Riigikogu uurimiskomisjoni Venemaa
Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks
istungi protokoll nr 12
Tallinn, Toompea Kolmapäev, 3. juuni 2026
Algus 9.30, lõpp 10.30
Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)
Protokollija: Regina Aasumets (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Poolamets, Vladimir Arhipov, Helir-Valdor Seeder
Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik), Sander-Siim Murik (nõunik)
Puudusid: Madis Kallas, Toomas Uibo, Timo Suslov, Peeter Tali
Kutsutud: Riigikogu liige Ants Frosch, Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) esimees Heiki Sibul ja aseesimees Kaarel Tarand
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise läbipaistvus ja välismõju riskid Eestis
3. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks Riigikogu majanduskomisjoni nädala (11.05.2026-17.05.2026) töökava
Komisjoni istung kolmapäeval, 3.06.2026 kell 9.30
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise läbipaistvus ja välismõju riskid Eestis
3. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets, Vladimir Arhipov, Helir-Valdor Seeder).
2. Erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise läbipaistvus ja välismõju riskid Eestis
Riigikogu uurimiskomisjon kohtus Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) esindajatega, et saada ülevaadet ERJK töökorraldusest, järelevalve instrumentidest ning võimalikest kitsaskohtadest. Arutelus käsitleti selliseid teemasid nagu ERJK töökorraldus ja järelevalvevõimekus, erakondade rahastamine, välismõjud, sidusorganisatsioonid, valimisliidud ja uute rahastusvormidega seotud riskid.
ERJK esindajate sõnul on kehtiv järelevalvemudel toiminud ligikaudu 15 aastat ning seda peetakse Eesti oludes toimivaks lahenduseks. Selle mudeli tugevuseks on asjaolu, et erinevate erakondade esindajad ja sõltumatud eksperdid osalevad ühiselt järelevalve teostamises, mis võimaldab probleemseid juhtumeid varakult märgata.
Komisjon teostab järelevalvet peamiselt kaebuste, avaliku teabe ning komisjonile laekuva informatsiooni põhjal. ERJK ei ole uurimisorgan ning tema käsutuses ei ole õiguskaitseorganitega võrreldavaid menetlusvahendeid. Menetlused toimuvad valdavalt tagantjärele juba toimunud intsidentide osas ning seetõttu ei ole alati võimalik võimaliku rikkumise mõju valimistulemustele ennetavalt kõrvaldada.
Positiivse arenguna toodi välja hiljutised seadusemuudatused, mis võimaldavad komisjonil saada rohkem teavet ka kolmandatelt isikutelt ning kontrollida paremini võimalikke vahendajate kaudu tehtud tehinguid. Erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seadus andis ERJKle laiendatud õigused nõuda dokumente ja selgitusi erakondadelt, kandidaatide ning seotud organisatsioonide ja isikute käest. Seadusega täpsustati annetuse ja keelatud annetuse mõistet ning kohustati keelatud annetus tagastada 30 päeva jooksul. Lisaks keelati Eestis alalise elamisõiguse või pikaajalise elaniku staatusega inimestel erakondadele annetada ning Euroopa Parlamendi ja riigikogu liikmete tegevuseks mõeldud vahendeid valimiskampaaniaks kasutada. Seadusega laiendati erakonna sidusorganisatsiooni mõistet, täpsustati erakondade aruandluskohustust, sealhulgas uuringu- ja andmekogumise kulude avaldamine, määratleti aktiivse valimiskampaania periood ning kaotati erakondade laenukohustuste senine 25-protsendine ülempiir.
Avalike vahendite kasutamine ja mitterahalised annetused
ERJK esindajad tõid välja, et järelevalves on peamiseks probleemkohaks avalike vahendite kasutamine poliitilistel eesmärkidel, eelkõige kohalike omavalitsuste tasandil. Arutati juhtumeid, kus omavalitsuste ressursse või kommunikatsioonikanaleid kasutatakse viisil, mis võib anda eelise konkreetsetele kandidaatidele või erakondadele.
Tähelepanu pöörati ka tasuta või turuhinnast soodsamalt osutatud teenustele. Leiti, et teatud juhtudel võib tasuta töö, professionaalne teenus või muu hüve kujutada endast mitterahalist annetust, mille suhtes tuleb kohaldada erakondade rahastamise reegleid.
Sidusorganisatsioonid ja mõttekojad
Komisjon tundis huvi erakondadega seotud sidusorganisatsioonide ja mõttekodade tegevuse vastu. ERJK esindajate hinnangul on tegemist ühe keerulisema järelevalvevaldkonnaga, mille osas on käimas mitu kohtuvaidlust (nt SALK).
Probleem seisneb eelkõige selles, kuidas määratleda olukordi, kus erakonnaga seotud organisatsioon osutab erakonnale teenuseid või pakub talle muid hüvesid. Samuti juhiti tähelepanu võimalusele, et mittetulundusühingud võivad tegutseda erakonna loomise ettevalmistamise eesmärgil, ilma et neile enne erakonnaks registreerimist laieneksid erakondade rahastamise reeglid.
Välismõjud ja kolmandate riikide rahastus
Komisjoni liikmed tõstatasid küsimuse välisriikide, sealhulgas Venemaa võimaliku mõjutustegevuse kohta.
ERJK esindajad märkisid, et kolmandate riikide kodanikel ei ole enam võimalik Eesti erakondadele annetusi teha, mis on aidanud teatud riske maandada.
Samas tõdeti, et kaasaegses infokeskkonnas toimub mõjutustegevus üha enam digitaalsete kanalite kaudu ning selliste tegevuste tegelike rahastusallikate tuvastamine on sageli keeruline.
Eriti puudutab see sotsiaalmeediat, veebiplatvorme ja rahvusvahelisi infokanaleid, mille üle Eesti ametiasutustel on piiratud kontroll.
Juhul kui on võimalik tuvastada erakonna kasuks tehtud reklaam või muu hüve ning selle tegelik rahastaja, käsitletakse seda võimaliku keelatud annetusena. Kui rahastajat ei ole võimalik tuvastada, on järelevalve võimalused piiratud.
Meedia, valimiskampaaniad ja võrdne kohtlemine
Arutati kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet meedias ning võimalikke juhtumeid, kus üksikud kandidaadid saavad oluliselt rohkem tähelepanu kui teised.
ERJK esindajad rõhutasid, et komisjon ei sekku ajakirjandusvabadusse, sest seda peetakse demokraatliku ühiskonna hädavajalikuks ja lahutamatuks koostisosaks. Sellel samal põhimõttel ei sekkuta toimetuste sisulistesse valikutesse, sest toimetuse otsused, sealhulgas kandidaatide kajastamise ulatus, kuuluvad meediaväljaannete pädevusse.
Samas märgiti, et osa meediaväljaandeid on kehtestanud sisemised eetikareeglid kandidaatide kajastamiseks valimiste perioodil. Eraldi probleemina toodi esile kohalike omavalitsuste väljaanded, mille kasutamine poliitilise kommunikatsiooni kanalina on jätkuvalt järelevalve tähelepanu all. ERJK on koostanud hea käitumistava juhised, mida osad omavalitsused ei ole oma tegevuses rakendanud.
Valimisliidud
Valimisliitude regulatsioon oli üks keskseid aruteluteemasid. Komisjoni liikmed väljendasid muret, et valimisliitude tegevus ei ole alati sama läbipaistev kui erakondade tegevus ning nende kaudu võib olla võimalik mõjutada poliitilisi protsesse viisil, mis jääb osaliselt väljapoole kehtivat kontrollisüsteemi. Valimisliit esitab valimiskampaania aruande valimisliidu ja tema nimekirjas kandideerinud isikute kampaaniakulude ning kulude tasumiseks kasutatud rahaliste vahendite päritolu kohta ning tal ei ole kohustust esitada kvartaliaruannet tulude, laekumiste ja kulude kohta nagu seda teevad erakonna.
Arutelus leiti, et valimisliitude tegevuse algus ja lõpp peaksid olema seaduses üheselt määratletud ning võiks kaaluda nendele erakondadega sarnaste aruandlus- ja läbipaistvusnõuete kehtestamist.
Krüptorahastus
Komisjon tundis huvi krüptorahakottide kasutamise ja nende üle teostatava järelevalve vastu.
ERJK esindajad selgitasid, et erakondadel on kohustus avalikustada kõik neile kuuluvad kontod ning komisjoni neist teavitada. Samas tõdeti, et krüptovarade kasutamine võib tulevikus tekitada täiendavaid järelevalvealaseid väljakutseid, eriti juhul, kui vastavatest varadest ei teavitata.
Juriidiliste isikute annetused
Arutelus käsitleti küsimust, kas Eestis tuleks taastada juriidiliste isikute õigus teha erakondadele annetusi.
Leiti, et teema vajab põhjalikumat analüüsi. Võimaliku lahendusena nähti süsteemi, kus annetustele kehtiksid ranged läbipaistvus- ja avalikustamisnõuded ning vajadusel ka annetuste ülempiirid.
Erakondade finantsiline jätkusuutlikkus
Erakondade finantsid pärinevad sellistest allikatest nagu riigitoetus, rahalised annetused, liikmemaksud, tulud erakonna varalt ja pangalaenud. Eelnimetatud allikatele kehtivad erinevad rahastamismeetodid, sisekontrolli protseduurid ning aruandlusnõuded.
Riigitoetus laekub riigilt ühe eelarverea või eraldisena.
Sisemise rahakasutuse kvaliteet sõltub nii erakonna haldussuutlikkusest kui ka poliitilisest tahtest.
Erakonnad seisavad tihti silmitsi väljakutsetega tulude ja kulude tõhusa kontrolliraamistiku rakendamisel, kuna neil puuduvad piisavad finantsjuhtimise kompetentsid.
Eestis on erakonnad annetuste küsimuses seni olnud seda meelt, et need peaksid jääma, kuid üksmeel puudub selles, kas üldse ning kuidas neid piirata tuleks. Hetkel kehtib piirang sularahas tehtud annetustele.
Komisjoni liikmed juhtisid tähelepanu, et kehtiv rahastamismudel tugineb suures osas 1990. aastate poliitilisel kontekstil, kui oli palju väiksemaid erakondi ning poliitilise maastiku stabiliseerimiseks lõi riik rahastamise mudeli, mis eelistab suuremaid erakondi väiksematele. Tänases kontekstis, kus parlamendis on esindatud 4 kuni 5 suuremat erakonda, tuleks erakondade rahastamise põhimõtted üle vaadata. Samuti märgiti, et riigitoetuse põhimõte peaks olema erakondadele võimaluse tagamine püsiva ja professionaalse poliitika elluviimiseks, mitte aga ühekordse valimiskampaania rahastamine.
Samas täpsustati, et võimalikud muudatused peavad vältima liigset sõltuvust erahuvidest ning tagama poliitilise konkurentsi aususe.
ERJK esindajad märkisid, et erakondade majanduslik seis ei ole alati stabiilne ning kehtiv riigieelarvelise rahastamise süsteem ei toeta stabiilsust, kuna toetuste summad ei ole aastakümneid muutunud.
Arutelus rõhutati, et erakondade tugev ja läbipaistev rahastamine aitab vähendada korruptsiooni- ja mõjutusriske. Samuti leiti, et poliitiliste organisatsioonide rahalisi võimalusi tuleks hinnata pikema aja jooksul, analüüsides nende finantsnäitajaid ja tegevuse jätkusuutlikkust mitme valimistsükli lõikes.
ERJK on aastaid kogunud võrreldavaid andmeid erakondade majanduslikust toimetulekust ja trendidest, mille põhjal saaks kantselei analüüsiteenistus kaardistada olukordi, mis näitavad kuidas erakondade kontorid toimetasid sügava eelarvedefitsiidi olukorras.
Digitaalne mõjutustegevus, botivõrgustikud ja reguleerimisvajadused
Komisjoni liikmed tõstatasid küsimuse automatiseeritud mõjutustegevuse ehk botivõrgustike kohta ning uurisid, kuidas tuleks käsitleda olukordi, kus sotsiaalmeedias levitatakse süstemaatiliselt konkreetseid poliitilisi sõnumeid või toetatakse teatud kandidaate väliste rahastusallikate abil.
Arutelu käigus tõdeti, et traditsioonilise erakondade rahastamise järelevalve meetmed ei pruugi olla piisavad digitaalsete mõjutusoperatsioonide tuvastamiseks ja tõkestamiseks. Erilise probleemina nähti olukordi, kus mõjutustegevus toimub rahvusvaheliste platvormide kaudu ning tegelikke rahastajaid või korraldajaid ei ole võimalik tuvastada.
ERJK esindajad märkisid, et nende pädevus on seotud eelkõige erakondade rahastamise järelevalvega ning mitte laiemalt infosõja või välismõjutuste tõkestamisega. Samas leiti, et juhul kui õnnestub tuvastada konkreetse erakonna või kandidaadi kasuks tehtud tasuline kampaania või muu hüve, võib tegemist olla keelatud annetusega.
Komisjoni liikmed tõstatasid küsimuse, kas kehtiv regulatsioon võimaldab piisavalt tõhusalt reageerida olukordadele, kus välisriigid või muud välised osapooled püüavad mõjutada valimisi digitaalsete kanalite kaudu. Teema vajab täiendavat analüüsi ning võimalike regulatiivsete lahenduste kaalumist.
Erakondade registri ja järelevalvega seotud probleemid
ERJK esindajad juhtisid tähelepanu erakondade registri korrashoiuga seotud probleemidele. Märgiti, et registris võib olla erakondi, mis formaalselt eksisteerivad, kuid sisulist tegevust ei toimu ning erakondade registris on isikud, kes ei ole enam erakonna liikmed või on surnud. Sellised erakonnad võivad tekitada järelevalve riske ning olla haavatavad võimalikele ülevõtmiskatsetele.
Meenutati, et õiguskantsler juhtis juba 2016. aastal justiitsministri tähelepanu erakondade liikmete nimekirjade avalikustamise andmekvaliteedile, mis mõjutab andmete õigsust, ajakohasust ja usaldusväärsust ning võib riivata isikute põhiõigusi. Peamiste probleemidena toodi välja: valesti kajastatud või ajalooliselt moonutatud erakondlikke seoseid; ebajärjekindlaid ja korduvaid kandeid (sh mitmekordsed väljaastumised); puudulikke või ebaühtlaseid andmeid isikute varasemate erakondade kohta.
Õiguskantsler palus Justiitsministeeriumil hinnata, kas registripidajal võiks olla selgem kohustus algatada tegevusetute erakondade likvideerimismenetlusi ning tagada registri ajakohasus.
Lahendamist vajavad küsimused
Mitme küsimuse puhul leiti, et probleem ei seisne üksnes rahastamises, vaid laiemalt valimisprotsessi läbipaistvuses ja välismõjutuste ennetamises.
Komisjoni esimees tõi välja alljärgnevad teemad, mille osas võiks kaaluda õigusruumi täiendamist või täpsustamist:
• sidusorganisatsioonide täpsem reguleerimine;
• valimisliitude aruandluskohustus võrdsustada erakondadega. Samuti vajab täpsustamist tegevusperiood ja vastutus;
• erakondade registri korrastamine - pikalt tegevuseta, kuid registris seisvate erakondade kustutamine;
• koostöö tugevdamine organisatsioonidega, kes tegelevad infokeskkonna monitooringuga (nt TTJA);
• krüptovarade kasutamisega seotud aruandlus ja riskide analüüs;
• analüüsi koostamine erakondade majanduslikust toimetulekust ja trendidest läbi aastate - ERJK kogutud võrreldavate andmete põhjal.
3. Info ja muud küsimused
Päevakorrapunkti ei arutatud
(allkirjastatud digitaalselt)
Eerik-Niiles Kross
esimees (allkirjastatud digitaalselt)
Regina Aasumets
protokollija