Arvamus

Villu Kõve Teie 07.07.2022 nr 5-22-4/4

Riigikohus

Meie 15.09.2022 nr 2-8/22-12/3

Arvamus põhiseaduslikkuse asja

nr 5-22-4 kohta

Austatud esimees

Olete pöördunud 7.07.2022 Riigikogu poole kirjaga nr 5-22-4/4, milles palute arvamust

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses nr 5-22-4, mis puudutab koroonaviiruse

SARS-CoV-2 levikuga seoses nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud

piirangute aluseks olnud seadusesätteid.

Tallinna Halduskohus tunnistas 31.05.2022. a otsusega haldusasjas nr 3-21-2163

põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse § 27 lg 3 ning § 28 lg 2, lg 5, lg 6 ja lg 8 osas, milles need võimaldavad kehtestada

piirangud lähtuvalt haiguse läbipõdemisest ja vaktsineeritusest, määratleda nakkushaiguse

vaktsineerimise ja läbipõdemise tingimused ning kohustada isikuid terviseuuringuteks ja

diagnoosimiseks Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse

leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punktis 10 kirjeldatud tegevustes

osalemise eeldusena.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas Riigikohtu kirja nr 5-22-4/4 oma 13.09.2022 istungil.

Komisjoni istungil osalesid Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma,

Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ja sama osakonna

õigusnõunik Ethel Bubõr, Õiguskantsleri Kantselei nõunik Martin Kadai ning õiguskorra

kaitse osakonna vanemnõunik Liina Lust-Vedder. Komisjoni liikmete arvamused on

alljärgnevad.

Komisjon nõustus õiguskantsleri poolt välja tooduga, et vaidlustatud nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse sätted annavad täitevvõimule liiga laiad, täpsustamata ja

piiritlemata volitused põhiõiguste piiramiseks. Piirati paljusid põhiõigusi. Riigikogu kaasatus

piirangute kehtestamisel oleks pidanud olema suurem. Riigikogu oleks pidanud otsustama

seaduse tasemel millistes olukordades ja millised piirangud tohib kehtestada.

Riigikogu valdkondliku komisjonina pöörati osade komisjoni liikmete poolt tähelepanu

asjaolule, et Vabariigi Valitsus tegutses oma parimate teadmiste järgi koos Teadusnõukogu

ekspertidega ning tollel ajal tuli teha kiired otsused. Igal pool maailmas oli palju rangemaid

piiranguid. Piirangud olid kehtestatud inimeste elu ja tervise kaitseks ning ülekaaluka avaliku

huvi kaitseks. Piirangud olid vajalikud selleks, et hoida ühiskond võimalikult avatuna, tagada

kõigi riigi funktsioonide toimimine ja avalike ülesannete täitmine (politsei, pääste,

2

kohtusüsteem, haridussüsteem) ning võimaldada teenuste tarbimist nii, et hoida ära oht

tervisele ja suremuse tõus viiruse tõttu. Piirangud olid vajalikud majandustegevuse

jätkamiseks. Leiti ka, et tuleks näha seda inimlikku ja kodaniku nägemust igas ühes meis.

Seaduseid ja sätteid tehakse selleks, et inimesi aidata. Kui need on valed, siis tuleb neid

parandada. Ei ole analüüsitud palju elusid on läinud ja kui paljud lapsed on jäänud

vanemateta.

See on ka väärtuseline ja ideoloogiine küsimus. Kui on kriitiline situatsioon, siis tuleb

tegutseda ja seda valitsus ka tegi. Me oleme sellest kriisist tulnud välja mitte nii suurte

kaotustega nagu mõni teine ühiskond ning ei majanduslikus ega inimelude mõttes ei olnud see

sugugi mitte Eesti ühiskonna jaoks kõige suurem katastroof. Kokkulepped sündisid tõepoolest

erinevatelt alustelt, sest väärtusküsimustes see, mis tegelikult ühiskondi eristab, on see,

kuivõrd nad seavad ühe isiku õiguse tugevamaks kui kollektiivse hüve või ühiskonna

ühishuvi.

Komisjoni liikmete seisukohtade ja mõtetega saab lähemalt tutvuda sotsiaalkomisjoni

13.09.2022 istungi protokollis, kus on toodud välja iga liikme arvamus.

Oma eriarvamuse palusid lisada komisjoni liikmed Kalle Grünthal ja Kert Kingo järgnevalt:

Kalle Grünthal ja Kert Kingo toetavad õiguskantsleri 7.07.2022 kirjaga nr 5-22-4/4 saadetud

järgmist seisukohta:

„Leian, et vaidlustatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) sätted on

vastuolus põhiseadusega, sest annavad täitevvõimule liiga laiad, täpsustamata ja piiritlemata

volitused põhiõiguste piiramiseks. Volitusnorm, mis jätab täitevvõimule piirangute, nende

eesmärkide ja intensiivsuse valimisel vabad käed, on lubamatu. Millistes olukordades ja

millised piirangud tohib kehtestada, peab otsustama Riigikogu seaduses. Kui tekib seaduses

kirjeldatud olukord, on täitevvõimu ülesanne valida seadusega lubatud piirangute seast

eesmärgipärane proportsionaalne piirang ning kohaldada seda üksnes seal, kus vaja, ja nii

kauaks, kui vaja.“

Kalle Grünthal: „Ma jään selle juurde, et valitsus on ületanud oma volitusi ja halduskohtu

otsus on õiguspärane; seadus on põhiseadusega vastuolus, seadus ei andnud vastavat volitust“

„Meie ülesanne on anda kodaniku arvamus selle otsuse kohta. Komisjoni liikmetel ei ole

Riigikohtule arvamuse andmiseks erialast pädevust. Teema käib kõikidele üle pea“

Kert Kingo: „Olen neid teemasid kogu aeg tõstnud esile isiklikult ja kogu meie erakond, et

Vabariigi Valitsus on rikkunud seadusi ja Riigikogu lükati kõrvale ning meid ei kuulatud“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helmen Kütt

esimees

631 6493 [email protected]