Märgukiri

Direktor Ain Anslan

Viru Vangla

[email protected]

Teie 03.05.2026 nr

Meie 08.06.2026 nr 7-4/261169/2604895

Kirja avamine

Austatud vangla direktor

Avaldaja palus õiguskantsleril kontrollida, kas Viru Vanglal oli õigus avada õiguskantslerilt talle

saabunud kirja. Arvestades vangla selgitusi ning õiguskantslerile saabunud sarnaseid pöördumisi,

on alust arvata, et tegemist ei ole üksikjuhtumiga, vaid viimasel ajal levinud tavaga.

Kogutud teabe kohaselt oli vangla eelkontrolli käigus lisanud kinnipeetavale saabunud kirjale

märke „kontrollida“, ametnik avas ümbriku kinnipeetava juuresolekul ja kontrollis ümbriku sisu.

Kirja sisuga ametnik ei tutvunud. Vangla põhjendas kirja avamist vangistusseaduse (VangS) §-s

66 sätestatud vangla julgeoleku tagamise kohustusega, millega kindlustatakse, et vanglasse ei

satuks keelatud aineid ja esemeid.

Vangistusseaduse (VangS) § 29 lõiked 1 ja 4 koostoimes justiitsministri määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 50 lõikega 2 sätestavad sõnaselgelt, et erisubjektidelt (sh

õiguskantslerilt, kohtult, prokuratuurilt jne) kinnipeetavale saabunud kirju ei avata. Need antakse

kinnipeetavale üle suletud ümbrikus. Riigikogu on seega pidanud vajalikuks tagada sellise

kirjavahetuse kõrgendatud konfidentsiaalsuse. Ka vangla möönis õiguskantslerile antud vastuses,

et selline piirang lähtub usalduspõhimõttest, sest üldiselt ei ole põhjust arvata, et ametiasutused

edastaksid kinnipeetavatele keelatud aineid või esemeid.

See, et vanglaametnik avaldajale saadetud kirja sisuga ei tutvunud, ei muuda kirja avamist

õiguspäraseks. Ka vanglad on varem tunnistanud, et erisubjektilt saabunud kirja avamine on

õigusvastane isegi siis, kui ametnik kirja sisuga ei tutvu (nt TrtHKo 21.10.2022, 3-22-1384/33, p-

d 7.2-7.3).

Vangla viide VangS §-s 66 sätestatud julgeoleku tagamise kohustusele ei anna samuti piisavat alust

õiguskantslerilt ja teistelt erisubjektidelt saabuvate kirjade avamiseks. Julgeolekukaalutlustele

tuginedes ei ole lubatav laiendava tõlgenduse abil erinormides (VangS § 29 lg-d 1 ja 4, VSKE §

50 lg 2) sätestatud keelust kõrvale kalduda.

Kahtlemata on tähtis, et vangla takistaks kirjade kaudu keelatud ainete ja esemete jõudmist

vanglasse. Samuti ei saa välistada olukordi, kus vanglasse saabub kirju, mille on näiliselt saatnud

VangS § 29 lõikes 4 nimetatud erisubjektid.

2

Samas on võimalik üpris lihtsalt kontrollida, kas kirja on tõepoolest saatnud kirjale märgitud ja

VangS § 29 lõigetes 4 nimetatud isik või ametiasutus: selleks saab võtta saatjaga (sh Õiguskantsleri

Kantseleiga) ühendust telefoni või e-posti teel. Sellisele võimalusele viitas ka vangla oma vastuses,

märkides, et ühel juhul võeti näiteks ühendust advokaadibürooga kontrollimaks, kas büroo oli

kinnipeetavale kirja saatnud.

Ka kohtupraktikas on leitud, et erisubjektilt saabunud kirja avamist on võimalik vältida lihtsate

meetmetega. Olukorras, kus vangla avas kinnipeetavale välisriigi prokuratuurilt saabunud kirja,

märkis kohus, et tänapäevaste elektrooniliste tõlkelahendustega ei oleks ümbrikul oleva

võõrkeelse teabe tõlkimine olnud vanglaametnikule kuigivõrd koormav ega oleks oluliselt

pikendanud ka kinnipeetavale kirja üleandmist (vt TrtHKo 21.10.2022, 3-22-1384/33, p-d 13.2-

13.3). Selles lahendis leidis kohus, et õiguskantslerilt ja ka välisriigi prokuratuurilt kinnipeetavale

saadetud kirja avamine oli õigusvastane. Eksimust tunnistas ka vangla ise.

Leian, et Viru Vangla ei käitunud õigesti, kui avas õiguskantslerilt avaldajale saadetud kirja. Palun

järgige VangS § 29 lõigetes 1 ja 4 koostoimes VSKE § 50 lõikes 2 sätestatut ning hoiduge

kinnipeetavatele saabunud kirjade avamisest, kui kirja saatja on erisubjekt. Kui kahtlustate, et kiri

ei pruugi olla ehtne, saate seda kontrollida, näiteks võttes ühendust saatjaga.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Tartu Vangla, Tallinna Vangla, Justiits- ja Digiministeerium

Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404

[email protected]