Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Teie 08.05.2026 nr 6-1/5830

Meie 08.06.2026 nr 9.3-1/26/3763-2

Lehmja küla Raepõllu kinnistu ja

lähiala detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 tulenevalt

kooskõlastamiseks Rae Vallavalitsuse 26.04.2022 korraldusega nr 642 algatatud Lehmja küla

Rae tee 40 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Rae Vallavalitsuse 27.09.2022 korraldusega nr

1479 „Rae külas asuva Rae tee 40 katastriüksuse jagamine” on Rae tee 40 kinnistu jagamisega

muutunud detailplaneeringu nimi, võrreldes algatamise korralduses toodud nimega, Raepõllu

kinnistuks (edaspidi detailplaneering) kuna moodustati Rail Baltic trassikoridorid. Amet on

detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise osas esitanud varasemalt oma arvamuse 27.05.2022

kirjaga nr 9.3-1/22/4520-2.

Planeeritav ala asub Lehmja külas, 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja 11 Tallinna

ringtee ristumise läheduses. Planeeringuala moodustab: Raepõllu katastriüksus (213 980 m²,

65301:001:6326, sihtotstarve 100% maatulundusmaa); osaliselt Sinikivi tee katastriüksus (16

198 m², 65301:002:0718, sihtotstarve 100% transpordimaa) ja lähiala. Planeeritava ala suurus

on ligikaudu 21,4 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa jagamine

äri- ja tootmismaa, maatulundusmaa ning transpordimaa sihtotstarbelisteks kruntideks.

Koostatakse viisteist äri- ja tootmismaa, kaks transpordimaa krunti ja üks maatulundusmaa

krunt. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,

juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringulahendus on

kooskõlas Rae Valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse

juhtotstarve on tootmismaa ning planeeringu põhjaossa jääb kaitsehaljastuse maa.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Keelatud on keskkonnakahjulike tööstusvaldkondade hoonete rajamine, nagu näiteks

metallitööstus ja keemiatööstus. Piirkonda sobib rajada toiduainetööstuseid, mööbli

tootmist, logistikaladusid, transpordi teenindusettevõtteid vms.

 Planeeritavate hoonete ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada, et kõik tehnilised

seadmed (sh soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsiooniseadmed jm) peavad olema

valitud ja paigutatud viisil, mis ei mõjuta negatiivselt hoonete arhitektuurset ilmet ega

ümbruskonna visuaalset kvaliteeti.

 Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”.

2(4)

 Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrusest nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord”.

 Arvestada keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

toodud III kategooria liiklus- ja tööstusmüra piirväärtustega.

 Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61

„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid”. Äri- ja tootmishoonete

projekteerimisel ning kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et hoonete

kasutamisest tulenev müra ei põhjusta normtasemete ületamist ümbritsevas keskkonnas

ega läheduses paiknevates elu- või ühiskasutusega hoonetes. Vajaduse korral tuleb

rakendada müra leevendavaid meetmeid.

 Hoonete välisvalgustus projekteerida selliselt, et see oleks võimalik suunata negatiivsete

(valgusreostuse) mõjude vähendamiseks kaitsehaljastuse alast eemale.

 Detailplaneeringu ala nõuetekohane ühendamine ühisveevärgiga on võimalik peale

„Sarruse” puurkaev-pumpla rekonstrueerimist (ümberehitamist hoonega, lisamahutiga

ja veepuhastusseadmetega puurkaev-pumplaks).

 Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on

kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise

ehitusprotsessis.

 Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri

12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” nõudeid.

 Transpordiamet ei võta endale kohustusi liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee

omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

 Planeeringuala on nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala. Nõrgalt kaitstud ja

kaitsmata põhjaveega alal esineb põhjavee reostumise oht, mille vältimise meetmetena

on Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas piiritletud reovee-

kogumisalad ning ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine.

Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt, vastavalt

Aktsiaselts ELVESO tehnilistele tingimustele. Kuna uute püstitavate hoonete

veevarustus ei ole lahendatud lokaalsest (puurkaevust) ning reovett ei käidelda

lokaalselt, on tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise

abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine.

Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada

reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja

põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud.

 Tagada hoone ruumiõhu radooni taseme vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava

efektiivdoosi viitetase” toodud normidele ning arvestada EVS 840 ehitamise

põhimõtteid.

 Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruande, koostatud PML Balti OÜ poolt

19.06.2025. Pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmistulemused jäid vahemikku 57,0 –

64,0 kBq/m3. Antud kinnistu kuulub kõrge pinnaseõhu radoonisisaldusega pinnaste

kategooriasse.

 Tagada tuleb kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. atmosfääriõhu

kaitse seadus sätestab nõuded ja meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja

parandamiseks.

3(4)

 Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-,

pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist,

heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud „Mürakaitse rakendamise meetmed“:

 hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu

ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit

EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi

kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride

ühisisolatsioon R`tr,s,w +Ctr ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele

esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;

 ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed

ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1

ja sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord” kehtestatud ehitusmüra ja

vibratsiooni piirväärtusi. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud

uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised

häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringuala ja lähialaga;

 akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa

heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

 arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste

seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Amet on tutvunud detailplaneeringu materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu.

Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Rae valla uues üldplaneeringus on

Kullese tee elamuala asemele kavandatud roheala, mis tähendab, et Kabeliaru metsa

ühendamiseks Rae rohesillaga sobib piki raudteed kulgev koridor.“. Kullese tee

elamuala piirneb vahetult detailplaneeringu alaga. Atmosfääriõhu kaitse seaduse §

58 sätestab, et uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu

elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel

kehtestatud müra normtaset. Juhul kui Kullese tee elamualale kavandatakse siiski

müratundlike hoonete rajamist, tuleb veenduda, et nendel aladel ei ületataks

lubatud müratasemeid.

 Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringuga rajatavate hoonete ja tegevusest

põhjustatud müra ja vibratsiooni kohta on käesolevas etapis vähe andmeid, mistõttu

müra ja vibratsiooni levikut ning leevendavate meetmete tõhusust ei ole võimalik

hinnata. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et planeeritavas keskkonnas tekitavad

lisaks tehno- ja tööstusseadmetele müra ka laadimisaladel toimuv sh seisva mootoriga

veokid külmemal ajal, teenindava transpordi liikumise müra, kaubavedamise seadmete

müra, töökeskkonna ohutussignaalid ning muu äri- ja tootmistegevusega seonduv. Seda

ka juhul kui äri- või tootmine iseseisvalt on keskkonnasõbralik. Detailplaneeringu

elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda

vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid (müratõkete rajamist). Parima müra

leevendava efekti annab müra tekitavate seadmete mõju suunamine müratundlikest

aladest eemale, kasutades muuhulgas madala müratasemega tehnoloogilisi lahendusi,

müraallika ehituslike meetmetega varjestamist või müratõkke rajamist, mis asub vahetult

müraallika või müratundliku objekti läheduses. Igasuguse müra leevendava meetme

4(4)

rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe

hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.

 Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud normtasemeid.

 Maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM

määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

 Planeeritav ala piirneb rajatava Rail Baltic trassiga. Amet palub arvestada sellest

tulenevate võimalike mõjudega (müra, vibratsioon jmt) planeeritavale alale.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Kaitsevööndis on keelatud uute hoonete,

aedade, piirete, müratõkkeseinte ja -vallide jms objektide rajamine, mis võivad takistada

loomade ligipääsu rohesillale ja/või rohesillalt kõrval olevaile rohevõrgustiku

aladele.“. Samuti on märgitud, et „Kruntide pos nr 1 – 3 ei tohi rajada piirdeaedu

rohesilla kaitsevööndi poolsetele kinnistu piiridele. Vajadusel võib piirded ette näha

kuritegevuse ennetamiseks näiteks parklate, ladustamise platside või näidiste alade

ümber.“ Amet soovitab nende piirangutega arvestada suurema mürapotentsiaaliga

tegevuste planeerimisel ja paigutamisel, et vältida olukorda, kus müra leevendamiseks

oleks vajalik rajada müratõke, kuid selle rajamine ei oleks kaitsevööndist tulenevate

piirangute tõttu võimalik.

 Naaberaladeni leviv vibratsioon ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr

54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ kehtestatud normtasemeid.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate ning planeeritavate elamualadega

ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid

meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]