Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 26.05.2026 nr 8-1/4193-1

Meie 09.06.2026 nr 2.3-5/26/2193-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse

määruse „Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu põhimäärus ning andmekogu

infosüsteemide pidamise, haldamise ja kasutamise kord“ eelnõu.

Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 järgi andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu (edaspidi

andmekogud) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis koosneb

andmenõusolekusüsteemist ning volituste haldamise süsteemist. Ka eelnõu seletuskirjas

on selgitatud, et riigi infosüsteemi koosseisu kuulub andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu. Seega, nii eelnõu tekstist kui ka seletuskirjast nähtub, et tegemist

on ühe andmekoguga, mis koosneb kahest süsteemist – andmenõusolekusüsteemist ja

volituste haldamise süsteemist. Seega jääb selgusetuks eelnõus sulgudes toodud märge, et

edaspidi nimetatakse andmekogu mitmuses „andmekogud“, kuigi määrus kehtestab ühe

põhimääruse ühe andmekogu osas.

Sama puudutab eelnõu §-e 17 ja 35, 19 ja 36 ning 9 ja 28, mis reguleerivad vastavalt

andmeedastuse nõusoleku andmekogu ja volituste haldamise andmekogu pidamise ja

likvideerimise korda, andmete logimist ja säilitamist ning andmekogu vastutava töötleja

ülesandeid. Nimetatud sätteid lugedes jääb mulje nagu oleks tegemist kahe erineva

andmekoguga, kuigi samal ajal kehtestab määrus ühe põhimääruse ühe andmekogu osas.

2. Eelnõu § 2 punkti 2 lõpp kordab § 1 lauseosa „ning mis koosneb

andmenõusolekusüsteemist ning volituste haldamise süsteemist“.

3. Eelnõu § 3 lõike 1 järgi koosneb andmenõusolekusüsteem: 1) andmeedastuse nõusoleku

infosüsteemist, 2) andmeedastuse nõusoleku andmestikust ning 3) andmeedastuse

nõusoleku süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest. Samas eelnõu § 4 pealkirjas ja

sama paragrahvi lõikes 1 on kasutatud mõistet „andmeedastuse nõusolek“. Ilmselt on

siiski silmas peetud andmeedastuse nõusoleku infosüsteemi. Samuti on andmeedastuse

nõusoleku infosüsteemi nimetatud eelnõus ka andmeedastuse nõusoleku süsteemiks,

andmeedastuse nõusoleku andmestikku aga andmeedastuse nõusoleku süsteemi

andmestikuks jne. Soovitame vaadata eelnõus üle kõik terminid ja sõnastada ühtemoodi.

Samuti on eelnõus korduvalt nimetatud haldajat ja vastutavat töötlejat1, kuid eelnõust ei

nähtu üheselt, kes kumbki subjekt on ja kas tegemist on sama või erineva asutusega.

1 § 4 lõige 2, § 6, § 9, § 20 lõige 2, § 23 lõige 2, § 27, § 28

2 (3)

Määrus, mis reguleerib ulatuslikku isikuandmete töötlemist ja andmete väljastamist, peab

vastutuse ja rollijaotuse sõnaselgelt määratlema.

4. Eelnõu § 3 lõikest 2 on puudu sõna „nõusolek“, mille füüsiline isik saab andmeedastuse

nõusoleku süsteemis andmete edastamiseks andmeid edastava andmekogu vastutavale

töötlejale anda.

5. Eelnõu § 4 lõike 2 järgi teavitab riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu andmeedastuse

nõusoleku süsteemiga liidestumise soovist haldajat. Võib eeldada, et teavitajaks ei ole riigi

infosüsteemi kuuluva andmekogu, vaid selle vastutav töötleja. Samuti näeb sama lõige

ette, et pärast soovi edastamist haldajale, korraldab haldaja andmeandja liidestamise § 5

lõikes 1 sätestatud liitumiskokkuleppe kohaselt. Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu § 5

reguleerib andmesubjekti nõusoleku andmist, haldamist ja tagasivõtmist ning selles

puuduvad sätted, mis puudutavad liitumiskokkulepet. Siinjuures juhime tähelepanu AvTS § 4310 lõike 6 punktile 3, mille kohaselt tuleb

andmekogu põhimääruses muu hulgas sätestada andmenõusoleku ja volituste haldamise

andmekogu infosüsteemidega liidestamise täpsemad tingimused. Kuna tegemist on

kohustusliku ja mitte soovitusiku normiga, siis peab põhimääruses olema reguleeritud ka

see, millistel tingimustel liidestumine toimub. Eelnõu § 20 reguleeribki volituste

haldamise süsteemiga liidestumist, kuid eelnõus puuduvad sätted, millest nähtuks,

millistel tingimustel toimub andmenõusolekusüsteemiga liidestumine.

6. Eelnõu § 5 lõige 3 loetleb teabe, mida andmeandja esitab andmesaaja esitatud teabe põhjal

andmesubjektile. Andmekaitse Inspektsioon on korduvalt seoses nõusolekuteenusega

rõhutanud, et olukorras, kus Riigi Infosüsteemi Amet ega ka andmeandja ei kontrolli

andmesaaja andmetöötlust, on äärmiselt oluline vahendada nõusoleku andjale kogu vajalik

teave, sh võimalus tutvuda andmesaaja andmekaitsetingimustega.

Seega peame vältimatult vajalikuks, et eelnõu § 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga, mis

selgesõnaliselt kohustab andmesaajat edastama andmeandjale ja andmeandjat kuvama

andmesubjektile andmekaitsetingimuste linki, sest vastasel juhul ei ole võimalik tagada

nõusoleku teadlikkust IKÜM2 artikli 4 punkti 11 ja artikli 7 tähenduses. Andmesubjekt

peab enne nõusoleku andmist saama tutvuda andmesaaja andmetöötluse tingimustega, et

hinnata andmete töötlemise õiguspärasust ja läbipaistvust. Nõusolekuteenuse puhul oleks

see lahendatud kohustusliku andmeväljana („andmekaitsetingimused (link)”), mida peab

olema võimalik kuvada nõusoleku andmise hetkel.

7. Eelnõu § 12 loetleb andmeedastuse nõusoleku andmestikku andmete esitajad, kelleks on

andmesaaja, andmesubjekt ja andmeandja. Seletuskirjas on andmeandja osas selgitatud

järgmist: andmeandja võib AvTS § 435 lg 2 kohaselt olla riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutused või muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud isikud, kui neil on seadusega või

selle alusel antud õigusaktiga sätestatud kohustus andmekogusse andmeid esitada või kui

nad teevad seda vabatahtlikult. Märgime, et seletuskirjas toodud viide AvTS § 435 lõikele

2 ei ole käesolevas kontekstis asjakohane. Eelnõu § 4 lõige 1 defineerib andmeandja kui

riigi infosüsteemi kuuluvat ja andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liidestatud

andmekogu, millest andmeid andmesaajale väljastatakse, kuid seletuskiri avab sama

mõistet asutuse või muu isiku kaudu, mis ei kattu eelnõu normtekstis kasutatud mõistega

ning muudab § 12 adressaatide ringi ebaselgeks. Seletuskiri ei tohiks aga anda samale

mõistele eelnõu normtekstist erinevat sisu.

8. Nii andmenõusolekusüsteemis (§ 9 punkt 7) kui volituste süsteemis (§ 28 punkt 3)

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016 , füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

3 (3)

kontrollib vastutav töötleja isikukoodi alusel teovõime piiramist. Eelnõu § 11 küll ei näe

ette andmenõusolekusüsteemis teovõime andmete kogumist, kuid eelnõu § 29 lõike 3

punkt 3 näeb ette volituse andmisel, edasivolitamisel ja volituse tagasivõtmisel ka

lõppkasutaja teovõime piiramise andmete kogumise. Selgusetuks aga jääb andmekooseis.

Eelnõu § 30 lõike 2 punkti 2 järgi saab volituste haldamise andmestik teovõime piiramise

andmed rahvastikuregistrist, kuid ka selles sättes ei ole täpsustatud, milliseid andmeid

rahvastikuregistrist saadakse. Märgime, et teovõime piiramise andmed on seotud inimese

vaimse tervisega ehk tegemist on eriliiki isikuandmetega, mis tähendab, et nende andmete

töötlemine peab olema rangelt eesmärgistatud, minimaalselt sõnastatud ning selge

õigusliku alusega. Eelnõu tekstist aga ei nähtu, millises ulatuses neid andmeid

kontrollitakse, kas andmestikku salvestatakse kontrolli tulemus või alusandmed, millal

andmed kustutatakse ning kellel on neile juurdepääs. Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et juhul kui volituste haldamise süsteemi kogutavate

andmete koosseisu kuuluvad ka eriliigilised isikuandmeid, siis ei saa selle turvaklass olla

K1T1S1 ja turbeaste madal, vaid konfidentsiaalsus peaks olema vähemalt S2, mis

omakorda muudab ka turbeastet.

Kokkuvõttes leiame, et eelnõu vajab täpsustamist, et tagada regulatsiooni õigusselgus, ühtne

terminikasutus ning isikuandmete töötlemise aluste, osaliste rollide ja andmekoosseisude piisav

selgus. Eelnõu ja seletuskiri peavad olema omavahel kooskõlas, sh mõistete sisustamisel. Eelkõige

vajab täpsustamist andmeandja mõiste kasutus, kuna eelnõu normtekstis ja seletuskirjas on sellele

antud erinev sisu. Samuti tuleks üle vaadata sätted, millest ei nähtu piisava selgusega, kes ja

millises rollis andmeid andmekogusse esitab, töötleb ja väljastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 26.05.2026 nr 8-1/4193-1

Meie 09.06.2026 nr 2.3-5/26/2193-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse

määruse „Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu põhimäärus ning andmekogu

infosüsteemide pidamise, haldamise ja kasutamise kord“ eelnõu.

Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 järgi andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu (edaspidi

andmekogud) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis koosneb

andmenõusolekusüsteemist ning volituste haldamise süsteemist. Ka eelnõu seletuskirjas

on selgitatud, et riigi infosüsteemi koosseisu kuulub andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu. Seega, nii eelnõu tekstist kui ka seletuskirjast nähtub, et tegemist

on ühe andmekoguga, mis koosneb kahest süsteemist – andmenõusolekusüsteemist ja

volituste haldamise süsteemist. Seega jääb selgusetuks eelnõus sulgudes toodud märge, et

edaspidi nimetatakse andmekogu mitmuses „andmekogud“, kuigi määrus kehtestab ühe

põhimääruse ühe andmekogu osas.

Sama puudutab eelnõu §-e 17 ja 35, 19 ja 36 ning 9 ja 28, mis reguleerivad vastavalt

andmeedastuse nõusoleku andmekogu ja volituste haldamise andmekogu pidamise ja

likvideerimise korda, andmete logimist ja säilitamist ning andmekogu vastutava töötleja

ülesandeid. Nimetatud sätteid lugedes jääb mulje nagu oleks tegemist kahe erineva

andmekoguga, kuigi samal ajal kehtestab määrus ühe põhimääruse ühe andmekogu osas.

2. Eelnõu § 2 punkti 2 lõpp kordab § 1 lauseosa „ning mis koosneb

andmenõusolekusüsteemist ning volituste haldamise süsteemist“.

3. Eelnõu § 3 lõike 1 järgi koosneb andmenõusolekusüsteem: 1) andmeedastuse nõusoleku

infosüsteemist, 2) andmeedastuse nõusoleku andmestikust ning 3) andmeedastuse

nõusoleku süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest. Samas eelnõu § 4 pealkirjas ja

sama paragrahvi lõikes 1 on kasutatud mõistet „andmeedastuse nõusolek“. Ilmselt on

siiski silmas peetud andmeedastuse nõusoleku infosüsteemi. Samuti on andmeedastuse

nõusoleku infosüsteemi nimetatud eelnõus ka andmeedastuse nõusoleku süsteemiks,

andmeedastuse nõusoleku andmestikku aga andmeedastuse nõusoleku süsteemi

andmestikuks jne. Soovitame vaadata eelnõus üle kõik terminid ja sõnastada ühtemoodi.

Samuti on eelnõus korduvalt nimetatud haldajat ja vastutavat töötlejat1, kuid eelnõust ei

nähtu üheselt, kes kumbki subjekt on ja kas tegemist on sama või erineva asutusega.

1 § 4 lõige 2, § 6, § 9, § 20 lõige 2, § 23 lõige 2, § 27, § 28

2 (3)

Määrus, mis reguleerib ulatuslikku isikuandmete töötlemist ja andmete väljastamist, peab

vastutuse ja rollijaotuse sõnaselgelt määratlema.

4. Eelnõu § 3 lõikest 2 on puudu sõna „nõusolek“, mille füüsiline isik saab andmeedastuse

nõusoleku süsteemis andmete edastamiseks andmeid edastava andmekogu vastutavale

töötlejale anda.

5. Eelnõu § 4 lõike 2 järgi teavitab riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu andmeedastuse

nõusoleku süsteemiga liidestumise soovist haldajat. Võib eeldada, et teavitajaks ei ole riigi

infosüsteemi kuuluva andmekogu, vaid selle vastutav töötleja. Samuti näeb sama lõige

ette, et pärast soovi edastamist haldajale, korraldab haldaja andmeandja liidestamise § 5

lõikes 1 sätestatud liitumiskokkuleppe kohaselt. Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu § 5

reguleerib andmesubjekti nõusoleku andmist, haldamist ja tagasivõtmist ning selles

puuduvad sätted, mis puudutavad liitumiskokkulepet. Siinjuures juhime tähelepanu AvTS § 4310 lõike 6 punktile 3, mille kohaselt tuleb

andmekogu põhimääruses muu hulgas sätestada andmenõusoleku ja volituste haldamise

andmekogu infosüsteemidega liidestamise täpsemad tingimused. Kuna tegemist on

kohustusliku ja mitte soovitusiku normiga, siis peab põhimääruses olema reguleeritud ka

see, millistel tingimustel liidestumine toimub. Eelnõu § 20 reguleeribki volituste

haldamise süsteemiga liidestumist, kuid eelnõus puuduvad sätted, millest nähtuks,

millistel tingimustel toimub andmenõusolekusüsteemiga liidestumine.

6. Eelnõu § 5 lõige 3 loetleb teabe, mida andmeandja esitab andmesaaja esitatud teabe põhjal

andmesubjektile. Andmekaitse Inspektsioon on korduvalt seoses nõusolekuteenusega

rõhutanud, et olukorras, kus Riigi Infosüsteemi Amet ega ka andmeandja ei kontrolli

andmesaaja andmetöötlust, on äärmiselt oluline vahendada nõusoleku andjale kogu vajalik

teave, sh võimalus tutvuda andmesaaja andmekaitsetingimustega.

Seega peame vältimatult vajalikuks, et eelnõu § 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga, mis

selgesõnaliselt kohustab andmesaajat edastama andmeandjale ja andmeandjat kuvama

andmesubjektile andmekaitsetingimuste linki, sest vastasel juhul ei ole võimalik tagada

nõusoleku teadlikkust IKÜM2 artikli 4 punkti 11 ja artikli 7 tähenduses. Andmesubjekt

peab enne nõusoleku andmist saama tutvuda andmesaaja andmetöötluse tingimustega, et

hinnata andmete töötlemise õiguspärasust ja läbipaistvust. Nõusolekuteenuse puhul oleks

see lahendatud kohustusliku andmeväljana („andmekaitsetingimused (link)”), mida peab

olema võimalik kuvada nõusoleku andmise hetkel.

7. Eelnõu § 12 loetleb andmeedastuse nõusoleku andmestikku andmete esitajad, kelleks on

andmesaaja, andmesubjekt ja andmeandja. Seletuskirjas on andmeandja osas selgitatud

järgmist: andmeandja võib AvTS § 435 lg 2 kohaselt olla riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutused või muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud isikud, kui neil on seadusega või

selle alusel antud õigusaktiga sätestatud kohustus andmekogusse andmeid esitada või kui

nad teevad seda vabatahtlikult. Märgime, et seletuskirjas toodud viide AvTS § 435 lõikele

2 ei ole käesolevas kontekstis asjakohane. Eelnõu § 4 lõige 1 defineerib andmeandja kui

riigi infosüsteemi kuuluvat ja andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liidestatud

andmekogu, millest andmeid andmesaajale väljastatakse, kuid seletuskiri avab sama

mõistet asutuse või muu isiku kaudu, mis ei kattu eelnõu normtekstis kasutatud mõistega

ning muudab § 12 adressaatide ringi ebaselgeks. Seletuskiri ei tohiks aga anda samale

mõistele eelnõu normtekstist erinevat sisu.

8. Nii andmenõusolekusüsteemis (§ 9 punkt 7) kui volituste süsteemis (§ 28 punkt 3)

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016 , füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

3 (3)

kontrollib vastutav töötleja isikukoodi alusel teovõime piiramist. Eelnõu § 11 küll ei näe

ette andmenõusolekusüsteemis teovõime andmete kogumist, kuid eelnõu § 29 lõike 3

punkt 3 näeb ette volituse andmisel, edasivolitamisel ja volituse tagasivõtmisel ka

lõppkasutaja teovõime piiramise andmete kogumise. Selgusetuks aga jääb andmekooseis.

Eelnõu § 30 lõike 2 punkti 2 järgi saab volituste haldamise andmestik teovõime piiramise

andmed rahvastikuregistrist, kuid ka selles sättes ei ole täpsustatud, milliseid andmeid

rahvastikuregistrist saadakse. Märgime, et teovõime piiramise andmed on seotud inimese

vaimse tervisega ehk tegemist on eriliiki isikuandmetega, mis tähendab, et nende andmete

töötlemine peab olema rangelt eesmärgistatud, minimaalselt sõnastatud ning selge

õigusliku alusega. Eelnõu tekstist aga ei nähtu, millises ulatuses neid andmeid

kontrollitakse, kas andmestikku salvestatakse kontrolli tulemus või alusandmed, millal

andmed kustutatakse ning kellel on neile juurdepääs. Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et juhul kui volituste haldamise süsteemi kogutavate

andmete koosseisu kuuluvad ka eriliigilised isikuandmeid, siis ei saa selle turvaklass olla

K1T1S1 ja turbeaste madal, vaid konfidentsiaalsus peaks olema vähemalt S2, mis

omakorda muudab ka turbeastet.

Kokkuvõttes leiame, et eelnõu vajab täpsustamist, et tagada regulatsiooni õigusselgus, ühtne

terminikasutus ning isikuandmete töötlemise aluste, osaliste rollide ja andmekoosseisude piisav

selgus. Eelnõu ja seletuskiri peavad olema omavahel kooskõlas, sh mõistete sisustamisel. Eelkõige

vajab täpsustamist andmeandja mõiste kasutus, kuna eelnõu normtekstis ja seletuskirjas on sellele

antud erinev sisu. Samuti tuleks üle vaadata sätted, millest ei nähtu piisava selgusega, kes ja

millises rollis andmeid andmekogusse esitab, töötleb ja väljastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144