Majandusaasta aastaaruande esitamine









Majandusaasta aruanne

KAITSELIIT



Majandusaasta algus 1. jaanuar 2025. a

Majandusaasta lõpp 31. detsember 2025. a

Registrikood 74000725

Aadress Toompea tn 8, Tallinn 10130

Eesti Vabariik

Telefon +372 717 9005


Elektronpost [email protected]

Kodulehekülg www.kaitseliit.ee

Audiitor: KPMG Baltics OÜ

SISUKORD


KAITSELIIDU TEGEVUSARUANNE 3
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 18
TULEMIARUANNE 18
BILANSS 19
RAHAVOOGUDE ARUANNE 20
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 21
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 22
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 22
Lisa 2 Kaupade ja teenuste müük 28
Lisa 3 Saadud toetused ja muud tulud 28
Lisa 4 Tegevuskulud 29
Lisa 5 Raha 31
Lisa 6 Nõuded ja ettemaksed 31
Lisa 7 Varud 31
Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 32
Lisa 9 Materiaalne põhivara 33
Lisa 10 Immateriaalne põhivara 34
Lisa 11 Võlad tarnijatele 34
Lisa 12 Võlad töövõtjatele 34
Lisa 13 Maksukohustised 34
Lisa 14 Saadud ettemaksed ja muud kohustised 35
Lisa 15 Pikaajalised kohustised 35
Lisa 16 Kasutusrendid 35
Lisa 17 Seotud osapooled 36
KESKJUHATUSE ALLKIRJAD 2025. MAJANDUSAASTA ARUANDELE 38
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 39
TEGEVUSALADE LOETELU 41

KAITSELIIDU TEGEVUSARUANNE

Kaitseliidu missioon ja eesmärgid

Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega määratud ülesandeid. Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis, eesmärgiga suurendada rahva turvalisust, liita rahvast ja kaitseväge riigi ühiseks kaitseks ning vajadusel kaitsta riiki sõjaliselt.

Kaitseliidu territoriaalne ülesehitus ehk laialdane kohalolek maakondades ning valdades on väärtus, mida tuleb alal hoida ja edasi arendada. Kaitseliit on üheks juhtivaks kaitsetahte esindajaks ning edendajaks „koduvallas", st Kaitseliidu tegevust arendatakse vastavalt regionaalsetele eripäradele läbi igakülgse koostöö valitsusasutustega, kohalike omavalitsuste üksustega ja tsiviilpartneritega.

Kaitseliidu arengukavas 2035 püsitatud eesmärk on välja arendada selge juhtimisega võitlejate-võimendajate-võimaldajate kontseptsioonil põhinev kindlate rahu-, kriisi- ja sõjaaja ülesannetega organisatsioon.

Kaitseliidu raskuskeskmeks on oma rolli teadev organisatsiooni liige, kes on saanud oma võimetele ja oskustele vastavad ülesanded. Liikme roll väljendub tema vabas tahtes panustada riigikaitsesse, tema oskustes, teadmistes ja vilumustes, aga ka talle antava väljaõppe kvaliteedis ja tegutsemist võimaldavas varustuses. Kaitseliidu liikmesus algab võetud kohustuste mõtestamisest – eelkõige sellest, et liige valmistab end ette, täiendab end ja on valmis nende ülesannete täitmiseks, mida ta on riigikaitseorganisatsiooniga liitudes endale vabatahtlikult võtnud või mida Kaitseliit on talle kohustuseks teinud.

Kaitseliit arendab oma organisatsiooni kaasaegsete juhtimispõhimõtete alusel administreeritava avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

Kaitseliidu põhieesmärk saavutatakse arengukavas seatud alaeesmärkide täitmise kaudu. Alaeesmärgid on seatud erinevatele perioodidele, aga ka kogu perioodi läbivate ning toetavate tegevuste tarbeks.

2025. aastal keskendus Kaitseliit noorteorganisatsioonide arendamisele, Kaitseliidu väljaõppesüsteemi kaasajastamisele ja maakaitseüksuste ning mittesõjaliste sihtüksuste valmisoleku tagamisele toetada riigikaitset.

Arengukava esimeses pooles (2024–2029) keskendutakse Kaitseliidu paindlikkuse suurendamisele, struktuurireformile, liikmete rollide täpsustamisele, vägivallatu võitluse oskuste arendamisele ning mittesõjaliste võimekandjate intensiivsele arendamisele, et tagada riigikaitse suutlikkus ja koostöö kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega.

Arengukava teises pooles (2030–2035) keskendutakse Kaitseliidu regulaarsele osalemisele riigikaitse õppustel, vabatahtlike kaasamise kontseptsiooni rakendamisele, noorteorganisatsioonide koostööle kriisikoolitustes ning noorte kaasamisele ja panustamisele riigikaitsesse.


Arengukava perioodi jooksul keskendutakse Kaitseliidu struktuuriüksuste koostöö, noorte kaasamise, isamaaliste väärtuste tugevdamise, küberkaitseüksuse arendamise, välispartnerite koostöö ning elanikkonnakaitse valdkonna täiendavale arengule, et tagada riigi ja ühiskonna valmisolek kriisideks.

Arengueesmärkide saavutamiseks keskendub Kaitseliit läbivalt võimepõhisele planeerimisele, strateegilise kommunikatsiooni arendamisele, infrastruktuuri täiendamisele ning rahastamisallikate mitmekesistamisele, et toetada tegevuste efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust.

Organisatsiooni juhtimine
Kaitseliidu tegevus on reguleeritud 01.04.2013 jõustunud Kaitseliidu seaduse ja sellel põhinevate õigusaktidega. Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem, kes allub vahetult Kaitseväe juhatajale. Aruandeperioodil oli Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, kes nimetati Kaitseliidu ülemaks 16. detsembril 2023.

Kaitseliidu juhtimises osalevad kollegiaalsed organid, milleks on keskorganid ja struktuuriüksuse ning selle allüksuse juhtorganid.

Kaitseliidu keskkogu 03.06.2023 otsusega jätkasid juhatuse liikmetena Heino Piirsalu, Teet Kurs ja Villu Õun. Ametikohajärgselt kuuluvad keskjuhatusse Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm ja Kaitseliidu peastaabi ülem (kuni 05.06.2025 brigaadikindral Eero Rebo, alates 06.06.2025 kolonel Tõnu Miil). 2025. aastal toimus 21 keskjuhatuse koosolekut.

Kaitseliidu keskkogu 14.06.2025 otsusega kinnitati Kaitseliidu vanematekogu liikmeteks Ulla Preeden (aseesimees), Einar Vallbaum, Kurmet Müürsepp, Erik Reinhold, Ivar Sibul, Gunnar Havi, Mikk Rand.

Vanematekogu varasemalt valitud liikmed on Neeme Väli (esimees), Olavi Tammemäe (aseesimees), Harry Hein, Leo Kunnas , Tarmo Pihlik, Artur Tiganik, Kalev Härk, Mart Reino, Meelis Kiili, Ervin Tamberg, Urmas Muld, Aksel Heidemann, Ants Kutti, Kalev Naur, Raivo Tamm, Aivar Riisalu ja Tiit Tammsaar.

Keskrevisjonikomisjoni liikmetena jätkasid 2025. aastal Ulvar Leipalu, Sille Arikas, Heiki Pajur ja Tarmo Niitla. Keskkogu 14.06.2025 otsusega valiti keskrevisjonikomisjoni liikmeks Tiit Pruul.

Keskrevisjonikomisjoni asendusliikmeks valiti Getter Lindau.

Keskkogu koosolekuid toimus 2025. aastal kahel korral.

Vanematekogu koosolekuid toimus 2025. aastal neljal korral.






Kaitseliidu tegevus 2025 aastal

31.12.2025 seisuga oli Kaitseliidus kokku 30 456 liiget, nendest 18 096 kaitseliitlased, 3 996 naiskodukaitsjad ning 8 364 kodutütred ja noorkotkad. Organisatsiooni arvukus oli kerges kasvutrendis.

Kaitseliidu seaduses püstitatud ülesanded ja eesmärk ning Kaitseliidu arengukava 2035 kaudu täpsustatud eesmärgid on transformeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisalas vastavalt antud suunistele ja Kaitseliidus kasutusel oleva tegevuspõhise riigieelarve teenuste sisule.
Plaanitavad tulemused saavutati läbi riigikaitse arengukava 2022–2031 ning Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2025–2028. Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevus oli läbivalt seotud tegevuspõhise riigieelarve nelja põhiteenustega ja ühe valitsemisala ülese tugiteenusega:
1) üksuste alalhoidmine ja väljaõpe;
2) noorte isamaaline kasvatus;
3) riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamine;
4) laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine ning
5) objekti valveteenus.

Üksuste alalhoidmine ja väljaõpe

Maakaitse sõjaaja allüksuste ettevalmistamine toimus vastavalt Kaitseliidu ülema 2025 prioriteedile, mille fookus oli üksuste mehitamise taseme hoidmine ja allüksuste kollektiivsel väljaõppel. Kaitseliidu maakaitseringkonnad ja Kaitseliidu juhtimiselement osalesid NATO ja mitme riigi õppustel vastavalt Kaitseväe 2025/2026 perioodikäsule ning Kaitseliidu 2025 väljaõppe- ja tegevuskava sellekohasele alalisale. 2025. aasta plaanis oli kokku 29 erinevat õppust maakaitse osiste osalemisega. Õppuste raames korraldatud kollektiivses väljaõppes osales üle 6 905 Kaitseliidu liikme ja reservväelase. Õppustesse panustati kokku üle 38 500 osalejate inimpäeva. Maakaitseüksuste mehitamise tase paranes. Vastavalt Kaitseliidu seadusele varustab maakaitse üksusi Kaitseväe juhataja koostöös Kaitseministeeriumiga. Mehitamise ja varustamise andmed on kaetud riigisaladusega. Viimaste kohta annab aru Kaitseväe juhataja ministrile. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kollektiivse väljaõppe olulisematest tegevustest.

Põhja maakaitseringkonnas toimus õppus PÕHJANAEL 2025 septembri keskpaigas. Õppus toimus Tallinnas, Harjumaal ja Raplamaal. Õppuse eesmärk oli ajakohastada lahingvalmiduse kava, tuues kokku maakaitseüksused, partnerid ja kohalike omavalitsuste ressursid. Täiendava väljaõppe said territoriaalsed juhtgrupid, kes harjutasid koostööd kohalike omavalitsuste ja erinevate partneritega. Õppuse raames anti ka väljaõpet laiapindse riigikaitse toetamiseks moodustatud sihtüksustele.

Detsembris toimus õppus TOOMPEA LUKKU 2025. Kaitseliidu Tallinna malev viis õppuse läbi koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga, Kaitsepolitsei ja Munitsipaalpolitseiga. Õppusel harjutati Tallinna kesklinna ja Toompea aladel patrullimist, objektide julgestamist ning kontroll-läbilaskepunktide mehitamist.

Kaitseväe suurim õppus SIIL 2025 toimus 5 - 23. maini. Rahvusvahelisel õppusel osales enam kui 16000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat. Kaitseliidust osales suurima panustajana Kirde maakaitseringkond. Õppusega SIIL sai punkti ka Kirde maakaitseringkonna pikk õppuste seeria (Kilp, Miljon Miksi ja Lääne-Virumaa Tormihoiatus).

Lisaks osalesid SIIL´il Lõuna maakaitseringkonna Võrumaa maleva ussisõdalased. Nende fookus oli õppusel teha koostööd liitlasüksustega ning tagada neile lähijulgestust nii kaitstava üksuse paiknemisalal kui ka rännakutel. 

Lõuna maakaitseringkonna põhifookus oli õppusel SIBUL, mis toimus oktoobri alguses. Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkond korraldab õppust Sibul juba seitsmendat aastat. Õppusel Sibul 2025 pöörati rõhku välikindlustustöödele ning pioneeritõkete rajamisele. Ukraina õppetundide najal oli fookuses ka tegevus kõrge drooniohuga keskkonnas kui ka meditsiinitoetus alates esmatasandi esmaabist kuni haavatute transpordini kõrgemasse meditsiiniüksusesse. Õppusel osalesid Tartu- ja Võrumaa maleva kaitseliitlased, maakaitseväelased ning liitlasüksused. Peamised õppelahingud jäid Sänna, Rõuge-Matsi, Laossaarõ, Tsirgupalu küla ja Nursipalu harjutusvälja aladele.

Lääne maakaitseringkonna iga-aastane pingutus oli harjutus ORKAAN XIX septembri lõpus. Õppus hõlmas Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnu maakondi. Õppuse esimeses etapis formeeriti ussisõdalastest reservväelaste üksuste juhtkonnad. Pärast esmase väljaõppe saamist saabusid ülejäänud maakaitse reservväelased ning õppuse viimastel päevadel liitusid kaitseliidu vabatahtlikest koosnevad üksused. Orkaani esimese faasi eesmärk oli reservväelastest ussisõdalaste taktikaoskuste värskendamine. Maakaitse koosseisus teenivad reservväelased tuletasid formeerimise järel meelde esmaabi andmise põhitõdesid, sõduri baasoskuseid, täiendasid oma relvakäsitlus- ja maskeerimisoskuseid ning seejärel suundusid juba täitma oma põhiülesandeid, milleks olid maakaitsega seotud ülesanded, nagu kontroll-läbilaskepunktide rajamine ja julgestusülesanded. Õppuse aktiivses faasis harjutati kõigi üksuste koostööd. Lisaks toimus Naiskodukaitse evakuatsiooniharjutus koos päästeameti ja omavalitsustega.
Õppusel osales kokku ligikaudu 2000 inimest, nende hulgas kaitseliitlased, reservväelased, kaitseväelased, liitlasüksuste, partnerorganisatsioonide ja omavalitsuste esindajad ning muud vabatahtlikud. Markantseimaks näiteks liitlaste panusena õppusesse oli aga Prantsuse kergjalaväekompanii kompanii suuruse üksuse siirmine Saaremaa Tagamõisa poolsaarele õhu kaudu.

Kaitseliidu küberkaitseüksus osales kaheksal küberspetsiifilisel õppusel (suurimad neist: LOCKED SHIELDS PARTNER RUN 2025, LOCKED SHIELDS 2025, CYBER COALITION 2025) kokku osales õppustel 108 tegevliiget. Õppuste fookus oli küberintsidentide lahendamine nii rahvusvahelises-, NATO raamistikus kui ka KV- ja Eesti siseriiklikus keskkonnas.

Novembri lõpus toimus Kaitseväe peastaabi juhitud staabiõppus DECISIVE LANCER 2025. Decisive Lancer on Kevadtormi/Siili kõrval Eesti üks tähtsamaid iga-aastaseid õppuseid, mis keskendub strateegilisele planeerimisele ja laiapindsele riigikaitsele. Seitse päeva kestnud staabiõppus Decisive Lancer 2025 pakkus võimaluse harjutada kogu riigi sõjalist juhtimisahelat, võimaldades nii kaitseväe kui ka Kaitseliidu juhtimiselemendil ja maakaitseringkonna staapidel koos oma partneritega tegutseda keerulistes olukordades kiiresti ja koordineeritult. Õppuse vältel töötasid eri tasandite staabid pidevalt muutuvas stsenaariumis, lahendades ülesandeid nii kriisi- kui ka sõjaajal ning tegutsedes nii lahingualas kui tagalas. Õppus andis hinnangu kaitseväe ja Kaitseliidu juhtimissüsteemile rahuajal, kriisis ja sõjas.

2024. aasta lõpus moodustatud sihtüksuse KULLISILM kasutamine jätkus erinevate eksperimentide läbiviimiseks, et leida parimad lahendused maakaitse üksuste olukorrateadlikkuse suurendamiseks ning erinevate lahingutoetuse funktsioonide tõhusamaks täitmiseks. Oma esimesed ristsed sai sihtüksus õppustel WINTERCAMP, YMIR ja SIIL.
Aruandeaastal tõusis esile droonivõimekuse arendamine kui uus prioriteetne tegevussuund.
Droonivõimekuse arendamine toetab laiapindse riigikaitse kontseptsiooni, suurendades situatsiooniteadlikkust, paindlikkust ja reageerimiskiirust nii sõjalistes kui ka siseturvalisuse toetamise ülesannetes. Tegemist on investeeringuga tulevikuvõimekusse, mis tugevdab Kaitseliidu rolli territoriaalkaitses ning võimaldab paremini integreeruda riigikaitse terviksüsteemi.
2025. aastal anti Kaitseliidule üle Nurmsi droonikeskus, mis loob eeldused droonialase väljaõppe, katsetuste ja taktikaliste lahenduste süsteemseks arendamiseks.
Sisulisem töö algas keskuses alates augustist. Koostöös Kaitseliidu kooli ja küberkaitseüksusega viidi läbi rida droonipiloodi kursuseid. Kokku eksamineeriti üle 300 droonipiloodi Kaitseväest ja Kaitseliidust. Väljaõppekeskuse areng jätkub 2026. aastal, kui mehitatakse kõik vajalikud ametikohad.

2025. aastal jätkus uue riigikaitse arengukava (RKAK) 2026–2035 ette valmistamine. Kaitseväele esitati otsustuspakettidena mitmed paindlikumad võimepõhised lahendused juhtimise, formeerimise, lahingu- ja lahinguteenindustoetuse tõhustamiseks. Kuna Vabariigi Valitsuse tasandil tõusis esile julgeolekupoliitika aluste uuendamise vajadus, siis RKAK 2026-2035 kinnitamine lükkus 2026 kevadesse.

Noorte isamaaline kasvatus

2025. aastal püsis Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmete arvukus stabiilsena. Kodutütarde organisatsioonis oli 2025. aasta lõpul 4 387 liiget. Noorte Kotkaste organisatsioonis oli 2025. aasta lõpuks kokku 3 977 liiget. 2025. aastal korraldati Kodutütarde organisatsioonis erinevaid väljaõppeüritusi 2 333. Noored Kotkad viisid läbi 2 205 väljaõppeüritust, mille kaudu pakuti noorliikmetele 28885 osaluskorda. Noori, kes ei kuulu noorteorganisatsioonide ridadesse, kaasati Kodutütarde tegevusse 4 175 ja Noorte Kotkaste tegevusse kaasati 3 381 organisatsiooni mittekuuluvat noort.

2025. aasta väljaõppeürituste tähtsaimad üle-eestilised üritused olid:
Aasta algas jaanuaris toimunud Kaitsetahte konverentsiga. See inspireeriv sündmus tõi kokku noortejuhid, noortekogude liikmed ja maakondade noorteinstruktorid. Sündmuse fookuses oli noorte kaasamine riigikaitsesse ning noortekogutöö arendamiseks uute ideede ja lahenduste jagamine. Samuti oli eesmärk tähendada isamaalise kasvatuse ja noorte kaasamise olulisust, pakkudes võimalust jagada kogemusi, ideid ja edulugusid.

Eesti Vabariigi 107. aastapäeva paraadil marssisid esmakordselt Kodutütred, tõestades, et nad on valmis panustama riigikaitsesse võrdväärselt teistega. Samas noorkotkad marssisid üle paarikümne aasta taas uhkelt rivis. Viimati sammusid noorkotkad vabariigi aastapäeva paraadil 2002. aastal, mistõttu oli see ajalooline hetk – üle kahekümnekolme aasta, olid meie noored taas väärikalt esindatud. Väärikas jätk algatusele toimus juba 23. juunil - võidupüha tähistamisel Pärnus, kus Kodutütred ja Noored Kotkad olid kompaniiga väljas.

Veebruari lõpus toimus Harju malevas uudse sündmusena Kaitseliidu noorteorganisatsioonide meedialaager „Sisuloome eriüksus“, mis tõi koolivaheajal kokku asjahuvilised kodutütred, noorkotkad ja noortejuhid üle Eesti, et koos õppida ning arendada oma teadmisi, mis aitaks edaspidi luua tõeliselt kaasahaaravat sisu.

Juuni alguses toimus Harjumaal Saku vallas Kodutütarde aasta oodatuim sündmus - vabariiklik patrullvõistlus “Ernake”, kus Eesti kõige sihikindlamad kodutütred läksid rajale oma oskusi, nutikust ja vastupidavust proovile panema - rada ei mõõtnud üksnes füüsilist vastupidavust, vaid peegeldas noorte valmisolekut vastutada, märgata, otsustada ja üksteist hoida. Vastukaaluks sellele toimus juuni lõpus Mini-Erna - noorkotkaste võistlusmatk. Korraldusõigus oli seekord antud Rapla malevale, kes pani kokku seiklusliku ja mitmekülgse raja, mis nõudis noortelt nii vaimset kui füüsilist vastupidavust.

Tavapärasest erinevat väljaõpet pakkus isamaalise hariduse programmi osana Revali merekoolis toimunud kursus „Enesepääste merehäda korral“. Koolituse eesmärk oli anda noortele teadmised ja oskused, kuidas vee peal hädaolukorras õigesti tegutseda – olgu selleks laevaõnnetus, tormine meri või ootamatu kukkumine vette. Oktoobrile pandi punkt neljandatel Metsavendluse sügiskooli päevadel, kuhu kogunes rekordarv osalejaid. 81 ajaloost ja seiklusest huvitatud noort üle Eesti õppisid, kuidas metsavennad kunagi hakkama said ning kuidas ise looduses ja kriisiolukordades toime tulla. 

Aastale pandi punkt novembri keskpaigas esmakordselt Noorte Kotkaste Viru maleva poolt korraldatud patrullvõistlusega „Ruubeni retk“. Retke eesmärk oli hoida elus Eesti vabadusvõitlejate ja represseeritute pärandit ning anda noortele võimalus kogeda metsavendluse elu omal käel.

Riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamine

Kaitseministri 10.09.2021 käskkirja nr 216 kohaselt viivad gümnaasiumiastme valikaine „Riigikaitseõpetus“ valikkursust „Praktiline õpe välilaagris“ ehk välilaagreid läbi Kaitseliidu maakaitseringkonnad ja malevad kaasates koostööpartnereid. Välilaagri eesmärk on rakendada riigikaitseõpetuse teoreetilisel kursusel õpitut ja uusi välioskuseid välitingimustes erinevates olukordades praktiliste harjutuste abil individuaalselt ja meeskonnana.

Aruandlusperioodil korraldatud 34 välilaagrist viis Kaitseliit vahetult läbi 32 välilaagrit ja 2 välilaagri läbiviimine toimus tihedas koostöös Kaitseväe ja koostööpartneritega. Välilaagrites osales kokku 6 313 õppurit, mis varasemaga võrreldes (2024.a 5 568 ja 2023.a 4 490 õppurit) näitab välilaagrite populaarsuse jätkuvat kasvutrendi kooliõpilaste hulgas.

Kaitseressursside ameti poolt hallatava riigikaitseõpetuse tagasisideküsitluse tulemuste kohaselt on välilaagriga rahul või pigem rahul 81% osalenud õppuritest, mis varasemaga võrreldes (2024.a 78,5% ja 2023.a 67,4%) näitab kooliõpilaste rahulolu suurenemist välilaagrite korralduse kvaliteedi osas. Vastanute hinnangul suurendab välilaagris osalemine noorte valmidust liitumiseks nii ajateenistuse kui Kaitseliiduga.

Koostöös Kaitseministeeriumi ja Kaitseressursside Ametiga kaasajastati aruandlusperioodil riigikaitseõpetuse ja välilaagrite üldist korraldust.

Laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine

Riigikaitse arengukava 2022–2031 määratleb Kaitseliidu peamiste tegevussuundadena kübervaldkonda riigi toimepidevuse tagamise toetamisel, Siseministeeriumi valitsemisala toetamist evakuatsiooni läbiviimisel, tsiviil-militaarkoostöö ülesande täitmist kodumaakonnas, maakaitseringkondade logistilise toe ja ringkonnastaapide olukorrateadlikkuse arendamist ning vägivallatu vastupanu võime loomist.

Kaitseliidu sihtüksused võimestasid NATO ja mitme riigi õppustel osalenud sõjalisi ja mittesõjalisi osiseid vastavalt Kaitseliidu 2025 väljaõppe- ja tegevuskava sellekohasele alalisale. Õppuste raames korraldatud kollektiivses väljaõppes osales üle 1 970 Kaitseliidu liikme. Sihtüksuste mehitamise tase paranes. Viidi läbi mitmeid individuaalseid väljaõppeid sihtüksuste spetsiifikale keskendudes. Algatati mitmed hanked sihtüksuste varustuse täiendamiseks.

2025. aastal oli sihtüksuste ja võrgustike arendamise prioriteet väljaõppe läbiviimisel ja valmiduse hoidmisel. Arendamise fookuse all oli kaheksa toetava iseloomuga võimekandjat: küberkaitse sihtüksus RIA (Riigi Infosüsteemide Amet), evakuatsiooni, info- ja kogukonna, logistikavõrgustiku, vaatlusvõrgustiku, juhtimise toe ja formeerimise toe sihtüksus ning vägivallatu võitluse võrgustik. Kevadel moodustati uus sihtüksus – maakaitse toetuse sihtüksus, mis hakkab võimestama logistikavõrgustiku sihtüksust eelkõige toitlustamise, meditsiini ning majutuse valdkondades. Allpool kirjeldatakse lühidalt olulisemaid tegevusi nii kollektiivse väljaõppe, kui ka muude oluliste aspektide kohta.

Aprillil lõpus toimus Kirde maakaitseringkonna evakuatsiooniõppus MILJON MIKSI 2025 Ida- ja Lääne-Virumaal. Õppus toimus nii staabi- kui ka väliõppusena. Õppuse stsenaariumi järgi harjutati elanike evakuatsiooni Narvast ja Sillamäelt. Selleks harjutasid evakuatsiooni sihtüksused koostöös ida päästekeskusega protseduurilisi tegevusi transpordipunktide avamisel Narvas ja Sillamäel ning kogunemispunktide avamist Jõhvis ja Rakveres. Õppusele olid kaasatud koostööpartneritena Päästeameti Ida päästekeskus, kohalikud omavalitsused (Narva, Sillamäe, Jõhvi, Rakvere) ja 1. jalaväebrigaadi ajateenijad. Kokku osales õppusel ligi 400 inimest.

Naiskodukaitse eestvedamisel, kus tutvustati või õpetati elanikkonnakaitsealaseid teadmisi ja oskusi, toimus aastas üle 300 ürituse. Ürituste käigus kohtuti 30 038 Eestimaa elanikuga ning neist 7 425 õppisid teemasid süvendatult (1+ tundi), kuni 1h õpet läbis 9 851 elanikku ning 12 762 elanikku said kriisiteadlikumaks üritustelt läbiastumisega (maakaitsepäevad, kohvikutepäevad, info- ja õppeõhtud jne). Näiteks juulis viis Naiskodukaitse läbi ''Ole valmis!'' laagri, kus 170 organisatsiooni mitte kuuluvat naist arendasid nende individuaalseid oskuseid kriisiolukorras hakkama saamiseks. Sarnast laagrit on Naiskodukaitse korraldanud juba kaheksa korda ning aastate jooksul on kokku koolitatud pea 800 inimest üle Eesti.


Suvi päädis suurüritusega - laulu- ja tantsupeoga - Naiskodukaitse vastutas toitlustuse korralduse eest Kalevi keskstaadionil ja Tallinna lauluväljakul ja seda juba neljandat korda. Taolise suure peo toitlustamine oli kui logistiline suurõppus. Oma panuse andsid ca 170 inimest, kes täitsid mitmeid erinevaid rolle – valmistades toitu kokku kuue hiigelsuure välikatlaga. Esmakordselt aga oli võimalik peonädala ajal naiskodukaitsjatelt kriisivalmiduse teemadel tarkust ammutada. Naiskodukaitse telgis sai teada, mida peaks sisaldama evakuatsioonikott, mida võiks koju kriisideks varutud olla, mida on koduturvalisuse juures oluline tähele panna jne.

Evakuatsiooni sihtüksuse Sakala EvakR liikmed lihvisid oma oskuseid Lõuna maakaitseringkonna evakuatsiooniõppusel JÕHVIKAS 26-28.09.2025. Õppus toimus Mulgimaal Mõisakülas. Õppuse esimesel päeval tegeleti taastava õiguse mõtteviisi ja praktikatega. Sellele järgnevalt jätkati töötubadega ICOM-ide, Starlinki, ruuteri paigaldamise jms teemadel. Uuendati teadmisi töö- ja puhkeaja planeerimiseks, motoriseeritud rännaku läbiviimiseks, anti näpunäiteid, kuidas koostada ettekandeid, menüüsid ja kalkulatsioone, milline peab olema kommunikatsioon ja meditsiin evakuatsioonikohas, kuidas generaatoriga toimetada ning palju muud.

2025. aasta mais toimus Küberkaitseõppus LOCKED SHIELDS, mille korraldas NATO küberkaitsekoostöö keskus. Õppus simuleeris päriselu kriise, kus rahvusvahelised meeskonnad pidid kaitsma elutähtsat taristut, lahendama õiguslikke dilemmasid ja tegema strateegilisi otsuseid poliitilise surve all. Enne põhiharjutust toimus ametlik eelõppus „Locked Shields Partners Run“. Eelõppusel osales 14 rahvusvahelist meeskonda. Esikoha saavutas Tartu Ülikooli ja Kaitseliidu ühistiim.

Novembris toimus Riigi Infosüsteemi Ameti eestvedamisel koostööõppus KÜBERRESERV 2025. Õppuse stsenaarium pani proovile elektri põhivõrgu juhtimise toimepidevuseolukorras, kus küberründe tõttu oli elektrisüsteemi juhitavus ohustatud ning halvima arengu korral võinuks see viia ulatusliku elektrikatkestuseni. Väliõppus viidi läbi Eleringi ja Kaitseliidu taristul, kus tegutsesid Kaitseliidu kübereksperdid RIA ja riigi IT-majade spetsialistide kõrval.
Staabiõppus DECISIVE LANCER 2025 võimaldas Kaitseliidu juhtimiselemendil ja maakaitseringkonna staapidel koos oma partneritega tegutseda keerulistes olukordades kiiresti ja koordineeritult. Õppusel osalesid riigikantselei, siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet ning päästeamet, võimaldades seeläbi harjutada laiapindse riigikaitse korraldamist tervikuna, tagades samal ajal riigi põhifunktsioonide jätkusuutlikkuse. Üle Eesti osales õppusel enam kui viiskümmend omavalitsust. Decisive Lancer käigus testisid erinevad riigiasutused oma põhi- kui ka varuplaane ning harjutasid koostööd olukorras, kus Eestit rünnatakse ja tavapärased rutiinid enam ei toimi. Päästeamet harjutas ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise korraldamist ning elanikele kriisi ajal ohuteavituse ja käitumisjuhiste edastamist. Kaitseliidu juhtimistasanditele oli õppus väärikas väljakutse, et harjutada riigiasutuste tegevuse toetamist erinevate Kaitseliidu sihtüksustega.

Sport.
2025. aastal jätkus 2023. aastal Kaitseliidu ülema poolt kinnitatud Kaitseliidu spordikontseptsiooni rakendamine läbi eeskirjade, juhendite, õpieesmärkide ja normide ning suunatud tegevuste. Aasta jooksul harrastati liikumist ja laskmist vastavalt Kaitseliidu 2025 väljaõppe- ja tegevuskava sellekohase alalisana. Suvisel keskkogul tõstatati küsimus spordikontseptsiooni ülevaatamiseks. Sellekohane töögrupp (sh spordipealikud) tegi II poolaastal oma töö ning leidis, et spordikontseptsiooni muutmine pole otseselt vajalik, sest dokument on terviklik ja kõike hõlmav. Küll aga tehti rida ettepanekuid nt fookuse nihutamine võistlusspordilt liikumisharrastusele, suunata rohkem ressurssi struktuuriüksustele, et nad saaksid korraldada kohalikke, lihtsaid ja kaasavaid liikumisüritusi, vaadata üle võistluskalender ning motivatsiooni ja tunnustamise süsteem. Kokku toimus 2025. aastal 38 üle-Kaitseliidu üritust/koolitust (osales rohkem, kui 6 Kaitseliidu struktuuriüksust). Populaarseim ala oli laskmine, sealhulgas pikamaalaskmine. Uue formaadina korraldati ultrateatejooks (180km), mille tagasiside oli väga positiivne. Koolitustest oli põhirõhk taktikalisel laskmisel ja haavlipüssist maa- ja õhumärkide laskmine.

Väärtuskasvatuse süvendamiseks viidi aasta jooksul läbi erinevaid üritusi pika aja jooksul väljakujunenud tähtpäevadel. Mälestati ajaloolisi sündmusi ja tutvustati Kaitseliidu tegevusi, et anda elanikkonnale parem teadmine Kaitseliidu olemusest.
Koostöös mittetulundusühinguga Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing toimus vabariiklikul tasandil heategevuskampaania Anname au! kampaania. Kampaaniasse panustas sel korral rekordarv liikmeid (424), sh kodutütred, noorkotkad. Kokku korraldati ca 60 lisaüritust lisaks kampaania põhiüritustele (sinilillejooksudele, discimängudele ja Veteranirockile).

Naiskodukaitse vaikiv mälestusüritus “Ma ei unusta Sind!” toimus 14. juunil, kus juba seitsmendat aastat mälestati juuniküüditamise ohvreid. Ürituse raames lehvisid mustad ja valged leinalindid rohkem kui 80 raudteejaama perroonil üle Eesti, lisaks ka sadamates Saaremaal ja Hiiumaal. Ürituse raames mälestati neid, kelle senised elud katkestas 1941. aasta juuniküüditamine. 2025. aasta Naiskodukaitse vaikiv mälestusüritus „Ma ei unusta Sind!“ keskendus küüditatud poiste ja noormeeste saatusele, kellest paljud kuulusid Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad.

Võidupüha paraad toimus 2025. aastal Pärnus (juba neljandat korda, varasemalt on paraadid toimunud Pärnus 1995, 2001 ja 2012). Paraadil marssisid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad Lääne maakaitseringkonnast. Liputoimkondadega olid esindatud Kaitseliidu kool, Küberkaitseüksus ja Valveteenistus. Kaitseliidu kõrval marssisid ka partnerid Politsei- ja Piirivalveametist, Vanglateenistusest ning Päästeametist ja Päästeliidust. Liitlasriikidest osalesid võidupühal esindused Soomest, Leedust, Lätist, Taanist, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriikidest, Prantsusmaalt ja Rootsist. Pärnu rannas (lahe kohal) toimus Türgi õhuväe vigurlennugrupi „Turkish Stars“ õhushow. Paraadile järgneval maakaitsepäeval sai uudistada soomukeid NMS 4x4 ja ARMA 6x6, jalaväelahingumasinat CV9035, tanki Challenger 2, õhutõrjesoomukit Stormer, soomukit Griffon, soomukit VBL ja jalaväelahingumasinat Bradley. Vabariigi President andis paraadil Kaitseliidu liikmetele üle võidutule, mille nad viisid edasi oma kodumaakondadesse.

Strateegiline kommunikatsioon
Kantar Emor viis Kaitseministeeriumi tellimusel 2025. aasta kevadel läbi küsitluse 15–74 aastaste Eesti elanike seas. „Avalik arvamus riigikaitsest 2025“ uuringu peamiseks eesmärgiks oli uurida elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitse teemalistes küsimustes. Uuringust selgus, et kõige rohkem usaldavad Eesti elanikud jätkuvalt Päästeametit (97% usaldab täielikult või pigem), Politsei- ja piirivalveametit (88%), Kaitseväge (78%) ning Kaitseliitu (78%). Pikemat perioodi silmas pidades on alates 2020. aastast vähehaaval kasvanud Kaitseliidu usaldusväärsus (69%-lt 78%-le). Kaitseliidu ülesandena nähakse eelkõige valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul ehk tsiviilkaitset, mis oli enim mainitud ülesanne ka eelmises uuringulaines. Järgnevalt mainitakse osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral ning pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks. Nägemus Kaitseliidu peamistest ülesannetest ei ole võrreldes 2024. aastaga muutunud. Naiskodukaitse tegevust riigikaitse tagamisel peab oluliseks 79% elanikkonnast. Peamiseks takistuseks Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liitumisel on ajapuudus isiklike kohustuste tõttu ning mure enda tervise või füüsilise vastupidavuse pärast. Eestlaste hinnang on samal tasemel nagu Kaitseväe puhul – 89% eestlastest usaldab Kaitseliitu. Muust rahvusest elanike sihtrühmas on Kaitseliidu usaldusväärsuses toimunud oluline tõus – 55% neist usaldab seda, mis on 8 protsendipunkti võrra enam kui aastal 2024. See on viimase 25 aasta kõrgeim tulemus muust rahvusest Eesti elanike seas.
Kaitseliidu nähtavuse ja sõnumite leviku suurendamiseks anti välja 8 Kaitseliidu ajakirja „Kaitse Kodu!“. Lisaks sellele anti aasta alguses välja kakskeelne (eesti-inglise) erinumber. Kaitse Kodu! tähistas oma 100. juubelit. 14. oktoobril, aastapäevale pühendati virtuaalnäitus:
https://www.artsteps.com/view/68ecabf5777df890e2b2a83f. „Kaitse Kodu!“ on kättesaadav ka veebiversioonina: https://issuu.com/kaitse_kodu.
Valmis ja avalikuks sai Kaitseliidu uus välisveeb: https://kaitseliit.ee

Objekti valveteenus

Kaitseliidul on seadusest tulenev roll Kaitseministeeriumi valitsemisala objektide turvalisuse tagamisel. Objekti valveteenuse kaudu korraldatakse riigikaitsega seotud objektide füüsiline valve, juurdepääsukontroll ning turvarežiimi järgimise tagamine, toetades seeläbi riigikaitse taristu kaitset ja toimepidevust.
Teenust osutatakse töölepinguliste valveüksuslastega, kes tegutsevad Kaitseliidu struktuuris ning täidavad valveülesandeid alaliselt valvatavatel objektidel üle Eesti. Valveteenistuse koosseisu kuulub Valveteenistuse staap ning Põhja- ja Lääne ning Kirde- ja Lõuna valvekompaniid. Valveteenistuse hallata on üle poolesaja riigikaitseobjekti, millel töötab üle 600 valveüksuslase. Valveteenistus tagab kaitseotstarbeliste objektide igapäevase turvalisuse ning on valmis reageerima ka kõrgendatud ohutaseme või kriisiolukordade korral.
Valveteenistuse tegevus on osa Eesti laiapindsest riigikaitsesüsteemist, mille eesmärk on tagada riigi toimimine ka kriisi- ja sõjaolukorras. Kaitseliidu valveteenistus toetab Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste töökindlust ning võimaldab suunata sõjalised üksused nende põhitegevusele, tugevdades seeläbi riigi kaitsevõimet tervikuna. 2025. aastal algatati Kaitseliidu valve sihtüksuse mehitamist. Sihtüksust kasutatakse valve tõhustamiseks olukorrast lähtuvalt.


Kaitseliidu rahvusvaheline koostöö

Rahvusvahelise koostöö eesmärk Kaitseliidus on arendada riigikaitseliste kogemuste vahetamist sõsar- ja partnerorganisatsioonidega vastavalt juhtkonna poolt püstitatud prioriteetidele, toetades elanikkonna riigikaitselise ettevalmistamise parendamist ja Kaitseliidu liikmetele mitmekesise täiendõppe võimaldamist. Kaitseliidu tähtsamad koostööpartnerid on Zemessardze Lätis, K.A.S.P Leedus, MPK ja Reservistide Liit Soomes, Poola Territoriaalkaitse organisatsioon, Taani, Rootsi ja Norra Kodukaitse ning Marylandi Rahvuskaart Ameerika Ühendriikides. Olulisel kohal on koostöö Ukraina suunal. Kaitseliidu väljaõppesse on kindlalt kaasatud ka liitlaste lahingugrupi koosseisus olevad UK ja Prantsuse ning samuti Eestis olevad USA üksused.
Tähtsamad rahvusvahelise koostöö üritused 2025. aastal olid kaitseliitlaste osalemine Soomes talvisel üle-elamiskursusel, Poolas tulejuhtimise kursusel ja Leedus lahingkannatanu käsitlemise kursusel, Kaitseliidu liputoimkonna ja Kaitseliidu ülema osalemine Leedu KASP ning Zemessardze aastapäeva paraadidel ning Kaitseliidu Lõuna ja Lääne maakaitseringkondade koostööüritused Zemessardzega Lätis.
Kaitseliidu ülem või Kaitseliidu delegatsioonid osalesid erinevatel konverentsidel või territoriaalkaitsega tegelevate organisatsioonide kohtumistel. Toimus mitu staabiveeblite kohtumist SCANBAL formaadis (Skandinaaviamaad ja Eesti, Läti, Leedu). Balti- ja Skandinaaviamaade vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide ülemate kohtumist SCANBAL võõrustas seekord Kaitseliit. Programm hõlmas kohtumisi Tallinnas ja Pärnus.
Lisaks osalesid kaitseliitlased erinevatel kursustel ja võistlustel Soomes, Poolas, Lätis ja Leedus. Osaleti ka EUCOM korraldatud Euroopa parima snaipri võistlusel. Eestisse akrediteeritud suursaadikud, kaitseatašeed ja teised välispartnerid osalesid Kaitseliidu korraldatud Võidupüha paraadil. Paraadile olid kutsutud ka Kaitseliidu lähemate partnerorganisatsioonide ülemad ja veeblid ning liputoimkonnad.
Peaaegu kõik uued Eestisse akrediteeritud kaitseatašeed kohtusid akrediteerimisvisiidi ajal ka Kaitseliidu ülemaga ning said ülevaate Kaitseliidust kui organisatsioonist ja selle eesmärkidest. Samuti toimus Kaitseliidu juhtkonna tasemel väga palju kohtumisi erinevate riikide Eestit külastanud kõrgemate sõjaväelastega eesmärgiga tutvustada Kaitseliitu ja leida koostöö võimalusi.
Sisekontrollisüsteem
Kaitseliidu sisekontrollisüsteemi oluliseks komponendiks on erinevad revisjonikomisjonid. Keskrevisjoni komisjon kontrollib muuhulgas keskkogu ja keskjuhatuse otsuste täitmist, revideerib tehtavaid majandustehinguid, varalist seisu ja kulude otstarbekust Kaitseliidu riigieelarveväliste tulude osas. Keskrevisjon hindab keskorganite tegevuse vastavust Kaitseliidu seaduses ja kodukorras sätestatud nõuetele. Igas struktuuriüksuses, kus on täisealine liikmeskond, on moodustatud revisjonikomisjon, kes teostab oma struktuuriüksuses järelevalvet kodukorras toodud ulatuses. Keskrevisjonikomisjon esitas kontrollaruande 2024. a tegevuste kohta 14.06.2025 toimunud keskkogule. Keskkogu kinnitas kontrollaruande.

Kaitseministeerium teostas 2025. aastal haldusjärelevalvet Kaitseliidule eraldatava sihtotstarbelise tegevus- ja investeeringutoetuse lepinguga püstitatud ülesannete täitmise kohta.

Kinnisvara ja taristu arendamine
Kaitseliidu 2025. aasta ehitusalaste investeeringute eelarve koos eelmisest perioodist ülekantud jääkidega oli kokku 3,1 mln eurot. Aruandeaastal kasutati eelarvest 44%, ülejäänud vahendid kanduvad edasi järgmistesse perioodidesse vastavalt projektide ajagraafikule ja lepingulistele kohustustele.
Investeeringud olid kooskõlas Kaitseliidu arengusuundadega ning suunatud eelkõige territoriaalse kohaloleku tugevdamisele, väljaõppekeskkonna kaasajastamisele ning kriisivalmiduse suurendamisele. Olulisemad tegevused olid:
• Tartu maleva staabi- ja tagalakeskuse I etapi ehitusprojekti koostamine;
• Võrumaa maleva staabikompleksi hoone katuse vahetus;
• Tallinna maleva ja Kaitseliidu peastaabi õppe- ja tagalakeskuse parkla rajamine;
• Pärnumaa maleva staabi- ja tagalakeskuse staabihoone multifunktsionaalse halli rekonstrueerimine;
• Tallinna maleva Männiku lasketiiru ehitustööd (sh tuletõrjeveemahuti paigaldamine);
• Naiskodukaitse Võsu õppekeskuse saunahoone rajamine;
• Alutaguse maleva staabikompleksi relvaruumide ümberehitus;
• Harju maleva Kose ja Rävala malevkondade tegevuskohtades generaatorite paigaldamine katkematu elektritoite tagamiseks;
• Nõrkvoolusüsteemide rajamine Jõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuses ning Saaremaa maleva Hiiumaa malevkonna staabikompleksis.
Teostatud ja alustatud projektid toetavad organisatsiooni põhivõimeid – juhtimist, tagalatoetust ja väljaõpet ning aitavad tagada üksuste hajutatud, kuid toimiva taristu üle Eesti. Samuti panustavad investeeringud energiajulgeolekusse ja toimepidevusse, vähendades sõltuvust välistest teenustest kriisiolukorras.
Tegevusvaldkonna areng ja majandustulemused

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2026-2029 määrab aastateks 2026-2029 sõjalise riigikaitse ja heidutuse eesmärkide saavutamiseks olulised tegevused ja selles vajalikud ressursid. Oluliste tegevuste ning tegevusmahtude määramisel lähtuti eelkõige Riigikaitse arengukavast (RKAK 2031(+), RKAK 2035 projektist), Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse suunistest, riigi eelarvestrateegiast 2025-2028, hetkeolukorra analüüsist, kaitseministri ja Kaitseväe juhataja prioriteetidest, ühekordsetest suunistest, KMAK 2025- 2028, Kaitseväe üksuste hetkeolukorra analüüsist ning valitsemisala asutuste juhtide otsustest ja ettepanekutest.
Samuti arvestati NATO kaitseplaneerimise Eesti NATO väevõime-eesmärkidega. KMAK 2029 keskendub Kaitseväe lahinguvalmiduse tõstmisele ja NATO väevõime-eesmärkide saavutamiseks vajalike sõjaliste võimete kiirele arendamisele.

Väevõime-eesmärkide saavutamiseks tagab aastatel 2026-2029 Vabariigi Valitsus sõjalise riigikaitse rahastamise neljal aastal keskmiselt 5,35% SKP-st. Koalitsioonileppe 2025-2027 kohaselt on prioriteetideks:
•Kaitseväe personal;
•Ühiskonna kaitsetahte suurendamine;
•Olemasolevate ja uute kaitsevõimete arendamine, eesmärk on suunata vähemalt 50% kaitse- eelarvest hangeteks ja investeeringuteks;
•Liitlassuhete tugevdamine ja liitlaste kohaloleku suurendamine;
•Kaitsetööstus kui üks majanduse kasvuvaldkond.
Eesti on viimastel aastatel oluliselt suurendanud oma kulutusi riigikaitsele ja see on prioriteet ka tulevikus. 2025. aastal suurendasid NATO liitlased märgatavalt oma kaitsekulutusi – 23 liikmesriiki 31-st kulutasid vähemalt 2% SKP-st. Euroopa liitlaste ja Kanada kogukulud kasvasid reaalväärtuses 20%, ulatudes 559 miljardi euroni. USA on jätkuvalt suurim panustaja, moodustades umbes 60% kogu NATO kaitsekuludest (845 mld eurot).


Graafik: Kaitsekulu trend 2018-2029, mln eurot (käibemaksuga), NATO arvestuses

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava kohaselt Kaitseliidu iga-aastane tegevus- ning sihtfinantseerimise toetus tervikuna kasvab. Võrreldes perioodil 2025-2028 raames toetustena määratud eelarve mahtu tegelikult Kaitseliidule eraldamisele tulevaga, siis keskmisena on eelarve kasv aastas ca 15 mln eurot ehk arengukava perioodi peale on ette nähtud ligikaudu 25% täiendavat finantsressurssi riigieelarvest.
 
2026
2027
2028
KOKKU (3-a)
2029
KMAK 2025-2028 (mln EUR)
60,0
63,6
66,2
189,8
x
KMAK 2026-2029 + lisa (mln EUR)
71,8
79,6
84,2
235,6
90,6
Muutus (mln EUR)
11,8
16,0
18,0
45,8


Täiendavast 45,8 mln euro suurusest lisarahastusest on 32 mln eurot suunatud Kaitseliidu taristu arendusse. Täiendav rahastus on ette nähtud Tartu maleva staabi- ja tagalakeskuse ehituseks, samuti lasketiirude arenduseks ning laskemoona hoiustamisele. Planeerimisperioodi lõpus tehakse algust Võrumaa ja Järva maleva staabi- ja tagalakeskuse rajamisega.

Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele nähakse ette täiendavalt perioodi peale 1,4 mln eurot. Vahendid suunatakse riigikaitselise välitegevuse varustuse soetamiseks ja valitsemisala noortepoliitika elluviimiseks. Side- ja IT alasteks investeeringuteks ja majandamiskuludeks on täiendav finantsressurss ette nähtud 1,8 mln euro ulatuses. Kinnistute ülalpidamiskulude kasvuks nähakse ette täiendav finantsressurss summas 1,6 mln eurot. Kriisivalmiduse valdkonna kulude tagasitoomine Kaitseliidu eelarvesse on perioodi peale kokku 0,18 mln eurot. Muud majandamiskulud kokku 0,5 mln eurot.








2025. aastaks Kaitseliidule toetustena eraldatud eelarve suurenes 2024. aastaga võrreldes 4,9 mln eurot ehk 8,2%.

Eelarve majanduslik sisu
2025
2024
Muutus (EUR)
Muutus (%)
Investeeringud
3 570 216
3 727 685
-157 469
-4,2%
Toetused*
37
194 642
194 642
-100,0%
Tööjõukulud
37 959 539
34 578 599
3 380 940
9,8%
Majandamiskulud
18 976 564
17 456 933
1 519 631
8,7%
Muud kulud
105 498
61 270
44 228
72,2%
KOKKU
60 611 854
56 019 129
4 592 725
8,2%

*Toetusena on kajastatud 2024. aasta Ukraina snaipritele antud väljaõpe ja varustus

Tööjõukulude eelarve kasvas 2025. aastal tervikuna 9,8%. Töötajate sissetuleku kasv toimus kõigis töötajate kategooriates.

Majandusliku sisu järgi kasvasid majandamiskulude hulgas enim kulud varustuse soetamiseks (0,8 mln eurot), kinnistute ülalpidamiseks (0,5 mln eurot) ning inventari soetamiseks (0,5 mln eurot). Samal ajal vähenesid võrreldes 2024. aastaga kulutused meditsiinile 0,6 mln euro võrra, kuna 2024. aastal toimus suurem ühekordne hange. Samuti vähenesid kulutused maismaasõidukitele 0,4 mln euro võrra, mis tulenes eelkõige kütusehinna langusest.

Kaitseliidu ehitusalaste investeeringute eelarve ei ole arengukava perioodil püsivalt konstantne. Investeeringute toetuse eraldamisel võetakse arvesse tegelikku objektide ehitamise ja finantseerimise vajadust, mistõttu võib ehituslaste investeeringute eelarve ka aastate vahel väheneda.

Riigieelarvelisest toetusest, koos 2024. aastast üle kantud vahenditega, oli 2025. aastal Kaitseliidul tervikuna kasutada 62,1 mln eurot, millest kasutati ära 58,4 mln eurot (94%). Kasutamata jäägist (3,7 mln eurot) moodustasid tööjõukulud 0,3 mln eurot, kinnisvaraga seotud ehitusalased investeeringud 2,1 mln eurot ning erinevad majandamiskulud 1,4 mln eurot. Masinate- ja seadmete kasutamata jääk tervikuna oli 0,4 mln eurot. Kasutamata jäänud vahendid kanduvad üle 2026. eelarveaastasse.

Kehtiv arengukava tagab, et riigikaitse arengukavas aastani 2031 püstitatud eesmärkide saavutamisega ollakse planeeritud ajaraamis. Arengukava raames suurendatakse muuhulgas investeeringuid Kaitseliidu baasil formeeritavate maakaitseüksuste relvastusse ja varustusse. Jätkatakse põhimõttega, et Kaitseliidu põhjal formeeritavate üksuste varustamine toimub samaväärselt sarnaseid ülesandeid täitvate Kaitseväe üksustega. Arengukava perioodil on planeeritud jätkata isamaalise hariduse programmi finantseerimisega ning jätkub koolides toimuva riigikaitseõpetuse toetamine.
2026. aasta riigieelarve seaduse kohaselt on 2026. aastal NATO kaitsekulude definitsioonile vastav kaitsekulude suurus 2 361 mln eurot ehk 5,37% SKP-st. Kaitseliidule toetustena eraldatav eelarve on 72 mln eurot ehk 3% kaitsekulude eelarvest. Maakaitseüksuste kaitseotstarbelise erivarustus on planeeritud Riigi Kaitseinvesteeringute keskuse eelarvesse.
Kaitseliidu 2026. aasta eelarve kasv, võrreldes 2025. aastaga, on 10,6 mln eurot, millest tööjõukulud suurenevad 8,4 mln eurot. Investeeringud suurenevad 2,3 mln. Majandamiskulude ja muude kulude tase on võrreldes 2025. aasta eelarvega samal tasemel.
Eelarve majanduslik sisu
2 026
2 025
Muutus (EUR)
Muutus (%)
Investeeringud
5 890 760
3 570 216
2 320 544
65,0%
Tööjõukulud
46 342 546
37 959 539
8 383 007
22,1%
Majandamiskulud (v.a kaitseotstarbeline varustus)
18 926 972
18 976 564
-49 592
-0,3%
Muud kulud ja toetused
115 400
105 535
9 865
9,3%
KOKKU
71 275 678
60 611 854
10 663 824
17,6%

Tööjõukulude kasvuks on suunatud täiendavalt 8,4 mln eurot, millega tagatakse tegevväelaste palgakasv staažitasu arvestuses ning täiendavate ametikohtade mehitamine. Samuti võimaldab see täita täiendavad tsiviilteenistujate ametikohad ning tagada palgakasvu kooskõlas Eesti keskmise palgakasvu trendiga. Täiendavad ametikohad on kavandatud eelkõige mehitamata õhusõidukite ja laonduse valdkondades (+24 ametikohta).
2026 aastal suureneb Kaitseliidu tegevuspõhise eelarve vaates teenuste kogumaht võrreldes 2025. aastaga 10,7 mln euro võrra. Kasv puudutab kõiki teenusvaldkondi ning on seotud nii tegevusmahtude suurenemise kui ka riigikaitseliste prioriteetide tugevdamisega.


Suurima absoluutse kasvuga teenus on üksuste alalhoidmine ja väljaõpe, mille maht suureneb 3,4 mln euro võrra (12,8%), ulatudes 29,8 mln euroni. Tegemist on jätkuvalt suurima osakaaluga teenusega eelarves, moodustades ligikaudu 42% kogumahust.
Märkimisväärne kasv on kavandatud ka objekti valveteenuses, mille rahastus suureneb 3,2 mln euro võrra (22,2%), ning Kaitseliidu tegevustes, kus kasv on 2,8 mln eurot (22,1%). Selle põhjuseks on suurenenud taristu kaitse vajadus kui ka vabatahtliku riigikaitse võimekuse tugevdamine.
Protsentuaalselt suurim kasv on teenuses laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine, mille maht suureneb 25,4% ehk 0,8 mln euro võrra. Samuti kasvab noorte isamaalise kasvatuse rahastus 12,6% (0,4 mln eurot), toetades järelkasvu ja riigikaitseteadlikkuse suurendamist.
Väikseim mahukasv on riigikaitseõpetuse välilaagrite läbiviimise toetamisel, kus kasv on 8,3% ehk 0,1 mln eurot. Riigikaitselaagrite mahu kasv toimus 2025. aastal ja 2026. aastal on planeeritud jätkata samal tasemel.
Kokkuvõttes on 2026. aasta eelarve kasv suunatud eelkõige üksuste valmisoleku ja väljaõppe tugevdamisele, objekti kaitse tagamisele ning Kaitseliidu rolli suurendamisele laiapindses riigikaitses. Eelarve struktuur peegeldab jätkuvat prioriteeti riigikaitsevõime arendamisel ja valmisoleku tõstmisel.
FINANTSNÄITAJAD (tuhandetes eurodes)
2025
2024
2023
2022
2021
Tegevustulud
77 918
61 338
56 078
46 855
53 569
Tegevuskulud
70 234
59 167
55 792
46 509
49 745
Finantstulud- ja kulud
212
238
206
1
1
Aasta tulem
7 896
2 409
492
347
3 825
Eelarve maht
61 768
56 577
51 918
48 166
40 306
sh toetus riigieelarvest
60 612
56 064
51 471
47 797
40 027
Bilansimaht
71 334
61 793
60 211
62 335
58 242
Käibevarad
12 715
10 133
10 439
13 756
10 476
Põhivarad
58 619
51 660
49 772
48 579
47 766
Lühiajalised kohustused
5 426
3 777
4 600
7 211
3 461
Pikaajalised kohustused
124
128
132
137
141
Netovara
65 784
57 888
55 479
54 987
54 640
Tegevuskulud/tegevustulud
0,90
0,96
0,99
0,99
0,93
Tegevustulude muutus eelmise perioodiga (%)
27,03
9,8
19,68
-12,53
34,11
Tegevuskulude muutus eelmise perioodiga (%)
18,7
6,05
19,96
-6,51
25,97
Eelarvemahu muutus eelmise perioodiga (%)
9,2
8,9
7,78
19,5
2,3
Bilansimahu muutus eelmise perioodiga (%)
15,44
2,63
-3,41
7,03
6,95
Maksevõime tase (käibevarad/lühiajalised kohustused)
2,34
2,68
2,27
1,91
3,03
Võlakordaja (kohustused/bilansimaht)
0,08
0,06
0,08
0,12
0,06
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale
1 083
1 048
1 019
999
1 026
sh tegevväelased
200
206
204
207
218
sh valvurid
544
519
503
490
510
Keskmine kuutöötasu (eurodes)
2 077
1 954
1 860
1 593
1 471
Kaitseliidu liikmeskond kokku
30 456
30 141
29 927
29 098
25 355
sh kaitseliitlaste arv
18 096
17 845
17 739
17 332
14 912
tegevliikmed
16 495
16 417
16 400
16 137
13 833
noorliikmed
105
107
89
78
73
toetajaliikmed
1 391
1 222
1 144
1 025
884
auliikmed
45
46
45
46
48
liikmestaatus peatatud
60
53
61
46
74
sh nais-ja noorteorganisatsioonide liikmete arv
12 360
12 296
12 188
11 766
10 443
naiskodukaitsjad
3 996
3 908
3 866
3 794
2 720
kodutütred
4 387
4 386
4 371
4 104
4 051
noored kotkad
3 977
4 002
3 951
3 868
3 672

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE



TULEMIARUANNE

tuhandetes eurodes, aasta kohta

 
 



2025
2024
Lisad
Tegevustulud
77 918
61 338

Kaupade ja teenuste müük
645
503
2
Saadud toetused
77 258
60 527
3
Muud tulud
15
308
3
Tegevuskulud
-70 234
-59 167

Antud toetused
-11
-212
4
Tööjõukulud
-38 152
-34 382
4
Majandamiskulud
-23 879
-16 999
4
Põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus
-4 561
-3 750
8,9,10
Muud kulud
-3 631
- 3 824
4
Tegevustulem
7 684
2 171

Finantstulud ja -kulud
212
238

Tulu hoiustelt
212
238

Aruandeperioodi tulem
7 896
2 409



BILANSS

tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember

 
 




 
 





31.12.2025
31.12.2024
Lisad
VARAD KOKKU

71 334
61 793

Käibevara kokku

12 715
10 133

 
Raha

12 550
9 976
5
 
Nõuded ja ettemaksed

115
113
6

Varud

50
44
7
Põhivara kokku

58 619
51 660

 
Kinnisvarainvesteeringud

617
641
8
 
Materiaalne põhivara

56 682
49 752
9

Immateriaalne põhivara

1 320
1 267
10
KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU

71 334
61 793

Lühiajalised kohustised kokku

5 426
3 777

Võlad ja ettemaksed




 
Võlad tarnijatele

942
1 151
11
 
Võlad töövõtjatele

717
640
12

Maksukohustised

1 646
1 292
13
 
Saadud ettemaksed

2 121
694
14
Pikaajalised kohustised kokku

124
128
15
Pikaajalised kohustised

124
128

Netovara kokku

65 784
57 888

Kapital

5 543
5 543

 
Eelmiste aastate tulem

60 241
52 345




















RAHAVOOGUDE ARUANNE


tuhandetes eurodes, aasta kohta

 
 




Rahavood põhitegevusest
2025
2024
Lisad
Tegevustulem
7 684
2 171

Korrigeerimised:




Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
4 561
3 750
8,9,10

Käibemaksukulu põhivara soetuseks
431
879
4

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine
0
18


Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
-11 758
-6 090
3

Kasum põhivara müügist
0
-246
3
Korrigeeritud tegevustulem
918
482

Käibevarade netomuutus
24
-64

Kohustuste netomuutus
142
214
 
Rahavood põhitegevusest kokku
1 084
632





Rahavood investeerimistegevusest



Tasutud põhivara eest (va finantsivesteeringud ja osalused)
-2 294
-5 349

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
3 604
3 728

Laekunud põhivara müügist (v.a finantsinvesteeringud ja osalused)
0
381

Laekunud intressid
180
238
 
Rahavood investeerimistegevusest kokku
1 490
-1 002
 

 
 
 
Puhas rahavoog
2 574
-370

Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses
9 976
10 347
5
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus
12 550
9 976
5
Raha ja selle ekvivalentide muutus
2 574
-370












NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

tuhandetes eurodes, aasta kohta










Kapital
Eelmiste aastate tulem
Netovara kokku
Seisuga 31.12.2023
5 543
49 936
55 479




Aruandeaasta tulem
0
2 409
2 409




Seisuga 31.12.2024
5 543
52 345
57 888

Aruandeaasta tulem 0 7 896 7 896

Seisuga 31.12.2025
5 543
60 241
65 784



RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Kaitseliidu 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad raamatupidamise toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis sätestatud nõuded.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.
Kaitseliit on iseseisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kes on vastavalt raamatupidamise seadusele kohustatud koostama lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande.
Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused.


Arvestuse alused

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Majandustehingud kirjendatakse nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses.


Varade ja kohustiste jaotus lühi-ja pikaajalisteks

Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi-ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna aruandekuupäevast.


Raha ja raha ekvivalendid
Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhi- ja invsteerimisegevusest kaudsel meetodil. Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.


Nõuded ja ettemaksed

Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil ( so nominaalväärtuses miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt nõuete laekumise tõenäosusest. Iga nõude laekumise tõenäolisust on hinnatud individuaalselt. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäevajärgseid, kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

Nõuet loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude tagasinõudmiseks või kui nõude tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevad tulud. Nõuded tunnistatakse lootusetuks Kaitseliidu ülema käskkirjaga.
Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Varud

Varudena on kajastatud Kaitseliidu e-poodi soetatud kaubad. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamisega seotud otsestest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.

Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.
Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse soetusmaksumuse meetodist, mis tähendab, et kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses.
Uutel kinnisvarainvesteeringutel (hooned) määratakse eeldatavaks kasulikuks elueaks 50 aastat.


Materiaalne põhivara
Põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta). Piirmäära ei rakendata maa objektidele, mis võetakse põhivarana arvele olenemata maksumusest.
Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro (ilma käibemaksuta), kantakse vara soetamise hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku vara üle, soetusmaksumusega 1 000 – 9999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive.
Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid finantsarvestuses arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm selle kasuliku eluea alusel.
Avalikust sektorist tasuta saadud vara kajastatakse vastavalt vara väärtusele põhi- või vähe-väärtusliku varana jääkmaksumuses.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et Kaitseliit saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.
Uute soetatavate varade amortisatsioonimäärad aastas on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:


Hooned
2-5%

Hoonete tehnosüsteemid
4%

Rajatised
2,5-10%

Masinad ja seadmed
10-20%

Transpordivahendid
8,3-20%

Arvutustehnika
20-33%

Inventar
5-20%

Kaitseotstarbeline
4-20%



Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgselt hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi.
Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt.
Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Maa hinnatakse ümber kehtiva maa maksustamishinna järgi. Juhul kui ümberhindluse tagajärjel vara bilansiline maksumus suureneb, kajastatakse vahet uue ja vana bilansilise maksumuse vahel netovaras kirjel „Põhivara ümberhindluse tulem”.
Varade väärtuse teste ei tehta ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui Kaitseliit ei eelda selle vara kasutamist või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, tulemiaruandes.

Immateriaalne põhivara
Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara, kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit.
Amortisatsioonimäär on immateriaalsele põhivarale 5%.
Muutused eeldatavas kasulikus elueas või vara tulevase majandusliku kasu ajalises struktuuris kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis ja -meetodis ehk kui muutust raamatupidamislikes hinnangutes.

Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised kohustised) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel ning kantakse kuludesse finantskohustise eluea jooksul.
Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tulemiaruande real “Finantstulud ja -kulud”, v.a need intressikulud, mis on seotud omatarbeks ehitatava materiaalse põhivara finantseerimisega (alates ehitustegevuse algusest kuni valmis vara vastuvõtmiseni).


Rendiarvestus
Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid (sh hoonestusõiguse leping maa rendi osas), mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina.
Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis miinimumrendimaksete nüüdisväärtuses, juhul kui viimane on madalam. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara kasulik tööiga või rendiperiood, olenevalt sellest, mis on lühem.
Kapitalirendi tingimustel müüdud vara kajastatakse rendileandja bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rendimaksed jagatakse finantskuluks/-tuluks ja rendikohustise/-nõude tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama.
Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna.


Tulu kajastamine
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kui tasumine toimub tavatingimustest pikema perioodi jooksul, kajastatakse tulu saadava tasu nüüdisväärtuses.
Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav.
Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel või juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Tulu pikema perioodi jooksul osutatavate teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (so tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, lähtudes sisemisest intressimäärast.


Saadud toetused

Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele v.a toetused ettevõtluseks;
2) sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, aja- kava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
3) tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.

Sihtfinantseerimise liigid on:
1) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine;
2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulags rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.

Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Kui pole määratletav, kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks. Põhivara soetusega kaasneva käibemaksukulu katteks saadud sihtfinantseerimine loetakse põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimiseks.

Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksiteerib sisuline tgasainõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üskused, lepivad nad omavahel kokku toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad.

Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihfinantseerimine tuluna ja nõudena.


Kaitseliidule eraldatud tegevustoetust kajastatakse kassapõhiselt raha laekumisel tulemiaruandes tuluna.

Kaitseliidule investeeringuteks eraldatud vahendid kajastatakse põhivara sihfinantseerimisena.

Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Teiselt avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivara kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses.

Netovara
Kapitalina on kajastatud enne Kaitseliidu seaduse jõustumist Kaitseliidu omandis olnud varasid. Akumuleeritud ülejääk sisaldab eelmiste perioodide ja aruandeperioodi tulemit.

Sündmused pärast aruandekuupäeva
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud.



Seotud osapooled

Osapooli loetakse seotuks, kui ühel osapoolel on teise osapoole üle kontroll või oluline mõju. Kaitseliidus loetakse seotud osapoolteks Kaitseliidu keskjuhatuse liikmed ja Kaitseliidu eelarve kuluartiklite eest vastutavad isikud riigieelarve toetuse osas, nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja täiskasvanud laps ning sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.





















Lisa 2 Kaupade ja teenuste müük
Kaitseliidu müügitulu jaguneb geograafiliste alade ja tegevusalade lõikes järgmiselt:
tuhandetes eurodes, aasta kohta

Geograafilised piirkonnad
2025
2024
Eesti

534
424
Ukraina

39
11
Suurbritannia

26
16
Leedu

19
43
Poola

10
9
Mehiko

6
0
Holland

6
0
Belgia

3
0
Rootsi

2
0
Kokku

645
503




Tegevusalad

2025
2024
Üür ja rent

247
175
sh hoonestusõiguse seadmine
34
33
Muu toodete ja teenuste müük
398
328
sh vanametalli ja vara müük
273
225
Koolitus Päästeamet
27
27
e-poe müük
21
29
toitlustusteenused

14
15
raieõiguse müük
53
2
muud teenused
10
30
Kokku

645
503


Lisa 3 Saadud toetused ja muud tulud
Saadud toetused







tuhandetes eurodes, aasta kohta




2025
2024
Tegevustoetus riigieelarvest
57 042
52 291
Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks, sh
202
65
annetatud droonid
52
0
noorte droonikoordinaatori töötasuks
50
0
Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks,sh
7 892
4 424
tasuta saadud kinnistud ja muu põhivara
5 751
65
Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks, sh
3 867
1 666
Ameerika Ühendriikidelt saadud sidevarustus
3 867
1 666
Ameerika Ühendriikidelt sidevarustus tegevuskuludeks
7 889
1 689
Saadud liikmemaksud
227
230
Muud toetused ja annetused
139
162
Saadud toetused kokku
77 258
60 527

Muud tulud







tuhandetes eurodes, aasta kohta




2025
2024
Kindlustushüvitised

1
26
Muud kahjuhüvitised

14
36
Tulud vara müügist (lisa 9)

0
252
Vara müügi kulud

0
-6
Muud tulud kokku

15
308




Riigieelarve tegevustoetust on Kaitseministeeriumil õigus tagasi nõuda või pidada tagasimaksmisele kuuluv summa kinni järgmise kuu ülekandest juhul, kui Kaitseliit rikub Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi vahel sõlmitud tegevustoetuse ja sihtfinantseerimise lepingu tingimusi (ei esita nõutavaid andmeid, informatsiooni või dokumentatstiooni, aruandeid eraldatud toetuse kasutamise kohta).

Kaitseministeeriumi poolt Kaitseliidule tasuta võõrandatud 3 kinnistu (Stardiraja tn 10, Raadi alev, Tartu vald, Kivimäe tn 30a, Tallinn ja Kitsarööpa tee T11, Tallinn) tingimuslikud kohustused on:
• Kinnistuid võib võõrandada üksnes juhul, kui vara ei ole enam vaja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks või see on muutunud kõlbmatuks;
• Kui kinnistud võõrandatakse, sealhulgas antakse üle või seatakse hoonestusõigus 10 aasta jooksul pärast tasuta saamist, siis peab Kaitseliit vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 3 hüvitama riigile 65% vara harilikust väärtusest, mis sellel oli Kaitseliidule võõrandamise hetkel. Kinnistu Stardiraja tn 10, Raadi alevik harilik väärtus Kaitseliidule võõrandamise hetkel on 16 167 eurot, kinnistul Kivimäe tn 30a Tallinn 16 980 eurot ja kinnistul Kitsarööpa tee T11 Tallinn 19 820 eurot.
• Riigil on õigus nõuda kinnistute sihtotastarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda leppetrahvi alates 25% vara harilikust väärtusest vara tasuta võõrandamise hetkel.

Muude saadud sihtfinantseerimistega (sihtfinantseerimine kohalikelt omavalitsustelt, Ameerika Ühendriikidelt) ei ole seotud täiendavaid tingimuslikke kohustusi.
Seisuga 31.12.2025 puuduvad tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimise toetused.
Lisa 4 Tegevuskulud

Antud toetused

tuhandetes eurodes, aasta kohta


2025
2024
Ukraina snaiprite väljaõpe
11
195
Kaitseväele tagastatud varad
2
17

11
212




2025
2024
Tööjõukulud kokku
38 152
34 382
Töölepingiliste töötajate töötasu
19 367
17 502
Kaitseväelaste töötasu
7 699
7 145
Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel
630
566
Toetused kaitseliitlastele
986
530
Erisoodustused
54
55
Sotsiaalmaks töötasudelt
9 113
8 296
Sotsiaalmaks erisoodustustelt
50
54
Tulumaks erisoodustustelt
33
33
Töötuskindlustusmakse
220
201


2025
2024
Majandamiskulud kokku
23 879
16 999
Administreerimiskulud
1 099
1 098
Lähetuskulud
254
190
Koolituskulud
114
113
Kinnistute, hoonete majandamiskulud
3 223
2 945
sh küte
405
416
sh elekter
705
716
sh korrashoid
978
905
sh remont
473
434
Sõidukite majandamiskulud
2 934
3 346
sh kütus
774
846
sh remont ja hooldus
1 408
1 307
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud
813
769
Inventari majandamiskulud
1 659
1 178
Toiduained ja toitlustusteenused
2 176
2 051
Õppevahendite ja koolituse kulud
1 904
1 473
Kaitseotstarbelise varustuse ja materjalikulud
8063
1 812
sh Ameerika Ühendriikidelt sidevarustus
7 889
1 709
Meditsiinikulud
204
794
Kaitseliidu liikmetele sõidukulude hüvitised
570
510
Eri- ja vormiriietuse kulud
515
390
Ürituste korraldamise kulud
174
149
Muud majandamiskulud
177
214
Eraldiste muutus
0
-33

 
 
Muud kulud kokku
3 631
3 824
Maksud, lõivud, trahvid
3 623
3 824
sh käibemaks
3 086
2 883
käibemaks põhivara soetuseks
431
879
maamaks
47
34
mootorsõiduki maks
25
0
muud maksud ja lõivud 34 28
Muud kahjutasud 8 0






Kaitseliidu keskmine koosseisuline töötajate arv taandatuna täistööajale 2025. aastal oli 1 083 (2024. a 1 048), sh töötajad 882 (2024.a 842) ja kaitseväelased 200 (2024.a. 206).

Kaitseliidu koosseisulistele töötajatele maksti töötasu 26 994 tuhat eurot (2024. a 24 571 tuhat eurot). Keskmine töötasu 2025. aastal: töötajad 1 827 eurot (2024.a. 1 726 eurot), kaitseväelased 3 184 eurot (2024.a 2 880 eurot).






Lisa 5
Raha














tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember

















2025
2024








Raha pangas




12 550
9 976








Rahalised vahendid olid seisuga 31.12.2024 jaotunud:



Pank






Summa
SEB Pank AS





7 757
Swedbank AS





1 719
Coop pank





500
Kokku






9 976








Rahalised vahendid olid seisuga 31.12.2025 jaotunud:



Pank






Summa
SEB Pank AS





2 231
Swedbank AS





1 235
Coop pank





4 084
Tähtajaline hoius Coop
pank




5 000
Kokku






12 550








Lisa 6
Nõuded ja ettemaksed












tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember









2025
2024






 
 
Ostjatelt laekumata arved



43
60
Nõuded ostjate vastu kokku



43
60








Nõuded toetuste eest



4
1
Laekumata intressid



32
0
Ettemakstud toetused




10
10
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud


26
42
Ettemaksed ja muud nõuded kokku


72
53


Lisa 7
Varud














tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember









2025
2024
Kaitseliidu e-poe tarbeks soetatud kaubad


50
44
Kokku varud




50
44

Varusid kanti maha 2025. aastal 0 eurot (2024. aastal 0 eurot).









Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud
tuhandetes eurodes, aasta kohta


31.12.2024


Maa
Ehitised
Kokku
Soetusmaksumus

163
518
681
Kogunenud kulum

0
-40
-40
Jääkväärtus

163
479
641





Kulum

0
-24
-24
31.12.2025





Soetusmaksumus

163
518
681
Kogunenud kulum

0
-64
-64
Jääkväärtus

163
454
617







2025
2024

Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu

21
4

Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud

22
34






Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud hoonestusõiguse seadmise lepingute alusel kolm (2024.a kolm) objekti jääkväärtuses 47 tuhat eurot (2024.a 3 objekti jääkväärtusses 47 tuhat eurot), maa ja hoonete osad (7 objekti) jääkväärtuses 535 tuhat eurot (2024. a 7 objekti jääkväärtusses 559 tuhat eurot), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvatele üksustele, ning maad ja hoonete osad (6 objekti), mida ei kasutata, vaid hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil 35 tuhat eurot (2024.a 7 objekti jääkväärtuses 35 tuhat eurot).
2025. aastal saadi kinnisvarainvesteeringutelt hoonestusõiguse tulu 32 tuhat eurot (2024 a 21 tuhat eurot) ja renditulu 21 tuhat eurot (2024. a 4 tuhat eurot).
2025 ja 2024 aastal kinnisvarainvesteeringutega tehinguid ei toimunud.















Lisa 9 Materiaalne põhivara
tuhandetes eurodes

Maa
Hooned ja rajatised
KO põhivara
Masinad ja seadmed
Muu põhivara
Lõpetamata tööd ja ettemaksed
Kokku
Jääkväärtus 31.12.2024
1 430
38 799
4 374
4 507
353
289
49 752
Soetused ja parendused
0
375
55
599
0
799
1 828
Kulum ja allahindlus
0
-1 848
-1 542
-1 051
-34
-21
-4 496
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine
16 
4 878
3 835
830 
39
0 
9 598
Ümberklassifitseerimine
0
93
0
0
0
-93
0
Jääkväärtus 31.12.2025
1 446
42 297
6 722
4 885
358
974
56 682
 
 
 
 
 
 
 
 
Seisuga 31.12.2024







Soetusmaksumus
1 430
58 181
9 450
14 260
498
289
84 108
Kogunenud kulum
0
-19 382
-5 076
-9 753
-145
0
-34 356
 

 
 
 
 
 
 
Seisuga 31.12.2025

 
 
 
 
 
 
Soetusmaksumus
1 446
63 527
10 354
15 574
537
974
92 412
Kogunenud kulum
0 
-21 230
-3 632
-10 689
-179
0
-35 730

Olulisemate investeeringutena valmisid 2025. aastal Tallinna maleva ja Peastaabi õppe- ja tagalakeskuse parkla (92 tuhat eurot), Võru maleva staabikompleksi hoone katuse vahetus (62 tuhat eurot), Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse (Eametsa linnak) staabihoones multifunktsionaalse halli rekonstrueerimine (51 tuhat eurot), Saaremaa maleva Hiiumaa malevkonna nõrkvoolusüsteemide ehitus (41 tuhat eurot) ja Tallinna maleva Männiku lasketiiru põrkeplaatide toestamine (40 tuhat eurot).

Kirjel saadud mitterahaline sihtfinantseerimine kajastuvad Kaitseministeeriumilt ja Ameerika Ühendriikidelt tasuta saadud varad (vt ka lisa 3). Kaitseministeeriumilt saadi aruandeaastal relvastuse ja laskemoona punkrid (758 tuhat eurot), Rutja laskevälja konteinerhooned, muud rajatised ning masinad ja seadmed (756 tuhat eurot), mehitamata maismaasõidukid (505 tuhat eurot) ning staabikonteinerid (31 tuhat eurot). Kaitseministri otsustuskoosolekul otsustati lõpetada Nurmsi õppevälja kinnistu hoonestusõigus, mille tulemusena muutusid kinnistule rajatud ehitised Kaitseliidule kuuluva kinnisasja oluliseks osaks (kokku 3 665 tuhat eurot).

Ameerika Ühendriikidelt saadi tasuta 188 ühikut sidevarustust soetusmaksumusega 3 805 tuhat eurot, 3 ühikut inventari soetusmaksumusega 39 tuhat eurot ning üks server soetusmaksumusega 23 tuhat eurot. (lisa 3).

Väiksemad investeeringud 2025. aastal:
∙ 5 ühikut sõidukeid ja üks virnastaja kokku soetusmaksumuses 162 tuhat eurot;
∙ Alutaguse maleva staabikompleksi relvaruumide ümberehitus (39 tuhat eurot);
∙ Harju maleva Kose malevkonna ja Rävala malevkonna tegevuskohatdesse katkematu elektritoite tagamiseks generaatorite paigaldamine (35 tuhat eurot);

Kasutuskõlbmatuks muutunud põhivara kanti 2025.aastal maha 8 ühikut soetusmaksumusega 117 tuhat eurot ja akumuleeritud kulumiga 82 tuhat eurot (2024. a 6 ühikut soetusmaksumusega 127 tuhat eurot ja akumuleeritud kulumiga 127 tuhat eurot).
2025 aastal kinnisvara müügitehinguid ei toimunud (2024 aastal müüdi kaks kinnistut).
Lõpetamata tööde ja ettemaksetena kajastatakse pooleliolevad ehitused.
Lisa 10 Immateriaalne põhivara
tuhandetes eurodes
Kokku

 
Jääkväärtus seisuga 31.12.2024.a.
1 267
Kulum ja allahindlus
-40
Soetused
95
Tasuta saadud
20
Ümberklassifitseerimine
-22
Jääkväärtus seisuga 31.12.2025.a.
1 320


Soetusmaksumus 31.12.2024
1 357
Kogunenud kulum 31.12.2024
-90


Soetusmaksumus 31.12.2025
1 377
Kogunenud kulum 31.12.2025
-57


Aruandeperioodil valmis vabatahtlike infoportaal. Kokku moodustasid vabatahtlike infoportaali arendustööd perioodil 2016-2025 1 070 tuhat eurot. Äpi „Ole valmis!“ arendustööd aruandeperioodil olid 22 tuhat eurot. Aruandeprioodil kingiti Kaitseliidule sõnumiedastustarkvara maksumusega 20 tuhat eurot.
Lisa 11 Võlad tarnijatele
tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember







31.12.2025
31.12.2024
Võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest

872
1 119
Võlad tarnijatele põhivara eest


70
32
Võlad tarnijatele kokku



942
1 151








Lisa 12 Võlad töövõtjatele











tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember









31.12.2025
31.12.2024
Puhkusetasude kohustis



696
599
Muud võlad töövõtjatele



21
41
Võlad töövõtjatele kokku

717
640








Lisa 13 Maksukohustised











tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember









31.12.2025
31.12.2024
Käibemaks




12
7
Sotsiaalmaks




930
764
Tulumaks





604
446
Töötuskindlustusmakse



65
53
Kogumispensioni makse



35
22
Kokku maksukohustised



1 646
1 292
Lisa 14 Saadud ettemaksed ja muud kohustised










tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember









31.12.2025
31.12.2024
Järgmise perioodi tulu hoonestusõigusest

4
4
Muud kohustised



31
68
Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed

2 086
622
Saadud ettemaksed kokku

2 121
694


Kirje „Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed“ kajastab Kaitseministeeriumilt saadud, kuid aruandeperioodil kasutamata investeeringute toetust.

Kirje „Muud kohustised“ kajastab tagatistasusid.

Lisa 15 Pikaajalised kohustised
tuhandetes eurodes, seisuga 31. detsember





31.12.2025
31.12.2024
Muud pikaajalised võlad

124
128
Pikaajalised kohustised kokku
124
128


Kirje „Muud pikaajalised võlad“ kajastab 3 objekti, millest kahel (Rahumäe tee 6a Talllinn ja Paldiski mnt 82 Tallinn) kajastub hoonestusõiguse tasu, vastavalt "Hoonestusõiguse ja ostueesõiguse seadmise lepingutele". Lepingud on sõlmitud 2005 aastal ning hoonestajad on tasunud hoonestusõiguse tasu ettemaksuna kogu hoonestusõiguse püsimise tähtaja eest, mis kajastatakse pikaajaliste kohustistena ning kantakse tuludesse igaaastaselt iga hoonestusõiguse aasta eest.
Kinnistul Nulu allee 5 Jägala küla kehtib tähtajaline hoone üürileping aastani 2027. Üürnik on teinud hoonele enda kuludega parendustöid, mis tasaarveldatakse üüriga. Pikaajaliste kohustistena kajastatakse üürilepingu lõppemiseni kuuluvad tasaarvelduste kohustised.
Lisa 16 Kasutusrendid

tuhandetes eurodes, aasta kohta

Kaitseliit kui rendile andja





2025
2024
Kasutusrenditulu

182
140






Järgmiste perioodide renditulu

889
746
sh 12 kuu jooksul

89
67
2 - 5 aasta jooksul

305
201
peale 5.aastat

495
478



Rendile antud varade bilansiline jääkmaksumus 694 753





Kinnisvara-investeeringud
Muud varad
Kokku
Seisuga 31.12.2024

594
159
753







Seisuga 31.12.2025

569
125
694


Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud 9 objekti, millest hooned 3 objekti jääkväärtusega 454 tuhat eurot ning maa 6 objekti maksumusega 115 tuhat eurot, sealhulgas hoonestusõiguse seadmise lepingute alusel 3 objekti jääkmaksumuses 47 tuhat eurot (2024 3 objekti jääkmaksumuses 47 tuhat eurot).

Muude varade all on kajastatud 1 objekt jääkväärtusega 125 tuhat eurot.


Kaitseliit kui rentnik



 


2025
2024

 

Kasutusrendikulu
440
342

 

Järgmiste perioodide rendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest
694
928

 

 
31.12.2025
31.12.2024

 

12 kuu jooksul
238
264

 

2-5 aasta jooksul
440
644

 

üle 5 aasta
16
20









Kaitseliidus renditakse kasutusrendi tingimustel sõidukeid ja ruume. 2025.a oli sõidukite kasutusrendilepingutest tulenev rendikulu kokku 248 tuhat eurot (2024. a 144 tuhat eurot ) ja ruumide kasutusrendilepingutest tulenev rendikulu kokku 192 tuhat eurot (2024. a 198 tuhat eurot).

Lisa 17 Seotud osapooled
Seotud osapoolteks on Kaitseliidu keskjuhatuse liikmed ja Kaitseliidu eelarve kulukontode eest vastutavad isikud riigieelarve toetuse osas, nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja täiskasvanud laps ning sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.

Seotud osapooltele arvestati tasu koos sotsiaalmaksuga 2 122 tuhat eurot (2024 aastal 1 863 tuhat eurot). Kolmele keskjuhatusse kuuluvale Kaitseliidu tegevliikmele töötasu ei arvestatud (2024. aastal ei arvestatud).

Kulusid kompenseeriti seotud osapooltele 2025. aastal 17 tuhat eurot (2024. aastal 14 tuhat eurot).

Ostutehinguid seotud osapooltega on aruandeperioodil tehtud summas 21 tuhat eurot (2024. aastal 36 tuhat eurot)

Müügitehinguid soetud osapooltega aruandeperioodil ei tehtud (2024.aastal ei tehtud).

Aruandekuupäeva seisuga puuduvad nõuded, kohustised ja lepingulised suhted seotud osapooltega.

Tehingud seotud osapooltega on toimunud tavapärastel turutingimustel.

























































KESKJUHATUSE ALLKIRJAD 2025. MAJANDUSAASTA ARUANDELE


Käesolevaga kinnitame Kaitseliidu 2025. aasta majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust:




Kindralmajor Ilmar Tamm juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/




Kolonel Tõnu Miil juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/




Heino Piirsalu juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/




Teet Kurs juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/




Villu Õun juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/









SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE










































































































TEGEVUSALADE LOETELU

tuhandetes eurodes, aasta kohta

EMTAK kood Tegevusala 2025 2024


68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 247 175

58131 Ajakirjade jm perioodika kirjastamine 1 1

Kokku tegevusalad 248 176

Kavandatavad tegevusalad aruandeperioodiks 01.01.-31.12.2025

68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus

58131 Ajakirjade jm perioodika kirjastamine