Turism on majanduskasvu ja regionaalarengu mootor
Turismisektori ettepanekud Riigikogu valimisteks 2027
Turismisektor moodustab koos otsese ja kaudse mõjuga Eesti sisemajanduse koguproduktist 7%1, teenuste ekspordist 17% ning annab Statistikaameti andmetel tööd enam kui 30 000 inimesele. Iga turismisektoris kulutatud euro loob 0,46 eurot käivet teistes sektorites ja igalt külastaja eurolt laekub riigile keskmiselt 33 senti maksutulu. Turism on regionaalpoliitika ja sisejulgeoleku oluline tugisammas: see toob ettevõtluse ja teenused ka väljapoole suuri linnu, hoides Eesti maakohad elujõulised ning tugevdades riigi territoriaalset toimepidevust.
Sektori konkurentsivõime sõltub neljast asjast: õiglasest maksukeskkonnast, paindlikust ja kvalifitseeritud tööjõust, investeeringutest turundusse ja ühendustesse ning atraktiivsest taristust. Ettevõtjatele tuleb luua lihtne ja stabiilne ettevõtluskeskkond, kus halduskoormus on minimaalne ja ettevõtlusreeglid stabiilsed.
Käesolev dokument koondab Eesti turismiliitude ja sektori ettevõtjate seisukohad meetmetest, mille rakendamine on Riigikogu pädevuses.
1. Konkurentsivõimeline maksu- ja õigussüsteem
Turismi- ja toitlustussektori konkurentsivõime on otseses seoses maksukeskkonnaga. Eesti toitlustusettevõtted on jõudnud kriitilisse punkti: kogukasum on kukkunud 65%, puhaskasumimarginaal 4%-lt 1,4%-ni. Samal ajal jääb reguleerimata lühiajalise majutusturu tõttu riigil saamata hinnanguliselt 50 miljonit eurot maksutulu aastas. Sektori maksukeskkond vajab kohandamist Euroopa tasemele ja konkurentsivõime taastamist.
1.1. Alandada toitlustusteenuse käibemaks 24%-lt 13%-le.
Eestis kehtib toitlustusteenusele 24%, mis on Euroopa Liidu teine kõrgeim üldmäär ja eraldi soodusmäära toitlustusele pole. EL keskmine toitlustusele rakendatav käibemaks on 11%; Saksamaa alandas selle 2026. aastast 19%-lt 7%-le just sektori toetamiseks. Käibemaksu alandamine elavdaks majandust, taastaks Eesti toitlustussektori konkurentsivõime, säilitaks ligi 20 000 töökohta ja vähendaks noorte tööpuudust. Ühtlasi hoiaks see alal Eesti köögi rahvusvahelise nähtavuse, sealhulgas Michelini giidi huvi Eesti turu vastu, ning toetaks kogu tarneahelat (talunikke, kalureid, väiketootjaid, õlle- ja veinitootjaid, pagareid, logistikuid jt), kelle elujõud sõltub otseselt toitlustussektori käekäigust.
1.2. Säilitada majutusteenuse vähendatud käibemaksumäär.
Tegemist ei ole soodustusega, vaid haldusliku lihtsustamisega: turistide majutus on oma olemuselt eksport (0% käibemaks), kuid turistide ja kohalike eristamise asemel kehtib kogu majutusele üks madalam määr.
1.3. Kehtestada lühiajalisele üürimajutusele selge õiguslik raamistik.
Lühiajaline üürimajutus kasvab kiiremini kui ametlik majutus. Näiteks Tallinnas moodustab see ligi 20% kogu majutusmahust, kuid tegutseb väljaspool hotellindusele kehtivaid nõudeid, järelevalvet ja maksukohustusi. Vajalik on majutusteenuse seaduslik defineerimine, üleriigiline majutusüksuste register, külaliste registreerimise ja statistika esitamise kohustus alates esimesest voodikohast, online-platvormide kohustus kontrollida registreerimisnumbrit ning kohalike omavalitsuste otsustusõiguse laiendamine. Reeglistamine elavdaks majandust ja tugevdaks sisejulgeolekut: tooks riigieelarvesse täiendava maksutulu, annaks riigile ülevaate Eestis viibivatest külalistest ning usaldusväärsed andmed turismi planeerimiseks.
2. Kvaliteetne ja paindlik tööjõud
Turismisektor on üks Eesti suuremaid teenindussektori tööandjaid (~30 000 töötajat). Töö iseloom toob kaasa kõrge voolavuse ning kohalik töötaja valib üha enam teisi sektoreid. Ukraina sõjapõgenikud, kes on viimastel aastatel olnud sektori jaoks olulised, hakkavad naasma kodumaale. Sektor vajab korraga välismaalt täiendavat tööjõudu ning kohalikku tugevamat kutseharidust.
2.1. Muuta välismaalaste seadust majutus- ja toitlustussektori tööjõu tagamiseks.
Lubada sektori tööandjatel värvata kolmandate riikide kodanikke 3-aastase tähtajalise elamisloa alusel väljaspool sisserände piirarvu töölepingu olemasolul. Elamisloa pikendamise tingimused saab siduda eesti keele omandamise ja kohanemisega, mis annab tööandjale mõtte töötajat koolitada ja töötajale aega kohaneda.
2.2. Siduda turismiharidus, sh kutseharidus, ettevõtjate vajadustega.
Turismiharidust tuleb uuendada koostöös ettevõtjatega, et õppekavad vastaksid paindlikult ja kiirelt tööturu ootustele ning toetaksid nii juhtimisoskuste, digivõimekuse, müügi- ja teeninduspädevuste kui ka rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu.
3. Sihistatud strateegia ja turundus
Kõrgema lisandväärtusega külastajate Eestisse toomine eeldab järjepidevat sihistatud turundust prioriteetsetel turgudel. Geopoliitilised pinged on tõstnud nõudluse Eesti kui turvalise sihtkoha kuvandi süsteemse hoidmise järele veelgi kõrgemale.
3.1. Jätkata rahvusvaheliste konverentside ja sündmuste toetusmeedet (RSK) stabiilse rahastusega.
Perioodil 2023–2026 on meetmest toetatud 48 konverentsi (majanduslik mõju 16,4 mln €) ja 39 sündmust (majanduslik mõju 39,8 mln €). Konverentside ja suursündmuste maaletoomine on otsene viis kõrgema lisandväärtusega külastajate Eestisse toomiseks ning hooajalisuse tasandamiseks.
3.2. Suurendada Visit Estonia rahastustust ja sihistatud turundustegevus prioriteetsetel lähteturgudel.
Suurendada Visit Estonia turunduse rahastust vähemalt 20%, sest rahvusvaheline konkurents ning geopoliitiline asukoht nõuavad suuremat panustamist turundusse.
3.3. Lisada terviseturism riiklikusse turismistrateegiasse
Säilitada Turismistrateegia neli kõrge potentsiaaliga fookusvaldkonda — kultuuri-, toidu-, loodus- ja äriturism — ning lisada terviseturism, mille mõju Eesti turismitulule on jätkuvalt oluline. Strateegia peab koordineerima tervishoiu, spaa, taastusravi-, majutus- ja rahvusvahelise turunduse arengut ning tuginema andmepõhisele turuprognoosile, et lähiaastate märkimisväärsed investeeringud spaa- ja terviseturismi objektidesse oleksid tasuvad.
3.4. Luua riiklikult koordineeritud kriisikommunikatsiooni süsteem rahvusvahelistele külastajatele.
Mitmekeelsed hoiatussõnumid, selged tegevusjuhised kriisiolukordadeks ning kompensatsioonimehhanism reisikorraldajatele rahvusvaheliste kriiside mõjude (nt Lähis-Ida) leevendamiseks.
4. Rahvusvahelised ühendused
Rahvusvahelised ühendused — eeskätt lennuühendused — on kriitilise tähtsusega Eesti majanduse, ekspordi, turismi ning riigi rahvusvahelise nähtavuse jaoks. Euroopa äärealal asuva väikeriigina sõltub Eesti otseselt sellest, kas ja kui tihedalt oleme ühendatud peamiste sihtturgude ja rahvusvaheliste sõlmpunktidega. Otselennud, nende sihtkohtade arv ja lennugraafikute sagedus määravad, kas turistid ja ärireisijad Põhjamaadest, Suurbritanniast, Saksamaalt ja teistelt võtmeturgudelt jõuavad Eestisse.
4.1. Jätkata EISi liinifondi tegevusi ja suurendada fondi mahtu uute lennuliinide avamise ja välisturistide Eestisse toomise toetamiseks.
Fond toetab uute lennuliinide avamist ja välisturistide Eestisse toomist. Kuna lennufirmade liini-otsused tehakse mitmes konkureerivas pealinnas paralleelselt, vajab Eesti püsivat ja piisava mahuga fondi, mitte ühekordseid toetusi.
4.2. Suunata lennujaama kasum lennuühenduste arendamiseks ja tagada Tallinna lennujaama julgestustoetuse jätkumine riigieelarvest, et hoida Tallinna lennujaama tasud rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.
4.3.Jätkata Tartu rahvusvaheliste lennuühenduste toetamist ning regionaalsete lennujaamade tegevuskulude katmist piirkondliku ettevõtluse ja turismi arendamiseks.
Regionaalsed lennujaamad on piirkondliku ettevõtluse ja turismi arendamise eeldus. Tartu rahvusvaheliste lennuühenduste ja regionaalsete lennujaamade (Kuressaare, Pärnu, Kärdla) toimimine vajab riigi järjepidevat tuge.
4.4. Analüüsida avaliku teenindamise lepingute (PSO, liinihanked) võimalikkust strateegiliselt olulistel lennusuundadel, kus turupõhised ühendused ei ole piisavad.
Kaardistada strateegilised lennusuunad, kus turupõhised ühendused ei taga piisavat sagedust, stabiilsust või aastaringset teenust, ning vajadusel rakendada avaliku teenindamise lepinguid (PSO/liinihanked) selgete majandus- ja turismimõjude alusel.
5. Tartistu ja siseriiklik transport
5.1. Tagada riiklik kaasfinantseering multifunktsionaalse konverentsi- ja sündmuskeskuse rajamiseks Tallinnasse.
MKM-i ja EIS-i tasuvusanalüüside põhjal annab keskus juba esimese 10 aastaga otsest maksutulu 68 miljonit eurot, loob ~500 püsivat töökohta ja 12–18 miljonit eurot aastast lisandväärtust. Rajamine on võimalik era- ja avaliku sektori koostöös, kuid eeldab riikliku kaasfinantseeringu kindlustamist. Kavandatav suurhall, mida igati toetame, ei asenda kaasaegset konverentsikeskust.
5.2. Tagada maapiirkondade ligipääsetavus.
Konkurentsivõimeline maaturism eeldab korras teid, toimivat ühistransporti, väikesadamate vastuvõtuvõimekust ning turvalist juurdepääsu külastusobjektidele.
5.3. Luua riiklik fond turismiobjektide kaasajastamiseks ja rajamiseks.
Eesti turismiobjektide võrgustik — muuseumid, külastuskeskused ja muud kultuuri või loodusega seotud sihtkohad — vajavad nii kaasajastamist kui täiendamist nii regioonides kui linnades. Sellised objektid ei tasu äriliste investeeringutena ennast ära ja operaatorite omaosalus ei saa olla suur, kuid pärast investeeringut peaksid need olema isemajandavad. Fond, millest saab taotleda vahendeid kaasajastamiseks ja uute objektide rajamiseks, parandaks Eesti turismitoodete kvaliteeti ja kasvataks külastajate arvu ka väljaspool peamisi tõmbekeskusi.
Ettepanekutele on allakirjutanud
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) · Eesti Konverentsibüroo (EKB) · Eesti Turismifirmade Liit (ETFL) · Eesti Spaaliit · MTÜ Eesti Maaturism · Eesti Suuratraktsioonide Liit · AS Tallinna Lennujaam · AS Tallinna Sadam