Leiame, et kvaliteetsed andmed on mereruumi planeerimisel tähtsad ning selleks tuleb tagada andmete järjepidev kogumine ning usaldusväärne seire. Eesti toetab andmete jagamise arendamist olemasolevatele süsteemidele tuginedes ja ilma täiendavaid kulusid tekitamata, kuid rõhutab liikmesriikide otsustusõigust, sh võimalust piirata ruumiandmete avaldamist avaandmetena riigi julgeoleku tagamise kaalutlustel.

Selgitus: Konsultatsiooni küsimuses 17 viitab komisjon ideele luua juhtimise tõhustamiseks maailmamere seire Euroopa foorum, mis koosneks liikmesriikidest ja Euroopa Komisjonist ning tahab teada, kas see foorum peaks muuhulgas olema võimeline tegema otsuseid, millel on liikmesriikidele mõju (ühiste standardite kasutuselevõtuks, riiklike strateegiate kohandamisel).

Eesti ei toeta mereruumi planeerimise andmete jagamisel lahendusi, mis tekitavad juurde halduskoormust ja dubleerivad olemasolevaid süsteeme. Küll aga saab Eesti toetada koostööformaate, mis jätavad ELi liikmesriikidele paindlikkuse ja võimaldavad neil tõhusalt jagada vastastikku parimaid praktikaid ning küsida üksteiselt nõu.

Läänemere piirkonnas on üheks selliseks koostöö formaadiks Planners Forum, mille eesmärk on edendada Läänemere piirkonna riikide koostööd tagamaks riikide üleste merealade ruumiliste planeeringute kooskõla ning ökosüsteemil põhineva lähenemise rakendamine jätkusuutliku merekasutuse saavutamiseks.

Samuti toimib Eestil koostöö naaberriikidega, näiteks käesoleva aasta mai keskel külastasid Eestit Soome planeerijad, kes tutvustasid põhjalikult Soome uue koostamisel oleva mere- ja rannikuala planeeringu põhimõtteid ja esialgset lahendust.

Kui Läänemere piirkonnas toimib mereseirealane koostöö ELi liikmesriikide vahel üldjoontes hästi, siis valmistab jätkuvalt väljakutseid koostöö kolmandate riikidega eri merepiirkondades ning nende käsutuses olevate andmete kättesaadavus, mis on teaduspõhiste ja kaalutletud otsuste tegemiseks oluline.

Seirefoorum saab olla eelkõige arvamuste vahetamise ja nõustamise koht, kuid mitte liikmesriikidele siduvate otsuste tegemise tasand. Seejuures tuleb arvestada, et liikmesriikidel tuleb täita ka laiemat ringi rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni nõudeid, konventsioonidest tulenevaid kohustusi ja regionaalseid kokkuleppeid, mida seirefoorumi formaat ei mõjuta.

Eesti toetab andmete jagamiseks IT-süsteemide väljatöötamist tingimusel, et see ei too kaasa täiendavaid arendus- ja töökulusid liikmesriikide administratsioonidele.

Eeldame, et mereseireandmete kogumisel ja jagamisel kasutab Euroopa Komisjon juba olemasolevaid süsteeme nagu näiteks EMODnet, WISE-Marine, Euroopa Keskkonnaameti andmebaasid ja ICES, kuhu riigid juba praegu andmeid esitavad.

Samal ajal tuleb arvestada, et seire arendamisel tuleb jätta piisav paindlikkus innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse vajaduste jaoks, kuna need liiguvad sageli ajas ettepoole võrreldes formaalsete otsustusprotsessidega.

Avaliku konsultatsiooni küsimustiku vastamisel (küsimused 15, 16 ja 17) rõhutab Eesti, et:
• andmete kogumine ja seire peavad olema tagatud;
• andmete jagamise üle peab säilima liikmesriikide otsustusõigus;
• tsentraliseeritud lahendused võivad toetada koostööd, kuid ei tohiks piirata riikide paindlikkust.

5.5. Eesti eelistab Euroopa Liidus vältida üle-reguleerimist ning toetab paindlikke lahendusi, mis arvestavad liikmesriikide eripärasid, tagavad investeerimiskindluse ja võimaldavad kohaneda muutustega, samas ei poolda juba kehtivate kaasamisnõuete dubleerimist ega uute detailsete kohustuste kehtestamist. Sidusrühmade kaasamise ja üldsuse osalemise osas on Eesti peamiselt neutraalsel positsioonil, toetades olemasolevate raamistike rakendamist, nõustudes konsultatsioonide parema dokumenteerimise ja tagasisidestamisega ning pidades oluliseks kohalike kogukondade suuremat kaasamist.
Selgitus: Eesti on seisukohal, et ELis tuleks vältida üle-reguleerimist ja selliste täiendavate kohustuste loomist, mis ei loo selget lisandväärtust. Mereala ruumilise planeerimise puhul tuleb arvestada, et liikmesriikide olukord, vajadused ja prioriteedid on erinevad ning mõni valdkond ei pruugi kõigis riikides olla asjakohane.

Planeerimine peab võimaldama võtta arvesse erinevaid vajadusi pika tulevikku suunatud vaatega, kuid samal ajal kohaneda muutuva olukorra ja uute arengutega. Liiga jäigad piirangud või kohustused võivad hakata arengut takistama. Näiteks mõjutab mereala ruumiline planeerimine oluliselt ka turismisektorit ja turismiinvesteeringute puhul on oluline investeerimiskindlus ja prognoositavus.

Eraldi küsimused esitas Euroopa Komisjon sidusrühmade kaasamise ja üldsuse osalemise kohta (küsimustik punktis 14). Kuna Eestis on planeerimisseaduses § 9 ja ptk 3 kaasamise ja avalikkuse teavitamise põhimõtted juba reguleeritud, siis oleme selles teemas suuresti neutraalsel positsioonil.

Planeerimisseadus on ka kooskõlas praegu kehtiva mereala ruumilise planeerimise direktiiviga, mille artikkel 9 sätestab, et liikmeriigid teavitavad avalikkust planeerimise väljatöötamisest võimalikult varajases etapis ja tagavad ligipääsu infole ning konsulteerivad huvigruppidega.

Koostöö ja kaasamine on ruumilises planeerimises väga olulisel kohal ning tähtis on, et seda tehtaks sisuliselt, mitte üksnes formaalselt. Seetõttu eelistab Eesti selles küsimuses pigem juhendmaterjale kui kavandatavas direktiivis sätestatud täiendavaid üksikasjalikke kohustusi.

Meremajanduse arengule aitab kaasa eelkõige investeerimiskindlus ja prognoositavus. Seetõttu tuleb kasutada paindlikke lahendusi, mis arvestavad liikmesriikide eripäradega, sealhulgas ka sidusrühmade kaasamisel.

Eesti ei toeta koostöö ja avalikkuse kaasamise nõuete dubleerimist ELi õigusaktides, kui need on juba reguleeritud rahvusvaheliste konventsioonide ning neile vastavate Euroopa Liidu õigusaktidega. Üldsuse kaasamine on põhjalikult reguleeritud direktiiviga 2003/35/EÜ (Århusi konventsioon), kus on sätestatud ka piisavad tagatised kaasatavatele.

Samas kohalike kogukondade ja asutuste osalemist maailmamere planeerimises tuleks julgustada. See tagab, et kohalikud turismiväärtused ja rannikuelu omapärad on planeerimisprotsessis kaitstud.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas oma kodulehel uudise Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni käivitamise kohta 6. mail 2026, kus kutsus Eesti huvigruppe küsimustikule vastama: https://mkm.ee/uudised/oodatakse-ettepanekuid-euroopa-mereala-planeerimiseks
Täiendavalt saadeti maailmamere akti avaliku konsultatsiooni kohta avaldatud uudise pealt koostatud kiri (lisas 1) loetletud huvigruppidele, et anda neile eraldi märku võimalusest vastata avalikule konsultatsioonile või osaleda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastuse koostamisel.
Oma küsimustiku vastuseid jagas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Kihnu Vallavalitsus ning Harku Vallavalitsus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ühise vastuse ja seisukohtade koostamisel osalesid Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kaitseministeerium.
Kaasatute sisendid ja märked nende arvestamise kohta on seletuskirja lisas 2.

Mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamine / maailmamerd käsitlev Euroopa õigusakt

Sissejuhatus

Tegevus Euroopa meredel ja maailmamerel üha kasvab ning nõudlus mereala järele suureneb. Selleks et hallata eri kasutusviise ja tegevusi, nagu avamere taastuvenergia, meretransport, kalandus, vesiviljelus ja turism, õiglaselt ja kestlikult ning tagada elurikkuse kaitse ja taastamine, on vaja lõimitud ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi planeerimisele ja majandamisele. Mereala ruumiline planeerimine on protsess, milles asjaomased asutused analüüsivad ja planeerivad inimtegevuse ruumilist ning ajalist jaotumist merealadel, et saavutada majanduslikud, ökoloogilised ja sotsiaalsed eesmärgid. 

2014. aastal vastu võetud mereala ruumilise planeerimise direktiiv (direktiiv 2014/89/EL) on vahend nende kasutusviiside sidusaks haldamiseks ökosüsteemipõhise lähenemisviisi alusel, tagades, et inimtegevus toimub tõhusalt, ohutult ja kestlikult.

Euroopa Komisjon võttis 5. juunil 2025 vastu Euroopa maailmamerepakti. Maailmamerepakti nurgakiviks on maailmamerd käsitlev Euroopa õigusakt, mis tugineb mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamisele ning mille eesmärk on parandada merenduse juhtimise sidusust ja tulemuslikku rakendamist ELis koostoimes merestrateegia raamdirektiivi läbivaatamisega, mille kohta korraldati 15. detsembrist 2025 kuni 9. märtsini 2026 eraldi avalik konsultatsioon..

Maailmamerd käsitleva Euroopa õigusakti seadusandlik ettepanek on kavas vastu võtta 2026. aastal. Sellel on mitu eesmärki:
• toetada Euroopa maailmamerepakti kuut strateegilist prioriteeti;
• osutada asjakohastele maailmamerega seotud ELi eesmärkidele, muutes need ühes kohas tuvastatavaks (vt nt Euroopa maailmamerepakti käsitleva teatise lisa);
• ajakohastada mereala ruumilist planeerimist suurema riikliku sektoriülese koordineerimise ja tugevdatud merepiirkonnapõhise lähenemisviisi kaudu;
• luua õiguslik alus ELi maailmamere seire juhtimisele ja seirekampaaniate koordineeritud kavandamisele;
• saavutada kooskõla merestrateegia raamdirektiivi käimasoleva läbivaatamisega, et suurendada poliitika sidusust ja lõimida ökoloogilised kaalutlused paremini planeerimisse;
• toetada ELi ookeanide majandamise sidusat ja tulemuslikku rakendamist, ühtlustada ja vähendada aruandlust, võttes eelkõige arvesse keskkonnamõju hindamise kiirendamist käsitleva määruse ettepaneku (COM/2025/984 final) ja tööstuse kiirendamise õigusakti raames tehtavaid jõupingutusi.

Küsimustele vastamine peaks võtma aega 15-35 minutit. Küsimustiku lõpus on võimalik laadida üles kuni 1 MB suuruseid dokumente Wordi või PDF-vormingus.

I osa. Üldised küsimused (kõik vastajad)

Küsimus 1. Kui hästi olete kursis mereala ruumilise planeerimisega?
Maksimaalselt 1 valik(ut)

• Üldse mitte

• Vähesel määral

• Mõnevõrra

• Väga hästi

• Süvitsi

• Ei oska öelda

2. Kas teadsite, et mereala ruumiliseks planeerimiseks on ELis vastu võetud mereala ruumilise planeerimise direktiiv?
Maksimaalselt 1 valik(ut)

• Jah, olen kursis selle eesmärkide ja nõuetega

• Jah, kuid mul on sellest ainult üldine arusaam

• Olen sellest kuulnud, kuid ei tea selle funktsiooni

• Ei, ma ei olnud sellest teadlik

• Ei ole kindel / ei suuda meenutada

3. ELi poolt 2014. aastal vastu võetud mereala ruumilise planeerimise direktiivis on nõutud, et liikmesriigid töötaksid 2021. aastaks välja oma mereruumi planeeringud ja rakendaksid neid. Milline on Teie arvates olnud nende planeeringute mõju järgmistele aspektidele?

Väga positiivne
Positiivne
Olen neutraalsel seisukohal
Negatiivne
Väga negatiivne
Ei oska öelda
a. Panus meremajanduse kasvu
X




b. Mereressursside kestlik kasutamine

X



c. Mereala praeguste ja tulevaste kasutusviiside planeerimine
X




d. Merekeskkonna kaitse

X



e. Panus teadmiste suurendamisse merepiirkondadest
X




f. Panus merestrateegia raamdirektiivi kohase hea keskkonnaseisundi saavutamisse

X



g. Muu









Kui vastasite „muu“, palun täpsustage:
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

kuni 250 tähemärki
Kasutatud 0 tähemärki. Maksimaalne tähemärkide arv 250


4. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?


Nõustun täielikult
Nõustun
Olen neutraalsel seisukohal
Ei nõustu
Ei nõustu üldse
Ei oska öelda
a. Et aidata ruumi tõhusamalt kasutada, on vaja rangemaid ELi eeskirju


X


b. Mereala planeerimist käsitlevates otsustes peaks olema prioriteediks mereökosüsteemi kaitse
X




c. Valitsustelt tuleks nõuda, et nad jälgiksid ja jagaksid maailmamereandmeid, mida kasutatakse ELis otsustusprotsessi parandamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil




X
d. EL peaks tagama, et maailmamerd käsitlev poliitika toetaks nii keskkonnakaitset kui ka majanduslikku konkurentsivõimet
X




e. Mereruumi paremaks kavandamiseks ja kasutamiseks tuleks luua uus ELi ookeanide majandamise raamistik



X

f. Maailmamere planeerimisel tuleks süstemaatiliselt käsitleda kliimamuutuste mõju rannikualadele, meredele ja ookeanidele
X





5. Kui oluline on naaberriikide koostöö ühiste merepiirkondade haldamisel?
Maksimaalselt 1 valik(ut)

• Väga oluline
•

• Mõnevõrra oluline
•

• Olen neutraalsel seisukohal
•

• Ebaoluline
•

• Ei oska öelda

6. Kas soovite vastata küsimustiku teisele osale, milles keskendutakse praeguse mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamise ja maailmamerd käsitleva Euroopa õigusakti väljatöötamise üksikasjalikumatele aspektidele?
Maksimaalselt 1 valik(ut)

• Jah (selle valiku korral kuvatakse vastajale II osa)

• Ei (selle valiku korral kuvatakse vastajale kohe kokkuvõte, või kui vastaja on VKE, III osa)

•

II osa. Konkreetsed küsimused: maailmamerd käsitleva Euroopa õigusakti väljatöötamine ja mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamine (ekspertidest vastajad)

1. Mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamise eesmärgid ja prioriteedid

Mereala ruumilise planeerimise direktiivi praegused eesmärgid on järgmised:
• vähendada konflikte ja saavutada eri tegevuste koostoime;
• soodustada investeeringuid prognoositavuse, läbipaistvuse ja õiguskindluse abil;
• suurendada ELi riikide vahelist piiriülest koostööd, et arendada taastuvenergiat, eraldada laevateid, paigaldada torujuhtmeid ja merekaableid jne;
• kaitsta keskkonda kaitsealade määramise, ökosüsteemidele avalduva mõju arvutamise ja ruumi mitmeotstarbelise kasutamise võimaluste kindlakstegemise kaudu.

7. Praegu rakendatav mereala ruumilise planeerimise direktiiv on oma eesmärkide saavutamisel tulemuslik.
Maksimaalselt 1 valik(ut)

• Nõustun täielikult

• Nõustun

• Olen neutraalsel seisukohal

• Ei nõustu

• Ei nõustu üldse

• Ei oska öelda

8. Milliseid eesmärke tuleks pidada mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamisel esmatähtsaks? (Valige kuni 4 vastusevarianti)
Valikud vahemikus 1 – 4

• Sektoriülese koordineerimise suurendamine riiklike haldusasutuste tasandil

• Mereala ruumilise planeerimise muutmine ökosüsteemipõhiseks, mis tähendab, et merendustegevuse puhul tuleb arvestada mereökosüsteemide ökoloogiliste piiridega

• Kliimateadlikkuse edendamine, st kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise lõimimine planeerimisse

• ELi elurikkuse eesmärkide ja merekaitsealade lõimimine

• Parem kooseksisteerimine / mitmeotstarbeline kasutamine

• Parem järelevalve selle üle, kuidas mereala ruumiline planeerimine aitab saavutada keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke

• Sidusrühmade parem koostöö ja kaasamine

• Ranniku- ja saarekogukondade ning äärepoolseimate piirkondade parem kaasamine

• Paremini korraldatud merepiirkonnapõhine lähenemisviis mereala ruumilisele planeerimisele

• Digitaalne andmete jagamine ja tsentraliseeritud seireandmed

• Maismaa ja mere koostoime suurendamine ning „allikast mereni“ lähenemisviis

• Merendusjulgeoleku ja merekaitse mereala ruumilisse planeerimisse lõimimise toetamine

• Kestliku konkurentsivõime edendamine

• ELi diplomaatia ja reeglitel põhineva rahvusvahelise juhtimise tõhustamine

• Maailmamerealaste teadusuuringute, teadmiste, oskuste ja innovatsiooni edendamine

• Eri tegevuste vaheliste konfliktide tulemuslik ennetamine

• Muu





Kui vastasite „muu“, palun täpsustage:
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

kuni 500 tähemärki
Kasutatud 0 tähemärki. Maksimaalne tähemärkide arv 500.

9. Mereala ruumilised planeeringud toetavad merestrateegia raamdirektiivis määratletud ELi merede ja ookeanide hea keskkonnaseisundi saavutamist
Maksimaalselt 1 valik(ut)

• Nõustun täielikult

• Nõustun

• Olen neutraalsel seisukohal

• Ei nõustu

• Ei nõustu üldse

• Ei oska öelda

10. Mil määral hõlbustaks Teie arvates see, kui maailmamerd käsitlevas Euroopa õigusaktis viidataks asjakohastele maailmamerega seotud ELi eesmärkidele (nt Euroopa maailmamerepakti käsitleva teatise lisas), nende sidusat ja tulemuslikku rakendamist?
Maksimaalselt 1 valik(ut)

• Äärmiselt tulemuslikult

• Tulemuslikult

• Ei seda ega teist

• Mittetulemuslikult

• Äärmiselt mittetulemuslikult

• Ei oska öelda


Märkused:
Asjakohaste ELi eesmärkide koondamine ühte õigusakti ei pruugi anda täiendavat praktilist väärtust. Olulisem on olemasolevate kohustuste parem sidustamine ja rakendamine.
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

kuni 500 tähemärki
Kasutatud 0 tähemärki. Maksimaalne tähemärkide arv 500.

2. Sinimajanduse tegevused ja mitmeotstarbelise kasutamisega seotud kaalutlused 

11. Mil määral tuleks Teie arvates võimaluse korral soodustada mereala mitmeotstarbelist kasutamist (nt kombineerida energia, transport ja looduskaitse)?
Maksimaalselt 1 valik(ut)

• Täielikult poolt

• Poolt

• Olen neutraalsel seisukohal
• Vastu



• Täielikult vastu

• Ei oska öelda




12. Mil määral nõustute järgmise väitega? 
Merendustegevuse planeerimisel tuleks arvesse võtta inimtegevuse kumulatiivset keskkonnamõju.
Maksimaalselt 1 valik(ut)

• Alati

• Sageli

• Mõnikord

• Harva

• Mitte kunagi

• Ei oska öelda


13. Mil määral nõustute, et läbivaadatud mereala ruumilise planeerimise direktiivis tuleks nõuda julgeolekukaalutluste lisamist mereala ruumilisse planeerimisse?
Maksimaalselt 1 valik(ut)

• Nõustun täielikult

• Nõustun

• Olen neutraalsel seisukohal

• Ei nõustu

• Ei nõustu üldse

• Ei oska öelda



3. Sidusrühmade kaasamine ja üldsuse osalemine 

14. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?

Nõustun täielikult
Nõustun
Olen neutraalsel seisukohal
Ei nõustu
Ei nõustu üldse
Ei oska öelda
a. Tuleks kehtestada sidusrühmade kaasamise miinimumnõuded

X



b. Tuleks kehtestada selged suunised sidusrühmade kaasamiseks

X



c. Läbipaistvuse suurendamiseks tuleks parandada üldsuse juurdepääsu maailmamereteabele

X



d. Pädev asutus peaks avalikud konsultatsioonid dokumenteerima ja andma tagasisidet selle kohta, kuidas märkusi käsitleti
X




e. Julgustada tuleks kohalike kogukondade ja asutuste suuremat osalemist maailmamere planeerimist käsitlevates otsustes
X






4. Teaduslikud andmed ja maailmamere seire 

15. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?


Nõustun täielikult
Nõustun
Olen neutraalsel seisukohal
Ei nõustu
Ei nõustu üldse
Ei oska öelda
a. Liikmesriikidelt tuleks nõuda mereala ruumiliseks planeerimiseks kasutatavate andmete jagamist, et parandada otsustusprotsessi
X




b. ELi liikmesriikide tsentraliseeritud andmed aitaksid parandada riiklikku ja piirkondlikku mereala ruumilist planeerimist
X




c. Maailmamere seire juhtimissüsteemi kasutuselevõtt peaks aitama vältida maailmamere seire killustatust liikmesriikides ja nende vahel




X

16. Milline on Teie hinnang praegusele Euroopa maailmamere seire süsteemile? (Valida võib mitu vastust)

• On hästi koordineeritud, toimiv ja tulemuslik

• Tulemuslikud IT-vahendid ja -mehhanismid kohapealsete maailmamere kampaaniate kavade koordineerimiseks on üldjoontes olemas ja toimivad

• Saaks märkimisväärset kasu paremast juhtimisest riiklikul tasandil

• Saaks märkimisväärset kasu paremast juhtimisest ELi tasandil

• Saaks märkimisväärselt kasu paremast juhtimisest piirkondlikul (merepiirkonna) tasandil

• Saaks märkimisväärselt kasu paremast juhtimisest ELi tasandil, et aidata kaasa rahvusvahelisele tasandile

• Saaks märkimisväärselt kasu tulemuslike IT-vahendite ja -mehhanismide väljatöötamisest, et paremini koordineerida kohapealseid maailmamere kampaaniate kavu

• Muu

Kui valisite „muu“, siis palun täpsustage
Vajalik on parandada olemasolevate süsteemide koordineerimist ELi tasandil, kasutades olemasolevaid platvorme (nt EMODnet), vältides uute paralleelsete süsteemide loomist ja lisahalduskoormust.
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

kuni 500 tähemärki
Kasutatud 0 tähemärki. Maksimaalne tähemärkide arv 500.

17. Kui juhtimise tõhustamiseks luuakse maailmamere seire Euroopa foorum (mis eeldatavasti koosneks liikmesriikidest ja Euroopa Komisjonist), peaks see (valida võib mitu vastust):

• nõustama Euroopa Komisjoni

• nõustama liikmesriike

• olema võimeline tegema otsuseid, millel on mõju ELi tasandil (nt ühiste standardite kasutamine, koostöövahendid)

• olema võimeline tegema otsuseid, millel on mõju liikmesriikidele (nt riiklike strateegiate kohandamine vastavalt foorumi soovitustele)

Kokkuvõte. Täiendavad märkused (kõik vastajad)

Küsimus 22. Kui Teil on mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamise ja maailmamerd käsitleva Euroopa õigusakti väljatöötamise kohta täiendavaid märkusi, esitage need allpool.

Eesti toetab mereala ruumilise planeerimise tugevdamist ELis läbi olemasolevate poliitikate parema sidustamise ja rakendamise. Oluline on säilitada liikmesriikide paindlikkus ning vältida täiendavat halduskoormust ja dubleerivaid juhtimisraamistikke.
Prioriteediks peaks olema ökosüsteemipõhise lähenemise tugevdamine, kliimamuutustega arvestamine ning tegevuste kooseksisteerimise parandamine. Samuti on oluline toetada regionaalset koostööd olemasolevates formaatides (nt HELCOM, VASAB).
Andmete kogumine ja jagamine peab toetama teaduspõhist otsustamist, kuid säilitama liikmesriikide otsustusõiguse.
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

kuni 500 tähemärki
Kasutatud 0 tähemärki. Maksimaalne tähemärkide arv 500.