Taotluse rahuldamise kohta

Majandus- ja tööstusministri 17.11.2025 määrus nr 32 „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“

Lisa 1

Ekspertide hindamislehe vorm

Taotleja: Tallinna Tehnikaülikool

Taotluse nimi: START-AI: sooliselt tasakaalustatud lähenemine uutele AI-põhistele

rollidele.

Taotluse number: 2021-2027.4.02.26-0254

Hindamiskriteerium Maksimum-

hinne

Hinne

1. Projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele

5 4

1.1. Hinnatakse projekti panust valdkondlike arengukavade eesmärkide ning meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti tegevuste ja tulemuste eeldatavat mõju sihtrühmadele ja selle ulatust (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel alajaotuse andmeväljad

„projekti eesmärk ja tulemused“, „projekti sihtrühmad ja

kasusaajad“ ja „projekti sihtrühmade ja kasusaajate

täpsustus“)

3 2

Selgitus punkti 1.1 hinnangu kohta

Projekti tegevused on laiahaardelised, mitmekesised ja erinevaid sihtrühmi süsteemselt

kaasavad, seetõttu panustab projektis kirjeldatud lähenemine majandus- ja tööstusministri

17.11.2025 määruse nr 32 “Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul”

toetavatesse tegevustesse nii otseselt kui ka kaudselt, seda läbi naiste oskuste ja teadmiste

suurendamise kui ka laiemalt sidusrühmade teadlikkuse tõstmise.

Projekti eesmärk toetada sooliselt tasakaalustatud ligipääsu kujunevatele AI-põhistele

rollidele ning vähendada soolist segregatsiooni tööturul, sekkudes uute rollide, oskuste ja

värbamispraktikate kujunemise varajases faasis. Projektis tulemus - anda tööturul nõrgemal

positsioonil olevatele naisetele praktilised oskused AI-tööriistade kasutamiseks ja oskused

end strateegilisemalt positsioneerida kujunevates AI-põhistes rollides, aitab kaasa IKT

valdkonnas haridust omandavate naiste kasvule ning adresseerib sekkumisega otseselt IKT

sektoris tehnoloogia arenguga seotud kitsaskohti tööturul. Siiski tuleb nentida, et eelmainitud

määruse seletuskirjas on adresseeritud kõrgelt tasustatud tehnilisi ametikohti nagu arendajad,

arhitektid ja programmeerijad, kuid võttes arvesse AI kiiret arengut pärast määruse jõustumist

ja seejuures tänasel hetkel ajakohaseid uuringuid (nt OSKA “Tehisintellekti mõju tööjõu

oskuste vajadusele ettevõtluses”) on sekkumine ajakohane ja sisult lahendab määruse

seletuskirjas väljatoodud probleeme. Süsteemne võrgustiku kaasamine võib aidata kaasa

vertikaalse segregatsiooni vähendamisele ja selle probleemi mõtestamisele otsustus- ja

juhtimistasanditel IKT sektoris.

Projekti tegevused ja sihtrühmad on kirjeldatud suhteliselt laialt ning ebaselgeks jääb, kes on

esmane sihtrühm- kui peamine fookus on naistel, siis võiks olla täpsemalt kirjeldatud, kas ja

millistele kriteeriumidele vastavaid naisi on plaanis projekti värvata. Kasusaajate loetelus on

toodud esimestel kohtadel tööandjad ja personali- ning värbamisega seotud spetsialistid. Ning

alles loetelu lõpus tudengid ning tööealine elanikkond, eelkõige naised. Sihtrühmade valik

küll toetab tegevuste elluviimist ning toob kokku olulised tööturu osapooled, kuid ebaselgeks

jääb erinevate sihtrühmade prioriteetsuse valik.

Lisaks on projektis kirjeldatud ka kaudsed sihtrühmad nagu 15-aastased õpilased, mistõttu on

oluline jälgida, et peamised väljundid väga suure ringi sihtrühmade tõttu liialt laiali ei

valguks.

Projekti eesmärgi ja tulemuste kirjelduses ei ole jälgitavad segregatsioonist enim mõjutatud

sihtrühma kirjeldus ja ettenähtud sekkumised. Ebaselgeks jäävad projektis osalejatele

kohalduvad barjäärid (neid pole eraldiseisvalt lahti kirjeldatud) ning seda, kuidas projekti

tegevused neid barjääre leevendavad.

1.2. Hinnatakse projekti tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, samuti panust meetme väljundnäitaja saavutamisse

(e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel alajaotuse andmeväli

„projekti tulemuste jätkusuutlikkus“, „tegevused“ leht ja

„näitajad“ leht)

2 2

Selgitus punkti 1.2 hinnangu kohta

Projektitegevused on mitmekesised ja adresseerivad mitmeid osapooli tööturul selleks, et

naised jõuaksid IKT sektorisse AI-põhistesse rollidesse. On selge, et tööturul tuleb arvestada

nii töötaja kui tööandja vaatega ning projektis kirjeldatud tegevused sihitavad mõlemaid

sihtgruppe.

Planeeritud tegevuste mõju ja kestlikkust pärast projekti lõppemist on selgelt ja põhjalikult

kirjeldatud. Tähelepanuväärne on, et sekkumised ei ole ühekordsed vaid laiahaardelised ja

jätkuvad ka pärast projekti lõppu, sh läbi koolitusmaterjalide ristkasutuse, teavitus- ja

arendustegevuste ning kogukonnaürituste. Juhime tähelepanu et lisaks AI ja digipädevuste

arendamisele on oluline hoida fookuses tegevuste tulemusi soolise segregatsiooni

vähendamisel.

Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse kirjeldus sisaldab konkreetseid jätkutegevusi, mis

võimaldavad hinnata mõju jätkumist pärast projekti lõppemist, näiteks on plaanis hinnata

organisatsioonide hoiakuid ja teadmisi enne ja pärast projektis osalemist ning levitada

projektis väljatöötatud lahendusi ja tulemusi laiemate sihtrühmadeni (nt white paber´i,

podcastide ja konverentsi näol).

2. Projekti põhjendatus 12 10

2.1. Hinnatakse projekti tegevuste selgust, teostatavust ja mõistlikkust, sh kas projekti eesmärgi püstitus on põhjendatud, kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada olukorra analüüsis selgunud probleemi või kitsaskohta ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas tegevuste seotus eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad, võimaluse korral innovaatilisi ja kestlikke lahendusi soosivad ning kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel alajaotuse andmeväljad

„olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“,

„projekti eesmärk ja tulemused“ ja „tegevused“ leht)

6 4

Selgitus punkti 2.1 hinnangu kohta

Projekti olemasoleva olukorra kirjeldus on ajakohane, toetub teaduspõhistele faktidele ning

asjakohastele uuringutele, vastavad viited on projektitaotluses toodud. Probleemikirjeldus

adresseerib otseselt määruse seletuskirjas olevaid kitsaskohti ning loob sekkumise aluseks

oleva raamistiku. Olemasoleva olukorra kirjeldus toob selgelt välja vajaduse ja

probleemkohad soolise segregatsiooni ning tehnoloogia valdkonna väljakutsete vahel. Sellest

lähtuvalt on planeeritud tegevused asjakohased, vajalikud ja põhjalikud.

Projekti tegevused järgivad loogilist jada – probleemi täpne kaardistus läbi uuringu

läbiviimise, metoodika väljatöötamine, osalejate kaasamine, koolituste läbiviimine ning

kogemuse kokkuvõtmine ja juhendmaterjali välja töötamine. Projektis on ette nähtud

koolitusele saajate värbamise- ja valikuprotsess, mis aitab kaasa õige sihtrühmani jõudmisel.

Küll aga tuleb täpsustada, et tegevuse “ Tööandjate koolitused” kirjelduses jääb vajaka

täpsustust, kuidas sellega panustatakse projekti eesmärgis väljatoodud tulemuse “värbajad,

personalijuhid ja tööandjate esindajad rakendavad teadlikumaid ja sooneutraalsemaid

värbamis- ja rollikujundamise praktikaid ning oskavad AI-ga seotud rollides näha võimalust

nii olemasolevate rollide laiendamiseks kui uute võimaluste avamiseks naistele”

saavutamisse. Tegevuse kirjelduses on fookuses pigem osalejate äriprobleemide lahendamine

koolituse käigus, mis kaudselt aitab kaasa ka võimaluste nägemisele, kuid puudu jääb

selgusest, kuidas see aitab edaspidi värbamises teadlikuid ja sooneutraalsemaid otsuseid teha.

Üldiselt on planeeritud tegevused loogilised ja adresseerivad sisuliselt probleemkohti soolise

segregatsiooni vähendamisel. Samas ei selgu üheselt projekti tegevuste kirjeldustest, milles

seisneb tegevuste uuenduslikkus ning varasemast erinev lähenemine. Nii projekti taotleja

(Tallinna Tehnikaülikool) kui partnerid (PARE, Targa Töö Ühing) on sarnaseid tegevusi

korduvalt ellu viinud nagu nad on ka ise maininud (naistele suunatud IKT koolitused,

häkatonid, podcastid jne), mis annab kindluse tegevuste elluviimisel, kuid ei loo täiendavat

innovatsiooni. Samuti puuduvad viited, kas valitud sekkumisloogika järgib mõnda

metoodilist tõenduspõhisust. Peamiselt seisnevad sekkumised koolitamises ja häckatonides,

kuid pole selge, kas valitud mahus koolitustel või häckatonidel osalemine võiksid avaldada

tõenduspõhist püsivat mõju osalejate hoiakutele, teadmistele ja oskustele. Projekti tegevuste

mõjusust põhjendaks eelneva põhjalt tehtud järelduste sissetoomine ning valitud sekkumistele

tõenduspõhisuse mõõtme lisamine.

2.2. Hinnatakse projekti riskianalüüsi ja

maandamismeetmeid, sh kas projektis on analüüsitud

välimisi ja sisemisi riske, mis võivad ohtu seada projekti

elluviimise, edukuse ja eesmärkide saavutamise ja kas on

ammendavalt ja realistlikult kavandatud riskide

maandamise meetmed (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel

alajaotuse andmeväli

„riskid ja nende maandamismeetmed“ ja „tegevused“ leht)

3 3

Selgitus punkti 2.2 hinnangu kohta

Projekti taotleja on ettenäinud süsteemsed ja laiahaardelised riskide tuvastamise ja sekkumise

viisid. Tuvastatud ja kirjeldatud on nii sisemised- kui välised riskid, nende esinemise

võimalused ja nende ennetamine ja/või sekkumine. Kirjeldatud riskid, nende analüüs ja

regulaarsed tegevused riskide jälgimisel ja sekkumisel toetavad projekti elluviimise

jätkusuutlikkust ja seatud eesmärkide saavutamist.

2.3. Hinnatakse projekti tegevuste elluviimiseks kaasatud partnerite arvu, ja nende kaasamise põhjendatust projekti eesmärgi täitmisel ja tulemuste saavutamisel (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel alajaotuse andmeväljad

„projekti eesmärk ja tulemused“, „partneri kaasamise

vajalikkuse põhjendus“, „tegevused“ leht, lisa 2 „Partneri

kinnituskiri“

3 3

Selgitus punkti 2.3 hinnangu kohta

Võttes arvesse projekti eesmärki, planeeritud tegevusi ning soovitud tulemusi on projekti

partnerite valik igati asjakohane ja tegevuste elluviimist toetav, esindatud on nii haridus- kui

töövaldkonna osapooled. Igal partneril on oma tugevused ja sisukad varasemad kogemused,

mis loogiliselt üksteist täiendavad ja aitavad projekti eesmärkide saavutamisele kaasa.

Sisuliselt ja mõistlikult on jagatud ka rollid konkreetses projektis, kus muuhulgas Tallinna

Tehnikaülikool (IT Kolledž) tagab projektijuhtimise, täiendõppe ja väljatöötatud metoodika

jätkuva kasutuse, PARE panustab personalitöö ja organisatsioonide vaatest ning MTÜ Targa

Töö Ühing toob sisse kogukonna tegevused. Kõik väljatoodud partnerid on oma

valdkondades tunnustatud ekspertsusega organisatsioonid, kes omavad oma valdkondades

Eestis olulist mõju.

3. Projekti kuluefektiivsus 8 6

3.1. Hinnatakse projekti üldist kuluefektiivsust, sh kas eesmärkide ja planeeritud tulemuste saavutamiseks ettenähtud tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehe alajaotuse andmeväli

„projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ leht ja

„eelarve“ leht)

4 4

Selgitus punkti 3.1 hinnangu kohta

Projekti üldine kuluefektiivsus on loogiliselt üles ehitatud ning lähtub projekti eesmärkidest.

Välja toodud kulud toetavad tulemuste saavutamist. Eelarve on piisava detailsusega lahti

kirjutatud ja arusaadavalt põhjendatud, toetudes turuhindadele ja taotleja varasematele

projektidele.

3.2. Hinnatakse projekti konkreetsete tegevuste kuluefektiivsust, sh kavandatud kulutuste vajalikkust, põhjendatust ja mõistlikkust projekti rakendamise seisukohast

(e-toetuse taotlusvormi „sisu“ alajaotuse andmeväli

„olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“,

„tegevused“ leht ja „eelarve“ leht)

4 2

Selgitus punkti 3.2 hinnangu kohta

Projekti käivitamine, juhtimine ja ettevalmistus (sh koolituskava ja metoodika) ning

sihtrühmade värbamine, naistele ning värbajatele suunatud praktilised AI-koolitused, ühine

häckaton segatiimides, juhendmaterjalide koostamine, kogukonna teadlikkuse kasvatamine

ning projektijuhtimise tegevused - nendes sektsioonides on kavandatud kulutused vajalikud

ja põhjendatud, tegevused ja kulud on üheselt seotud ja kirjeldatud. Palgakulud lähtuvad

turuloogikast, sh on väljatoodud tasud võrreldavad sarnaste ametikohtade palkadega

Statistikaameti palgarakenduses ja Figure Baltic Advisory palgauuringu tulemustes. Seotud

kulud on realistlikud, toetavad projekti üldiste eesmärkide ja seatud tulemuste saavutamist. Tööandjate koolitused – selles sektsioonis on eelarve põhjendus ja tegevuse põhjendus pisut

laialivalguv. Ühelt poolt justkui on oluline sidusus rollide ümberkujundamisel ja värbamisel,

nii et toetatakse alaesindatud sihtrühmade jõudmist IKT valdkonda ning sooneutraalset

värbamist, teisalt jääb mulje, et koolituse fookuses on kesksel kohal ettevõtjate

äriprobleemide lahendamine ja AI kasutamine äriprotsessides. Oluliselt enam peaks ka selle

tegevuse sisu olema otseselt seotud projekti üldise eesmärgi ning meetme eesmärkidega.

Eelarve real toodud põhjendus ja sealsed tegevused ning kulude kujunemiseloogika on

arusaadavad.

4. Taotleja ja partneri(te) suutlikkus projekti ellu viia 4 4

Hinnatakse taotleja ja partneri(te) suutlikkust projekti ellu viia ja rollijaotust projekti elluviimisel ning seda, kas taotlejal ja partneri(te)l on kogemused ning eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel alajaotuse andmeväljad

„taotleja ja partneri(te) rollijaotus projekti elluviimisel ja

tulemuste saavutamisel“, „taotleja ja partneri(te)

kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete

tegevuste elluviimisel“, „tegevused“ leht ja „eelarve“ leht)

4 4

Selgitus punkti 4 hinnangu kohta

Partnerite rollijaotus, määratud tegevused ja ajakava on omavahel kooskõlas, realistlikud ning

toetavad projekti eesmärkide saavutamist. Nii taotlejal kui partneritel on varasem kogemus

analoogsete tegevuste elluviimisel ning laialdane ühiskondlik kõlapind. Vastus ja rollijaotus

lähtub partnerite kompetentsidest ja võrgustikest ning ülesannete jaotus ja eelarve jagunemine

on omavahel korrelatsioonis.

5. Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ sihtide ja

aluspõhimõtetega

4 2

5.1. Hinnatakse, kuidas projektis tegevuste kavandamisel ja

elluviimisel arvestatakse erinevatesse vähemusrühmadesse

kuuluvate inimeste (nt eri vanuses, rahvusest) vajadustega

ja tagatakse neile võrdsed võimalused tegevustes

osalemiseks ja nendest kasu saamiseks)

(e-toetuse taotlusvormi „näitajad“ lehel alajaotus

„hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“)

2 1

Selgitus punkti 5.1 hinnangu kohta

Projekti taotleja toob välja, et projekti tegevused lähtuvad koostööpõhisest laialdasest

sekkumisest ja jätkutegevustest (metoodika, uuringute kasutamine ka projekti skoobist

väljaspool), mis teoreetiliselt ei pruugi takistada väga erinevatesse vähemusrühmadesse

kuuluvate inimeste kaasamist. Projekti taotleja on seejuures täpsustanud, et

sihtrühmadena on silmas peetud mitte-tehnilistes rollides töötavaid naisi,

personalispetsialiste, tööandjate esindajaid ja IT-tudengeid. Seejuures ei ole projekti

hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdiku kirjelduses sisuliselt analüüsitud erinevatesse

vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste (nt eri vanuses ja rahvusest inimeste) projekti

kaasamise võimalusi, nende võimalikke barjääre ega kavandatud tegevusi nende

takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

Projekti taotleja toob välja, et projekti tulemusel antakse tööandjatele ja värbajatele

tööriistu sooneutraalsemate ja realistlikumate rolliprofiilide kujundamiseks, mis

laialdasemalt panustab hooliva töökultuuri loomisesse. Samuti nähakse ette projekti

jooksul osalejate sellise õpikeskkonna loomine, mis tugevdaks usaldust,

koostöövalmidust ja sotsiaalset sidusust. Need on seotud Eesti pikaajalise

arengustrateegia “Eesti 2035“ hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse panustamisega,

kuivõrd aitavad kaasa erinevate inimeste võrdsele kohtlemisele, teiste arvamusega

arvestamisele ja kompromisside leidmisesse.

5.2. Hinnatakse, kuidas projekti tegevuste elluviimisel tagatakse erivajaduse ja ajutise erivajadusega inimeste füüsiline ja digitaalne ligipääs nelja peamise puudeliigi (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) kaupa

(e-toetuse taotlusvormi „näitajad lehel“ alajaotus

„ligipääsetavuse näitaja“)

2 1

Selgitus punkti 5.2 hinnangu kohta

Taotleja toob välja, et läbi ettevõtete värbamis- ja rollikujundamise praktikatesse

panustamise, avardatakse laiemalt ühiskonnas ligipääsu AI-põhistele rollidele erineva

tausta ja kogemusega inimestele. Ka projektis kasutatav koolituste formaat on valitud nii,

et ligipääs läbi digiplatvormi on tagatud aja- ja kohapiirangutega inimestele. Samas ei ole

sisuliselt analüüsitud, kuidas tagatakse erivajaduse ja ajutise erivajadusega inimeste

füüsiline ligipääs füüsilistele kohtumistele (nt häckatonile), juhime tähelepanu, et

sündmuse hübriidsel korraldamisel ei piisa sellest, et liikumispuudega inimeste ligipääs

on tagatud digitaalselt, vaid peab olema tagatud ka füüsiline ligipääs (nt ruumide valik

vastavate kriteeriumide alusel), et erivajadusega inimesed saaksid võrdselt teistega

osaleda kõikides ettenähtud tegevustes. Samuti jääb taotluses puudu eraldi analüüs või

kirjeldus ligipääsetavusest nägemis-, kuulmis ja intellektipuude osas või kuivõrd on

nendele projekti elluviimisel mõeldud näiteks digiplatvormide disainimisel.

Maksimaalne üldhinne 33 26

6. Ettepaneki

rahuldada taotlus osalises mahus.

Ettepaneku põhjendusii:

X rahuldada taotlus taotletud mahus.

Ettepaneku põhjendusiii:

i Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 18 punkti või rohkem. ii

Osalises mahus rahastamise põhjendus. iii Kasutatakse vajaduse korral lisaettepaneku tegemisel.

OTSUS

taotluse rahuldamise kohta

08.06.2026 nr 11.3-1/26/2948

Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 8 lg 2 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr

55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §

8 lõigete 1 ja 4, majandus- ja tööstusministri 17.11.2025 määruse nr 32 „Soolise segregatsiooni

vähendamine hariduses ja tööturul“ (edaspidi meetme määrus) § 16 lõike 1 alusel, Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus)

otsustab:

1. Rahuldada Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi toetuse saaja), registrikood 74000323,

asukoht Ehitajate tee 5 19086 Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond,

esitatud toetuse taotlus registreerimisnumbriga nr 2021-2027.4.02.26-0254 projektile

„START-AI: sooliselt tasakaalustatud lähenemine uutele AI-põhistele rollidele.“

(edaspidi projekt).

2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 210 415,50 eurot, millest toetuse määr

on kuni 100% projekti toetatavatest kuludest ja maksimaalne suurus 210 415,50 eurot.

Projekti toetakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahenditest.

3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.10.2026 - 31.03.2028

4. Projekti eesmärk, projekti toetatavad tegevused, sealhulgas riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamist

toetavad tegevused ning nende eeldatav ajakava ja asukoht on kirjeldatud taotluses.

5. Projekti toetatav tegevus on meetme määruse § 4 lg 1 punktis 1 ja 4 nimetatud

tegevused.

6. Projekti toetatava tegevuse väljundnäitaja on „Soolise segregatsiooni vähendamise

tegevused“ sihttasemega 1.

7. Toetuse maksmisel lähtutakse meetme määruse § 23 ja ühendmääruse § 27 lg 1 punktis

1 ning § 28 lõikes 3 sätestatust.

8. Toetuse saaja esitab makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid kõige harvem üks

kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus rakendusüksusele e-toetuse keskkonna

kaudu.

9. Toetuse saaja esitab 15 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse tegemisest arvates esimese

eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos

väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab

toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

10. Toetuse saajale võib teha toetuse ettemakseid meetme määruse §-s 24 ja ühendmääruse

§-s 30 ettenähtud korras.

11. Toetuse saaja ning partnerid, tema teostatava tegevuse ulatuses, täidab ühendmääruse

3. peatükis ja meetme määruses sätestatut, sh:

11.1.tagab projekti elluviimise ÜSS2021_2027, ühendmääruses, meetme määruses ja

esitatud taotluses ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;

11.2.tagab taotluses kirjeldatud projekti toetava tegevuse väljundnäitaja koos

sihttasemega;

11.3.tagab, et projekti osaleja kuulub sihtrühma ning tegevustes osalemine on

sihtrühmale tasuta;

11.4.eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks

eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamisekoode, välja arvatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktides b-f

nimetatud toetuse andmise viiside (edaspidi lihtsustatud kulu) korral;

11.5.esitab projekti vahe- ja lõpparuanded struktuuritoetuste e-keskkonna kaudu,

lähtudes meetme määruse § 22 sätestatust, järgmiselt:

11.5.1. perioodi 1.10.2026 - 31.12.2026 kohta vahearuande hiljemalt

15.01.2027;

11.5.2. perioodi 01.01.2027 - 31.12.2027 kohta vahearuande hiljemalt

15.01.2028;

11.5.3. punktis 3 nimetatud abikõlblikkuse perioodi kohta lõpparuande koos

viimase väljamakse taotlusega 30 päeva jooksul abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest;

11.6.esitab lõpparuande lisana strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamise ülevaate

vabas vormis;

11.7.kogub ja töötleb projektis osalejate andmeid lähtudes Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfondi+

(ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231,

30.06.2021, lk 21-59), artiklis 17 ja I lisas sätestatust ning riigisisesest andmete

kogumise korrast;

11.8.tagab punktis 11.7. nimetatud andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga

kvartali lõpu seisuga, hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;

11.9.näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr

54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale,

et tegemist on toetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Teavitamise

juhend on kättesaadav Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel;

11.10. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid

ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul (viis aastat toetuse saajale tehtud

lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates);

11.11. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja

territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta

suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid

raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha

dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid.

12. Kui toetuse saaja ja partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta

kohustatud järgima riigihangete seadust ja lähtuma riigihanke korraldamisel

keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate

toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestavad tingimused“.

13. Kui toetuse saaja ja partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb

ost sooritada ühendmääruse §-s 11 sätestatud korras.

14. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete

seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

15. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult

ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

16. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ÜSS2021_2027 §-s 28, ühendmääruse

§-s 34 ja meetme määruse §-s 25 sätestatud alustel.

17. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistada ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning meetme määruse §-s 20 nimetatud

juhtudel.

Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele ÜSS2021_2027 2. peatüki 8. jaos ja

haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

Vastavalt meetme määruse § 3 on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus ja rakendusasutus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Lisa:

Soolise segregatsiooni ekspertide hindamisleht_Start_AI_0254_1

Koostaja: Pille Lugna

5345 5162

[email protected]