| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 02.06.2026 |
| Sünkroonitud | 09.06.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung teisipäev, 2.06.2026 kell 14.00 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Metsaseaduse muutmise seadus – 890 SE
Keskkonnakomisjon 02.06.2026 Tiit Maran – SDE
Eelnõu sisu I Muudatused:
paragrahvi 29 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Raievanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab puuliikide ja boniteediklasside kaupa valdkonna eest vastutav minister metsamajandamise eeskirjaga, arvestades, et see on:
1) männi ja kõvalehtpuude lageraie korral 100–160 (enne 90 – 160) aastat; 2) kuuse lageraie korral 70–120 (enne 60 – 120) aastat; 3) kase ja sanglepa lageraie korral 70–80 (enne 60 – 80) aastat; 4) haava lageraie korral 40–50 (enne 30 – 50)aastat.“;
Muudatuse tähendus: Lubatud raievanuse alampiiri tõstetakse 10 aasta võrra.
Eelnõu sisu II
• 2) paragrahvi 29 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.
Muudatuse tähendus: Lõpetatakse diameetripõhine raie.
NB! Langetatud raievanuste (kõigi puuliikide keskmine vanus puistus) ja diameetripõhise raie kombineerimine võimaldab raiuda palju nooremat metsa
Milline on tegelik raiutud vanus diameetri ja vanuse kombineerimise tõttu?
Mänd: lubatud vahemik – 90 – 160
Kuusk: lubatud vahemik 60 - 120
Kask ja sanglepp: lubatud vahemik 60 - 80
Haab: lubatud vahemik 30 – 50
Miks eelnõu on oluline? • Praeguse metsaseaduse varasemad muudatused on
võimaldanud tugevalt paindlikumat raieotsustust – tulemus: üleraie
• Valitsuse metsaseaduse muutmise eelnõu ei lahenda praeguse metsaseaduse sisulisi probleeme, vaid kinnistab need enam kui 2/3 metsamaast; lähitulevikus probleemid süvenevad
• Probleemid avalduvad: • Majanduses • Maaelus ja sotsiaalses keskkonnas – identiteedis • Kliimaküsimustes • Elurikkuse seisundis
Olukorra kirjeldus
Metsamaa pindala muutused
Ajalooline miinimum
Allikas: T. Meikar (2023), Maaleht / Delfi; andmed artikli tekstist
Muudatused metsapoliitikas • 1999. aastal – raienormi (arvestuslangi) kaotamine – kõike kriteeriumidele vastavat võib
raiuda: • Enne – „riik määrab, kui palju tohib raiuda“ – ökosüsteemne lähenemine • Pärast – „raiuda võib kõike, mis lubatud“ – tööstuslik lähenemine
• 2003. aastal – katse raiemahtusid õiguslikult ohjeldada • 2007. aastast alandatakse alamaktidega raievanuseid ja jätkatakse diameetripõhise
raiega • 2008. aastal – kaotati metsakategooriad (hoiumets, kaitsemets ja tulundusmets).
Metsa uus jaotus: looduskaitse ja tooraine – kogukonnametsade ja rohevõrgustiku probleemide algpunkt.
• Enne: funktsioon → määrab majandamise • Pärast: piirangud → määravad majandamise
• 2014. aastal – raievanust ei määra enam peapuuliik, vaid puuliikide kaalutud keskmine vanus.
• 2017. aastal – majanduslikult olulise kuuse raievanuse alandamine.
Raievõimaluste paindlikumaks muutmisele annab lisa kombinatsioon diameetripõhise raiega
Raiemaht ajaloos Riigimetsa raieintensiivsus (majandatav mets) (T. Meikar, 2023, Maaleht; Aastaraamat Mets 2020)
Aastaraamat Mets 2023
ELF joonis
19 99
20 00
20 01
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
Series1 11 11 12 10 9,9 8,1 8 6,5 6 5,4 6,4 8,2 9 10 10 10 10 11 13 13 11 11 10 12 12
0 2 4 6 8
10 12 14
Ra ie
m ah
t
Raiemaht MSI järgi aastate kaupa (mln m3)
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus_ _metsamajandus
Raieintensiivsuse muutus ajaloos
Riigimetsa raieintensiivsus (majandatav mets) (T. Meikar, 2023, Maaleht; Aastaraamat Mets 2020)
Majandusmetsa aastane lageraie %: Füüsilised isikud: 1–1,5% - 70–100 a RMK: 1,4–1,7% - 60–70 a Juriidilised isikud: 2,5–3% - 30–40 a
„raieringi pikkus“
Eesti metsa vanuselise struktuuri muutus
Juriidiline isik
Eraisik
Keskmine hektaritagavara
“MUU” all:
kohalikud omavalitsused,
avalik-õiguslikud
juriidilised isikud (näiteks
Maaülikooli Järvselja
metskond), muud riigile
kuuluvad maad (näiteks
maa- ja ruumiamet).
Ettevõtlusmetsade (juriidilised isikud) raiumine (lilla) ja ühtlane kasutus (sinine)
Talumetsade (eraisikud) raiumine (lilla) ja ühtlane kasutus (sinine)
Tegelik raiumine
Tegelik raiumine Ühtlane kasutus
Ühtlane kasutus
Kaitsealad: kas põhjus metsamajanduse hääbumiseks? • Enamik kaitsealadest on koondunud riigimetsa
• Viimasel kümnendil täideti ammu antud kaitsealadega seotud lubadused
*2022. aastal muudeti SMI metoodikat („range kaitse alla“ arvestatakse rohkem alasid). Näiteks RMK andmetel on 2024. aastal range kaitse all olev pindala SMI andmetega võrreldes ligikaudu 40 000 ha väiksem (ja tulundusmetsa pindala vastavalt suurem).
Metsa puidutagavara muutused:
Alates 1999. aastast on kasutusel statistiline metsainventuur (SMI)
Üleraiumine 37 mln m3 alates 2017. aastast, kui arvestada ainult majandatavate metsadega, siis on see palju suurem
• Forest Europe’i kontseptsioon: raiemahud ei ületa majandatavate metsade puidu kasutatavat netojuurdekasvu, s.t.
majandatavate metsade tagavara ei vähene
• Eesti on kinnitanud 1990. aastatel valmisolekut seda järgida > LULUCF põhimõtted
• Eestis muudeti kontseptsiooni: küpsusvanusesse jõudnud mets raiutakse
• Kuna vanuseline jaotus pole ühtlane ja raievanuseid on ka korduvalt alandatud, siis:
• raiutakse metsi lähikümnenditel palju; • toimub suur tagavara langus; • vanuseline jaotus ei ühtlustu, vaid hoopis ebaühtlus suureneb.
• Puidutagavara prognoos • 2020. a 490 milj tm > • 2050. a u 400 milj tm; ei taastu
Neid kahte kontseptsiooni ei saa ÜHESKOOS kasutada
Indikaator: tasakaalus juurdekasv ja raied 3.1 Increment and fellings – „Balance between net annual increment and annual fellings of wood on forest available for wood supply“
• Praegu on uuendusraie pindala aastas keskmiselt 34 000 ha (SMI)
• Uuendusraie ühtlase kasutuse korral 27 000 ha/a • praeguste raievanuste ja küpsusdiameetrite järgi; • raieparameetrid on viidud madalaks, mistõttu tagavara väheneb 60 aasta jooksul
keskmiselt 1,5 milj tm aastas
• „tagavara ei vähene“ 22 000 ha/a uuendusraie puhul
LIIKUMINE JÄTKUSUUTLIKU METSANDUSE POOLE • Kriitiline tööriist: kaotada küpsusdiameetrid (piirab raiet viljakates männikutes) • Lisaks: raievanuste tõstmine
Allikas: Pärt 2019, https://kliimaministeerium.ee/media/5044/download
Lahendused: jätkusuutlik puiduvarude kasutamine
Järeldus – senine metsaseaduse sätete tulemus on jätkusuutmatu metsade majandamine
Mis teha? – Metsaseaduse reform Põhisuund: üleraiumise võimaluse piiramine
Esimene prioriteet: loobumine diameetripõhisest raiest
Raievanuste tõstmise puhul – kaaluda võiks viljakates kuusikutes raievanuse vähemat tõstmist
Mis juhtub, kui seda mitte teha? Metsa ökoloogiliste funktsioonide kiire taandareng tekitab probleeme kogu ühiskonnale Metsatööstus satub veelgi suurema löögi alla kui praegune toormekriis (tingitud üleinvesteerimisest)
• Valitsus ei toeta eelnõu 890 SE.
• Põhjendus: raievanuse tõstmine ja diameetriraie kaotamine piiraks metsaomanike otsuseid – TEEB SEDA PRAEGUGI – ÜLERAIE VÄLTIMISEKS PEAB VEELGI ENAM TEGEMA.
• Valitsuse hinnangul võib see: lükata raiet 10–15 aastat edasi; • suurendada kahjustusriski – POLE SISULINE ARGUMENT • vähendada puidu- ja metsatulu – SEE TULU VÄHENEB LÄHITULEVIKUS NIIKUINII, KUI
SEDA SAMMU EI ASTU, AGA SIIS ON TULEMUS hiljem VEELGI VALUSAM KUI PRAEGU
RMK hinnangul tooks see kaasa väiksema raiemahu, väiksema tulu ja vähem raha looduskaitseks ning taristuks. SAMA ARGUMENT, MIS EELMISE VÄITE PUHUL: HETKE KAHJU VÄLTIMISEKS LÜKATAKSE SEE TULEVIKKU, KUS KAHJU ON VEEL SUUREM.
Ei sõnagi sellest, et metsa peaks ka homseks jätkuma!
Aitäh!
Andmed: 1. Raul Rosenvaldi ettekanne Riigikogu metsakonverentsilt „Et mets ei läheks metsa“:
https://youtu.be/cAqRmw_CALc?si=FVK51Bm3FrqcdLQd 2. SMI
Riigikogu keskkonnakomisjoni
istungi protokoll nr 158
Tallinn, Toompea Teisipäev, 02. juuni 2026
Algus 14.00, lõpp 15.36
Juhataja: Yoko Alender (esimees)
Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah
Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm
Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)
Puudus: Rain Epler
Kutsutud: Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma ja
peaspetsialist Kris Heinsoo ning õigusosakonna nõunik Džein Aunre (1. päevakorrapunkt);
Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunikud Liina Lepner ja Mikk Toim ning
õigusosakonna nõunik Helen Holtsman (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi
metsaosakonna nõunik Maret Parv (3. päevakorrapunkt);
Päevakord:
1. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse
muutmise seaduse eelnõu (612 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (890 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
1. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse
muutmise seaduse eelnõu (612 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Yoko Alender ütles sissejuhatuseks, et Kliimaministeerium on teinud ettepaneku muuta
täiendavalt eelnõu 612 SE sätteid. Ettepanekute alusel on koostatud komisjonipoolsed
muudatusettepanekud (ME), mida tänasel istungil selgitatakse ja hääletatakse.
X. Muuta muudatusettepanekute loetelus muudatusettepaneku 17 (muudatus 17.4) sõnastust
ja sõnastada see järgmiselt:
„36) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) olemasoleva ehitise esmakordsele laiendamisele juhul, kui laienduse maht on väiksem kui
33 protsenti olemasoleva ehitise mahust;“
2
Selgitus: Võrreldes 21.05.2026 keskkonnakomisjoni istungil hääletusel olnud
muudatusettepanekuga (ME 17.4) on sättest välja jäetud täiendus „hajaasustuses“, sest
muudatusega üksnes täpsustatakse sätte sõnastust. Eelnõud 612 SE täiendatakse punktiga,
millega ühtlustatakse LKS § 38 lõike 4 punktis 5 terminoloogiat ehitusseadustikuga, sest
kehtiv ehitusseadustik käsitleb laiendamist, mitte juurdeehitamist. Samuti ühtlustatakse termin
„kubatuur“ asendatud terminiga „maht“ ning sõnad „üks kolmandik“ asendatud „33
protsenti“.
Keskkonnakomisjon
Taimo Aasma sõnas, et ME puudutab haja- ja tiheasustuses olemasoleva ehituse laiendamist.
Muudatusega jäetakse sättest välja täiendus „hajaasustuses“ ja regulatsioon kehtib üheselt nii
haja- kui ka tiheasustuses.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
X. Muuta muudatusettepanekute loetelus muudatusettepaneku 18 (muudatus 18.1) sõnastust
ja sõnastada see järgmiselt:
„41) paragrahvi 38 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Keskkonnaameti nõusolekul võib lubada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või
alevikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus
ehituskeeluvööndisse ehitada:
1) pinnavee veehaarde ehitist;
2) sadamaehitist ja veeliiklust reguleerivat rajatist;
3) rannakindlustusrajatist;
4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitist;
5) vesiviljelusehitist;
6) piirivalveehitist ja päästeasutuse ehitist;
7) tehnovõrku ja -rajatist;
8) silda;
9) avalikult kasutatavat teed;
10) raudteed;
11) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest
veekogu
suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei asu veekaitsevööndis;
12) ___ olemasoleva ehitise laiendust juhul, kui laienduse maht on suurem kui 33 protsenti
olemasoleva ehitise mahust;
13) kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikku ehitist;
14) muud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata rajatist, kui selle rajamine ei ole võimalik
või
otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit.“
Selgitus: Võrreldes 21.05.2026 keskkonnakomisjoni istungil hääletusel olnud
muudatusettepanekuga (ME 18.1) on LKS § 38 lõike 5 punkti 12 muudetud sõnastusest välja
jäetud sõna „hajaasustuses“. LKS § 38 lõike 5 punkt 12 võimaldab hajaasustuses lihtsama
menetlusega ehitist laiendada üle 33 protsendi mahust. Kui tiheasustusalal ei ole
väljakujunenud ehitusjoont, siis võib olla vajalik ning põhjendatud erandjuhtudel
kaalutlusotsusega lubada kinnisasja iseärast, looduslikest tingimustest, muudest
ehituspiirangutest või arhitektuuriliselt ehituskeeluvööndis olemas oleva ehitise laiendamist
üle 33 protsendi. Nendeks erandlikeks juhtumiteks tuleks ehituskeeluvööndi vähendamise
kõrval ka tiheasustusalal võimaldada lihtsamat menetlust.
Keskkonnakomisjon
3
Taimo Aasma märkis, et ME on seotud eelneva ME-ga ja puudutab samuti olemasoleva
ehitise laiendamist. Juhul, kui laienduse maht on suurem kui 33 protsenti olemasoleva ehitise
mahust, võib Keskkonnaameti nõusolekul lubada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või
alevikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus
ehituskeeluvööndisse ehitada. Muudatusega reguleeritakse haja- ja tiheasustuses ehitise
laiendamine ühtemoodi.
Mait Klaassen uuris, kas katuseräästa pikkus läheb laienduse mahu alla. Yoko Alender ütles,
et olemasoleva ehitise laiendamise maht on reguleeritud ehitusseadustikus.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
X. Eelnõu paragrahvi 1 punkt 42 (uues tekstis punkt 52) muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„52) paragrahvi 41 lõige 5 ja § 42 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;“
Selgitus: Eelnõuga täiendatakse LKS § 41 lõiget 2, mis sätestab, et olemasoleva
tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel.
Täiendusega lisatakse, et laiendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. LKS § 41
lõige 5 kordab lõiget 2 kitsamas sõnastuses, et aleviku või küla tiheasustusala laiendamine
ranna ja kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult kehtestatud üldplaneeringu alusel.
Kordus on ebavajalik ja on tekitanud küsimusi juba kehtivas regulatsioonis, seetõttu
tunnistatakse LKS § 41 lõige 5 kehtetuks.
Keskkonnakomisjon
Taimo Aasma selgitas, et ME on olemuselt tehniline ja puudutab tiheasustusalade
laiendamist. Kordus on ebavajalik ja on tekitanud küsimusi juba kehtivas regulatsioonis,
seetõttu tunnistatakse looduskaitseseaduse § 41 lõige 5 kehtetuks.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
X. täiendada eelnõu pärast § 3 (uues tekstis § 5) uue §-ga järgmises sõnastuses:
„§ 6. Seaduse jõustumine
Seaduse §-d 1 ja 3-5 jõustuvad 2026. aasta 1. septembril.“
Selgitus: 612 SE muudatused on kavandatud jõustuma üldises korras. LKS muudatuste
tulemusel on vaja muuta rakendusakte, millest üks on ka Vabariigi Valitsuse määrus. Kindel
jõustumise aeg tagab rakendusaktide samaaegse jõustumise seadusega. Eelnõus on
kavandatud olulisi muudatusi, sh ranna ja kalda kaitse regulatsioonis, siis aitab kindel
jõustumise aeg rakendajatel muudatustega tutvuda ja kohaldamiseks valmistuda. Samuti peab
Maa- ja Ruumiametil olema aega, et viia sisse veekoguäärsete kaitsevöönditega seotud
muudatused Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduses X-GIS 2.0
[kitsendused] kitsenduste kaardil. Seetõttu on vajalik looduskaitseseaduse,
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, planeerimisseaduse ja riigivaraseaduse, milles on
kavandatud omavahel seotud muudatused, muutmiseks kavandatud sätete jõustumiseks kindel
tähtaeg 2026. aasta 1. september. Jahiseaduse muudatused jõustuvad üldises korras.
4
Keskkonnakomisjon
Taimo Aasma sõnas, et ME puudutab seaduse jõustumist ja jõustumisajaks määratakse 1.
september, välja arvatud jahiseaduse muudatused. Muudatused annavad kohalikele
omavalitsustele aega regulatsiooniga tutvuda ning Maa- ja Ruumiametil on vaja aega
kaardirakenduste ettevalmistamiseks. Samuti on vaja aega rakendusakte ette valmistada.
Jüri Jaanson küsis, kas rakendusaktid pole juba valmis. Taimo Aasma vastas, et
rakendusaktide projektid on valmis ja need saadetakse ministeeriumide vahelisele
kooskõlastusele. Jahiseaduse muudatused jõustuvad üldises korras.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
2. Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Yoko Alender sõnas, et eelnõu esimene lugemine lõpetati 15. aprillil. ME-de esitamise
tähtajaks 29.04 ettepanekuid ei esitatud. Keskkonnakomisjoni liikmetele on saadetud
komisjoni poolt esitatavate ME sõnastused (11 tk), mille osas tuleb komisjonil kujundada
seisukoht.
x. Eelnõu § 1 punktis 14 muuta atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 211tekst ja
sõnastada see järgmiselt:
„Lisaks õhusaasteloale ja keskkonnakompleksloale on keskkonnakaitseloaks käesoleva
seaduse tähenduses ka paikse heiteallika käitaja registreering.“
Selgitus: Muudatusettepanek tuleneb vajadusest täpsustada keskkonnakaitseloa tähendust
AÕKSs. Keskkonnakaitseloa tähendus nii õhusaasteloana kui ka keskkonnakompleksloana on
sätestatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 40 ja 41 ning täiendav regulatsioon ei
ole vajalik. Samas tuleb sätestada, et AÕKSi tähenduses mõeldakse keskkonnakaitseloana ka
paikse heiteallika käitaja registreeringut.
Keskkonnakomisjon
Elle Kaur selgitas, et antud ME puudutab eelnõu sätte sõnastuse muutmist. Eelnõu tekst
ütleb, et „keskkonnakaitseluba käesoleva seaduse tähenduses on õhusaasteluba,
keskkonnakompleksluba ja paikse heiteallika käitaja registreering“, mis aga ei ole korrektne,
sest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-d 40 ja 41 sätestavad juba keskkonnakaitseloana
nii õhusaasteloa kui ka keskkonnakompleksloa. Antud eelnõuga tuleks lisada, et
atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses mõeldakse keskkonnakaitseloana ka paikse
heiteallika käitaja registreeringut.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punktist 15 jättavälja tekstiosa „; 4. peatüki 2. jao pealkirjas“
Selgitus: Muudatusettepanek on normitehniline
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
5
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkt 21 muuta ja sõnastada järgmiselt:
21) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 36. Pistelised mõõtmised
Pistelised mõõtmised on mõõtmised, mis tehakse õhukvaliteedi taseme kindlakstegemiseks ja
õhukvaliteedi hindamiseks kalendriaasta jooksul kas korrapäraste ajavahemike tagant või
juhuslikult võetud proovide abil ning millele esitatavad nõuded pole nii ranged kui paiksete
mõõtmiste puhul.“
Selgitus: Muudatusettepanek on normitehniline ja tagab parema arusaadavuse
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkt 50 (uues tekstis punkt 49) muuta ja sõnastada järgmiselt:
49) seaduse 4. peatüki 1. jao 2. jaotis loetakse 4. peatüki 3. jaoks ning selle pealkiri
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. jagu
Õhusaasteloa andmine, muutmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning
õhusaasteloa sisu“
Selgitus: Muudatusettepanek on normitehniline ja tagab parema arusaadavuse
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkt 55 (uues tekstis punkt 54) muuta ja sõnastada järgmiselt:
54) seaduse 4. peatüki 2. jagu loetakse 4. peatüki 4. jaoks ning selle pealkiri muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
4. jagu
Keskkonnakaitseloa omaja õigused ja kohustused“
Selgitus: Muudatusettepanek on normitehniline ja tagab parema arusaadavuse
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
6
x. Teha eelnõu §-s 1 järgmised seotud muudatused:
6.1 Jätta punktist 60 (uues tekstis punkt 59) välja arv „4“
6.2. muuta punkt 64 (uues tekstis punkt 63) ja sõnastada järgmiselt:
„63) paragrahvi 102 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käitaja on kohustatud põhjendamatu viivituseta esitama Keskkonnaametile
keskkonnakaitseloa andmiseks, muutmiseks, peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning
keskkonnaalaseks kontrolliks nõutavad andmed.“
Selgitus: Muudatusettepanek on normitehniline ja tagab parema arusaadavuse
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkt 43 muuta ja lugeda punktiks 79 järgmises sõnastuses, muutes vastavalt
järgnevate punktide numbreid:
„79) seadust täiendatakse §-ga 2502 järgmises sõnastuses:
„§ 2502. Piirväärtuste saavutamise tähtaja pikendamine ja piirväärtuste kohaldamise
kohustuse erandid
(1) Kui konkreetses piirkonnas ei ole võimalik saavutada käesoleva seaduse § 47 lõike 1
alusel kehtestatud peenosakeste (PM10), eriti peenete osakeste (PM2,5), lämmastikdioksiidi,
benseeni või benso(a)püreeni piirväärtusi, mis tuleb saavutada käesoleva seaduse § 250-1
nimetatud tähtajaks, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise korral
piirväärtuste saavutamise tähtaega asjaomases piirkonnas pikendada:
1) 2035. aasta 1. jaanuarini, kui prognoosid näitavad, et isegi tulemuslikke meetmeid
rakendades ei ole piirväärtuste tähtaegne saavutamine võimalik;
2) 2040. aasta 1. jaanuarini, kui see on kohalike levimisomaduste, pinnavormidest tingitud
piirangute, ebasoodsate ilmastikutingimuste või saaste piiriülese leviku tõttu põhjendatud või
kui vajalikku vähendamist saab saavutada üksnes märkimisväärse osa saastet põhjustavate
kodumajapidamiste küttesüsteemide asendamisega.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tähtaja pikendamisest hoolimata ei
ole piirväärtusi võimalik saavutada, võib piirväärtuste saavutamise tähtaega asjaomases
piirkonnas teist korda pikendada kuni kahe aasta võrra, kui on täidetud käesoleva paragrahvi
lõikes 3 sätestatud tingimused ning tähtaja pikendamist on põhjendatud ajakohastatud
õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas.
(3) Piirväärtuste saavutamise tähtaega võib pikendada, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) asjaomase piirkonna kohta on 2028. aasta 31. detsembriks koostatud õhukvaliteedi
parandamise tegevuskava, mis vastab käesoleva seaduse §-s 74 sätestatule;
2) õhukvaliteedi parandamise tegevuskavale on lisatud teave õhusaaste vähendamise
meetmete kohta ning selgitatud, kuidas hoitakse piirväärtuste ületamise periood võimalikult
lühike;
3) õhukvaliteedi parandamise tegevuskava tugineb õhukvaliteedi prognoosidele, mis näitavad,
et piirväärtused saavutatakse hiljemalt pikendatud tähtaja lõpuks, kasutades meetmeid, mis ei
nõua ebaproportsionaalselt suuri kulutusi;
4) õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas on kirjeldatud, kuidas üldsust, eriti elanikkonna
tundlikke ja haavatavaid rühmi, teavitatakse tähtaja pikendamise mõjust inimeste tervisele ja
keskkonnale;
5) õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas on kirjeldatud lisaraha kasutamist õhukvaliteedi
kiireks parandamiseks;
7
6) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusi täidetakse pikendatud tähtaja jooksul;
7) __ käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tähtaja teistkordsel pikendamisel on ajakohastatud
õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas näidatud, et varasem õhukvaliteedi parandamise
tegevuskava on ellu viidud või selle elluviimiseks on astutud samme, ning põhjendatud, miks
esialgsed prognoosid ei täitunud.
(4) Piirväärtuste saavutamise pikendatud tähtaja jooksul peab:
1) rakendama õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas ettenähtud meetmeid ning vajaduse
korral tegevuskava ajakohastama;
2) tõendama õhukvaliteedi parandamise tegevuskava elluviimist rakendamisaruannetega, mis
sisaldavad ajakohastatud heitkoguste ja võimaluse korral heite kontsentratsiooni prognoose
ning mille alusel hinnatakse meetmete tõhusust;
3) olema saasteaine kontsentratsioon alates 2035. aasta 1. jaanuarist langenud määral, mis
vastab õhukvaliteedi parandamise tegevuskava nõuete järgimiseks vajalikule trajektoorile.
(5) Kliimaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni piirväärtuste saavutamise tähtaja
pikendamise asjaoludest.“
Keskkonnakomisjon
Liina Lepner ütles, et ministeerium on teinud viis eelnõu muutmise ettepanekut. Antud ME
puudutab eelnõu § 1 punkt 43. Selguse huvides on ettepanek tõsta säte rakendussättesse
punktiks nr 79. Tegemist on ajutise sättega ja puudutab piirväärtuste saavutamise tähtaegade
pikendamist teatud tingimustel ning teatud perioodil. Sätte sisu ei muudeta ja tehtud on vaid
normitehnilised muudatused.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkti 72 (uues tekstis punkt 71) muuta ja sõnastada järgmiselt:
„71) paragrahvi 228 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 228. Õhusaasteloata ja registreeringuta tegevus ning õhusaasteloa ja registreeringu
nõuete rikkumine“
Selgitus: Muudatusega korrigeeritakse pealkirjas olevad sidesõnad, mis muudab pealkirja
selgemaks ja arusaadavamaks.
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkti 80 muuta ja sõnastada järgmiselt:
80) paragrahv 252 tunnistatakse kehtetuks;
Selgitus: Tegemist on registreeringu rakendussättega, mis näeb ette, et seda rakendati alates
01.01.2018. Kuna eelnimetatud tähtaeg on möödunud ja registreeringu tingimused on
muutunud, ei ole rakendussäte enam asjakohane.
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
8
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkt 81 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„81) seadust täiendatakse §-ga 2521 järgmises sõnastuses:
„§ 2521. Kehtiva õhusaasteloa kehtetuks tunnistamine ja tegevuse registreerimine
(1) Isik, kellel on õhusaasteluba tegevuseks, milleks alates 2027. aasta 1. juulist luba ei pea
olema, kuid mis tuleb käesoleva seaduse § 80 alusel registreerida, peab esitama
Keskkonnaametile õhusaasteloa kehtetuks tunnistamiseks ja tegevuse registreerimiseks
käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jao alusel taotluse ühe aasta ja kuue kuu jooksul käesoleva
lõike jõustumisest arvates.
(2) Sellise käitise õhusaasteloa tegevuseks, milleks alates 2027. aasta 1. juulist luba ei pea
olema, kuid mis tuleb käesoleva seaduse § 80 alusel registreerida ja millele antud
õhusaasteluba on käesoleva seadusega kooskõlas, võib Keskkonnaamet omal algatusel
kehtetuks tunnistada ja tegevuse registreerida.
(3) Registreeringu andjal on õigus nõuda, et õhusaasteloa omaja, kellel ei pea alates 2027.
aasta 1. juulist luba olema, kuid kes peab oma tegevuse käesoleva seaduse § 80 alusel
registreerima, esitaks registreeringuks vajalikud andmed keskkonnaotsuste infosüsteemi
kaudu registreeringu taotlusena või muul viisil. Keskkonnaamet teeb õhusaasteloa omajale
kirjalikult teatavaks loalt registreeringule ülemineku põhjuse ja määrab andmete esitamise
tähtaja.
(4) Paikse heiteallika käitaja registreeringu taotlust rahuldades tunnistab Keskkonnaamet
õhusaasteloa kehtetuks.
(5) Enne 2027. aasta 1. juulit väljastatud paikse heiteallika käitaja registreeringu omaja peab
taotlema registreeringu muutmist ühe aasta ja kuue kuu jooksul pärast käesoleva lõike
jõustumist, et Keskkonnaamet saaks muuta registreeringu koosseisu vastavaks käesoleva
seaduse § 82 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud toimingute eest riigilõivu ei võeta, kui
õhusaasteloa omaja esitab registreeringu taotluse ühe aasta ja kuue kuu jooksul pärast
käesoleva lõike jõustumist.
(7) Kui paikse heiteallika käitajal on õhusaasteluba tegevuseks, milleks alates 2027. aasta
1. juulist luba ei pea olema, ja ta ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajaks lõikes 1
viidatud taotlust või käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt nõutud andmeid esitanud, võib
Keskkonnaamet käesoleva lõike jõustumisest ühe aasta ja kuue kuu möödumisel selle
õhusaasteloa kehtetuks tunnistada.“
Keskkonnakomisjon
Liina Lepner märkis, et antud ME on seotud järgmise ME-ga, kus muudetakse
registreerimisega seotud sätete jõustumisaega. Rakendussätte sõnastuses muudetakse sätete
kohaldumisaega. Muudatuste tegemiste aeg väheneb kahelt aastalt ühele aastale ja kuuele
kuule.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 4 lõige 2 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 13–15, 46–56, 58–64, 67, 70–77, 80 ja 81 ning §-d 2 ja
3 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil. „
9
Selgitus: Muudatusettepanekutest lähtuvalt korrigeeriti sätete numeratsioone, mistõttu
muutusid jõustumissätted. Eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks tuleb valmis saada
muudatustega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi vajalikud IT-arendused ning seetõttu
peab seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt kuus kuud, et normi
adressaadid saaksid muudatustega tutvuda ja vajaduse korral teha ettevalmistusi reeglite
rakendamiseks. Tänaseks on selgunud, et teenuse rakendamiseks vajalik arendus ei valmi
tähtaegselt ja seda on võimalik rakendada alates 2027. aasta 1. juulist, mistõttu tuleb
punktide jõustumistähtaega kuue kuu võrra edasi lükata.
Keskkonnakomisjon
Liina Lepner sõnas, et viimane ME on seotud IT-arenduse ajakuluga. Pärast eelnõu esimest
lugemist võeti IT-arendusele hinnapakkumine ja selgus, et arendus ei valmi 1. jaanuariks
2027.
Mait Klaassen uuris, kas rakenduse arendus on tellitud. Liina Lepner vastas, et rakendus on
tellitud ning lähteülesanne ja hinnapakkumine on olemas. Rahaliste vahendite otsimine võtab
aega ja 1. jaanuarist algab arendus.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
Tiit Maran uuris, miks on eelnõule tehtud niivõrd palju parandusi. Liina Lepner vastas, et
parandusvajadus on selgunud koostöös keskkonnakomisjoni ametnikega. Elle Kaur lisas, et
eelnõu tekstis on palju sõnastuslikke asendusi ja need on tekitanud probleeme. Seetõttu
muudetakse sätete sõnastust terviklikult.
Yoko Alender küsis, kas ministeerium kasutab töös tehisaru. Liina Lepner vastas, et
ministeerium ja teised riigiasutused kasutavad tehisaru vigade otsimiseks, kuid kõik vead
välja ei tule. Züleyxa Izmailova uuris, kuidas saab kindel olla, et tehisaru vigu juurde ei
tekita. Y. Alender sõnas, et tehisaru kasutatakse vigade otsimiseks, mitte tekstide
koostamiseks.
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (poolt 7: Yoko Alender,
Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu
0; erapooletuid 1: Züleyxa Izmailova).
2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 7: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait
Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu 0; erapooletuid 1:
Züleyxa Izmailova).
2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (poolt 7: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah
Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu 0; erapooletuid 1: Züleyxa
Izmailova).
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,
Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu
(890 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Tiit Maran sõnas, et eelnõuga soovitakse tõsta lubatud raievanuse alammäära kõikide
puuliikide lõikes kümne aasta võrra (lisa). Teise eelnõukohase muudatusega lõpetatakse
diameetripõhine raie. On tekkinud olukord, mille kohaselt lubab alandatud lageraie
minimaalne vanus koosmõjus diameetripõhise raiega oluliselt madalama raievanusega metsa
maha võtta. Varasemad metsaseaduse muudatused on suurendanud raieotsuste paindlikkust,
10
mis on viinud üleraieni. Vabariigi Valitsuse (VV) uus metsaseaduse muutmise eelnõu ei
lahenda sisulist probleemi, vaid kinnistab kehtivat praktikat 2/3 metsamaal. Seetõttu
suurenevad lähitulevikus metsade majandamise probleemid ning metsades jääb kvaliteetset
puitu järjest vähemaks. Probleemid avalduvad majandused, maaelus ja sotsiaalses
keskkonnas, kliimaküsimustes ja elurikkuse seisundis. Metsa definitsioon on ajas sisult
muutnud, kuid metsasus on pidevalt kasvanud ja praegu on Eestil metsamaad üle 50
protsendi. Metsapoliitika suurim põhimõtteline muutus toimus 1999. aastal, kui loobuti raie-
ja arvestuslangipõhisest raiest, mis asendati kriteeriumipõhise raidega. Enne seda oli metsade
majandamise põhimõtteks, et ökosüsteem peab säilima, kuid pärast seda võis raiuda kõike,
mis oli lubatud. 2003. aastal prooviti raiemahtude suurenemist õiguslikult ohjeldada, kuid see
ebaõnnestus. Alates 2007. aastast on jätkunud raievanuste alandamine ja diameetripõhise raie
lubamine. 2008. aastal kaotati metsakategooriad (hoiu-, kaitse- ja tulundusmets) ning praegu
käsitletakse metsi looduskaitse ja tööstuse vajaduste põhiselt. Puudub kogukonnametsade ja
rohevõrgustiku metsade käsitlus. Alates 2014. aastast ei määrata raievanust peapuuliigi järgi,
vaid hoopis peapuuliikide keskmise järgi. Kui peapuuliigist teised liigid on erineva vanusega
võimaldab see käsitlus nooremat puitu raiuda ja langetab raievanuseid. 2017. aastal alandati
kuuse raievanust ja see andis võimaluse odavamalt metsa raiuda. Raie intensiivsuse
suurenemine läbi ajaloo näitab, et juriidiliste isikute raieringi pikkus on lühenenud. Vanuselise
struktuuri muutusi jälgides saab järeldada, et metsa osakaal, mida oleks võimalik raiuda on
läbi aegade vähenenud ja seetõttu pole tulevikus enam majandatavat metsa. Tootmismetsade
puidutagavara on tagasihoidlikum erametsadega võrreldes. Kui raiele pole sätestatud
ökoloogiliselt aktsepteeritavaid piiranguid, toimub tootmismetsas üleraie. Riigimetsa
Majandamise Keskuse (RMK) tulundusmetsade maht on püsinud samana, kaitsemetsade
osakaal pole muutunud, kuid rangema kaitsega metsi on rohkem. Metsades, mis paiknevad
looduskaitseliste piirangutega metsade ja majandusmetsade vahel, pole häid haldamistavasid.
Kaitsealasid pole olulisel määral juurde tulnud. Alates 2017. aastast on kõikides metsades
puidutagavara vähenenud, mis tähendab, et metsa on raiutud rohkem, kui on juurde kasvanud.
Olemas on kaks põhimõttelist lähenemist: Forest Europe-i kontseptsioon, mis ütleb, et
majandatavate metsade tagavara ei vähene ja Eesti kontseptsioon, mis lubab raiuda
küpsusvanusesse jõudnud metsa ning küpsusvanust on korduvalt alandatud. Eelmainitud kaks
põhimõtet ei sobi omavahel kokku ja see konflikt tuleb lahendada. Eurostati andmetel on
Eesti puidu juurdekasv teiste Euroopa riikidega võrreldes halvas seisundis. Eestis on üks
kõige intensiivsemat metsade majandamist soosivam metsaseadus terves Euroopas. Metsa
netojuurdekasv peab olema tasakaalus metsa raiumisega. Selleks, et metsade tagavara ei
väheneks võiks uuendusraie maht olla 22 000 hektarit aastas, kuid praegu raiutakse 34 000
hektarit aastas. Raiemahtu tuleb piirata ja selleks tuleb kaotada diameetripõhine raie ja tõsta
raievanuseid. Senine metsaseadus võimaldab jätkusuutmatut metsade majandamist ja vajalik
on metsaseaduse põhjalik reform. Kaaluda võiks viljakate kuusikute raievanuse leebemat
vähendamist. Muudatuste mitte tegemisel toimub taandareng metsaökoloogilistes
funktsioonides. Metsatööstus on keerulises olukorras ja peab tegelema toormekriisiga. VV ei
toeta eelnõu, kuid metsaomanike otsuseid peab piirama. VV arvab, et diameetripõhise lageraie
kaotamine lükkab raiet liigselt edasi. Raie tegelikult ei lõppe, kuid seda peab vähendama.
Mureks on, et eelnõu vähendab puidu ja metsasektori tulu, kuid muudatuste mitte tegemisel
väheneb tulu nagunii. RMK hinnang on, et eelnõukohaste muudatuste tulemusel jääb vähem
raha looduskaitseks. Samas, kui metsad oleksid majandatud nii, et tagatud on kõik
funktsioonid, siis poleks looduskaitselised probleemid nii suured kui praegu.
Jüri Jaanson küsis, kui palju on eelnõu koostamisel kasutatud teadusallikaid. Tiit Maran
vastas, et eelnõu taustaks kogutud andmed on võetud statistilisest metsainventuurist.
Yoko Alender ütles, et raiemahud on viimasel viiel aastal vähenenud. Tiit Maran vastas, et
ilmselt on raiemahud viimastel aastatel vähenenud, kuid suurenenud on surve puitu juurde
saada.
Mait Klaassen ütles, et pärast sõda tekkis erinevate põhjuste tulemusel Eestisse palju metsa
juurde. Ta küsis, kas olemas on andmeid looduskaitseliste metsade juurdekasvu või süsiniku
11
heite kohta. Kaitse alla on võetud väga vanad metsad, mis heidavad süsinikku. Tiit Maran
sõnas, et praegusel viisil edasi liikudes toimuvad metsades pidevad muutused ja puudub
stabiilsus. See loogika pole õige, et kui metsi üldse ei majandataks, siis suureneks süsiniku
tase atmosfääris lõputult. Metsade süsiniku sidumisel arvestatakse vaid puidus seotud
süsinikku ning kõrvale jäetakse alarindes ja mullastikus seotud süsinik. Samas, mida vanemad
on metsad, seda vähem süsinikku nad seovad.
Andres Metsoja märkis, et on olemas vanasõna: „narri põldu üks kord ja põld narrib sind
kümme korda vastu“. Vanasõna iseloomustab Eesti taasiseseisvumisperioodi
metsanduspoliitikat. RMK-s säilitati arvestuspõhine metsalangisüsteem, erametsadesse toodi
põhimõttena sisse metsakorraldus, mis oli suunatud tulu saamisele. Erametsades on enamjaolt
järgitud püsimetsanduse põhimõtteid ja kui see mets jõuab lõpuks juriidilise isiku valdusesse,
siis tehakse väärtuse loomise eesmärgil seal lageraie. Viimaste aastatega on erametsades
olukord paranenud ja riigimetsa on hästi majandatud. Arvestama peab, et raadamise tulemusel
ei teki puidutagavara tagasi. Tekib küsimus, kas keskkonnapoliitiliselt on õige, et Euroopa
Liidus toetusi on kasutatud põllumaade hekseldamiseks. Põllumaast metsamaa tegemine
võtab palju aega ja puidutagavara pole võrreldav raielangiga. Riik peaks tegema otsuse
maakasutusprintsiipide osas ja metsastama põllumaad, mida pole mõistlik põllumaana
kasutada. Metsapoliitika otsuseid tuleks teha pikaajalise perspektiiviga. Metsaomanikud on
väsinud uutest piirangutest ja nende kehtestamisega tehakse karuteene looduskeskkonnale.
Riiklikud metsapoliitika otsused peavad olema teaduspõhised. Tiit Maran kommenteeris, et
erametsaomanik haldab metsa väga säästlikult võrreldes tootmismetsade omanikega ning et
maaelu peab toetama jätkusuutlikult.
Maret Parv sõnas, et raievanused on kehtestatud eesmärgiga võtta puit kõige optimaalsemas
eas kasutusele. Kehtiva metsaseaduse jooksul on raievanuse muudatusi tehtud vaid ühe korra
(kuuse raievanuse alandamine) ja muud raievanused on kehtinud 20 aastat. Diameetripõhine
raie oli juba eelmises metsaseaduses ja kehtis ka ministri määrus küpsusdiameetrite osas. Ei
saa öelda, et metsapoliitikat on pidevalt leevendatud. Keskkonnaagentuur on analüüsinud
optimaalset vanust, millal tooks puit omanikule kõige rohkem kasu. Männi osas on
optimaalne vanus madalam, kuid üldjuhul on optimaalsed vanused siiski seadusega
kehtestatud. Eelnõul on suur mõju riigile ja metsaomanikele, sest eelnõu tõstaks järgmise
kahe aasta raie- ja seetõttu ka materjalimahtu ning see viiks puidu hinna alla. Forest Europe
raames kehtib üldpõhimõte, et raiuda tuleks juurdekasvu piires. Eestis on küpseid metsi
rohkem ja liigutakse ühtlasema kasutuse poole. Tööstus pole andnud märku, et materjal
hakkab otsa lõppema.
Yoko Alender küsis, kas optimaalne raievanus on võrdne ka puidu kvaliteediga. Eesmärk on,
et puit läheks võimalikult suures mahus kestvustoodetesse. Kui puidu raievanus tõuseb,
muutub puit vähem väärtuslikuks ja kahjustusi tuleb juurde. Ta arvas, et eelnõukohased
muudatused ei ole raiemahu vähendamiseks parimad. Maret Parv vastas, et puuliigid
vananevad erinevalt ja kõige haiguskindlam on mänd.
Yoko Alender uuris, kas analüüsitud on ka puidu kasvukiiruse trende, näiteks mets kasvab
kiiremini kliimamuutuste tõttu. Tiit Maran sõnas, et kliimasoojenemisega ei teki palju metsa
juurde, sest süsinikuheite suurenemine takistab ühel hetkel metsade kasvu ning
looduskeskkond peaks ennast ise reguleerima. Räägitakse probleemidest, mis tulenevad
ajaloolistest otsustest. 90-ndatel tekkis loogika, et metsa vaadatakse vaid kasvu seisukohalt ja
teised funktsioonid jäetakse kõrvale. Ühel hetkel jaotati metsad kaheks (kaitse- ja
tootmismetsad) ning nende vahepealt on metsakategooria kadunud. 20 % raiutud puidust
läheb kestvustoodetesse ning ülejäänud puit läheb mujale. Y. Alender ütles, et RMK raiutud
puidust 40 % läheb kestvustoodetesse. Maret Parv tõi välja, et erinevate puuliikide puhul
tuleb väärtusliku puidu saamiseks valida sobiv raieaeg vastavalt liigispetsiifikale.
Tarmo Tamm märkis, et VV-l on adekvaatne plaan, mille kohaselt plaanitakse määrata Eesti
pindalast 70 % majandatavaks ja 30 % kaitstavaks alaks. Jätkusuutmatuse põhimõttega ei saa
nõustuda, sest majandataval osal on võimalik puidutagavara tõsta 22-25 %, mis seob
12
täiendavalt 80 miljonit tonni süsinikku. Ühtlane raie 9,5 miljonit tihumeetrit oleks Eestile
jätkusuutlik. Metsaomaniku otsus raiuda on kõige kohasem ja raie võiks keskmiselt toimuda
iga 55 aasta tagant. Ta lausus, et ta on 1981. aastast Eesti Looduskaitse Seltsi liige ja ei saa
väita, et tal puudub looduskaitseline huvi. Tiit Maran ütles, et uue seaduseelnõuga soovitakse
sätestada, et 70 % Eesti metsadest oleksid majandusmetsad, kuid sellega on üle pingutatud.
Yoko Alender kommenteeris, et 70 % eelnõu pole VV heaks kiitnud.
Yoko Alender sõnas, et komisjoni liikmetel on vaid narratiivi erinevus. Metsal on palju
funktsioone ja päriselus pole metsad jaotunud vaid kahe kategooria vahel. Ühiskonnas on
süvenenud hirm tööstuse ees ja seetõttu soovitakse seaduse tasandil reguleerimist.
Mait Klaassen lausus, et Eesti maa on olnud ka 80 % ulatuses metsaga kaetud. 300 aastat
tagasi polnud ka tööstusi, mis oleksid süsinikku heitnud. Tööstused juba praegu impordivad
palju saematerjali. Ta arvas, et saarepuu raievanust ei peaks tõstma, sest vanusega kaasnevad
puuliigil tõsised haigused. Eelnõukohastel muudatustel poleks palju mõju, sest
kestvustoodetesse läheb siiski vähemal määral puitu ja 40 % on väga hea tulemus. Tähelepanu
peaks pöörama pigem puidukeemiale ja kestvustoodetele. Yoko Alender ütles, et keeruline on
metsapoliitikas teha üksikuid suure mõjuga muutusi, sest nendega kaasnevad suured riskid.
Andres Metsoja märkis, et Eesti metsanduspoliitika on tihedalt seotud tarkade
erametsaomanike otsustega. Kogu Eesti puit on väärtuslik ja erinevused tulenevad puidu
kasutusest. Puiduressurss on rahvuslik väärtus, mida tuleb tulevikku vaatavalt väärindada.
Metsapoliitikas peab olema tagatud austus ja kindlus looduskeskkonnale, investorile ja
omanikule. Vajalik on kõikehõlmav metsandusreform ja ühe eelnõuga pole seda võimalik
saavutada.
Tiit Maran lausus, et valdav enamus on arvamusel, et metsapoliitikat peaks põhimõtteliselt
reformima. Tehtud on ajaloolisi vigu ja sisuliselt tuleks hakata metsanduse probleemidega
tegelema. Metsa tuleb käsitleda kõikide rollide ja funktsioonide põhiselt. Praegune
metsamajandus pole kooskõlas 1997. aasta metsapoliitikaga.
Yoko Alender ütles, et kõigepealt peavad saama faktid selgeks, mille alusel saab teha
teaduspõhiseid otsuseid. Arutelude käigus jõutakse üksteise vaatepunktidele lähemale ja
ajalooline perspektiiv on oluline.
Hanah Lahe lootis, et selle Riigikogu koosseisu ajal liigutakse edasi metsareformiga ning
koalitsiooni ja opositsiooni vahel on võimalik jõuda ühisosani.
Züleyxa Izmailova märkis, et lahendus on lisaväärtuse loomises, kuid selleks on vaja
tõukavat jõudu ning toorme kättesaadavuse piiramine võiks olla selleks jõuks.
Jüri Jaanson sõnas, et tänasel istungil peeti üks parimaid sisulisemaid arutelusid ja ta tänas
kõiki komisjoni liikmeid nende panuse eest.
Otsustati:
3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (poolt 5: Yoko Alender,
Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu 2: Züleyxa Izmailova, Tiit
Maran; erapooletuid 2: Lauri Laats, Hanah Lahe).
3.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen,
Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu 2: Züleyxa Izmailova, Tiit Maran; erapooletuid 2: Lauri
Laats, Hanah Lahe).
3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mait Klaassen (poolt 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson,
Mait Klaassen, Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu 2: Züleyxa Izmailova, Tiit Maran;
erapooletuid 2: Lauri Laats, Hanah Lahe).
4. Info ja muud küsimused
Yoko Alender ütles, et järgmise nädala teisipäeval 09.06 toimub keskkonnakomisjoni
13
väljasõiduistung, kus tutvutakse märgalade taastamisega ja kohtutakse RMK juhtkonnaga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Elise Ernesaks
protokollija
Riigikogu keskkonnakomisjoni
istungi protokoll nr 158
Tallinn, Toompea Teisipäev, 02. juuni 2026
Algus 14.00, lõpp 15.36
Juhataja: Yoko Alender (esimees)
Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah
Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm
Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)
Puudus: Rain Epler
Kutsutud: Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma ja
peaspetsialist Kris Heinsoo ning õigusosakonna nõunik Džein Aunre (1. päevakorrapunkt);
Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunikud Liina Lepner ja Mikk Toim ning
õigusosakonna nõunik Helen Holtsman (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi
metsaosakonna nõunik Maret Parv (3. päevakorrapunkt);
Päevakord:
1. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse
muutmise seaduse eelnõu (612 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (890 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
1. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse
muutmise seaduse eelnõu (612 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Yoko Alender ütles sissejuhatuseks, et Kliimaministeerium on teinud ettepaneku muuta
täiendavalt eelnõu 612 SE sätteid. Ettepanekute alusel on koostatud komisjonipoolsed
muudatusettepanekud (ME), mida tänasel istungil selgitatakse ja hääletatakse.
X. Muuta muudatusettepanekute loetelus muudatusettepaneku 17 (muudatus 17.4) sõnastust
ja sõnastada see järgmiselt:
„36) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) olemasoleva ehitise esmakordsele laiendamisele juhul, kui laienduse maht on väiksem kui
33 protsenti olemasoleva ehitise mahust;“
2
Selgitus: Võrreldes 21.05.2026 keskkonnakomisjoni istungil hääletusel olnud
muudatusettepanekuga (ME 17.4) on sättest välja jäetud täiendus „hajaasustuses“, sest
muudatusega üksnes täpsustatakse sätte sõnastust. Eelnõud 612 SE täiendatakse punktiga,
millega ühtlustatakse LKS § 38 lõike 4 punktis 5 terminoloogiat ehitusseadustikuga, sest
kehtiv ehitusseadustik käsitleb laiendamist, mitte juurdeehitamist. Samuti ühtlustatakse termin
„kubatuur“ asendatud terminiga „maht“ ning sõnad „üks kolmandik“ asendatud „33
protsenti“.
Keskkonnakomisjon
Taimo Aasma sõnas, et ME puudutab haja- ja tiheasustuses olemasoleva ehituse laiendamist.
Muudatusega jäetakse sättest välja täiendus „hajaasustuses“ ja regulatsioon kehtib üheselt nii
haja- kui ka tiheasustuses.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
X. Muuta muudatusettepanekute loetelus muudatusettepaneku 18 (muudatus 18.1) sõnastust
ja sõnastada see järgmiselt:
„41) paragrahvi 38 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Keskkonnaameti nõusolekul võib lubada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või
alevikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus
ehituskeeluvööndisse ehitada:
1) pinnavee veehaarde ehitist;
2) sadamaehitist ja veeliiklust reguleerivat rajatist;
3) rannakindlustusrajatist;
4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitist;
5) vesiviljelusehitist;
6) piirivalveehitist ja päästeasutuse ehitist;
7) tehnovõrku ja -rajatist;
8) silda;
9) avalikult kasutatavat teed;
10) raudteed;
11) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest
veekogu
suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei asu veekaitsevööndis;
12) ___ olemasoleva ehitise laiendust juhul, kui laienduse maht on suurem kui 33 protsenti
olemasoleva ehitise mahust;
13) kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikku ehitist;
14) muud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata rajatist, kui selle rajamine ei ole võimalik
või
otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit.“
Selgitus: Võrreldes 21.05.2026 keskkonnakomisjoni istungil hääletusel olnud
muudatusettepanekuga (ME 18.1) on LKS § 38 lõike 5 punkti 12 muudetud sõnastusest välja
jäetud sõna „hajaasustuses“. LKS § 38 lõike 5 punkt 12 võimaldab hajaasustuses lihtsama
menetlusega ehitist laiendada üle 33 protsendi mahust. Kui tiheasustusalal ei ole
väljakujunenud ehitusjoont, siis võib olla vajalik ning põhjendatud erandjuhtudel
kaalutlusotsusega lubada kinnisasja iseärast, looduslikest tingimustest, muudest
ehituspiirangutest või arhitektuuriliselt ehituskeeluvööndis olemas oleva ehitise laiendamist
üle 33 protsendi. Nendeks erandlikeks juhtumiteks tuleks ehituskeeluvööndi vähendamise
kõrval ka tiheasustusalal võimaldada lihtsamat menetlust.
Keskkonnakomisjon
3
Taimo Aasma märkis, et ME on seotud eelneva ME-ga ja puudutab samuti olemasoleva
ehitise laiendamist. Juhul, kui laienduse maht on suurem kui 33 protsenti olemasoleva ehitise
mahust, võib Keskkonnaameti nõusolekul lubada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või
alevikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus
ehituskeeluvööndisse ehitada. Muudatusega reguleeritakse haja- ja tiheasustuses ehitise
laiendamine ühtemoodi.
Mait Klaassen uuris, kas katuseräästa pikkus läheb laienduse mahu alla. Yoko Alender ütles,
et olemasoleva ehitise laiendamise maht on reguleeritud ehitusseadustikus.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
X. Eelnõu paragrahvi 1 punkt 42 (uues tekstis punkt 52) muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„52) paragrahvi 41 lõige 5 ja § 42 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;“
Selgitus: Eelnõuga täiendatakse LKS § 41 lõiget 2, mis sätestab, et olemasoleva
tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel.
Täiendusega lisatakse, et laiendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. LKS § 41
lõige 5 kordab lõiget 2 kitsamas sõnastuses, et aleviku või küla tiheasustusala laiendamine
ranna ja kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult kehtestatud üldplaneeringu alusel.
Kordus on ebavajalik ja on tekitanud küsimusi juba kehtivas regulatsioonis, seetõttu
tunnistatakse LKS § 41 lõige 5 kehtetuks.
Keskkonnakomisjon
Taimo Aasma selgitas, et ME on olemuselt tehniline ja puudutab tiheasustusalade
laiendamist. Kordus on ebavajalik ja on tekitanud küsimusi juba kehtivas regulatsioonis,
seetõttu tunnistatakse looduskaitseseaduse § 41 lõige 5 kehtetuks.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
X. täiendada eelnõu pärast § 3 (uues tekstis § 5) uue §-ga järgmises sõnastuses:
„§ 6. Seaduse jõustumine
Seaduse §-d 1 ja 3-5 jõustuvad 2026. aasta 1. septembril.“
Selgitus: 612 SE muudatused on kavandatud jõustuma üldises korras. LKS muudatuste
tulemusel on vaja muuta rakendusakte, millest üks on ka Vabariigi Valitsuse määrus. Kindel
jõustumise aeg tagab rakendusaktide samaaegse jõustumise seadusega. Eelnõus on
kavandatud olulisi muudatusi, sh ranna ja kalda kaitse regulatsioonis, siis aitab kindel
jõustumise aeg rakendajatel muudatustega tutvuda ja kohaldamiseks valmistuda. Samuti peab
Maa- ja Ruumiametil olema aega, et viia sisse veekoguäärsete kaitsevöönditega seotud
muudatused Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduses X-GIS 2.0
[kitsendused] kitsenduste kaardil. Seetõttu on vajalik looduskaitseseaduse,
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, planeerimisseaduse ja riigivaraseaduse, milles on
kavandatud omavahel seotud muudatused, muutmiseks kavandatud sätete jõustumiseks kindel
tähtaeg 2026. aasta 1. september. Jahiseaduse muudatused jõustuvad üldises korras.
4
Keskkonnakomisjon
Taimo Aasma sõnas, et ME puudutab seaduse jõustumist ja jõustumisajaks määratakse 1.
september, välja arvatud jahiseaduse muudatused. Muudatused annavad kohalikele
omavalitsustele aega regulatsiooniga tutvuda ning Maa- ja Ruumiametil on vaja aega
kaardirakenduste ettevalmistamiseks. Samuti on vaja aega rakendusakte ette valmistada.
Jüri Jaanson küsis, kas rakendusaktid pole juba valmis. Taimo Aasma vastas, et
rakendusaktide projektid on valmis ja need saadetakse ministeeriumide vahelisele
kooskõlastusele. Jahiseaduse muudatused jõustuvad üldises korras.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
2. Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Yoko Alender sõnas, et eelnõu esimene lugemine lõpetati 15. aprillil. ME-de esitamise
tähtajaks 29.04 ettepanekuid ei esitatud. Keskkonnakomisjoni liikmetele on saadetud
komisjoni poolt esitatavate ME sõnastused (11 tk), mille osas tuleb komisjonil kujundada
seisukoht.
x. Eelnõu § 1 punktis 14 muuta atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 211tekst ja
sõnastada see järgmiselt:
„Lisaks õhusaasteloale ja keskkonnakompleksloale on keskkonnakaitseloaks käesoleva
seaduse tähenduses ka paikse heiteallika käitaja registreering.“
Selgitus: Muudatusettepanek tuleneb vajadusest täpsustada keskkonnakaitseloa tähendust
AÕKSs. Keskkonnakaitseloa tähendus nii õhusaasteloana kui ka keskkonnakompleksloana on
sätestatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 40 ja 41 ning täiendav regulatsioon ei
ole vajalik. Samas tuleb sätestada, et AÕKSi tähenduses mõeldakse keskkonnakaitseloana ka
paikse heiteallika käitaja registreeringut.
Keskkonnakomisjon
Elle Kaur selgitas, et antud ME puudutab eelnõu sätte sõnastuse muutmist. Eelnõu tekst
ütleb, et „keskkonnakaitseluba käesoleva seaduse tähenduses on õhusaasteluba,
keskkonnakompleksluba ja paikse heiteallika käitaja registreering“, mis aga ei ole korrektne,
sest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-d 40 ja 41 sätestavad juba keskkonnakaitseloana
nii õhusaasteloa kui ka keskkonnakompleksloa. Antud eelnõuga tuleks lisada, et
atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses mõeldakse keskkonnakaitseloana ka paikse
heiteallika käitaja registreeringut.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punktist 15 jättavälja tekstiosa „; 4. peatüki 2. jao pealkirjas“
Selgitus: Muudatusettepanek on normitehniline
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
5
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkt 21 muuta ja sõnastada järgmiselt:
21) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 36. Pistelised mõõtmised
Pistelised mõõtmised on mõõtmised, mis tehakse õhukvaliteedi taseme kindlakstegemiseks ja
õhukvaliteedi hindamiseks kalendriaasta jooksul kas korrapäraste ajavahemike tagant või
juhuslikult võetud proovide abil ning millele esitatavad nõuded pole nii ranged kui paiksete
mõõtmiste puhul.“
Selgitus: Muudatusettepanek on normitehniline ja tagab parema arusaadavuse
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkt 50 (uues tekstis punkt 49) muuta ja sõnastada järgmiselt:
49) seaduse 4. peatüki 1. jao 2. jaotis loetakse 4. peatüki 3. jaoks ning selle pealkiri
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. jagu
Õhusaasteloa andmine, muutmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning
õhusaasteloa sisu“
Selgitus: Muudatusettepanek on normitehniline ja tagab parema arusaadavuse
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkt 55 (uues tekstis punkt 54) muuta ja sõnastada järgmiselt:
54) seaduse 4. peatüki 2. jagu loetakse 4. peatüki 4. jaoks ning selle pealkiri muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
4. jagu
Keskkonnakaitseloa omaja õigused ja kohustused“
Selgitus: Muudatusettepanek on normitehniline ja tagab parema arusaadavuse
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
6
x. Teha eelnõu §-s 1 järgmised seotud muudatused:
6.1 Jätta punktist 60 (uues tekstis punkt 59) välja arv „4“
6.2. muuta punkt 64 (uues tekstis punkt 63) ja sõnastada järgmiselt:
„63) paragrahvi 102 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käitaja on kohustatud põhjendamatu viivituseta esitama Keskkonnaametile
keskkonnakaitseloa andmiseks, muutmiseks, peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning
keskkonnaalaseks kontrolliks nõutavad andmed.“
Selgitus: Muudatusettepanek on normitehniline ja tagab parema arusaadavuse
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkt 43 muuta ja lugeda punktiks 79 järgmises sõnastuses, muutes vastavalt
järgnevate punktide numbreid:
„79) seadust täiendatakse §-ga 2502 järgmises sõnastuses:
„§ 2502. Piirväärtuste saavutamise tähtaja pikendamine ja piirväärtuste kohaldamise
kohustuse erandid
(1) Kui konkreetses piirkonnas ei ole võimalik saavutada käesoleva seaduse § 47 lõike 1
alusel kehtestatud peenosakeste (PM10), eriti peenete osakeste (PM2,5), lämmastikdioksiidi,
benseeni või benso(a)püreeni piirväärtusi, mis tuleb saavutada käesoleva seaduse § 250-1
nimetatud tähtajaks, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise korral
piirväärtuste saavutamise tähtaega asjaomases piirkonnas pikendada:
1) 2035. aasta 1. jaanuarini, kui prognoosid näitavad, et isegi tulemuslikke meetmeid
rakendades ei ole piirväärtuste tähtaegne saavutamine võimalik;
2) 2040. aasta 1. jaanuarini, kui see on kohalike levimisomaduste, pinnavormidest tingitud
piirangute, ebasoodsate ilmastikutingimuste või saaste piiriülese leviku tõttu põhjendatud või
kui vajalikku vähendamist saab saavutada üksnes märkimisväärse osa saastet põhjustavate
kodumajapidamiste küttesüsteemide asendamisega.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tähtaja pikendamisest hoolimata ei
ole piirväärtusi võimalik saavutada, võib piirväärtuste saavutamise tähtaega asjaomases
piirkonnas teist korda pikendada kuni kahe aasta võrra, kui on täidetud käesoleva paragrahvi
lõikes 3 sätestatud tingimused ning tähtaja pikendamist on põhjendatud ajakohastatud
õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas.
(3) Piirväärtuste saavutamise tähtaega võib pikendada, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) asjaomase piirkonna kohta on 2028. aasta 31. detsembriks koostatud õhukvaliteedi
parandamise tegevuskava, mis vastab käesoleva seaduse §-s 74 sätestatule;
2) õhukvaliteedi parandamise tegevuskavale on lisatud teave õhusaaste vähendamise
meetmete kohta ning selgitatud, kuidas hoitakse piirväärtuste ületamise periood võimalikult
lühike;
3) õhukvaliteedi parandamise tegevuskava tugineb õhukvaliteedi prognoosidele, mis näitavad,
et piirväärtused saavutatakse hiljemalt pikendatud tähtaja lõpuks, kasutades meetmeid, mis ei
nõua ebaproportsionaalselt suuri kulutusi;
4) õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas on kirjeldatud, kuidas üldsust, eriti elanikkonna
tundlikke ja haavatavaid rühmi, teavitatakse tähtaja pikendamise mõjust inimeste tervisele ja
keskkonnale;
5) õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas on kirjeldatud lisaraha kasutamist õhukvaliteedi
kiireks parandamiseks;
7
6) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusi täidetakse pikendatud tähtaja jooksul;
7) __ käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tähtaja teistkordsel pikendamisel on ajakohastatud
õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas näidatud, et varasem õhukvaliteedi parandamise
tegevuskava on ellu viidud või selle elluviimiseks on astutud samme, ning põhjendatud, miks
esialgsed prognoosid ei täitunud.
(4) Piirväärtuste saavutamise pikendatud tähtaja jooksul peab:
1) rakendama õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas ettenähtud meetmeid ning vajaduse
korral tegevuskava ajakohastama;
2) tõendama õhukvaliteedi parandamise tegevuskava elluviimist rakendamisaruannetega, mis
sisaldavad ajakohastatud heitkoguste ja võimaluse korral heite kontsentratsiooni prognoose
ning mille alusel hinnatakse meetmete tõhusust;
3) olema saasteaine kontsentratsioon alates 2035. aasta 1. jaanuarist langenud määral, mis
vastab õhukvaliteedi parandamise tegevuskava nõuete järgimiseks vajalikule trajektoorile.
(5) Kliimaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni piirväärtuste saavutamise tähtaja
pikendamise asjaoludest.“
Keskkonnakomisjon
Liina Lepner ütles, et ministeerium on teinud viis eelnõu muutmise ettepanekut. Antud ME
puudutab eelnõu § 1 punkt 43. Selguse huvides on ettepanek tõsta säte rakendussättesse
punktiks nr 79. Tegemist on ajutise sättega ja puudutab piirväärtuste saavutamise tähtaegade
pikendamist teatud tingimustel ning teatud perioodil. Sätte sisu ei muudeta ja tehtud on vaid
normitehnilised muudatused.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkti 72 (uues tekstis punkt 71) muuta ja sõnastada järgmiselt:
„71) paragrahvi 228 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 228. Õhusaasteloata ja registreeringuta tegevus ning õhusaasteloa ja registreeringu
nõuete rikkumine“
Selgitus: Muudatusega korrigeeritakse pealkirjas olevad sidesõnad, mis muudab pealkirja
selgemaks ja arusaadavamaks.
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkti 80 muuta ja sõnastada järgmiselt:
80) paragrahv 252 tunnistatakse kehtetuks;
Selgitus: Tegemist on registreeringu rakendussättega, mis näeb ette, et seda rakendati alates
01.01.2018. Kuna eelnimetatud tähtaeg on möödunud ja registreeringu tingimused on
muutunud, ei ole rakendussäte enam asjakohane.
Keskkonnakomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
8
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 1 punkt 81 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„81) seadust täiendatakse §-ga 2521 järgmises sõnastuses:
„§ 2521. Kehtiva õhusaasteloa kehtetuks tunnistamine ja tegevuse registreerimine
(1) Isik, kellel on õhusaasteluba tegevuseks, milleks alates 2027. aasta 1. juulist luba ei pea
olema, kuid mis tuleb käesoleva seaduse § 80 alusel registreerida, peab esitama
Keskkonnaametile õhusaasteloa kehtetuks tunnistamiseks ja tegevuse registreerimiseks
käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jao alusel taotluse ühe aasta ja kuue kuu jooksul käesoleva
lõike jõustumisest arvates.
(2) Sellise käitise õhusaasteloa tegevuseks, milleks alates 2027. aasta 1. juulist luba ei pea
olema, kuid mis tuleb käesoleva seaduse § 80 alusel registreerida ja millele antud
õhusaasteluba on käesoleva seadusega kooskõlas, võib Keskkonnaamet omal algatusel
kehtetuks tunnistada ja tegevuse registreerida.
(3) Registreeringu andjal on õigus nõuda, et õhusaasteloa omaja, kellel ei pea alates 2027.
aasta 1. juulist luba olema, kuid kes peab oma tegevuse käesoleva seaduse § 80 alusel
registreerima, esitaks registreeringuks vajalikud andmed keskkonnaotsuste infosüsteemi
kaudu registreeringu taotlusena või muul viisil. Keskkonnaamet teeb õhusaasteloa omajale
kirjalikult teatavaks loalt registreeringule ülemineku põhjuse ja määrab andmete esitamise
tähtaja.
(4) Paikse heiteallika käitaja registreeringu taotlust rahuldades tunnistab Keskkonnaamet
õhusaasteloa kehtetuks.
(5) Enne 2027. aasta 1. juulit väljastatud paikse heiteallika käitaja registreeringu omaja peab
taotlema registreeringu muutmist ühe aasta ja kuue kuu jooksul pärast käesoleva lõike
jõustumist, et Keskkonnaamet saaks muuta registreeringu koosseisu vastavaks käesoleva
seaduse § 82 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud toimingute eest riigilõivu ei võeta, kui
õhusaasteloa omaja esitab registreeringu taotluse ühe aasta ja kuue kuu jooksul pärast
käesoleva lõike jõustumist.
(7) Kui paikse heiteallika käitajal on õhusaasteluba tegevuseks, milleks alates 2027. aasta
1. juulist luba ei pea olema, ja ta ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajaks lõikes 1
viidatud taotlust või käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt nõutud andmeid esitanud, võib
Keskkonnaamet käesoleva lõike jõustumisest ühe aasta ja kuue kuu möödumisel selle
õhusaasteloa kehtetuks tunnistada.“
Keskkonnakomisjon
Liina Lepner märkis, et antud ME on seotud järgmise ME-ga, kus muudetakse
registreerimisega seotud sätete jõustumisaega. Rakendussätte sõnastuses muudetakse sätete
kohaldumisaega. Muudatuste tegemiste aeg väheneb kahelt aastalt ühele aastale ja kuuele
kuule.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
x. Eelnõu § 4 lõige 2 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 13–15, 46–56, 58–64, 67, 70–77, 80 ja 81 ning §-d 2 ja
3 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil. „
9
Selgitus: Muudatusettepanekutest lähtuvalt korrigeeriti sätete numeratsioone, mistõttu
muutusid jõustumissätted. Eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks tuleb valmis saada
muudatustega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi vajalikud IT-arendused ning seetõttu
peab seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt kuus kuud, et normi
adressaadid saaksid muudatustega tutvuda ja vajaduse korral teha ettevalmistusi reeglite
rakendamiseks. Tänaseks on selgunud, et teenuse rakendamiseks vajalik arendus ei valmi
tähtaegselt ja seda on võimalik rakendada alates 2027. aasta 1. juulist, mistõttu tuleb
punktide jõustumistähtaega kuue kuu võrra edasi lükata.
Keskkonnakomisjon
Liina Lepner sõnas, et viimane ME on seotud IT-arenduse ajakuluga. Pärast eelnõu esimest
lugemist võeti IT-arendusele hinnapakkumine ja selgus, et arendus ei valmi 1. jaanuariks
2027.
Mait Klaassen uuris, kas rakenduse arendus on tellitud. Liina Lepner vastas, et rakendus on
tellitud ning lähteülesanne ja hinnapakkumine on olemas. Rahaliste vahendite otsimine võtab
aega ja 1. jaanuarist algab arendus.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa
Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo
Tamm)
Tiit Maran uuris, miks on eelnõule tehtud niivõrd palju parandusi. Liina Lepner vastas, et
parandusvajadus on selgunud koostöös keskkonnakomisjoni ametnikega. Elle Kaur lisas, et
eelnõu tekstis on palju sõnastuslikke asendusi ja need on tekitanud probleeme. Seetõttu
muudetakse sätete sõnastust terviklikult.
Yoko Alender küsis, kas ministeerium kasutab töös tehisaru. Liina Lepner vastas, et
ministeerium ja teised riigiasutused kasutavad tehisaru vigade otsimiseks, kuid kõik vead
välja ei tule. Züleyxa Izmailova uuris, kuidas saab kindel olla, et tehisaru vigu juurde ei
tekita. Y. Alender sõnas, et tehisaru kasutatakse vigade otsimiseks, mitte tekstide
koostamiseks.
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (poolt 7: Yoko Alender,
Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu
0; erapooletuid 1: Züleyxa Izmailova).
2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 7: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait
Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu 0; erapooletuid 1:
Züleyxa Izmailova).
2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (poolt 7: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah
Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu 0; erapooletuid 1: Züleyxa
Izmailova).
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,
Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu
(890 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Tiit Maran sõnas, et eelnõuga soovitakse tõsta lubatud raievanuse alammäära kõikide
puuliikide lõikes kümne aasta võrra (lisa). Teise eelnõukohase muudatusega lõpetatakse
diameetripõhine raie. On tekkinud olukord, mille kohaselt lubab alandatud lageraie
minimaalne vanus koosmõjus diameetripõhise raiega oluliselt madalama raievanusega metsa
maha võtta. Varasemad metsaseaduse muudatused on suurendanud raieotsuste paindlikkust,
10
mis on viinud üleraieni. Vabariigi Valitsuse (VV) uus metsaseaduse muutmise eelnõu ei
lahenda sisulist probleemi, vaid kinnistab kehtivat praktikat 2/3 metsamaal. Seetõttu
suurenevad lähitulevikus metsade majandamise probleemid ning metsades jääb kvaliteetset
puitu järjest vähemaks. Probleemid avalduvad majandused, maaelus ja sotsiaalses
keskkonnas, kliimaküsimustes ja elurikkuse seisundis. Metsa definitsioon on ajas sisult
muutnud, kuid metsasus on pidevalt kasvanud ja praegu on Eestil metsamaad üle 50
protsendi. Metsapoliitika suurim põhimõtteline muutus toimus 1999. aastal, kui loobuti raie-
ja arvestuslangipõhisest raiest, mis asendati kriteeriumipõhise raidega. Enne seda oli metsade
majandamise põhimõtteks, et ökosüsteem peab säilima, kuid pärast seda võis raiuda kõike,
mis oli lubatud. 2003. aastal prooviti raiemahtude suurenemist õiguslikult ohjeldada, kuid see
ebaõnnestus. Alates 2007. aastast on jätkunud raievanuste alandamine ja diameetripõhise raie
lubamine. 2008. aastal kaotati metsakategooriad (hoiu-, kaitse- ja tulundusmets) ning praegu
käsitletakse metsi looduskaitse ja tööstuse vajaduste põhiselt. Puudub kogukonnametsade ja
rohevõrgustiku metsade käsitlus. Alates 2014. aastast ei määrata raievanust peapuuliigi järgi,
vaid hoopis peapuuliikide keskmise järgi. Kui peapuuliigist teised liigid on erineva vanusega
võimaldab see käsitlus nooremat puitu raiuda ja langetab raievanuseid. 2017. aastal alandati
kuuse raievanust ja see andis võimaluse odavamalt metsa raiuda. Raie intensiivsuse
suurenemine läbi ajaloo näitab, et juriidiliste isikute raieringi pikkus on lühenenud. Vanuselise
struktuuri muutusi jälgides saab järeldada, et metsa osakaal, mida oleks võimalik raiuda on
läbi aegade vähenenud ja seetõttu pole tulevikus enam majandatavat metsa. Tootmismetsade
puidutagavara on tagasihoidlikum erametsadega võrreldes. Kui raiele pole sätestatud
ökoloogiliselt aktsepteeritavaid piiranguid, toimub tootmismetsas üleraie. Riigimetsa
Majandamise Keskuse (RMK) tulundusmetsade maht on püsinud samana, kaitsemetsade
osakaal pole muutunud, kuid rangema kaitsega metsi on rohkem. Metsades, mis paiknevad
looduskaitseliste piirangutega metsade ja majandusmetsade vahel, pole häid haldamistavasid.
Kaitsealasid pole olulisel määral juurde tulnud. Alates 2017. aastast on kõikides metsades
puidutagavara vähenenud, mis tähendab, et metsa on raiutud rohkem, kui on juurde kasvanud.
Olemas on kaks põhimõttelist lähenemist: Forest Europe-i kontseptsioon, mis ütleb, et
majandatavate metsade tagavara ei vähene ja Eesti kontseptsioon, mis lubab raiuda
küpsusvanusesse jõudnud metsa ning küpsusvanust on korduvalt alandatud. Eelmainitud kaks
põhimõtet ei sobi omavahel kokku ja see konflikt tuleb lahendada. Eurostati andmetel on
Eesti puidu juurdekasv teiste Euroopa riikidega võrreldes halvas seisundis. Eestis on üks
kõige intensiivsemat metsade majandamist soosivam metsaseadus terves Euroopas. Metsa
netojuurdekasv peab olema tasakaalus metsa raiumisega. Selleks, et metsade tagavara ei
väheneks võiks uuendusraie maht olla 22 000 hektarit aastas, kuid praegu raiutakse 34 000
hektarit aastas. Raiemahtu tuleb piirata ja selleks tuleb kaotada diameetripõhine raie ja tõsta
raievanuseid. Senine metsaseadus võimaldab jätkusuutmatut metsade majandamist ja vajalik
on metsaseaduse põhjalik reform. Kaaluda võiks viljakate kuusikute raievanuse leebemat
vähendamist. Muudatuste mitte tegemisel toimub taandareng metsaökoloogilistes
funktsioonides. Metsatööstus on keerulises olukorras ja peab tegelema toormekriisiga. VV ei
toeta eelnõu, kuid metsaomanike otsuseid peab piirama. VV arvab, et diameetripõhise lageraie
kaotamine lükkab raiet liigselt edasi. Raie tegelikult ei lõppe, kuid seda peab vähendama.
Mureks on, et eelnõu vähendab puidu ja metsasektori tulu, kuid muudatuste mitte tegemisel
väheneb tulu nagunii. RMK hinnang on, et eelnõukohaste muudatuste tulemusel jääb vähem
raha looduskaitseks. Samas, kui metsad oleksid majandatud nii, et tagatud on kõik
funktsioonid, siis poleks looduskaitselised probleemid nii suured kui praegu.
Jüri Jaanson küsis, kui palju on eelnõu koostamisel kasutatud teadusallikaid. Tiit Maran
vastas, et eelnõu taustaks kogutud andmed on võetud statistilisest metsainventuurist.
Yoko Alender ütles, et raiemahud on viimasel viiel aastal vähenenud. Tiit Maran vastas, et
ilmselt on raiemahud viimastel aastatel vähenenud, kuid suurenenud on surve puitu juurde
saada.
Mait Klaassen ütles, et pärast sõda tekkis erinevate põhjuste tulemusel Eestisse palju metsa
juurde. Ta küsis, kas olemas on andmeid looduskaitseliste metsade juurdekasvu või süsiniku
11
heite kohta. Kaitse alla on võetud väga vanad metsad, mis heidavad süsinikku. Tiit Maran
sõnas, et praegusel viisil edasi liikudes toimuvad metsades pidevad muutused ja puudub
stabiilsus. See loogika pole õige, et kui metsi üldse ei majandataks, siis suureneks süsiniku
tase atmosfääris lõputult. Metsade süsiniku sidumisel arvestatakse vaid puidus seotud
süsinikku ning kõrvale jäetakse alarindes ja mullastikus seotud süsinik. Samas, mida vanemad
on metsad, seda vähem süsinikku nad seovad.
Andres Metsoja märkis, et on olemas vanasõna: „narri põldu üks kord ja põld narrib sind
kümme korda vastu“. Vanasõna iseloomustab Eesti taasiseseisvumisperioodi
metsanduspoliitikat. RMK-s säilitati arvestuspõhine metsalangisüsteem, erametsadesse toodi
põhimõttena sisse metsakorraldus, mis oli suunatud tulu saamisele. Erametsades on enamjaolt
järgitud püsimetsanduse põhimõtteid ja kui see mets jõuab lõpuks juriidilise isiku valdusesse,
siis tehakse väärtuse loomise eesmärgil seal lageraie. Viimaste aastatega on erametsades
olukord paranenud ja riigimetsa on hästi majandatud. Arvestama peab, et raadamise tulemusel
ei teki puidutagavara tagasi. Tekib küsimus, kas keskkonnapoliitiliselt on õige, et Euroopa
Liidus toetusi on kasutatud põllumaade hekseldamiseks. Põllumaast metsamaa tegemine
võtab palju aega ja puidutagavara pole võrreldav raielangiga. Riik peaks tegema otsuse
maakasutusprintsiipide osas ja metsastama põllumaad, mida pole mõistlik põllumaana
kasutada. Metsapoliitika otsuseid tuleks teha pikaajalise perspektiiviga. Metsaomanikud on
väsinud uutest piirangutest ja nende kehtestamisega tehakse karuteene looduskeskkonnale.
Riiklikud metsapoliitika otsused peavad olema teaduspõhised. Tiit Maran kommenteeris, et
erametsaomanik haldab metsa väga säästlikult võrreldes tootmismetsade omanikega ning et
maaelu peab toetama jätkusuutlikult.
Maret Parv sõnas, et raievanused on kehtestatud eesmärgiga võtta puit kõige optimaalsemas
eas kasutusele. Kehtiva metsaseaduse jooksul on raievanuse muudatusi tehtud vaid ühe korra
(kuuse raievanuse alandamine) ja muud raievanused on kehtinud 20 aastat. Diameetripõhine
raie oli juba eelmises metsaseaduses ja kehtis ka ministri määrus küpsusdiameetrite osas. Ei
saa öelda, et metsapoliitikat on pidevalt leevendatud. Keskkonnaagentuur on analüüsinud
optimaalset vanust, millal tooks puit omanikule kõige rohkem kasu. Männi osas on
optimaalne vanus madalam, kuid üldjuhul on optimaalsed vanused siiski seadusega
kehtestatud. Eelnõul on suur mõju riigile ja metsaomanikele, sest eelnõu tõstaks järgmise
kahe aasta raie- ja seetõttu ka materjalimahtu ning see viiks puidu hinna alla. Forest Europe
raames kehtib üldpõhimõte, et raiuda tuleks juurdekasvu piires. Eestis on küpseid metsi
rohkem ja liigutakse ühtlasema kasutuse poole. Tööstus pole andnud märku, et materjal
hakkab otsa lõppema.
Yoko Alender küsis, kas optimaalne raievanus on võrdne ka puidu kvaliteediga. Eesmärk on,
et puit läheks võimalikult suures mahus kestvustoodetesse. Kui puidu raievanus tõuseb,
muutub puit vähem väärtuslikuks ja kahjustusi tuleb juurde. Ta arvas, et eelnõukohased
muudatused ei ole raiemahu vähendamiseks parimad. Maret Parv vastas, et puuliigid
vananevad erinevalt ja kõige haiguskindlam on mänd.
Yoko Alender uuris, kas analüüsitud on ka puidu kasvukiiruse trende, näiteks mets kasvab
kiiremini kliimamuutuste tõttu. Tiit Maran sõnas, et kliimasoojenemisega ei teki palju metsa
juurde, sest süsinikuheite suurenemine takistab ühel hetkel metsade kasvu ning
looduskeskkond peaks ennast ise reguleerima. Räägitakse probleemidest, mis tulenevad
ajaloolistest otsustest. 90-ndatel tekkis loogika, et metsa vaadatakse vaid kasvu seisukohalt ja
teised funktsioonid jäetakse kõrvale. Ühel hetkel jaotati metsad kaheks (kaitse- ja
tootmismetsad) ning nende vahepealt on metsakategooria kadunud. 20 % raiutud puidust
läheb kestvustoodetesse ning ülejäänud puit läheb mujale. Y. Alender ütles, et RMK raiutud
puidust 40 % läheb kestvustoodetesse. Maret Parv tõi välja, et erinevate puuliikide puhul
tuleb väärtusliku puidu saamiseks valida sobiv raieaeg vastavalt liigispetsiifikale.
Tarmo Tamm märkis, et VV-l on adekvaatne plaan, mille kohaselt plaanitakse määrata Eesti
pindalast 70 % majandatavaks ja 30 % kaitstavaks alaks. Jätkusuutmatuse põhimõttega ei saa
nõustuda, sest majandataval osal on võimalik puidutagavara tõsta 22-25 %, mis seob
12
täiendavalt 80 miljonit tonni süsinikku. Ühtlane raie 9,5 miljonit tihumeetrit oleks Eestile
jätkusuutlik. Metsaomaniku otsus raiuda on kõige kohasem ja raie võiks keskmiselt toimuda
iga 55 aasta tagant. Ta lausus, et ta on 1981. aastast Eesti Looduskaitse Seltsi liige ja ei saa
väita, et tal puudub looduskaitseline huvi. Tiit Maran ütles, et uue seaduseelnõuga soovitakse
sätestada, et 70 % Eesti metsadest oleksid majandusmetsad, kuid sellega on üle pingutatud.
Yoko Alender kommenteeris, et 70 % eelnõu pole VV heaks kiitnud.
Yoko Alender sõnas, et komisjoni liikmetel on vaid narratiivi erinevus. Metsal on palju
funktsioone ja päriselus pole metsad jaotunud vaid kahe kategooria vahel. Ühiskonnas on
süvenenud hirm tööstuse ees ja seetõttu soovitakse seaduse tasandil reguleerimist.
Mait Klaassen lausus, et Eesti maa on olnud ka 80 % ulatuses metsaga kaetud. 300 aastat
tagasi polnud ka tööstusi, mis oleksid süsinikku heitnud. Tööstused juba praegu impordivad
palju saematerjali. Ta arvas, et saarepuu raievanust ei peaks tõstma, sest vanusega kaasnevad
puuliigil tõsised haigused. Eelnõukohastel muudatustel poleks palju mõju, sest
kestvustoodetesse läheb siiski vähemal määral puitu ja 40 % on väga hea tulemus. Tähelepanu
peaks pöörama pigem puidukeemiale ja kestvustoodetele. Yoko Alender ütles, et keeruline on
metsapoliitikas teha üksikuid suure mõjuga muutusi, sest nendega kaasnevad suured riskid.
Andres Metsoja märkis, et Eesti metsanduspoliitika on tihedalt seotud tarkade
erametsaomanike otsustega. Kogu Eesti puit on väärtuslik ja erinevused tulenevad puidu
kasutusest. Puiduressurss on rahvuslik väärtus, mida tuleb tulevikku vaatavalt väärindada.
Metsapoliitikas peab olema tagatud austus ja kindlus looduskeskkonnale, investorile ja
omanikule. Vajalik on kõikehõlmav metsandusreform ja ühe eelnõuga pole seda võimalik
saavutada.
Tiit Maran lausus, et valdav enamus on arvamusel, et metsapoliitikat peaks põhimõtteliselt
reformima. Tehtud on ajaloolisi vigu ja sisuliselt tuleks hakata metsanduse probleemidega
tegelema. Metsa tuleb käsitleda kõikide rollide ja funktsioonide põhiselt. Praegune
metsamajandus pole kooskõlas 1997. aasta metsapoliitikaga.
Yoko Alender ütles, et kõigepealt peavad saama faktid selgeks, mille alusel saab teha
teaduspõhiseid otsuseid. Arutelude käigus jõutakse üksteise vaatepunktidele lähemale ja
ajalooline perspektiiv on oluline.
Hanah Lahe lootis, et selle Riigikogu koosseisu ajal liigutakse edasi metsareformiga ning
koalitsiooni ja opositsiooni vahel on võimalik jõuda ühisosani.
Züleyxa Izmailova märkis, et lahendus on lisaväärtuse loomises, kuid selleks on vaja
tõukavat jõudu ning toorme kättesaadavuse piiramine võiks olla selleks jõuks.
Jüri Jaanson sõnas, et tänasel istungil peeti üks parimaid sisulisemaid arutelusid ja ta tänas
kõiki komisjoni liikmeid nende panuse eest.
Otsustati:
3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (poolt 5: Yoko Alender,
Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu 2: Züleyxa Izmailova, Tiit
Maran; erapooletuid 2: Lauri Laats, Hanah Lahe).
3.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen,
Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu 2: Züleyxa Izmailova, Tiit Maran; erapooletuid 2: Lauri
Laats, Hanah Lahe).
3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mait Klaassen (poolt 5: Yoko Alender, Jüri Jaanson,
Mait Klaassen, Andres Metsoja, Tarmo Tamm; vastu 2: Züleyxa Izmailova, Tiit Maran;
erapooletuid 2: Lauri Laats, Hanah Lahe).
4. Info ja muud küsimused
Yoko Alender ütles, et järgmise nädala teisipäeval 09.06 toimub keskkonnakomisjoni
13
väljasõiduistung, kus tutvutakse märgalade taastamisega ja kohtutakse RMK juhtkonnaga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Elise Ernesaks
protokollija