Eesti laste vaimse ja füüsilise tervise süveneva kriisi kohta

Pr Karmen Joller
Sotsiaalminister
8.juuni 2026.a.

KIRJALIK KÜSIMUS
Eesti laste vaimse ja füüsilise tervise süvenev kriis

Lugupeetud sotsiaalminister

URO Lastefondi UNICEFi värske raport näitab, et Eesti laste heaolu on Euroopa Liidu riikidest kõige kehvem ning 36 OECD ja EL-i riigi võrdluses alles 30. kohal. Eriti tõsine on olukord laste ja noorte vaimse tervise valdkonnas, kus Eesti paikneb Euroopa viimaste seas. Raporti kohaselt on Eestis noorte suitsiidide määr uks kõrgemaid maailmas ning Euroopa riikidest Ületab Eesti näitajaid vaid Uus-Meremaa. Samuti toob raport esile laste ülekaalulisuse kiire kasvu ja laste Oimetusjuhtumitest tingitud kõrge suremuse.
Probleemi tõsidust kinnitavad ka Eesti enda uuringud. Sotsiaalministeeriumi tänavu avaldatud
laste vaimse tervise uuring näitas, et depressiooni, ärevuse, enesevigastamise ja tähelepanu häirete sümptomid sagenevad vanuse kasvades ning on eriti levinud tüdrukute seas. Ekspertide hinnangul mõjutavad laste heaolu lisaks tervishoiusüsteemile otseselt ka koolikeskkond, sotsiaalmeedia, peresuhted ja kogukondlik turvatunne. Samal ajal on Eestis kasvanud abivajavate laste arv ning laste vaimse tervise teenuste kättesaadavuse probleemidest on rääkinud nii eksperdid kui kohalikud omavalitsused. Avalikkuses on korduvalt tähelepanu juhitud sellele, et lastepsühhiaatritel, kooli psühholoogide ja tugispetsialistide puudus tahendab paljudele lastele abi hilinemist või selle taielikku puudumist.
Lisaks juhib UNICEF tähelepanu sellele, et Eesti laste ülekaalulisus on märkimisväärselt kõrgem kui mitmes Lääne-Euroopa riigis ning trend liigub halvenemise suunas. Raporti järgi on laste ülekaal seotud nii vaimse tervise probleemide kui ka perede ajapuuduse, vähese liikumise ja ebatervisliku toitumisega. Võimalike lahendustena nimetatakse tervislikumat koolitoitu, linnaruumi rohealade suurendamist ning suhkrustatud jookide maksustamist.
Eeltoodust tulenevalt palume teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milliseid konkreetseid meetmeid on sotsiaalministeerium viimase kolme aasta jooksul rakendanud laste ja noorte vaimse tervise parandamiseks ning suitsiidide vahendamiseks?
2. Kas sotsiaalministeerium peab vajalikuks suurendada lastepsühhiaatrite, kliiniliste psühholoogidel ja kooli psühholoogide kattesaadavust ning millised on selleks kavandatud tegevused?
3. Milline on laste vaimse tervise teenuste järjekordade hetkeseis ning kui paju lapsi jääb abi puudumise tõttu õigeaegselt toetuseta?
4. Milliseid samme plaanib valitsus teha laste ülekaalulisuse vahendamiseks, sealhulgas tervisliku koolitoidu ja liikumis võimaluste parandamiseks?


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Laats
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees

Pr Karmen Joller
Sotsiaalminister
8.juuni 2026.a.

KIRJALIK KÜSIMUS
Eesti laste vaimse ja füüsilise tervise süvenev kriis

Lugupeetud sotsiaalminister

URO Lastefondi UNICEFi värske raport näitab, et Eesti laste heaolu on Euroopa Liidu riikidest kõige kehvem ning 36 OECD ja EL-i riigi võrdluses alles 30. kohal. Eriti tõsine on olukord laste ja noorte vaimse tervise valdkonnas, kus Eesti paikneb Euroopa viimaste seas. Raporti kohaselt on Eestis noorte suitsiidide määr uks kõrgemaid maailmas ning Euroopa riikidest Ületab Eesti näitajaid vaid Uus-Meremaa. Samuti toob raport esile laste ülekaalulisuse kiire kasvu ja laste Oimetusjuhtumitest tingitud kõrge suremuse.
Probleemi tõsidust kinnitavad ka Eesti enda uuringud. Sotsiaalministeeriumi tänavu avaldatud
laste vaimse tervise uuring näitas, et depressiooni, ärevuse, enesevigastamise ja tähelepanu häirete sümptomid sagenevad vanuse kasvades ning on eriti levinud tüdrukute seas. Ekspertide hinnangul mõjutavad laste heaolu lisaks tervishoiusüsteemile otseselt ka koolikeskkond, sotsiaalmeedia, peresuhted ja kogukondlik turvatunne. Samal ajal on Eestis kasvanud abivajavate laste arv ning laste vaimse tervise teenuste kättesaadavuse probleemidest on rääkinud nii eksperdid kui kohalikud omavalitsused. Avalikkuses on korduvalt tähelepanu juhitud sellele, et lastepsühhiaatritel, kooli psühholoogide ja tugispetsialistide puudus tahendab paljudele lastele abi hilinemist või selle taielikku puudumist.
Lisaks juhib UNICEF tähelepanu sellele, et Eesti laste ülekaalulisus on märkimisväärselt kõrgem kui mitmes Lääne-Euroopa riigis ning trend liigub halvenemise suunas. Raporti järgi on laste ülekaal seotud nii vaimse tervise probleemide kui ka perede ajapuuduse, vähese liikumise ja ebatervisliku toitumisega. Võimalike lahendustena nimetatakse tervislikumat koolitoitu, linnaruumi rohealade suurendamist ning suhkrustatud jookide maksustamist.
Eeltoodust tulenevalt palume teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Milliseid konkreetseid meetmeid on sotsiaalministeerium viimase kolme aasta jooksul rakendanud laste ja noorte vaimse tervise parandamiseks ning suitsiidide vahendamiseks?
2. Kas sotsiaalministeerium peab vajalikuks suurendada lastepsühhiaatrite, kliiniliste psühholoogidel ja kooli psühholoogide kattesaadavust ning millised on selleks kavandatud tegevused?
3. Milline on laste vaimse tervise teenuste järjekordade hetkeseis ning kui paju lapsi jääb abi puudumise tõttu õigeaegselt toetuseta?
4. Milliseid samme plaanib valitsus teha laste ülekaalulisuse vahendamiseks, sealhulgas tervisliku koolitoidu ja liikumis võimaluste parandamiseks?


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Laats
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees