Lp Taivo Kivistik
Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected]
Teie: 02.06.2026
Meie: 05.06.2026
Vaidlustaja: Reisieksperdi Aktsiaselts
Registrikood 10101104
Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
e-post
[email protected]
Hankija Riigi Tugiteenuste Keskus
registrikood 70007340
[email protected]
Hankija esindaja1: Madina Talu
riigihangete talituse juhataja
tel +372 5918 5257
e-post:
[email protected];
[email protected]
VASTUS VAIDLUSTUSELE
riigihankes „Ürituste korraldamine Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumber 303358)
Hankija taotlused:
1. Jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata ning jätta jõusse hankija 21.05.2026 otsus, millega lükati tagasi Reisieksperdi Aktsiaseltsi pakkumus.
2. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses.
3. Jätta RHS § 198 lg 3 alusel kõik vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda.
1. ASJAOLUD
1.1. Hankija viib läbi riigihanget „Ürituste korraldamine Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumber 303358).
1.2. Riigihankes on üheks hindamiskriteeriumiks, osakaaluga 20, ürituse korraldusteenuse teenustasu protsent ostetud teenuse maksumusest.
1.3. Vaidlustaja pakutud teenustasu 3,88% oli pingereas järgmisest pakutud teenustasust 8%, koguni 52% võrra väiksem. Seetõttu tekkis hankijal alapakkumise kahtlus ning ta esitas pakkujale päringu RHS § 115 lg 1 alusel.
1.4. Pakkuja vastusest selgus, et Reisieksperdi AS sai niivõrd soodsa pakkumuse esitada muuhulgas tänu teenuse subsideerimisele hankelepingu välistest allikatest, mis oli aga hanke alusdokumentide kohaselt keelatud.
1.5. Vastav keeld on sätestatud hanke alusandmete alajaotuses „Pakkumuse vastavustingimused“ punktis 7 „Pakkumuse maksumus“ järgmises sõnastuses „Pakkujal ei ole pakkumuse esitamisel lubatud esitatavaid maksumusi hankeväliselt ristsubsideerida. Pakkumus, milles on kasutatud maksumuse esitamisel ristsubsideerimist, lükatakse tagasi.“ Ristsubsideerimise keeld on samas sõnastuses esitatud ka alajaotuse „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ juures.
1.6. 21.05.2026 otsusega lükati Reisieksperdi AS pakkumus tagasi.
1.7. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 02.02.2026 teate vaidlustuse laekumisest kõnealuses riigihankes. VAKO palus hankijal esitada kirjaliku vastuse riigihankes esitatud vaidlustuse kohta hiljemalt 05.06.2026.
1.8. Hankija hinnangul on Reisieksperdi AS pakkumuse tagasi lükkamise otsus õiguspärane ning ei nõustu vaidlustuses esitatud seisukohtadega.
2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
Hankija kontrollis vaidlustaja pakkumust ristsubsideerimise keelu järgimise suhtes sisuliselt
2.1. Hankija ei nõustu vaidlustuse punktides 7–14 esitatud väidetega hankevälise ristsubsideerimise keelu sisuliselt kontrollimata jätmise kohta.
2.2. Vaidlustaja esitas teenustasu protsendiks 3,88%. Teiste pakkujate vastavad teenustasu protsendid jäid vahemikku 8–16% ning keskmine oli 10,1%. Selline erinevus andis hankijale põhjendatud aluse küsida vaidlustajalt selgitust pakkumuse madala maksumuse kohta. Hankija ei teinud madala hinna põhjal automaatset negatiivset järeldust, vaid andis vaidlustajale võimaluse selgitada pakkumuse maksumuse kujunemist.
2.3. Vaidlustaja vastas hankija päringule ning põhjendas madalat teenustasu protsenti muu hulgas oma ärimudeli, koostööpartneritega sõlmitud kokkulepete ja tulemustasude süsteemiga.
2.4. Hankija kontrollis Reisieksperdi AS vastuse põhjal teenustasu kujunemist ning tegi kindlaks, et erandlikult madalat teenustasu saab pakkuja pakkuda tänu hankevälistele rahastamisallikatele. Pakkumuse kontrollimine ning otsuse tegemise põhjused on kontrollitavad hankija 21.05.2026 tehtud otsuse 2-leheküljelisest lisast. Muuhulgas põhjendas hankija oma otsust järgnevalt: „Hankija hinnangul on Reisieksperdi selgituses viidatud "lepingupartnerid omakorda maksavad teenuste vahendamise eest Reisieksperdile tulemustasu" ja "katavad fikseeritud tulemustasud klientidele teenuste vahendamisega seotud kulud" käsitletav ristsubsideerimisena, mida tõendab ka 6 pakkumuse võrdluses märgatav hinnaerinevus.“ Ja „Pakkuja selgitustest nähtub hoopiski, et hankijalt küsitav teenustasu iseseisvalt ei kata hankelepingu täitmisega seotud kulusid ning oluline osa kulude katmisest põhineb kolmandatelt isikutelt saadavatel tulemustasudel ja muudel partnerhüvedel.“
2.5. Seega ei põhine hankija otsus oletusel ega pelgalt hinnavõrdlusel, vaid Reisieksperdi AS selgitusel. Hankija ei näinud vajadust nõuda selgituste paikapidavuse kontrollimiseks Reisieksperdi AS-lt teenusega seotud arvandmeid ja partneritega sõlmitud lepinguid, sest ei olnud põhjust kahelda Reisieksperdi AS väidetes.
2.6. Vaidlustaja väidab, et hankija jättis ristsubsideerimise keelu sisuliselt kontrollimata, kuna hankija päring tehti RHS § 115 lg 1 alusel, mitte RHS § 114 lg 2 alusel. Selle seisukohaga ei saa nõustuda.
2.7. Oluline on eristada selgituspäringu tegemise alust ja hilisema otsuse alust. Hankija küsis selgitust pakkumuse maksumuse kujunemise kohta, kuna pakkumuse maksumus oli oluliselt madalam teiste pakkujate hindadest. Vaidlustaja vastusest ilmnes aga ristsubsideerimise keelu rikkumine, millel oli otsene tähendus pakkumuse vastavuse hindamisel. Hankija ei lükanud pakkumust tagasi põhjendamatult madala maksumuse tõttu, vaid põhjusel, et pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentides sätestatud vastavustingimusele. Otsus tehti RHS § 114 lg 2 alusel.
2.8. Hankija ei pidanud esitama vaidlustajale sisuliselt sama küsimust uuesti üksnes teisel õiguslikul alusel. Kui pakkuja oli juba selgitanud, millise ärimudeli ja milliste tuluallikate abil pakutud teenustasu kujunes, puudus hankijal vajadus küsida sama asja uuesti RHS § 114 lg 2 alusel.
2.9. Vaidlustaja väide, nagu poleks ta mõistnud, et tema selgitust võidakse hinnata ka ristsubsideerimise keelu kontekstis, ei ole põhjendatud. Isegi kui kogenud hangetes osaleja Reisieksperdi AS ei pannud ristsubsideerimise keeldu vastavustingimusena tähele, oli sama keeld sätestatud ka hindamiskriteeriumide juures. Seetõttu pidi pakkuja mõistma maksumuse selgituste seotust ristsubsideerimise keeluga. Küsimus puudutas otseselt teenustasu protsendi põhjendatust, teenuse osutamise kulusid ja pakkumuse maksumuse kujunemist.
2.10. Isegi juhul, kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et hankija oleks pidanud esitama vaidlustajale täiendava selgituspäringu ka RHS § 114 lg 2 alusel, ei tooks see kaasa vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda2.
2.11. Vaidlustaja väitest jääb mulje nagu oleks ta RHS § 114 lg 2 alusel andnud hankijale hoopis teistsuguse vastuse. Ometi on Reisieksperdi AS selgitused jäänud samaks nii pärast 21.05.2026 otsuse tegemist3 kui ka vaidlustusmenetluses. Seega ei oleks päringu tegemine RHS § 114 lg 2 alusel hankija otsust muutnud.
2.12. Seega isegi, kui hankija on teinud menetluses vea, on see vormiline, mitte sisuline eksimus.
Vaidlustaja pakkumus rikub ristsubsideerimise keeldu
2.13. Hankija ei nõustu vaidlustuse punktides 15–26 esitatud väitega vaidlustaja pakkumuse kooskõla kohta hankevälise ristsubsideerimise keeluga. Vaidlustaja väide põhineb ekslikul eeldusel, nagu muutuksid tulemustasud hankesisese tulu osaks pelgalt seetõttu, et vaidlustaja väidab nende suunamist sama lepingu täitmisesse.
2.14. Asjaolu, et vaidlustaja väidab tulemustasu suunamist sama lepingu täitmisesse, ei muuda tulemustasu hankesiseseks tuluallikaks. Vaidlustaja mängib sõnadega luues ettekujutuse vahendatavate teenuste pakkujate kuulumisest hankesse.
2.15. Riigihange on asja, teenuse või ehitustöö ostmine hankija poolt (RHS § 4 p 16). Hankija sõlmib asja, teenuse või ehitustöö ostmiseks lepingu ettevõtjaga (RHS § 8 lg 1). Järelikult suhted ja tuluallikad, mis ei ole reguleeritud hankelepinguga, on hankevälised4. Tulemustasu ei ole hankijalt saadav tasu ega RHAD-is kirjeldatud teenustasu osa. Tegemist on vaidlustaja ja kolmandate isikute vahelisest õigussuhtest tuleneva tuluga. Hankijal puudub nende kolmandate isikutega lepinguline suhe ning hankija ei saa kontrollida, kas tulemustasu makstakse, millises ulatuses seda makstakse, millistel tingimustel see tekib ega kas see mõjutab hankijale vahendatava teenuse lõpphinda.
2.16. Vaidlustaja tõlgendus võimaldaks igal pakkujal tugineda hankevälisele tuluallikale ning väita seejärel, et tegemist ei ole ristsubsideerimisega, kuna tulu kasutatakse hankelepingu täitmisel. Selline tõlgendus muudaks riigihanke alusdokumentides sätestatud ristsubsideerimise keelu sisutühjaks.
2.17. Hankija ei nõustu vaidlustuse punktides 16–17 esitatud väitega, et kasumi olemasolu välistab hankevälise ristsubsideerimise. Tegelikult ei ole pakkuja oma vastuses sõnaselgelt väitnud, et pakutud vahendustasu protsent sisaldab kasumit. Ka selle seisukohaga ei saa nõustuda. Ristsubsideerimise hindamisel ei ole määrav üksnes see, kas pakkuja ärimudel tervikuna annab positiivse majandusliku tulemuse. Määrav on see, kas pakkumuse maksumuse madalus saavutatakse hankelepingu enda majandusliku raamistiku või hankelepingu välise tuluallika abil.
2.18. Ka kasumlik pakkumus võib rikkuda hankevälise ristsubsideerimise keeldu, kui pakutud maksumuse kujunemisel arvestatakse kolmandatelt isikutelt saadava tuluga. Kasumi olemasolu oleks asjakohane juhul, kui kasum tekiks hankijalt saadava teenustasu ja hankelepingu täitmise kulude vahest. Käesoleval juhul selgitas vaidlustaja aga ise, et tema ärimudel põhineb lisaks klientidelt saadavale vahendustasule ka lepingulistel tulemustasudel ning et tulemustasud katavad klientidele teenuste vahendamisega seotud kulud.
2.19. Vaidlustuses esitatud illustreeriv skeem ei lükka hankija järeldust ümber, vaid kinnitab seda. Vaidlustaja kirjeldatud mudeli järgi maksab kolmas isik Reisieksperdi AS-le tulemustasu ning Reisiekspert väidab, et kasutab seda hankijale madalama teenustasu pakkumiseks. Sellisel juhul ei kujune hankijale pakutav teenustasu üksnes hankija ja pakkuja vahelise hankelepingu raames, vaid tugineb kolmandalt isikult saadavale tulule.
2.20. Hankija kehtestas ristsubsideerimise keelu selleks, et tagada pakkumuste läbipaistvus, võrreldavus ja kontrollitavus. Kui pakkujal lubataks vähendada hankijalt küsitavat teenustasu kolmandatelt isikutelt saadava tulemustasu arvelt, ei oleks hankijal võimalik kontrollida teenuse tegelikku maksumust. Samuti ei oleks pakkumused võrreldavad, sest osa pakkujaid peaks kajastama kõik kulud teenustasus, samas kui teine pakkuja saaks neid katta kolmandatelt isikutelt saadavate hüvede arvelt.
2.21. Selline hinnastamismudel kahjustab ausat konkurentsi. Pakkujad, kellel puuduvad samaväärsed partnerkokkulepped või kes lähtusid RHAD-is sätestatud keelust, pidid kujundama oma teenustasu nii, et see sisaldaks kõiki teenuse osutamisega seotud kulusid. Vaidlustaja mudel annaks eelise ettevõtjale, kelle pakkumuse hind põhineb hankelepingu välisel tulul.
2.22. Eeltoodust tulenevalt leidis hankija õiguspäraselt, et vaidlustaja pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud hankevälise ristsubsideerimise keelule. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankijal puudus kaalutlusruum jätta mittevastav pakkumus tagasi lükkamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madina Talu
Riigihangete talituse juhataja