Riigikohtu kohtuotsus PSJV nr 5-26-28

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-26-28

Otsuse kuupäev 8. juuni 2026

Kohtukoosseis Eesistuja Margit Vutt, liikmed Ivo Pilving ja Heili Sepp

Kohtuasi Märt Põdra ja MTÜ Ausad Valimised kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni otsuse ja toimingu peale

Menetlusosalised Kaebaja Märt Põder

Kaebaja MTÜ Ausad Valimised

Vabariigi Valimiskomisjon

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. mail 2026 algusega kell 15.00 toimus Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) koosolek, mille teise

päevakorrapunktina arutati elektroonilise hääletamise tehnilisi nõudeid. 22. mail 2026 olid kaebajad

palunud riigi valimisteenistusel (RVT) edastada neile eelviidatud päevakorrapunkti jaoks RVT

koostatud ning VVK liikmetele edastatud elektroonilise hääletamise tehniliste nõuete uue

tööversiooni. 25. mail kell 13.10 teatas RVT, et neid materjale ei ole võimalik väljastada, kuna need

on tunnistatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p 1 alusel asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks.

2. Kaebajad vaidlustasid 28. mai 2026. a e-kirjaga toimingu, millega jäeti kaebajatele koosoleku teise

päevakorrapunkti raames käsitletud materjal edastamata. Samuti paluvad nad tunnistada nende

materjalide asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamine õigusvastaseks, sest tegu ei

ole eelnõuga AvTS § 35 lg 2 p 1 mõttes. Kaebajate vaatlejaõigust on rikutud, sest Riigikogu valimise

seaduse (RKVS) § 12 lg-st 3 ning § 194 lg-st 1 tulenevalt oli kaebajatel õigus elektroonilise

hääletamise tehniliste nõuete kavandit vaadelda. Kaebajad taotlevad, et see neile edastataks. Kui

Riigikohus leiab, et RKVS § 12 lg 3 ning § 194 lg 1 ei hõlma vaatleja õigust nende materjalidega

tutvuda, siis taotlevad kaebajad põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, et kontrollida

nende sätete kooskõla põhiseaduse §-dega 1 ja 56.

3. VVK palub jätta kaebuse rahuldamata. Piirang on põhjendatud, et võimaldada VVK liikmetel

vahetada ideid, analüüsida erinevaid variante ja pidada omavahelist arutelu ilma välise surveta.

5-26-28

2(2)

Tehniliste nõuete tööversioonis sisalduvate ideede enneaegne avalikustamine võib avalikkust

eksitada, jättes mulje, et VVK on juba otsused teinud, ehkki tegelikult neid alles kaalutakse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema

kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (viimati

RKPJKo 22.04.2026, 5-26-19/10, p 8). Vaidlusaluse kavandi sisu ning arutelu selle üle VVK

koosolekul puudutab RKVS § 482 lg 3 p-st 2 tulenevat VVK ülesannet, mille täitmist on igaühel õigus

vaadelda (RKVS § 12 lg 3 ja § 194 lg 1). VVK edastas kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras Riigikohtule, paludes jätta see

rahuldamata ning põhjendades juurdepääsupiirangu seadmist ja kavandi väljastamisest keeldumist.

Kolleegium nõustub VVK-ga, et kaebus on esitatud VVK toimingu ja otsuse peale. Kuivõrd toimingu

ja otsusega piirati kaebajate võimalust kavandi sisuga tutvuda, peab kolleegium kaebust lubatavaks.

5. Praegusel juhul tugines VVK juurdepääsupiirangu seadmisel AvTS § 35 lg 2 p-le 1, millest

tulenevalt võib tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks õigustloovate aktide

eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist. Samas näeb AvTS § 35

lg 2 p 2 ette, et asutusesiseseks teabeks võib tunnistada ka muu dokumendi kavandi ja selle juurde

kuuluvad dokumendid enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist. Mõlemal juhul on tegu

kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega, mis on haldusakt (vt nt RKHKo 18.04.2022, 3-20-1265/25,

p 24 ja seal viidatud praktika). Nii AvTS § 35 lg 2 p 1 kui ka sama sätte p 2 reguleerivad võimalust

piirata juurdepääsu ametliku dokumendi tööversioonile. Järelikult, isegi kui leida, et kavandile

juurdepääsu piirang on praegusel juhul kehtestatud vääral õiguslikul alusel, ei annaks see alust kaebus

rahuldada, kuivõrd samasisulise otsuse tegemiseks on õiguslik alus olemas (vt nt RKHKo 04.03.2020,

3-18-1740/36, p 18.4). Samuti on kavandi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

tunnistamine sisuliselt põhjendatud. VVK selgitas, et kavandile juurdepääsu piirangu seadmine oli

vajalik, et võimaldada vaba arutelu ning ideede vahetust ilma välise surveta. Kolleegium peab seda

põhjendust asjakohaseks (vt ka RKÜKo 18.12.2025, 5-25-7/29, p-d 46 ja 47). Seejuures on ka

Euroopa Liidu õiguses tunnustatud õigust keelduda alles koostamisel oleva dokumendi

avalikustamisest, et kaitsta riigiasutuste otsustamisprotsessi (vt nt EKo C-234/22: Roheline Kogukond

MTÜ jt, p 38; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse

juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, art 4 lg 3). Eelnevast

tulenevalt leiab kolleegium vaidlusaluse kavandiga tutvumata, et selle asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks tunnistamine oli õiguspärane (vt RKHKo 16.04.2026, 3-22-2263/35, p 14).

Õiguspärane oli ka VVK toiming, millega keelduti kaebajatele kavandit väljastamast.

6. Kolleegium leiab, et kaebajate vaatlejaõigust ei rikutud. Kuigi kavandi väljastamisest keeldumine

piiras kaebajate võimalust sellega vahetult tutvuda, toimus avalikul koosolekul arutelu dokumendi

sisu üle ja koosolekut said kaebajad vaadelda (vrd viidatud 5-25-7/29, p-d 29–39). Järelikult oli

tagatud kaebajatele võimalus tutvuda kavandi sisuga selle üldistatud kujul. Samuti on kavandis

esitatut kirjeldatud VVK koosoleku protokollis, mille VVK avalikustas 29. mail 2026. Seega ei ole

vaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.

7. Eeltoodust tulenevalt ning PSJKS § 46 lg 1 p-st 2 juhindudes jätab kolleegium kaebuse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-26-28

Otsuse kuupäev 8. juuni 2026

Kohtukoosseis Eesistuja Margit Vutt, liikmed Ivo Pilving ja Heili Sepp

Kohtuasi Märt Põdra ja MTÜ Ausad Valimised kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni otsuse ja toimingu peale

Menetlusosalised Kaebaja Märt Põder

Kaebaja MTÜ Ausad Valimised

Vabariigi Valimiskomisjon

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. mail 2026 algusega kell 15.00 toimus Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) koosolek, mille teise

päevakorrapunktina arutati elektroonilise hääletamise tehnilisi nõudeid. 22. mail 2026 olid kaebajad

palunud riigi valimisteenistusel (RVT) edastada neile eelviidatud päevakorrapunkti jaoks RVT

koostatud ning VVK liikmetele edastatud elektroonilise hääletamise tehniliste nõuete uue

tööversiooni. 25. mail kell 13.10 teatas RVT, et neid materjale ei ole võimalik väljastada, kuna need

on tunnistatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p 1 alusel asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks.

2. Kaebajad vaidlustasid 28. mai 2026. a e-kirjaga toimingu, millega jäeti kaebajatele koosoleku teise

päevakorrapunkti raames käsitletud materjal edastamata. Samuti paluvad nad tunnistada nende

materjalide asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamine õigusvastaseks, sest tegu ei

ole eelnõuga AvTS § 35 lg 2 p 1 mõttes. Kaebajate vaatlejaõigust on rikutud, sest Riigikogu valimise

seaduse (RKVS) § 12 lg-st 3 ning § 194 lg-st 1 tulenevalt oli kaebajatel õigus elektroonilise

hääletamise tehniliste nõuete kavandit vaadelda. Kaebajad taotlevad, et see neile edastataks. Kui

Riigikohus leiab, et RKVS § 12 lg 3 ning § 194 lg 1 ei hõlma vaatleja õigust nende materjalidega

tutvuda, siis taotlevad kaebajad põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, et kontrollida

nende sätete kooskõla põhiseaduse §-dega 1 ja 56.

3. VVK palub jätta kaebuse rahuldamata. Piirang on põhjendatud, et võimaldada VVK liikmetel

vahetada ideid, analüüsida erinevaid variante ja pidada omavahelist arutelu ilma välise surveta.

5-26-28

2(2)

Tehniliste nõuete tööversioonis sisalduvate ideede enneaegne avalikustamine võib avalikkust

eksitada, jättes mulje, et VVK on juba otsused teinud, ehkki tegelikult neid alles kaalutakse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema

kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (viimati

RKPJKo 22.04.2026, 5-26-19/10, p 8). Vaidlusaluse kavandi sisu ning arutelu selle üle VVK

koosolekul puudutab RKVS § 482 lg 3 p-st 2 tulenevat VVK ülesannet, mille täitmist on igaühel õigus

vaadelda (RKVS § 12 lg 3 ja § 194 lg 1). VVK edastas kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras Riigikohtule, paludes jätta see

rahuldamata ning põhjendades juurdepääsupiirangu seadmist ja kavandi väljastamisest keeldumist.

Kolleegium nõustub VVK-ga, et kaebus on esitatud VVK toimingu ja otsuse peale. Kuivõrd toimingu

ja otsusega piirati kaebajate võimalust kavandi sisuga tutvuda, peab kolleegium kaebust lubatavaks.

5. Praegusel juhul tugines VVK juurdepääsupiirangu seadmisel AvTS § 35 lg 2 p-le 1, millest

tulenevalt võib tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks õigustloovate aktide

eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist. Samas näeb AvTS § 35

lg 2 p 2 ette, et asutusesiseseks teabeks võib tunnistada ka muu dokumendi kavandi ja selle juurde

kuuluvad dokumendid enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist. Mõlemal juhul on tegu

kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega, mis on haldusakt (vt nt RKHKo 18.04.2022, 3-20-1265/25,

p 24 ja seal viidatud praktika). Nii AvTS § 35 lg 2 p 1 kui ka sama sätte p 2 reguleerivad võimalust

piirata juurdepääsu ametliku dokumendi tööversioonile. Järelikult, isegi kui leida, et kavandile

juurdepääsu piirang on praegusel juhul kehtestatud vääral õiguslikul alusel, ei annaks see alust kaebus

rahuldada, kuivõrd samasisulise otsuse tegemiseks on õiguslik alus olemas (vt nt RKHKo 04.03.2020,

3-18-1740/36, p 18.4). Samuti on kavandi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

tunnistamine sisuliselt põhjendatud. VVK selgitas, et kavandile juurdepääsu piirangu seadmine oli

vajalik, et võimaldada vaba arutelu ning ideede vahetust ilma välise surveta. Kolleegium peab seda

põhjendust asjakohaseks (vt ka RKÜKo 18.12.2025, 5-25-7/29, p-d 46 ja 47). Seejuures on ka

Euroopa Liidu õiguses tunnustatud õigust keelduda alles koostamisel oleva dokumendi

avalikustamisest, et kaitsta riigiasutuste otsustamisprotsessi (vt nt EKo C-234/22: Roheline Kogukond

MTÜ jt, p 38; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse

juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, art 4 lg 3). Eelnevast

tulenevalt leiab kolleegium vaidlusaluse kavandiga tutvumata, et selle asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks tunnistamine oli õiguspärane (vt RKHKo 16.04.2026, 3-22-2263/35, p 14).

Õiguspärane oli ka VVK toiming, millega keelduti kaebajatele kavandit väljastamast.

6. Kolleegium leiab, et kaebajate vaatlejaõigust ei rikutud. Kuigi kavandi väljastamisest keeldumine

piiras kaebajate võimalust sellega vahetult tutvuda, toimus avalikul koosolekul arutelu dokumendi

sisu üle ja koosolekut said kaebajad vaadelda (vrd viidatud 5-25-7/29, p-d 29–39). Järelikult oli

tagatud kaebajatele võimalus tutvuda kavandi sisuga selle üldistatud kujul. Samuti on kavandis

esitatut kirjeldatud VVK koosoleku protokollis, mille VVK avalikustas 29. mail 2026. Seega ei ole

vaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.

7. Eeltoodust tulenevalt ning PSJKS § 46 lg 1 p-st 2 juhindudes jätab kolleegium kaebuse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)