Otsus

. <

OTSUS

Vaidlustusasja number

109-26/302612

Otsuse kuupäev 09.06.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Nordic Shield Group AB vaidlustus Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Betoonist

punkrid“ (viitenumber 302612) ühistaotlejate Nordic

Shield Group AB ja AS Muuga Betoonelement riigihanke

osades 1 ja 2 kvalifitseerimata jätmise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Nordic Shield Group AB, esindajad

vandeadvokaat Ramil Pärdi ja advokaat Toomas Pugri

Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja

Liina Palmsaar

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta rahuldamata Nordic Shield Group AB vaidlustus.

2. Jätta Nordic Shield Group AB vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.02.2026 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbi viidava riigihanke

„Betoonist punkrid“ (viitenumber 302612) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

Riigihange on jagatud 2-ks osaks.

1 riigihangete seadus

2 (14)

2. 11.05.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Nordic Shield Group AB (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus taotlusega tunnistada kehtetuks

Hankija 29.04.2026 otsus, millega jäeti ühistaotlejad Nordic Shield Group AB ja AS Muuga

Betoonelement Riigihanke osades 1 ja 2 kvalifitseerimata.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 18.05.2026 kirjaga nr 12.2-10/109 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 21.05.2026 ja neile vastamiseks 26.05.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad

seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Nordic Shield Group AB, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Ühistaotlejad Nordic Shield Group AB ja AS Muuga Betoonelement (edaspidi koos

Ühistaotlejad) on esitanud sõltumatu sertifitseerija kinnituse koos detailsete selgitustega, et

neil on ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele vastavad kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemid kasutusel. Vaidlustusele lisatud sertifitseerija täiendavatest

selgitustest nähtuvalt pidi Hankija esitatud sertifitseerija kinnitust sellisena ka mõistma.

Hankija vastavuskontrolli ulatus piirdus aga üksnes sertifikaatide olemasolu kontrollimisega.

Vaidlustaja selgitas 09.04.2026, et kuna Vaidlustaja kontsernis on kasutusel ühtne

juhtimissüsteem (group-wide management system) ja kuna Vaidlustajaga samas kontsernis

olevatele ettevõtetele on nõutud sertifikaadid väljastatud, on ka seeläbi võimalik Hankijal

veenduda, et Vaidlustaja tootmisprotsessides on ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele vastavad

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid kasutusel.

Hankija on Vaidlustajaga samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele väljastatud sertifikaatide

esitamise tõendiväärtusest valesti aru saanud ega ole sisuliselt hinnanud, kas Vaidlustajaga

samas kontsernis tegutsevatele ettevõtetele väljastatud sertifikaatidest ja kontserniülese

juhtimissüsteemide kohta antud selgitustest piisab Ühistaotlejate kvalifikatsiooni

tõendamiseks. Vaidlustaja hinnangul on ka kõnealuste tõendite ja vastavate selgituste pinnalt

võimalik järeldada Vaidlustaja vastavust kvalifitseerimistingimustele.

4.2. 09.04.2026 esitasid Ühistaotlejad oma kvalifikatsiooni tõendamiseks mh sõltumatu

akrediteeritud sertifitseerija - Scandinavian Business Certification AB (SBcert AB) –

kinnituskirja, mille kohaselt:

„Nordic Shield Group AB /…/ on sertifitseerimisprotsessis vastavalt standarditele ISO 9001,

ISO 14001 ja ISO 27001. 2. etapp, sertifitseerimisaudit, on planeeritud 2026.aasta sügisesse“

(vt SB CERT Attestation for Certification EST).

Ühistaotlejad esitasid selgituse viidatud tõendi kohta.

14.04.2026 otsusega nr 2-1/26/131 jättis Hankija Ühistaotlejad kvalifitseerimata (otsuse p

3.2).

3 (14)

23.04.2026 tunnistas Hankija 14.04.2026 otsuse nr 2-1/26/131 kehtetuks.

29.04.2026 otsuse nr 2-1/26/156 p 3.6 kohaselt jättis Hankija Ühistaotlejad kvalifitseerimata.

4.3. RHS § 101 lg 5 kohaselt, kui hankija nõuab sõltumatute asutuste tõendite esitamist selle

kohta, et pakkuja või taotleja järgib kindlaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitab ta

asjakohastele Euroopa standardite seeriatel põhinevatele kvaliteedi tagamise süsteemidele,

mille on kinnitanud sertifitseerimist käsitlevate Euroopa standardite seeriatele vastavad

asutused.

RHS § 101 lg 8 kohaselt, kui pakkujal või taotlejal ei ole temast mitteolenevatel põhjustel

võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tõendeid esitada, aktsepteerib hankija muud

tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta, kui need meetmed

vastavad hankija nõutud kvaliteedi tagamise standarditele.

Õiguskirjanduses on RHS § 101 lg 8 osas selgitatud järgmist:

„Säte võimaldab pakkujal, kellel ei ole oma kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta võimalik esitada

hankija poolt nõutud sõltumatu asutuse tõendit, kuid kelle kvaliteedi tagamise meetmed

sisuliselt hankija nimetatud standarditele vastavad, esitada selle kohta ka muud

tõendusmaterjali, kohustades hankijat selliseid tõendeid aktsepteerima. Näiteks kui hankija

on kehtestanud esmase tõendinõudena kohustuse esitada ISO 9001 standardile vastav

kvaliteedijuhtimise sertifikaat, võib pakkuja tõendada ka muul moel, et tema juhtimissüsteem

vastab sama standardi nõuetele.“

4.3.1. Hankija jättis Ühistaotlejad kvalifitseerimata, sest olevat tõendanud üksnes

sertifitseerimisprotsessi toimumist, mis aga Hankija hinnangul ei tõendavat seda, et

Vaidlustajal oleks kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem sõltumatu asutuse poolt

auditeeritud ja tunnistatud vastavaks nimetatud standarditele.

Ometigi sätestab kvalifitseerimistingimus, et ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaatide

esitamisega samaväärseks tuleb pidada ka sõltumatu sertifitseerija kinnitust selle kohta, et

standarditele vastavad süsteemid on kasutusel.

Tingimuse täitmine ei ole üksnes ja ainult võimalik formaalse sertifikaadi olemasolul või

30.04.2026 Hankija põhjendustes viidatud auditeerimise ja vastavaks tunnistamise (mis ju

ongi olemuselt sertifikaadi tähendus) kaudu, vaid nn samaväärse tõendi nõude kohaselt tuleb

taotleja kvalifitseerida, kui taotleja on esitanud sõltumatu akrediteeritud sertifitseerija või

audiitori kinnituse, et taotleja ettevõttes de facto rakendatakse standarditele vastavaid

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteeme.

4.3.2. SB Cert AB kinnitusest nähtuvat sertifitseerimisprotsessi toimumist tuleb mõista

sellisena, et Vaidlustaja ettevõttes on kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid reaalselt

rakendatud ja kasutusel. So, sertifitseerimisprotsess saab toimuda siis, kui sertifitseerimise

aluseks olevad juhtimissüsteemid on kasutusel. Sertifitseerimisprotsess ei saa toimuda

juhtimissüsteemide osas, mis ei ole standarditega kooskõlas.

Sealjuures sertifikaadi tulevikus väljastamise kinnitus (sertifikaadi väljastamine 2026.a

sügisel) viitab ühemõtteliselt, et Vaidlustaja kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem on de

facto kasutusel ning kõikidele sertifikaadi väljastamise tingimustele vastavad nõuded on

4 (14)

täidetud ja kasutusele võetud. Sertifitseerimisasutus ei saa kinnitada sertifikaadi väljastamist

tulevikus, kui kinnituse esitamise ajahetkel ei ole kõik sertifikaadi saamise eeldused täidetud.

Seega – ka sertifitseerija kinnitus sertifikaadi väljastamisest 2026. aasta sügisel tähendab seda,

et sertifikaadi aluseks olevad eeltingimused on täidetud (standarditele vastavad

juhtimissüsteemid on kasutusel).

Vaidlustaja esitab sõltumatu akrediteeritud sertifitseerija täiendava selgituse, kuidas tulnuks

ülal osundatud 24.03.2026 SB cert AB sertifitseerija kinnitust mõista (lisa 1 – sertifitseerija

täiendav selgitus koos tõlkega).

Seega ei saa olla mõistlikku kahtlust, et esitatud tõenditest ja selgitustest tulenevalt pidanuks

Hankija jõudma järeldusele, et Vaidlustajal on ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele vastavad

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid reaalselt kasutusel.

4.4. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et Hankija on kohelnud Vaidlustajat ebavõrdselt.

Vaidlustaja kontrollis avalikult kättesaadavate andmete alusel (Eesti Kvaliteediühingu

sertifikaatide andmebaas) Hankija poolt kvalifitseeritud taotlejate

kvalifitseerimistingimustele vastavust. Avalike andmete õigsust eeldades (et INHUS Prefab

OÜ-l ja Revonia OÜ-l puuduvad kvalifitseerimistingimustele vastavad sertifikaadid) sai

Hankija niisiis nimetatud taotlejad kvalifitseerida üksnes nn samaväärse tõendi kriteeriumi

alusel - jõudes järeldusele, et ilma sertifikaatideta on neil siiski nõutavad kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemid de facto kasutusel.

Vaidlustaja osas ei ole Hankija sisuliselt kontrollinud, kas on nõutud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemid kasutusel.

4.5. Lisaks on Vaidlustaja tõendanud, et temaga samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele

väljastatud sertifikaatidele vastavaid kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteeme rakendatakse

kogu kontsernis (sh Vaidlustaja ettevõttes).

Vaidlustaja mõistab Hankija 30.04.2026 esitatud põhjendusi selliselt, et Hankija käsitles

Vaidlustajaga samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele väljastatud sertifikaate kui

Vaidlustaja väidetavat soovi tugineda teise ettevõtja vahenditele (RHS § 103).

Esitatud tõenditega ei soovinud aga Vaidlustaja tugineda ühegi teise ettevõtja vahenditele

RHS § 103 tähenduses.

Ühistaotlejad selgitasid 09.04.2026 seda, et kuna Vaidlustaja kontsernis on kasutusel ühtne

juhtimissüsteem (group-wide management system) ja kuna tütarettevõtjatele on kõnealustele

standarditele vastavad sertifikaadid väljastatud, on ka seeläbi võimalik Hankijal veenduda, et

ka Vaidlustaja tootmisprotsessides on standarditele ISO 9001 ja ISO 14001 vastavad

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid kasutusel. Esitatud tõenditega soovisid seega

Ühistaotlejad tõendada iseenda vastavust kvalifitseerimistingimustele, mitte pelgalt tugineda

temaga samas kontsernis oleva(te) ettevõtja(te) vahenditele. Eraldi on üle kinnitatud, et

esitatud tõendeid ei tuleks mõista kui soovi tugineda teise ettevõtja vahenditele. Hankija ei ole

aga esitatud tõendeid ja selgitusi hinnanud sellisena, nagu esitatud tõendeid ja selgitusi

mõistma pidi.

5 (14)

Vaidlustaja hinnangul piisab Vaidlustajaga samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele

väljastatud sertifikaatidest ja vastavasisulisest selgitusest (ehk kuidas sama kontserni

ettevõtetele väljastatud sertifikaate pidanuks Vaidlustaja puhul kvalifitseerimistingimuse

täitmise kontekstis mõistma), et järeldada Vaidlustaja vastavust kvalifitseerimistingimusele.

Kuigi on tegemist piisavate, aga siiski kaudsete tõenditega, siis Ühistaotlejad olid valmis

viivitamatult esitama täiendavaid tõendeid rakendatavate protsesside, nende kirjelduste ja

siseauditite kohta, kui Hankija soovinuks täiendavaid tõendeid (vt 07.04.2026 vastuskirjaga

Hankijale esitatud dokument: „20260406 Response letter to the contracting authority-RKIK-

EST“). Hankija aga selle kohta täiendavaid selgitusi ja tõendeid ei küsinud.

Hankija on Vaidlustajaga samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele väljastatud sertifikaatide

esitamise tõendiväärtusest valesti aru saanud.

4.6. Vaidlustaja 21.05.2026 täiendavad seisukohad.

4.6.1. Pooled vaidlevad mh selle üle, kuidas tulnuks mõista Vaidlustaja poolt esitatud

24.03.2026 SB Cert AB kinnitust, Vaidlustaja hinnangul tõendab see tema

kvalifitseerimistingimustele vastavust, Hankija sellega ei nõustunud. Sestap pöördus

Vaidlustaja taas sama akrediteeritud sertifitseerija poole, paludes tal selguse huvides

täpsustada, kuidas tulnuks tema 24.03.2026 kinnitust mõista.

29.04.2026 ongi sertifitseerija selgitanud just nimelt 24.03.2026 kinnituse sisu (so selle

dokumendi osas, mida Hankija sai sisuliselt hinnata ja millega otsuse tegemisel arvestada), et

Vaidlustaja on rakendanud ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele vastavaid kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteeme.

Seega ei ole vaidlustuse lisas 1 esitatud SB Cert AB selgitus mõeldudki omama isoleerituna

eraldiseisvat tõendiväärtust. Tegemist on tõendiga, mis aitab mõista otsuse tegemise aluseks

olnud tõendi (24.03.2026 kinnituse) tähendust. Niisiis nähtub 29.04.2026 selgitusest, et

Hankija on 24.03.2026 sertifitseerija kinnitust valesti tõlgendanud ning omistanud 24.03.2026

kinnitusele ebaõige tähenduse. Seeläbi on Hankija jõudnud ka ekslikule lõppjäreldusele, et

tegemist ei olevat samaväärse kinnitusega nõuetele vastavuse kohta.

4.6.2. Hankija ei paista jätkuvalt aru saavat, mis on esitatud tõendite tegelik tähendus ja mida

Vaidlustaja esitatud tõenditega tõendada soovis (et tema ise vastab

kvalifitseerimistingimusele, mitte ei kasutata kellegi teise vahendeid hankelepingu täitmisel).

Vaidlustaja möönab, et tegemist on mõnevõrra ebatavalise tõendamisahelaga. Ent see ei

tähenda, et Hankija vabaneks tõendite tegeliku sisu ja asjaolude väljaselgitamise kohustusest.

Pelk asjaolu, et oma kvalifikatsiooni tõendiallikaks on (i) kontserni teiste ettevõtete

sertifikaadid ning (ii) kontserniülene juhtimissüsteemi kasutamine, ei tähenda kolmandate

isikute sertifikaatide esitamine automaatselt seda, et Vaidlustaja oleks kolmanda isiku

kvalifikatsioonile tuginenud RHS § 103 tähenduses.

Vaidlustaja esitas temaga samasse kontserni kuuluvate isikute sertifikaadid koos selgitusega,

et kontsernis on kasutusel ühtne juhtimissüsteem. See tähendab, et kui Vaidlustajaga samas

kontsernis olevatele ettevõtetele on väljastatud nõutud sertifikaadid ning kui kontserni-üleselt

on kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid ühtlustatud, tõendab see seda, et Vaidlustajal

6 (14)

endal (mitte läbi kolmanda isiku) on nõuetelevastavad süsteemid kasutusel. Hankija ei ole aga

Vaidlustaja esitatud tõendeid ja selgitusi hinnanud sellisena, nagu esitatud tõendeid ja selgitusi

mõistma pidi (sh on Hankija oma niisugust piiratud käsitlust sõnaselgelt ka

vaidlustusmenetluses möönnud).

4.6.3. Kuna poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas tulnuks 24.03.2026 SB Cert AB

sertifitseerija kinnitust mõistma, esitab Vaidlustaja igasuguste kahtluste ja vääriti mõistmise

kummutamiseks veel täiendavagi selgitava kirja SB Cert AB akrediteeritud sõltumatult

sertifitseerijalt, milles selgitatakse 24.03.2026 kinnituse tähendust (lisa 1).

Nii 29.04.2026 kui ka 20.05.2026 selgitusi ei tuleks hinnata pelgalt iseseisvat väärtust

omavate tõenditena. Ent see ei tähenda, et täiendavatel selgitustel puuduks lisandväärtus osas,

kuidas tulnuks otsuse tegemise ajal Hankijale esitatud 24.03.2026 sertifitseerija kinnitust

mõista. Vaidlustusmenetluses esitatud täiendavaid selgitusi tulebki hinnata kui selgitusi otsuse

tegemise aluseks olnud kinnituse tähenduse kohta.

Nii 20.05.2026 kui ka 29.04.2026 selgitusi kogumis hinnates on selge, et 24.03.2026

kinnituses osundatut (et Vaidlustaja on sertifitseerimisprotsessis ning sertifikaat väljastatakse

2026. sügisel) tuleb mõista nii, et Vaidlustajal on kvalifitseerimistingimuses sätestatud

nõuetele vastavad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid reaalselt rakendatud ja

kasutusel.

5. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Ühistaotlejad esitasid taotluse koosseisus ISO sertifikaadiga seotud dokumendid teise

ettevõtte kohta. Hankijal ei olnud sellest võimalik teisiti aru saada, kui et sooviti

kvalifitseerimistingimusele vastamiseks tugineda teise isiku näitajatele. Olenemata sellest,

mis eesmärgil teiste ettevõtete kohta käivad dokumendid esitati, ei saanud Hankija nende

dokumentide põhjal otsustada, et Vaidlustaja on kvalifitseerimise tingimuse täitnud. Seetõttu

küsis Hankija Ühistaotlejatelt selgitusi.

Vastuseks esimesele teabepäringule (teabevahetuse ID:1072250) esitati 18 dokumenti (sh

dokumentide tõlked), mille seas ei leidunud dokumenti, mis tõendaks Hankijale Ühistaotlejate

kvalifitseerimistingimusele vastavust.

Hankija esitas täiendava küsimuse (teabevahetuse ID: 1075683), milles palus esitada

konkreetsed tõendid või sõltumatu sertifitseerija kinnitus selle kohta, et esitatud sertifikaat või

audit katab konkreetselt ka taotlejat Nordic Shield Group AB või sõltumatu sertifitseerija

kinnitust, et sama süsteem on reaalselt auditeeritud ja rakendatud ka taotleja ettevõttes.

Vaidlustaja vastas, et on sertifitseerimisprotsessis, esitades samas ka teisi selgitusi, mida aga

esitatud dokumendid ei kinnitanud ega tõendanud. Esitatud sertifitseerimise kinnituse

kohaselt on ettevõte sertifitseerimisprotsessis ning 2. etapp, sertifitseerimisaudit, on

planeeritud 2026. aasta sügisesse. Seega esitatud dokumentidest nähtub, et sertifikaatide

menetlus on pooleli ning sertifitseerimisotsust ei ole veel tehtud. Asjaolu, et

sertifitseerimisaudit on käimas, ei ole samastatav kehtiva sertifikaadi ega samaväärse

sõltumatu kinnitusega nõuetele vastavuse kohta.

Eeltoodust tulenevalt ei ole Vaidlustaja esitanud taotluse koosseisus ega ka teabepäringute

7 (14)

vastustes Hankijale dokumente, millest Hankija saaks järeldada, et Ühistaotlejad vastavad

kõnealusele kvalifitseerimistingimusele.

5.2. Vaidlusaluse nõude puhul on tegemist elementaarsel tasemel juhtimissüsteemiga, mis on

vahetult seotud ettevõttega. Juhul kui tuginemine on keelatud, ei saa taotleja ISO nõude

täitmiseks esitada kontserni kuuluva teise üksuse sertifikaati, kuna see kvalifitseeruks

tuginemisena teise ettevõtja vahenditele. Seega kui tuginemine teise ettevõtja vahenditele on

keelatud, peab taotleja vastama ISO nõudele iseseisvalt. Kontserni kuuluvad ettevõtted, kes ei

ole Riigihankes taotlejad (või ühistaotlejad), loetakse kolmandateks isikuteks ning nende

sertifikaatidega ei saa taotleja oma kvalifikatsiooni tõendada, kui tuginemine on välistatud.

Hankija on sisuliselt hinnanud Vaidlustaja vastavust kvalifitseerimistingimusele ning küsinud

kahel korral selgitusi ning andnud võimaluse esitada täiendavaid tõendeid, et Hankija saaks

lugeda Vaidlustaja vastavaks kvalifitseerimistingimusele. Hankijale teadaolevalt ei ole

Vaidlustaja ettevõttele nõutud sertifikaati väljastatud ja Vaidlustaja ei ole taotluste

menetlemise ajal ka tõendanud, et ettevõttes oleks kasutusel muud samaväärsed meetmed.

5.3. Vaidlustaja esitas vaidlustuse lisa 1 akrediteeritud sertifitseerija selgituse, mille kohaselt

Vaidlustaja on oma tootmisprotsessis rakendanud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi,

mis on kavandatud vastama standardite ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele. Sertifikaadi

väljastamine, vastavalt sertifitseerimisprotsessi 2. etapile, on kavandatud 2026. aasta sügiseks.

Dokument on koostatud 29.04.2026 ehk samal kuupäeval kui Hankija tegi otsuse Vaidlustaja

kvalifitseerimata jätmise kohta, millega Hankija ilmselgelt otsuse tegemise ajal arvestada ei

saanud ning vaidlustusmenetluses ei ole Hankija kohustatud arvestama ega hindama alles

vaidlustuse koosseisus esitatud dokumente ega saagi seda teha. Seega on käesoleval juhul

sisutühi vaidlustuses toodud väited selle kohta, kuidas tulnuks Hankijal sertifitseerija kinnitust

mõista. Hankija sai taotluste hindamise etapis lähtuda vaid taotleja esitatud selgitustest ning

dokumentidest ning Vaidlustaja poolt esitatu ei tõendanud Hankijale

kvalifitseerimistingimusele vastavust.

5.4. Hankija on taotlejaid kohelnud võrdselt, hinnanud kvalifitseerimistingimustele vastavust

põhjalikult ja sisuliselt iga taotleja puhul ning teinud põhjendatud otsused. Asjaolu, et Hankija

ei lugenud Ühistaotlejate esitatud tõendeid piisavaks, ei tähenda, et teisi taotlejaid oleks

põhjendamatult kvalifitseeritud. On ilmselge, et taotlejate esitatud samaväärsust tõendavad

dokumendid ja selgitused on erinevad ning sellest on tingitud ka erinevad otsused taotlejate

suhtes.

5.5. Hankija 26.05.2026 täiendavad seisukohad.

5.5.1. Sertifitseerimisprotsessis olemine ei ole võrdsustatav olukorraga, kus nõutavad

süsteemid on reaalselt rakendatud ning vastavat tõendit ei ole Ühistaotlejad Hankijale taotluse

hindamise etapis esitanud.

Vaidlust ei ole selle üle, et Ühistaotlejatel kvalifitseerimistingimuses nõutud sertifikaat

puudub.

Kuid Hankija oli kehtestanud alternatiivse tingimuse, mille kohaselt oli taotlejal võimalus

kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitada sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud

8 (14)

sertifitseerija kinnitus selle kohta, et taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites

sätestatud tingimustele. Ühistaotlejad ei ole sellist kinnitusdokumenti esitanud ei taotluse

koosseisus ega ka teabevahetuses Hankijale antud vastustes.

5.5.2. Vaidlustaja esitas vastuseks Hankija teisele teabepäringule sertifitseerimisasutuse

Scandinavian Business Certification AB kinnituse, mille kohaselt Vaidlustaja on

sertifitseerimisprotsessis vastavalt standarditele ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 27001. 2. etapp,

sertifitseerimisaudit, on planeeritud 2026. aasta sügisesse. Hankija hinnangul ei ole

sertifitseerimisprotsessis olemine samastatav olukorraga, kus ettevõttel on kogu protsess

läbitud ning sertifikaat on ettevõttele reaalselt väljastatud.

Hankijale teadaolevalt võib sertifitseerimisauditi 2. etapi käigus selguda, et standardite nõuete

või juhtimissüsteemi reeglite täitmises leitakse kõrvalekaldeid ning selliste mittevastavuste

kõrvaldamiseks võidakse organisatsioonile anda aega kuni 90 päeva. Alles

sertifitseerimisaudit 2. etapi edukale läbimisele järgneb sertifikaadi väljastamine. Seega ei

tõenda sertifitseerimisprotsessis olemise fakt seda, et ettevõttes on vastavad süsteemid

reaalselt rakendatud ning sellekohast tõendit ei ole vaidlustaja hankijale taotluse hindamise

etapis esitanud.

Kvalifitseerimistingimuses nõutud sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija

kinnitus ei ole asendatav Vaidlustaja ettevõtte juhi selgituste või kinnitustega (nt 09.04.2026

teabevahetuses esitatud).

Kuivõrd Vaidlustaja ei tõendanud enda kvalifitseerimistingimusele vastavust, jättis Hankija

Vaidlustaja 29.04.2026 käskkirjaga riigihanke osades 1 ja 2 kvalifitseerimata vastavalt

24.04.2026 protokollis toodud põhjendustele.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Hankija on 29.04.2026 käskkirja nr 2-1/26/156 p-is 3.6. jätnud ühistaotlejad Nordic Shield

Group AB ja AS Muuga Betoonelement (edaspidi Ühistaotlejad) Riigihanke osades 1 ja 2

kvalifitseerimata protokollis toodud põhjustel. 24.04.2026 protokollis on seda otsust

põhjendatud järgmiselt:

„Hankija on seadnud kvalifitseerimistingimuseks, et taotlejal peab olema tootmisprotsessis

rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt standarditele ISO

9001 ja ISO 14001 või samaväärsele dokumendile, ning selle kohta tuleb esitada sõltumatu

asutuse (akrediteeritud sertifitseerija või audiitori) kinnitus. Alusdokumentide kohaselt ei ole

nimetatud nõude osas lubatud tuginemine teise ettevõtja vahenditele.

Taotleja on esitanud akrediteeritud sertifitseerija kinnituse, millest nähtub, et Nordic Shield

Group AB on ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseerimisprotsessis ning sertifitseerimisaudit on

kavandatud 2026. aasta sügisesse. Esitatud tõendid kinnitavad seega üksnes

sertifitseerimisprotsessi toimumist, kuid ei tõenda, et taotleja ettevõttes on kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem sõltumatu asutuse poolt auditeeritud ja tunnistatud vastavaks

nimetatud standarditele.

Lisaks nähtub taotleja esitatud materjalidest, et kehtivad ISO sertifikaadid on kontserni teistel

ettevõtjatel, mitte taotlejal endal. Kuna tuginemine teise ettevõtja vahenditele on antud nõude

osas välistatud, ei saa nimetatud sertifikaate arvestada taotleja kvalifikatsiooni tõendamisel.“

9 (14)

6.1. Vaidlust pole selles, et Ühistaotlejad on jäetud kvalifitseerimata, sest Hankija hinnangul

ei vasta Ühistaotlejad Riigihankes sätestatud kvalifitseerimistingimusele (edaspidi Tingimus),

mille kohaselt:

„Taotlejal peab olema tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem,

mis vastaks vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või samaväärses dokumendis

sätestatud tingimustele.

Samaväärseks dokumendiks loeb hankija sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud

sertifitseerija kinnitust selle kohta, et taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites

sätestatud tingimustele.

Hankija nõudmisel peab taotleja esitama tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimismeetmete nõuetele vastavuse kohta. Taotleja esitab tõenduse (sertifikaat,

süsteemi kirjeldus) ettevõttesisese kvaliteedi tagamise süsteemi olemasolu kohta.

Kvaliteedistandardite kohta sõltumatute asutuste väljastatud tõendi nõude osas ei ole

tuginemine lubatud ja vastav tõend peab taotlejal endal olema.“

Tingimusele vastamiseks pidi taotlejal olema tootmisprotsessis rakendatud vähemalt ISO

9001 ja ISO 14001 nõuetele vastavad juhtimissüsteemid, mille tõenduseks tuli esitada:

- ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid;

- eeltoodud sertifikaatide puudumisel sõltumatu audiitorbüroo või

akrediteeritud sertifitseerija kinnitus, et ettevõtte tootmisprotsessis on

rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad vähemalt

ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimus on selge, samuti on selge millise dokumendi

pidi taotleja esitama siis, kui Tingimuses nõutavad sertifikaadid puuduvad - sõltumatu

audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitus, et taotleja ettevõttes on rakendatud

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001

standardites sätestatud tingimustele.

Vaidlust pole selles, et Ühistaotlejatel Tingimuses nõutud sertifikaate pole, seega tuli

Tingimusele vastavust tõendada sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija

kinnitusega.

6.2. Vaidlustaja on viidanud RHS § 101 lg-tele 5 ja 8.

Hankija on Tingimuses viidanud konkreetsetele standarditele ja Tingimuses lubanud esitada

audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnituse. Seda kinnitust asendav muud

tõendusmaterjal kuuluks esitamisele siis, kui audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija

kinnitust ei ole taotlejal temast mitteolevatel põhjustel võimalik esitada. Käesoleval juhul pole

vaidlustusmenetluses ilmnenud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et Ühistaotlejatel polnud

võimalik Tingimuses nõutud kinnitust saada.

6.3. Ühistaotlejad on taotluses esitanud järgmise sisuga dokumendi (allkirjastatud Vaidlustaja

Nordic Shield Group AB sertifitseerimisprogrammi vanemkonsultandi ja projektijuhi poolt):

„Töö on täies hoos ja Nordic Shield Group liigub plaanipäraselt ISO 14001 sertifikaadi

saavutamise suunas 2026. aastaks. Samuti on oluline märkida, et NEZ, mis on osa Nordic

10 (14)

Shield Groupist, on juba ISO 14001 sertifitseeritud. NEZ-i väljakujunenud protsesse,

kontrollimeetmeid ja kogemusi kasutatakse osana laiemast sertifitseerimistegevusest kogu

kontsernis. Nordic Shield Group viib praegu ellu struktureeritud ja kontserniülest algatust, et

rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele, sealhulgas keskkonnajuhtimise

standardile ISO 14001, vastavat juhtimissüsteemi. Programmi juhib ja toetab aktiivselt

kõrgem juhtkond ning see hõlmab juhtimist, rakendamist, siseauditeid ja sertifitseerimiseks

ettevalmistamist. Praeguse edu, küpsustaseme ja organisatsiooni pühendumuse põhjal on

olemas selge ja struktureeritud tee sertifitseerimise suunas kavandatud aja jooksul.“

Hankija on kahel korral küsinud seoses Tingimuse täitmisega Ühistaotlejatelt selgitusi.

30.03.2026 on Hankija pöördunud Ühistaotlejate poole2: „Hankija kontrollib taotlejate

kvalifikatsiooninõuetele vastavust. Hankija on seadnud kvalifikatsioonitingimuseks

Kvaliteedistandardi kohta sõltumatute asutuste väljastatud tõendid "Taotlejal peab olema

tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt

ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele.

Samaväärseks dokumendiks loeb hankija sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud

sertifitseerija kinnitust selle kohta, et taotleja ettevõttes on e rakendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites

sätestatud tingimustele. Hankija nõudmisel peab taotleja esitama tõendusmaterjali

samaväärsete kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimismeetmete nõuetele vastavuse kohta. Taotleja

esitab tõenduse (sertifikaat, süsteemi kirjeldus) ettevõttesisese kvaliteedi tagamise süsteemi

olemasolu kohta. Kvaliteedistandardite kohta sõltumatute asutuste väljastatud tõendi nõude

osas ei ole tuginemine lubatud ja vastav tõend peab taotlejal endal olema."

Taotluse koosseisus on esitatud muuhulgas dokument "Confirmation of Ongoing ISO 14001

Certification Program" isikult Sophie Kallin. Palun esitage tõendid, et isik on akrediteeritud

sertifitseerija. Esitatud dokumentidest nähtub, et esitatud on tuginetava isiku kohta audit

Cesium AB ISO Audit raport). Märgime et ISO sertifikaatide nõude osas ei ole tuginemine

lubatud ja nõude peab täitma taotleja/ühistaotleja iseseisvalt. Palume selgitust.“

07.04.2026 on Ühistaotlejad vastanud järgmiselt. „Edastame käesolevaga täiendavad tõendid

ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele vastavuse kohta. Selgitame, et Nordic Shield Group AB

kontsernis on rakendatud ühtne kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem (group-wide

certification covering NSG), mille toimimise ja nõuetele vastavuse eest vastutab kontserni

ettevõte Cesium AB. Tegemist on kontsernisisese juhtimissüsteemiga, mida rakendatakse

ühtselt kõigis grupi tegevustes, sealhulgas käesoleva hanke täitmisel. Seetõttu käsitleme

esitatud sertifikaate ja auditimaterjale kui tõendit NSG-s rakendatud juhtimissüsteemi kohta,

mitte kolmandale isikule tuginemisena. Samas kinnitame, et Nordic Shield Group AB võtab

täieliku vastutuse juhtimissüsteemi rakendamise ja nõuetele vastavuse eest käesoleva hanke

raames. IAF = rahvusvaheline ametlik akrediteeritud sertifikaatide register mis tõendabj a

täidab nõude „sõltumatu asutuse tõend”. Juhul kui leiate, et kontsernisisene süsteem ei ole

käsitletav vastavuse tõendina ilma tuginemiseta, palume viidata konkreetsele riigihangete

seaduse sättele (paragrahv ja lõige), mille alusel selline käsitlus on välistatud. Lisame

sõnumile juurde ka pakkuja poolse ametliku kirja koos tõendusmaterjalidega. Lisatud juurde

18 dokumendi faili.“

07.04.2026 on Hankija pöördunud Ühistaotlejate poole3:„Palume teil siiski esitada

2 Sõnumi ID 1075683 3 Sõnumi ID 1072250

11 (14)

konkreetsed tõendid või sõltumatu sertifitseerija kinnitus selle kohta, et esitatud sertifikaat või

audit katab konkreetselt ka taotlejat Nordic Shield Group AB või sõltumatu sertifitseerija

kinnitust, et sama süsteem on reaalselt auditeeritud ja rakendatud ka taotleja ettevõttes.

Palume tõendeid esimesel võimalusel.“

09.04.2026 on Ühistaotlejad vastanud järgmiselt: „Esitame käesolevaga täiendavad tõendid

ja selgitused selle kohta, et Nordic Shield Group AB-s on kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem reaalselt rakendatud ning sertifitseerimisprotsessis. Lisame

Scandinavian Business Certification AB (SB CERT) poolt väljastatud kinnituse, mille kohaselt

Nordic Shield Group AB on sertifitseerimisprotsessis standardite ISO 9001, ISO 14001 ja ISO

27001. Kontserni sertifitseerimisprotsessi viib läbi akrediteeritud sertifitseerimisasutus

(SWEDAC akrediteering nr 10127). Järgmine sertifitseerimise Stage 2 audit on planeeritud

sügisesse 2026. Lisastud kinnitus pärineb sõltumatult akrediteeritud sertifitseerimisasutuselt

ning tõendab, et juhtimissüsteem on NSG-s auditeerimise ja sertifitseerimise protsessis.

Kinnitame, et juhtimissüsteemi rakendamine NSG-s on rakendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab ISO 9001 ja ISO 14001 põhimõtetele. Kogu süsteem

on reaalselt kasutusel NSG tegevustes (projektijuhtimine, tarnijate haldus, kvaliteedikontroll,

riskijuhtimine) ja ertifitseerimisprotsess hõlmab otseselt Nordic Shield Group AB-d, mitte

üksnes teisi kontserni ettevõtteid

Selgitame täiendavalt, et kontserniülene süsteem ja auditipõhine tõendus on:

• NSG kontsernis on kasutusel ühtne juhtimissüsteem (group-wide management system)

• selle süsteemi osad on juba auditeeritud ja sertifitseeritud kontserni ettevõtete tasandil (nt

NEZ AB)

• sama süsteemi laiendamine ja sertifitseerimine NSG tasandil toimub hetkel SB CERT

protsessi raames Seega ei ole tegemist üksnes teise ettevõtte sertifikaadi esitamisega, vaid

sama juhtimissüsteemi auditeerimise ja sertifitseerimisega taotleja ettevõttes. Lisaks juhime

tähelepanu, et kontserni ettevõtte Cesium AB tootmine ja kvaliteedikontroll on sõltumatu

sertifitseerimisasutuse (RISE Research Institutes of Sweden AB) järelevalve all, mis kinnitab

süsteemset kvaliteedijuhtimist tootmise tasandil.

Eeltoodu alusel kinnitame, et:

• Nordic Shield Group AB juhtimissüsteem on reaalselt rakendatud

• see on sõltumatu akrediteeritud sertifitseerimisasutuse poolt auditeerimise ja

sertifitseerimise protsessis

• esitatud SB CERT kinnitus tõendab otseselt süsteemi olemasolu ja auditiprotsessi NSG-s

Palume käsitleda esitatud dokumente ja kinnitusi vastavuses hankedokumentides toodud

nõudega sõltumatu sertifitseerija tõendi kohta. Oleme valmis esitama täiendavaid materjale

koheselt vastavalt vajadusele.“

Ühistaotlejate taotluses esitatud dokumenti oli ole allkirjastanud sõltumatu audiitorbüroo või

akrediteeritud sertifitseerija, seega see ei tõenda Tingimusele vastavust.

Ühistaotlejate Hankijale 07.04.2026 ja 09.04.2026 antud selgitustest tuleneb, et:

1) Nordic Shield Group AB kontsernis on rakendatud ühtne kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem (group-wide certification covering NSG), mille toimimise

ja nõuetele vastavuse eest vastutab kontserni ettevõte Cesium AB, selle süsteemi osad

on juba auditeeritud ja sertifitseeritud kontserni ettevõtete tasandil (nt NEZ AB).

2) Nordic Shield Group AB-s on kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem reaalselt

rakendatud ning on sertifitseerimisprotsessis (Scandinavian Business Certification AB

poolt 09.04.2026 väljastatud kinnitus).

12 (14)

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Ühistaotlejate selgitustest ei ole võimalik

järeldada, et Ühistaotlejad soovisid Tingimusele vastavust tõendada teise isiku kaudu (RHS §

103).

Vaidlustuskomisjon saab Ühistaotlejate selgitustest Hankijale ja Vaidlustaja selgitustest

vaidlustusmenetluses aru nii, et Ühistaotlejad soovivad tõendada vastavust Tingimusele

Nordic Shield Group AB kontsernis rakendatud ühtse kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemiga. Vaidlustaja leiab, et kui selles kontsernis on rakendatud ühtset

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi, siis seda rakendatakse ka Nordic Shield Group AB-

s. Vaidlust ei saa olla selles, et seda tuli Ühistaotlejatel tõendada esitades Hankijale

Tingimuses nõutud dokument - sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija

kinnitus, et Nordic Shield Group AB tootmisprotsessis on rakendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites

sätestatud tingimustele.

6.4. 07.04.2026 esitati Hankijale Nordic Shield Group AB tegevjuhi kinnitused, et Nordic

Shield Group AB tegevuses on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis

vastab ISO 9001 ja ISO 14001 standardite põhimõtetele (lisatud on DNV Business Assurance

Sweden AB ning SBT AB poolt teostatud sertifitseerimisauditi dokumentatsioon ja IAF

CertSearch keskkonna kinnitused ISO standardite (9001, 14001, 27001) kohta).

Vaidlustuskomisjon tutvus kõigi 07.04.2026 vastusele Ühistaotlejate poolt lisatud

dokumentidega ja on seisukohal, et mitte ükski neist pole sõltumatu audiitorbüroo või

akrediteeritud sertifitseerija kinnitus, et Nordic Shield Group AB tootmisprotsessis on

rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad vähemalt ISO 9001 ja

ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Tingimusele vastavuse tõendamiseks piisab

Vaidlustajaga samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele väljastatud sertifikaatidest ja

vastavasisulisest (Nordic Shield Group AB tegevjuhi) selgitusest.

6.5. 09.04.2026 esitasid Ühistaotlejad Hankijale:

1) skeemi sertifitseerimise selgitamiseks;

2) Tseesium AB-le väljastatud sertifikaadi teatud tootete vastavuse kohta standardi EN

1143:2019 ja RISE turvatoodete sertifitseerimiseeskirjade SPCR 201 (väljaanne 2021-

09-07) nõuetele;

3) SBcert AB (Scandinavian Business Certification AB is a certification body accredited

by Swedac, accreditation number 10127) 09.04.2026 kinnituse (tõlge):

„Nordic Shield Group AB on sertifitseerimisprotsessis vastavalt standarditele ISO

9001, ISO 14001 ja ISO 27001. 2. etapp, sertifitseerimisaudit, on planeeritud 2026.

aasta sügisesse. Cesium AB on sertifitseerimisprotsessis vastavalt standarditele ISO

9001 ja ISO 14001. 2. etapp, sertifitseerimisaudit, on planeeritud 2026. aasta

sügisesse. NEZ AB, omab kehtivat ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 27001 sertifikaati.“

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et SBcert AB 09.04.2026 kinnitus näitas üksnes

Vaidlustaja sertifitseerimise protsessis olemist ja lisaks ka seda, et üks kontserni kuuluv

ettevõtja Cesium AB on samuti sertifitseerimise protsessi ning teine ettevõtja NEZ AB omab

kehtivat ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 27001 sertifikaati. See kinnitus ei räägi mitte midagi

selle kohta, et Vaidlustaja tootmisprotsessis rakendatakse kvaliteedi- ja

13 (14)

keskkonnajuhtimissüsteeme, mis vastavad vähemalt standarditele ISO 9001 ja ISO 14001.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et SB Cert AB 09.04.2026 kinnitusest nähtuvat

sertifitseerimisprotsessi toimumist saab mõista sellisena, et Vaidlustaja ettevõttes on

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid reaalselt rakendatud ja kasutusel. Sertifitseerimise

protsessi käigus alles hinnatakse vastavust standarditele ISO 9001 ja ISO 14001. Vaidlustaja

pole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et sertifitseerimise 2.etapp ja sertifikaadi

tulevikus väljastamise kinnitus (sertifikaadi väljastamine 2026.a sügisel) näitaksid seda, et

Vaidlustaja kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi vastavuse nõuded on täidetud ja

kasutusele võetud. Seega SBcert AB 09.04.2026 kinnitus ei tõenda Tingimusele vastavust.

6.6. Vaatamata sellele, et:

1) Tingimuses on selgelt toodud nõue, esitada sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud

sertifitseerija kinnitus, kui taotlejal nõutavaid sertifikaate pole, aga ettevõtte

tootmisprotsessis on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis

vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele;

2) Hankija on kahel korral pöördunud Ühistaotlejate poole ja selgelt nõudnud

konkreetseid tõendid või sõltumatu sertifitseerija kinnitust,

ei esitanud Ühistaotlejad Hankijale Tingimuses nõutud sõltumatu audiitorbüroo või

akrediteeritud sertifitseerija kinnitust, et ettevõtte tootmisprotsessis on rakendatud kvaliteedi-

ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites

sätestatud tingimustele.

6.7. Koos vaidlustusega esitas Vaidlustaja (lisad 1 ja 1.1. (tõlge)) SBcert AB 29.04.2025

selgituse: „Soovin selgitada, et 24. märtsi 2026. aasta4 kirjas esitatud kinnitust tuleks mõista

nii, et Nordic Shield Group AB, registrikood 559457-4054, registrijärgne asukoht Linköping,

on oma tootmisprotsessis rakendanud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi, mis on

kavandatud vastama standardite ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele. Sertifikaadi väljastamine,

vastavalt sertifitseerimisprotsessi 2. etapile, on kavandatud 2026. aasta sügiseks.

20.05.2026 esitas Vaidlustaja (lisad 1 ja 1.1. (tõlge)) SBcert AB 20.05.2026 selgituse:

„ Selgitus seoses 24.03.2026. aasta5 kirjaga Scandinavian Business Certification AB soovib

selgitada, et 24. märtsi 2026. aasta6 kirjas esitatud kinnitust tuleb mõista nii, et Nordic Shield

Group AB, registrikood 559457-4054, registrijärgne asukoht Linköping, on juba rakendanud

meetmeid kõigis valdkondades, mida peetakse ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseerimisprotsessi

seisukohast oluliseks. Need meetmed moodustavad osa ettevõtte kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemist ning neid rakendatakse tootmisprotsessis viisil, mis vastab ISO

9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud asjakohastele nõuetele. Käesolev selgitus on välja

antud viitega eespool nimetatud kirjale ja seda tuleks lugeda koos sellega.“

Kui 29.04.2026 selgitust nähtub see, et Nordic Shield Group AB on oma tootmisprotsessis

rakendanud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi, mis on kavandatud vastama standardite

4 24.03.2026 kuupäeva kandvat kirja vaidlustuskomisjonile ei esitatud, ilmselt on silmas peetud 09.04.2026

kinnitust 5 24.03.2026 kuupäeva kandvat kirja vaidlustuskomisjonile ei esitatud, ilmselt on silmas peetud 09.04.2026

kinnitust 6 24.03.2026 kuupäeva kandvat kirja vaidlustuskomisjonile ei esitatud, ilmselt on silmas peetud 09.04.2026

kinnitust

14 (14)

ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele, siis alles 20.05.2026 täiendavast selgitusest tuleneb, et

Nordic Shield Group AB on juba rakendanud meetmeid kõigis valdkondades, mida peetakse

ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseerimisprotsessi seisukohast oluliseks.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et SBcert AB 29.04.2026 selgitusest tuleneb, et

tootmisprotsessis alles kavandatakse (st tulevikus) vastamist vastavatele sertifikaatide

nõuetele. Alles 20.05.2026 vaidlustusmenetluses esitatud SBcert AB 20.05.2026 selgitus

näitab Tingimusele vastavust.

6.8. Vaidlustuskomisjon ei nõustu sellega, et 20.05.2026 sai 09.04.2026 kinnitust sellisel viisil

täiendada ja sellega, et alles vaidlustusmenetluses sai Vaidlustaja Ühistaotlejate vastavust

Tingimusele tõendada.

Hankija on oma otsuse jätta Ühistaotlejad kvalifitseerimata rajanud Ühistaotlejate 07.04.2026

ja 09.04.2026 selgitustele ja dokumentidele, mis ei tõenda Ühistaotlejate vastavust

Tingimusele.

Hankija ei pea selgitusi küsima korduvalt. RHS § 98 lg 5¹ sätestatud kvalifitseerimata jätmise

alus on kohaldatav ka sellistes olukordades, kus taotleja selgituste ja esitatud dokumentide

põhjal ei vasta kvalifitseerimise tingimusele.

RHS ei anna taotlejale võimalust tõendada oma vastavust kvalifitseerimise tingimusele

hilinenult/tagantjärele. Ühistaotlejad pidid oma vastavust Tingimusele tõendama kas

pakkumuses esitatavate dokumentidega või hiljemalt Hankija vastava nõude alusel asjaomase

tähtaja jooksul, aga mitte alles vaidlustusmenetluses.

Hankija andis Ühistaotlejatele kahel korral võimaluse Tingimusele vastavust tõendada,

Ühistaotlejad seda ei teinud. Kuna Ühistaotlejatel polnud kvalifikatsiooni kontrollimise hetkel Tingimusele vastavust

tõendavat dokumenti, siis on õige Hankija otsus Ühistaotlejate kvalifitseerimata jätmiseks

Tingimusele mittevastavuse põhjusel. See otsus on kooskõlas RHS § 98 lg-dega 1 ja 5, 51 ning

RHS § 3 p-iga 1 ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad.

6.9. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga selles, et Ühistaotlejaid pole koheldud

võrdselt teiste taotlejatega. Vaidlustaja viidatud taotlejad IHNUS Prefab OÜ ja Revonia OÜ

on riigihangete registri andmetel esitanud oma taotlustes ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015

sertifikaadid, mis kehtisid taotluste esitamisel.

7. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)