Päästeseaduse ja Siseministri 21. detsembri 2016. a määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmise ettepanekute esitamine

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Siseministeerium

[email protected]

08.06.2026 nr 2-1/3992-1

Päästeseaduse ja Siseministri 21.

detsembri 2016. a määruse nr 38

„Päästeinfosüsteemi asutamine ja

päästeinfosüsteemi pidamise

põhimäärus“ muutmise ettepanekute

esitamine

Päästeametis on tõusetunud vajadus päästeseaduse (edaspidi PäästeS) ja Siseministri 21.

detsembri 2016. a määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise

põhimäärus“ (edaspidi määrus) täiendamiseks seoses päästeinfosüsteemi kantavate andmete

ning nendele ligipääsu andmisega.

Päästeseaduses teha järgmised muudatused:

1. paragrahvi 9 lõige 1 täiendada punktiga 6:

„6. Varjendite ja varjumiskohtade andmed nõuete täitmise kontrollimiseks ja järelevalve

korraldamiseks, kriisiolukordadeks valmistumiseks ja Päästeameti töö korraldamiseks.“.

Selgitus: HOS § 161 lg 2 sätestatakse Päästeametile uus ülesanne korraldada varjumist, mis

hõlmab varjumiseks valmistumist, avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega

hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstushoone tavapärase kasutajate

arvu järgi, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise nõuded ning

EhS-ga antakse Päästeametile õigus teha riiklikku järelevalvet nii avalikule kui ka

mitteavalikule varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. Eelnimetatu osas tekib vajadus

varjendite ja varjumiskohtadega seotud andmete kogumiseks ja töötlemiseks. Päästeameti

hinnangul ei kata praegused PäästeS § 9 lg 1 p 1-5 olukorrad ära varjenditega ja

varjumiskohtadega seotud andmete kogumist. Muudatus on vajalik, et tuua ka PäästeS-i

õiguslik alus määruse alusel kogutavate andmete töötlemiseks.

2. paragrahvi 9 lõiget 23 täiendada punktiga 4:

„4) päästeinfosüsteemi kantud tuleohutusülevaatuse andmed.“.

Selgitus: PäästeS-i § 9 lõiget 2³ tuleb täiendada punktiga 4, et võimaldada päästeinfosüsteemis

avalikkusele kättesaadavaks teha päästeinfosüsteemi kantud tuleohutusülevaatuse andmed. See

on sisuliselt analoogne juba sama lõike punktides 1–3 sätestatud andmete avalikustamisega,

mille eesmärk on teha kättesaadavaks info elukeskkonnast tulenevate ohtude kohta

2 (10)

(järelevalvemenetluse tulemusel jõustunud ettekirjutuste loetelu, kemikaaliohutuse andmed

ning päästeinfosüsteemi kantud küttesüsteemi korrashoiu andmed).

Tuleohutusülevaatus on tuleohutuse seaduse tähenduses tuleohutusteenus ning selle akt

esitatakse päästeinfosüsteemi siseministri määruses sätestatud korras. Muudatus on vajalik, et

suurendada elukeskkonna tuleohutusalast läbipaistvust ning toetada kohustuslikku

tuleohutusülevaatuse täitmist.

Samas tuleb avalikustada üksnes hoonepõhine ülevaatuse staatus ja kokkuvõtlik tulemus,

välistades isikuandmete ja detailse puuduste kirjelduse (selle välistab ka PäästeS § 9 lg 23 enda

sõnastus).

PäästeS § 9 lõike 2³ täiendamine tuleohutusülevaatuse andmetega ei muuda päästeinfosüsteemi

andmekoosseisu kogumise põhimõtteid, kuna tuleohutusülevaatuse andmed ja akti esitamine

päästeinfosüsteemi on juba kehtiva õiguse alusel ette nähtud. Muudatus mõjutab eelkõige

andmete avalikustamist.

Siseministri 21. detsembri 2016. a määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja

päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ teha järgmised muudatused:

3. paragrahvi 51 lõiget 4 muuta järgmiselt:

„(4) Ohutuse andmestikus on ehitise tulekahju, tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve-

ja kooskõlastamismenetluse, varjendite ja varjumiskohtade, tulekahjus hukkunu ja vigastatu,

ohutusalase nõustamise ning ohutusalase koolitus- ja teavitustegevuse andmed.“.

Selgitus: Seoses hädaolukorra seaduse (HOS) § 161 – 164 reguleerituga ning Vabariigi Valitsuse

määruse "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning

varjumisplaani koostamise kord" määrusega tõusetub vajadus ka varjendite ja varjumiskohtade

andmestik määrusesse sisse tuua. Seega tuleb selles osas täiendada infosüsteemi ülesehituse

andmeid §-s 51.

4. paragrahvi 6 lõiget 1 täiendada punktiga 12 järgmiselt: „12) varjendite ja varjumiskohtade andmed.“.

Selgitus: Määruse § 6 lg-s 12 varjendite ja varjumiskohtade andmekoosseisu sisse toomisega

on vajalik täiendada ka määruse § 6 lg-t 1, kus on üldisemalt välja toodud kogutavad

andmekoosseisud.

5. Paragrahvi 6 lõige 4 täiendada punktiga 12 ja sõnastada järgmiselt:

„demineerimistööle kaasatud isiku andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi;“ Selgitus: Kehtiva määruse § 6 lg 4 sätestab päästeinfosüsteemi kantavad demineerimistöö

andmed. Kehtiv määrus ei võimalda kanda päästeinfosüsteem demineerimistööle kaasatud

vabatahtliku ehk abidemineerija andmeid.

Abidemineerijad osalevad demineerimistööl koos demineerijatega ja nad on planeeritud

valvevahetusse koos valmis oleva isikkoosseisuga ehk koos demineerijatega. Kuigi

demineerimistöö andmed sisaldavad punktis 5 nimetatud abijõu andmeid, ei ole võimalik abijõu

all mõista abidemineerijaid, kuivõrd varasem määruse seletuskiri sedastab järgmist: Väljakutsel

osalejate (meeskonna) koosseis kirjutatakse iga väljakutse juurde. Lisaks märgitakse kaasatud

abijõud (pole isikustatud, lisatakse ainult asutuse nimi). Väljakutsel osalejate nimed on olulised

lõhkematerjali mahakandmisel, sündmuse kohta ütluste andmisel jm.

3 (10)

See eristus on oluline, kuna demineerimistöödega seotud andmed, sealhulgas väljakutsel

osalenud isikute nimed, on vajalikud muu hulgas lõhkematerjali mahakandmisel, sündmuste

asjaolude selgitamisel, ütluste andmisel ning muude õiguslike ja menetluslike toimingute

läbiviimisel.

Arvestades abidemineerijate tegelikku rolli demineerimistöödel ning nende kuulumist

operatiivsesse meeskonda, on vajalik täiendada regulatsiooni selliselt, et päästeinfosüsteemi

oleks võimalik kanda ka abidemineerijate isikustatud andmed samaväärselt teiste

demineerimistööl osalevate isikutega.

6. paragrahvi 6 lõige 5 sõnastada järgmiselt:

„(5) Ehitise tulekahju andmed on: 1) täpsustatud sündmuse liik;

2) täpsustatud sündmuse toimumiskoht;

3) asustustihedus (aadressiandmete alusel);

4) andmed tulekahju tuleleviku, tekkepiirkonna, koldekoha kohta;

5) ehitise kasutusviis, kasutusotstarve ja kasutuses olek;

6) ehitise üldpind, ehitusaasta ja kasutusloa olemasolu;

7) ehitise materjal ja tuleohuklass;

8) ehitise kütteliik, tahkekütte korral viimase puhastamise kuupäev;

9) andmed enesekontrolli tuleohutusaruande kohustuse kohta ja ehitise viimase kontrollimise

aeg;

10) andmed tuleohutuspaigaldiste kohta, sh suitsuanduri kohustuslikkus, paigaldus ja

toimimine ning vingugaasianduri toimimine;

11) arvestuslik hinnang varalise kahju ning päästetud vara kohta;

12) hukkunu, vigastatu, päästetu, pääsenu ja evakueeritu täpsustatud andmed, sealhulgas nende

arv, vanus ja sugu;

13) sündmuskohal viibinud päästeametniku nimi ja sündmuskohal viibimise aeg;

14) sündmusega seotud menetlustoimingud ja menetlused;

15) tulekahju tekkepõhjuse andmed;

16) tuleohutusnõude rikkumine;

17) andmed kindlustuse kohta;

18) tulekahju põhjustaja sugu, vanus ning demograafiline ja sotsiaalne profiil;

19) tulekahjuga seotud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andmed, sellelt saabunud

tulekahjuteate ja tulekahjuteate tühistamise andmed, sealhulgas tühistamise aeg, tühistaja,

kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber;

20) tubakatoodete info;

21) andmed tehnosüsteemide seotuse kohta tulekahju tekkepõhjusega, sealhulgas

tehnosüsteemi liik ja seotuse kirjeldus;

22) andmed tulekahju ennetamisvõimaluste kohta, sealhulgas tuvastatud riskitegurid ja

soovituslikud ennetusmeetmed;

23) sündmuse protokolli kinnitamise ja muutmise andmed, sealhulgas kinnitaja ja muutja nimi

ning kinnitamise ja muutmise aeg;

24) andmed sündmusega seotud dokumentide kohta, sealhulgas dokumentide liik (nt foto,

skeem, memo, kirjavahetus), loomise või lisamise aeg.“.

Selgitus: Käesoleva ettepaneku eesmärk on viia määruse § 6 lg 5 andmekoosseis vastavusse

tegeliku andmekogumise praktikaga, tagada andmete töötlemise eesmärgipärasus ning

vähendada normis sisalduvaid andmeelemente, mida praktikas enam ei koguta või mida

kogutakse teistsugusel kujul. Selliselt tagatakse, et töödeldavad andmed oleksid asjakohased ja

piirduksid sellega, mis on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks.

Lisaks täpsustatakse andmekoosseisu nii, et see kajastaks reaalselt talletatavaid

4 (10)

tulekahjujuhtumi spetsiifilisi andmeid ning väldiks päästesündmuse üldandmete dubleerimist.

Määruse § 6 lg 3 võimaldab päästesündmust kirjeldada üldiselt. Määruse 6 lg 5 spetsiifilise

ehitise tulekahju detailandmestiku (ehitise omadused, tulekolde/leviku detailid,

tuleohutuspaigaldised, varakahju, rikkumised, kindlustus, põhjustaja sotsiaalne profiil jne).

Detailsemad andmed võimaldavad teostada efektiivsemalt tulekahjude põhjuste, leviku ja

ennetusmeetmete analüüsi ning järelevalvet.

Määruse § 6 lg 5 toodud loetelu osas:

- tuleb korrigeerida andmeelemente, mida kogutakse teisiti (nt asustustihedus, tulekolde

tuvastatuse märge, tulelevik, ehitise üldpind, tuleohuklass, tahkekütte korral

puhastamise kuupäev, tuleohutuspaigaldiste detailid);

- tuleb tunnistada kehtetuks andmeelemendid, mida praktikas enam ei koguta (nt

kahjustunud sisustuse/seadmete andmed). Varem kogutud andmed säilivad

infosüsteemis endiselt;

- tuleb lisadaandmeelemendid, mida praktikas kogutakse, kuid mida kehtiv määrus ei

kata (nt protokolli kinnitamise/muutmise andmed, sündmusega seotud dokumentide

andmed/viited).

Kehtivas määruse § 6 lg 5 p-s 1, 2, 5, 13, 15, 16, 19, 20, 23 ja 24 märgitud andmeid praktikas

kogutakse ning nende punktide säilimine senisel kujul on vajalik. Määruse § 6 lg 5 p-d 11 ja 12

tuleb tunnistada kehtetuks, kuivõrd nende puhul ei ole praktilist tarvidust andmeid koguda.

Samuti tuleb tunnistada kehtetuks määruse § 6 lg 5 p 6, mille puhul kogutakse andmeid

päästetööde andmestikku ning p 7, mis tõstetakse kokku p-ga 4.

Muuta tuleb määruse § 6 lg 5 p 3, 4, 8, 9, 10, 14, 15, 17, 18, 21 ja 22 järgmistel põhjustel:

- muuta tuleb asustustihedust käsitlevat punkti (p 3). Kehtiv sõnastuses tuleb lisaks

asustustihedusele määrata lähima naabri kaugus, kuid praktikas tuletatakse asustuse

iseloom aadressiandmete põhjal ning lähima naabri kaugust eraldi ei koguta. Seetõttu

tuleb täpsustada punkti selliselt, et see hõlmab vaid asustustiheduse andmeid, kuid ei

eelda enam naabri kauguse hindamist;

- täpsustada tuleb tulekolde asukoha käsitlevat punkti (p 4). Kehtiv sõnastus eeldab

konkreetselt määratletavat asukohta, kuid praktikas kajastatakse seda sageli kui märget

kolde tuvastamise kohta (tuvastatud/ei ole tuvastatud) koos täpsustava kirjeldusega (nt

tekkepiirkond ja koldekoha täpsustus). Muudatusega sõnastatakse punkt nii, et see

kataks tulekahju tekkepiirkonna ja koldekoha andmed viisil, mis võimaldab esitada nii

tuvastatuse kui ka täpsustuse. Nii on võimalik vältida ebarealistlikku nõuet alati

konkreetset koldeasukohta määratleda.

- Korrigeeritakse tule levikut puudutavat ning tuuakse p-s 7 toodud andmed p-i 4.

Kehtivas redaktsioonis tuleb täpsustada sündmuskoha tule ja suitsu leviku andmed, kuid

praktikas kogutakse tule leviku info (nt kas tuli väljus tekkepiirkonnast), mitte suitsu

levikut eraldi.

- täiendatakse ehitise iseloomustavaid andmeid (p 8). Kehtiv punkt, mis käsitleb ehitise

ehitusaastat ja kasutusloa olemasolu, ei kata praktikas vajalikku ja kogutavat ehitise

üldpinda. Muudatusega lisatakse samasse punkti ehitise üldpind, et tagada tulekahju

ulatuse, riskitegurite ja kahjuanalüüsi parem võrreldavus ning sidusus ülejäänud

tulekahju andmestikuga.

- täpsustatakse ehitise konstruktiivseid tunnuseid (p 9). Kehtivas määruses on eraldi

ehitise materjal, kuid praktikas kasutatakse lisaks EHR-is märgitud andmetele ka

tuleohuklassi. Seetõttu täiendatakse punkti nii, et see hõlmaks ehitise materjali kõrval

ka tuleohuklassi.

- kütteliigi punkti (p 10) täiendatakse omakorda sellega, et tahkekütte korral tuleb

määrata ka viimase küttesüsteemi puhastamise kuupäev. Kehtiv sõnastus seda lisainfot

ei kata.

- täpsustada tuleb ka tuleohutuspaigaldiste andmed (p 14). Kehtiv sõnastus mainib

suitsuanduri paigaldamise nõuetekohasust, kuid praktikas kogutakse laiemalt

paigaldiste olemasolu ning suitsuanduriga seotud kohustuslikkuse, paigalduse ja

toimimise infot. Lisaks ka vingugaasianduri toimimise infot. Seetõttu sõnastatakse

5 (10)

punkt ümber selliselt, et see hõlmaks tuleohutuspaigaldiste andmeid tervikuna, sh

suitsuanduri kohustuslikkust ja toimimist ning vingugaasianduri toimimist.

- Päästetud vara ja varalise kahju osas (p 15) tuleb täpsustada, et tegemist on hinnanguga

varalise kahju suuruse kohta.

- menetluse läbiviijat puudutavas punktis (p 17) tuleb täpsustada kogutavat infot. Kehtiv

määrus eeldab lisaks nimele ka ametikohta andmete kogumist, kuid praktikas kogutakse

enamasti vaid menetleja nimi. Täiendavalt on vajalik kajastada sündmuskohal viibimist

(viibimise aeg);

- p 18 puhul tuleb eemaldada termini „sündmuskohal“ näol piirang, mille kohaselt seob

sõnastus menetlustoimingud ja menetlused üksnes sündmuskohaga. Praktikas tehakse

toiminguid ja menetlusi ka sündmusega seoses ilma sündmuskohal viibimata;

- kindlustusega seotud andmetest (p 21) tuleb täpsustada punkti selliselt, et lisaks

kindlustuse olemasolule kogutakse ka andmeid kindlustuse kohta (sh kindlustusandja).

Seetõttu muudetakse kõnealune punkt sõnastada üldisemaks, et see kataks tegeliku

kogutava info;

- täpsustada tuleb tulekahju põhjustaja tunnustega kogutavaid andmeid (p 22). Kehtiv

sõnastus sisaldab terminit „toimetulek“. Sõnastust tuleb muuta nii, et eemaldatakse

„toimetulek“ ning asendada sõnastus üldisema demograafiline ja sotsiaalne profiiliga.

See annab võimaluse lisada muuseas andmed tulekahju põhjustaja arvatava erivajaduse

kohta, mida praktikas kogutakse.

Määruse § 6 lg-t 5 tuleb täiendada punktidega 21-24, mis toob määrusesse sisse andmed,

mille kogumise praktiline vajadus on tõusetunud töö käigus. Nendeks on andmed

tehnosüsteemide seotuse kohta tulekahju tekkepõhjusega, sealhulgas tehnosüsteemi liik ja

seotuse kirjeldus; andmed tulekahju ennetamisvõimaluste kohta, sealhulgas tuvastatud

riskitegurid ja soovituslikud ennetusmeetmed; sündmuse protokolli kinnitamise ja

muutmise andmed, sealhulgas kinnitaja ja muutja nimi ning kinnitamise ja muutmise aeg;

andmed sündmusega seotud dokumentide kohta, sealhulgas dokumentide liik (nt foto,

skeem, memo, kirjavahetus), loomise või lisamise aeg ning viide dokumendi asukohale.

7. paragrahvi 6 lõike 6 punkti 11 muuta järgmiselt:

„11) ehitise omaniku või valdaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või nimi, registrikood ning e-posti aadress ja telefoninumber.“.

Selgitus: Tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse

lihtsustamiseks on põhjendatud koguda ka ehitise omaniku sideandmeid, sest sarnaselt

kogutakse näiteks määruse § 6 lg 6 p 151 kohaselt korstnapühkija või pottsepa sideandmeid.

8. paragrahvi 6 lõike 6 punkt 151 muuta järgmiselt:

„151) andmed küttesüsteemi puhastamisega seotud tegevuste, küttesüsteemi tehnilise

seisukorra, ohutuse ja ehitamise kohta, ning küttesüsteemi puhastamisega seotud isiku ees- ja

perekonnanimi, isikukood või nimi ja registrikood, e-posti aadress ja telefoninumber ning

korstnapühkija, pottsepa või tuleohutuseksperdi ees- ja perekonnanimi, isikukood,

kvalifikatsiooni nimetus, kutsetunnistuse number ja selle kehtivusaeg ning e-posti aadress ja

telefoninumber.“.

Selgitus: Muudatusega saab viia andmekoosseisu vastavusse reaalse praktikaga. Lisaks

korstnapühkijale ja pottsepale teevad küttesüsteemidega seotud ekspertiise ja koostavad neid

puudutavaid dokumente ka tuleohutuseksperdid (tase 6). Seetõttu tuleb § 6 lg 6 p-s 151 loetletud

teenuseosutajate ringi täiendada tuleohutuseksperdiga, et määrus kajastaks kõiki pädevaid

tegijaid ühtselt.

6 (10)

9. paragrahvi 6 täiendada lõikega 12 järgmiselt:

„(12) Varjendite ja varjumiskohtade andmed on:

1) varjendi ja varjumiskoha omaniku või valdaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood

või nimi, registrikood ning e-posti aadress ja telefoninumber;

2) andmed varjendi ja varjumiskoha liigi kohta;

3) varjendi ja varjumiskoha asukoha andmed;

4) varjendi ja varjumiskoha rajamise või kasutuselevõtu aasta;

5) varjendi ja varjumiskoha tegelik varjumise pind;

6) varjendisse ja varjumiskohta planeeritud inimeste arv;

7) varjendi klass;

8) andmed varjendi ja varjumiskoha nõuetele vastavuse kohta.“.

Selgitus: HOS § 161 lg 2 sätestab, et varjumist korraldab Päästeamet. Varjumise korraldamine

hõlmab varjumiseks valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja

teavitamist. HOS ning varjendite ja varjumiskohtade nõudeid reguleeriva määruse rakendamine

eeldab, et riigil on ühtne, ajakohane ja kontrollitav ülevaade varjendite ja varjumiskohtade

olemasolust, asukohast, mahutavusest ning nõuetele vastavusest. Selleks on vajalik anda selge

õiguslik alus varjendite ja varjumiskohtade andmete töötlemiseks ning määratleda kogutavate

andmete koosseis. Andmekoosseise on vaja järgmistel põhjustel:

- Omaniku või valdaja kontaktandmete kogumine on vajalik objekti eest vastutava isiku

kindlakstegemiseks, ettekirjutuste ja järelevalvetoimingute tegemiseks ning on vahetu

kõrgendatud ohu korral kiireks kontakti saamiseks, et varjumiskohti kiirelt nt avada.

- Varjendi või varjumiskoha liigi andmete kogumine võimaldab eristada varjendit ja

varjumiskohta. Sellest sõltub vastavus varjendite eelnõus sätestatud nõuetele.

- Varjendi ja varjumiskoha asukohaandmete kogumine on vajalik varjendite

kaardistamiseks, piirkondliku katvuse analüüsiks ning operatiivseks suunamiseks ja

teavituseks.

- Andmed varjendi ja varjumiskoha rajamise aasta kohta annavad võimaluse hinnata

üldist seisukorda ning elutsüklit. Vanemate objektide puhul võib suurem olla tõenäosus,

et taristu ei vasta tänapäevastele nõuetele.

- Andmed tegeliku varjumise pinna kohta on vajalikud mahutavuse ja ruuminõuete

kontrolliks ning varjumisvõimekuse arvutamiseks.

- Planeeritud inimeste arv on vajalik varjumisvõimekuse hindamiseks ning vahetu

kõrgendatud ohu korral korralduslike otsuste tegemiseks.

- Andmed kaitseklassi kohta on vajalikud, et hinnata objekti kaitsevõimet ning sobivust

erinevate ohtude korral.

- Andmed varjendi ja varjumiskoha nõuetele vastavuse kohta on vajalikud järelevalveks

ja riskihindamiseks. Nõuded varjendile ja varjumiskohale tulenevad Vabariigi Valitsuse

määrusest "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise

põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord".

10. paragrahvi 61 muuta ja sõnastada järgmiselt:

㤠61. Andmelattu kantavad andmed

(1) Andmelattu kantakse käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud päästetööks

valmis oleva isikkoosseisuga seotud andmed.

(2) Andmelattu kantakse järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud päästetöö

andmed:

1) punktides 1–5 ja 7 nimetatud andmed;

2) punktis 9 nimetatud objektiga seotud isiku andmed, välja arvatud isikukood või sünniaeg;

3) punktis 10 nimetatud andmed;

4) punktis 11 nimetatud andmed, välja arvatud isikukood või sünniaeg.

7 (10)

(3) Andmelattu kantakse järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 4 nimetatud

demineerimistöö andmed: 1) punktides 1–4 ja 9 nimetatud andmed;

2) punktis 10 nimetatud hukkunute, vigastatute, päästetute, evakueeritute ja pääsenute arv. (4) Andmelattu kantakse käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud ehitise tulekahju andmed.

(5) Andmelattu kantakse järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 6 nimetatud tuleohutusteenuse

osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmed:

1) punktides 1-5 nimetatud andmed;

2) punktides 71, 8 - 12 nimetatud järelevalve- ja enesekontrolli andmed;

3) punktis 14, 15,151 ja 16 nimetatud tuleohutust kirjeldavad tehnilised andmed;

4) punktis 19 - 20 nimetatud kooskõlastusmenetluse andmed.

(6) Andmelattu kantakse järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 7 nimetatud tulekahjus

hukkunu ja vigastatu andmed:

1) punktides 1 ja 5–13 nimetatud andmed;

2) punktis 14 nimetatud eluruumide tuleohutuse seisukord;

3) punktides 16–18, 20–22, 24 ja 25 nimetatud andmed.

(7) Andmelattu kantakse käesoleva määruse § 6 lõikes 8 nimetatud muus päästesündmuses

hukkunute ja vigastatute arv.

(8) Andmelattu kantakse käesoleva määruse § 6 lõike 9 punktides 1 ja 3–23 nimetatud vees

uppunud isiku ja uppumisega seotud veeõnnetuse andmed, välja arvatud punktis 6 nimetatud

eluaseme tüüp.

(9) Andmelattu kantakse käesoleva määruse § 6 lõikes 10 nimetatud ohutusalase nõustamise

andmed.

(10) Andmelattu kantakse käesoleva määruse § 6 lõikes 11 nimetatud ohutusalase koolitus- ja

teavitustegevuse andmed.

(11) Andmelattu kantakse käesoleva määruse § 6 lõikes 12 varjendite ja varjumiskohtade

andmed.

(12) Andmelattu kantakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust Päästeameti

isikkoosseisu andmed, asendusteenistujate andmed ja vabatahtlike andmed Päästeameti

tegevusse kaasamiseks.

Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus olevaid andmeid edastatakse osaliselt

päästeinfosüsteemi ja andmelattu. Andmete süstemaatiline edastamine võimaldab vähendada

eraldiseisvate päringute mahtu ning lihtsustab erinevate infosüsteemide vahelist

andmevahetust. Selle tulemusena paraneb tööprotsesside sujuvus ning suureneb

organisatsioonisisene efektiivsus.

Automaatne andmeedastus vähendab oluliselt käsitsi andmete sisestamisest tulenevaid

võimalikke vigu, mis omakorda tõstab andmete usaldusväärsust ja kvaliteeti.

Kvaliteetsed, ajakohased ja omavahel kooskõlas olevad andmed loovad parema aluse

analüüsideks ning otsuste tegemiseks. See on eriti oluline valmisoleku planeerimisel, kus täpne

ja usaldusväärne info personali, ressursside ja tööjõukulude kohta võimaldab tõhusamalt

hinnata vajadusi ning reageerida muutuvatele olukordadele.

Selgitus: Määruse § 61 sõnastatakse uues sõnastuses. Muudatusega täpsustatakse andmelaos

kuvatavaid ja analüüsitavaid andmeid. Kuna andmelao kasutuselevõtul ei olnud võimalik kõiki

infosüsteemides olevaid andmeid koheselt andmelattu tuua, toimub andmete liidestamine ja

kättesaadavuse suurendamine järk-järgult.

Lõike 2 punktis 1 koondatakse § 6 lõike 3 punktides 1–5 ja 7 nimetatud andmed ühte

loeteluossa, et vältida dubleerimist ning tagada, et andmelattu kantavate andmete loend kataks

terviklikult päästetöö põhiandmed.

Lõike 2 punktis 3 täpsustatakse, et § 6 lõike 3 punktis 10 nimetatud isikute kohta kantakse

andmelattu lisaks arvule kavanus ja sugu, kuna need andmed on aruandluses vajalikud ning on

andmelaost reaalselt kättesaadavad.

Lõike 2 punktides 2–4 sätestatakse, et objektiga seotud isiku ning sündmuse oletatava

8 (10)

põhjustajaga seotud andmetestei kanta andmelattu isikukoodi ega sünniaega.

Lõikes 4 sätestatakse, et andmelattu kantakse ehitise tulekahju andmed täies ulatuses. Praktikas

edastatakse ehitise tulekahju andmestik andmelattu ühtse teenusena, mistõttu ei ole andmete

erandlik loetlemine vajalik

Lõikes 5 lisatakse andmelattu kantavate andmete hulka § 6 lõikes 6 nimetatud

tuleohutusteenuse osutamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmed.

Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse, et andmelattu kantakse kõik § 6 lõigetes 10 ja 11 nimetatud

andmed. Praktikas on need andmed andmelaos aruandluseks juba kasutusel ning senine

erandlik loetelu ei kajastanud tegelikku andmekoosseisu.

Lisada tuleb lõige 11 seoses sellega, et määruse § 6 lõikes 12 kuvatakse varjendite ja

varjumiskohtade andmed.

11. Paragrahvi 7 lõige 2 punkti 6 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„6) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu vastutav töötleja esitab Päästeameti

isikkoosseisu andmed, asendusteenistujate andmed ja vabatahtlike andmed Päästeameti

tegevusse kaasamiseks.“

Kehtiva määruse § 7 lõike 2 punkti 6 sõnastuse kohaselt edastab riigi personali- ja

palgaarvestuse andmekogu vastutav töötleja päästeinfosüsteemi päästetööks valmis oleva

isikkoosseisu andmed ning päästeametnike andmed päästetöö ja demineerimistöö tegemiseks.

Punktis 6 kasutatud mõiste „päästeametnikud“ on oma olemuselt liiga kitsas ja piirav, kuna

päästetöödel ja demineerimistöödel osalevad samaaegselt nii päästeametnikud (nt

meeskonnavanem, demineerija) kui ka päästetöötajad (nt päästja). Tegelikkuses moodustavad

need isikud ühtse toimiva päästeteenistuse koosseisu ning täidavad ülesandeid ühiselt.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud asendada mõiste „päästeametnikud“ laiemat sisu hõlmava

mõistega „Päästeameti isikkoosseis“, mis kajastab täpsemalt päästetööde ja demineerimistööde

tegelikku korraldust ning osalejate ringi aga ka teisi teenistujaid kes osalevad päästesündmuse

lahendamisel (nt välijuht). Samuti hõlmab mõiste „Päästeameti isikkoosseis“ ülejäänud

päästeteenistujaid, kuna käesoleval ajal toimub andmete vahetamine andmekogude vahel, kuid

kehtiv määrus näeb ette andmete vahetamise kitsamalt.

Avaliku teabe seaduse kohaselt põhineb riigi infosüsteem andmete ühekordse küsimise

põhimõttel (AvTS § 43¹ lg 3). Kui andmed on juba põhiandmetena kogutud teise riigi

infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse, tuleb nende töötlemisel võtta aluseks vastava teise

andmekogu põhiandmed (AvTS § 43⁶ lg 2). Päästeamet on päästeinfosüsteemi vastutav töötleja

(PäästeS § 9 lg 5). Isikuandmete töötlemisel peab Päästeamet järgima seaduslikkuse ja

eesmärgikohasuse põhimõtteid (IKS § 14 p 1 ja 2). Kuna seadus näeb ette vabatahtlike andmete

töötlemise päästeinfosüsteemis (PäästeS § 9) ja riigi infosüsteemi haldamise üldpõhimõtted

soosivad andmete vahetamist andmekogude vahel (AvTS § 43⁶ lg 2), on Päästeametil õigus

asjakohaseid andmeid personali- ja palgaarvestuse andmekogust üle kanda.

Tulenevalt eeltoodust on vajalik täiendada punkti 6 ka mõistetega „vabatahtlikud“ ja

„asendusteenistujad“. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus töödeldakse lisaks

päästetööks ja demineerimistööks valmis oleva isikkoosseisu andmetele ning päästeteenistujate

andmetele ka vabatahtlike ja asendusteenistujate andmeid. Seetõttu peab ka andmete

edastamise regulatsioon hõlmama nimetatud isikute kategooriaid.

9 (10)

Vabatahtlike kaasamine on sätestatud päästeseaduse 7. peatükis (§-d 32 ja 32¹), mille kohaselt

osalevad vabatahtlikud päästetööl, ennetustööl ja demineerimistööl. Samuti on kavandatavate

õigusmuudatuste kohaselt ette nähtud vabatahtlike laiem rakendamine elanikkonnakaitse

tegevustes.

Asendusteenistujad seevastu kuuluvad päästetööks valmis oleva meeskonna isikkoosseisu ning

osalevad päästetöödel koos päästeteenistujatega, täites neile määratud ülesandeid.

Arvestades eeltoodut, on vajalik ajakohastada määruse § 7 lõike 2 punkti 6 sõnastust selliselt,

et see hõlmaks kõiki reaalselt päästetöödel ja demineerimistöödel osalevaid isikute kategooriaid

aga ka muid päästeteenistujaid, kes ei ole vahetult seotud päästesündmuse lahendamisega (nt

raamatupidaja), tagades seeläbi õigusselguse ning andmete tervikliku ja eesmärgipärase

edastamise.

12. paragrahvi 9 lõige 3 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„(3) Infosüsteemi andmeid kajastatakse isikustatuna kaks aastat andmete infosüsteemi

kandmisest arvates, pärast mida isikuandmed eemaldatakse, välja arvatud käesoleva määruse §

6 lõike 2 punktis 1, lõike 3 punktis 1, lõike 4 punktides 2 ja 5, lõike 5 punktis 17, lõike 6

punktides 11, 10 ja 11, lõike 10 punktis 15 ning lõike 11 punktis 9 nimetatud isikuandmed.“.

13. paragrahvi 9 lõige 4 tunnistada kehtetuks.

Selgitus: Määruse § 9 lg 3 täiendamine ja lg 4 kehtetuks tunnistamine on tehnilise iseloomuga

ning tuleneb infosüsteemide toimimispiirangutest. Praktikas ei ole võimalik lõikes nimetatud

dokumentides sisalduvaid isikuandmeid usaldusväärselt anonümiseerida, kuna

haldusmenetluste dokumendid (nt tuleohutusülevaatuste aktid, korstnapühkimise aktid) on

digitaalselt allkirjastatud ning talletatud digikonteinerites. Digikonteinerist dokumentide sisu

muutmine (sh isikuandmete eemaldamine või maskeerimine) ei ole võimalik ilma allkirja

terviklust rikkumata. Lisaks mõjutaks andmeväljadel olevate isikuandmete anonümiseerimine

otseselt välise rakenduse kasutatavust isiku enda vaatest. Portaali kasutajale kuvatakse sellisel

juhul tema andmed moonutatud kujul, mis takistab tal oma andmetega tutvumist ja nende

kasutamist. Arvestada tuleb ka sellega, et ehitise omaniku ja valdaja andmete seostamine ning

õiguste haldus on isikukoodipõhine. Isikukoodi eemaldamisel või anonümiseerimisel ei ole

võimalik andmeid enam üheselt isikuga seostada, mistõttu ei saa kasutaja portaalis enda

andmeid kasutada ega nendega seotud toiminguid teha. Anonümiseerimine ei mõjuta seega

üksnes andmete kuvamist, vaid häirib ka Päästeameti tööprotsesse: ohutuse infosüsteemi ja

portaali lahendused on üles ehitatud ehitise ning selle omaniku/valdaja seoste põhiselt. Seetõttu

ei ole lõikes 4 kirjeldatud anonümiseerimisnõude rakendamine tehniliselt teostatav ega

kooskõlas süsteemi toimimise loogikaga.

14. paragrahvi 10 lõike 7 punkt 2 muuta järgmiselt:

„2) Politsei- ja Piirivalveametil – korrakaitseliste, süüteomenetluslike ning otsingu- ja

päästetöödega seotud ülesannete täitmiseks.”.

Selgitus: Muudatus on vajalik, et tagada päästeinfosüsteemi andmete kasutamise selge õiguslik

alus Politsei- ja Piirivalveameti otsingu- ja päästetöödega seotud ülesannete täitmisel. PPVS §

3 lg 1 p 4 sätestab Politsei- ja Piirivalveameti ülesandena otsingu- ja päästetöö tegemise

välislepinguga sätestatud Eesti päästepiirkonnas. Kehtiv sõnastus viitab üksnes

korrakaitselistele ja süüteomenetluslikele ülesannetele, kuid praktikas on vajalik kasutada

päästetööks valmisoleku andmeid ka otsingu- ja päästetööde operatiivjuhtimisel. Täpsustus

aitab tagada regulatsioonide omavahelise kooskõla.

10 (10)

Paralleelselt tuleb täiendada ka KILP põhimäärust.

15. paragrahvi 10 lõiget 7 täiendada punktidega 14 ja 15 järgmiselt:

„14) kutsetunnistusega korstnapühkija, pottsepp ja tuleohutusekspert – küttesüsteemi

puhastamiseks, ehitamiseks või paigaldamiseks ning eksperthinnangu koostamiseks.

15) Riigi Infosüsteemi Amet – juriidilise isiku tähtajaliste kohustuste kuvamiseks.“.

Selgitus: Punkt 14: Tuleohutuse seaduse (TuOS) järgi peavad teenusepakkujad

(korstnapühkijad, pottsepad ja tuleohutuseksperdid) kandma küttesüsteemi ehitamise,

hooldamise ja hindamisega seotud tööd päästeinfosüsteemi (küttesüsteemide portaal).

Käesoleval ajal pääsevad päästeinfosüsteemis küttesüsteemid seotud dokumentidele (nt

korstnapühkimise akt, ahjupass, kasutusjuhend jms) ligi ainult need teenusepakkujad, kes on

dokumendi sinna üles laadinud, töö tellija ja hoone/eluruumi omanik. See on tekitanud

praktilise probleemi piiratud on teiste teenusepakkujate ligipääs infosüsteemi varem sisestatud

andmetele, kellele on tulenevalt tööülesannetest vajalik tutvuda päästeinfosüsteemi kantud

andmetega. Pottsepal on vajalik tutvuda küttesüsteemi eksperthinnangu tegemiseks, süsteemi

ümberehitamiseks, konsultatsiooni andmiseks kasutajale. Korstnapühkijal on vajalik tutvuda

andmetega küttesüsteemi eksperthinnangu tegemiseks, vajaliku eelinfo saamiseks enne

korstnapühkimise alustamist ja konsultatsiooni andmiseks kasutajale. Tuleohutusekspertidel on

vaja täielikku ülevaadet küttesüsteemist eksperthinnangu ja konsultatsiooni andmiseks.

Hetkel on teisel teenusepakkujal võimalus näha küttesüsteemiga seotud dokumente, küsides

seda otse töö tellijalt või hoone omanikult. Praktikas on see osutunud problemaatiliseks, kuna

teenuse osutaja ei pruugi saada üldse või saab puuduliku informatsiooni küttesüsteemide ajaloo

või tehniliste andmete kohta (näiteks kui varasemad märkused süsteemi eripärade kohta jäävad

teenuseosutajal teadmata). See omakorda mõjutab teenuse kvaliteeti, mis tähendab, et teenust

osutatakse puuduliku info alusel. Sellega kaasnevad ebatäpsed hinnangud ja dokumendid, mis

vähendab tuleohutuse taset.

Muudatus taotleb kokkuvõtvalt seega tuleohutuse eesmärki ning parandab sellega seotud

teenuste kvaliteeti ja üldist tuleohutust. Kutsetunnistusega pottsepale, korstnapühkijale ja

tuleohutuseksperdile tuleb anda ligipääs kõigile päästeinfosüsteemis olevatele küttesüsteemi

dokumentidele, olenemata sellest, kes need sinna üles laadinud on. Punkt 15:

Punkti 15 sissetoomise eesmärk on viia andmekoosseis kooskõlla tegeliku praktikaga ning

tagada juriidiliste isikute parem teavitus neile kehtivatest kohustustest. PÄIS-is kajastuvad

juriidilise isiku suhtes kehtivad ettekirjutused edastatakse Riigi Infosüsteemi Ameti

hallatavasse eesti.ee digivärava keskkonda, et asutused ja ettevõtted saaksid kasutajasõbralikult

tutvuda enda tähtajaliste kohustustega ning jälgida nende täitmise tähtaegu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaos

peadirektor