Edastuskiri



Lp Keskkonnaamet, [email protected]
Lp Terviseamet, [email protected]



(kuupäev digiallkirjas) nr 7-1/1-6

Kaaskiri

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt saadame Teile arvamuse andmiseks Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Mandre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise korralduse ja Raasiku vallavalitsuse poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu.

Arvamus esitada kirjalikult e-posti aadressil [email protected] või paberkandjal aadressil Tallinna mnt 24, Aruküla, Harjumaa 75201. Küsimuste korral pöörduda planeeringute spetsialisti poole.


Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Bärbel Salumäe
vallavanem

Koostaja:
Indrek Mikk
volitatud arhitekt, tase VII
planeeringute spetsialist
tel. +372 53501209
[email protected]


Lisa-1_Mandre-DP_lahteseisukohad
Lisa-2_Mandre-DP_Arukula_algatamine_EELNOU
Lisa-3_Raasiku vallas Aruküla alevikus Mandre ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Lisa 1
LÄHTESEISUKOHAD
Aruküla alevikus Mandre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks



Joonis 1 Planeeringuala, väljavõte Maa-ameti X-Gis kaardirakendusest

ÜLDOSA
Detailplaneeringu eesmärgiks on elamukruntide moodustamine. Kavandatakse on 5 kaksikelamu maa, kolme tee- ja tänava maa sihtotstarbega krundi moodustamist. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 2,36 ha (lisa 1).
Maaüksusel pole varem kehtestatud detailplaneeringuid.
Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr 24 kehtestatud „Raasiku Valla üldplaneeringuga“, kus antud planeeringualal maakasutuse juhtotstarve on elamumaa.

1. OLEMASOLEV OLUKORD

1.1. ASUKOHT

Planeeritavasse alasse kuulub Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Mandre katastriüksus, (katastritunnus 65101:003:0176) ja Nõmme tee 3 (katastritunnus 65101:003:0761).
Planeeritava ala asub metsase miljööga Aruküla männikus. Põhjapoolsel küljel kulgeb Lagedi- Aruküla- Peningi riigitee (katastritunnus 65101:003:0397, sihtotstarve 100% transpordimaa), lõuna küljel munitsipaalomandis olev Nõmme tee (katastritunnus 65101:003:0591, sihtotstarve 100% transpordimaa), millest omakorda lõunasse jäävad mõned eluhoonetega kinnistud.

1.2. KATASTRIÜKSUS

1.2.1. Aruküla alevik, Mandre katastriüksus (kinnistu nr 5673102, katastritunnus 65101:003:0176, pindala 19128,0 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) ja Nõmme tee 3 katastriüksus (kinnistu nr 13478402, katastritunnus 65101:003:0761, pindala 4517,0 m2; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa).

1.3. LÄHIALA

Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks.

1.4. PLANEERINGU ALA

1.4.1. Planeeringu ala moodustab Mandre, Nõmme tee 3 katastriüksused ning lähiala.
1.4.2. Planeeringu ala suurus on ligikaudu 2,36 ha.

1.5. HOONESTUS

Kinnistul puudub hoonestus.

1.6. TEHNOVÕRGUD

1.6.1. ELEKTER – puudub.
1.6.2. VESI – puudub.
1.6.3. KANALISATSIOON – puudub.
1.6.4. SIDE – kaabelside puudub.

1.7. PIIRANGUD

Piirangu alus
Kood riiklikust registrist
Piirangu ulatus
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

15967969
26 m
Elektrimaakaabelliin
AXPK.4x240


16444881
2,4 m


2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

2.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

2.1.1. Varasemalt samale alale kehtestatud detailplaneeringuid pole.
2.1.2. Arvestama peab planeeringualaga külgnevate kehtivate ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, et tagada elamualade sujuv üleminek ja ühtne teede võrgustik.
2.1.3. Raasiku valla üldplaneering (kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusega nr 24).
2.1.4. Harju maakonnaplaneering 2030+.
2.1.5. Planeerimisseadus.
2.1.6. Ehitusseadustik;
2.1.7. Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);
2.1.8. Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);
2.1.9. Raasiku valla jäätmekava 2022 – 2027, vastu võetud 08.02.2022 nr 2;
2.1.10. Raasiku valla heakorraeeskiri, vastu võetud 27.11.2012 nr 19;
2.1.11. Keskkonnaministri 31.07.2019 a määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus";
2.1.12. Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid.

2.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD

2.2.1. Geodeetiline mõõdistus tehnovõrkude ja kinnistute piiridega mõõtkavas M 1:500 kogu planeeringuala ulatuses.
2.2.2. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute täpne nimekiri ja ulatus selguvad detailplaneeringu koostamise käigus, koostöös pädevate asutustega.
2.2.3. Uuringu tulemused ja kaitsemeetmed peavad kajastuma detailplaneeringus. Uuringute tulemused tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta.

2.3. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED

2.3.1. Detailplaneering kooskõlastatakse vastavalt planeerimisseaduse §133-le ja Vabariigi Valitsuse määrusele „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (vastu võetud 17.12.2015 nr 133).
2.3.2. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
2.3.3. Piirinaabrid.
2.3.4. Kruntide omanikud, kelle kinnistutele kavandatakse tehnovõrke või muid kitsendusi.
2.3.5. Päästeamet.
2.3.6. Politsei- ja Piirivalveamet.
2.3.7. Transpordiamet.
2.3.8. Keskkonnaamet.
2.3.9. Terviseamet.
2.3.10. Riigimetsa Majandamise Keskus
2.3.11. Elektrilevi OÜ.
2.3.12. Raven OÜ.

3. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS

3.1. ÜLDNÕUDED

3.1.1. Koostada detailplaneering mõõtkavas M 1:500. Planeeringus määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs, tänavavalgustus. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas tabeli kujul. Detailplaneering vormistada vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusele “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
3.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.
3.1.3. Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete ehitamist. Planeeringus peab olema selge ja üheselt mõistetav elluviimise kava, milles on järjestatud planeeringu elluviimise etapid, konkreetsed kohustused, vastutajad ning rahastajad. Tegevuskava peab kindlustama selle, et rahalised kohustused seoses planeeringu elluviimisega ei langeks kohalikule omavalitsusele ega ebaproportsionaalselt suurelt moodustatavate elamukruntide järgmistele omanikele. Moodustatavate elamukruntide järgmistele omanikele peab garanteerima toimiva ühiskasutatava infrastruktuuri ja teed kuni kruntide piirideni ning välistama võimaluse, et nad jäävad oma ehitusõiguse realiseerimises kellestki teisest sõltuma.
3.1.4. Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused on antud üldplaneeringus lk 13, Tabel 1. Planeeringus täpsustada ehitustingimusi, et hooned sobituks konkreetsesse asukohta.
3.1.5. Planeeritavatel kruntidel määrata ehitusõigus planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 4 kohaselt.
3.1.6. Hoonestusala määramisel arvestada teekaitsevööndit, krundi piire, tuleohutuskujasid, tehnovõrke ning juurdepääsuteid. Näidata võimalikud hoonete asukohad (sh abihooned).

3.2. KRUNDIJAOTUS

3.2.1. Moodustada elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid lähtudes üldplaneeringu tingimustest. Juurdepääsuteed käsitleda kui minimaalset kvartalisisest tänavat, kuid nii, et igale kinnistule oleks juurdepääs teemaalt. Moodustatavale teemaale kavandada ka muud kommunikatsioonid nii, et igale kinnistule saaks vajadusel lisada eraldi juurdepääsu ka tulevikus kavandatavale taristule.
3.2.2. Kavandada ühendusteele eraldi kinnistu, mille kaudu on võimalik kõigile kinnistutele juurdepääs ilma teisi elamukinnistuid läbimata.
3.2.3. Elamumaa kruntide minimaalne suurus on 3000 m2.
3.2.4. Kruntidel lubatud täisehitusprotsendi määramisel lähtuda üldplaneeringust.
3.2.5. Määrata ehitiste absoluutsed kõrgused.

3.3. HOONESTUS

3.3.1. Määrata hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil, arvestada sealjuures kehivate piirangutega, olemasoleva kõrghaljastusega, krundile juurdepääsudega ja ilmakaartega.
3.3.2. Eluhoone maksimaalne kõrgus on 10 m, maksimaalselt 2 korrust, eluhoone maksimaalse ehitusaluse pinna määramisel lähtuda üldplaneeringust.
3.3.3. Igale krundile võib ehitada ühe eluhoone ja ühe abihoone.
3.3.4. Iga elamuüksuse juurde planeerida krundi siseselt vähemalt kaks parkimiskohta.
3.3.5. Arhitektuursed tingimused planeeringualale peavad andma selged juhised, et tagada esteetiline ja ühtne keskkond. Eelistatud arhitektuurne ilme käesoleval planeeringualal oleks järgmine:
Katuste põhimahu kalle 30-50 kraadi. Katuste kattematerjal ette kirjutatud ei ole. Võimalik on kasutada hoonete sobiva paigutuse korral päikesepaneelidega katusematerjale. Sellega on võimalik vältida visuaalset reostust, mis tekib näiteks maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide puhul.
Hoonete viimistlemisel materjalidele piiranguid ei esitata. Eelistatud võiksid olla kombineeritud viimistlusmaterjalidega lahendused.
Avatäidete puhul kasutada kaasaegseid lahendusi. Võimalikku visuaalset sidumist kinnistuga.
3.3.6. Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt või vähemalt visuaalne eskiis. Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega, kasutama sarnaseid viimistlusmaterjale.

3.4. KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD

3.4.1. Jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
3.4.2. Planeerida planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
3.4.3. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.
3.4.4. Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti, et tagada ja suurendada jäätmete taaskasutamist. Võimaluse korral tuleb ehitusjäätmeid taaskasutada või  kui jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.
3.4.5. Mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus). Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise kasutamise kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud norme.
3.4.6. Kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.
3.4.7. Määrata piirdeaedade asukohad. Krunte on lubatud piirata avalikult kasutatava tee poolt kuni 1,6 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva aiaga või kuni 1.4 m kõrguse läbipaistmatu aiaga, mis peab moodustama visuaalselt tänava lõikes terviku. Hekk on võrdne läbipaistmatu aiaga.
3.4.8. Piirete planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii väikese- kui ka suurekasvulisi koeri.
3.4.9. Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrged hekid. Kinnistute vahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.
3.4.10. Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.

3.5. TURVALISUS

3.5.1. Vältida pimedate nurgataguste loomist.
3.5.2. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja need peavad olema piisavalt suurte mõõtmetega, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.

3.6. TEED, LIIKLUS

3.6.1. Juurdepääsud moodustatavatele kruntidele planeerida kavandatava uue juurdepääsutee kaudu ja siduda see olemasoleva teede võrguga.
3.6.2. Moodustada uus transpordimaa kinnistu. Käsitleda kavandatavat juurdepääsu kui minimaalset kvartalisisest tänavat.
3.6.3. Esitada planeeritava juurdepääsutee ristlõige.
3.6.4. Garanteerida ligipääs, kandevõime ja manööverdamisruum suurtele prügiveo- ja päästeautodele, näidata prügiveoki ja päästeauto pöörderaadiused ja ümberpööramise võimalused.
3.6.5. Määrata kommunikatsioonide ligipääsude jaoks vajalikud kitsendused ja servituudid. Olemasolevate ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.
3.6.6. Detailplaneeringu joonistele tuleb kanda nähtavuskolmnurgad, ning meetmed nähtavuse garanteerimiseks.
3.6.7. Parkimiskohtade arvutamisel lähtuda Linnatänavate standardist. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv. Parkimine lahendada planeeritava ala siseselt. Parkimiskohti planeerida minimaalselt 2 kohta ühe elamisühiku kohta.
3.6.8. Parkimine lahendada kinnistute siseselt.

3.7. LIIKUVUS

3.7.1. kirjeldada liikumisvõimalusi ja juurdepääse ühistranspordile nii valla siseselt kui omavalitsuste üleselt. Samuti võimalikku kergliiklust kooli, lasteaeda, kauplusse, raudteejaama.

3.7. TEHNOVÕRGUD

3.7.1. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude asukohtade ja nendega seotud kitsenduste ulatustega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu joonist M 1:500 või M 1:1000. Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse.
3.7.2. Tehnovõrgud kavandada transpordimaale ja võimalusel mitte teekatte alla. Tehnovõrgud paigaldada võimalikult ühte kanalisse, et vältida liigset kaevamist.
3.7.3. Määrata tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid ja kitsendused. Olemasolevate ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.
3.7.4. Olemasolevad ja planeeritavad tehnovõrgud selgitada välja koostöös võrguvaldajatega.
3.7.5. Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt.
3.7.6. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad olema neid hooneid teenindavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni välja ehitatud. Samuti peab olema välja ehitatud vajalik tuletõrje kustutusvee süsteem.

3.7.7. KÜTE

3.7.7.1 Selgitada välja realistlikud kütteviisid planeeringualal. Eelistada keskkonda säästvamaid kütteliike ja välistada levinumad kõige rohkem keskkonda saastavad kütteliigid.
3.7.7.2. Kui planeeringus on lubatud maaküte, siis näidata selle tarbeks ligikaudne ruumivajadus.
3.7.7.3. Päikesepaneelid ei tohi tekitada visuaalset reostust.
3.7.7.4. Õhksoojuspumpade paigaldamisel arvestada võimaliku naabreid häiriva õhumüra elimineerimisega.

3.7.8. ELEKTER

3.7.8.1. Olemasolev ja planeeritav elektriühendus selgitada välja koostöös Elektrilevi OÜ-ga.
3.7.8.2. Analüüsida ja välja tuua päikeseenergia või muu alternatiivenergia kasutamise võimalused. Üle 15 kW päikeseelektrijaamad on vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule detailplaneeringu kohustusega olenemata sellest, kas need mahuvad hoone katusele. Päikesepaneelide kavandamisel on detailplaneeringus eelkõige vajalik ruumianalüüs (võimsust ei pea piirama, et oleks võimalik kasutada parimaid võimalikke tehnoloogiaid).

3.7.9. VESI

3.7.9.1. Liituda ühisveevärgiga.
3.7.9.2. Lahendada tuletõrje veevarustus vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2. Kui on vaja rajada tuletõrjeveemahuti vms rajatis, siis selgelt välja tuua, kes ja kelle kulul see rajatakse, mis järjestuses on see elluviimiskavas. Kelle omandisse jäävad need rajatised, kellele jääb hooldamise kohustus ja millised servituudid on vaja seada.

3.7.10. KANALISATSIOON

3.7.10.1. Liituda ühiskanalisatsioonivõrguga.
3.7.10.2. Sademevee äravool lahendada krundisiseselt.
3.7.10.3. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0,5 m hoonestusala piires. Anda kavandatavad hoonestusala kõrgusmärgid ning näidata sademeveejuhtimise suunad.

3.7.11. SIDE

Selgitada välja, kas on võimalik planeerida liitumine valguskaabliga. Kui kaabliga ühendus pole võimalik, siis lahendada mobiilside baasil. Elurajooni rajamisel, kui ei ole võimalik koheselt sidekaabliga ühendada, siis muude trasside paigaldamise või teede ehitamise ajal paigaldada ka sidekanalisatsioon, et tulevikus oleks võimalik elurajoon lihtsalt ühendada.

4. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

4.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.
4.2. Seletuskiri, mis sisaldab muu hulgas: olemasolevad ja vajalikud kitsendused ning servituudid tabelina; detailplaneeringu elluviimise tegevuskava; kooskõlastuste koondtabel. Detailplaneeringu seletuskirjas anda planeeringu vajaduse põhjendus. Kirjeldada, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.
4.3. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.
4.4. Joonistest esitada:
4.4.1. asukohaskeem;
4.4.2. kontaktvööndi joonis;
4.4.3. tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega mõõdetuna vähemalt 10 m planeeringualast väljaspool M 1:500;
4.4.3. fotod olemasolevast situatsioonist;
4.4.4. põhijoonis M 1:500;
4.4.5. tehnovõrkude plaan M 1:500, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni, tänavate ja kraavide ristlõiked;
4.4.6. 3D illustratsioon maksimaalsete ehitusmahtudega.
4.5. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada digitaalselt .pdf-formaadis vallavalitsusele kooskõlastamiseks.
4.6. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avalikustamise läbiviimiseks esitada lisaks digitaalsetele failidele, mis on vastutava spetsialisti poolt allkirjastatud ka paberkandjal ühes eksemplaris värviline köide koos joonistega.
4.7. Kehtestamisel esitada detailplaneering Raasiku Vallavalitsusele järgnevalt:
4.7.1. Detailplaneeringu köide paberkandjal ühes eksemplaris;
4.7.2. Digitaalselt allkirjastatult ning failid kokku pakkimata:
4.7.2.1. seletuskiri .doc- ja .pdf formaadis,
4.7.2.2. joonised .dwg- ja .pdf formaadis.
4.8. Detailplaneeringu failid nimetada vastavalt juhendile „Andmekogusse esitamise nõuded failidele ja nende struktuurile“
(Planeeringute andmekogu (PLANIS) juhendid Planeerimine.ee)

5. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS

Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.
Koostaja: Indrek Mikk, planeeringute spetsialist 05.06.2026





PROTOKOLLILINE OTSUS

Aruküla 00.00.0000. a nr __

Aruküla alevikus asuva Mandre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
Detailplaneeringust huvitatud isik Lea Mandre on esitanud 27.01.2026. a taotluse detailplaneeringu algatamiseks Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Mandre katastriüksusel (kinnistu nr 5673102, katastritunnus 65101:003:0176, pindala 19128,0 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) ja Nõmme tee 3 katastriüksusel (kinnistu nr 13478402, katastritunnus
65101:003:0761, pindala 4517,0 m2; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa). Taotletud on 5 üksikelamu maa, kolme tee- ja tänava maa sihtotstarbega krundi moodustamist. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 2,36 ha.
Maaüksusel ei ole varem kehtestatud detailplaneeringuid. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.
Detailplaneeringu koostaja on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (registrikood: 10222546, aadress: Sõbra tn 24B, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10920, keda esindab juhatuse liige Madis Karu, e-mail [email protected], tel +372 52 81 979), detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ning kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega. KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumide alusel antud eelhinnang on esitatud käesoleva otsuse lisas 2. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. Eelhinnangus on välja toodud, missuguste meetmetega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel.
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Käesoleva otsuse ja eelhinnangu eelnõu osas on oma seisukohad andnud Keskkonnaamet (xx.xx.xxxx kirjaga nr xxxx), kes oli seisukohal, et detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH algatamise vajalikkuse. Keskkonnaameti seisukohtadest tulenevalt on käesolevat otsust ning lisasid vastavalt täiendatud.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ning võib kaasneda ainult väheoluline negatiivne keskkonnamõju. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile (09.10.2024 seisuga) ei ole planeeringuala vahetus lähialas kaitstavaid loodusobjekte ega  ka Natura 2000 võrgustiku ala. Kuna kavandatava tegevuse mõju   suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ei ole eeldatavalt ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-ning taastumisvõimet, siis sellega seoses eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Samuti ei sea tegevus ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Lähteseisukohtade kinnitamine üldplaneeringut täideviiva detailplaneeringu koostamiseks ei ole PlanS kohaselt kohustuslik aga detailplaneeringu koostamise korraldajal on õigus need väljastada, kui seda vajalikuks peab. Raasiku Vallavalitsus peab lähteseisukohtade kinnitamist üldjuhul vajalikuks. See annab planeeringu koostajale täpsemad juhised konkreetses asukohas üldplaneeringu tõlgendamiseks ning tingimused, mille täitmisel on võimalik esitada planeeringu üle otsustajatele vastuvõetav planeeringulahendus.
Arvestades eeltoodut ja lähtudes planeerimisseaduse §-dest 124-128, 130 ja 142, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10, § 31 punktist 1, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigete 3-6, § 34 lõike 2, § 35 lõigete 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2, Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusest nr 24 „Raasiku valla üldplaneeringu kehtestamine“
Raasiku Vallavalitsus otsustab:
1. Algatada Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Mandre katastriüksusel ning lähialal detailplaneeringu koostamine.
2. Kinnitada planeeringu koostamise lähteseisukohad, sh võimalike uuringute vajadus ja esialgne planeeringuala suurusega ca 1 ha. Joonis ja lähteseisukohad on lisas 1.
3. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada käesoleva otsuse lisas 1 nimetatud keskkonnameetmetega.
4. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes, Raasiku valla kodulehel, ajalehes Sõnumitooja ning teavitada valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.

Otsuse ja selle lisadega on võimalik tutvuda Raasiku valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://raasiku.ee/dokumendid), Raasiku Vallavalitsuse kantseleis ning eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga [email protected] , tel 53501209.
Planeeringu toimik:   https://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=399612
Vallavalitsuse protokollid: http://atp.amphora.ee/raasikuvv/?o=785&o2=100850&u=-1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&sbrq=2-1%2F
Detailplaneeringu algatamise otsus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 kohaselt haldusakti andmise menetluse algus, menetlustoiming, millel ei ole iseseisvat õiguslikult siduvat iseloomu. Detailplaneeringu algatamine ei anna õigustatud ootust planeeringu vastuvõtmiseks ega kehtestamiseks. Detailplaneeringu algatamise otsust ei saa üldjuhul vaidlustada. Vaidlustada saab haldusakte, milleks planeeringu menetluses on detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsus (HMS § 43 lg 2) või detailplaneeringu kehtestamise otsus (HMS § 43 lg 1 p 1, planeerimisseadus § 141).


(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)


Bärbel Salumäe Gunnar Nuuma
Vallavanem vallasekretär



Lisa 1_Mandre-DP_lahteseisukohad
Lisa 3_Raasiku vallas Aruküla alevikus Mandre ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang



Eelnõu koostaja:
Indrek Mikk
volitatud arhitekt, tase VII
planeeringute spetsialist
tel. +372 53501209
[email protected]










Raasiku vallas, Aruküla alevikus,
„Mandre ja lähiala“ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang


Koostaja: Raasiku Vallavalitsus
keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann







Koostatud: mai 2026
Asjaomaste asutuste märkustega täiendatud:
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 5
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ 5
2.2 Raasiku valla üldplaneering 5
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 6
3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon 6
3.2 Põhja- ja pinnavesi 6
3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus 7
3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik 7
3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik 8
3.6 Muinsuskaitse 8
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 9
4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele 9
4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule 9
4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele 11
4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus 11
4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus 12
4.6 Mõju kultuuriväärtusele 12
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus 13
4.8 Mõju kliimale 13
4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule 13
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju 14
5. Asjaomaste asutuste seisukohad 15
Kokkuvõte 16


Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Raasiku vallas asuva Mandre kinnistu (kinnistu nr 5673102, katastritunnus 65101:003:0176) jagamine viieks elamumaa sihtotstarbega krundiks, moodustada kaks tee ja tänavamaa krunti. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus.
Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 2 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“1 (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.


1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatava tegevuse asukohaks on Raasiku vallas Aruküla alevikus paiknev Mandre ja Nõmme tee 3 kinnistud, mis asuvad Aruküla männikus Lagedi–Aruküla–Peningi tee ääres. Planeeringuala suurus on 2,36 hektarit ning ala on hetkel kaetud kõrghaljastusega ja hoonestamata. Planeeringualast lõuna suunas paiknevad olemasolevad üksikelamud. Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse alale viis elamumaa sihtotstarbega krunti ning lisaks moodustatakse kolm tee- ja tänavamaa krunti. Määratakse moodustatavatele kruntidele servituutide vajadus ja ulatus, hoonestusalad ning hoonestustingimused ja ehituslikud tingimused. Lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.


Joonis 1. Mandre ja lähiala detailplaneeringu lahendus seisuga mai 2026

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+

Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonna teemaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu põhimõtetega. Planeering toetab olemasoleva asustuse tihendamist ning aitab vältida valglinnastumise levikut, kuna arendus on kavandatud väljakujunenud elamupiirkonna vahetusse lähedusse. Kavandatavate elamukruntide rajamine vastab põhimõttele suunata uued arendused hästi juurdepääsetavatesse asukohtadesse ning aitab kaasa Aruküla aleviku kui kohaliku keskuse tugevnemisele.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohevõrgustiku eesmärk on säilitada loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslik ruumiline struktuur, arvestades sealjuures asustuse ja taristu arenguvajadusi. Samas on Aruküla alevik määratud linnalise asustusega alaks, kus rohevõrgustiku osad täidavad eelkõige puhkeotstarbelist funktsiooni. Oluline on tagada rohevõrgustiku sidusus nii asula sees kui ka ühendustes ümbritsevate aladega, sealhulgas säilitada rohekoridoride toimivus.
Kavandatava tegevuse elluviimisel on hinnatud mõju rohetaristule ning kavandatud meetmed selle säilimise ja toimimise tagamiseks. Rohevõrgustikuga kattumine ei välista ehitustegevust, kui säilivad ala ökoloogilised ja puhkeväärtused. Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule on rohealade piirid ja kasutustingimused täpsustatud ning detailplaneeringuga nähakse ette meetmed rohevõrgustiku säilitamiseks, sealhulgas tarastamise vältimine ja haljastuse maksimaalne säilitamine.

2.2 Raasiku valla üldplaneering

Kavandatav detailplaneering on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on käsitletava kinnistu juhtotstarbeks elamumaa. Planeering järgib üldplaneeringus seatud ruumilise arengu põhimõtteid, suunates arendustegevuse aleviku lähemal paiknevatele aladele, mis on põhjendatud nii ruumilise loogika kui ka ressursisäästlikkuse seisukohast.
Planeeringulahendus tagab kvaliteetse elukeskkonna kujundamise, pöörates erilist tähelepanu olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisele. Detailplaneeringus määratakse nõuded haljastuse kaitseks ja säilitamiseks. See aitab vältida ulatuslikku metsaraiet ning toetab rohelise ja looduslähedase elukeskkonna säilimist. Kavandatav arendus kooskõlas üldplaneeringu eesmärkidega ning aitab kaasa tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilisele arengule.



3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon
Geoloogia
Pinnakate
Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 47 – 47,5 m. Kinnistu asub õhukese pinnakattega alal, kus kvaternaarisetete paksus on alla 1 m (0,5-0,6 m).

Aluspõhi
Aluspõhi avaneb uuringualal vähem kui 1 m sügavusel maapinnast, abs kõrgusel ca 45 m. Planeeringu ala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus aluspõhja üksuseks Kahula (O3kh): Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu savikas lubjakivi ja mergel.

Maavarad ja maardlad
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti maardlate rakenduse andmetele ei paikne planeeringualal ega selle vahetus läheduses registrisse kantud maavarasid ega maardlaid. Lähim maardla on Peningi turba maardla (maardla kood: MRD0000205), mis asub ligikaudu 1,1 km kaugusel planeeringualast.(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad).

Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2020. aasta seisuga;https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e) kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga pinnasel (10-50 kBq/m3). Vajalik on radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.

Geodeetilised punktid
Geodeetilised punktid planeeringualal puuduvad.

Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilisi uuringuid planeeringu alal tehtud ei ole.

3.2 Põhja- ja pinnavesi

Põhjaveekompleks
Karbonaatsete kivimite veekompleks_1, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Põhjavee kaitstus
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti geoportaali põhjavee kaitstuse kaardile (1:50 000 geoloogiline baaskaart) on planeeringu ala põhjavesi kaitsmata see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeringualast ligikaudu 500 m kaugusel paikneb karstivorm (karstiauk), mis viitab piirkonna suuremale põhjavee haavatavusele.

Põhjavee tase ja liikumise suund
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaardile peaks liikuma põhjavesi Aruküla aleviku piirkonnas suures plaanis loode suunas. Staatiline veetase on ca 8,6 m sügavusel.
Puurkaevud
Planeeritaval alal puuduvad Keskkonnaregistri (seisuga 08.05.2026) andmetel puurkaevud. Lähim puurkaev (PRK0020119) asub Aruküla alevikus Nõmme tee 2a kinnistul (katastritunnus 65101:003:0538), ligikaudu 28 meetri kaugusel planeeringualast. Tegemist on 22 m sügavuse puurkaevuga.

Maaparandussüsteemid
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses (805 m) maaparandussüsteeme.

3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus

Müra ja vibratsioon
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei ole planeeritaval alal ega selle ümbruses vibratsiooni ja müra põhjustavaid objekte.

Õhusaaste
Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt ei asu planeeritava ala läheduses õhusaasteluba omavaid objekte.

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Detailplaneeringu alal ega lähiümbruses ei asu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid.

Soojussaared
Planeeritaval alal ei ole registreeritud Maa-ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakenduses soojussaari.

Jääkreostus
Planeeringualale ei jää jääkreostusobjekte. Lähim jääkreostusobjekt jääb ca 320 m kaugusele põhja suunda. Tegemist on Aruküla aleviku eriti ohtlik põhjaveereostuse alaga (jääkreostusobjekt; registrikood JRA0000005). Saaste liigiks on aromaatsed süsivesinikud, diiselkütus, kütteõli ja trafoõli. Põhjavesi jääkreostusobjekti piirkonnas joogiks kõlbmatu.

3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb nii Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui ka Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt määratletud rohevõrgustiku alal.

Taimestik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas ning kuulub rohevõrgustiku tugialasse. Ala iseloomustab suhteliselt ühtlane haljastus ning väljakujunenud kõrghaljastus, kus domineerivaks puuliigiks on harilik mänd. Lisaks kasvavad alal vaher, tamm ja paju.
Põõsarinde moodustavad peamiselt lehtpuud ja lehtpuuvõsa, millest enam levinud on noored tammed, vahtrad, sarapuud, kukerpuu ja paju. Esineb ka üksikuid kadakaid ja õunapuid.
Planeeringualal registreeritud vääriselupaiku ei esine. Küll aga paikneb planeeringuala vahetus läheduses vääriselupaik VEP158096, mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (kasvukohatüüp 11311 – jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp). Nimetatud vääriselupaigal kehtivad kaitselised piirangud, mille kohaselt ei ole lubatud surnud ja lamapuidu eemaldamine ega puude raie.
Planeeringualale jääb 0,1532 ha suurune karuputke koloonia HA125, kus toimub aktiivne tõrje tõstetav laudsiiani.

Loomastik
Aruküla männiku ala iseloomustab mitmekesine, kuid inimasutuse läheduse tõttu pigem hajus loomastik. Aruküla männikus esineb kuklaste pesasid. Planeeringualal ei paikne ulukitele olulisi elupaiku ega toitumisalasid, mistõttu suuremad imetajad, nagu kitsed, jänesed, ilvesed ja rebased, esinevad alal pigem juhuslike eksikülalistena. Samuti on piirkonnas täheldatud roomajaid, sealhulgas rästikut ja nastikut.
Kõrval kinnistul (65101:003:0538) paikneb Eesti Looduse Infosüsteemi alusel põhja-nahkhiire liigileiukoht (KLO9116330), mis on registreeritud 27.07.2010. Antud leiukoht on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel nahkhiire toitumisala, seega võivad nahkhiirlased kasutada maa-alal vanu õõnsustega puid suvisteks varjepaikadeks. Nahkhiirte uuringu käigus on tuvastati Aruküla männikus kolm liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ning tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Uuringute põhjal kasutab ala püsivalt toitumisalana põhja-nahkhiir, samas kui teised liigid ei asusta piirkonda püsivalt.

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Planeeringualast ligikaudu 613 meetri kaugusel lääne suunas, Välja tee ääres ning Võidu tn 17 kinnistul, on registreeritud kaitstava loodusobjektina III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (keskkonnaregistri koodid KLO9342586 ja KLO9342587). Lisaks on Võidu tänava ääres tuvastatud III kategooria kaitsealune liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (keskkonnaregistri kood KLO9342588).
Lähim hoiuala on Limu raba hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000133) asukohaga Rae vald, Seli küla, mis asub planeeringu alast ca 5 km kaugusel.
Natura 2000 võrgustik lähialal puudub. Lähim Natura 2000 ala on Paraspõllu Loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000459) asukohaga, mis asub planeeringu alast ca 4,8 km kaugusel.

3.6 Muinsuskaitse

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kultuurimälestisi ega pärandkultuurobjekte.


4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Arvestades liikide paiknemist väljaspool planeeringuala ning nende vahelist piisavat kaugust, ei ole kavandatava tegevuse otsene mõju neile tõenäoline.
Lähim hoiuala – Limu raba hoiuala – paikneb ligikaudu 4,7 km kaugusel ning lähim Natura 2000 ala (Paraspõllu loodusala) umbes 4,8 km kaugusel planeeringualast. Selline kaugus välistab olulise mõju nende alade kaitse-eesmärkidele.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele.

4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku rohevõrgustiku alal, mille põhifunktsioonideks on elurikkuse säilitamine, maastikulise sidususe tagamine ning puhke- ja elukeskkonna väärtuste hoidmine. Tegemist on metsase alaga, mida majandatakse püsimetsana ning mille puhul on oluline säilitada nii ökoloogiline toimivus kui ka rekreatiivne kasutus.
Detailplaneeringuga kavandatakse 2 ha suurusele alale 6 elamumaakrunti. Arvestades ala suurust ja kavandatava hoonestuse mahtu, on tegemist mõõduka ruumilise sekkumisega rohevõrgustiku alal. Planeeringu elluviimisel kaasneb paratamatult metsamaa osaline vähenemine ning rohekoridori lokaalne killustumine.
Mõju leevendab siiski asjaolu, et hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning ala säilib osaliselt metsastatuna. Metsasuse osakaal määratakse detailplaneeringu tingimustega ning olemasolevatel kruntidel tuleb üldjuhul säilitada mändide arv või tagada asendusistutus. Püsimetsana majandamise põhimõtted toetavad metsa järjepidevust, elurikkuse säilimist ning rohevõrgustiku toimivust ka pikemas perspektiivis.
Rohevõrgustiku toimimise seisukohalt on oluline, et säiliksid puistutevahelised ühendused ning ei tekiks läbimatuid barjääre. Kavandatav tegevus ei loo ulatuslikke tõkkeid liikide liikumisele, kuna hoonestus jääb madala tihedusega ning metsastruktuur säilib osaliselt. Seetõttu on mõju rohevõrgustiku sidususele hinnanguliselt piiratud ja lokaalne.
Kavandatava tegevuse tulemusel kujuneb alast asulaga põimitud ning korrastatud parkmets. Ühelt poolt väheneb ala looduslik metsik ilme ja looduslähedus, kuid teiselt poolt paraneb visuaalne kvaliteet ja heakord, sh väheneb risustatus ning korrastatakse metsaalust.
Lõpptulemust mõjutab olulisel määral ka tulevaste elanike käitumine ja hoiakud – see, mil määral väärtustatakse metsakeskkonda, hoitakse olemasolevat kõrghaljastust ning välditakse liigset sekkumist looduslikku kooslusesse. Teadlik ja keskkonnahoidlik kasutus aitab säilitada ala rohevõrgustiku funktsioone ning toetab parkmetsa kujunemist, samas kui hoolimatu kasutus võib suurendada survet metsaökosüsteemile.
Kavandatav tegevus avaldab rohevõrgustikule mõõdukat, kuid leevendatavat mõju. Tingimusel, et järgitakse Aruküla männiku ala kasutustingimusi (metsasuse säilitamine, asendusistutus, püsimetsa põhimõtted), ei ole oodata rohevõrgustiku toimimise olulist halvenemist.

Taimestik
Kavandatav tegevus toob kaasa taimestiku osalise eemaldamise peamiselt hoonestusaladel, juurdepääsuteede rajamisel ning tehnovõrkude väljaehitamisel. Selle tulemusel väheneb kõrghaljastuse osakaal ning muutub olemasolev taimkate, avaldades otsest negatiivset mõju planeeringuala taimestikule. Mõju ulatus on siiski piiratud ja leevendatav, kuna kavandatav hoonestus on väikesemahuline ning hajutatud ning osa olemasolevast haljastusest säilitatakse.
Planeeringu tingimuste kohaselt tuleb üldjuhul säilitada olemasolev mändide arv või tagada nende asendamine samaväärse istutusega. See aitab säilitada ala iseloomulikku ilmet ning toetab taimestiku järjepidevust ja looduslähedast keskkonda.
Planeeringualal registreeritud vääriselupaiku ei esine. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (jänesekapsa–pohla kasvukohatüüp), paikneb planeeringualast ligikaudu 110 m kaugusel. Kavandataval tegevusel ei ole eeldatavasti vääriselupaigale olulist mõju, kuna planeeringuala ei piirne vääriselupaigaga otseselt ning nende vahele jääb ligikaudu 110 m laiune metsariba. Samuti ei ole kavandatavate tööde, sealhulgas raiete, tegemine vääriselupaiga alal vajalik. Arvestades vääriselupaiga paiknemist olemasolevas rekreatiivses metsakeskkonnas, on ala külastatavus juba praegu üheks seda mõjutavaks teguriks.
Planeeringualal paikneb karuputke koloonia HA125, kus jätkub aktiivne tõrje. Võõrliigi leviku vältimiseks tuleb ehitustööde käigus rakendada rangeid ettevaatusabinõusid, eelkõige vältida saastunud pinnase laialivedu ja rasketehnikaga koloonia alal liikumist ilma kaitsemeetmeteta. Vajadusel tuleb koloonia pinnase käitlemine kooskõlastada Keskkonnaametiga ning kasutada meetmeid, mis välistavad võõrliigi leviku väljapoole olemasolevat kasvuala.
Kavandatava tegevuse mõju taimestikule lokaalne ja mõõdukas. Kuigi osa olemasolevast taimkattest hävib, on mõju võimalik leevendada planeeringuliste tingimuste ja haljastusmeetmete rakendamisega ning olulist negatiivset mõju laiemale taimestikule ega lähialade väärtuslikele kooslustele ei ole oodata.



Foto 1. Harju tee 33b looduslik taimestik (11.05.2026)

Loomastik
Kavandatav tegevus toob kaasa elupaikade osalise vähenemise ning häiringute suurenemise, eelkõige ehitustegevuse ajal (müra, vibratsioon, inimtegevuse intensiivistumine). See võib ajutiselt häirida piirkonnas liikuvaid loomi ning vähendada ala kasutatavust eeskätt väiksemate liikide jaoks. Samas, arvestades ala iseloomu ning selle senist kasutust elamupiirkonnana, ei ole tegemist loomastiku seisukohalt kriitilise tähtsusega elupaigaga.
Mõju leevendamiseks on võimalik rakendada järgmisi meetmeid:
• kuklaste pesade esinemisel tagatakse nende säilimine või vajadusel ümberasustamine vastavalt kehtivatele nõuetele;
• hoonestus kavandatakse viisil, mis võimaldab maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust, tagades sellega sobivate toitumis- ja liikumistingimuste säilimise, sh põhja-nahkhiirele;
• suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist;
• ettevaatusprintsiibist lähtuvalt valgus- ja mürarikast ehitustegevust planeerida päevasele ajale, et mitte õhtupimeduses häirida nahkhiirte tegevust.
• öine intensiivne valgustus on nahkhiirtele häiriv. Vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks nahkhiirte leiukohtade läheduses kasutada madalama asetusega nõrku lampe (mitte valgustada puude võrasid ja põõsaid) ehk valida võimalusel nahkhiirtele sõbralik valguslahendus.
• ehitustegevuse käigus välditakse roomajate ja teiste väikeloomade otsest kahjustamist.
Kavandatava tegevuse mõju loomastikule on lokaalne ja mõõdukas. Mõju on valdavalt ajutine ning leevendatav ning ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkonna loomastiku seisundile ega rohevõrgustiku toimimisele.


4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele

Detailplaneeringuga kavandatakse 5 elamumaa krunti, mille veevarustus ja reoveekäitlus lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. See lahendus vähendab oluliselt riski, et reovesi imbub pinnasesse ning saastab põhjaveekihti, mis on kaitsmata põhjaveega alal eriti oluline.
Kavandatava tegevuse peamised mõjud põhjaveele võivad avalduda ehitusetapis, mil esineb ajutine risk pinnase ja põhjavee reostuseks (nt kütuste, õlide või muude kemikaalide lekked). Põhjavee saastumise vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid. Masinate parkimine, tankimine ja hooldustööd peavad toimuma selleks ette nähtud lekkekindla kattega kõvapinnalisel alal. Nõuetekohaste ehitus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel (nt lekkekindlad töövõtted, kemikaalide korrektne käitlemine) on see risk väike ja ajutine.
Pinnavee osas võib hoonestuse lisandumine suurendada kõvakattega pindade osakaalu ning vähendada sademevee looduslikku imbumist pinnasesse. Samas on mõju ulatus piiratud, arvestades hoonestuse väikesemahulisust. Sademevee hajutatud immutamine krundil või selle juhtimine sobivatesse lahendustesse (nt imbväljakud, haljasalad) aitab säilitada looduslähedast veerežiimi.
Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ja pinnaveele on väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine, sademevee nõuetekohane käitlemine ning ehitusaegsete keskkonnanõuete järgimine tagavad, et olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile ega veerežiimile ei ole oodata.

4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas metsastatud alal ning piirneb põhjast Lagedi–Aruküla–Peningi maanteega, kus lubatud sõidukiirus on 60 km/h. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei paikne planeeringualal ega selle lähiümbruses olulisi müra- ega vibratsiooniallikaid. Samuti puuduvad piirkonnas Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) andmetel õhusaasteluba omavad objektid, ohtlikud või suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Lähipiirkonnas ei esine teadaolevaid kiirgusallikaid ega olulisi lõhnahäiringute tekitajaid ning neid ei ole ka kavandatud. Planeeringualal ei ole tuvastatud soojussaari.
Peamiseks potentsiaalseks häiringuallikaks on Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Arvestades liiklussageduse kasvu viimastel aastatel, on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus hinnata müraolukorda täpsemalt. Mürauuringu tulemuste alusel tuleb vajadusel kavandada leevendusmeetmed, nagu hoonete sobiv paigutus, müratõkked, haljastuslahendused või hoonete heliisolatsioon. Eesmärk on tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud normtasemetele ning planeerimisseaduse nõuetele.
Tulenevalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega, sealhulgas müra, vibratsiooni ja õhusaastega. Häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Vajadusel kavandada leevendusmeetmed, mis tagavad nõuetele vastava keskkonnaseisundi.
Ehitustöödega kaasneb ajutine müra ja vibratsioon, kuid nende mõju on ajaliselt piiratud ning peab jääma kehtivate normide piiresse. Müra tekitavaid töid tuleb võimalusel vältida tavapäraste puhkeaegade ajal ning ehitusmüra ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ajavahemikus 21.00–07.00 ületada kehtestatud normtasemeid. Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha tööpäeviti ajavahemikus 07.00–19.00. Samuti ei tohi ehitusaegne vibratsioon ületada sotsiaalministri määruses nr 54 sätestatud piirväärtusi.
Välisvalgustuse kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgusreostus võib vähesel määral suureneda seoses uute elamute ja välisvalgustuse lisandumisega, kuid mõju on võimalik leevendada suunatud ja ajaliselt reguleeritud valgustusega, vältides liigset valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Radooniriski hindamiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia pinnase radoonitaseme mõõtmine ning vajadusel kavandada ehituslikud meetmed radooniohu vähendamiseks.
Kavandatava tegevuse mõju müra, vibratsiooni, valguse, õhusaaste, lõhna ja kiirguse osas väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Müra osas on vajalik täiendav uuring, mille alusel tagatakse nõuetele vastav keskkonnaseisund. Muude tegurite osas ei ole oodata olulist negatiivset mõju.

4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid see ei ole antud juhul olulise mõjuga.
Olulise ebasoodsa mõju eeldus puudub, juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Ehitada tuleb madala energiakuluga hooned.

4.6 Mõju kultuuriväärtusele

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi. Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele planeeringu realiseerimisel puudub.
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid, nagu liiv, paekivi (killustik) ja vesi, kuid nende kasutamine ei põhjusta eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Väljakaevatava pinnase täpne maht selgub projekteerimise etapis ning võimalusel taaskasutatakse pinnas samal ehitusobjektil, mis vähendab jäätmeteket ja materjalide transportimise vajadust. Enne ehitustööde algust kooritakse ehitusalustelt aladelt viljakas pinnas ning kasutatakse hiljem haljastustöödel.
Planeeringualal paikneb ka karuputke koloonia HA125, mistõttu tuleb ehitustööde käigus rakendada rangeid ettevaatusabinõusid võõrliigi leviku vältimiseks. Koloonia kasvualal tuleb vältida saastunud pinnase laialivedu ning rasketehnikaga liikumist ilma kaitsemeetmeteta. Vajadusel tuleb pinnase käitlemine kooskõlastada Keskkonnaametiga ning rakendada meetmeid, mis välistavad karuputke leviku väljapoole olemasolevat kasvuala.
Kokkuvõttes ei ole kavandataval tegevusel eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, kui ehitustöödel järgitakse ette nähtud keskkonnakaitselisi ja võõrliigi levikut tõkestavaid meetmeid.

4.8 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Kavandatav tegevus ehk hoonestuse rajamine võib osa piirkonna elanike jaoks olla tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, eelkõige visuaalse mõju tõttu. Mõju ulatus sõltub peamiselt vaatajagruppide arvukusest, tundlikkusest ja ala igapäevasest kasutusest. Kuna planeeringuala paikneb tiheasustusalal ning kavandatav hoonestus sobitub piirkonna arengusuundadega, on visuaalne mõju eeldatavalt vähene.
Peamiseks olemasolevaks häiringuallikaks piirkonnas on Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Ööpäevane liiklussageduse suurenemine nõuab müraolukorra täpsemat hindamist. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid, näiteks hoonete sobivat paigutust või müratõkkeid, et tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud normidele. Selliste meetmete rakendamisel ei ole oodata olulist mõju inimese tervisele ega heaolule.
Ehitustöödega kaasneb ajutine müra ja vibratsioon, kuid need peavad jääma kehtivate normide piiresse. Müra tekitavaid töid tuleb võimalusel vältida tavapäraste puhkeaegade ajal ning ehitusmüra ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ajavahemikus 21.00–07.00 ületada kehtestatud normtasemeid. Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha tööpäeviti ajavahemikus 07.00–19.00. Samuti ei tohi ehitusaegne vibratsioon ületada sotsiaalministri määruses nr 54 sätestatud piirväärtusi.
Välisvalgustuse kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid valgushäiringu vähendamiseks. Lisaks tuleb ehitustööde käigus tagada põhjavee kvaliteedi säilimine, et vältida mõju ümbruskonna elanike joogivee kvaliteedile.
Kavandataval tegevusel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Vastupidi, piirkonna areng võib parandada kohalike elanike elukeskkonda läbi parema infrastruktuuri, kogukonna suurenemise ja turvatunde kasvu. Planeeritav ala kujuneb eeldatavalt terviklikuks ja meeldivaks elukeskkonnaks, mis ühendab maalähedase iseloomu ning teenuste hea kättesaadavuse. Samuti ei ole ette näha olulisi muutusi vee- ega õhukvaliteedis.

4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käesoleva detailplaneeringu alast ligikaudu 330 m kaugusel Aruküla männikus on elluviimisel Linnaku ja lähiala detailplaneering, mis hõlmab umbes 14 ha suurust ala. Tegemist on piirkonna senist asustusstruktuuri ja looduslikku keskkonda muutva arendusega. Linnaku DP ida pool on menetluses ka Harju tee 33b detailplaneering, kuhu kavandatakse ca 6 elamumaakrunti. Planeeringuala lõunaosas paikneb olemasolev väikeelamute hoonestus, mistõttu kujuneb piirkonnas järkjärguline üleminek metsamaastikult tiheasustatud elamualaks.
Kumulatiivne mõju avaldub peamiselt piirkonna asustustiheduse suurenemises, metsamaastiku osalises vähenemises ning inimtegevusest tuleneva koormuse kasvus. Koosmõjus Linnaku detailplaneeringuga suureneb piirkonnas liikluskoormus, rekreatiivne surve, müra- ja valgushäiring ning tehnilise taristu kasutusintensiivsus. Tegemist on siiski peamiselt lokaalse ulatusega mõjudega, mis on iseloomulikud tiheasustusalade arengule ning ei oma eeldatavalt olulist mõju laiemale looduskeskkonnale.
Samas paikneb käesolev planeering olemasoleva ja kavandatava hoonestuse vahelisel alal ning aitab kaasa ruumiliselt kompaktsema ja sidusama asustusstruktuuri kujunemisele. Planeering ei ava uut eraldiseisvat arendusala, vaid jätkab piirkonnas juba väljakujunenud arengusuunda. Sellest tulenevalt ei põhjusta kavandatav tegevus olulist täiendavat maastiku killustumist ega rohevõrgustiku sidususe katkemist.
Planeeringualast lääne poole jääb üldkasutatav metsastatud munitsipaalmaa ning Linnaku detailplaneeringus on ette nähtud haljasalad, puhveralad ja liikumiskoridorid, mis toetavad rohevõrgustiku elementide säilimist ja ala läbitavust. Nende meetmete rakendamisel on mõju rohevõrgustikule ja looduskeskkonnale hinnatav kumulatiivselt mõõdukaks ning leevendatavaks.
Positiivse mõjuna võib välja tuua, et ala korrastamine ja osaline hoonestamine aitab kaasa hooldatud parkmetsa laadse keskkonna kujunemisele ning vähendab risustatust ja juhuslikku kasutust. Samas kaasneb paratamatult teatav ala looduslikkuse ja metsikuse vähenemine.
Eeltoodust tulenevalt võib kavandatava tegevuse kumulatiivset mõju hinnata mõõdukaks. Arvestades planeeringuala paiknemist olemasoleva ja kavandatava asustuse vahel ning asjaolu, et ei kavandata uusi ulatuslikke arendusalasid, ei ole oodata olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Mõju jääb kontrollitavaks ja leevendatavaks rohevõrgustiku säilitamise, olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suure ulatuse hoidmise ning keskkonnahoidlike planeerimispõhimõtete rakendamisel.
Kavandatava detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt piiriülest mõju. Planeeritava tegevuse iseloom ja ulatus on lokaalsed ning tegevusega ei kaasne olulist keskkonnariski, suurõnnetuse või katastroofi ohtu ega selliseid keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda üle riigipiiri. Seetõttu võib järeldada, et piiriülene mõju puudub.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet ja Terviseamet. Keskkonnaameti seisukoht, vastavalt …
Terviseameti seisukoht, vastavalt…
Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed kuni mõõdukad ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

1. Teostada radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.
2. Arvestada, et planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu tuleb kavandada ja rakendada asjakohased meetmed põhjavee kaitseks ning vältida selle reostumist nii ehitus- kui ka kasutusetapis.
3. Põhjavee saastumise vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid. Masinate parkimine, tankimine ja hooldustööd peavad toimuma selleks ette nähtud lekkekindla kattega kõvapinnalisel alal.
4. Analüüsida võimalikke avariiolukordi (nt kütuste ja kemikaalide lekked) ning kavandada meetmed nende ennetamiseks ja vajadusel tagajärgede leevendamiseks.
5. Lahendada planeeringuala sademevee ärajuhtimine.
6. Planeeringu ellu viimisel tuleb tagada nõuetekohane jäätmekäitlus, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.
7. Ehitusjäätmete käitlemisel eelistada nende kohapealset taaskasutust võimaluse korral; ülejäänud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
8. Teostada mürauuring, et hinnata liiklusmüra taset ning vajadusel kavandada leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, haljastus, müratõkked).
9. Ehitustegevuse kavandamisel arvestada mürahäiringu vähendamisega, vältides võimalusel mürarikkaid töid tavapärastel puhkeaegadel (varahommikul, hilisõhtul ja nädalavahetustel). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00.
10. Tuleb hinnata müra, vibratsiooni ja õhusaastega seotud häiringute ulatust vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Vajadusel näha ette leevendusmeetmed.
11. Kaitstavate liikide inventuur (sh taimestik ja kuklaste pesad), et täpsustada väärtuslike elementide paiknemine ning tagada nende säilitamine.
12. Karuputke koloonia kasvualal tuleb vältida saastunud pinnase laialivedu ning rasketehnikaga liikumist ilma kaitsemeetmeteta.
13. Raiet ja mürarikkaid töid tuleb teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 15. juuli.
14. Suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist.
15. Planeeringu edasises protsessis ning kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada Raasiku valla üldplaneeringus seatud tingimustega.










Raasiku vallas, Aruküla alevikus,
„Mandre ja lähiala“ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang


Koostaja: Raasiku Vallavalitsus
keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann







Koostatud: mai 2026
Asjaomaste asutuste märkustega täiendatud:
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 5
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ 5
2.2 Raasiku valla üldplaneering 5
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 6
3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon 6
3.2 Põhja- ja pinnavesi 6
3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus 7
3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik 7
3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik 8
3.6 Muinsuskaitse 8
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 9
4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele 9
4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule 9
4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele 11
4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus 11
4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus 12
4.6 Mõju kultuuriväärtusele 12
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus 13
4.8 Mõju kliimale 13
4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule 13
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju 14
5. Asjaomaste asutuste seisukohad 15
Kokkuvõte 16


Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Raasiku vallas asuva Mandre kinnistu (kinnistu nr 5673102, katastritunnus 65101:003:0176) jagamine viieks elamumaa sihtotstarbega krundiks, moodustada kaks tee ja tänavamaa krunti. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus.
Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 2 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“1 (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.


1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatava tegevuse asukohaks on Raasiku vallas Aruküla alevikus paiknev Mandre ja Nõmme tee 3 kinnistud, mis asuvad Aruküla männikus Lagedi–Aruküla–Peningi tee ääres. Planeeringuala suurus on 2,36 hektarit ning ala on hetkel kaetud kõrghaljastusega ja hoonestamata. Planeeringualast lõuna suunas paiknevad olemasolevad üksikelamud. Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse alale viis elamumaa sihtotstarbega krunti ning lisaks moodustatakse kolm tee- ja tänavamaa krunti. Määratakse moodustatavatele kruntidele servituutide vajadus ja ulatus, hoonestusalad ning hoonestustingimused ja ehituslikud tingimused. Lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.


Joonis 1. Mandre ja lähiala detailplaneeringu lahendus seisuga mai 2026

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+

Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonna teemaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu põhimõtetega. Planeering toetab olemasoleva asustuse tihendamist ning aitab vältida valglinnastumise levikut, kuna arendus on kavandatud väljakujunenud elamupiirkonna vahetusse lähedusse. Kavandatavate elamukruntide rajamine vastab põhimõttele suunata uued arendused hästi juurdepääsetavatesse asukohtadesse ning aitab kaasa Aruküla aleviku kui kohaliku keskuse tugevnemisele.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohevõrgustiku eesmärk on säilitada loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslik ruumiline struktuur, arvestades sealjuures asustuse ja taristu arenguvajadusi. Samas on Aruküla alevik määratud linnalise asustusega alaks, kus rohevõrgustiku osad täidavad eelkõige puhkeotstarbelist funktsiooni. Oluline on tagada rohevõrgustiku sidusus nii asula sees kui ka ühendustes ümbritsevate aladega, sealhulgas säilitada rohekoridoride toimivus.
Kavandatava tegevuse elluviimisel on hinnatud mõju rohetaristule ning kavandatud meetmed selle säilimise ja toimimise tagamiseks. Rohevõrgustikuga kattumine ei välista ehitustegevust, kui säilivad ala ökoloogilised ja puhkeväärtused. Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule on rohealade piirid ja kasutustingimused täpsustatud ning detailplaneeringuga nähakse ette meetmed rohevõrgustiku säilitamiseks, sealhulgas tarastamise vältimine ja haljastuse maksimaalne säilitamine.

2.2 Raasiku valla üldplaneering

Kavandatav detailplaneering on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on käsitletava kinnistu juhtotstarbeks elamumaa. Planeering järgib üldplaneeringus seatud ruumilise arengu põhimõtteid, suunates arendustegevuse aleviku lähemal paiknevatele aladele, mis on põhjendatud nii ruumilise loogika kui ka ressursisäästlikkuse seisukohast.
Planeeringulahendus tagab kvaliteetse elukeskkonna kujundamise, pöörates erilist tähelepanu olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisele. Detailplaneeringus määratakse nõuded haljastuse kaitseks ja säilitamiseks. See aitab vältida ulatuslikku metsaraiet ning toetab rohelise ja looduslähedase elukeskkonna säilimist. Kavandatav arendus kooskõlas üldplaneeringu eesmärkidega ning aitab kaasa tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilisele arengule.



3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon
Geoloogia
Pinnakate
Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 47 – 47,5 m. Kinnistu asub õhukese pinnakattega alal, kus kvaternaarisetete paksus on alla 1 m (0,5-0,6 m).

Aluspõhi
Aluspõhi avaneb uuringualal vähem kui 1 m sügavusel maapinnast, abs kõrgusel ca 45 m. Planeeringu ala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus aluspõhja üksuseks Kahula (O3kh): Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu savikas lubjakivi ja mergel.

Maavarad ja maardlad
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti maardlate rakenduse andmetele ei paikne planeeringualal ega selle vahetus läheduses registrisse kantud maavarasid ega maardlaid. Lähim maardla on Peningi turba maardla (maardla kood: MRD0000205), mis asub ligikaudu 1,1 km kaugusel planeeringualast.(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad).

Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2020. aasta seisuga;https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e) kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga pinnasel (10-50 kBq/m3). Vajalik on radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.

Geodeetilised punktid
Geodeetilised punktid planeeringualal puuduvad.

Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilisi uuringuid planeeringu alal tehtud ei ole.

3.2 Põhja- ja pinnavesi

Põhjaveekompleks
Karbonaatsete kivimite veekompleks_1, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Põhjavee kaitstus
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti geoportaali põhjavee kaitstuse kaardile (1:50 000 geoloogiline baaskaart) on planeeringu ala põhjavesi kaitsmata see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeringualast ligikaudu 500 m kaugusel paikneb karstivorm (karstiauk), mis viitab piirkonna suuremale põhjavee haavatavusele.

Põhjavee tase ja liikumise suund
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaardile peaks liikuma põhjavesi Aruküla aleviku piirkonnas suures plaanis loode suunas. Staatiline veetase on ca 8,6 m sügavusel.
Puurkaevud
Planeeritaval alal puuduvad Keskkonnaregistri (seisuga 08.05.2026) andmetel puurkaevud. Lähim puurkaev (PRK0020119) asub Aruküla alevikus Nõmme tee 2a kinnistul (katastritunnus 65101:003:0538), ligikaudu 28 meetri kaugusel planeeringualast. Tegemist on 22 m sügavuse puurkaevuga.

Maaparandussüsteemid
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses (805 m) maaparandussüsteeme.

3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus

Müra ja vibratsioon
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei ole planeeritaval alal ega selle ümbruses vibratsiooni ja müra põhjustavaid objekte.

Õhusaaste
Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt ei asu planeeritava ala läheduses õhusaasteluba omavaid objekte.

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Detailplaneeringu alal ega lähiümbruses ei asu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid.

Soojussaared
Planeeritaval alal ei ole registreeritud Maa-ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakenduses soojussaari.

Jääkreostus
Planeeringualale ei jää jääkreostusobjekte. Lähim jääkreostusobjekt jääb ca 320 m kaugusele põhja suunda. Tegemist on Aruküla aleviku eriti ohtlik põhjaveereostuse alaga (jääkreostusobjekt; registrikood JRA0000005). Saaste liigiks on aromaatsed süsivesinikud, diiselkütus, kütteõli ja trafoõli. Põhjavesi jääkreostusobjekti piirkonnas joogiks kõlbmatu.

3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb nii Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui ka Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt määratletud rohevõrgustiku alal.

Taimestik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas ning kuulub rohevõrgustiku tugialasse. Ala iseloomustab suhteliselt ühtlane haljastus ning väljakujunenud kõrghaljastus, kus domineerivaks puuliigiks on harilik mänd. Lisaks kasvavad alal vaher, tamm ja paju.
Põõsarinde moodustavad peamiselt lehtpuud ja lehtpuuvõsa, millest enam levinud on noored tammed, vahtrad, sarapuud, kukerpuu ja paju. Esineb ka üksikuid kadakaid ja õunapuid.
Planeeringualal registreeritud vääriselupaiku ei esine. Küll aga paikneb planeeringuala vahetus läheduses vääriselupaik VEP158096, mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (kasvukohatüüp 11311 – jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp). Nimetatud vääriselupaigal kehtivad kaitselised piirangud, mille kohaselt ei ole lubatud surnud ja lamapuidu eemaldamine ega puude raie.
Planeeringualale jääb 0,1532 ha suurune karuputke koloonia HA125, kus toimub aktiivne tõrje tõstetav laudsiiani.

Loomastik
Aruküla männiku ala iseloomustab mitmekesine, kuid inimasutuse läheduse tõttu pigem hajus loomastik. Aruküla männikus esineb kuklaste pesasid. Planeeringualal ei paikne ulukitele olulisi elupaiku ega toitumisalasid, mistõttu suuremad imetajad, nagu kitsed, jänesed, ilvesed ja rebased, esinevad alal pigem juhuslike eksikülalistena. Samuti on piirkonnas täheldatud roomajaid, sealhulgas rästikut ja nastikut.
Kõrval kinnistul (65101:003:0538) paikneb Eesti Looduse Infosüsteemi alusel põhja-nahkhiire liigileiukoht (KLO9116330), mis on registreeritud 27.07.2010. Antud leiukoht on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel nahkhiire toitumisala, seega võivad nahkhiirlased kasutada maa-alal vanu õõnsustega puid suvisteks varjepaikadeks. Nahkhiirte uuringu käigus on tuvastati Aruküla männikus kolm liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ning tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Uuringute põhjal kasutab ala püsivalt toitumisalana põhja-nahkhiir, samas kui teised liigid ei asusta piirkonda püsivalt.

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Planeeringualast ligikaudu 613 meetri kaugusel lääne suunas, Välja tee ääres ning Võidu tn 17 kinnistul, on registreeritud kaitstava loodusobjektina III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (keskkonnaregistri koodid KLO9342586 ja KLO9342587). Lisaks on Võidu tänava ääres tuvastatud III kategooria kaitsealune liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (keskkonnaregistri kood KLO9342588).
Lähim hoiuala on Limu raba hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000133) asukohaga Rae vald, Seli küla, mis asub planeeringu alast ca 5 km kaugusel.
Natura 2000 võrgustik lähialal puudub. Lähim Natura 2000 ala on Paraspõllu Loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000459) asukohaga, mis asub planeeringu alast ca 4,8 km kaugusel.

3.6 Muinsuskaitse

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kultuurimälestisi ega pärandkultuurobjekte.


4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Arvestades liikide paiknemist väljaspool planeeringuala ning nende vahelist piisavat kaugust, ei ole kavandatava tegevuse otsene mõju neile tõenäoline.
Lähim hoiuala – Limu raba hoiuala – paikneb ligikaudu 4,7 km kaugusel ning lähim Natura 2000 ala (Paraspõllu loodusala) umbes 4,8 km kaugusel planeeringualast. Selline kaugus välistab olulise mõju nende alade kaitse-eesmärkidele.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele.

4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku rohevõrgustiku alal, mille põhifunktsioonideks on elurikkuse säilitamine, maastikulise sidususe tagamine ning puhke- ja elukeskkonna väärtuste hoidmine. Tegemist on metsase alaga, mida majandatakse püsimetsana ning mille puhul on oluline säilitada nii ökoloogiline toimivus kui ka rekreatiivne kasutus.
Detailplaneeringuga kavandatakse 2 ha suurusele alale 6 elamumaakrunti. Arvestades ala suurust ja kavandatava hoonestuse mahtu, on tegemist mõõduka ruumilise sekkumisega rohevõrgustiku alal. Planeeringu elluviimisel kaasneb paratamatult metsamaa osaline vähenemine ning rohekoridori lokaalne killustumine.
Mõju leevendab siiski asjaolu, et hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning ala säilib osaliselt metsastatuna. Metsasuse osakaal määratakse detailplaneeringu tingimustega ning olemasolevatel kruntidel tuleb üldjuhul säilitada mändide arv või tagada asendusistutus. Püsimetsana majandamise põhimõtted toetavad metsa järjepidevust, elurikkuse säilimist ning rohevõrgustiku toimivust ka pikemas perspektiivis.
Rohevõrgustiku toimimise seisukohalt on oluline, et säiliksid puistutevahelised ühendused ning ei tekiks läbimatuid barjääre. Kavandatav tegevus ei loo ulatuslikke tõkkeid liikide liikumisele, kuna hoonestus jääb madala tihedusega ning metsastruktuur säilib osaliselt. Seetõttu on mõju rohevõrgustiku sidususele hinnanguliselt piiratud ja lokaalne.
Kavandatava tegevuse tulemusel kujuneb alast asulaga põimitud ning korrastatud parkmets. Ühelt poolt väheneb ala looduslik metsik ilme ja looduslähedus, kuid teiselt poolt paraneb visuaalne kvaliteet ja heakord, sh väheneb risustatus ning korrastatakse metsaalust.
Lõpptulemust mõjutab olulisel määral ka tulevaste elanike käitumine ja hoiakud – see, mil määral väärtustatakse metsakeskkonda, hoitakse olemasolevat kõrghaljastust ning välditakse liigset sekkumist looduslikku kooslusesse. Teadlik ja keskkonnahoidlik kasutus aitab säilitada ala rohevõrgustiku funktsioone ning toetab parkmetsa kujunemist, samas kui hoolimatu kasutus võib suurendada survet metsaökosüsteemile.
Kavandatav tegevus avaldab rohevõrgustikule mõõdukat, kuid leevendatavat mõju. Tingimusel, et järgitakse Aruküla männiku ala kasutustingimusi (metsasuse säilitamine, asendusistutus, püsimetsa põhimõtted), ei ole oodata rohevõrgustiku toimimise olulist halvenemist.

Taimestik
Kavandatav tegevus toob kaasa taimestiku osalise eemaldamise peamiselt hoonestusaladel, juurdepääsuteede rajamisel ning tehnovõrkude väljaehitamisel. Selle tulemusel väheneb kõrghaljastuse osakaal ning muutub olemasolev taimkate, avaldades otsest negatiivset mõju planeeringuala taimestikule. Mõju ulatus on siiski piiratud ja leevendatav, kuna kavandatav hoonestus on väikesemahuline ning hajutatud ning osa olemasolevast haljastusest säilitatakse.
Planeeringu tingimuste kohaselt tuleb üldjuhul säilitada olemasolev mändide arv või tagada nende asendamine samaväärse istutusega. See aitab säilitada ala iseloomulikku ilmet ning toetab taimestiku järjepidevust ja looduslähedast keskkonda.
Planeeringualal registreeritud vääriselupaiku ei esine. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (jänesekapsa–pohla kasvukohatüüp), paikneb planeeringualast ligikaudu 110 m kaugusel. Kavandataval tegevusel ei ole eeldatavasti vääriselupaigale olulist mõju, kuna planeeringuala ei piirne vääriselupaigaga otseselt ning nende vahele jääb ligikaudu 110 m laiune metsariba. Samuti ei ole kavandatavate tööde, sealhulgas raiete, tegemine vääriselupaiga alal vajalik. Arvestades vääriselupaiga paiknemist olemasolevas rekreatiivses metsakeskkonnas, on ala külastatavus juba praegu üheks seda mõjutavaks teguriks.
Planeeringualal paikneb karuputke koloonia HA125, kus jätkub aktiivne tõrje. Võõrliigi leviku vältimiseks tuleb ehitustööde käigus rakendada rangeid ettevaatusabinõusid, eelkõige vältida saastunud pinnase laialivedu ja rasketehnikaga koloonia alal liikumist ilma kaitsemeetmeteta. Vajadusel tuleb koloonia pinnase käitlemine kooskõlastada Keskkonnaametiga ning kasutada meetmeid, mis välistavad võõrliigi leviku väljapoole olemasolevat kasvuala.
Kavandatava tegevuse mõju taimestikule lokaalne ja mõõdukas. Kuigi osa olemasolevast taimkattest hävib, on mõju võimalik leevendada planeeringuliste tingimuste ja haljastusmeetmete rakendamisega ning olulist negatiivset mõju laiemale taimestikule ega lähialade väärtuslikele kooslustele ei ole oodata.



Foto 1. Harju tee 33b looduslik taimestik (11.05.2026)

Loomastik
Kavandatav tegevus toob kaasa elupaikade osalise vähenemise ning häiringute suurenemise, eelkõige ehitustegevuse ajal (müra, vibratsioon, inimtegevuse intensiivistumine). See võib ajutiselt häirida piirkonnas liikuvaid loomi ning vähendada ala kasutatavust eeskätt väiksemate liikide jaoks. Samas, arvestades ala iseloomu ning selle senist kasutust elamupiirkonnana, ei ole tegemist loomastiku seisukohalt kriitilise tähtsusega elupaigaga.
Mõju leevendamiseks on võimalik rakendada järgmisi meetmeid:
• kuklaste pesade esinemisel tagatakse nende säilimine või vajadusel ümberasustamine vastavalt kehtivatele nõuetele;
• hoonestus kavandatakse viisil, mis võimaldab maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust, tagades sellega sobivate toitumis- ja liikumistingimuste säilimise, sh põhja-nahkhiirele;
• suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist;
• ettevaatusprintsiibist lähtuvalt valgus- ja mürarikast ehitustegevust planeerida päevasele ajale, et mitte õhtupimeduses häirida nahkhiirte tegevust.
• öine intensiivne valgustus on nahkhiirtele häiriv. Vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks nahkhiirte leiukohtade läheduses kasutada madalama asetusega nõrku lampe (mitte valgustada puude võrasid ja põõsaid) ehk valida võimalusel nahkhiirtele sõbralik valguslahendus.
• ehitustegevuse käigus välditakse roomajate ja teiste väikeloomade otsest kahjustamist.
Kavandatava tegevuse mõju loomastikule on lokaalne ja mõõdukas. Mõju on valdavalt ajutine ning leevendatav ning ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkonna loomastiku seisundile ega rohevõrgustiku toimimisele.


4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele

Detailplaneeringuga kavandatakse 5 elamumaa krunti, mille veevarustus ja reoveekäitlus lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. See lahendus vähendab oluliselt riski, et reovesi imbub pinnasesse ning saastab põhjaveekihti, mis on kaitsmata põhjaveega alal eriti oluline.
Kavandatava tegevuse peamised mõjud põhjaveele võivad avalduda ehitusetapis, mil esineb ajutine risk pinnase ja põhjavee reostuseks (nt kütuste, õlide või muude kemikaalide lekked). Põhjavee saastumise vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid. Masinate parkimine, tankimine ja hooldustööd peavad toimuma selleks ette nähtud lekkekindla kattega kõvapinnalisel alal. Nõuetekohaste ehitus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel (nt lekkekindlad töövõtted, kemikaalide korrektne käitlemine) on see risk väike ja ajutine.
Pinnavee osas võib hoonestuse lisandumine suurendada kõvakattega pindade osakaalu ning vähendada sademevee looduslikku imbumist pinnasesse. Samas on mõju ulatus piiratud, arvestades hoonestuse väikesemahulisust. Sademevee hajutatud immutamine krundil või selle juhtimine sobivatesse lahendustesse (nt imbväljakud, haljasalad) aitab säilitada looduslähedast veerežiimi.
Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ja pinnaveele on väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine, sademevee nõuetekohane käitlemine ning ehitusaegsete keskkonnanõuete järgimine tagavad, et olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile ega veerežiimile ei ole oodata.

4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas metsastatud alal ning piirneb põhjast Lagedi–Aruküla–Peningi maanteega, kus lubatud sõidukiirus on 60 km/h. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei paikne planeeringualal ega selle lähiümbruses olulisi müra- ega vibratsiooniallikaid. Samuti puuduvad piirkonnas Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) andmetel õhusaasteluba omavad objektid, ohtlikud või suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Lähipiirkonnas ei esine teadaolevaid kiirgusallikaid ega olulisi lõhnahäiringute tekitajaid ning neid ei ole ka kavandatud. Planeeringualal ei ole tuvastatud soojussaari.
Peamiseks potentsiaalseks häiringuallikaks on Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Arvestades liiklussageduse kasvu viimastel aastatel, on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus hinnata müraolukorda täpsemalt. Mürauuringu tulemuste alusel tuleb vajadusel kavandada leevendusmeetmed, nagu hoonete sobiv paigutus, müratõkked, haljastuslahendused või hoonete heliisolatsioon. Eesmärk on tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud normtasemetele ning planeerimisseaduse nõuetele.
Tulenevalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega, sealhulgas müra, vibratsiooni ja õhusaastega. Häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Vajadusel kavandada leevendusmeetmed, mis tagavad nõuetele vastava keskkonnaseisundi.
Ehitustöödega kaasneb ajutine müra ja vibratsioon, kuid nende mõju on ajaliselt piiratud ning peab jääma kehtivate normide piiresse. Müra tekitavaid töid tuleb võimalusel vältida tavapäraste puhkeaegade ajal ning ehitusmüra ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ajavahemikus 21.00–07.00 ületada kehtestatud normtasemeid. Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha tööpäeviti ajavahemikus 07.00–19.00. Samuti ei tohi ehitusaegne vibratsioon ületada sotsiaalministri määruses nr 54 sätestatud piirväärtusi.
Välisvalgustuse kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgusreostus võib vähesel määral suureneda seoses uute elamute ja välisvalgustuse lisandumisega, kuid mõju on võimalik leevendada suunatud ja ajaliselt reguleeritud valgustusega, vältides liigset valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Radooniriski hindamiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia pinnase radoonitaseme mõõtmine ning vajadusel kavandada ehituslikud meetmed radooniohu vähendamiseks.
Kavandatava tegevuse mõju müra, vibratsiooni, valguse, õhusaaste, lõhna ja kiirguse osas väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Müra osas on vajalik täiendav uuring, mille alusel tagatakse nõuetele vastav keskkonnaseisund. Muude tegurite osas ei ole oodata olulist negatiivset mõju.

4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid see ei ole antud juhul olulise mõjuga.
Olulise ebasoodsa mõju eeldus puudub, juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Ehitada tuleb madala energiakuluga hooned.

4.6 Mõju kultuuriväärtusele

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi. Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele planeeringu realiseerimisel puudub.
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid, nagu liiv, paekivi (killustik) ja vesi, kuid nende kasutamine ei põhjusta eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Väljakaevatava pinnase täpne maht selgub projekteerimise etapis ning võimalusel taaskasutatakse pinnas samal ehitusobjektil, mis vähendab jäätmeteket ja materjalide transportimise vajadust. Enne ehitustööde algust kooritakse ehitusalustelt aladelt viljakas pinnas ning kasutatakse hiljem haljastustöödel.
Planeeringualal paikneb ka karuputke koloonia HA125, mistõttu tuleb ehitustööde käigus rakendada rangeid ettevaatusabinõusid võõrliigi leviku vältimiseks. Koloonia kasvualal tuleb vältida saastunud pinnase laialivedu ning rasketehnikaga liikumist ilma kaitsemeetmeteta. Vajadusel tuleb pinnase käitlemine kooskõlastada Keskkonnaametiga ning rakendada meetmeid, mis välistavad karuputke leviku väljapoole olemasolevat kasvuala.
Kokkuvõttes ei ole kavandataval tegevusel eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, kui ehitustöödel järgitakse ette nähtud keskkonnakaitselisi ja võõrliigi levikut tõkestavaid meetmeid.

4.8 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Kavandatav tegevus ehk hoonestuse rajamine võib osa piirkonna elanike jaoks olla tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, eelkõige visuaalse mõju tõttu. Mõju ulatus sõltub peamiselt vaatajagruppide arvukusest, tundlikkusest ja ala igapäevasest kasutusest. Kuna planeeringuala paikneb tiheasustusalal ning kavandatav hoonestus sobitub piirkonna arengusuundadega, on visuaalne mõju eeldatavalt vähene.
Peamiseks olemasolevaks häiringuallikaks piirkonnas on Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Ööpäevane liiklussageduse suurenemine nõuab müraolukorra täpsemat hindamist. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid, näiteks hoonete sobivat paigutust või müratõkkeid, et tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud normidele. Selliste meetmete rakendamisel ei ole oodata olulist mõju inimese tervisele ega heaolule.
Ehitustöödega kaasneb ajutine müra ja vibratsioon, kuid need peavad jääma kehtivate normide piiresse. Müra tekitavaid töid tuleb võimalusel vältida tavapäraste puhkeaegade ajal ning ehitusmüra ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ajavahemikus 21.00–07.00 ületada kehtestatud normtasemeid. Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha tööpäeviti ajavahemikus 07.00–19.00. Samuti ei tohi ehitusaegne vibratsioon ületada sotsiaalministri määruses nr 54 sätestatud piirväärtusi.
Välisvalgustuse kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid valgushäiringu vähendamiseks. Lisaks tuleb ehitustööde käigus tagada põhjavee kvaliteedi säilimine, et vältida mõju ümbruskonna elanike joogivee kvaliteedile.
Kavandataval tegevusel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Vastupidi, piirkonna areng võib parandada kohalike elanike elukeskkonda läbi parema infrastruktuuri, kogukonna suurenemise ja turvatunde kasvu. Planeeritav ala kujuneb eeldatavalt terviklikuks ja meeldivaks elukeskkonnaks, mis ühendab maalähedase iseloomu ning teenuste hea kättesaadavuse. Samuti ei ole ette näha olulisi muutusi vee- ega õhukvaliteedis.

4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käesoleva detailplaneeringu alast ligikaudu 330 m kaugusel Aruküla männikus on elluviimisel Linnaku ja lähiala detailplaneering, mis hõlmab umbes 14 ha suurust ala. Tegemist on piirkonna senist asustusstruktuuri ja looduslikku keskkonda muutva arendusega. Linnaku DP ida pool on menetluses ka Harju tee 33b detailplaneering, kuhu kavandatakse ca 6 elamumaakrunti. Planeeringuala lõunaosas paikneb olemasolev väikeelamute hoonestus, mistõttu kujuneb piirkonnas järkjärguline üleminek metsamaastikult tiheasustatud elamualaks.
Kumulatiivne mõju avaldub peamiselt piirkonna asustustiheduse suurenemises, metsamaastiku osalises vähenemises ning inimtegevusest tuleneva koormuse kasvus. Koosmõjus Linnaku detailplaneeringuga suureneb piirkonnas liikluskoormus, rekreatiivne surve, müra- ja valgushäiring ning tehnilise taristu kasutusintensiivsus. Tegemist on siiski peamiselt lokaalse ulatusega mõjudega, mis on iseloomulikud tiheasustusalade arengule ning ei oma eeldatavalt olulist mõju laiemale looduskeskkonnale.
Samas paikneb käesolev planeering olemasoleva ja kavandatava hoonestuse vahelisel alal ning aitab kaasa ruumiliselt kompaktsema ja sidusama asustusstruktuuri kujunemisele. Planeering ei ava uut eraldiseisvat arendusala, vaid jätkab piirkonnas juba väljakujunenud arengusuunda. Sellest tulenevalt ei põhjusta kavandatav tegevus olulist täiendavat maastiku killustumist ega rohevõrgustiku sidususe katkemist.
Planeeringualast lääne poole jääb üldkasutatav metsastatud munitsipaalmaa ning Linnaku detailplaneeringus on ette nähtud haljasalad, puhveralad ja liikumiskoridorid, mis toetavad rohevõrgustiku elementide säilimist ja ala läbitavust. Nende meetmete rakendamisel on mõju rohevõrgustikule ja looduskeskkonnale hinnatav kumulatiivselt mõõdukaks ning leevendatavaks.
Positiivse mõjuna võib välja tuua, et ala korrastamine ja osaline hoonestamine aitab kaasa hooldatud parkmetsa laadse keskkonna kujunemisele ning vähendab risustatust ja juhuslikku kasutust. Samas kaasneb paratamatult teatav ala looduslikkuse ja metsikuse vähenemine.
Eeltoodust tulenevalt võib kavandatava tegevuse kumulatiivset mõju hinnata mõõdukaks. Arvestades planeeringuala paiknemist olemasoleva ja kavandatava asustuse vahel ning asjaolu, et ei kavandata uusi ulatuslikke arendusalasid, ei ole oodata olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Mõju jääb kontrollitavaks ja leevendatavaks rohevõrgustiku säilitamise, olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suure ulatuse hoidmise ning keskkonnahoidlike planeerimispõhimõtete rakendamisel.
Kavandatava detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt piiriülest mõju. Planeeritava tegevuse iseloom ja ulatus on lokaalsed ning tegevusega ei kaasne olulist keskkonnariski, suurõnnetuse või katastroofi ohtu ega selliseid keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda üle riigipiiri. Seetõttu võib järeldada, et piiriülene mõju puudub.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet ja Terviseamet. Keskkonnaameti seisukoht, vastavalt …
Terviseameti seisukoht, vastavalt…
Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed kuni mõõdukad ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

1. Teostada radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.
2. Arvestada, et planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu tuleb kavandada ja rakendada asjakohased meetmed põhjavee kaitseks ning vältida selle reostumist nii ehitus- kui ka kasutusetapis.
3. Põhjavee saastumise vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid. Masinate parkimine, tankimine ja hooldustööd peavad toimuma selleks ette nähtud lekkekindla kattega kõvapinnalisel alal.
4. Analüüsida võimalikke avariiolukordi (nt kütuste ja kemikaalide lekked) ning kavandada meetmed nende ennetamiseks ja vajadusel tagajärgede leevendamiseks.
5. Lahendada planeeringuala sademevee ärajuhtimine.
6. Planeeringu ellu viimisel tuleb tagada nõuetekohane jäätmekäitlus, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.
7. Ehitusjäätmete käitlemisel eelistada nende kohapealset taaskasutust võimaluse korral; ülejäänud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
8. Teostada mürauuring, et hinnata liiklusmüra taset ning vajadusel kavandada leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, haljastus, müratõkked).
9. Ehitustegevuse kavandamisel arvestada mürahäiringu vähendamisega, vältides võimalusel mürarikkaid töid tavapärastel puhkeaegadel (varahommikul, hilisõhtul ja nädalavahetustel). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00.
10. Tuleb hinnata müra, vibratsiooni ja õhusaastega seotud häiringute ulatust vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Vajadusel näha ette leevendusmeetmed.
11. Kaitstavate liikide inventuur (sh taimestik ja kuklaste pesad), et täpsustada väärtuslike elementide paiknemine ning tagada nende säilitamine.
12. Karuputke koloonia kasvualal tuleb vältida saastunud pinnase laialivedu ning rasketehnikaga liikumist ilma kaitsemeetmeteta.
13. Raiet ja mürarikkaid töid tuleb teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 15. juuli.
14. Suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist.
15. Planeeringu edasises protsessis ning kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada Raasiku valla üldplaneeringus seatud tingimustega.



Lp Keskkonnaamet, [email protected]
Lp Terviseamet, [email protected]



(kuupäev digiallkirjas) nr 7-1/1-6

Kaaskiri

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt saadame Teile arvamuse andmiseks Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Mandre katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise korralduse ja Raasiku vallavalitsuse poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu.

Arvamus esitada kirjalikult e-posti aadressil [email protected] või paberkandjal aadressil Tallinna mnt 24, Aruküla, Harjumaa 75201. Küsimuste korral pöörduda planeeringute spetsialisti poole.


Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Bärbel Salumäe
vallavanem

Koostaja:
Indrek Mikk
volitatud arhitekt, tase VII
planeeringute spetsialist
tel. +372 53501209
[email protected]


Lisa-1_Mandre-DP_lahteseisukohad
Lisa-2_Mandre-DP_Arukula_algatamine_EELNOU
Lisa-3_Raasiku vallas Aruküla alevikus Mandre ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Lisa 1
LÄHTESEISUKOHAD
Aruküla alevikus Mandre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks



Joonis 1 Planeeringuala, väljavõte Maa-ameti X-Gis kaardirakendusest

ÜLDOSA
Detailplaneeringu eesmärgiks on elamukruntide moodustamine. Kavandatakse on 5 kaksikelamu maa, kolme tee- ja tänava maa sihtotstarbega krundi moodustamist. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 2,36 ha (lisa 1).
Maaüksusel pole varem kehtestatud detailplaneeringuid.
Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr 24 kehtestatud „Raasiku Valla üldplaneeringuga“, kus antud planeeringualal maakasutuse juhtotstarve on elamumaa.

1. OLEMASOLEV OLUKORD

1.1. ASUKOHT

Planeeritavasse alasse kuulub Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Mandre katastriüksus, (katastritunnus 65101:003:0176) ja Nõmme tee 3 (katastritunnus 65101:003:0761).
Planeeritava ala asub metsase miljööga Aruküla männikus. Põhjapoolsel küljel kulgeb Lagedi- Aruküla- Peningi riigitee (katastritunnus 65101:003:0397, sihtotstarve 100% transpordimaa), lõuna küljel munitsipaalomandis olev Nõmme tee (katastritunnus 65101:003:0591, sihtotstarve 100% transpordimaa), millest omakorda lõunasse jäävad mõned eluhoonetega kinnistud.

1.2. KATASTRIÜKSUS

1.2.1. Aruküla alevik, Mandre katastriüksus (kinnistu nr 5673102, katastritunnus 65101:003:0176, pindala 19128,0 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) ja Nõmme tee 3 katastriüksus (kinnistu nr 13478402, katastritunnus 65101:003:0761, pindala 4517,0 m2; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa).

1.3. LÄHIALA

Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks.

1.4. PLANEERINGU ALA

1.4.1. Planeeringu ala moodustab Mandre, Nõmme tee 3 katastriüksused ning lähiala.
1.4.2. Planeeringu ala suurus on ligikaudu 2,36 ha.

1.5. HOONESTUS

Kinnistul puudub hoonestus.

1.6. TEHNOVÕRGUD

1.6.1. ELEKTER – puudub.
1.6.2. VESI – puudub.
1.6.3. KANALISATSIOON – puudub.
1.6.4. SIDE – kaabelside puudub.

1.7. PIIRANGUD

Piirangu alus
Kood riiklikust registrist
Piirangu ulatus
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

15967969
26 m
Elektrimaakaabelliin
AXPK.4x240


16444881
2,4 m


2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

2.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

2.1.1. Varasemalt samale alale kehtestatud detailplaneeringuid pole.
2.1.2. Arvestama peab planeeringualaga külgnevate kehtivate ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, et tagada elamualade sujuv üleminek ja ühtne teede võrgustik.
2.1.3. Raasiku valla üldplaneering (kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusega nr 24).
2.1.4. Harju maakonnaplaneering 2030+.
2.1.5. Planeerimisseadus.
2.1.6. Ehitusseadustik;
2.1.7. Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);
2.1.8. Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);
2.1.9. Raasiku valla jäätmekava 2022 – 2027, vastu võetud 08.02.2022 nr 2;
2.1.10. Raasiku valla heakorraeeskiri, vastu võetud 27.11.2012 nr 19;
2.1.11. Keskkonnaministri 31.07.2019 a määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus";
2.1.12. Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid.

2.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD

2.2.1. Geodeetiline mõõdistus tehnovõrkude ja kinnistute piiridega mõõtkavas M 1:500 kogu planeeringuala ulatuses.
2.2.2. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute täpne nimekiri ja ulatus selguvad detailplaneeringu koostamise käigus, koostöös pädevate asutustega.
2.2.3. Uuringu tulemused ja kaitsemeetmed peavad kajastuma detailplaneeringus. Uuringute tulemused tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta.

2.3. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED

2.3.1. Detailplaneering kooskõlastatakse vastavalt planeerimisseaduse §133-le ja Vabariigi Valitsuse määrusele „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (vastu võetud 17.12.2015 nr 133).
2.3.2. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
2.3.3. Piirinaabrid.
2.3.4. Kruntide omanikud, kelle kinnistutele kavandatakse tehnovõrke või muid kitsendusi.
2.3.5. Päästeamet.
2.3.6. Politsei- ja Piirivalveamet.
2.3.7. Transpordiamet.
2.3.8. Keskkonnaamet.
2.3.9. Terviseamet.
2.3.10. Riigimetsa Majandamise Keskus
2.3.11. Elektrilevi OÜ.
2.3.12. Raven OÜ.

3. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS

3.1. ÜLDNÕUDED

3.1.1. Koostada detailplaneering mõõtkavas M 1:500. Planeeringus määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs, tänavavalgustus. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas tabeli kujul. Detailplaneering vormistada vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusele “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
3.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.
3.1.3. Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete ehitamist. Planeeringus peab olema selge ja üheselt mõistetav elluviimise kava, milles on järjestatud planeeringu elluviimise etapid, konkreetsed kohustused, vastutajad ning rahastajad. Tegevuskava peab kindlustama selle, et rahalised kohustused seoses planeeringu elluviimisega ei langeks kohalikule omavalitsusele ega ebaproportsionaalselt suurelt moodustatavate elamukruntide järgmistele omanikele. Moodustatavate elamukruntide järgmistele omanikele peab garanteerima toimiva ühiskasutatava infrastruktuuri ja teed kuni kruntide piirideni ning välistama võimaluse, et nad jäävad oma ehitusõiguse realiseerimises kellestki teisest sõltuma.
3.1.4. Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused on antud üldplaneeringus lk 13, Tabel 1. Planeeringus täpsustada ehitustingimusi, et hooned sobituks konkreetsesse asukohta.
3.1.5. Planeeritavatel kruntidel määrata ehitusõigus planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 4 kohaselt.
3.1.6. Hoonestusala määramisel arvestada teekaitsevööndit, krundi piire, tuleohutuskujasid, tehnovõrke ning juurdepääsuteid. Näidata võimalikud hoonete asukohad (sh abihooned).

3.2. KRUNDIJAOTUS

3.2.1. Moodustada elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid lähtudes üldplaneeringu tingimustest. Juurdepääsuteed käsitleda kui minimaalset kvartalisisest tänavat, kuid nii, et igale kinnistule oleks juurdepääs teemaalt. Moodustatavale teemaale kavandada ka muud kommunikatsioonid nii, et igale kinnistule saaks vajadusel lisada eraldi juurdepääsu ka tulevikus kavandatavale taristule.
3.2.2. Kavandada ühendusteele eraldi kinnistu, mille kaudu on võimalik kõigile kinnistutele juurdepääs ilma teisi elamukinnistuid läbimata.
3.2.3. Elamumaa kruntide minimaalne suurus on 3000 m2.
3.2.4. Kruntidel lubatud täisehitusprotsendi määramisel lähtuda üldplaneeringust.
3.2.5. Määrata ehitiste absoluutsed kõrgused.

3.3. HOONESTUS

3.3.1. Määrata hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil, arvestada sealjuures kehivate piirangutega, olemasoleva kõrghaljastusega, krundile juurdepääsudega ja ilmakaartega.
3.3.2. Eluhoone maksimaalne kõrgus on 10 m, maksimaalselt 2 korrust, eluhoone maksimaalse ehitusaluse pinna määramisel lähtuda üldplaneeringust.
3.3.3. Igale krundile võib ehitada ühe eluhoone ja ühe abihoone.
3.3.4. Iga elamuüksuse juurde planeerida krundi siseselt vähemalt kaks parkimiskohta.
3.3.5. Arhitektuursed tingimused planeeringualale peavad andma selged juhised, et tagada esteetiline ja ühtne keskkond. Eelistatud arhitektuurne ilme käesoleval planeeringualal oleks järgmine:
Katuste põhimahu kalle 30-50 kraadi. Katuste kattematerjal ette kirjutatud ei ole. Võimalik on kasutada hoonete sobiva paigutuse korral päikesepaneelidega katusematerjale. Sellega on võimalik vältida visuaalset reostust, mis tekib näiteks maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide puhul.
Hoonete viimistlemisel materjalidele piiranguid ei esitata. Eelistatud võiksid olla kombineeritud viimistlusmaterjalidega lahendused.
Avatäidete puhul kasutada kaasaegseid lahendusi. Võimalikku visuaalset sidumist kinnistuga.
3.3.6. Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt või vähemalt visuaalne eskiis. Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega, kasutama sarnaseid viimistlusmaterjale.

3.4. KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD

3.4.1. Jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
3.4.2. Planeerida planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
3.4.3. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.
3.4.4. Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti, et tagada ja suurendada jäätmete taaskasutamist. Võimaluse korral tuleb ehitusjäätmeid taaskasutada või  kui jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.
3.4.5. Mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus). Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise kasutamise kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud norme.
3.4.6. Kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.
3.4.7. Määrata piirdeaedade asukohad. Krunte on lubatud piirata avalikult kasutatava tee poolt kuni 1,6 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva aiaga või kuni 1.4 m kõrguse läbipaistmatu aiaga, mis peab moodustama visuaalselt tänava lõikes terviku. Hekk on võrdne läbipaistmatu aiaga.
3.4.8. Piirete planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii väikese- kui ka suurekasvulisi koeri.
3.4.9. Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrged hekid. Kinnistute vahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.
3.4.10. Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.

3.5. TURVALISUS

3.5.1. Vältida pimedate nurgataguste loomist.
3.5.2. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja need peavad olema piisavalt suurte mõõtmetega, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.

3.6. TEED, LIIKLUS

3.6.1. Juurdepääsud moodustatavatele kruntidele planeerida kavandatava uue juurdepääsutee kaudu ja siduda see olemasoleva teede võrguga.
3.6.2. Moodustada uus transpordimaa kinnistu. Käsitleda kavandatavat juurdepääsu kui minimaalset kvartalisisest tänavat.
3.6.3. Esitada planeeritava juurdepääsutee ristlõige.
3.6.4. Garanteerida ligipääs, kandevõime ja manööverdamisruum suurtele prügiveo- ja päästeautodele, näidata prügiveoki ja päästeauto pöörderaadiused ja ümberpööramise võimalused.
3.6.5. Määrata kommunikatsioonide ligipääsude jaoks vajalikud kitsendused ja servituudid. Olemasolevate ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.
3.6.6. Detailplaneeringu joonistele tuleb kanda nähtavuskolmnurgad, ning meetmed nähtavuse garanteerimiseks.
3.6.7. Parkimiskohtade arvutamisel lähtuda Linnatänavate standardist. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv. Parkimine lahendada planeeritava ala siseselt. Parkimiskohti planeerida minimaalselt 2 kohta ühe elamisühiku kohta.
3.6.8. Parkimine lahendada kinnistute siseselt.

3.7. LIIKUVUS

3.7.1. kirjeldada liikumisvõimalusi ja juurdepääse ühistranspordile nii valla siseselt kui omavalitsuste üleselt. Samuti võimalikku kergliiklust kooli, lasteaeda, kauplusse, raudteejaama.

3.7. TEHNOVÕRGUD

3.7.1. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude asukohtade ja nendega seotud kitsenduste ulatustega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu joonist M 1:500 või M 1:1000. Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse.
3.7.2. Tehnovõrgud kavandada transpordimaale ja võimalusel mitte teekatte alla. Tehnovõrgud paigaldada võimalikult ühte kanalisse, et vältida liigset kaevamist.
3.7.3. Määrata tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid ja kitsendused. Olemasolevate ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.
3.7.4. Olemasolevad ja planeeritavad tehnovõrgud selgitada välja koostöös võrguvaldajatega.
3.7.5. Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt.
3.7.6. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad olema neid hooneid teenindavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni välja ehitatud. Samuti peab olema välja ehitatud vajalik tuletõrje kustutusvee süsteem.

3.7.7. KÜTE

3.7.7.1 Selgitada välja realistlikud kütteviisid planeeringualal. Eelistada keskkonda säästvamaid kütteliike ja välistada levinumad kõige rohkem keskkonda saastavad kütteliigid.
3.7.7.2. Kui planeeringus on lubatud maaküte, siis näidata selle tarbeks ligikaudne ruumivajadus.
3.7.7.3. Päikesepaneelid ei tohi tekitada visuaalset reostust.
3.7.7.4. Õhksoojuspumpade paigaldamisel arvestada võimaliku naabreid häiriva õhumüra elimineerimisega.

3.7.8. ELEKTER

3.7.8.1. Olemasolev ja planeeritav elektriühendus selgitada välja koostöös Elektrilevi OÜ-ga.
3.7.8.2. Analüüsida ja välja tuua päikeseenergia või muu alternatiivenergia kasutamise võimalused. Üle 15 kW päikeseelektrijaamad on vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule detailplaneeringu kohustusega olenemata sellest, kas need mahuvad hoone katusele. Päikesepaneelide kavandamisel on detailplaneeringus eelkõige vajalik ruumianalüüs (võimsust ei pea piirama, et oleks võimalik kasutada parimaid võimalikke tehnoloogiaid).

3.7.9. VESI

3.7.9.1. Liituda ühisveevärgiga.
3.7.9.2. Lahendada tuletõrje veevarustus vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2. Kui on vaja rajada tuletõrjeveemahuti vms rajatis, siis selgelt välja tuua, kes ja kelle kulul see rajatakse, mis järjestuses on see elluviimiskavas. Kelle omandisse jäävad need rajatised, kellele jääb hooldamise kohustus ja millised servituudid on vaja seada.

3.7.10. KANALISATSIOON

3.7.10.1. Liituda ühiskanalisatsioonivõrguga.
3.7.10.2. Sademevee äravool lahendada krundisiseselt.
3.7.10.3. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0,5 m hoonestusala piires. Anda kavandatavad hoonestusala kõrgusmärgid ning näidata sademeveejuhtimise suunad.

3.7.11. SIDE

Selgitada välja, kas on võimalik planeerida liitumine valguskaabliga. Kui kaabliga ühendus pole võimalik, siis lahendada mobiilside baasil. Elurajooni rajamisel, kui ei ole võimalik koheselt sidekaabliga ühendada, siis muude trasside paigaldamise või teede ehitamise ajal paigaldada ka sidekanalisatsioon, et tulevikus oleks võimalik elurajoon lihtsalt ühendada.

4. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

4.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.
4.2. Seletuskiri, mis sisaldab muu hulgas: olemasolevad ja vajalikud kitsendused ning servituudid tabelina; detailplaneeringu elluviimise tegevuskava; kooskõlastuste koondtabel. Detailplaneeringu seletuskirjas anda planeeringu vajaduse põhjendus. Kirjeldada, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.
4.3. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.
4.4. Joonistest esitada:
4.4.1. asukohaskeem;
4.4.2. kontaktvööndi joonis;
4.4.3. tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega mõõdetuna vähemalt 10 m planeeringualast väljaspool M 1:500;
4.4.3. fotod olemasolevast situatsioonist;
4.4.4. põhijoonis M 1:500;
4.4.5. tehnovõrkude plaan M 1:500, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni, tänavate ja kraavide ristlõiked;
4.4.6. 3D illustratsioon maksimaalsete ehitusmahtudega.
4.5. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada digitaalselt .pdf-formaadis vallavalitsusele kooskõlastamiseks.
4.6. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avalikustamise läbiviimiseks esitada lisaks digitaalsetele failidele, mis on vastutava spetsialisti poolt allkirjastatud ka paberkandjal ühes eksemplaris värviline köide koos joonistega.
4.7. Kehtestamisel esitada detailplaneering Raasiku Vallavalitsusele järgnevalt:
4.7.1. Detailplaneeringu köide paberkandjal ühes eksemplaris;
4.7.2. Digitaalselt allkirjastatult ning failid kokku pakkimata:
4.7.2.1. seletuskiri .doc- ja .pdf formaadis,
4.7.2.2. joonised .dwg- ja .pdf formaadis.
4.8. Detailplaneeringu failid nimetada vastavalt juhendile „Andmekogusse esitamise nõuded failidele ja nende struktuurile“
(Planeeringute andmekogu (PLANIS) juhendid Planeerimine.ee)

5. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS

Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.
Koostaja: Indrek Mikk, planeeringute spetsialist 05.06.2026





PROTOKOLLILINE OTSUS

Aruküla 00.00.0000. a nr __

Aruküla alevikus asuva Mandre katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
Detailplaneeringust huvitatud isik Lea Mandre on esitanud 27.01.2026. a taotluse detailplaneeringu algatamiseks Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Mandre katastriüksusel (kinnistu nr 5673102, katastritunnus 65101:003:0176, pindala 19128,0 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) ja Nõmme tee 3 katastriüksusel (kinnistu nr 13478402, katastritunnus
65101:003:0761, pindala 4517,0 m2; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa). Taotletud on 5 üksikelamu maa, kolme tee- ja tänava maa sihtotstarbega krundi moodustamist. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 2,36 ha.
Maaüksusel ei ole varem kehtestatud detailplaneeringuid. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.
Detailplaneeringu koostaja on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (registrikood: 10222546, aadress: Sõbra tn 24B, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10920, keda esindab juhatuse liige Madis Karu, e-mail [email protected], tel +372 52 81 979), detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ning kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega. KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumide alusel antud eelhinnang on esitatud käesoleva otsuse lisas 2. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. Eelhinnangus on välja toodud, missuguste meetmetega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel.
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Käesoleva otsuse ja eelhinnangu eelnõu osas on oma seisukohad andnud Keskkonnaamet (xx.xx.xxxx kirjaga nr xxxx), kes oli seisukohal, et detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH algatamise vajalikkuse. Keskkonnaameti seisukohtadest tulenevalt on käesolevat otsust ning lisasid vastavalt täiendatud.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ning võib kaasneda ainult väheoluline negatiivne keskkonnamõju. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile (09.10.2024 seisuga) ei ole planeeringuala vahetus lähialas kaitstavaid loodusobjekte ega  ka Natura 2000 võrgustiku ala. Kuna kavandatava tegevuse mõju   suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ei ole eeldatavalt ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-ning taastumisvõimet, siis sellega seoses eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Samuti ei sea tegevus ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Lähteseisukohtade kinnitamine üldplaneeringut täideviiva detailplaneeringu koostamiseks ei ole PlanS kohaselt kohustuslik aga detailplaneeringu koostamise korraldajal on õigus need väljastada, kui seda vajalikuks peab. Raasiku Vallavalitsus peab lähteseisukohtade kinnitamist üldjuhul vajalikuks. See annab planeeringu koostajale täpsemad juhised konkreetses asukohas üldplaneeringu tõlgendamiseks ning tingimused, mille täitmisel on võimalik esitada planeeringu üle otsustajatele vastuvõetav planeeringulahendus.
Arvestades eeltoodut ja lähtudes planeerimisseaduse §-dest 124-128, 130 ja 142, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10, § 31 punktist 1, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigete 3-6, § 34 lõike 2, § 35 lõigete 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2, Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusest nr 24 „Raasiku valla üldplaneeringu kehtestamine“
Raasiku Vallavalitsus otsustab:
1. Algatada Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Mandre katastriüksusel ning lähialal detailplaneeringu koostamine.
2. Kinnitada planeeringu koostamise lähteseisukohad, sh võimalike uuringute vajadus ja esialgne planeeringuala suurusega ca 1 ha. Joonis ja lähteseisukohad on lisas 1.
3. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada käesoleva otsuse lisas 1 nimetatud keskkonnameetmetega.
4. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes, Raasiku valla kodulehel, ajalehes Sõnumitooja ning teavitada valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.

Otsuse ja selle lisadega on võimalik tutvuda Raasiku valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://raasiku.ee/dokumendid), Raasiku Vallavalitsuse kantseleis ning eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga [email protected] , tel 53501209.
Planeeringu toimik:   https://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=399612
Vallavalitsuse protokollid: http://atp.amphora.ee/raasikuvv/?o=785&o2=100850&u=-1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&sbrq=2-1%2F
Detailplaneeringu algatamise otsus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 kohaselt haldusakti andmise menetluse algus, menetlustoiming, millel ei ole iseseisvat õiguslikult siduvat iseloomu. Detailplaneeringu algatamine ei anna õigustatud ootust planeeringu vastuvõtmiseks ega kehtestamiseks. Detailplaneeringu algatamise otsust ei saa üldjuhul vaidlustada. Vaidlustada saab haldusakte, milleks planeeringu menetluses on detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsus (HMS § 43 lg 2) või detailplaneeringu kehtestamise otsus (HMS § 43 lg 1 p 1, planeerimisseadus § 141).


(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)


Bärbel Salumäe Gunnar Nuuma
Vallavanem vallasekretär



Lisa 1_Mandre-DP_lahteseisukohad
Lisa 3_Raasiku vallas Aruküla alevikus Mandre ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang



Eelnõu koostaja:
Indrek Mikk
volitatud arhitekt, tase VII
planeeringute spetsialist
tel. +372 53501209
[email protected]










Raasiku vallas, Aruküla alevikus,
„Mandre ja lähiala“ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang


Koostaja: Raasiku Vallavalitsus
keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann







Koostatud: mai 2026
Asjaomaste asutuste märkustega täiendatud:
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 5
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ 5
2.2 Raasiku valla üldplaneering 5
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 6
3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon 6
3.2 Põhja- ja pinnavesi 6
3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus 7
3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik 7
3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik 8
3.6 Muinsuskaitse 8
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 9
4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele 9
4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule 9
4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele 11
4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus 11
4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus 12
4.6 Mõju kultuuriväärtusele 12
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus 13
4.8 Mõju kliimale 13
4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule 13
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju 14
5. Asjaomaste asutuste seisukohad 15
Kokkuvõte 16


Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Raasiku vallas asuva Mandre kinnistu (kinnistu nr 5673102, katastritunnus 65101:003:0176) jagamine viieks elamumaa sihtotstarbega krundiks, moodustada kaks tee ja tänavamaa krunti. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus.
Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 2 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“1 (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.


1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatava tegevuse asukohaks on Raasiku vallas Aruküla alevikus paiknev Mandre ja Nõmme tee 3 kinnistud, mis asuvad Aruküla männikus Lagedi–Aruküla–Peningi tee ääres. Planeeringuala suurus on 2,36 hektarit ning ala on hetkel kaetud kõrghaljastusega ja hoonestamata. Planeeringualast lõuna suunas paiknevad olemasolevad üksikelamud. Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse alale viis elamumaa sihtotstarbega krunti ning lisaks moodustatakse kolm tee- ja tänavamaa krunti. Määratakse moodustatavatele kruntidele servituutide vajadus ja ulatus, hoonestusalad ning hoonestustingimused ja ehituslikud tingimused. Lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.


Joonis 1. Mandre ja lähiala detailplaneeringu lahendus seisuga mai 2026

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+

Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonna teemaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu põhimõtetega. Planeering toetab olemasoleva asustuse tihendamist ning aitab vältida valglinnastumise levikut, kuna arendus on kavandatud väljakujunenud elamupiirkonna vahetusse lähedusse. Kavandatavate elamukruntide rajamine vastab põhimõttele suunata uued arendused hästi juurdepääsetavatesse asukohtadesse ning aitab kaasa Aruküla aleviku kui kohaliku keskuse tugevnemisele.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohevõrgustiku eesmärk on säilitada loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslik ruumiline struktuur, arvestades sealjuures asustuse ja taristu arenguvajadusi. Samas on Aruküla alevik määratud linnalise asustusega alaks, kus rohevõrgustiku osad täidavad eelkõige puhkeotstarbelist funktsiooni. Oluline on tagada rohevõrgustiku sidusus nii asula sees kui ka ühendustes ümbritsevate aladega, sealhulgas säilitada rohekoridoride toimivus.
Kavandatava tegevuse elluviimisel on hinnatud mõju rohetaristule ning kavandatud meetmed selle säilimise ja toimimise tagamiseks. Rohevõrgustikuga kattumine ei välista ehitustegevust, kui säilivad ala ökoloogilised ja puhkeväärtused. Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule on rohealade piirid ja kasutustingimused täpsustatud ning detailplaneeringuga nähakse ette meetmed rohevõrgustiku säilitamiseks, sealhulgas tarastamise vältimine ja haljastuse maksimaalne säilitamine.

2.2 Raasiku valla üldplaneering

Kavandatav detailplaneering on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on käsitletava kinnistu juhtotstarbeks elamumaa. Planeering järgib üldplaneeringus seatud ruumilise arengu põhimõtteid, suunates arendustegevuse aleviku lähemal paiknevatele aladele, mis on põhjendatud nii ruumilise loogika kui ka ressursisäästlikkuse seisukohast.
Planeeringulahendus tagab kvaliteetse elukeskkonna kujundamise, pöörates erilist tähelepanu olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisele. Detailplaneeringus määratakse nõuded haljastuse kaitseks ja säilitamiseks. See aitab vältida ulatuslikku metsaraiet ning toetab rohelise ja looduslähedase elukeskkonna säilimist. Kavandatav arendus kooskõlas üldplaneeringu eesmärkidega ning aitab kaasa tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilisele arengule.



3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon
Geoloogia
Pinnakate
Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 47 – 47,5 m. Kinnistu asub õhukese pinnakattega alal, kus kvaternaarisetete paksus on alla 1 m (0,5-0,6 m).

Aluspõhi
Aluspõhi avaneb uuringualal vähem kui 1 m sügavusel maapinnast, abs kõrgusel ca 45 m. Planeeringu ala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus aluspõhja üksuseks Kahula (O3kh): Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu savikas lubjakivi ja mergel.

Maavarad ja maardlad
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti maardlate rakenduse andmetele ei paikne planeeringualal ega selle vahetus läheduses registrisse kantud maavarasid ega maardlaid. Lähim maardla on Peningi turba maardla (maardla kood: MRD0000205), mis asub ligikaudu 1,1 km kaugusel planeeringualast.(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad).

Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2020. aasta seisuga;https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e) kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga pinnasel (10-50 kBq/m3). Vajalik on radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.

Geodeetilised punktid
Geodeetilised punktid planeeringualal puuduvad.

Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilisi uuringuid planeeringu alal tehtud ei ole.

3.2 Põhja- ja pinnavesi

Põhjaveekompleks
Karbonaatsete kivimite veekompleks_1, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Põhjavee kaitstus
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti geoportaali põhjavee kaitstuse kaardile (1:50 000 geoloogiline baaskaart) on planeeringu ala põhjavesi kaitsmata see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeringualast ligikaudu 500 m kaugusel paikneb karstivorm (karstiauk), mis viitab piirkonna suuremale põhjavee haavatavusele.

Põhjavee tase ja liikumise suund
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaardile peaks liikuma põhjavesi Aruküla aleviku piirkonnas suures plaanis loode suunas. Staatiline veetase on ca 8,6 m sügavusel.
Puurkaevud
Planeeritaval alal puuduvad Keskkonnaregistri (seisuga 08.05.2026) andmetel puurkaevud. Lähim puurkaev (PRK0020119) asub Aruküla alevikus Nõmme tee 2a kinnistul (katastritunnus 65101:003:0538), ligikaudu 28 meetri kaugusel planeeringualast. Tegemist on 22 m sügavuse puurkaevuga.

Maaparandussüsteemid
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses (805 m) maaparandussüsteeme.

3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus

Müra ja vibratsioon
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei ole planeeritaval alal ega selle ümbruses vibratsiooni ja müra põhjustavaid objekte.

Õhusaaste
Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt ei asu planeeritava ala läheduses õhusaasteluba omavaid objekte.

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Detailplaneeringu alal ega lähiümbruses ei asu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid.

Soojussaared
Planeeritaval alal ei ole registreeritud Maa-ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakenduses soojussaari.

Jääkreostus
Planeeringualale ei jää jääkreostusobjekte. Lähim jääkreostusobjekt jääb ca 320 m kaugusele põhja suunda. Tegemist on Aruküla aleviku eriti ohtlik põhjaveereostuse alaga (jääkreostusobjekt; registrikood JRA0000005). Saaste liigiks on aromaatsed süsivesinikud, diiselkütus, kütteõli ja trafoõli. Põhjavesi jääkreostusobjekti piirkonnas joogiks kõlbmatu.

3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb nii Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui ka Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt määratletud rohevõrgustiku alal.

Taimestik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas ning kuulub rohevõrgustiku tugialasse. Ala iseloomustab suhteliselt ühtlane haljastus ning väljakujunenud kõrghaljastus, kus domineerivaks puuliigiks on harilik mänd. Lisaks kasvavad alal vaher, tamm ja paju.
Põõsarinde moodustavad peamiselt lehtpuud ja lehtpuuvõsa, millest enam levinud on noored tammed, vahtrad, sarapuud, kukerpuu ja paju. Esineb ka üksikuid kadakaid ja õunapuid.
Planeeringualal registreeritud vääriselupaiku ei esine. Küll aga paikneb planeeringuala vahetus läheduses vääriselupaik VEP158096, mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (kasvukohatüüp 11311 – jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp). Nimetatud vääriselupaigal kehtivad kaitselised piirangud, mille kohaselt ei ole lubatud surnud ja lamapuidu eemaldamine ega puude raie.
Planeeringualale jääb 0,1532 ha suurune karuputke koloonia HA125, kus toimub aktiivne tõrje tõstetav laudsiiani.

Loomastik
Aruküla männiku ala iseloomustab mitmekesine, kuid inimasutuse läheduse tõttu pigem hajus loomastik. Aruküla männikus esineb kuklaste pesasid. Planeeringualal ei paikne ulukitele olulisi elupaiku ega toitumisalasid, mistõttu suuremad imetajad, nagu kitsed, jänesed, ilvesed ja rebased, esinevad alal pigem juhuslike eksikülalistena. Samuti on piirkonnas täheldatud roomajaid, sealhulgas rästikut ja nastikut.
Kõrval kinnistul (65101:003:0538) paikneb Eesti Looduse Infosüsteemi alusel põhja-nahkhiire liigileiukoht (KLO9116330), mis on registreeritud 27.07.2010. Antud leiukoht on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel nahkhiire toitumisala, seega võivad nahkhiirlased kasutada maa-alal vanu õõnsustega puid suvisteks varjepaikadeks. Nahkhiirte uuringu käigus on tuvastati Aruküla männikus kolm liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ning tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Uuringute põhjal kasutab ala püsivalt toitumisalana põhja-nahkhiir, samas kui teised liigid ei asusta piirkonda püsivalt.

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Planeeringualast ligikaudu 613 meetri kaugusel lääne suunas, Välja tee ääres ning Võidu tn 17 kinnistul, on registreeritud kaitstava loodusobjektina III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (keskkonnaregistri koodid KLO9342586 ja KLO9342587). Lisaks on Võidu tänava ääres tuvastatud III kategooria kaitsealune liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (keskkonnaregistri kood KLO9342588).
Lähim hoiuala on Limu raba hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000133) asukohaga Rae vald, Seli küla, mis asub planeeringu alast ca 5 km kaugusel.
Natura 2000 võrgustik lähialal puudub. Lähim Natura 2000 ala on Paraspõllu Loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000459) asukohaga, mis asub planeeringu alast ca 4,8 km kaugusel.

3.6 Muinsuskaitse

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kultuurimälestisi ega pärandkultuurobjekte.


4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Arvestades liikide paiknemist väljaspool planeeringuala ning nende vahelist piisavat kaugust, ei ole kavandatava tegevuse otsene mõju neile tõenäoline.
Lähim hoiuala – Limu raba hoiuala – paikneb ligikaudu 4,7 km kaugusel ning lähim Natura 2000 ala (Paraspõllu loodusala) umbes 4,8 km kaugusel planeeringualast. Selline kaugus välistab olulise mõju nende alade kaitse-eesmärkidele.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele.

4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku rohevõrgustiku alal, mille põhifunktsioonideks on elurikkuse säilitamine, maastikulise sidususe tagamine ning puhke- ja elukeskkonna väärtuste hoidmine. Tegemist on metsase alaga, mida majandatakse püsimetsana ning mille puhul on oluline säilitada nii ökoloogiline toimivus kui ka rekreatiivne kasutus.
Detailplaneeringuga kavandatakse 2 ha suurusele alale 6 elamumaakrunti. Arvestades ala suurust ja kavandatava hoonestuse mahtu, on tegemist mõõduka ruumilise sekkumisega rohevõrgustiku alal. Planeeringu elluviimisel kaasneb paratamatult metsamaa osaline vähenemine ning rohekoridori lokaalne killustumine.
Mõju leevendab siiski asjaolu, et hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning ala säilib osaliselt metsastatuna. Metsasuse osakaal määratakse detailplaneeringu tingimustega ning olemasolevatel kruntidel tuleb üldjuhul säilitada mändide arv või tagada asendusistutus. Püsimetsana majandamise põhimõtted toetavad metsa järjepidevust, elurikkuse säilimist ning rohevõrgustiku toimivust ka pikemas perspektiivis.
Rohevõrgustiku toimimise seisukohalt on oluline, et säiliksid puistutevahelised ühendused ning ei tekiks läbimatuid barjääre. Kavandatav tegevus ei loo ulatuslikke tõkkeid liikide liikumisele, kuna hoonestus jääb madala tihedusega ning metsastruktuur säilib osaliselt. Seetõttu on mõju rohevõrgustiku sidususele hinnanguliselt piiratud ja lokaalne.
Kavandatava tegevuse tulemusel kujuneb alast asulaga põimitud ning korrastatud parkmets. Ühelt poolt väheneb ala looduslik metsik ilme ja looduslähedus, kuid teiselt poolt paraneb visuaalne kvaliteet ja heakord, sh väheneb risustatus ning korrastatakse metsaalust.
Lõpptulemust mõjutab olulisel määral ka tulevaste elanike käitumine ja hoiakud – see, mil määral väärtustatakse metsakeskkonda, hoitakse olemasolevat kõrghaljastust ning välditakse liigset sekkumist looduslikku kooslusesse. Teadlik ja keskkonnahoidlik kasutus aitab säilitada ala rohevõrgustiku funktsioone ning toetab parkmetsa kujunemist, samas kui hoolimatu kasutus võib suurendada survet metsaökosüsteemile.
Kavandatav tegevus avaldab rohevõrgustikule mõõdukat, kuid leevendatavat mõju. Tingimusel, et järgitakse Aruküla männiku ala kasutustingimusi (metsasuse säilitamine, asendusistutus, püsimetsa põhimõtted), ei ole oodata rohevõrgustiku toimimise olulist halvenemist.

Taimestik
Kavandatav tegevus toob kaasa taimestiku osalise eemaldamise peamiselt hoonestusaladel, juurdepääsuteede rajamisel ning tehnovõrkude väljaehitamisel. Selle tulemusel väheneb kõrghaljastuse osakaal ning muutub olemasolev taimkate, avaldades otsest negatiivset mõju planeeringuala taimestikule. Mõju ulatus on siiski piiratud ja leevendatav, kuna kavandatav hoonestus on väikesemahuline ning hajutatud ning osa olemasolevast haljastusest säilitatakse.
Planeeringu tingimuste kohaselt tuleb üldjuhul säilitada olemasolev mändide arv või tagada nende asendamine samaväärse istutusega. See aitab säilitada ala iseloomulikku ilmet ning toetab taimestiku järjepidevust ja looduslähedast keskkonda.
Planeeringualal registreeritud vääriselupaiku ei esine. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (jänesekapsa–pohla kasvukohatüüp), paikneb planeeringualast ligikaudu 110 m kaugusel. Kavandataval tegevusel ei ole eeldatavasti vääriselupaigale olulist mõju, kuna planeeringuala ei piirne vääriselupaigaga otseselt ning nende vahele jääb ligikaudu 110 m laiune metsariba. Samuti ei ole kavandatavate tööde, sealhulgas raiete, tegemine vääriselupaiga alal vajalik. Arvestades vääriselupaiga paiknemist olemasolevas rekreatiivses metsakeskkonnas, on ala külastatavus juba praegu üheks seda mõjutavaks teguriks.
Planeeringualal paikneb karuputke koloonia HA125, kus jätkub aktiivne tõrje. Võõrliigi leviku vältimiseks tuleb ehitustööde käigus rakendada rangeid ettevaatusabinõusid, eelkõige vältida saastunud pinnase laialivedu ja rasketehnikaga koloonia alal liikumist ilma kaitsemeetmeteta. Vajadusel tuleb koloonia pinnase käitlemine kooskõlastada Keskkonnaametiga ning kasutada meetmeid, mis välistavad võõrliigi leviku väljapoole olemasolevat kasvuala.
Kavandatava tegevuse mõju taimestikule lokaalne ja mõõdukas. Kuigi osa olemasolevast taimkattest hävib, on mõju võimalik leevendada planeeringuliste tingimuste ja haljastusmeetmete rakendamisega ning olulist negatiivset mõju laiemale taimestikule ega lähialade väärtuslikele kooslustele ei ole oodata.



Foto 1. Harju tee 33b looduslik taimestik (11.05.2026)

Loomastik
Kavandatav tegevus toob kaasa elupaikade osalise vähenemise ning häiringute suurenemise, eelkõige ehitustegevuse ajal (müra, vibratsioon, inimtegevuse intensiivistumine). See võib ajutiselt häirida piirkonnas liikuvaid loomi ning vähendada ala kasutatavust eeskätt väiksemate liikide jaoks. Samas, arvestades ala iseloomu ning selle senist kasutust elamupiirkonnana, ei ole tegemist loomastiku seisukohalt kriitilise tähtsusega elupaigaga.
Mõju leevendamiseks on võimalik rakendada järgmisi meetmeid:
• kuklaste pesade esinemisel tagatakse nende säilimine või vajadusel ümberasustamine vastavalt kehtivatele nõuetele;
• hoonestus kavandatakse viisil, mis võimaldab maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust, tagades sellega sobivate toitumis- ja liikumistingimuste säilimise, sh põhja-nahkhiirele;
• suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist;
• ettevaatusprintsiibist lähtuvalt valgus- ja mürarikast ehitustegevust planeerida päevasele ajale, et mitte õhtupimeduses häirida nahkhiirte tegevust.
• öine intensiivne valgustus on nahkhiirtele häiriv. Vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks nahkhiirte leiukohtade läheduses kasutada madalama asetusega nõrku lampe (mitte valgustada puude võrasid ja põõsaid) ehk valida võimalusel nahkhiirtele sõbralik valguslahendus.
• ehitustegevuse käigus välditakse roomajate ja teiste väikeloomade otsest kahjustamist.
Kavandatava tegevuse mõju loomastikule on lokaalne ja mõõdukas. Mõju on valdavalt ajutine ning leevendatav ning ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkonna loomastiku seisundile ega rohevõrgustiku toimimisele.


4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele

Detailplaneeringuga kavandatakse 5 elamumaa krunti, mille veevarustus ja reoveekäitlus lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. See lahendus vähendab oluliselt riski, et reovesi imbub pinnasesse ning saastab põhjaveekihti, mis on kaitsmata põhjaveega alal eriti oluline.
Kavandatava tegevuse peamised mõjud põhjaveele võivad avalduda ehitusetapis, mil esineb ajutine risk pinnase ja põhjavee reostuseks (nt kütuste, õlide või muude kemikaalide lekked). Põhjavee saastumise vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid. Masinate parkimine, tankimine ja hooldustööd peavad toimuma selleks ette nähtud lekkekindla kattega kõvapinnalisel alal. Nõuetekohaste ehitus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel (nt lekkekindlad töövõtted, kemikaalide korrektne käitlemine) on see risk väike ja ajutine.
Pinnavee osas võib hoonestuse lisandumine suurendada kõvakattega pindade osakaalu ning vähendada sademevee looduslikku imbumist pinnasesse. Samas on mõju ulatus piiratud, arvestades hoonestuse väikesemahulisust. Sademevee hajutatud immutamine krundil või selle juhtimine sobivatesse lahendustesse (nt imbväljakud, haljasalad) aitab säilitada looduslähedast veerežiimi.
Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ja pinnaveele on väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine, sademevee nõuetekohane käitlemine ning ehitusaegsete keskkonnanõuete järgimine tagavad, et olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile ega veerežiimile ei ole oodata.

4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas metsastatud alal ning piirneb põhjast Lagedi–Aruküla–Peningi maanteega, kus lubatud sõidukiirus on 60 km/h. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei paikne planeeringualal ega selle lähiümbruses olulisi müra- ega vibratsiooniallikaid. Samuti puuduvad piirkonnas Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) andmetel õhusaasteluba omavad objektid, ohtlikud või suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Lähipiirkonnas ei esine teadaolevaid kiirgusallikaid ega olulisi lõhnahäiringute tekitajaid ning neid ei ole ka kavandatud. Planeeringualal ei ole tuvastatud soojussaari.
Peamiseks potentsiaalseks häiringuallikaks on Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Arvestades liiklussageduse kasvu viimastel aastatel, on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus hinnata müraolukorda täpsemalt. Mürauuringu tulemuste alusel tuleb vajadusel kavandada leevendusmeetmed, nagu hoonete sobiv paigutus, müratõkked, haljastuslahendused või hoonete heliisolatsioon. Eesmärk on tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud normtasemetele ning planeerimisseaduse nõuetele.
Tulenevalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega, sealhulgas müra, vibratsiooni ja õhusaastega. Häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Vajadusel kavandada leevendusmeetmed, mis tagavad nõuetele vastava keskkonnaseisundi.
Ehitustöödega kaasneb ajutine müra ja vibratsioon, kuid nende mõju on ajaliselt piiratud ning peab jääma kehtivate normide piiresse. Müra tekitavaid töid tuleb võimalusel vältida tavapäraste puhkeaegade ajal ning ehitusmüra ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ajavahemikus 21.00–07.00 ületada kehtestatud normtasemeid. Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha tööpäeviti ajavahemikus 07.00–19.00. Samuti ei tohi ehitusaegne vibratsioon ületada sotsiaalministri määruses nr 54 sätestatud piirväärtusi.
Välisvalgustuse kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgusreostus võib vähesel määral suureneda seoses uute elamute ja välisvalgustuse lisandumisega, kuid mõju on võimalik leevendada suunatud ja ajaliselt reguleeritud valgustusega, vältides liigset valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Radooniriski hindamiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia pinnase radoonitaseme mõõtmine ning vajadusel kavandada ehituslikud meetmed radooniohu vähendamiseks.
Kavandatava tegevuse mõju müra, vibratsiooni, valguse, õhusaaste, lõhna ja kiirguse osas väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Müra osas on vajalik täiendav uuring, mille alusel tagatakse nõuetele vastav keskkonnaseisund. Muude tegurite osas ei ole oodata olulist negatiivset mõju.

4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid see ei ole antud juhul olulise mõjuga.
Olulise ebasoodsa mõju eeldus puudub, juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Ehitada tuleb madala energiakuluga hooned.

4.6 Mõju kultuuriväärtusele

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi. Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele planeeringu realiseerimisel puudub.
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid, nagu liiv, paekivi (killustik) ja vesi, kuid nende kasutamine ei põhjusta eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Väljakaevatava pinnase täpne maht selgub projekteerimise etapis ning võimalusel taaskasutatakse pinnas samal ehitusobjektil, mis vähendab jäätmeteket ja materjalide transportimise vajadust. Enne ehitustööde algust kooritakse ehitusalustelt aladelt viljakas pinnas ning kasutatakse hiljem haljastustöödel.
Planeeringualal paikneb ka karuputke koloonia HA125, mistõttu tuleb ehitustööde käigus rakendada rangeid ettevaatusabinõusid võõrliigi leviku vältimiseks. Koloonia kasvualal tuleb vältida saastunud pinnase laialivedu ning rasketehnikaga liikumist ilma kaitsemeetmeteta. Vajadusel tuleb pinnase käitlemine kooskõlastada Keskkonnaametiga ning rakendada meetmeid, mis välistavad karuputke leviku väljapoole olemasolevat kasvuala.
Kokkuvõttes ei ole kavandataval tegevusel eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, kui ehitustöödel järgitakse ette nähtud keskkonnakaitselisi ja võõrliigi levikut tõkestavaid meetmeid.

4.8 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Kavandatav tegevus ehk hoonestuse rajamine võib osa piirkonna elanike jaoks olla tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, eelkõige visuaalse mõju tõttu. Mõju ulatus sõltub peamiselt vaatajagruppide arvukusest, tundlikkusest ja ala igapäevasest kasutusest. Kuna planeeringuala paikneb tiheasustusalal ning kavandatav hoonestus sobitub piirkonna arengusuundadega, on visuaalne mõju eeldatavalt vähene.
Peamiseks olemasolevaks häiringuallikaks piirkonnas on Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Ööpäevane liiklussageduse suurenemine nõuab müraolukorra täpsemat hindamist. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid, näiteks hoonete sobivat paigutust või müratõkkeid, et tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud normidele. Selliste meetmete rakendamisel ei ole oodata olulist mõju inimese tervisele ega heaolule.
Ehitustöödega kaasneb ajutine müra ja vibratsioon, kuid need peavad jääma kehtivate normide piiresse. Müra tekitavaid töid tuleb võimalusel vältida tavapäraste puhkeaegade ajal ning ehitusmüra ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ajavahemikus 21.00–07.00 ületada kehtestatud normtasemeid. Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha tööpäeviti ajavahemikus 07.00–19.00. Samuti ei tohi ehitusaegne vibratsioon ületada sotsiaalministri määruses nr 54 sätestatud piirväärtusi.
Välisvalgustuse kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid valgushäiringu vähendamiseks. Lisaks tuleb ehitustööde käigus tagada põhjavee kvaliteedi säilimine, et vältida mõju ümbruskonna elanike joogivee kvaliteedile.
Kavandataval tegevusel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Vastupidi, piirkonna areng võib parandada kohalike elanike elukeskkonda läbi parema infrastruktuuri, kogukonna suurenemise ja turvatunde kasvu. Planeeritav ala kujuneb eeldatavalt terviklikuks ja meeldivaks elukeskkonnaks, mis ühendab maalähedase iseloomu ning teenuste hea kättesaadavuse. Samuti ei ole ette näha olulisi muutusi vee- ega õhukvaliteedis.

4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käesoleva detailplaneeringu alast ligikaudu 330 m kaugusel Aruküla männikus on elluviimisel Linnaku ja lähiala detailplaneering, mis hõlmab umbes 14 ha suurust ala. Tegemist on piirkonna senist asustusstruktuuri ja looduslikku keskkonda muutva arendusega. Linnaku DP ida pool on menetluses ka Harju tee 33b detailplaneering, kuhu kavandatakse ca 6 elamumaakrunti. Planeeringuala lõunaosas paikneb olemasolev väikeelamute hoonestus, mistõttu kujuneb piirkonnas järkjärguline üleminek metsamaastikult tiheasustatud elamualaks.
Kumulatiivne mõju avaldub peamiselt piirkonna asustustiheduse suurenemises, metsamaastiku osalises vähenemises ning inimtegevusest tuleneva koormuse kasvus. Koosmõjus Linnaku detailplaneeringuga suureneb piirkonnas liikluskoormus, rekreatiivne surve, müra- ja valgushäiring ning tehnilise taristu kasutusintensiivsus. Tegemist on siiski peamiselt lokaalse ulatusega mõjudega, mis on iseloomulikud tiheasustusalade arengule ning ei oma eeldatavalt olulist mõju laiemale looduskeskkonnale.
Samas paikneb käesolev planeering olemasoleva ja kavandatava hoonestuse vahelisel alal ning aitab kaasa ruumiliselt kompaktsema ja sidusama asustusstruktuuri kujunemisele. Planeering ei ava uut eraldiseisvat arendusala, vaid jätkab piirkonnas juba väljakujunenud arengusuunda. Sellest tulenevalt ei põhjusta kavandatav tegevus olulist täiendavat maastiku killustumist ega rohevõrgustiku sidususe katkemist.
Planeeringualast lääne poole jääb üldkasutatav metsastatud munitsipaalmaa ning Linnaku detailplaneeringus on ette nähtud haljasalad, puhveralad ja liikumiskoridorid, mis toetavad rohevõrgustiku elementide säilimist ja ala läbitavust. Nende meetmete rakendamisel on mõju rohevõrgustikule ja looduskeskkonnale hinnatav kumulatiivselt mõõdukaks ning leevendatavaks.
Positiivse mõjuna võib välja tuua, et ala korrastamine ja osaline hoonestamine aitab kaasa hooldatud parkmetsa laadse keskkonna kujunemisele ning vähendab risustatust ja juhuslikku kasutust. Samas kaasneb paratamatult teatav ala looduslikkuse ja metsikuse vähenemine.
Eeltoodust tulenevalt võib kavandatava tegevuse kumulatiivset mõju hinnata mõõdukaks. Arvestades planeeringuala paiknemist olemasoleva ja kavandatava asustuse vahel ning asjaolu, et ei kavandata uusi ulatuslikke arendusalasid, ei ole oodata olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Mõju jääb kontrollitavaks ja leevendatavaks rohevõrgustiku säilitamise, olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suure ulatuse hoidmise ning keskkonnahoidlike planeerimispõhimõtete rakendamisel.
Kavandatava detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt piiriülest mõju. Planeeritava tegevuse iseloom ja ulatus on lokaalsed ning tegevusega ei kaasne olulist keskkonnariski, suurõnnetuse või katastroofi ohtu ega selliseid keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda üle riigipiiri. Seetõttu võib järeldada, et piiriülene mõju puudub.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet ja Terviseamet. Keskkonnaameti seisukoht, vastavalt …
Terviseameti seisukoht, vastavalt…
Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed kuni mõõdukad ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

1. Teostada radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.
2. Arvestada, et planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu tuleb kavandada ja rakendada asjakohased meetmed põhjavee kaitseks ning vältida selle reostumist nii ehitus- kui ka kasutusetapis.
3. Põhjavee saastumise vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid. Masinate parkimine, tankimine ja hooldustööd peavad toimuma selleks ette nähtud lekkekindla kattega kõvapinnalisel alal.
4. Analüüsida võimalikke avariiolukordi (nt kütuste ja kemikaalide lekked) ning kavandada meetmed nende ennetamiseks ja vajadusel tagajärgede leevendamiseks.
5. Lahendada planeeringuala sademevee ärajuhtimine.
6. Planeeringu ellu viimisel tuleb tagada nõuetekohane jäätmekäitlus, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.
7. Ehitusjäätmete käitlemisel eelistada nende kohapealset taaskasutust võimaluse korral; ülejäänud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
8. Teostada mürauuring, et hinnata liiklusmüra taset ning vajadusel kavandada leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, haljastus, müratõkked).
9. Ehitustegevuse kavandamisel arvestada mürahäiringu vähendamisega, vältides võimalusel mürarikkaid töid tavapärastel puhkeaegadel (varahommikul, hilisõhtul ja nädalavahetustel). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00.
10. Tuleb hinnata müra, vibratsiooni ja õhusaastega seotud häiringute ulatust vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Vajadusel näha ette leevendusmeetmed.
11. Kaitstavate liikide inventuur (sh taimestik ja kuklaste pesad), et täpsustada väärtuslike elementide paiknemine ning tagada nende säilitamine.
12. Karuputke koloonia kasvualal tuleb vältida saastunud pinnase laialivedu ning rasketehnikaga liikumist ilma kaitsemeetmeteta.
13. Raiet ja mürarikkaid töid tuleb teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 15. juuli.
14. Suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist.
15. Planeeringu edasises protsessis ning kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada Raasiku valla üldplaneeringus seatud tingimustega.










Raasiku vallas, Aruküla alevikus,
„Mandre ja lähiala“ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang


Koostaja: Raasiku Vallavalitsus
keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann







Koostatud: mai 2026
Asjaomaste asutuste märkustega täiendatud:
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 5
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ 5
2.2 Raasiku valla üldplaneering 5
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 6
3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon 6
3.2 Põhja- ja pinnavesi 6
3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus 7
3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik 7
3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik 8
3.6 Muinsuskaitse 8
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 9
4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele 9
4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule 9
4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele 11
4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus 11
4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus 12
4.6 Mõju kultuuriväärtusele 12
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus 13
4.8 Mõju kliimale 13
4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule 13
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju 14
5. Asjaomaste asutuste seisukohad 15
Kokkuvõte 16


Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Raasiku vallas asuva Mandre kinnistu (kinnistu nr 5673102, katastritunnus 65101:003:0176) jagamine viieks elamumaa sihtotstarbega krundiks, moodustada kaks tee ja tänavamaa krunti. Lisaks määratakse moodustavatele kruntidele servituutide vajaduse ja ulatusega alad, hoonestusalad, hoonestustingimused, ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus.
Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 2 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, milles on määratud planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“1 (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.


1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatava tegevuse asukohaks on Raasiku vallas Aruküla alevikus paiknev Mandre ja Nõmme tee 3 kinnistud, mis asuvad Aruküla männikus Lagedi–Aruküla–Peningi tee ääres. Planeeringuala suurus on 2,36 hektarit ning ala on hetkel kaetud kõrghaljastusega ja hoonestamata. Planeeringualast lõuna suunas paiknevad olemasolevad üksikelamud. Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse alale viis elamumaa sihtotstarbega krunti ning lisaks moodustatakse kolm tee- ja tänavamaa krunti. Määratakse moodustatavatele kruntidele servituutide vajadus ja ulatus, hoonestusalad ning hoonestustingimused ja ehituslikud tingimused. Lahendatakse parkimiskorraldus, juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala juhtotstarbeks elamumaa.


Joonis 1. Mandre ja lähiala detailplaneeringu lahendus seisuga mai 2026

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+

Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonna teemaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu põhimõtetega. Planeering toetab olemasoleva asustuse tihendamist ning aitab vältida valglinnastumise levikut, kuna arendus on kavandatud väljakujunenud elamupiirkonna vahetusse lähedusse. Kavandatavate elamukruntide rajamine vastab põhimõttele suunata uued arendused hästi juurdepääsetavatesse asukohtadesse ning aitab kaasa Aruküla aleviku kui kohaliku keskuse tugevnemisele.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohevõrgustiku eesmärk on säilitada loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslik ruumiline struktuur, arvestades sealjuures asustuse ja taristu arenguvajadusi. Samas on Aruküla alevik määratud linnalise asustusega alaks, kus rohevõrgustiku osad täidavad eelkõige puhkeotstarbelist funktsiooni. Oluline on tagada rohevõrgustiku sidusus nii asula sees kui ka ühendustes ümbritsevate aladega, sealhulgas säilitada rohekoridoride toimivus.
Kavandatava tegevuse elluviimisel on hinnatud mõju rohetaristule ning kavandatud meetmed selle säilimise ja toimimise tagamiseks. Rohevõrgustikuga kattumine ei välista ehitustegevust, kui säilivad ala ökoloogilised ja puhkeväärtused. Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule on rohealade piirid ja kasutustingimused täpsustatud ning detailplaneeringuga nähakse ette meetmed rohevõrgustiku säilitamiseks, sealhulgas tarastamise vältimine ja haljastuse maksimaalne säilitamine.

2.2 Raasiku valla üldplaneering

Kavandatav detailplaneering on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on käsitletava kinnistu juhtotstarbeks elamumaa. Planeering järgib üldplaneeringus seatud ruumilise arengu põhimõtteid, suunates arendustegevuse aleviku lähemal paiknevatele aladele, mis on põhjendatud nii ruumilise loogika kui ka ressursisäästlikkuse seisukohast.
Planeeringulahendus tagab kvaliteetse elukeskkonna kujundamise, pöörates erilist tähelepanu olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisele. Detailplaneeringus määratakse nõuded haljastuse kaitseks ja säilitamiseks. See aitab vältida ulatuslikku metsaraiet ning toetab rohelise ja looduslähedase elukeskkonna säilimist. Kavandatav arendus kooskõlas üldplaneeringu eesmärkidega ning aitab kaasa tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilisele arengule.



3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon
Geoloogia
Pinnakate
Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 47 – 47,5 m. Kinnistu asub õhukese pinnakattega alal, kus kvaternaarisetete paksus on alla 1 m (0,5-0,6 m).

Aluspõhi
Aluspõhi avaneb uuringualal vähem kui 1 m sügavusel maapinnast, abs kõrgusel ca 45 m. Planeeringu ala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus aluspõhja üksuseks Kahula (O3kh): Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu savikas lubjakivi ja mergel.

Maavarad ja maardlad
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti maardlate rakenduse andmetele ei paikne planeeringualal ega selle vahetus läheduses registrisse kantud maavarasid ega maardlaid. Lähim maardla on Peningi turba maardla (maardla kood: MRD0000205), mis asub ligikaudu 1,1 km kaugusel planeeringualast.(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad).

Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2020. aasta seisuga;https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e) kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga pinnasel (10-50 kBq/m3). Vajalik on radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.

Geodeetilised punktid
Geodeetilised punktid planeeringualal puuduvad.

Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilisi uuringuid planeeringu alal tehtud ei ole.

3.2 Põhja- ja pinnavesi

Põhjaveekompleks
Karbonaatsete kivimite veekompleks_1, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega <0,1 ls-1m-1.

Põhjavee kaitstus
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti geoportaali põhjavee kaitstuse kaardile (1:50 000 geoloogiline baaskaart) on planeeringu ala põhjavesi kaitsmata see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeringualast ligikaudu 500 m kaugusel paikneb karstivorm (karstiauk), mis viitab piirkonna suuremale põhjavee haavatavusele.

Põhjavee tase ja liikumise suund
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaardile peaks liikuma põhjavesi Aruküla aleviku piirkonnas suures plaanis loode suunas. Staatiline veetase on ca 8,6 m sügavusel.
Puurkaevud
Planeeritaval alal puuduvad Keskkonnaregistri (seisuga 08.05.2026) andmetel puurkaevud. Lähim puurkaev (PRK0020119) asub Aruküla alevikus Nõmme tee 2a kinnistul (katastritunnus 65101:003:0538), ligikaudu 28 meetri kaugusel planeeringualast. Tegemist on 22 m sügavuse puurkaevuga.

Maaparandussüsteemid
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses (805 m) maaparandussüsteeme.

3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus

Müra ja vibratsioon
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei ole planeeritaval alal ega selle ümbruses vibratsiooni ja müra põhjustavaid objekte.

Õhusaaste
Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt ei asu planeeritava ala läheduses õhusaasteluba omavaid objekte.

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Detailplaneeringu alal ega lähiümbruses ei asu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid.

Soojussaared
Planeeritaval alal ei ole registreeritud Maa-ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakenduses soojussaari.

Jääkreostus
Planeeringualale ei jää jääkreostusobjekte. Lähim jääkreostusobjekt jääb ca 320 m kaugusele põhja suunda. Tegemist on Aruküla aleviku eriti ohtlik põhjaveereostuse alaga (jääkreostusobjekt; registrikood JRA0000005). Saaste liigiks on aromaatsed süsivesinikud, diiselkütus, kütteõli ja trafoõli. Põhjavesi jääkreostusobjekti piirkonnas joogiks kõlbmatu.

3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb nii Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui ka Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt määratletud rohevõrgustiku alal.

Taimestik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas ning kuulub rohevõrgustiku tugialasse. Ala iseloomustab suhteliselt ühtlane haljastus ning väljakujunenud kõrghaljastus, kus domineerivaks puuliigiks on harilik mänd. Lisaks kasvavad alal vaher, tamm ja paju.
Põõsarinde moodustavad peamiselt lehtpuud ja lehtpuuvõsa, millest enam levinud on noored tammed, vahtrad, sarapuud, kukerpuu ja paju. Esineb ka üksikuid kadakaid ja õunapuid.
Planeeringualal registreeritud vääriselupaiku ei esine. Küll aga paikneb planeeringuala vahetus läheduses vääriselupaik VEP158096, mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (kasvukohatüüp 11311 – jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp). Nimetatud vääriselupaigal kehtivad kaitselised piirangud, mille kohaselt ei ole lubatud surnud ja lamapuidu eemaldamine ega puude raie.
Planeeringualale jääb 0,1532 ha suurune karuputke koloonia HA125, kus toimub aktiivne tõrje tõstetav laudsiiani.

Loomastik
Aruküla männiku ala iseloomustab mitmekesine, kuid inimasutuse läheduse tõttu pigem hajus loomastik. Aruküla männikus esineb kuklaste pesasid. Planeeringualal ei paikne ulukitele olulisi elupaiku ega toitumisalasid, mistõttu suuremad imetajad, nagu kitsed, jänesed, ilvesed ja rebased, esinevad alal pigem juhuslike eksikülalistena. Samuti on piirkonnas täheldatud roomajaid, sealhulgas rästikut ja nastikut.
Kõrval kinnistul (65101:003:0538) paikneb Eesti Looduse Infosüsteemi alusel põhja-nahkhiire liigileiukoht (KLO9116330), mis on registreeritud 27.07.2010. Antud leiukoht on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel nahkhiire toitumisala, seega võivad nahkhiirlased kasutada maa-alal vanu õõnsustega puid suvisteks varjepaikadeks. Nahkhiirte uuringu käigus on tuvastati Aruküla männikus kolm liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ning tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Uuringute põhjal kasutab ala püsivalt toitumisalana põhja-nahkhiir, samas kui teised liigid ei asusta piirkonda püsivalt.

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Planeeringualast ligikaudu 613 meetri kaugusel lääne suunas, Välja tee ääres ning Võidu tn 17 kinnistul, on registreeritud kaitstava loodusobjektina III kategooria kaitsealune liik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (keskkonnaregistri koodid KLO9342586 ja KLO9342587). Lisaks on Võidu tänava ääres tuvastatud III kategooria kaitsealune liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (keskkonnaregistri kood KLO9342588).
Lähim hoiuala on Limu raba hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000133) asukohaga Rae vald, Seli küla, mis asub planeeringu alast ca 5 km kaugusel.
Natura 2000 võrgustik lähialal puudub. Lähim Natura 2000 ala on Paraspõllu Loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000459) asukohaga, mis asub planeeringu alast ca 4,8 km kaugusel.

3.6 Muinsuskaitse

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kultuurimälestisi ega pärandkultuurobjekte.


4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Arvestades liikide paiknemist väljaspool planeeringuala ning nende vahelist piisavat kaugust, ei ole kavandatava tegevuse otsene mõju neile tõenäoline.
Lähim hoiuala – Limu raba hoiuala – paikneb ligikaudu 4,7 km kaugusel ning lähim Natura 2000 ala (Paraspõllu loodusala) umbes 4,8 km kaugusel planeeringualast. Selline kaugus välistab olulise mõju nende alade kaitse-eesmärkidele.
Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele.

4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule

Rohevõrgustik
Planeeringuala paikneb Aruküla männiku rohevõrgustiku alal, mille põhifunktsioonideks on elurikkuse säilitamine, maastikulise sidususe tagamine ning puhke- ja elukeskkonna väärtuste hoidmine. Tegemist on metsase alaga, mida majandatakse püsimetsana ning mille puhul on oluline säilitada nii ökoloogiline toimivus kui ka rekreatiivne kasutus.
Detailplaneeringuga kavandatakse 2 ha suurusele alale 6 elamumaakrunti. Arvestades ala suurust ja kavandatava hoonestuse mahtu, on tegemist mõõduka ruumilise sekkumisega rohevõrgustiku alal. Planeeringu elluviimisel kaasneb paratamatult metsamaa osaline vähenemine ning rohekoridori lokaalne killustumine.
Mõju leevendab siiski asjaolu, et hoonestus on väikesemahuline ja hajutatud ning ala säilib osaliselt metsastatuna. Metsasuse osakaal määratakse detailplaneeringu tingimustega ning olemasolevatel kruntidel tuleb üldjuhul säilitada mändide arv või tagada asendusistutus. Püsimetsana majandamise põhimõtted toetavad metsa järjepidevust, elurikkuse säilimist ning rohevõrgustiku toimivust ka pikemas perspektiivis.
Rohevõrgustiku toimimise seisukohalt on oluline, et säiliksid puistutevahelised ühendused ning ei tekiks läbimatuid barjääre. Kavandatav tegevus ei loo ulatuslikke tõkkeid liikide liikumisele, kuna hoonestus jääb madala tihedusega ning metsastruktuur säilib osaliselt. Seetõttu on mõju rohevõrgustiku sidususele hinnanguliselt piiratud ja lokaalne.
Kavandatava tegevuse tulemusel kujuneb alast asulaga põimitud ning korrastatud parkmets. Ühelt poolt väheneb ala looduslik metsik ilme ja looduslähedus, kuid teiselt poolt paraneb visuaalne kvaliteet ja heakord, sh väheneb risustatus ning korrastatakse metsaalust.
Lõpptulemust mõjutab olulisel määral ka tulevaste elanike käitumine ja hoiakud – see, mil määral väärtustatakse metsakeskkonda, hoitakse olemasolevat kõrghaljastust ning välditakse liigset sekkumist looduslikku kooslusesse. Teadlik ja keskkonnahoidlik kasutus aitab säilitada ala rohevõrgustiku funktsioone ning toetab parkmetsa kujunemist, samas kui hoolimatu kasutus võib suurendada survet metsaökosüsteemile.
Kavandatav tegevus avaldab rohevõrgustikule mõõdukat, kuid leevendatavat mõju. Tingimusel, et järgitakse Aruküla männiku ala kasutustingimusi (metsasuse säilitamine, asendusistutus, püsimetsa põhimõtted), ei ole oodata rohevõrgustiku toimimise olulist halvenemist.

Taimestik
Kavandatav tegevus toob kaasa taimestiku osalise eemaldamise peamiselt hoonestusaladel, juurdepääsuteede rajamisel ning tehnovõrkude väljaehitamisel. Selle tulemusel väheneb kõrghaljastuse osakaal ning muutub olemasolev taimkate, avaldades otsest negatiivset mõju planeeringuala taimestikule. Mõju ulatus on siiski piiratud ja leevendatav, kuna kavandatav hoonestus on väikesemahuline ning hajutatud ning osa olemasolevast haljastusest säilitatakse.
Planeeringu tingimuste kohaselt tuleb üldjuhul säilitada olemasolev mändide arv või tagada nende asendamine samaväärse istutusega. See aitab säilitada ala iseloomulikku ilmet ning toetab taimestiku järjepidevust ja looduslähedast keskkonda.
Planeeringualal registreeritud vääriselupaiku ei esine. Lähim vääriselupaik (VEP158096), mille tüübiks on männikud ja männisegametsad (jänesekapsa–pohla kasvukohatüüp), paikneb planeeringualast ligikaudu 110 m kaugusel. Kavandataval tegevusel ei ole eeldatavasti vääriselupaigale olulist mõju, kuna planeeringuala ei piirne vääriselupaigaga otseselt ning nende vahele jääb ligikaudu 110 m laiune metsariba. Samuti ei ole kavandatavate tööde, sealhulgas raiete, tegemine vääriselupaiga alal vajalik. Arvestades vääriselupaiga paiknemist olemasolevas rekreatiivses metsakeskkonnas, on ala külastatavus juba praegu üheks seda mõjutavaks teguriks.
Planeeringualal paikneb karuputke koloonia HA125, kus jätkub aktiivne tõrje. Võõrliigi leviku vältimiseks tuleb ehitustööde käigus rakendada rangeid ettevaatusabinõusid, eelkõige vältida saastunud pinnase laialivedu ja rasketehnikaga koloonia alal liikumist ilma kaitsemeetmeteta. Vajadusel tuleb koloonia pinnase käitlemine kooskõlastada Keskkonnaametiga ning kasutada meetmeid, mis välistavad võõrliigi leviku väljapoole olemasolevat kasvuala.
Kavandatava tegevuse mõju taimestikule lokaalne ja mõõdukas. Kuigi osa olemasolevast taimkattest hävib, on mõju võimalik leevendada planeeringuliste tingimuste ja haljastusmeetmete rakendamisega ning olulist negatiivset mõju laiemale taimestikule ega lähialade väärtuslikele kooslustele ei ole oodata.



Foto 1. Harju tee 33b looduslik taimestik (11.05.2026)

Loomastik
Kavandatav tegevus toob kaasa elupaikade osalise vähenemise ning häiringute suurenemise, eelkõige ehitustegevuse ajal (müra, vibratsioon, inimtegevuse intensiivistumine). See võib ajutiselt häirida piirkonnas liikuvaid loomi ning vähendada ala kasutatavust eeskätt väiksemate liikide jaoks. Samas, arvestades ala iseloomu ning selle senist kasutust elamupiirkonnana, ei ole tegemist loomastiku seisukohalt kriitilise tähtsusega elupaigaga.
Mõju leevendamiseks on võimalik rakendada järgmisi meetmeid:
• kuklaste pesade esinemisel tagatakse nende säilimine või vajadusel ümberasustamine vastavalt kehtivatele nõuetele;
• hoonestus kavandatakse viisil, mis võimaldab maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust, tagades sellega sobivate toitumis- ja liikumistingimuste säilimise, sh põhja-nahkhiirele;
• suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist;
• ettevaatusprintsiibist lähtuvalt valgus- ja mürarikast ehitustegevust planeerida päevasele ajale, et mitte õhtupimeduses häirida nahkhiirte tegevust.
• öine intensiivne valgustus on nahkhiirtele häiriv. Vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks nahkhiirte leiukohtade läheduses kasutada madalama asetusega nõrku lampe (mitte valgustada puude võrasid ja põõsaid) ehk valida võimalusel nahkhiirtele sõbralik valguslahendus.
• ehitustegevuse käigus välditakse roomajate ja teiste väikeloomade otsest kahjustamist.
Kavandatava tegevuse mõju loomastikule on lokaalne ja mõõdukas. Mõju on valdavalt ajutine ning leevendatav ning ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkonna loomastiku seisundile ega rohevõrgustiku toimimisele.


4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele

Detailplaneeringuga kavandatakse 5 elamumaa krunti, mille veevarustus ja reoveekäitlus lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. See lahendus vähendab oluliselt riski, et reovesi imbub pinnasesse ning saastab põhjaveekihti, mis on kaitsmata põhjaveega alal eriti oluline.
Kavandatava tegevuse peamised mõjud põhjaveele võivad avalduda ehitusetapis, mil esineb ajutine risk pinnase ja põhjavee reostuseks (nt kütuste, õlide või muude kemikaalide lekked). Põhjavee saastumise vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid. Masinate parkimine, tankimine ja hooldustööd peavad toimuma selleks ette nähtud lekkekindla kattega kõvapinnalisel alal. Nõuetekohaste ehitus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel (nt lekkekindlad töövõtted, kemikaalide korrektne käitlemine) on see risk väike ja ajutine.
Pinnavee osas võib hoonestuse lisandumine suurendada kõvakattega pindade osakaalu ning vähendada sademevee looduslikku imbumist pinnasesse. Samas on mõju ulatus piiratud, arvestades hoonestuse väikesemahulisust. Sademevee hajutatud immutamine krundil või selle juhtimine sobivatesse lahendustesse (nt imbväljakud, haljasalad) aitab säilitada looduslähedast veerežiimi.
Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ja pinnaveele on väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine, sademevee nõuetekohane käitlemine ning ehitusaegsete keskkonnanõuete järgimine tagavad, et olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile ega veerežiimile ei ole oodata.

4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Planeeringuala paikneb Aruküla männiku piirkonnas metsastatud alal ning piirneb põhjast Lagedi–Aruküla–Peningi maanteega, kus lubatud sõidukiirus on 60 km/h. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardile ei paikne planeeringualal ega selle lähiümbruses olulisi müra- ega vibratsiooniallikaid. Samuti puuduvad piirkonnas Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) andmetel õhusaasteluba omavad objektid, ohtlikud või suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Lähipiirkonnas ei esine teadaolevaid kiirgusallikaid ega olulisi lõhnahäiringute tekitajaid ning neid ei ole ka kavandatud. Planeeringualal ei ole tuvastatud soojussaari.
Peamiseks potentsiaalseks häiringuallikaks on Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Arvestades liiklussageduse kasvu viimastel aastatel, on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus hinnata müraolukorda täpsemalt. Mürauuringu tulemuste alusel tuleb vajadusel kavandada leevendusmeetmed, nagu hoonete sobiv paigutus, müratõkked, haljastuslahendused või hoonete heliisolatsioon. Eesmärk on tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud normtasemetele ning planeerimisseaduse nõuetele.
Tulenevalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega, sealhulgas müra, vibratsiooni ja õhusaastega. Häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Vajadusel kavandada leevendusmeetmed, mis tagavad nõuetele vastava keskkonnaseisundi.
Ehitustöödega kaasneb ajutine müra ja vibratsioon, kuid nende mõju on ajaliselt piiratud ning peab jääma kehtivate normide piiresse. Müra tekitavaid töid tuleb võimalusel vältida tavapäraste puhkeaegade ajal ning ehitusmüra ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ajavahemikus 21.00–07.00 ületada kehtestatud normtasemeid. Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha tööpäeviti ajavahemikus 07.00–19.00. Samuti ei tohi ehitusaegne vibratsioon ületada sotsiaalministri määruses nr 54 sätestatud piirväärtusi.
Välisvalgustuse kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgusreostus võib vähesel määral suureneda seoses uute elamute ja välisvalgustuse lisandumisega, kuid mõju on võimalik leevendada suunatud ja ajaliselt reguleeritud valgustusega, vältides liigset valguse hajumist ümbritsevasse keskkonda.
Radooniriski hindamiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia pinnase radoonitaseme mõõtmine ning vajadusel kavandada ehituslikud meetmed radooniohu vähendamiseks.
Kavandatava tegevuse mõju müra, vibratsiooni, valguse, õhusaaste, lõhna ja kiirguse osas väike kuni mõõdukas ning leevendatav. Müra osas on vajalik täiendav uuring, mille alusel tagatakse nõuetele vastav keskkonnaseisund. Muude tegurite osas ei ole oodata olulist negatiivset mõju.

4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid see ei ole antud juhul olulise mõjuga.
Olulise ebasoodsa mõju eeldus puudub, juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Ehitada tuleb madala energiakuluga hooned.

4.6 Mõju kultuuriväärtusele

Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole kultuurimälestisi. Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele planeeringu realiseerimisel puudub.
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid, nagu liiv, paekivi (killustik) ja vesi, kuid nende kasutamine ei põhjusta eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Väljakaevatava pinnase täpne maht selgub projekteerimise etapis ning võimalusel taaskasutatakse pinnas samal ehitusobjektil, mis vähendab jäätmeteket ja materjalide transportimise vajadust. Enne ehitustööde algust kooritakse ehitusalustelt aladelt viljakas pinnas ning kasutatakse hiljem haljastustöödel.
Planeeringualal paikneb ka karuputke koloonia HA125, mistõttu tuleb ehitustööde käigus rakendada rangeid ettevaatusabinõusid võõrliigi leviku vältimiseks. Koloonia kasvualal tuleb vältida saastunud pinnase laialivedu ning rasketehnikaga liikumist ilma kaitsemeetmeteta. Vajadusel tuleb pinnase käitlemine kooskõlastada Keskkonnaametiga ning rakendada meetmeid, mis välistavad karuputke leviku väljapoole olemasolevat kasvuala.
Kokkuvõttes ei ole kavandataval tegevusel eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, kui ehitustöödel järgitakse ette nähtud keskkonnakaitselisi ja võõrliigi levikut tõkestavaid meetmeid.

4.8 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

4.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Kavandatav tegevus ehk hoonestuse rajamine võib osa piirkonna elanike jaoks olla tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, eelkõige visuaalse mõju tõttu. Mõju ulatus sõltub peamiselt vaatajagruppide arvukusest, tundlikkusest ja ala igapäevasest kasutusest. Kuna planeeringuala paikneb tiheasustusalal ning kavandatav hoonestus sobitub piirkonna arengusuundadega, on visuaalne mõju eeldatavalt vähene.
Peamiseks olemasolevaks häiringuallikaks piirkonnas on Lagedi–Aruküla–Peningi maantee liiklusmüra. Ööpäevane liiklussageduse suurenemine nõuab müraolukorra täpsemat hindamist. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid, näiteks hoonete sobivat paigutust või müratõkkeid, et tagada vastavus keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud normidele. Selliste meetmete rakendamisel ei ole oodata olulist mõju inimese tervisele ega heaolule.
Ehitustöödega kaasneb ajutine müra ja vibratsioon, kuid need peavad jääma kehtivate normide piiresse. Müra tekitavaid töid tuleb võimalusel vältida tavapäraste puhkeaegade ajal ning ehitusmüra ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ajavahemikus 21.00–07.00 ületada kehtestatud normtasemeid. Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha tööpäeviti ajavahemikus 07.00–19.00. Samuti ei tohi ehitusaegne vibratsioon ületada sotsiaalministri määruses nr 54 sätestatud piirväärtusi.
Välisvalgustuse kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid valgushäiringu vähendamiseks. Lisaks tuleb ehitustööde käigus tagada põhjavee kvaliteedi säilimine, et vältida mõju ümbruskonna elanike joogivee kvaliteedile.
Kavandataval tegevusel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Vastupidi, piirkonna areng võib parandada kohalike elanike elukeskkonda läbi parema infrastruktuuri, kogukonna suurenemise ja turvatunde kasvu. Planeeritav ala kujuneb eeldatavalt terviklikuks ja meeldivaks elukeskkonnaks, mis ühendab maalähedase iseloomu ning teenuste hea kättesaadavuse. Samuti ei ole ette näha olulisi muutusi vee- ega õhukvaliteedis.

4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käesoleva detailplaneeringu alast ligikaudu 330 m kaugusel Aruküla männikus on elluviimisel Linnaku ja lähiala detailplaneering, mis hõlmab umbes 14 ha suurust ala. Tegemist on piirkonna senist asustusstruktuuri ja looduslikku keskkonda muutva arendusega. Linnaku DP ida pool on menetluses ka Harju tee 33b detailplaneering, kuhu kavandatakse ca 6 elamumaakrunti. Planeeringuala lõunaosas paikneb olemasolev väikeelamute hoonestus, mistõttu kujuneb piirkonnas järkjärguline üleminek metsamaastikult tiheasustatud elamualaks.
Kumulatiivne mõju avaldub peamiselt piirkonna asustustiheduse suurenemises, metsamaastiku osalises vähenemises ning inimtegevusest tuleneva koormuse kasvus. Koosmõjus Linnaku detailplaneeringuga suureneb piirkonnas liikluskoormus, rekreatiivne surve, müra- ja valgushäiring ning tehnilise taristu kasutusintensiivsus. Tegemist on siiski peamiselt lokaalse ulatusega mõjudega, mis on iseloomulikud tiheasustusalade arengule ning ei oma eeldatavalt olulist mõju laiemale looduskeskkonnale.
Samas paikneb käesolev planeering olemasoleva ja kavandatava hoonestuse vahelisel alal ning aitab kaasa ruumiliselt kompaktsema ja sidusama asustusstruktuuri kujunemisele. Planeering ei ava uut eraldiseisvat arendusala, vaid jätkab piirkonnas juba väljakujunenud arengusuunda. Sellest tulenevalt ei põhjusta kavandatav tegevus olulist täiendavat maastiku killustumist ega rohevõrgustiku sidususe katkemist.
Planeeringualast lääne poole jääb üldkasutatav metsastatud munitsipaalmaa ning Linnaku detailplaneeringus on ette nähtud haljasalad, puhveralad ja liikumiskoridorid, mis toetavad rohevõrgustiku elementide säilimist ja ala läbitavust. Nende meetmete rakendamisel on mõju rohevõrgustikule ja looduskeskkonnale hinnatav kumulatiivselt mõõdukaks ning leevendatavaks.
Positiivse mõjuna võib välja tuua, et ala korrastamine ja osaline hoonestamine aitab kaasa hooldatud parkmetsa laadse keskkonna kujunemisele ning vähendab risustatust ja juhuslikku kasutust. Samas kaasneb paratamatult teatav ala looduslikkuse ja metsikuse vähenemine.
Eeltoodust tulenevalt võib kavandatava tegevuse kumulatiivset mõju hinnata mõõdukaks. Arvestades planeeringuala paiknemist olemasoleva ja kavandatava asustuse vahel ning asjaolu, et ei kavandata uusi ulatuslikke arendusalasid, ei ole oodata olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Mõju jääb kontrollitavaks ja leevendatavaks rohevõrgustiku säilitamise, olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suure ulatuse hoidmise ning keskkonnahoidlike planeerimispõhimõtete rakendamisel.
Kavandatava detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt piiriülest mõju. Planeeritava tegevuse iseloom ja ulatus on lokaalsed ning tegevusega ei kaasne olulist keskkonnariski, suurõnnetuse või katastroofi ohtu ega selliseid keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda üle riigipiiri. Seetõttu võib järeldada, et piiriülene mõju puudub.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet ja Terviseamet. Keskkonnaameti seisukoht, vastavalt …
Terviseameti seisukoht, vastavalt…
Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed kuni mõõdukad ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

1. Teostada radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.
2. Arvestada, et planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu tuleb kavandada ja rakendada asjakohased meetmed põhjavee kaitseks ning vältida selle reostumist nii ehitus- kui ka kasutusetapis.
3. Põhjavee saastumise vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid. Masinate parkimine, tankimine ja hooldustööd peavad toimuma selleks ette nähtud lekkekindla kattega kõvapinnalisel alal.
4. Analüüsida võimalikke avariiolukordi (nt kütuste ja kemikaalide lekked) ning kavandada meetmed nende ennetamiseks ja vajadusel tagajärgede leevendamiseks.
5. Lahendada planeeringuala sademevee ärajuhtimine.
6. Planeeringu ellu viimisel tuleb tagada nõuetekohane jäätmekäitlus, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.
7. Ehitusjäätmete käitlemisel eelistada nende kohapealset taaskasutust võimaluse korral; ülejäänud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
8. Teostada mürauuring, et hinnata liiklusmüra taset ning vajadusel kavandada leevendusmeetmed (nt hoonete paigutus, haljastus, müratõkked).
9. Ehitustegevuse kavandamisel arvestada mürahäiringu vähendamisega, vältides võimalusel mürarikkaid töid tavapärastel puhkeaegadel (varahommikul, hilisõhtul ja nädalavahetustel). Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00.
10. Tuleb hinnata müra, vibratsiooni ja õhusaastega seotud häiringute ulatust vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Vajadusel näha ette leevendusmeetmed.
11. Kaitstavate liikide inventuur (sh taimestik ja kuklaste pesad), et täpsustada väärtuslike elementide paiknemine ning tagada nende säilitamine.
12. Karuputke koloonia kasvualal tuleb vältida saastunud pinnase laialivedu ning rasketehnikaga liikumist ilma kaitsemeetmeteta.
13. Raiet ja mürarikkaid töid tuleb teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts kuni 15. juuli.
14. Suuremate, võimalike õõnsustega puude langetamine viiakse läbi väljaspool nahkhiirte aktiivset perioodi (soovituslikult ajavahemikus 01.09–01.05), vältimaks varjepaikade häirimist.
15. Planeeringu edasises protsessis ning kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada Raasiku valla üldplaneeringus seatud tingimustega.