| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 08.06.2026 |
| Sünkroonitud | 09.06.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäeval, 1.06.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu
Riigikogu majandusasjade komisjon 1.06.2026 Kaspar Peek
Tööstuse valdkonna juht, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kontekst – EL tootlikkuse langus ja sõltuvused
Tööstustootmise osakaal EL SKPs on langenud 2000.a. 17,3% -> 2024.a.14,3% peale.
Alates 2019.a. on energiamahukate tööstuste tootmine EL- is langenud pea 20%.
EL elektrisõidukite tootmise väärtusahelas kasvab sõltuvus Hiina päritolu komponentidest rohkem kui 4x. Hiinast on pärit 50% akudest, 94% päikeseenergia moodulitest ning 50% inverteritest mida EL-is kasutatakse.
Allikas: Euroopa Komisjoni esitlus 16.03.2026
Kontekst – riigid kus kohaliku toote eelistamine on enim kasutusel
Eesmärgid
• Tugevdada EL pikaajalist jõukust, kestlikkust ja strateegilist sõltumatust.
• Suurendada nõudlust EL päritolu ning madala CO2 sisaldusega toodete järele ja luua neile juhtivturud.
• Hõlmata olulist osa EL tööstustest -- eelnõus välja toodud strateegilised sektorid moodustavad 15% EL tootmisest ja on väga haavatavad.
Eesmärgid
• Tõsta välismaiste otseinvesteeringute positiivset mõju Euroopa majandusele.
• Lihtsustada ja kiirendada tehaste ja muude tööstusprojektide arendamist.
• EL tasandil soovitakse IAA heaks kiita 2026 lõpuks.
Tööriistad
• EL päritolu ning madala CO2 sisalduse nõuded riigihangetes
• EL päritoluga võrdsustatud mitte-EL toodete päritolu defineerimine
• Välisinvesteeringute sõelumise kriteeriumid strateegilistes sektorites
• Tööstusprojektide loamenetluse lihtsustamine ja digitaliseerimine
Riigikogu majanduskomisjoni
istungi protokoll nr 196
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 1. juuni 2026
Algus 11.10, lõpp 12.12
Juhataja: Marek Reinaas (esimees)
Protokollija: Maria Haas (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder,
Õnne Pillak, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),
Kiia Väli (konsultant)
Puudusid: Aleksei Jevgrafov ja Reili Rand
Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna ja Välisministeeriumi juriidilise osakonna jurist
Päivi Margna (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna energia- ja
ressursitõhususe valdkonna juht Riina Tamm (4. päevakorrapunkt); Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstusvaldkonna
juht Kaspar Peek ning sama osakonna rahvusvahelise koostöö nõunik Pedro Pokk,
Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi
Pajuste (5. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise
kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (862 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad Euroopa Liidu
2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta
5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite
vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL)
2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 – COM(2026) 100
6. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu majanduskomisjoni nädala (01.06.2026-07.06.2026) töökava
2
Komisjoni istung esmaspäeval, 1.06.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise
kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (862 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad Euroopa Liidu
2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta
5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite
vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL)
2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 ? COM(2026) 100
6. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäeval, 2.06.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teise
lugemise ettevalmistamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (743 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung neljapäeval, 4.06.2026
1. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (788 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise
seaduse eelnõu (779 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse
eelnõu (812 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu (781 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Riigikogu liikmete Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasi algatatud
liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) teise lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis
Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise
kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Margus Tsahkna andis 921 SE-st ülevaate. Teemaga tegeleb üldiselt Kliimaministeerium,
kuid kuna tegu on rahvusvahelise lepinguga, siis käib see Välisministeeriumi alla. Tegemist
on ratifitseerimise eelnõuga, mis nõuab Riigikogu täiskogu otsust, kas Eesti ühineb sellega
või mitte. Energiaharta sõlmiti 1994. aastal selle jaoks, et ühiselt toimetada. Küsimuse sisu
on, et sealt tulenevaid vaidluseid, mis kuuluvad eelkõige Euroopa Liidu (EL) või liikmesriigi
kohtupädevusse, ei suunataks investori poolt lubamatult vahekohtumenetlustesse.
Energiaharta on mitmepoolne rahvusvaheline leping, mis reguleerib energiatoodete ja
-materjalide kaubandust ning investeeringuid energiasektoris, ühtlasi vaidluste lahendamist
lepinguosaliste riikide ja investorite vahel. Eesti on EL-i liikmesriik. EL on energiaharta
3
osapool kuni 2025. aasta 28. juunini ja sealt alates EL enam energiaharta osapool ei ole.
Praktikas tuginevad EL ja liikmesriigid selliste vaidluste lahendamisel eelkõige Euroopa
Kohtule ja EL-i õigusele, mitte võimalikele vahekohtumenetlustele või teistele sarnastele
tegevustele. Energiaharta liikmed on nt Afganistan, Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan,
Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Jaapan, Jordaania,
Kasahstan, Kõrgõzstan, Liechtenstein, Moldova, Mongoolia, Montenegro, Šveits,
Tadžikistan, Türgi, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan ja Jeemen. Muudatuste eesmärk on
tagada EL-i õiguse ülimuslikkus ja järgida EL-i õiguse kohaldamisel juba väljakujunenud
praktikat. Kliimaministeeriumi ettepanekul võiks Eesti selle raamistikuga ühineda. Võib
tekkida küsimus, miks energiaharta lepingusse edasi jääda. Kui liikmesriigid ratifitseerivad
energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, mis puudutab artikli 26
tõlgendamist, mis kinnitab, et EL-i õigus on ülimuslik, siis see ongi teema keskmes. EL-i
liikmesriigid peavad seega otsustama, kas energiahartas ollakse jätkuvalt edasi või soovitakse
lahkuda. Ühtlasi on lubatud, et energiahartat moderniseeritakse, kuna see on 1994. aastal
kokku lepitud ja aeg on edasi läinud. Kliimaministeeriumi jälgib arenguid ja kaalub, kuidas
edasi tegutseda. Energiaharta lepingust väljaastumise soovi korral esitaks vastava ettepaneku
Kliimaministeerium. Küll aga annab energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise
kokkuleppega ühinemine Eestile selge positsiooni. Praktiliselt kõik EL-i liikmesriigid on
sellega ühinemas.
Urve Tiidus küsis, milline on praktiline tähendus energiaharta lepingu tõlgendamise ja
kohaldamise kokkuleppega ühinemisel ja millised on selle mõjud.
Margus Tsahkna vastas, et ühinemine mõjutab väga suuri teemasid, mis puudutavad
vaidlusi, mis on seotud nt energeetikainvesteeringutega. Seega olemas on teatud õiguslik
raam, kuidas sellised suhted on reguleeritud. Kõige tähtsam on, kuidas lahendatakse
vaidlusküsimusi. EL-i jaoks on oluline, et kõigil liikmesriikidel oleks ühtne
tõlgendusraamistik ja see ongi kokkuleppe eesmärk. Soovitakse, et Euroopa õiguse
majandusruumis kaitstakse ja käsitletakse investorite õiguseid ning riikide omavahelisi
suhteid ühtsetel alustel ja et see ei toimuks läbi vahekohtute.
Päivi Margna lisas, et hetkel ongi probleemiks, et EL-i sisesed vaidlused, nt ühe EL-i
liikmesriigi investor vs teine EL-i liikmesriik, viiakse EL-i kohtutest välja
vahekohtumenetlustesse, kus EL-i õigust ei kohaldata selliselt, nagu EL seda näeb. Kuna
vahekohtutel puudub pädevus EL-i õigust tõlgendada või omal moel kohaldada, siis taoliste
olukordade vältimiseks ütleb tõlgendamise kokkulepe, et kõik sellised vaidlused peavad
olema lahendatud EL-is.
Rene Kokk uuris, kas on analüüsitud, milline saab olema lisakoormus EL-i
kohtumenetlustele.
Päivi Margna ütles, et EL-i kohtumenetluste maht võib tõusta. Samas vähenevad
liikmesriikide kulud, sest üldiselt on kohtumenetluse ajad oluliselt lühemad kui erinevates
vahekohtutes, samuti on ka menetluskulud oluliselt madalamad. Hetkel riigid osalevad igal
juhul vahekohtumenetlustes ja kui need nüüd tulevad EL-i kohtutesse, siis ehkki kohtute
4
tegevuses võib teatud mõju kasvada, väheneb ametiasutustes protseduuride ja ajakulu.
Mart Maastik tundus huvi, miks on hetkel kõne all just energeetika valdkond, kuna vaidlusi
võib tekkida ka muudel teemadel.
Margus Tsahkna nõustus, et kohtuvaidlused on universaalsed, aga konkreetselt energiaharta
loodi 1994. aastal ja taolisi rahvusvahelisi energeetika valdkonna koostööraame on erinevaid.
Hetkel soovitakse õiguslikud vaidlused tuua vahekohtutest Euroopa Kohtu alla. Investorite elu
muutub seeläbi lihtsamaks ja riigi halduskoormus väheneb, sest Euroopa Kohtu praktika on
juba välja kujunenud.
Päivi Margna lisas, et teema on hetkel tõusetunud, kuna nt Hispaania suhtes on läinud EL-i
investorid mitmetesse kolmandate riikide kohtutesse ja vahekohtutesse. Isegi, kui EL ja
Hispaania üritavad selgitada, et tegelikult neil puudub õiguslik alus, siis kolmandad riigid ei
nõustu sellega. Uus kokkulepe peaks olema iseseisev välisleping, mida saab tõendina
kohtusse esitada, et vahekohtul puudub selle vaidluse jaoks jurisdiktsioon.
Margus Tsahkna ütles, et protsess võetakse EL-i kontrolli alla.
Tõnis Mölder uuris seoses ettepanekuga lühendada muudatusettepanekute tähtaega, et millest
tuleneb eelnõuga seotud kiirus.
Margus Tsahkna sõnas, et kui Riigikogu eelnõu vastu võtab, siis saaks lepingu käesoleva
istungjärgu jooksul ratifitseeritud. Eelnõu peamine küsimus ongi, kas lepinguga ühineda või
mitte.
Otsustati:
2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Jaak Aab, Mario
Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 08.06.2026 (konsensus: Jaak Aab,
Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve
Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene
Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
2.4. Kuivõrd eelnõu on seotud Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisega ja vajadusega
jõustada kokkuleppe ratifitseerimise seadus võimalikult kiiresti, siis teha ettepanek määrata
muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11.06.2026 kell 12:00 (konsensus: Jaak Aab, Mario
Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas, et kaasamiskiri saadeti Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna
Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu
Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu
5
Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.
Kaasatud eelnõu kohta märkuseid ei esitanud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6.
maiks Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei
laekunud.
Otsustati:
3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 09.06.2026 (konsensus: Jaak Aab,
Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve
Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene
Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
3.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart
Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad Euroopa
Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta
Riina Tamm andis Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku
avalikust konsultatsioonist ülevaate. Euroopa Komisjon on teinud avaliku konsultatsiooni,
mille vastamise tähtaeg Eestile on 12. juuni 2026. a. Ei ole veel teada, millised mõõdikud ja
eesmärgid saavad olema, aga energiatõhususe direktiiv käsitleb nt energiasäästu kohustust,
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, avaliku sektori (keskvalitsus, kohalikud
omavalitsused, haiglad ja ülikoolid) energiatarbimise ja hoonete rekonstrueerimise eeskuju
ning energiasüsteemide tõhustamist, eelkõige kaugkütte ja -jahutuse osas. Konsultatsioon ei
ole seotud hoonete energiatõhususe direktiivi ülevaatamisega, kuigi osad teemad kattuvad.
Eesti üldine sõnum on, et energiatõhususe eesmärgid tuleb säilitada, aga raamistik peab
muutuma paindlikumaks ja realistlikumaks. Liikmesriikide lähteolud on väga erinevad, mis
tähendab, et energiasüsteemid, hoonefond, kliima, investeerimisvõimekus ja majanduse
struktuur ei ole võrreldavad. Eesti jaoks on oluline, et energiatõhusust ei hinnataks ainult
lõppenergia tarbimise kaudu, vaid hindama peab süsteemset mõju, nt elektrifitseerimist,
energiamahukust, taastuvenergia kasutust ja kasvuhoonegaaside vähendamist. Hetkel
kasutatakse sageli samu investeeringuid nii kliima-, taastuvenergia- kui ka energiatõhususe
eesmärkide täitmiseks. Eesti näeb probleemi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte
rakendamises. Põhimõte on õige, aga praktikas puuduvad hetkel selged metoodikad nt
võrguarenduse, tööstuse või julgeolekuga seotud investeeringute hindamiseks. Eesti jaoks on
oluline vältida olukorda, kus vajalikud elektrivõrgu ja energiajulgeoleku investeeringud
takerduvad menetlusprotsessidesse. Eesti ei toeta valgete sertifikaatide süsteemi
kohustuslikuks muutumist. Valgete sertifikaatidega luuakse n-ö siseriiklik heitkaubanduse
süsteem, kus energiaettevõtted hakkavad ostma turult energiasäästu. Väikese turu puhul oleks
see keeruline ja suure halduskoormusega süsteem. Liikmesriikidele peab jääma võimalus
kasutada erinevaid lahendusi, toetusi, finantsinstrumente, maksumeetmeid ja vabatahtlikke
kokkuleppeid. Ettevõtete puhul peavad kohustused lähtuma tegelikust energiatarbimisest ja
olema proportsionaalsed. Eesti ei toeta dubleerivat aruandlust olukorras, kus samal ajal
lihtsustatakse nt kestlikkusaruandluse nõudeid. Rääkides avalikust sektorist, siis avaliku
6
sektori hoonete rekonstrueerimise kohustus tähendab Eesti jaoks väga suurt
investeerimisvajadust. Praeguse hinnangu järgi tähendaks 3% kohustus u 196 000 m2
rekonstrueerimist aastas ehk ligikaudu 470 mln euro suurust investeeringut. Samal ajal tuleb
hoonete energiatõhususe direktiivi järgi viia u 2 mln m2 avaliku sektori hooneid aastaks 2033
vähemalt E-energiaklassi. Tulenevalt sellest teeb Eesti kaks ettepanekut. Esiteks tuleks
rekonstrueerimise kohustuse baastaset regulaarselt üle vaadata, et võimaldada arvestada
hoonete lammutamist, müüki, asutuste ühendamist ja ka demograafilisi muudatusi. Teiseks
tuleb võimaldada osaliste rekonstrueerimiste arvestamist 3% rekonstrueerimiskohustuse
täitmisse. Samuti soovib Eesti, et jätkuksid erandid riigikaitseliste objektide, julgeolekuga
seotud taristu ja riigi toimepidevuseks oluliste teenuste puhul. Eesti ei toeta, et
energiatõhususe direktiivi tuleksid lisaks täiendavad transpordisektori energiatõhususe
eesmärgid, kuna transport on hetkel kaetud teiste Euroopa Liidu instrumentidega. Rääkides
hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevast kestlikust taristust, siis Eesti peab oluliseks
paindlikkust ja kohalike olude arvestamist.
Urve Tiidus lausus, et Eesti ei toeta mitut Euroopa Komisjoni ettepanekut ja uuris, et kui
tõenäoline on, et sellega arvestatakse. Lisaks sõnas kõneleja, et Eesti seisukohtade punktis 1.9
on välja toodud jalgrattaparkimiskohtade rajamine ja küsis, kuidas see teemaga haakub.
Riina Tamm sõnas, et avaliku konsultatsiooni puhul on Euroopa Komisjon ette näinud, et
tegemist on lihtsustamise ülesandega. Tugev fookus on küsimustikus olnud nii rahastusel kui
ka halduskoormuse vähendamisel. Seega kõigi ettepanekutega, mis puudutavad eelkõige
lihtsustamist ja paindlikkuse saavutamist, on hea aruteludesse siseneda. Rääkides
jalgrattaparkimiskohtadest, siis see on seotud hoonete energiatõhususe direktiiviga, kus on
sees kestlik liikuvustaristu ja see ei käsitle ainult elektrirattaid, vaid kõiki jalgrattaid.
Parkimiskohtade arv on seotud kasutajate arvuga hoones ehk teatud protsendi ulatuses tuleb
määrata rattaparklaid.
Jaak Aab lausus, et seniste otsuste põhjal on 2028. aastal plaanis käivitada teine
heitkogustega kauplemise süsteem (ETS2), mis peaks mõjutama nii hooneid kui ka transporti.
Sellest tulenevalt uuris kõneleja, miks soovitakse lisaks valgete sertifikaatide süsteem sisse
viia.
Riina Tamm vastas, et energiatõhusus puudutab ETS2-te rahastuse kaudu. ETS2-st tulenevad
rahalised vahendid suunatakse tõenäoliselt hoonete renoveerimisse või teistesse
investeeringutesse. Otsest energiatõhusust ETS2 ei puuduta, seal on see eelkõige seotud
kliimaeesmärkide ja taastuvenergia kasutusega. Kuna energiatõhusus on kõiges läbiv teema,
siis see kaudselt hakkab mõjutama ja määrab, kuidas energiasäästu eesmärki täidetakse.
Otsustati:
4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,
Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse
ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse
7
määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 – COM(2026) 100
Kaspar Peek andis määrusest ülevaate (lisa). Kontekst on, et Euroopa Liidus (EL) tootlikkus
langeb ja sõltuvused tõusevad. Tööstuse osakaal SKP-st on 24 aasta jooksul langenud
17,3%-lt 14,3%-le. Konkurentsiolukord on tugevalt halvenenud energiamahukates tööstustes,
kus see on alates 2019. aastast langenud ligikaudu 20%. Samal ajal sõltuvused kasvavad, nt
sõltuvus tõuseb elektriautode tootmise väärtusahelas Hiina päritolu komponentidest rohkem
kui neli korda. Kui võrrelda tavalisi autosid, mida on traditsiooniliselt seni toodetud, siis
elektriautode puhul tuleb komponente Hiinast neli korda rohkem kui sisepõlemismootoriga
autode puhul. Hiinast on pärit 50% akudest, 94% päikeseenergia moodulitest ja 50%
inverteritest, mida EL-is kasutatakse. Mõistlik on vaadata ka riike, kus kasutatakse kohaliku
toodangu eelistamise meetmeid, mis on sisult sarnased määruses välja pakutud lahendustega
ja mida võiks Euroopas senisest rohkem rakendada. Paljud kolmandad riigid kasutavad sageli
nõudeid, mis soodustavad kodumaise toodangu kasutamist ja kohalike ettevõtete osalemist
hangetes. Euroopas on seni oldud liberaalsed ja turgu on võimalikult vähe reeglite kaudu
suunatud. Määruse eesmärk on Euroopa pikaajalise jõukuse, kestlikkuse ja strateegilise
sõltumatuse kasvatamine. Soovitakse suurendada nõudlust Euroopa päritolu ja madala
keskkonnajäljega toodete järele ja luua neile juhtturgusid, et Euroopa ettevõtete
konkurentsiolukorda seeläbi parandada. Samuti on oluline, et eelnõu hõlmab märkimisväärset
osa Euroopa tööstusest. Eelnõus välja toodud strateegilised sektorid moodustavad ligikaudu
15% Euroopa kogutoodangust ning just nendes valdkondades on Euroopa sõltuvused
kolmandatest riikidest olnud seni kõige suuremad ja haavatavamad. Nt päikesepaneelide
puhul nähakse ette, et päikesepaneeli tootmine on kolmandas riigis, aga kui on võimalik, siis
inverterite puhul peaks eelistama Euroopa toodangut. Eesmärk on tõsta ka
välisinvesteeringute positiivset mõju Euroopa majandusele ehk välisinvesteeringud, mis EL-i
tulevad ja mis on üle 100 mln euro, peaksid läbima EL-i läbivaatuse. Sektorites, kus ühe riigi
turuosa ületab 40% maailmaturust, nähakse ette, et vähemalt 51% investeeringust oleks
Euroopa omanike kontrolli all. See tähendab, et selliseid investeeringuid tuleks teha koostöös
Euroopa investoritega. Ka töökohtades ei tohi kasutada ainult välistööjõudu. Samuti
soovitakse lihtsustada ja kiirendada tehaste ning muude tööstusprojektide arendamist, et oleks
rohkem õiguskindlust. Euroopa Komisjoni (Komisjon) eesmärk on pakett heaks kiita
käesoleva aasta lõpuks. Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ühe peamise meetmena ette
Euroopa päritolu ja madala CO2 jalajäljega toodete eelistamise kriteeriumide lisamist
riigihangetesse. Lähenemine keskendub konkreetsetele komponentidele. Samuti on oluline
täpselt määratleda, millised riigid kvalifitseeruvad Euroopa päritolu nõuete alla. Lisaks EL-i
liikmesriikidele puudutab see ka vabakaubanduslepingutega hõlmatud riike, kuid nende
käsitlus peab olema üheselt selge. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus tootmise
Euroopasse toomise asemel liigub tootmine kolmandatesse riikidesse, kellel on EL-iga
vabakaubanduslepe. Tööstusprojektide puhul on eesmärgiks loamenetluse lihtsustamine ja
digitaliseerimine. Eestis on selles osas seis juba üsna hea. Rääkides Eesti seisukohtadest, siis
üldiselt Eesti toetab lähenemist, et tuleks kohalikku tootmist arendada ja välisinvesteeringute
positiivset mõju suurendada. Eesti leiab, et peab olema piisavalt paindlikkust liikmesriikide
eripäradega arvestada ja nõuded peavad olema selged ning arusaadavad, eelkõige ettevõtja
jaoks. Eesti toetab eelnõus EL-i päritolu põhimõtte rakendamist teatavates EL-i jaoks
strateegilistes valdkondades piiratud mahus ja teatud tingimustel tootmissisendile ning liidu
päritolu kriteeriumi põhimõtet riigihangetes. Küll aga peab see toimuma võimalikult vähese
8
bürokraatiaga, tekitama vähe lisakohustusi ja säilitama paindlikkuse alternatiivide
puudumisel. Praktikas see tähendab sellist paindlikkust, et nt kui keegi Euroopa tootjatest ei
tule riigihankel pakkuma, siis võib ka kolmandatest riikidest hankijaga hankesse minna.
Rääkides hinnakriteeriumist, siis kui Euroopa toodang on 25% kallim, võib eelistada
kolmanda riigi pakkujat. Eesti leiab, et lubade lihtsustamine on hea, aga peab arvestama,
millised riigid on oma lahendusi digitaliseerinud. Ühtset loataotlust ehk et kõik peaks ühe
loataotluse peale mahtuma, Eesti ei toeta. Ühtse loataotluse juurdepääsupunktide puhul peab
lahendus olema asjakohane, tehnilise lahenduse osas võimalikult paindlik,
tehnoloogianeutraalne ja ühilduma liikmesriikide juba olemasolevate või arenduses olevate
infosüsteemidega. Sellisel juhul ei tuleks Eestile juurde ebaproportsionaalseid rahalisi
kohustusi. Eesti eelistab, et eelnõus oleks tööstuse eelisarendusalade loomise meetmed
liikmesriikidele vabatahtlikud, sest konkreetse geograafilise ala määramine vähendab
paindlikkust. Eestis on juba mitmeid tööstusparke ja arenduspiirkondi, mis võimaldavad
olulisi tööstusprojekte toetada. Eesti soovib, et delegeeritud aktide asemel paneks Komisjon
olulised sätted seadustesse või rakendusaktide tasemele, mis kaasavad otsustusprotsessi
paremini liikmesriike. Eesti toetab vähese süsinikusisaldusega toodete nõuete kehtestamist ja
soovib, et õigusselguse tagamiseks oleksid reeglid võimalikult täpselt välja toodud, et neist
oleks võimalik aru saada ja et isedeklareerimise kontrollimine ning järelevalvemehhanism
oleksid läbipaistvad. Eesti leiab, et EL-i tasandil peab karistuste ühtlustamine toimuma
paindlikult ja liikmesriigi pädevatele asutustele vastavalt ning seetõttu peaks piirduma eelnõus
sätestatud proportsionaalsuse, heidutavuse ja tõhususe nõuetega. Viimaseks ei soovi Eesti, et
tekiks ehitustoodete määrusele dubleerivat süsteemi.
Mart Maastik sõnas, et kõne all on ka mõistlikke ettepanekuid, kuna EL peab hakkama
mõtlema, kuidas konkurentsis püsida. Samas on sees ka CO2 nõuetega seotud teemad. See,
millega endiselt edasi tegeletakse, ongi kogu EL-i majandusele probleemiks saanud. Nüüd
hakata seda valdkonda kunstlikult veel rohkem reguleerima, teeb olukorra hullemaks.
Tutvustuses toodi välja, et kui Euroopa toodang on 25% kallim, siis võib eelistada kolmanda
riigi pakkujat. Kõneleja leidis, et küll kolmandad riigid suudavad hakata toodet 25%
odavamalt pakkuma. Ühtlasi, Eestis väidetakse, et taastuvenergiaga soovitakse tegeleda, et
saada lahti gaasi ja nafta sõltuvusest. Nüüd ollakse juba aastaid Hiinast sõltuvad ja seda
süvendatakse sellega, et ise kunstlikult luuakse taolisi süsteeme.
Kaspar Peek ütles, et CO2 nõuded on üks viis, kuidas lisaks hinnale teatud kriteeriumi panna.
Eeldatavasti on ka Komisjon väga põhjalikult rääkinud ettevõtetega, kes on investeerinud
sellistesse lahendustesse, et luua õiglasemat konkurentsi. Samuti võib eeldada, et vastavaid
ettepanekuid on esitanud Euroopa erialaliitude katusorganisatsioonid, kes näevad neis
meetmetes võimalust tugevdada Euroopa eelistamist.
Urve Tiidus tundis huvi, kui palju on Euroopas valmisolekut ise tootma hakata, mitte
kolmandatest riikidest toodangut tuua ja kas seda on võimalik mingit viisi analüüsida.
Mario Kadastik sõnas, et võimalus on panna piiranguid, kuid lõpuks loeb olulisel määral ka
hind. Euroopa inverterid on oluliselt kallimad kui nt Hiina inverterid ja funktsionaalselt tihti
ka nõrgemad. Seega küsimus ei ole ainult odavas tööjõus, vaid neil on ka üsna head
kompetentsid ehk kokkuvõttes on ka toode parem.
9
Kaspar Peek vastas, et terase ja alumiiniumi puhul on seda kaardistatud. Seal on Euroopa
tootmisvõimekus olemas, et 100% Euroopa vajadusi katta. Teistes sektorites seda nii täpselt
välja toodud ei ole. Seetõttu on olulised ka paindlikkused, et kui ei ole pakkujat, siis ei pea
ütlema, et ei saa hankida. Kui Euroopa pakkujat ei ole, võib ka teiste riikide toodangut
tarbida.
Mart Maastik tõi näitena välja turbatööstuse. Tema hinnangul peaksid selle tegevusega
seotud kulud kanduma lõpptarbijale ehk need peaks tasuma tarbija, kes kasutab turvast nt
kütmiseks mõnes teises riigis. Hetkel on aga nii, et Eestis toodetud turvas läheb Eesti CO2
jalajälge. See süsteem on täiesti ebamõistlik. Nüüd pannakse kvoot kolmanda riigi ettevõtjale
peale. See on selles osas jällegi loogiline, et kui EL-is kehtivad tootjatele CO₂ heitega seotud
kulud, siis tuleks sarnast kulu arvestada ka väljastpoolt EL-i imporditavate toodete puhul.
Vastasel juhul tekib olukord, kus EL-i ettevõtted tegutsevad rangemate nõuete all.
Kaspar Peek lausus, et tegemist on teise EL-i algatuse (süsiniku piirimeede) eesmärgiga, mis
istungil käsitletava algatuse alla ei kuulu.
Marek Reinaas sõnas, et ettekandes oli näha kaart, kus toodi välja riigid, kus kohaliku toote
eelistamine on enim kasutusel ja uuris, miks osad riigid on markeeritud halliga.
Kaspar Peek vastas, et neid riike ei ole ilmselt suudetud mingil põhjusel kaardistada.
Marek Reinaas küsis, millal algatuse põhimõtted võiksid kehtima hakata.
Kaspar Peek ütles, et kas 2027. aasta lõpust või 2028. aasta algusest.
Otsustati:
5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,
Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
6. Info ja muud küsimused
Marek Reinaas andis ülevaate toimunud lähetustest ja eesootavatest kohtumistest ning
eelnõudega seotud töörühma koosolekutest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Haas
protokollija
Riigikogu majanduskomisjoni
istungi protokoll nr 196
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 1. juuni 2026
Algus 11.10, lõpp 12.12
Juhataja: Marek Reinaas (esimees)
Protokollija: Maria Haas (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder,
Õnne Pillak, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),
Kiia Väli (konsultant)
Puudusid: Aleksei Jevgrafov ja Reili Rand
Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna ja Välisministeeriumi juriidilise osakonna jurist
Päivi Margna (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna energia- ja
ressursitõhususe valdkonna juht Riina Tamm (4. päevakorrapunkt); Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstusvaldkonna
juht Kaspar Peek ning sama osakonna rahvusvahelise koostöö nõunik Pedro Pokk,
Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi
Pajuste (5. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise
kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (862 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad Euroopa Liidu
2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta
5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite
vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL)
2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 – COM(2026) 100
6. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu majanduskomisjoni nädala (01.06.2026-07.06.2026) töökava
2
Komisjoni istung esmaspäeval, 1.06.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise
kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (862 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad Euroopa Liidu
2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta
5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite
vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse määrusi (EL)
2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 ? COM(2026) 100
6. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäeval, 2.06.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teise
lugemise ettevalmistamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (743 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung neljapäeval, 4.06.2026
1. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (788 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise
seaduse eelnõu (779 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse
eelnõu (812 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu (781 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Riigikogu liikmete Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasi algatatud
liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) teise lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis
Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise
kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Margus Tsahkna andis 921 SE-st ülevaate. Teemaga tegeleb üldiselt Kliimaministeerium,
kuid kuna tegu on rahvusvahelise lepinguga, siis käib see Välisministeeriumi alla. Tegemist
on ratifitseerimise eelnõuga, mis nõuab Riigikogu täiskogu otsust, kas Eesti ühineb sellega
või mitte. Energiaharta sõlmiti 1994. aastal selle jaoks, et ühiselt toimetada. Küsimuse sisu
on, et sealt tulenevaid vaidluseid, mis kuuluvad eelkõige Euroopa Liidu (EL) või liikmesriigi
kohtupädevusse, ei suunataks investori poolt lubamatult vahekohtumenetlustesse.
Energiaharta on mitmepoolne rahvusvaheline leping, mis reguleerib energiatoodete ja
-materjalide kaubandust ning investeeringuid energiasektoris, ühtlasi vaidluste lahendamist
lepinguosaliste riikide ja investorite vahel. Eesti on EL-i liikmesriik. EL on energiaharta
3
osapool kuni 2025. aasta 28. juunini ja sealt alates EL enam energiaharta osapool ei ole.
Praktikas tuginevad EL ja liikmesriigid selliste vaidluste lahendamisel eelkõige Euroopa
Kohtule ja EL-i õigusele, mitte võimalikele vahekohtumenetlustele või teistele sarnastele
tegevustele. Energiaharta liikmed on nt Afganistan, Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan,
Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Jaapan, Jordaania,
Kasahstan, Kõrgõzstan, Liechtenstein, Moldova, Mongoolia, Montenegro, Šveits,
Tadžikistan, Türgi, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan ja Jeemen. Muudatuste eesmärk on
tagada EL-i õiguse ülimuslikkus ja järgida EL-i õiguse kohaldamisel juba väljakujunenud
praktikat. Kliimaministeeriumi ettepanekul võiks Eesti selle raamistikuga ühineda. Võib
tekkida küsimus, miks energiaharta lepingusse edasi jääda. Kui liikmesriigid ratifitseerivad
energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, mis puudutab artikli 26
tõlgendamist, mis kinnitab, et EL-i õigus on ülimuslik, siis see ongi teema keskmes. EL-i
liikmesriigid peavad seega otsustama, kas energiahartas ollakse jätkuvalt edasi või soovitakse
lahkuda. Ühtlasi on lubatud, et energiahartat moderniseeritakse, kuna see on 1994. aastal
kokku lepitud ja aeg on edasi läinud. Kliimaministeeriumi jälgib arenguid ja kaalub, kuidas
edasi tegutseda. Energiaharta lepingust väljaastumise soovi korral esitaks vastava ettepaneku
Kliimaministeerium. Küll aga annab energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise
kokkuleppega ühinemine Eestile selge positsiooni. Praktiliselt kõik EL-i liikmesriigid on
sellega ühinemas.
Urve Tiidus küsis, milline on praktiline tähendus energiaharta lepingu tõlgendamise ja
kohaldamise kokkuleppega ühinemisel ja millised on selle mõjud.
Margus Tsahkna vastas, et ühinemine mõjutab väga suuri teemasid, mis puudutavad
vaidlusi, mis on seotud nt energeetikainvesteeringutega. Seega olemas on teatud õiguslik
raam, kuidas sellised suhted on reguleeritud. Kõige tähtsam on, kuidas lahendatakse
vaidlusküsimusi. EL-i jaoks on oluline, et kõigil liikmesriikidel oleks ühtne
tõlgendusraamistik ja see ongi kokkuleppe eesmärk. Soovitakse, et Euroopa õiguse
majandusruumis kaitstakse ja käsitletakse investorite õiguseid ning riikide omavahelisi
suhteid ühtsetel alustel ja et see ei toimuks läbi vahekohtute.
Päivi Margna lisas, et hetkel ongi probleemiks, et EL-i sisesed vaidlused, nt ühe EL-i
liikmesriigi investor vs teine EL-i liikmesriik, viiakse EL-i kohtutest välja
vahekohtumenetlustesse, kus EL-i õigust ei kohaldata selliselt, nagu EL seda näeb. Kuna
vahekohtutel puudub pädevus EL-i õigust tõlgendada või omal moel kohaldada, siis taoliste
olukordade vältimiseks ütleb tõlgendamise kokkulepe, et kõik sellised vaidlused peavad
olema lahendatud EL-is.
Rene Kokk uuris, kas on analüüsitud, milline saab olema lisakoormus EL-i
kohtumenetlustele.
Päivi Margna ütles, et EL-i kohtumenetluste maht võib tõusta. Samas vähenevad
liikmesriikide kulud, sest üldiselt on kohtumenetluse ajad oluliselt lühemad kui erinevates
vahekohtutes, samuti on ka menetluskulud oluliselt madalamad. Hetkel riigid osalevad igal
juhul vahekohtumenetlustes ja kui need nüüd tulevad EL-i kohtutesse, siis ehkki kohtute
4
tegevuses võib teatud mõju kasvada, väheneb ametiasutustes protseduuride ja ajakulu.
Mart Maastik tundus huvi, miks on hetkel kõne all just energeetika valdkond, kuna vaidlusi
võib tekkida ka muudel teemadel.
Margus Tsahkna nõustus, et kohtuvaidlused on universaalsed, aga konkreetselt energiaharta
loodi 1994. aastal ja taolisi rahvusvahelisi energeetika valdkonna koostööraame on erinevaid.
Hetkel soovitakse õiguslikud vaidlused tuua vahekohtutest Euroopa Kohtu alla. Investorite elu
muutub seeläbi lihtsamaks ja riigi halduskoormus väheneb, sest Euroopa Kohtu praktika on
juba välja kujunenud.
Päivi Margna lisas, et teema on hetkel tõusetunud, kuna nt Hispaania suhtes on läinud EL-i
investorid mitmetesse kolmandate riikide kohtutesse ja vahekohtutesse. Isegi, kui EL ja
Hispaania üritavad selgitada, et tegelikult neil puudub õiguslik alus, siis kolmandad riigid ei
nõustu sellega. Uus kokkulepe peaks olema iseseisev välisleping, mida saab tõendina
kohtusse esitada, et vahekohtul puudub selle vaidluse jaoks jurisdiktsioon.
Margus Tsahkna ütles, et protsess võetakse EL-i kontrolli alla.
Tõnis Mölder uuris seoses ettepanekuga lühendada muudatusettepanekute tähtaega, et millest
tuleneb eelnõuga seotud kiirus.
Margus Tsahkna sõnas, et kui Riigikogu eelnõu vastu võtab, siis saaks lepingu käesoleva
istungjärgu jooksul ratifitseeritud. Eelnõu peamine küsimus ongi, kas lepinguga ühineda või
mitte.
Otsustati:
2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Jaak Aab, Mario
Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 08.06.2026 (konsensus: Jaak Aab,
Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve
Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene
Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
2.4. Kuivõrd eelnõu on seotud Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisega ja vajadusega
jõustada kokkuleppe ratifitseerimise seadus võimalikult kiiresti, siis teha ettepanek määrata
muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11.06.2026 kell 12:00 (konsensus: Jaak Aab, Mario
Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas, et kaasamiskiri saadeti Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna
Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu
Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu
5
Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.
Kaasatud eelnõu kohta märkuseid ei esitanud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6.
maiks Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei
laekunud.
Otsustati:
3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 09.06.2026 (konsensus: Jaak Aab,
Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve
Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene
Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
3.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart
Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad Euroopa
Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta
Riina Tamm andis Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku
avalikust konsultatsioonist ülevaate. Euroopa Komisjon on teinud avaliku konsultatsiooni,
mille vastamise tähtaeg Eestile on 12. juuni 2026. a. Ei ole veel teada, millised mõõdikud ja
eesmärgid saavad olema, aga energiatõhususe direktiiv käsitleb nt energiasäästu kohustust,
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, avaliku sektori (keskvalitsus, kohalikud
omavalitsused, haiglad ja ülikoolid) energiatarbimise ja hoonete rekonstrueerimise eeskuju
ning energiasüsteemide tõhustamist, eelkõige kaugkütte ja -jahutuse osas. Konsultatsioon ei
ole seotud hoonete energiatõhususe direktiivi ülevaatamisega, kuigi osad teemad kattuvad.
Eesti üldine sõnum on, et energiatõhususe eesmärgid tuleb säilitada, aga raamistik peab
muutuma paindlikumaks ja realistlikumaks. Liikmesriikide lähteolud on väga erinevad, mis
tähendab, et energiasüsteemid, hoonefond, kliima, investeerimisvõimekus ja majanduse
struktuur ei ole võrreldavad. Eesti jaoks on oluline, et energiatõhusust ei hinnataks ainult
lõppenergia tarbimise kaudu, vaid hindama peab süsteemset mõju, nt elektrifitseerimist,
energiamahukust, taastuvenergia kasutust ja kasvuhoonegaaside vähendamist. Hetkel
kasutatakse sageli samu investeeringuid nii kliima-, taastuvenergia- kui ka energiatõhususe
eesmärkide täitmiseks. Eesti näeb probleemi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte
rakendamises. Põhimõte on õige, aga praktikas puuduvad hetkel selged metoodikad nt
võrguarenduse, tööstuse või julgeolekuga seotud investeeringute hindamiseks. Eesti jaoks on
oluline vältida olukorda, kus vajalikud elektrivõrgu ja energiajulgeoleku investeeringud
takerduvad menetlusprotsessidesse. Eesti ei toeta valgete sertifikaatide süsteemi
kohustuslikuks muutumist. Valgete sertifikaatidega luuakse n-ö siseriiklik heitkaubanduse
süsteem, kus energiaettevõtted hakkavad ostma turult energiasäästu. Väikese turu puhul oleks
see keeruline ja suure halduskoormusega süsteem. Liikmesriikidele peab jääma võimalus
kasutada erinevaid lahendusi, toetusi, finantsinstrumente, maksumeetmeid ja vabatahtlikke
kokkuleppeid. Ettevõtete puhul peavad kohustused lähtuma tegelikust energiatarbimisest ja
olema proportsionaalsed. Eesti ei toeta dubleerivat aruandlust olukorras, kus samal ajal
lihtsustatakse nt kestlikkusaruandluse nõudeid. Rääkides avalikust sektorist, siis avaliku
6
sektori hoonete rekonstrueerimise kohustus tähendab Eesti jaoks väga suurt
investeerimisvajadust. Praeguse hinnangu järgi tähendaks 3% kohustus u 196 000 m2
rekonstrueerimist aastas ehk ligikaudu 470 mln euro suurust investeeringut. Samal ajal tuleb
hoonete energiatõhususe direktiivi järgi viia u 2 mln m2 avaliku sektori hooneid aastaks 2033
vähemalt E-energiaklassi. Tulenevalt sellest teeb Eesti kaks ettepanekut. Esiteks tuleks
rekonstrueerimise kohustuse baastaset regulaarselt üle vaadata, et võimaldada arvestada
hoonete lammutamist, müüki, asutuste ühendamist ja ka demograafilisi muudatusi. Teiseks
tuleb võimaldada osaliste rekonstrueerimiste arvestamist 3% rekonstrueerimiskohustuse
täitmisse. Samuti soovib Eesti, et jätkuksid erandid riigikaitseliste objektide, julgeolekuga
seotud taristu ja riigi toimepidevuseks oluliste teenuste puhul. Eesti ei toeta, et
energiatõhususe direktiivi tuleksid lisaks täiendavad transpordisektori energiatõhususe
eesmärgid, kuna transport on hetkel kaetud teiste Euroopa Liidu instrumentidega. Rääkides
hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevast kestlikust taristust, siis Eesti peab oluliseks
paindlikkust ja kohalike olude arvestamist.
Urve Tiidus lausus, et Eesti ei toeta mitut Euroopa Komisjoni ettepanekut ja uuris, et kui
tõenäoline on, et sellega arvestatakse. Lisaks sõnas kõneleja, et Eesti seisukohtade punktis 1.9
on välja toodud jalgrattaparkimiskohtade rajamine ja küsis, kuidas see teemaga haakub.
Riina Tamm sõnas, et avaliku konsultatsiooni puhul on Euroopa Komisjon ette näinud, et
tegemist on lihtsustamise ülesandega. Tugev fookus on küsimustikus olnud nii rahastusel kui
ka halduskoormuse vähendamisel. Seega kõigi ettepanekutega, mis puudutavad eelkõige
lihtsustamist ja paindlikkuse saavutamist, on hea aruteludesse siseneda. Rääkides
jalgrattaparkimiskohtadest, siis see on seotud hoonete energiatõhususe direktiiviga, kus on
sees kestlik liikuvustaristu ja see ei käsitle ainult elektrirattaid, vaid kõiki jalgrattaid.
Parkimiskohtade arv on seotud kasutajate arvuga hoones ehk teatud protsendi ulatuses tuleb
määrata rattaparklaid.
Jaak Aab lausus, et seniste otsuste põhjal on 2028. aastal plaanis käivitada teine
heitkogustega kauplemise süsteem (ETS2), mis peaks mõjutama nii hooneid kui ka transporti.
Sellest tulenevalt uuris kõneleja, miks soovitakse lisaks valgete sertifikaatide süsteem sisse
viia.
Riina Tamm vastas, et energiatõhusus puudutab ETS2-te rahastuse kaudu. ETS2-st tulenevad
rahalised vahendid suunatakse tõenäoliselt hoonete renoveerimisse või teistesse
investeeringutesse. Otsest energiatõhusust ETS2 ei puuduta, seal on see eelkõige seotud
kliimaeesmärkide ja taastuvenergia kasutusega. Kuna energiatõhusus on kõiges läbiv teema,
siis see kaudselt hakkab mõjutama ja määrab, kuidas energiasäästu eesmärki täidetakse.
Otsustati:
4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,
Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse meetmete raamistik tööstussuutlikkuse
ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning muudetakse
7
määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 – COM(2026) 100
Kaspar Peek andis määrusest ülevaate (lisa). Kontekst on, et Euroopa Liidus (EL) tootlikkus
langeb ja sõltuvused tõusevad. Tööstuse osakaal SKP-st on 24 aasta jooksul langenud
17,3%-lt 14,3%-le. Konkurentsiolukord on tugevalt halvenenud energiamahukates tööstustes,
kus see on alates 2019. aastast langenud ligikaudu 20%. Samal ajal sõltuvused kasvavad, nt
sõltuvus tõuseb elektriautode tootmise väärtusahelas Hiina päritolu komponentidest rohkem
kui neli korda. Kui võrrelda tavalisi autosid, mida on traditsiooniliselt seni toodetud, siis
elektriautode puhul tuleb komponente Hiinast neli korda rohkem kui sisepõlemismootoriga
autode puhul. Hiinast on pärit 50% akudest, 94% päikeseenergia moodulitest ja 50%
inverteritest, mida EL-is kasutatakse. Mõistlik on vaadata ka riike, kus kasutatakse kohaliku
toodangu eelistamise meetmeid, mis on sisult sarnased määruses välja pakutud lahendustega
ja mida võiks Euroopas senisest rohkem rakendada. Paljud kolmandad riigid kasutavad sageli
nõudeid, mis soodustavad kodumaise toodangu kasutamist ja kohalike ettevõtete osalemist
hangetes. Euroopas on seni oldud liberaalsed ja turgu on võimalikult vähe reeglite kaudu
suunatud. Määruse eesmärk on Euroopa pikaajalise jõukuse, kestlikkuse ja strateegilise
sõltumatuse kasvatamine. Soovitakse suurendada nõudlust Euroopa päritolu ja madala
keskkonnajäljega toodete järele ja luua neile juhtturgusid, et Euroopa ettevõtete
konkurentsiolukorda seeläbi parandada. Samuti on oluline, et eelnõu hõlmab märkimisväärset
osa Euroopa tööstusest. Eelnõus välja toodud strateegilised sektorid moodustavad ligikaudu
15% Euroopa kogutoodangust ning just nendes valdkondades on Euroopa sõltuvused
kolmandatest riikidest olnud seni kõige suuremad ja haavatavamad. Nt päikesepaneelide
puhul nähakse ette, et päikesepaneeli tootmine on kolmandas riigis, aga kui on võimalik, siis
inverterite puhul peaks eelistama Euroopa toodangut. Eesmärk on tõsta ka
välisinvesteeringute positiivset mõju Euroopa majandusele ehk välisinvesteeringud, mis EL-i
tulevad ja mis on üle 100 mln euro, peaksid läbima EL-i läbivaatuse. Sektorites, kus ühe riigi
turuosa ületab 40% maailmaturust, nähakse ette, et vähemalt 51% investeeringust oleks
Euroopa omanike kontrolli all. See tähendab, et selliseid investeeringuid tuleks teha koostöös
Euroopa investoritega. Ka töökohtades ei tohi kasutada ainult välistööjõudu. Samuti
soovitakse lihtsustada ja kiirendada tehaste ning muude tööstusprojektide arendamist, et oleks
rohkem õiguskindlust. Euroopa Komisjoni (Komisjon) eesmärk on pakett heaks kiita
käesoleva aasta lõpuks. Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ühe peamise meetmena ette
Euroopa päritolu ja madala CO2 jalajäljega toodete eelistamise kriteeriumide lisamist
riigihangetesse. Lähenemine keskendub konkreetsetele komponentidele. Samuti on oluline
täpselt määratleda, millised riigid kvalifitseeruvad Euroopa päritolu nõuete alla. Lisaks EL-i
liikmesriikidele puudutab see ka vabakaubanduslepingutega hõlmatud riike, kuid nende
käsitlus peab olema üheselt selge. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus tootmise
Euroopasse toomise asemel liigub tootmine kolmandatesse riikidesse, kellel on EL-iga
vabakaubanduslepe. Tööstusprojektide puhul on eesmärgiks loamenetluse lihtsustamine ja
digitaliseerimine. Eestis on selles osas seis juba üsna hea. Rääkides Eesti seisukohtadest, siis
üldiselt Eesti toetab lähenemist, et tuleks kohalikku tootmist arendada ja välisinvesteeringute
positiivset mõju suurendada. Eesti leiab, et peab olema piisavalt paindlikkust liikmesriikide
eripäradega arvestada ja nõuded peavad olema selged ning arusaadavad, eelkõige ettevõtja
jaoks. Eesti toetab eelnõus EL-i päritolu põhimõtte rakendamist teatavates EL-i jaoks
strateegilistes valdkondades piiratud mahus ja teatud tingimustel tootmissisendile ning liidu
päritolu kriteeriumi põhimõtet riigihangetes. Küll aga peab see toimuma võimalikult vähese
8
bürokraatiaga, tekitama vähe lisakohustusi ja säilitama paindlikkuse alternatiivide
puudumisel. Praktikas see tähendab sellist paindlikkust, et nt kui keegi Euroopa tootjatest ei
tule riigihankel pakkuma, siis võib ka kolmandatest riikidest hankijaga hankesse minna.
Rääkides hinnakriteeriumist, siis kui Euroopa toodang on 25% kallim, võib eelistada
kolmanda riigi pakkujat. Eesti leiab, et lubade lihtsustamine on hea, aga peab arvestama,
millised riigid on oma lahendusi digitaliseerinud. Ühtset loataotlust ehk et kõik peaks ühe
loataotluse peale mahtuma, Eesti ei toeta. Ühtse loataotluse juurdepääsupunktide puhul peab
lahendus olema asjakohane, tehnilise lahenduse osas võimalikult paindlik,
tehnoloogianeutraalne ja ühilduma liikmesriikide juba olemasolevate või arenduses olevate
infosüsteemidega. Sellisel juhul ei tuleks Eestile juurde ebaproportsionaalseid rahalisi
kohustusi. Eesti eelistab, et eelnõus oleks tööstuse eelisarendusalade loomise meetmed
liikmesriikidele vabatahtlikud, sest konkreetse geograafilise ala määramine vähendab
paindlikkust. Eestis on juba mitmeid tööstusparke ja arenduspiirkondi, mis võimaldavad
olulisi tööstusprojekte toetada. Eesti soovib, et delegeeritud aktide asemel paneks Komisjon
olulised sätted seadustesse või rakendusaktide tasemele, mis kaasavad otsustusprotsessi
paremini liikmesriike. Eesti toetab vähese süsinikusisaldusega toodete nõuete kehtestamist ja
soovib, et õigusselguse tagamiseks oleksid reeglid võimalikult täpselt välja toodud, et neist
oleks võimalik aru saada ja et isedeklareerimise kontrollimine ning järelevalvemehhanism
oleksid läbipaistvad. Eesti leiab, et EL-i tasandil peab karistuste ühtlustamine toimuma
paindlikult ja liikmesriigi pädevatele asutustele vastavalt ning seetõttu peaks piirduma eelnõus
sätestatud proportsionaalsuse, heidutavuse ja tõhususe nõuetega. Viimaseks ei soovi Eesti, et
tekiks ehitustoodete määrusele dubleerivat süsteemi.
Mart Maastik sõnas, et kõne all on ka mõistlikke ettepanekuid, kuna EL peab hakkama
mõtlema, kuidas konkurentsis püsida. Samas on sees ka CO2 nõuetega seotud teemad. See,
millega endiselt edasi tegeletakse, ongi kogu EL-i majandusele probleemiks saanud. Nüüd
hakata seda valdkonda kunstlikult veel rohkem reguleerima, teeb olukorra hullemaks.
Tutvustuses toodi välja, et kui Euroopa toodang on 25% kallim, siis võib eelistada kolmanda
riigi pakkujat. Kõneleja leidis, et küll kolmandad riigid suudavad hakata toodet 25%
odavamalt pakkuma. Ühtlasi, Eestis väidetakse, et taastuvenergiaga soovitakse tegeleda, et
saada lahti gaasi ja nafta sõltuvusest. Nüüd ollakse juba aastaid Hiinast sõltuvad ja seda
süvendatakse sellega, et ise kunstlikult luuakse taolisi süsteeme.
Kaspar Peek ütles, et CO2 nõuded on üks viis, kuidas lisaks hinnale teatud kriteeriumi panna.
Eeldatavasti on ka Komisjon väga põhjalikult rääkinud ettevõtetega, kes on investeerinud
sellistesse lahendustesse, et luua õiglasemat konkurentsi. Samuti võib eeldada, et vastavaid
ettepanekuid on esitanud Euroopa erialaliitude katusorganisatsioonid, kes näevad neis
meetmetes võimalust tugevdada Euroopa eelistamist.
Urve Tiidus tundis huvi, kui palju on Euroopas valmisolekut ise tootma hakata, mitte
kolmandatest riikidest toodangut tuua ja kas seda on võimalik mingit viisi analüüsida.
Mario Kadastik sõnas, et võimalus on panna piiranguid, kuid lõpuks loeb olulisel määral ka
hind. Euroopa inverterid on oluliselt kallimad kui nt Hiina inverterid ja funktsionaalselt tihti
ka nõrgemad. Seega küsimus ei ole ainult odavas tööjõus, vaid neil on ka üsna head
kompetentsid ehk kokkuvõttes on ka toode parem.
9
Kaspar Peek vastas, et terase ja alumiiniumi puhul on seda kaardistatud. Seal on Euroopa
tootmisvõimekus olemas, et 100% Euroopa vajadusi katta. Teistes sektorites seda nii täpselt
välja toodud ei ole. Seetõttu on olulised ka paindlikkused, et kui ei ole pakkujat, siis ei pea
ütlema, et ei saa hankida. Kui Euroopa pakkujat ei ole, võib ka teiste riikide toodangut
tarbida.
Mart Maastik tõi näitena välja turbatööstuse. Tema hinnangul peaksid selle tegevusega
seotud kulud kanduma lõpptarbijale ehk need peaks tasuma tarbija, kes kasutab turvast nt
kütmiseks mõnes teises riigis. Hetkel on aga nii, et Eestis toodetud turvas läheb Eesti CO2
jalajälge. See süsteem on täiesti ebamõistlik. Nüüd pannakse kvoot kolmanda riigi ettevõtjale
peale. See on selles osas jällegi loogiline, et kui EL-is kehtivad tootjatele CO₂ heitega seotud
kulud, siis tuleks sarnast kulu arvestada ka väljastpoolt EL-i imporditavate toodete puhul.
Vastasel juhul tekib olukord, kus EL-i ettevõtted tegutsevad rangemate nõuete all.
Kaspar Peek lausus, et tegemist on teise EL-i algatuse (süsiniku piirimeede) eesmärgiga, mis
istungil käsitletava algatuse alla ei kuulu.
Marek Reinaas sõnas, et ettekandes oli näha kaart, kus toodi välja riigid, kus kohaliku toote
eelistamine on enim kasutusel ja uuris, miks osad riigid on markeeritud halliga.
Kaspar Peek vastas, et neid riike ei ole ilmselt suudetud mingil põhjusel kaardistada.
Marek Reinaas küsis, millal algatuse põhimõtted võiksid kehtima hakata.
Kaspar Peek ütles, et kas 2027. aasta lõpust või 2028. aasta algusest.
Otsustati:
5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,
Rene Kokk, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
6. Info ja muud küsimused
Marek Reinaas andis ülevaate toimunud lähetustest ja eesootavatest kohtumistest ning
eelnõudega seotud töörühma koosolekutest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Haas
protokollija