Rapla maakond Rapla vald Atla küla Kuusemetsa maaüksuse detailplaneeringu algatamine

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang seoses Kuusemetsa kinnistu

algatatava detailplaneeringuga (Atla küla, Rapla vald)

1. Sissejuhatus

Käesolev eelhinnang on koostatud Rapla vallas Atla külas asuva Kuusemetsa maaüksuse

detailplaneeringu eskiislahendusele. Maaomanik soovib Kuusemetsa kinnistule rajada

pereelamud. Detailplaneeringu eesmärgiks on ette näha ehitusõigus pereelamute

rajamiseks ning lahendada elamutele juurdepääsud. Lisaks antakse heakorrastuse,

haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Kinnistule

on ette nähtud juurdepääs Juuru -Järlepa teelt. Parkimine on lahendatud omal kinnistul.

Parkimiskohtade arv täpsustub projekteerimise staadiumis, millega tagatakse

projekteeritavate ehitiste normatiivide järgne parkimiskohtade vajadus.

Juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikest

2 ja § 33 lõike 2 punktist 1 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas Atla külas

kavandatava detailplaneeringuga seoses kavandatakse tegevusi, millel võib olla oluline

keskkonnamõju KeHJS-e täheduses. Tänase teabe juures ei ole Kuusemetsa DP puhul, KeHJS § 6

lg 1 mõistes, ette näha olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Sarnase profiili ja mastaabiga ettevõtlust

leiame ka mujal lähikonnas, Juuru aleviku läheduses. Üksi kavandatava tegevuse sisust tingituna

ei oleks vaja KSH kaalumist, kuna kavandatav tüüpi ettevõtlust ei ole loetletud

tegevusvaldkondade seas, mille puhul on vajalik

2. Planeeritava ala iseloomustus

Detailplaneeringualaks on Kuusemetsa maaüksus (katastritunnus 24005:002:0058, 100 %

maatulundusmaa, pindala 4,94 ha), mis asub Atla külas, Rapla vallas, Raplamaal. Käesoleval ajal

on Kuusemäe kinnistu hoonestamata ja otsese kasutuseta. Kinnistu pindala on 4,94 ha,

sihtotstarbeks maatulundusmaa. Suurema osa kinnistust (4,86 ha) on Maa-ameti jaotuse kohaselt

metsamaa, millel on teostatud lageraie. Alal ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega NATURA 2000

alasid, ei ole täheldatud kaitstavaid taimeliike. Ala asub kaitsmata põhjavee alal. Kuusemetsa

kinnistule ulatub avalikult kasutatava tee kaitsetsoon, geoloogiline uuringuala. Neil juhtudel on

detailplaneering vajalik kooskõlastada, vastavalt Maanteeameti ja Põllumajandusametiga. Teisi

riiklikke kitsendusi Kuusemetsa kinnistu kasutamisel ei ole.

Kuusemäe maaüksuse paiknemine. Maa-ameti avalik kaardirakendus 2022

3. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju

3.1. Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnev mõju

Detailplaneeringu elluviimisega muutub olemasolev maakasutus kuna praegusele

valdavalt metsamaana kasutusel olevale maa-alale kavandatakse rajada pereelamud.

3.2. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala asub looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Elamute veevarustuse

tarbeks rajatakse puurkaevud, reoveed kanaliseeritakse kogumismahutitesse, mis tagavad pinnase ja põhjavee kaitstuse reostuse eest.

3.3. Mõju loodusele ja kaitstatavate objektidele

Detailplaneeringuala asub metsamaal, kus kõrghaljastust on vähesel määral (mõned

puud). Väärtuslikke taimekooslusi alal ei leidu. Kaitstavaid loodusobjekte planeeringuala

või selle lähipiirkonnas registreeritud ei ole. Planeeritav ala ei ole taimestiku ega

taimekoosluste poolest olulist väärtust omav ala, samuti ei ole seal registreeritud loomade

väärtuslikke elupaiku. Kokkuvõttes oluline negatiivne mõju loodusele ja kaitstavatele

loodusobjektidele puudub.

3.4. Mõju NATURA 2000 aladele

Kavandataval detailplaneeringu alal ega selle mõjualas ei asu ühtegi Natura 2000 ala.

Natura eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik .

3.5. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestisi planeeringuala lähialasse ei jää ja seega ei ohusta planeeringuga

kavandatud tegevused piirkonna kultuuriväärtuste kaitse -eesmärkide saavutamist.

3.6. Õnnetuse esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevusega ei seotu ohtlikke tegevusi.

3.7. Sotsiaalmajanduslik mõju

Detailplaneeringuga kavandatava uuselamute rajamine toob kaasa sotsiaalmajanduslikult

positiivne mõju, kuna selle tagajärjel luuakse uusi elamuid.

3.8. Müra mõju

Müra tekib elutegevusest ja on elukohtades tavaline. Ehitusaegse müra mõju

leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

3.9. Õhusaaste ja lõhnahäiringud

Ülemäärast õhusaastet ja lõhnahäiringuid elutegevusest ei teki.

3.10. Valgusreostus

Ülemäärast valgusreostust elutegevusest ei teki.

3.11. Jäätmetekkega seotud mõju

Ehitustegevusel tekivad jäätmed (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas)

hoonete, kõvakattega pindade ja muude struktuuride väljaehitamisel. Ehitusjärgselt

tekkivad jäätmed on enamikus olmejäätmed. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt

jäätmeseadusele ning Rapla valla jäätmehoolduseeskirjas kehtivale jäätmekorraldusele.

Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju

keskkonnale.

4. Kokkuvõte

Arvestades Kuusemetsa DP-ga kavandatud tegevuse iseloomu, olemasolevat situatsiooni

maastikul, naabrust, teadaolevaid loodus- ja kultuuriväärtusi ning kaaludes arendustegevusega

kaasnevat võimalikku keskkonnamõju (detailplaneeringu alal või selle lähipiirkonnas

looduskaitse- või muinsuskaitsealuseid objekti ega Natura 2000 võrgustiku alasid ei asu) võib

kinnitada, et tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub, KSH algatamise vajadust ei ole ette

näha. Rapla valla üldplaneeringu muutmine detailplaneeringu kaudu ei oleks sisult kuigi oluline.

vastavalt nimekirjale 14. detsember 2023 nr 6-2/57-3

Koostöö detailplaneeringu algatamisel

Rapla vald valmistab ette Kuusemetsa detailplaneeringu algatamist (viide juhatab planeeringuga seotud materjalide juurde valla kodulehel). Planeeringu eesmärk on tingimuste määratlemine kuni 22 üksikelamust koosneva asumi kavandamiseks Atla külas Kuusemetsa maaüksusele. Planeeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

Koostatud eskiisile, keskkonnamõju eelhinnangule, algatamise eelnõule ja lähteseisukohtadele (kõik lisatud) saab anda lisatingimusi, kooskõlastust või esitada arvamusi ja ettepanekuid vastavalt koostöötegija või kaasatud isiku pädevusele. Tagasisidet oodatakse Rapla Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] või kirjalikult vallakantseleisse kuni 16. jaanuarini 2024.

Täpsustavate küsimuste või vastamistähtaja pikendamise ettepanekuga palun pöörduda allakirjutanu poole.

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt

Adressaatide nimekiri: koostöötegijad: Keskkonnaamet, Maa-amet, Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet; kaasatavad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, puudutatud maaomanikud (Atla mõis, Kase, Koplimetsa, Vahastu metskond 57, Vainu).

+372 506 1360 [email protected]

______________________________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kuusemetsa detailplaneering

KUUSEMETSA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD

Detailplaneeringu nimetus: Kuusemetsa

Planeeringute andmekogu ID: 30101772

Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused:

Maaüksus asub Raplamaal Rapla vallas Atla külas

aadress katastritunnus pindala (ha) sihtotstarve

detailplaneeringuga hõlmatud maaüksus:

Kuusemetsa 24005:002:0058 4,94 100% maatulundusmaa

osaliselt planeeringualale kuuluv maaüksus:

20110 Juuru-Järlepa tee 24005:002:0640 100% transpordimaa

planeeringuala kokku kokku u 5 ha

Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamiseks väljaspool detailplaneeringu

algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala

laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide tingimused ja

tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku

puudutatud maaomanikega.

Detailplaneeringu koostamise vajadus ja vastavus üldplaneeringule

Üldplaneeringuga on kompaktse hoonestusega ala moodustamisel ehitusõiguse andmiseks kohustuslik

detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringuga taotletakse Juuru valla üldplaneeringu kohaselt metsamajandusmaaks kavandatud

maaüksusele elamuala moodustamist. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt kuulub maaüksus rohelise

võrgustiku alale. Koostatavas üldplaneeringus on rohelise võrgustiku ala piire korrigeeritud selliselt, et

otsene puutumus rohelise võrgustikuga puudub.

Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtostarbe muutmise ettepanek.

Juhtotstarbe muutmise võrra on detailplaneering üldplaneeringut muutev.

Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada maaüksusele elamuala, sätestades tingimused u 22

üksikelamu, neid teenindavate abihoonete ja teenindava taristu rajamiseks. Detailplaneeringuga

lahendatakse ülesanded vastavalt PlanS § 126.

Detailplaneeringu koostöötegijad

Keskkonnaamet, Maa-amet, Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet.

Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ, puudutatud maaomanikud (Atla mõis,

Kase, Koplimetsa, Vahastu metskond 57, Vainu)

Naaberkinnisasjade omanikud ja puudutatud maaomanikud kaasata esimesel võimalusel niipea, kui on

ilmnenud mingigi puutumus. Mida varem puudutatud maaomanikud kaasatakse, seda hõlpsam ja

odavam on leida kõiki pooli rahuldav lahendus.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kuusemetsa detailplaneering

Korralduslikud küsimused

Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest.

Detailplaneeringu vormistamisel võib kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”,

kuid peab kasutama kehtivaid planeeringute vormistusnõudeid.

Avalikule väljapanekule kuuluvad materjalid (üldjuhul põhijoonis, lühikokkuvõte detailplaneeringu

seletuskirjast ja illustratsioonid) esitada eksponeerimiskõlbulikult väljatrükituna. Korraldatakse

vähemalt kaks avalikku väljapanekut (eskiisile ja planeeringule). Arvestada avalike väljapanekute

toimumisega kahes asukohas - Rapla riigimajas ja Juurus.

Detailplaneering ja lisad esitada ühes eksemplaris paberkandjal, elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina ja planeeringute andmekogusse sobival kujul.

Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele

võivad vormistamis- ja esitamisnõuded planeeringu koostamise ajal muutuda. Järgida tuleb kehtivaid

nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kuusemetsa detailplaneering

Orienteeruv optimistlik ajakava

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule või planeeritavale

ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel pikendada

või lühendada. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja

kooskõlastustest, istungite tegelikust toimumisajast ja väga paljudest muudest asjaoludest. Eeldatakse,

et detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

aeg tegevus

17.02.2023 algatamisettepaneku esitamine

07.11.2023 algatamisele esitatava eskiisi esitamine

jaanuar 2024 halduslepingu sõlmimine, algatamiseelne arvamuskorje

12.02.2024 algatamise eelnõu lugemine vallavalitsuses

21.02.2024 algatamise eelnõu lugemine majanduskomisjonis

29.02.2024 algatamine volikogus

06.03.2024; 08.03.2024 algatamise ja eskiisi avalikustamise teate avaldamine maakonnalehes

„Raplamaa Sõnumid“ ja valla infolehes „Rapla Teataja“

25.03. ... 28.04.2024 eskiisi avalik väljapanek

30.04.2024 kell 14.30 eskiisi avalik arutelu

...juuli 2024 planeeringulahenduse koostamine, koostöö puudutatud ametite ja

isikutega

august 2024 planeeringulahenduse kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste

sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse

korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)

27.08.2024 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

09.09.2024 vastuvõtmise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil

18.09.2024 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil

26.09.2024 vastuvõtmine vallavolikogu otsusega

02.10.2024 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

11.10.2024 teade infolehes „Rapla Teataja“

28.10.2024 ... 01.12.2024 avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub ca

poolteist kuud ja üks leheteavitus)

detsember 2024 planeeringu esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

heakskiitmiseks (kuni 60 päeva - PlanS § 138 lg 3)

jaanuar 2025 elluviimise halduslepingu sõlmimine

25.02.2025 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid +

digikuju planeeringute andmekogu jaoks)

10.03.2025 kehtestamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil

19.03.2025 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil

27.03.2025 kehtestamine vallavolikogu otsusega

02.04.2025 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Cerly-Marko Järvela

Rapla vallaarhitekt

+372 506 1360

O T S U S

EELNÕU nr 1-4/2023/140

15. detsembri 2023 seisuga

eelnõu algataja:vallavalitsus

Rapla

29. veebruar 2024 nr

Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine (Atla küla, Kuusemetsa)

Rapla vallale esitati 21. märtsil 2023 detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga kavandada

Atla külas Kuusemetsa maaüksusele kuni 22 üksikelamust koosnev asum. Detailplaneeringuga

antakse üksikelamute ehitusõigus ja määratakse taristu rajamise ning keskkonnatingimuste

tagamise põhimõtted.

Kuusemetsa (katastritunnus 24005:002:0058) on kehtiva Juuru valla üldplaneeringu kohaselt

Atla küla väärtusliku maastiku alale jääv maatulundusmaa maaüksus rohevõrgustikus. Koostatava

üldplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku piire piirkonnas korrigeeritud selliselt, et Juuru aleviku

ja Atla küla vaheline ala rohevõrgustikku ei kuulu. Kuivõrd kavandatav asustustihedus ületab

üldplaneeringuga hajaasustusele määratud tiheduse, on detailplaneering üldplaneeringut muutev.

Detailplaneeringu algatamisettepanekut täiendati keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnanguga ning 7. novembril 2023 detailplaneeringu põhijoonise eskiisiga (mõlemad Truvo

Leinbergi tööd). Eelhinnangus analüüsiti kavandatava tegevuse võimalikku mõju

looduskeskkonnale, sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist mõju ning hinnati ka võimalikke

häiringuid. Eelhinnangu järelduste kohaselt on üldplaneeringu muutmine sisult väheoluline ning

olulise keskkonnamõju avaldumist detailplaneeringu elluviimisel ei ole alust eeldada, mistõttu

KSH algatamise vajadust ei ole ette näha. Eelhinnangus on antud meetmed planeeringuga

kavandatu ebasoodsate mõjude leevendamiseks - soovitused tehnovarustuse rajamiseks,

jäätmekäitluse korraldamiseks ning abinõud ehitusaegse häiringu vähendamiseks. Planeeringu

elluviimisest eeldatakse positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju elamiskohtade loomise ning

nõudluse suurenemise läbi Rapla vallas pakutavate teenuste järele.

Detailplaneeringuga nähakse ette ebasoodsaid mõjusid leevendavad meetmed ja tingimused

keskkonnaprobleemide ärahoidmiseks ning jäätmemajanduse korraldamiseks. Detailplaneeringu

elluviimisega kaasnev häiring piirdub eeldatavasti ehituse perioodiga, on ajutine ja pöörduv.

Õnnetuste esinemise võimalikkus ei erine tavapärasest.

Enne detailplaneeringu algatamist kaasati piirkonna maaomanikud ja asjaomased valitsusasutused.

(eelnõu täiendatakse vastavalt laekuvatele seisukohtadele)

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavolikogu, detailplaneeringust on huvitatud

eraisik, planeerija on Truvo Leinberg.

Planeeringuala hõlmab Atla külas Kuusemetsa (katastritunnus 24005:002:0058) maaüksust ning

osaliselt 20110 Juuru-Järlepa tee (katastritunnus 24005:002:0640) maaüksust. Planeeringuala

piirneb Atla mõisa ja Kase maatulundusmaa maaüksustega ning loodest Juuru-Järlepa teega.

Planeeringuala pindala on u 5 ha.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Juuru valla üldplaneeringust. Vajalik on koostada

ajakohane tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan. Detailplaneeringuga muudetakse

üldplaneeringu põhilahendust.

Sujuva menetluse huvides antakse koos algatamisega teada detailplaneeringu eelnõu (eskiisi)

avalikustamisest ja avaliku arutelu korraldamisest.

Tuginedes Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule, Rapla valla

üldplaneeringule, planeerimisseaduse §. 82 lõigetele 1, 3, 4 ja 5, § 124 lõigetele 1, 2 ja 10,

§ 125 lõikele 2, § 128 lõikele 1, § 142 lõike 1 punktile 3, lõigetele 2 ja 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5, menetluse

käigus ilmnenud asjaoludele ning vastavalt asjaomaste asutuste seisukohtadele,

Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Algatada Atla külas Kuusemetsa detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused

üksikelamuala ja seda teenindava taristu rajamiseks.

2. Jätta Kuusemetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata

tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele.

2.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda

Rapla valla dokumendiregistri vahendusel, Rapla valla veebilehel ja eelneval kokkuleppel

vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Rapla linn, Tallinna mnt 14).

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele).

4. Vallavalitsusel sõlmida planeerijaga leping detailplaneeringu koostamiseks.

5. Korraldada Kuusemetsa detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek Rapla valla veebilehel,

Juuru haruraamatukogus (Juuru alevik, Tallinna mnt 18) Rapla riigimaja (Rapla linn, Tallinna mnt

14) fuajees 25. märtsist kuni 28. aprillini 2024.

6. Korraldada Kuusemetsa detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

Rapla riigimaja (Tallinna mnt 14, Rapla linn) III korruse nõupidamisruumis 30. aprillil 2024

algusega kell 14.30.

7. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine detailplaneeringu algatamise kohta Ametlikes

Teadaannetes ning detailplaneeringu algatamise, eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku

väljapaneku tulemuste arutelu kohta Rapla valla veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid.

8. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on

vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise

otsus.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Kalle Toomet

Volikogu esimees

Algatamisettepanek esitati 21. märtsil 2023. Eelnõu koostamise ajal ei ole detailplaneeringu

eskiis veel laekunud. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering või jäetakse

algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90 päevani.

Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu

„Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine (Atla küla, Kuusemetsa)“

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Elamuala kavandamiseks tuleb Juuru valla üldplaneeringu kohaselt koostada detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu

vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse

planeeringut ellu viima.

Eelnõu sisu

Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused kuni 22 üksikelamu ja neid

teenindavate rajatiste kavandamiseks Atla külas Juuru aleviku naabruses. Kuna maatulundusmaale

hajaasustuses kavandatakse üldplaneeringu tingimustest tihedamat asustust, menetletakse

detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana.

Detailplaneeringu eskiis, keskkonnamõju eelhinnang ja muud planeeringuga seotud dokumendid

on valla veebilehel.

Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Üldplaneeringu tingimuste

tõlgendamise ja muutmise võrra muudetakse detailplaneeringuga üldplaneeringut.

Otsuse mõjud

Õigusakti rakendamisega avaneb vallavalitsusel võimalus koostada detailplaneering, millega

antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad menetlustoimingute

läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus jms). Kui

detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see kohalikule

omavalitusele kaudselt kasulik, sest toetab ettevõtlust ja suurendab nõudlust teenuste järele Rapla

vallas. Uute elamispindade lisandumisega kaasneb vallale ka mitmeid kaudseid kohustusi seoses

taristu haldamise, lasteaia- ja koolikohtade ning muuga.

Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks

vajalik poolthäälte enamus.

Otsuse jõustumine

Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest.

Eelnõu koostaja:

Cerly-Marko Järvela

vallaarhitekt

Õigusaktide väljavõtted

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

§ 45. Hääletamine volikogus (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 10¹, 14,

15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes

otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

PLANEERIMISSEADUS

§ 82. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek (1) Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek linnaosa

keskuses.

(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.

(3) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30

päeva.

(4) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse

käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku

algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud

teave.

(5) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja

koht teatatakse planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või

üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete

avaldamise kohaks, hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või

linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku

väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala

maakonnalehes. Teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb:

1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus;

2) tutvustada lühidalt üldplaneeringu sisu ja üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi

mõjusid, sealhulgas märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.

/.../

§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes

veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.

(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse

loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

/.../

(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus /.../ (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise

alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.

§ 128. Detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 130. Haldusleping huvitatud isikuga (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu

planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei

või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike

menetlustoimingute tegemist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui:

1) planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut;

2) planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut;

§ 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering (1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste

muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine,

detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

(2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu

koostamisele ettenähtud nõudeid.

/.../

(5) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse käesoleva

seaduse §-s 90 sätestatud nõudeid.

(6) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS

§ 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus /.../

(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi;

2) koostatakse maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna;

3) koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul;

/.../

(2¹) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist

planeerimisseaduses sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes:

1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;

2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende

asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;

2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente,

arvestades nende kehtestamise tasandit;

3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse;

4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;

5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi

tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;

3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;

4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne

maakasutus;

5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle

otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha

võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud

otsuse eelnõu.

§ 35. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine /.../

(5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt:

1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki;

2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja

kontaktandmeid;

/.../

5) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust;

6) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta.