Täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine) väljatöötamiskavatsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid

Meie 08.06.2026 nr 8-1/4501-1

Täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine) väljatöötamiskavatsus

Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Maksu- ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti Võlanõustajate Liidule, MTÜ-le Eesti Võlausaldajate Liidule, Konkurentsiametile (maksejõuetuse teenistus), Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Pangaliidule.

Palume tagasisidet 15 tööpäeva jooksul alates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

Lisaadressaadid: Riigikohus

Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Õiguskantsleri Kantselei Maksu- ja Tolliamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Eesti Advokatuur Eesti Võlanõustajate Liit MTÜ-le Eesti Võlausaldajate Liit Konkurentsiamet (maksejõuetuse teenistus) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Pangaliit

2

1

Väljatöötamiskavatsus

05.06.2026

Täitemenetluse seadustiku võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni muutmine

Käesoleva VTK eesmärk on muuta täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise kord

selgemaks, lihtsamaks ja paremini toimivaks. Pakutud muudatustega soovitakse vähendada

vaidlusi, töö- ja halduskoormust ning muuta sissetuleku arestimine paremini digitaalselt

hallatavaks. Samuti on eesmärk tagada parem tasakaal võlgniku toimetuleku kaitse ja

sissenõudja nõude tegeliku rahuldamise vahel. Laiemalt aitab VTK kaasa täitemenetluse

ajakohastamisele ja usaldusväärsema täitesüsteemi kujundamisele.

1. Lahendatav probleem

Täitemenetluses on võlgniku sissetulekule sissenõude pööramine keskse tähtsusega

täitetoiming, millest sõltub nii võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulek kui ka sissenõudja

nõude tegelik rahuldamine. Paljudes menetlustes on sissetuleku arestimine ainus toimiv meede,

mistõttu peab seda reguleeriv õigusraamistik olema selge, üheselt mõistetav ja tõhusalt

rakendatav.

Kehtiv regulatsioon ja selle kohaldamise praktika ei vasta aga alati neile eesmärkidele. Normid

ei ole üheselt mõistetavad ning nende rakendamine sõltub ulatuslikust kohtupraktikast ja

juhtumipõhisest tõlgendamisest. See muudab süsteemi keerukaks ja vähe läbipaistvaks nii

võlgnike, sissenõudjate kui ka kolmandate isikute jaoks ning vähendab õiguste ja kohustuste

etteaimatavust.

Täna seonduvad täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni ja selle

rakendamisega mitmed probleemid ja kitsaskohad:

Kehtiv süsteem ei ole adressaatidele piisavalt läbipaistev ja lihtsalt mõistetav. Kehtiva

regulatsiooni tegelik rakendamine sõltub lisaks seaduse tekstile ka tõlgendusest, eranditest ja

konkreetse juhtumi asjaoludest. Seetõttu ei ole võlgnikul, tööandjal või sissenõudjal lihtne ette

näha, kui suur osa sissetulekust reaalselt arestitakse ja milline summa peab võlgnikule alles

jääma.

Mittearestitava miinimumi tegelik tagamine sõltub liiga sageli võlgniku aktiivsusest.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 järgi peab kohtutäitur aresti tühistama võlgniku

avalduse alusel ulatuses, mis tagab mittearestitava sissetuleku. See tähendab, et süsteem ei toimi

täielikult automaatselt, vaid eeldab, et võlgnik oskab olukorda märgata, esitada avalduse ja

vajadusel tõendada asjaolusid.

Süsteem eeldab pidevat vaidlemist ja juhtumipõhist korrigeerimist. Kuna normistik ei

lahenda kõiki praktilisi olukordi üheselt, tuleb mittearestitava osa ulatust, ülalpeetavate

arvestamist, ühekordsete laekumiste staatust ja muude kontole laekuvate summade käsitlust

sageli täpsustada menetluse käigus. Riigikohtu praktikast nähtub, et isegi küsimus, kas ja kuidas

2

tuleb tagada miinimumkaitse olukorras, kus võlgnik ei saa klassikalist töötasu, vaid üksnes

muid laekumisi, on tulnud lahendada eesmärgipärase tõlgendamise kaudu, sest seadus ei ütle

seda piisavalt selgelt välja. See näitab, et süsteem vaikimisi toodab arvukaid vaidlusi.

Süsteem ei soosi masintöödeldavust ega digitaalselt automatiseerimist. Kui sissetulekuna

kaitstava summa leidmine sõltub avaldustest, ülalpeetavate andmetest, sissetulekute liikidest,

laekumise perioodi tuvastamisest ja sellest, kas kontole laekus ühe või mitme kuu sissetulek,

siis on seaduse norme raske rakendada nii, et need toimiksid täielikult automaatselt registri- või

pangapõhiselt. Asjakohaste sätete sõnastus näitab, et kohtutäitur peab mitmes olukorras tegema

juhtumipõhise otsustuse ning kui kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole

võimalik kindlaks määrata, tuleb tagada vähemalt ühe kuu mittearestitav sissetulek. Selline

loogika on masintöödeldavuse seisukohalt keerukas.

Praegune mudel koormab ebaproportsionaalselt menetlusosalisi ja kolmandaid isikuid.

Võlgnik peab sageli ise selgitama, millised laekumised on kaitstud, kui palju tal on

ülalpeetavaid või et kontole laekus korraga mitme kuu sissetulek. Tööandja jaoks tähendab see,

et sissetuleku arestimine ei pruugi taanduda lihtsale reeglile, vaid eeldab normide, erandite ja

täpsustuste tundmist. Kohtutäituri jaoks tähendab see omakorda korduvaid avaldusi,

kontrollimist, arestide osalist tühistamist ja ebaõigesti kinnipeetud vahendite tagastamist. Seega

ei ole süsteem menetlusökonoomne.

Süsteem ei pruugi toetada piisavalt pikaajalist ja stabiilset täitmist. See on pigem

õiguspoliitiline kui puhtalt tehniline probleem. Kui süsteem on võlgniku jaoks raskesti

etteaimatav, õiglase ja seadusjärgse arestivaba summa määramine sõltub avaldustest ning

tekitab pidevat vaidlust, siis on suurem oht, et ametliku sissetuleku arestimine ei toimi stabiilse

ega usaldusväärse täitemeetmena. Selge, automaatselt rakenduv ja üheselt arvutatav mudel

toetaks paremini nii täitmise järjepidevust kui ka menetluse legitiimsust.

Regulatsiooni kitsaskohtade paljusus viib täitemenetluses vara varjamiseni. Võlgnikud

suunavad pidevalt oma sissetulekud kolmandate isikute või välismaistele kontodele. Sellisel

juhul on vahenditele sissenõude pööramine raskendatud või võimatu, mis vähendab

täitemenetluse tulemuslikkust. Samal ajal ei ole piisavalt selge, kuidas sellistes olukordades

tagada võlgnikule seaduses ette nähtud kaitsemehhanismid. Samuti ei ole selge, kas sellisele

sissenõudja positsiooni kahjustavale tegevusele peaks järgnema ka menetluslik tagajärg

võlgniku jaoks.

Kokkuvõtvalt on selgelt näha, et regulatsioon on ebaselge ja raskesti etteaimatav, kehtiv kord

tekitab palju vaidlusi ja juhtumipõhiseid parandusi, kehtiva süsteemiga kaasneb suur

halduskoormus ning see ei sobi hästi automaatseks ja digitaalseks rakendamiseks. Samuti ei

taga kehtiv regulatsioon alati täitemenetluse piisavat tulemuslikkust.

2. Eesmärgid

Käesolevas VTK-s kavandatud muudatuste eesmärk on kujundada tasakaalukas ja kaasaegne

võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise kord, mis vastab menetlusosaliste ja avalikkuse

ootustele.

3

Kokkuvõtvalt on VTK-s kavandatud lahenduste eesmärk saavutada järgmised tulemused:

 sissetuleku arestimise kord muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks;

 sätete kohaldamine muutub selgemaks ja ühtlasemaks;

 ühtlustatakse sissetuleku arestimise ja konto arestimise põhimõtted;

 võlgniku sissetulekute arestimise kord muutub senisest enam konto keskseks;

 sissetuleku arestimise akt ja selle vorm muutuvad masintöötlemiseks paremini sobivaks;

 väheneb sätete kohaldamise üle peetavate vaidluste arv, sealhulgas kohtusse jõudvate

vaidluste arv;

 paraneb sissenõudjate võimalus oma nõudeid täitemenetluses rahuldada.

Kavandatavad muudatused on seotud ka Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi ministeerium)

Õigusriigi programmiga aastateks 2026–2029, mille kohaselt tegeleb ministeerium

täitemenetluse- ja maksejõuetusvaldkonna korrastamisega. Tsiviiltäite- ja maksejõuetuse

valdkonnas tegeletakse valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri seadus,

kohtutäiturimäärustik) suuremate kitsaskohtade kõrvaldamisega ning aktide kaasajastamisega;

sh vaadatakse üle ja kaasajastatakse täitemenetluses sissetuleku arestimise regulatsiooni.

3. Võimalikud lahendused

3.1. Alternatiivsed lahendused regulatiivsetele meetmetele

Eelnõu VTK ettevalmistamisel kaalutakse tavapäraselt lisaks õiguslikele muudatustele ka

mitteregulatiivseid meetmeid, nagu avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine,

olemasoleva olukorra säilitamine (ehk muudatustest loobumine), kehtivate sätete parem

rakendamine ning muud alternatiivsed lahendused.

Käesoleval juhul ei võimalda alternatiivsed meetmed tuvastatud probleeme siiski piisavalt

lahendada.

Avalikkuse teavitamine ei kõrvalda olukorda, kus sissetuleku arestimise sätete ja kohtupraktika

kohaldamine on muutunud põhjendamatult keerukaks. Samuti ei ole võlgniku sissetulekule

sissenõude pööramisega seotud probleemid seotud täitemenetluse valdkonna rahastamisega.

Kui kehtiv kord jääb muutmata, püsivad tuvastatud probleemid ka edaspidi. Sätete kohaldamine

võib jääda ebaselgeks, halduskoormus menetlusosalistele ja kolmandatele isikutele püsib suur

ning vaidlused sissetuleku arestimise üle võivad jätkuda.

Kuigi teoreetiliselt oleks võimalik püüda kehtivaid sätteid praktikas ühtsemalt kohaldada,

eeldaks see märkimisväärset aega ning ühtse praktika kujunemine kõigi kohtutäiturite seas ei

ole tagatud.

Seetõttu on probleemide lahendamiseks vajalik üle vaadata kehtiv õiguslik kord ning

kujundada selgem raamistik ka nende olukordade jaoks, mis ei ole praegu piisavalt

reguleeritud.

3.2. Täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise süsteemi põhimõtete muutmine

Ministeerium soovib analüüsida uuele võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise korrale

üleminekut. Suurema muudatusena kaalutakse võlgniku sissetuleku arestimise põhimõtete

4

muutmist, mis puudutab eelkõige võlgniku sissetuleku arestimisel arestivaba sissetuleku

tagamist.

Siinkohal tuleb rõhutada, et kehtiva sissetuleku arestimise süsteemi peamised probleemid ei

seisne ainult arestimismäärades. Kehtiv sissetuleku arestimise süsteem on normitehniliselt

killustunud, adressaatidele raskesti arusaadav, vähese automaatsusega, suures ulatuses avalduse

põhine ning seetõttu vaidlusi soodustav ja halvasti masintöödeldav. See suurendab

menetluskoormust kohtutäituritele, tööandjatele ja kohtutele ning ei taga piisavalt läbipaistvat

ja etteaimatavat sissetuleku arestimise praktikat.

See kõik on muutnud võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni ja selle rakendamise

peamiseks täitemenetluse valukohaks. Kitsaskohtade ületamiseks kaalutakse muudatust, mis

seisneb arestivaba sissetuleku tagamise süsteemi asendamises astmelise, sissetuleku suurusest

sõltuva ning konstantsena määratletud arestimisele kuuluva sissetuleku osa süsteemiga. Selline

süsteem on kasutusel Leedus1.

Peamine muudatus: kui kehtiv TMS näeb ette, et võlgnikule tuleb jätta kätte teatud

summa ulatuses vahendeid, siis uue süsteemi kohaselt oleks võimalik arestida kindel

protsent võlgniku sissetulekust, sõltuvalt sissetuleku suurusest. Näiteks võiks arestimisele

kuuluda 10% sissetulekust, mis vastab palga alammäärale või jääb sellest allapoole, 30%

sissetulekust, mis jääb ühe ja kahe alampalga vahele, ning 50% suuremast sissetulekust.

Elatise sissenõudmise puhul oleks protsent suurem, tagamaks elatise nõude efektiivsemat

sissenõudmist.

Näiteks juhul, kui võlgniku sissetulek jääb palga alammäärast allapoole või võrdub sellega

(seisuga 01.04.2026 – 946 eurot), peetaks võlgnevuste katteks kinni 10% sissetulekust ehk kuni

94,60 eurot kuus ning ülejäänud summa jääks võlgniku ja tema ülalpeetavate vajaduste

katmiseks. Kui võlgniku sissetulek jääb ühe ja kahe palga alammäära vahele, suureneks

arestitav osa vastavalt kuni 30%-ni, mistõttu jääks võlgnevuste katteks ligikaudu 94,60–567,60

eurot kuus. Kahekordset palga alammäära ületava sissetuleku puhul võiks arestitav summa

ületada 567,60 eurot kuus.

Selline, vähese kaalutlusruumiga süsteem vähendaks sissetuleku arestimisega seotud vaidluste

arvu ning võimaldaks suuremas osas sissetuleku arestimist automatiseerida ja kaasajastada.

Kaalumisel olevatest muudatustest võivad kasu saada kõik puudutatud osapooled.

Uue süsteemi puhul võiksid võlgnikud võita eelkõige seeläbi, et nende ametlikust sissetulekust

jääks suurema tõenäosusega alles toimetulekuks vajalik osa. See aitaks säilitada motivatsiooni

töötada seaduslikult, vähendaks survet ja motivatsiooni sissetuleku varjamiseks ning looks

paremad eeldused võlgade järjepidevaks tasumiseks.

Praeguse lähenemise puhul võib madalama sissetulekuga võlgniku puhul tekkida olukord, kus

täitemenetlus on formaalselt aktiivne, kuid selle majanduslik mõju osutub vastupidiseks

1 Liepą įsigalioja nauja išskaitų iš skolininkų atlyginimo tvarka: daugiau pajamų liks pragyvenimui - Lietuvos

Respublikos socialinės apsaugos ir darbo ministerija

5

soovitule. Kui võlgnikule jääb ametlikust sissetulekust liiga vähe alles, võib see muuta

ametlikult töötamist majanduslikult ebaatraktiivseks ning suurendada riski, et inimene

asub tegema tööd ebaregulaarselt või varjatud viisil, vahetab pidevalt töökohti või langeb

tööturult sootuks välja. Sellises olukorras ei saa rääkida hästi toimivast süsteemist isegi siis,

kui kinnipidamise määr on kõrge. Uue süsteemi eesmärk oleks seega mitte vähendada

täitemenetluse tõhusust, vaid suurendada selle praktilist toimivust.

Uus süsteem võiks põhineda astmelisel loogikal, mille kohaselt sõltuks arestitav osa üksnes

sissetuleku suurusest. See võimaldaks siduda kinnipidamised paremini võlgniku

maksevõimega ning vältida olukorda, kus just madalama sissetulekuga inimene satub

täitemenetluse tõttu püsivasse ebastabiilsusesse ja sügavamale võlaorjusesse. Mida

selgemini on süsteem üles ehitatud nii, et inimene saab säilitada elementaarseks

toimetulekuks vajaliku osa oma tulust, seda suurem on tõenäosus, et ta jätkab ametlikku

töötamist ja tasub võlga pikema aja jooksul. Sellisel juhul ei toimiks täitemenetlus üksnes

nõude sundtäitmise mehhanismina, vaid ka vahendina, mis aitab säilitada võlgniku osalemist

riigi majanduses.

Sissenõudjad võiksid võita sellega, et nõuete täitmine muutuks pikemas vaates stabiilsemaks

ja realistlikumaks. Kui võlgnik püsib ametlikul tööturul ja ei kao varjatud majandusse, on

suurem tõenäosus, et laekumised jätkuvad korrapäraselt ning nõue saab lõpuks tegelikult

täidetud.

Kohtutäiturid võiksid võita menetluse parema juhitavuse kaudu. Kui süsteem arvestab juba

algselt paremini võlgniku sissetuleku suurust ja sisuliselt reaalset maksevõimet, väheneb

vajadus üksikjuhtumipõhisteks korrigeerimisteks, selgitusteks ja vaidluste lahendamiseks. See

võimaldaks keskenduda rohkem nõude sisulisele täitmisele ja vähem pidevale vaidlemisele ja

menetluslikule peenhäälestamisele.

Tööandjad võiksid võita seetõttu, et kinnipidamiste tegemise kord muutuks selgemaks ja

etteaimatavamaks. Kui seadus annab arusaadava astmelise mudeli, on tööandjal lihtsam

kinnipidamisi õigesti arvutada, väheneb eksimisrisk ning väheneb ka vajadus kohtutäiturilt

täiendavaid juhiseid küsida. Tööandjatele ei too süsteemi muutus täiendavat koormust, kuna

arestitava protsendi suuruse arvestus ja kõigi kaasnevate asjaoludega arvestamine jääb

kohtutäiturite ülesandeks.

Lisaks tuleb kaaluda senisest erineva sissetulekust kinnipidamise süsteemi

ümberkujundamist põhjusel, et täitemenetluse tulemuslikkus ei sõltu ainult sellest, kui

suur osa sissetulekust on võimalik lühiajaliselt kinni pidada, vaid ka sellest, kas menetlus

suudab hoida võlgnikku ametlikul tööturul, säilitada tema püsiva maksevõime ning

tagada nõuete järjepideva täitmise. Küsimus ei ole seega niivõrd selles, kas süsteem on range

või leebe, vaid selles, kas süsteem on üles ehitatud viisil, mis tagab tegelikku täitmist. Uue

süsteemi eesmärk oleks lähtuda rohkem võlgniku reaalsest majanduslikust olukorrast ning

kujundada kinnipidamised selliselt, et täitemenetlus ei katkestaks inimese sidet seadusliku

sissetulekuga ning väärika eluga.

Eesti kohtu- ja täitesüsteem võiks muudatustest võita ka menetluslikult. Kui

kinnipidamiste kord oleks üles ehitatud süsteemsemalt ja astmelisemalt, väheneks

6

vajadus üksikjuhtumipõhiseks korrigeerimiseks. Vähem tekiks olukordi, kus võlgnik peab

taotlema aresti vähendamist, esitama selgitusi oma toimetuleku kohta või vaidlustama

kohtutäituri toiminguid põhjusel, et kinnipidamise ulatus seab ohtu tema elementaarse

äraelamise. See vähendaks nii kohtutäiturite kui ka kohtute koormust ning muudaks menetluse

etteaimatavamaks.

Lisaks võiks uus süsteem parandada mitme paralleelse nõude haldamist. Kui võlgniku

sissetuleku kaitse on süsteemi sisse ehitatud selgema loogikaga, väheneb risk, et mitme

täiteasja koosmõjus tekib ebaproportsionaalne surve just madalama sissetulekuga

võlgnikule. See suurendaks süsteemi sisemist kooskõla ning võimaldaks paremini hallata

olukordi, kus sama isiku suhtes toimub korraga mitu täitemenetlust.

Põhiküsimus on selles, kas Eesti täitesüsteem võiks muutuda nutikamaks,

diferentseeritumaks ja tulemuslikumaks. Uue süsteemi kasuks räägib see, et see võib aidata

vähendada varjatud töötamise stiimuleid, hoida võlgnikku ametlikul tööturul, lihtsustada

menetluse praktilist läbiviimist ning suurendada pikaajalise täitmise tõenäosust. Sellisel juhul

ei oleks tegemist võlgnikukeskse järeleandmisega, vaid täitemenetluse toimimise loogika

uuendamisega viisil, mis teenib paremini nii sissenõudja, võlgniku kui ka riigi huve.

Juhul kui käesolevas väljatöötamiskavatsuses käsitletud sissetuleku arestimise reformi

algatus saab kooskõlastusringil toetust, kujuneb järgmiseks sammuks uuele süsteemile

ülemineku kontseptsiooni väljatöötamine.

3.3. Võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise regulatsiooni ajakohastamise

täiendavad regulatiivsed lahendused

Sõltumata eelkirjeldatud ulatuslikuma sissetuleku arestimise korra reformi edasisest käekäigust

kaalutakse täiendavaid muudatusi võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise regulatsiooni

ajakohastamiseks. Muudatused puudutavad ka pankrotiseadust ja füüsilise isiku maksejõuetuse

seadust.

Käesolevas väljatöötamiskavatsuses esitatakse selleks vajalikud õiguslikud lahendused ning

kooskõlastusringil saadud tagasiside põhjal kujundatakse ettepanekud seadusemuudatuste

eelnõu ettevalmistamiseks.

3.3.1. Arestimise akti muutmise mõju arestipandiõiguse järjekohale

 TMS § 65 on kavas täiendada sättega, mille kohaselt sissetuleku arestimise akti

muutmine, selle täitmise peatamine või peatamise järgne uuendamine ei mõjuta esialgse

arestimisakti alusel tekkinud arestipandiõiguse järjekohta.

Kohtutäiturid on teavitanud ministeeriumit, et mõnel juhul on võlgniku suhtes kohustatud

kolmandad isikud tõlgendanud sissetuleku arestimise muutmise akte uue arestimisaktina.

Sellise tõlgenduse tagajärjel on esialgse akti alusel tekkinud arestipandiõiguse järjekord

muutunud ning muudetud aresti on käsitatud viimase järjekorra arestina. See ei ole kooskõlas

seadusandja eesmärgiga.

7

TMS § 65 lõike 3 kohaselt on varasema arestimise alusel tekkinud arestipandiõigus eespool

hilisema arestimise alusel tekkinud arestipandiõigusest. Sissenõudjal on õiguspärane ootus, et

tema nõude täitmise tagamiseks seatud arestipandiõigus säilitab oma järjekoha vastavalt sellele

põhimõttele.

Sissenõudjate huvide kaitseks ning kolmandate isikute ja kohtutäiturite vahel tekkivate

vaidluste vältimiseks on vajalik täpsustada seaduse normi selliselt, et arestimisakti muutmine

(näiteks võlgniku sissetuleku aresti ulatuse muutmine) ei mõjuta arestipandiõiguse järjekohta.

Samuti on põhjendatud laiendada seda põhimõtet olukordadele, kus kohtutäitur peatab ajutiselt

arestimisakti täitmise või uuendab selle täitmise pärast peatamise lõppemist.

VTK-ga pakutakse lahendust, mille kohaselt TMS § 65 sätestaks, et järgmised arestimisaktiga

seotud toimingud ei mõjuta akti alusel tekkinud arestipandiõiguse järjekohta:

1. arestimisakti muutmine TMS § 133 lõike 1 alusel;

2. arestimisakti täitmise peatamine TMS § 47 lõike 1² alusel;

3. arestimisakti täitmise uuendamine TMS § 47 lõike 2 alusel.

Kavandatava sättega loodava olukorra tekkimine on olnud ka kehtiva regulatsiooni mõte, kuid

praktikas on seda asutud tõlgendama teisiti. Seetõttu on vajalik eeltoodud regulatsiooni

täpsustus.

3.3.2. Kohtutäituri suhtlus kolmandate isikutega täitmisregistri kaudu

 TMS-i § 114 on kavas täiendada sätetega, millega ajakohastatakse kohtutäituri suhtlust

kolmandate isikutega, arvestades täitemenetluse valdkonnas toimunud infotehnoloogilist

arengut.

Kehtiva õiguse kohaselt sätestab TMS § 114 lõige 3¹, et TMS §-s 63 sätestatud täitmisregistrit

(edaspidi täitmisregister) kasutavale isikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte

täitmisregistri kaudu. Selline lahendus vähendab halduskoormust, kuna paberkandjal või

digitaalallkirjastatud arestimisakte ei ole vaja eraldi edastada.

Samas näeb TMS § 114 lõige 5 ette, et nõude täitmisel tühistab kohtutäitur viivitamata

arestimisakti ning teavitab sellest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut. Sättest ei tulene

üheselt, millisel viisil tuleb teave arestimisakti tühistamise kohta kolmandale isikule edastada.

Isikute puhul, kes ei kasuta täitmisregistrit, on teavitamine paberkandjal või

digitaalallkirjastatud kujul jätkuvalt vajalik. Täitmisregistrit kasutavate isikute puhul on aga

põhjendatud sätestada, et arestimisakti tühistamise teave edastatakse elektrooniliselt

täitmisregistri kaudu ning eraldi teavitamine ei ole vajalik.

 Õigusselguse tagamiseks on kavas täpsustada TMS-i § 114 selliselt, et täitmisregistri

kaudu edastatud arestimisaktide haldamine, sealhulgas nende muutmine, peatamine,

uuendamine ja tühistamine, toimub elektrooniliselt täitmisregistri kaudu ega eelda

täiendavat andmevahetust paberkandjal või muul viisil.

8

Muudatus puudutab üksnes kohtutäiturite suhtlust täitmisregistriga liidestunud kolmandate

isikutega ning ei mõjuta täitemenetluse osaliste teavitamist, mis toimub jätkuvalt viisil, mis

tagab nende piisava informeerituse.

3.3.3. Võlgniku konto arestimise korra täpsustamine

TMS-i § 115 on kavas täiendada sätetega, millega täpsustatakse võlgniku konto arestimise

tehnilisi aspekte.

 TMS-i § 115 on kavas täiendada uue lõikega, millega kehtestatakse kohtutäiturile

kohustus ajakohastada regulaarselt krediidi- ja makseasutuses võlgniku konto

arestimiseks saadetud arestimisakte vastavalt täitemenetluse käigus muutunud

andmetele. Eelkõige puudutab see arestitud nõude jäägi ajakohastamist.

Praegu vähendab täitemenetluse läbipaistvust see, et kontole seatud arestid jäävad sageli kogu

menetluse vältel muutmata, kuigi nõuet täidetakse osaliselt, näiteks võlgniku sissetulekust

kinnipidamise või maksegraafiku alusel. Nii ministeeriumile kui ka kohtutäituritele esitatakse

kaebusi, milles võlgnikud juhivad tähelepanu sellele, et arestiga seotud andmed, sealhulgas

nõude jääk, ei ole pankades ajakohased.

Seni ei ole kohtutäituritel olnud kohustust neid andmeid regulaarselt uuendada, kuna see oleks

toonud kaasa märkimisväärse töö- ja halduskoormuse nii kohtutäituritele kui ka krediidi- ja

makseasutustele. Praeguseks on aga andmevahetus kohtutäiturite ja krediidi- ning

makseasutuste vahel suures osas automatiseeritud täitmisregistri kaudu, mistõttu ei ole andmete

ajakohastamine enam sedavõrd koormav.

Arestimisaktide ajakohastamine parandab võlgniku ülevaadet konto arestimise ulatusest ning

vähendab eksimuste ja õiguste rikkumise riski. Eeldatavasti puudutaks muudatus nii neid

olukordi, kus nõue väheneb, kui ka neid, kus nõue suureneb, näiteks lisanduva viivise või

korduva kohustuse olemasolu tõttu. Regulatsiooni loomisel sisustatakse täpsemalt muudatuste

õiguslikku poolt. Suure tõenäosusega saab olema tegemist elektroonilise arestimisakti

muutmisega. Samas ei ole põhjendatud nõuda andmete pidevat uuendamist reaalajas. Seetõttu

tehakse ettepanek, et kohtutäitur peab ajakohastama konto arestimisega seotud andmeid

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõude suuruse muutumisest.

 TMS-i § 115 on kavas täiendada uue lõikega, mille kohaselt täitmisregistri kaudu

edastatud konto arestimisaktide haldamine, sealhulgas nende muutmine, peatamine,

uuendamine ja tühistamine, toimub elektrooniliselt täitmisregistri kaudu ega eelda

täiendavat andmevahetust paberkandjal või muul viisil.

Juhtudel, kui toimingut ei ole võimalik mingil põhjusel täitmisregistri kaudu teha, näiteks

tehnilise rikke tõttu, on kohtutäituril õigus esitada arestimisakti haldamisega seotud taotlus

paberkandjal või digitaalallkirjastatud kujul.

 TMS-i on kavas lisada uus paragrahv 1151, mis käsitleks võlgniku konto arestimise

õiguslikke aspekte. Uus paragrahv näeks ette, et:

9

a) kohtutäitur märgib krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud konto

arestimisaktis, et kontol ei kuulu arestimisele igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga

alammäärale. Samuti märgib kohtutäitur talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku

ülalpeetavate arvu arvestades arestimisele mittekuuluva summa (arestivaba summa).

Sätte kehtestamisel on eeskujuks TMS § 133 lõige 1. Kuigi praktikas kohaldatakse seda

põhimõtet juba praegu ka võlgniku konto arestimisel, on õigusselguse huvides vajalik sätestada

see eraldi konto arestimist käsitlevas paragrahvis.

b) arestivaba summa kasutamise võimalus tagatakse üksnes ühel võlgniku kontol.

Selle selge reegli puudumine tekitab põhjendamatut töö- ja halduskoormust ning tekitab

täiendavaid võimalusi nõude sundtäitmisest kõrvalehoidumiseks. Kui võlgnikul on mitu kontot,

arestitakse ülejäänud kontod täies ulatuses. Mitmel kontol arestivaba summa tagamine

kahjustab põhjendamatult sissenõudja huvisid.

c) kohtutäitur muudab arestimisakti, kui muutuvad asjaolud, millest lähtudes on

määratud võlgniku kontole laekuvate vahendite arestivaba osa. Muudatus tehakse

võlgniku või sissenõudja avalduse alusel.

Lisaks nähakse ette, et kohtutäitur võib arestimisakti muuta ka omal algatusel, kui selleks

on alus. Kohtutäituri käsutuses on vajalikud andmed arestivaba summa määramiseks ning

praktikas võib esineda olukordi, kus muudatus on põhjendatud ka ilma menetlusosalise

avalduseta. Näiteks juhul, kui võlgnik suunab osa oma sissetulekust kolmanda isiku kontole või

ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad aresti ulatust. Samuti võib muudatus tuleneda kohtu

antud juhistest konkreetse täitemenetluse raames. Muudatus võib olla tehtud nii võlgniku kui

ka sissenõudja huvides.

d) kohtutäitur võib jätta arestivaba summa määramata, kui seda õigustavad

täitemenetluses tuvastatud asjaolud.

Selline võimalus on põhjendatud eelkõige olukordades, kus võlgnik ei kasuta oma kontot

sissetulekute vastuvõtmiseks, vaid suunab need kolmanda isiku kontole või välisriigi

krediidi- või makseasutuse kontole, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Sellisel juhul

võib võlgnik kasutada oma sissetulekuid piiranguteta ning arestivaba summa tagamine tema

Eestis avatud kontol ei ole põhjendatud.

Sätte kujundamisel on arvestatud ka kohtupraktikat, sealhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

10. juuni 2015. a määrust kohtuasjas nr 3-2-1-62-15, milles leiti, et juhul, kui võlgniku

toimetulek on muul viisil tagatud, ei pruugi olla vajalik seaduses ette nähtud miinimumkaitse

kohaldamine.

Käesoleva väljatöötamiskavatsuse autor leiab, et sarnast põhimõtet tuleb kohaldada ka juhul,

kui võlgnik suunab oma sissetulekud kolmanda isiku kontole. Sellisel juhul võib võlgnik saada

äraelamiseks vajalikud vahendid kolmanda isiku vahendusel ning täiendav tema isikliku konto

arestist vabastamine ei ole põhjendatud.

Sama kehtib ka olukorras, kus võlgnik suunab oma sissetulekud enda või kolmanda isiku

välisriigi krediidi- või makseasutuse kontole, millele kohtutäitur ei saa sissenõuet pöörata.

10

Sellisel juhul on võlgnikul võimalik kasutada oma sissetulekuid piiranguteta ning Eestis avatud

konto arestist vabastamine kahjustaks põhjendamatult sissenõudja huve.

e) sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust tagab kohtutäitur

võlgniku konto arestimisel arestivaba summa kasutamise võimaluse üksnes ühel Eestis

tegutsevas krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud kontol.

Käesolev täpsustus on tingitud kavatsusest muuta lähimas tulevikus võlgniku sissetuleku

arestimise protsessid suuremas ulatuses võlgniku nimele avatud kontol põhineva lahenduse

keskseks. Teisisõnu hakkaks edaspidi TMS-i regulatsioon tugevamalt soosima seda, et võlgnik

kasutaks oma kontosid ega suunaks oma sissetulekuid kolmandate isikute kontodele või

välismaal asuvatele kontodele.

Muudatuse arutelu käigus tõid kohtutäiturid esile, et võlgnikul on võimalik esitada mitmele

kohtutäiturile avaldusi arestivaba summa kasutamise võimaluse tagamiseks erinevates krediidi-

ja makseasutustes avatud kontodel. See võib viia sissenõudja õiguste kahjustamiseni, kuna

sellisel juhul on võlgnikul võimalik kasutada arestivaba summat mitmekordselt.

Sellise olukorra välistamiseks näeks uus regulatsioon ette, et ka mitme täitemenetluse korral

saab võlgnik esitada avalduse üksnes ühe konkreetse konto määramiseks, millel tagatakse

arestivaba summa kasutamise võimalus.

Selleks, et uue korra kohaldamine toimiks võimalikult sujuvalt, on kavas näha ette

võlgniku kohustus esitada kohtutäiturile avaldus selle kohta, millisel tema nimele avatud

kontol soovib ta kasutada arestivaba summat. Avaldusele lisab võlgnik teabe kõigi enda

kasutuses olevate krediidi- ja makseasutustes avatud kontode kohta.

Kohustus esitada teavet kontode kohta on tuletatav ka kehtivast TMS § 59 lõike 1 üldnormist,

mille kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur

täitemenetluses vajab. Vaidluste vähendamise eesmärgil on siiski põhjendatud selle kohustuse

täpsustamine konto arestimist käsitlevas erinormis.

Juhul kui võlgnik avaldust ei esita, jääb arestivaba summa kasutamise õigusega konto

määramine kohtutäituri ülesandeks. Kaasaegsed tehnilised võimalused võimaldavad tuvastada,

millist kontot võlgnik igapäevaelus kasutab, ilma märkimisväärse ajakuluta.

3.3.4. Rahalisest nõudest saadava tulemi jaotamine

 TMS-i § 119 on kavas täiendada sättega, mille kohaselt lähtub kolmas isik kohtutäituritele

raha maksmisel arestimisaktide paljususe korral järjekorras esimesel (sh elatise

sissenõudmise akti olemasolu korral) kohal asuva võlgnikule kuuluva nõude arestimisakti

ulatusest ja tingimustest.

Käesoleval ajal näeb TMS § 119 lõige 1 ette, et kui rahalise nõude on arestinud mitu

kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik

(sealhulgas krediidiasutus) raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras.

Sõltumata saabumise ajast loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena

saabunuks.

11

Praktikas näevad menetlusosalised ja kolmandad isikud seda sätet nn „üks akt korraga“

põhimõtte alusena – võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik (nt tööandja) täidab arestimisaktide

paljususe korral igakuiselt võlgniku vahenditest kinnipidamiste tegemisel üksnes järjekorras

esimest arestimisakti. See põhimõte on sisuliselt põhjendatud, kuna tagab võlgnikule

õigusselguse ja läbipaistvuse kinnipidamiste järjekorra osas ning aitab tagada, et mitme

arestimisakti olemasolul jäävad võlgnikule ja tema ülalpeetavatele äraelamiseks vajalikud

vahendid.

Samas ei pruugi see põhimõte alati realiseeruda, kuna täitemenetluse seadustikku on hiljuti

lisandunud sätted, mis võimaldavad arestida võlgniku sissetulekut „kuni“ teatud määrani.

Näiteks TMS § 132 lõige 1² sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole

viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes

läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, mis ei ületa

sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekut, millest on maha arvatud Statistikaameti

avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Seda sätet on võimalik tõlgendada ka nii, et selle alusel võib teha kinnipidamisi mitme

arestimisakti alusel paralleelselt, tingimusel et kogusumma ei ületa 20% piiri. Võlgniku õiguste

kaitse seisukohalt on selline lähenemine problemaatiline, kuna see võib viia olukorrani, kus

vaatamata normi „kuni“ iseloomule arestitakse võlgniku sissetulek alati maksimaalses lubatud

ulatuses. Näiteks olukorras, kus esimese arestimisakti alusel peetakse kinni 5%, järgmise alusel

kuni 8%, kolmanda alusel kuni 12% ning neljanda alusel kuni 20%.

Siinkohal tuleb arvestada, et TMS § 132 lõige 1² kuulub rakendamisele eelkõige madala

sissetulekuga (alla kuupalga alammäära) võlgnike puhul, kellele võib pärast kinnipidamisi

jääda kätte elatusmiinimumile lähedane summa. Statistikaameti andmetel on arvestuslik

elatusmiinimum väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna

igapäevased vajadused ning see tähistab ka absoluutse vaesuse piiri.

Lisaks tuleb arvestada, et TMS § 132 lõiget 1² rakendatakse sageli koos TMS § 131 lõikega 2,

mis võimaldab teatud juhtudel pöörata sissenõude ka muidu arestimisele mittekuuluvatele

sissetulekutele.

Sissetuleku arestimise ulatus määratakse täitemenetluses kohtutäituri kaalutlusotsuse alusel,

lähtudes konkreetse juhtumi ja täitemenetluse asjaoludest. Seejuures tuleb hinnata, kas

arestimisaktis määratud ulatuses kinnipidamine tagab võlgniku ja tema ülalpeetavate

minimaalse toimetuleku (sh kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele ja transpordile)

ning arvestada võimalike muude sissetulekute või säästudega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb eeldada, et madala sissetulekuga võlgniku puhul on arestimisaktis

määratud kinnipidamise ulatus kujunenud kaalutlusotsuse tulemusena. Sellest suuremas

ulatuses kinnipidamiste tegemine järgmiste arestimisaktide alusel võib ohustada võlgniku ja

tema ülalpeetavate toimetulekut.

Seetõttu on põhjendatud sätestada, et sissetulekust kinnipidamise tegemisel lähtub kolmas isik

alati järjekorras esimesel kohal asuva arestimisakti tingimustest. See tähendab, et esimene

arestimisakt määrab, milline summa kantakse kohtutäiturile ja milline summa jääb võlgnikule.

12

Praktikas jääks uue regulatsiooni kohaldamisalasse eelkõige selline täitemenetlus, kus

võlgniku sissetulek on võrdne töötasu alammääraga või jääb sellest väiksemaks. Muude

sätete alusel, näiteks TMS § 132 lõikest 1 tuleneva üldreegli kohaselt, võlgniku sissetulekute

arestimist kavandatav muudatus ei mõjuta, kuna selliste stsenaariumide puhul on mitme

arestimisakti samaaegne täitmine sisuliselt välistatud.

Erandiks on olukorrad, kus võlgnikule väljamaksmisele kuuluv ja töötasu alammäära

ületav summa on sedavõrd suur, et sellest on võimalik rahuldada mitu võlgniku vastu

sundtäitmisele esitatud nõuet.

Eelkirjeldatud olukorras õigusselguse suurendamiseks täiendatakse TMS § 119 sättega,

mis võimaldaks teatud tingimustel kalduda kõrvale „üks akt korraga“ põhimõttest. Erand

oleks põhjendatud eelkõige juhul, kui võlgnikule väljamakstav arestitud nõude summa on

sedavõrd suur, et sellest on võimalik teha kinnipidamisi mitme nõude arestimise akti alusel.

Seejuures peab olema tagatud, et arestimisaktidest tulenevad nõuded rahuldatakse järjekorras

täies ulatuses ning võlgnikule ja vajaduse korral tema ülalpeetavatele jäävad ka mitmekordse

arestimise korral äraelamiseks vajalikud vahendid.

Eelduslikult võiks uue regulatsiooni kohaselt olla võimalik teha võlgnikule väljamaksmisele

kuuluvast suurest summast kinnipidamisi mitme arestimisakti alusel korraga, kui täidetud on

järgmised tingimused:

a) arestitava nõude summa ületab ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära;

b) esimesel järjekohal asuvas arestimisaktis märgitud arestivaba summat ületav väljamakse

osa võimaldab teha kinnipidamise esimesel järjekohal oleva arestimisakti täitmiseks täies

ulatuses ning vähemalt osaliselt järgmises järjekohas oleva arestimisakti täitmiseks;

c) ka mitme arestimisakti täitmisel ei lange võlgnikule pärast kinnipidamiste tegemist kätte

jääv summa alla ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära, millele lisandub asjakohasel

juhul võlgniku ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks TMS-ga ette nähtud summa;

d) juhul kui võlgnikule väljamaksmisele kuuluv summa on sissetulek, mida makstakse

mitme perioodi eest etteulatuvalt, peab võlgnikule ja tema ülalpeetavatele jääma arestivaba

miinimum iga vastava perioodi eest.

3.3.5. Kolmanda isiku kohustuste täpsustamine sissetuleku või nõudeõiguse arestimise

korral

 TMS-i § 119 on kavas täiendada sättega, mis vabastab võlgniku suhtes kohustatud

kolmanda isiku kohtutäiturilt laekunud arestimisakti täitmise kohustusest juhul, kui

kolmas isik täidab oma kohustust Eestis tegutsevas krediidi- või makseasutuses võlgniku

nimele avatud kontole.

Käesoleval ajal sätestavad võlgniku nõudeõigustele (sh sissetulekutele) sissenõude pööramise

sätted imperatiivselt, et võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik (nt tööandja või toetuse maksja)

13

on kohustatud võlgniku sissetuleku arestimise akte vastu võtma, pidama nende järjestust ning

teostama kinnipidamisi ja väljamakseid kohtutäituritele.

Sellise korra peamine eesmärk on tagada võlgniku varale sissenõude pööramine olukorras, kus

võlgnik ei soovi täita vabatahtlikult sundtäitmisele esitatud nõuet või suunab oma vara

kolmandate isikute kontodele või välismaal tegutsevates krediidi- ja makseasutustes avatud

kontodele. Mõlemal juhul on Eestis tegutseval kohtutäituril äärmiselt keeruline pääseda

võlgniku varale ligi pärast seda, kui kolmas isik on väljamakse teinud.

Mõistagi kaasneb võlgniku sissetuleku arestimise aktide vastuvõtmise, nende haldamise ja

väljamaksete tegemisega märkimisväärne haldus- ja töökoormus. Arvestades, et Eestis on igal

ajal täitemenetluses ligikaudu 400 000 – 500 000 täiteasja umbes 90 000 erineva võlgniku

suhtes, on kolmandatele isikutele langev koormus väga suur.

Kuigi seda koormust ei ole sissenõudja huvidest lähtuvalt võimalik vähendada juhtudel, kus

võlgnik suunab oma sissetulekud kolmandate isikute või välisriigi krediidi- ja makseasutuste

kontodele, on seda võimalik vähendada olukorras, kus kolmas isik täidab oma rahalise

kohustuse Eestis tegutsevas krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud kontole.

Sellised kontod on kohtutäiturite poolt reeglina juba arestitud, sageli enne seda, kui arestitakse

võlgniku töötasu või muud väljamaksed.

Seetõttu ei ole sissenõudjate huvid kahjustatud olukorras, kus kolmas isik ei kanna raha otse

kohtutäiturile, vaid võlgniku kontole, nagu see on tavapärane tsiviilkäibes ja lepingulistes

suhetes. Sissenõudjate nõuded rahuldatakse sellisel juhul vastavalt kontole seatud arestide

järjekorrale ja tingimustele.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud seadustada olukord, kus seni kuni kolmas isik jätkab

arestimisaktist teadasaamisel väljamaksete tegemist võlgniku Eestis avatud kontole, ei pea ta

tegema täiendavaid toiminguid arestimisakti täitmiseks. Kolmandaid isikuid ei vabastata siiski

arestimisaktide vastuvõtmise kohustusest.

Juhul kui kolmanda isiku ja võlgniku vaheline kokkulepe muutub, näiteks kui tööandja nõustub

lepingulise suhte kestel võlgniku sooviga kanda töötasu kolmanda isiku kontole või muule

võlgniku kontole kui Eesti krediidi- või makseasutuse kontole, peab kolmas isik arvestama

kõigi talle teatavaks saanud arestimisaktidega, tegema seadusest tulenevad kinnipidamised ning

kandma vastavad summad kohtutäiturile.

Ühtlasi kehtestatakse sama sättega kolmandale isikule teavitamiskohustus. Arestimisakti

kättesaamisel peab kolmas isik teavitama kohtutäiturit sellest, millisele kontole tehakse

võlgnikule väljamakseid. Sama teavitamiskohustus kehtib ka juhul, kui pärast arestimisakti

kättesaamist muutub konto, kuhu väljamakseid tehakse. Seoses teavitamiskohustuse

sätestamisega on kavas täiendada TMS § 261 lg 1 normiga, mis võimaldab

teavitamisekohustuse rikkumisel määrata kolmandale isikule sunniraha.

3.3.6. Võlgniku mittearestitavad sissetulekud

14

TMS § 131 lõige 1 loetleb võlgniku või võlgnikule makstavad sissetulekud, millele

täitemenetluses ei saa sissenõuet pöörata.

Sättes loetletud sissetulekud on reeglina kindla õigushüve kaitseks makstavad sihtotstarbelised

summad, mis ei ole mõeldud muude kohustuste katmiseks. Näiteks puudega inimese

sotsiaaltoetus on ette nähtud puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks (PISTS § 1 lg

2). Tegemist on kuludega, mis lisanduvad tavapärastele igakuistele kulutustele (nt toit,

eluasemekulud), mida katab TMS §-s 132 sätestatud arestivaba sissetulek. Perehüvitiste

seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise,

kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega on tegemist toetustega,

mis on mõeldud perede lisakulutuste katmiseks.

Lisaks sisaldab loetelu sissetulekuid, mille saajaks on küll võlgnik, kuid kasusaajaks kolmas

isik. Näiteks kuuluvad peretoetuste hulka ka lapsetoetused (PHS § 16 lg 1). Lapsetoetuse

saamise õigus on seaduse kohaselt lapsel (PHS § 17 lg 1, § 19 lg 1, § 20 lg 1), kuigi toetus

makstakse üldjuhul välja vanemale. Seega on selliste toetuste puhul tegemist sihtotstarbeliselt

lapsele mõeldud vahenditega.

Osa loetelus sisalduvaid sissetulekuid asendavad sisuliselt võlgniku töötasu. TMS § 131 lõikes

2 sätestatud erandlike asjaolude ilmnemisel võib neile siiski sissenõuet pöörata. Nendeks

sissetulekuteks on näiteks kehavigastuse või terviserikke tõttu makstav hüvitis (v.a hüvitis

kaotatud sissetuleku eest) ja mittevaralise kahju hüvitis, töövõimetoetus, kuriteoohvri hüvitis

ning seadusel põhinev elatis. Samuti võib pöörata sissenõuet riiklikule pensionile riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud ulatuses.

Vaatamata näilisele selgusele tekitab TMS § 131 tõlgendamine täitemenetluses arvukaid

vaidlusi. Peamiseks vaidluskohaks on selguse puudumine küsimuses, kas TMS §-s 132

sätestatud reeglite kohaldamisel tuleb võlgniku sissetuleku suuruse hindamisel arvesse võtta ka

mittearestitavaid sissetulekuid.

Teiseks tõusetub mitte niivõrd õiguslik, vaid pigem õiglust puudutav küsimus – kuidas tagada

võlgniku ja sissenõudja õiguste tasakaal olukorras, kus võlgniku kõik sissetulekud on

mittearestitavad? Kas sellisel juhul peab sissenõudja alati arvestama sellega, et täitemenetlus ei

pruugi viia nõude rahuldamiseni?

Eelviidatud kitsaskohtade kõrvaldamiseks kavandatakse või kaalutakse TMS § 131 puhul

järgmisi muudatusi:

 TMS § 131 lõike 1 loetelus tuuakse selgelt välja kindla õigushüve kaitseks makstavad

sihtotstarbelised summad (nt puudega inimese sotsiaaltoetus) ning summad, mida

makstakse võlgnikule, kuid mille kasusaaja on kolmas isik (nt lapsetoetused). Nende

summade puhul kehtestatakse lisaks juba olemasolevale arestimise keelule ka reegel, et

neid ei võeta arvesse võlgniku sissetuleku suuruse määramisel.

 Alternatiivne täiendav meede 1: kaaluda TMS-i § 131 lõikest 2 tuleneva arestimise

lubatavuse mõju laiendamist ka nendele sihtotstarbelistele summadele, mille saaja on

15

võlgnik ning mis on makstud võlgniku täiendavate vajaduste rahuldamiseks. Sellisel juhul

lähtutakse eelkõige väljamakstava sihtotstarbelise sissetuleku suurusest ning lisaks

kehtestatakse konkreetne piirmäär, mille ulatuses oleks sissetuleku arestimine lubatud.

 Alternatiivne täiendav meede 2: kaaluda TMS-i § 131 sätte täiendamist regulatsiooniga,

mis võimaldaks juhul, kui võlgniku sissetulekuteks on üksnes mittearestitavad

sissetulekud (või enamus sissetulekutest on mittearestitavad), pöörata nendele

sissetulekutele sissenõue piiratud ulatuses, kehtestades selleks konkreetne piirmäär.

 Sõltumata lõplikust valikust alternatiivsete meetmete vahel täiendatakse TMS-i § 131

sättega, mille kohaselt tuleb mittearestitavale sissetulekule piiratud ulatuses sissenõude

pööramisel hinnata võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna, sealhulgas

seda, kas sissetuleku lubatud määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek

minimaalselt vajalikus ulatuses (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele,

transpordile jms), ning seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste.

Viimane muudatus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga sarnaste õiguslike vaidluste

lahendamisel. Alternatiivsete lahenduste rakendamise vajadust hinnatakse muu hulgas VTK

kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal.

3.3.7. Enamkinnipeetud vahendite viivitamatu tagastamine

 TMS § 133 täiendatakse lõikega 2², mille kohaselt tagastab kohtutäitur võlgniku avalduse

alusel sissetuleku aresti tingimuste muutmisel viivitamatult võlgnikule enamkinnipeetud

vahendid, kui need on laekunud kohtutäituri ametialasele kontole, võlgnik on taotlenud

vahendite tagastamist ning kohtutäitur on võlgniku taotluse rahuldanud.

Käesoleval ajal näeb TMS § 133 lõige 1 ette, et kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku

avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele

mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid.

Nagu eeltoodust nähtub, on seadusandja andnud kohtutäiturile vastavasisulise avalduse

menetlemiseks kolm tööpäeva. Samas ei sätesta norm, kui kiiresti peab kohtutäitur tagastama

võlgnikule vahendid, mis on laekunud esialgselt ebaõigesti koostatud arestimisakti alusel või

kui on toimunud ebaõige kinnipidamine ning võlgnik on taotlenud vahendite tagastamist.

Põhimõtteliselt on võimalik sellistel juhtudel analoogia korras kohaldada TMS § 43 lõike 1

sätet ning tagastada enam laekunud raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha

laekumisest. Samas, arvestades, et aresti muutmise ja vahendite tagastamise eesmärk on tagada

võlgnikule ja tema ülalpeetavatele äraelamiseks vajalikud vahendid, ei ole kuni viie tööpäeva

pikkune viivitus põhjendatud.

Kitsaskoha kõrvaldamiseks nähakse uue sättega ette, et enamkinnipeetud vahendite

tagastamine toimub viivitamatult pärast võlgniku avalduse rahuldamist. Seega sätestatakse

edaspidi, et kui võlgnik esitab kohtutäiturile avalduse sissetuleku arestimise ulatuse

muutmiseks ja enamkinnipeetud vahendite tagastamiseks, vaatab kohtutäitur avalduse läbi

16

kolme tööpäeva jooksul ning positiivse otsuse korral tagastab enamkinnipeetud vahendid

võlgnikule viivitamatult.

Kuna osa võlgniku sissetulekutest tehtud kinnipidamisi (nt mõned riiklikud maksed) laekub

kohtutäituri ametialasele kontole viivitusega, eeldab vahendite viivitamatu tagastamine nende

tegelikku laekumist kohtutäituri ametialasele kontole.

3.3.8. Sissetuleku aresti tingimuste muutmine

 TMS § 134 lõige 1 sõnastatakse ümber nii, et kui muutuvad tingimused, millest lähtudes

on määratud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, võib kohtutäitur muuta

sissetuleku aresti tingimusi ka omal algatusel, sõltumata võlgniku või sissenõudja

avaldusest.

Kohtutäituri käsutuses on vajalikud andmed arestivaba summa määramiseks ning praktikas

võib esineda olukordi, kus muudatus on põhjendatud ka ilma menetlusosalise avalduseta.

Näiteks juhul, kui võlgnik suunab osa oma sissetulekust kolmanda isiku kontole, võlgniku

mittearestitava sissetuleku osa suureneb uue sihtotstarbelise väljamakse võrra või ilmnevad

muud asjaolud, mis mõjutavad aresti ulatust. Samuti võib muudatus tuleneda kohtu antud

juhistest konkreetse täitemenetluse raames. Muudatus võib olla põhjendatud nii võlgniku kui

ka sissenõudja huvides.

3.4. Pankrotiseaduse muudatused

Füüsilise isiku pankrotimenetluses ja kohustuste vabastamise menetluses kohaldab

pankrotihaldur PankrS § 3 lg 4 ja PankrS § 108 lg 3 alusel täitemenetluse seadustikust

tulenevaid sissetuleku arestimise põhimõtteid. Kui täitemenetluses sissetuleku arestimise

põhimõtted muutuvad kohtutäiturite jaoks, muutuvad need ka pankrotihalduri jaoks.

Alternatiivselt on võimalik täiendada pankrotiseadust uue regulatsiooniga, millega loodaks

pankrotimenetluses lihtsustatud sissetuleku arestimise süsteem, mis erineks TMS-i

regulatsioonist ning kuuluks kohaldamisele vaid pankrotimenetluses. Samas ei toeta erinevate

süsteemide loomine ja hoidmine ühetaolist lähenemist võlgniku ja tema sissetuleku kasutamise

osas, luues eelised või vastupidi pärssides seeläbi ka pankrotimenetluse edukust ja

võlausaldajate nõuete rahuldamise määra. Otsus pankrotimenetlusega seotud muudatuste

tegemise kohta langetatakse siis kui selgub edasise TMS-i regulatsiooni muudatuste suund ja

skoop.

3.5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse muudatused

Füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku rahaliste vahendite

kasutamine piiratud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 alusel. FIMS-i kohaselt

ei lähe usaldusisikule üle kohtutäituri õigused ja kohustused täitemenetluse seadustikust

tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas sissetuleku arestimiseks, nagu see toimub ajutise

halduri ja halduri puhul pankrotimenetluses. Selle asemel loovutatakse võlgniku sissetulek

seaduse alusel usaldusisikule.

17

Täpsemad osad sissetulekust, millele saab pöörata sissenõuet ja millele mitte, tuginevad

täitemenetluse seadustikus sätestatule (§ 131 ja § 132), mistõttu võib olla põhjendatud TMS §

131 ja § 132 muudatuste korral täpsustada ka FIMS § 47 lg-te 3, 4, 5 sõnastusi.

Täitemenetluse seadustikus sissetuleku arestimise süsteemi ühetaolisemaks muutmisel muudab

see sissetulekute arestimise põhimõtete kohaldamist lihtsamaks, ühetaolisemaks ja selgemaks

ka pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses pankrotihalduri ja usaldusisiku

poolt.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Võimalike võlgniku sissetuleku arestimise skeemi ja süsteemi kitsaskohtade kaardistamiseks

teostas ministeerium 2024. aastal vastava tagasiside korje kohtutäituritelt, ministeeriumitelt,

riigiasutustelt (kes puutuvad kokku sissetuleku arestidega) ja teistelt asutustelt, kes puutuvad

kokku täitemenetluse valdkonnaga.

Tagasiside laekus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt, Sotsiaalministeeriumilt,

Sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Võlanõustajate Liidult. Üldjoontes kirjeldasid vastajad samu

probleeme, mida käsitletakse käesolevas väljatöötamiskavatsuses. Enamus vastajatest pööras

tähelepanu sellele, et sissetuleku arestimisel kohtutäituritelt laekuvad juhised on tihti liiga

keerulised ning aktide täitmisega kaasneb arvestatav koormus. Tehti ettepanekuid kehtestada

kord, kus sissetulekute arestimine toimuks üksnes võlgnik konto vahendusel. Kohtutäiturite

Koda pööras tähelepanu mitmele kehtiva regulatsiooni kitsaskohale ja tõlgenduste paljususele.

Väljatöötamiskavatsuse koostamisel on samuti arvesse võetud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

varasemaid pöördumisi ministeeriumi poole. Kojalt on korduvalt laekunud pöördumisi palvega

vähendada kohtutäituritelt laekuvate arestimisaktide täitmisega seotud koormust võlgnike

tööandjatele või vabastada tööandjad sissetuleku arestimisaktide täitmise kohustusest täielikult.

5. Mõju

Täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimine on paljudes menetlustes keskne täitetoiming,

mistõttu peab seda reguleeriv õigusraamistik olema selge, üheselt mõistetav ja tõhusalt

rakendatav.

Kavandatavate muudatuste mõju avaldub eelkõige täitemenetluse toimimises, menetlusosaliste

õiguste ja kohustuste teostamises, kolmandate isikute töö- ja halduskoormuses ning võlgnike ja

sissenõudjate majanduslikus olukorras.

Mõju hinnatakse kahe võimaliku lahendusvariandi lõikes:

1. kehtiva regulatsiooni täpsustamine kitsaskohtade kõrvaldamiseks;

2. põhimõttelisem üleminek astmelisele sissetuleku arestimise mudelile, mille puhul sõltub

arestitav osa sissetuleku suurusest ja on määratud kindlate osakaaludena.

18

Muudatusest on kokkuvõtvalt mõjutatud järgmised sihtrühmad:

Sihtrühm Suurus Avalduv mõju

Võlgnikud

Ligikaudu

100 000

isikut

Regulatsioon muutub selgemaks ja etteaimatavamaks.

Paraneb võlgniku arusaam arestimise ulatusest ning

väheneb vajadus esitada avaldusi ja vaidlustada aresti

tingimusi. Astmelise mudeli korral võib paraneda võlgnike

toimetulek ja motivatsioon osaleda ametlikul tööturul.

Sissenõudjad

Ligikaudu

20 000

isikut

Täitemenetlus muutub prognoositavamaks ning nõuete

rahuldamine võib muutuda pikemas vaates stabiilsemaks.

Selgem arestimise kord ja arestipandiõiguse järjekoha kaitse

tugevdavad sissenõudja õiguspärast ootust.

Kohtutäiturid 35 Lühiajaliselt võib lisanduda töökorralduslikke muudatusi,

kuid pikemas vaates väheneb avalduste,

üksikjuhtumipõhiste korrigeerimiste ja vaidluste hulk.

Menetlus muutub paremini juhitavaks ja dokumendid

rohkem masintöödeldavateks.

Võlgniku

tööandjad

Kinnipidamiste tegemise kord muutub selgemaks ja

lihtsamini rakendatavaks. Väheneb eksimisrisk ja vajadus

kohtutäiturilt täiendavaid juhiseid küsida. Teatud juhtudel

võib väheneda tööandja kohustus arestimisakte aktiivselt

täita, kui väljamakse tehakse võlgniku Eestis avatud

kontole.

Krediidi- ja

makseasutused

Lühiajaliselt võib kaasneda vajadus kohandada

infosüsteeme ja tehnilisi lahendusi. Pikemas vaates paraneb

arestiandmete ajakohasus ning väheneb haldus- ja

töökoormus tänu elektroonilisele andmevahetusele ja

täitmisregistri kasutamisele.

Asutused, sh riik

ja kohalik

omavalitsus

Väljamakseid tegevate asutuste töökorraldus lihtsustub.

Väheneb keerukate arestimisaktide haldamise ja

individuaalsete arvutuste koormus.

Täitemenetluse

valdkonna

kohtunikud

28 Selgem regulatsioon ja väiksem kaalutlusruum peaksid

vähendama kohtusse jõudvate täitemenetluse vaidluste

arvu. Mõju avaldub eelkõige kohtute töökoormuse

vähenemises.

Pankrotihaldurid 64 Sissetulekute käsitlemine pankrotimenetluses muutub

ühetaolisemaks ja selgemaks. Võib kaasneda vajadus

kohandada tööprotsesse vastavalt TMS-i muudatustele.

Usaldusisikud 57 Kohustustest vabastamise menetluses muutub võlgniku

sissetulekute käsitlemine selgemaks ja ühetaolisemaks.

Väheneb tõlgendusvajadus TMS §-de 131 ja 132

kohaldamisel.

Kavandatavate muudatuste otsene mõju avaldub peamiselt majandusliku mõjuna, sotsiaalse

mõjuna ning mõjuna riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

19

Majanduslik mõju seisneb eelkõige võlgnike ja sissenõudjate majandusliku olukorra ning

tööandjate, kohtutäiturite, krediidi- ja makseasutuste töö- ja halduskoormuse muutumises.

Sotsiaalne mõju avaldub eelkõige võlgnike ja nende ülalpeetavate toimetulekus, õiguste kaitses

ning ametlikus tööturul osalemise motivatsioonis.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele avaldub kohtutäiturite, kohtute,

pankrotihaldurite, usaldusisikute ning väljamakseid tegevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutuste töökorralduses.

Muu otsene mõju avaldub peamiselt õigusselguse, menetlusökonoomia ja digitaalse menetluse

paranemises. Arestimisakti muutmise, peatamise ja uuendamise mõju täpsustamine aitab

vähendada tõlgendusvaidlusi ja tugevdada sissenõudjate õiguspärase ootuse kaitset. Kaudse

positiivse mõjuna võivad selgemad ja ühtsemad menetlusreeglid vähendada tehnilisi vaidlusi

ning parandada menetlusosaliste arusaamist oma õigustest ja kohustustest.

Muudatus: kehtiva regulatsiooni täpsustamine kitsaskohtade kõrvaldamiseks

Mõju võlgnikele

Võlgnike jaoks on kavandatavate muudatuste keskne mõju seotud täitemenetluse suurema

läbipaistvuse ja etteaimatavusega. Konto arestimisega seotud andmete regulaarne

ajakohastamine ning arestivaba summa rakendamise selgem sidumine konkreetse kontoga

parandavad võlgniku ülevaadet oma kohustuste tegelikust ulatusest. See vähendab olukordi,

kus võlgnik ei saa aru, kui suur osa tema sissetulekust on arestitud või kui suur on järelejäänud

nõue.

Samal ajal vähendavad muudatused võimalusi kasutada süsteemi ära viisil, kus sissetulekuid

suunatakse kolmandate isikute või välismaistele kontodele, säilitades samal ajal Eestis

arestivaba summa kasutamise võimaluse. See aitab kaasa võlgnike võrdsemale kohtlemisele,

kuid võib teatud juhtudel vähendada nende käsutuses olevate vahendite hulka. Arestivaba

summa sidumine ühe konkreetse kontoga võib vähendada võlgniku paindlikkust raha

kasutamisel.

Oluline positiivne mõju seisneb ka selles, et kohtutäitur saab edaspidi vajadusel muuta aresti

tingimusi omal algatusel. Samuti parandab enamkinnipeetud vahendite viivitamatu tagastamise

kohustus võlgniku toimetuleku tagamist olukorras, kus arest on olnud ebaõigesti kohaldatud.

Kokkuvõttes paraneb võlgniku õiguste kaitse ning väheneb vajadus vaidluste pidamiseks.

Võlgnikule võib lisanduda kohustus anda kohtutäiturile täpsemat teavet enda kontode ja nende

kasutamise kohta. Kui võlgnik avaldust ei esita või esitab puudulikud andmed, võib arestivaba

summa kasutamise võimaluse määramine sõltuda kohtutäituri otsusest, mis võib praktikas

põhjustada arusaamatusi või vaidlusi.

Kohtutäituri võimalus muuta aresti tingimusi omal algatusel võib võlgniku jaoks tähendada

suuremat sekkumist tema rahaliste vahendite kasutamisse. Kuigi eesmärk on tagada

20

õiguspärane ja ajakohane arest, võib üksikjuhtudel tekkida risk, et võlgnik tajub muudatust

ootamatu või tema toimetulekut halvendavana.

Mõju sissenõudjatele

Sissenõudjate jaoks on muudatuste peamine mõju seotud täitemenetluse efektiivsuse ja

prognoositavuse paranemisega. Konto keskse sissetuleku aresti lähenemise tugevdamine ning

arestivaba summa kasutamise piiramine ühe kontoga vähendab olukordi, kus võlgnik saab oma

sissetulekuid varjata täitemenetluse vältimiseks.

Lisaks parandab arestimisaktide järjekorra selgem reguleerimine sissenõudjate õiguskindlust

ning välistab olukorrad, kus tehnilised muudatused mõjutavad nõude rahuldamise järjekorda.

Kolmandate isikute koormuse vähenemine ei kahjusta sissenõudjate huve, kuna nõuete

rahuldamine toimub jätkuvalt konto aresti kaudu.

Kui kolmandate isikute kohustus aktiivselt arestimisakti täita väheneb olukorras, kus

väljamakse tehakse võlgniku Eestis avatud kontole, võib sissenõudja jaoks tekkida sõltuvus

sellest, et konto arest toimib korrektselt ja andmed on ajakohased. Kui andmevahetuses või

aresti rakendamises esineb tehniline tõrge, võib see ajutiselt mõjutada nõude rahuldamist.

Kokkuvõttes suureneb sissenõudjate jaoks täitemenetluse tegelik tulemuslikkus ning väheneb

risk, et nõue jääb rahuldamata menetluslike ebaselguste tõttu.

Mõju kohtutäituritele

Kohtutäiturite jaoks tähendab kavandatav regulatsioon ühelt poolt täiendavaid kohustusi, kuid

teiselt poolt ka menetluse selginemist ja paremat juhitavust. Lühiajaliselt võib suureneda

töökoormus seoses andmete ajakohastamise ja arestide tingimuste pideva muutmisega.

Muudatuste rakendamise algfaasis võib suureneda selgitamis- ja suhtluskoormus, sest

võlgnikele, tööandjatele, asutustele ning krediidi- ja makseasutustele tuleb selgitada uut

töökorraldust, arestivaba summa ühe kontoga sidumist ning elektroonilise arestimisakti

muutmise ja tühistamise praktikat.

Pikemas perspektiivis vähendavad muudatused korduvaid ja rutiinseid toiminguid. Selgem

regulatsioon ja suurem automatiseeritavus vähendavad vajadust menetlusosaliste avalduste

menetlemiseks ning vigade parandamiseks. Samuti väheneb vaidluste arv, mis omakorda

vähendab kohtutäiturite koormust vaidluste lahendamisel.

Mõju tööandjatele ja asutustele

Tööandjate ja asutuste, kes teostavad võlgnikele väljamakseid (nt Sotsiaalkindlustusamet,

Töötukassa, KOV-id jne), jaoks on muudatustel oluline haldus- ja töökoormust vähendav mõju.

Kehtivas süsteemis nõuab sissetuleku arestimine keerukat arvestust, mitme akti haldamist ning

sageli ka normide tõlgendamist.

21

Muudatus, mille kohaselt ei pea kolmas isik täiendavalt täitma arestimisakti juhul, kui

väljamakse tehakse võlgniku arestitud Eesti krediidiasutuses asuvale kontole, lihtsustab

oluliselt nende rolli. Samuti aitab elektrooniline andmevahetus ja aktide ühtlustamine

vähendada eksimisriski ning vajadust täiendava suhtluse järele kohtutäituritega.

Üleminekuperioodil võib tekkida ebaselgus, millal tuleb tööandjal arestimisakti ise aktiivselt

täita ja millal piisab sellest, et väljamakse tehakse võlgniku Eestis avatud arestitud kontole.

Kuigi kolmandatele isikutele lisandub teavitamiskohustus, on see piiratud ning tasakaalus

halduskoormuse üldise vähenemisega.

Mõju krediidiasutustele ja makseasutustele

Kavandatavad muudatused mõjutavad otseselt ka krediidiasutusi ja makseasutusi, kuna

võlgniku konto arestimine ning arestimisaktide haldamine toimub suures osas just nende kaudu.

Muudatuste eesmärk on muuta andmevahetus kohtutäiturite ja krediidi- ning makseasutuste

vahel senisest selgemaks, ühtlasemaks ja suuremas osas automatiseerituks.

Samuti parandab muudatus andmete ajakohasust ja läbipaistvust. Kohtutäituritele kehtestatav

kohustus ajakohastada konto arestimise andmeid, sealhulgas nõude jääki, aitab vältida olukordi,

kus krediidi- või makseasutustes kuvatavad arestiandmed ei vasta tegelikule olukorrale. See

vähendab nii klientide pöördumisi kui ka vaidlusi seoses arestide ulatuse ja nõude jäägiga.

Muudatused võivad vähendada ka krediidiasutuste praktilist koormust olukordades, kus

kolmandad isikud jätkavad väljamaksete tegemist võlgniku Eestis avatud kontole. Sellisel juhul

toimub nõuete rahuldamine eelkõige konto arestide kaudu ning väheneb vajadus keerukaks

paralleelseks töötasu arestimise aktide haldamiseks erinevate tööandjate ja maksjate tasandil.

Samas kaasneb muudatustega krediidi- ja makseasutustele vajadus kohandada olemasolevaid

infosüsteeme ja tehnilisi lahendusi. Eelkõige võib täiendavaid arendusi nõuda arestimisaktide

ajakohastamise automatiseerimine, arestivaba summa rakendamise loogika täpsustamine ning

täitmisregistriga seotud andmevahetuse kohandamine. Muudatuste rakendamise algfaasis võib

see põhjustada täiendavat arendus-, töö- ja halduskoormust.

Täiendavalt võib krediidiasutustele kaasneda vajadus kohandada sisemisi tööprotsesse ja

töötajate juhendmaterjale, et tagada uute nõuete ühetaoline rakendamine. Arvestades, et suur

osa andmevahetusest toimub juba praegu automatiseeritult täitmisregistri kaudu, ei ole siiski

alust eeldada märkimisväärset pikaajalist halduskoormuse kasvu.

Kokkuvõttes on mõju krediidi- ja makseasutustele tervikuna mõõdukalt positiivne. Kuigi

muudatuste rakendamine võib lühiajaliselt nõuda infosüsteemide kohandamist ja täiendavaid

arendusi, peaks pikemas perspektiivis vähenema haldus- ja töökoormus, paranema andmete

ajakohasus ning muutuma arestimisaktide haldamine tehniliselt selgemaks ja tõhusamaks.

22

Mõju kohtutele

Kohtute jaoks on kavandatavate muudatuste peamine mõju seotud vaidluste arvu

vähenemisega. Selgem regulatsioon ja väiksem kaalutlusruum vähendavad olukordi, kus

täitemenetluse üksikküsimused jõuavad kohtusse.

Eelkõige väheneb nende kaebuste arv, mis tulenevad regulatsiooni ebaselgusest või

menetluslikest eksimustest. See võimaldab kohtutel suunata ressursse sisuliselt keerukamate

vaidluste lahendamisele.

Üleminekuperioodil võib tekkida uusi vaidlusi seoses sellega, kuidas tõlgendada arestivaba

summa ühe kontoga sidumist, kohtutäituri omal algatusel tehtud muudatusi,

teavitamiskohustuse rikkumist või mittearestitavate sissetulekute arvestamist.

Mõju pankrotihalduritele ja usaldusisikutele

Kavandatavad muudatused võlgniku sissetuleku arestimise regulatsioonis mõjutavad otseselt

ka pankrotihaldureid ja usaldusisikuid, kuna füüsilise isiku pankrotimenetluses ning

kohustustest vabastamise menetluses lähtutakse võlgniku sissetulekuga seotud küsimustes

olulisel määral täitemenetluse seadustikus sätestatud põhimõtetest.

Muudatuste tulemusel muutub pankrotihaldurite ja usaldusisikute poolt kohaldatav

sissetulekute käsitlemise süsteem selgemaks, ühtlasemaks ja paremini etteaimatavaks.

Suuremas osas formaalse sissetuleku arestimise süsteemi rakendamisel väheneb vajadus

üksikjuhtumipõhisteks kaalutlusotsusteks ning võlgniku sissetuleku arestivaba osa ulatuse

pidevaks ümberhindamiseks. See võimaldab pankrotihalduritel ja usaldusisikutel keskenduda

enam menetluse sisulisele läbiviimisele ning vähendab menetlustes tekkivate vaidluste hulka.

Samas võib muudatuste rakendamine kaasa tuua vajaduse ajakohastada pankrotihaldurite ja

usaldusisikute töökorraldust, juhendmaterjale ning kasutatavaid infosüsteeme. Esialgses etapis

võib see põhjustada mõõdukat täiendavat töö- ja koolituskoormust, kuna tuleb kujundada uus

praktika ning kohandada olemasolevad tööprotsessid muudetud regulatsiooniga. Tegemist on

siiski ajutise mõjuga, mis eelduslikult väheneb pärast uue süsteemi rakendumist ja praktika

ühtlustumist.

Kokkuvõttes on mõju pankrotihalduritele ja usaldusisikutele pigem positiivne, kuna

muudatused aitavad muuta sissetulekute käsitlemise süsteemi selgemaks, ühetaolisemaks ja

vähem vaidlusi põhjustavaks ning toetavad menetluste tõhusamat läbiviimist.

Muudatustel võib olla positiivne mõju ka võlausaldajate huvide kaitsele. Kui uus süsteem aitab

säilitada võlgniku sidet ametliku tööturuga ning vähendada sissetulekute varjamise

motivatsiooni, suureneb tõenäosus, et võlgniku sissetulekud laekuvad menetluse jooksul

järjepidevamalt ning võlausaldajate nõuded saavad suuremas ulatuses rahuldatud.

23

Muudatus: üleminek astmelisele sissetuleku arestimise mudelile, mille puhul sõltub

arestitav osa sissetuleku suurusest ja on määratud kindlate osakaaludena

Mõju võlgnikele

Võlgnike jaoks oleks muudatuse peamine mõju selles, et sissetuleku arestimise kord muutuks

lihtsamini mõistetavaks ja prognoositavamaks. Kui arestitav osa määratakse kindlate

sissetulekuastmete ja osakaalude alusel, saab võlgnik senisest paremini ette näha, milline osa

tema sissetulekust täitemenetluses kinni peetakse ja milline osa jääb tema kasutusse. See

vähendab olukordi, kus võlgnik peab ise aru saama keerukatest arestivaba miinimumi,

ülalpeetavate, sissetuleku liigi või mitme kuu eest laekunud summade arvestamise reeglitest.

Madalama sissetulekuga võlgnike jaoks võib mõju olla eelkõige sotsiaalne ja majanduslik. Kui

süsteem võimaldab siduda kinnipidamise ulatuse selgemalt võlgniku tegeliku maksevõimega,

võib see vähendada ohtu, et täitemenetlus muudab ametliku töötamise majanduslikult

ebaatraktiivseks. See võib omakorda vähendada motivatsiooni sissetulekut varjata, kasutada

kolmandate isikute kontosid või liikuda varimajandusse. Sissetuleku arestimise süsteem peaks

toetama võlgniku püsimist ametlikul tööturul ja tagama nõuete järjepideva täitmise, mitte

üksnes võimalikult suure lühiajalise kinnipidamise.

Samas võib astmeline süsteem vähendada individuaalset paindlikkust. Kui arestitav osa on

määratud kindla protsendina, väheneb kohtutäituri võimalus arvestada iga üksikjuhtumi

eripärasid samas ulatuses nagu kehtivas süsteemis. Seetõttu võib mõne võlgniku jaoks uus kord

osutuda rangemaks, eriti juhul, kui tema tegelik toimetulekuvajadus on keskmisest suurem,

kuid see ei kajastu piisavalt sissetuleku suuruse põhises astmes.

Mõju sissenõudjatele

Sissenõudjate jaoks seisneb muudatuse peamine positiivne mõju täitemenetluse

prognoositavuse suurenemises. Kui seadus määrab selgelt, milline osa võlgniku sissetulekust

kuulub teatud sissetulekuvahemikus arestimisele, on sissenõudjal lihtsam hinnata nõude

võimaliku rahuldamise kiirust ja ulatust. See võib vähendada ebakindlust, mis praegu tuleneb

kohtutäituri kaalutlusotsustest, võlgniku avaldustest, aresti muutmisest ja kohtupraktikast

sõltuvatest tõlgendustest.

Pikemas vaates võib sissenõudjate jaoks positiivne mõju avalduda ka selles, et võlgnikud

püsivad suurema tõenäosusega ametlikul tööturul. Kui võlgnik ei kao varjatud majandusse ja

tema sissetulekud on kohtutäiturile nähtavad, on suurem tõenäosus, et nõudeid saab rahuldada

regulaarselt ja järjepidevalt.

Elatise sissenõudmise puhul tuleb mõju hinnata eraldi, sest elatisnõuetel on täitemenetluses

eriline sotsiaalne tähendus. Kui astmelise mudeli korral nähakse elatisnõuete puhul ette

üldnõuetest kõrgem arestitav osakaal, võib see tugevdada lapse õigust saada ülalpidamist ning

parandada elatisnõuete täitmise tulemuslikkust.

24

Samas võib muudatus teatud sissenõudjate jaoks tähendada, et lühiajaliselt laekub nõude

katteks vähem raha, kui astmeline mudel jätab madalama sissetulekuga võlgnikule senisest

suurema osa sissetulekust alles.

Mõju kohtutäituritele

Kohtutäiturite jaoks vähendaks astmeline mudel eelduslikult üksikjuhtumipõhiste

kaalutlusotsuste hulka. Kui arestitav osa on määratud seaduses selgete protsentidena, muutub

sissetuleku arestimise ulatuse määramine tehnilisemaks ja standardiseeritumaks. See vähendab

vajadust hinnata iga kord eraldi arestivaba summa ulatust, sissetuleku liiki, ülalpeetavate mõju,

mitme kuu sissetuleku laekumist või muid asjaolusid, mis kehtiva süsteemi puhul sageli

avalduste ja vaidlusteni viivad.

Positiivne mõju avaldub ka menetlusökonoomias. Kohtutäiturid saavad keskenduda rohkem

nõude sisulisele täitmisele ning vähem aresti ulatuse pidevale korrigeerimisele, selgitamisele ja

vaidluste lahendamisele.

Lühiajaliselt võib siiski kaasneda täiendav töökoormus. Uuele süsteemile üleminek eeldab

arestimisaktide vormide, infosüsteemide, tööprotsesside, juhendmaterjalide ja praktika

muutmist. Samuti võib üleminekuperioodil suureneda võlgnike ja sissenõudjate pöördumiste

arv, sest menetlusosalised vajavad selgitusi uue süsteemi mõju kohta konkreetsetele

täiteasjadele.

Mõju tööandjatele ja asutustele

Tööandjate jaoks oleks astmelise mudeli peamine positiivne mõju kinnipidamiste tegemise

lihtsustumine. Kehtivas süsteemis peab tööandja sageli arvestama arestimisaktist, kohtutäituri

juhistest ja seaduses sätestatud eranditest tulenevaid tingimusi. Kui arestitav osa on määratud

sissetuleku suurusest sõltuvate kindlate osakaaludena, muutub tööandja jaoks lihtsamaks

hinnata, millises ulatuses tuleb kinnipidamisi teha.

See vähendab eksimisriski ja vajadust küsida kohtutäiturilt täiendavaid juhiseid. Kuna

arestitava protsendi arvutamine ja kõik sellega seotud asjaolud jäävad kohtutäituri ülesandeks

ning tööandja täidab üksnes arestimisakti, ei too muudatus tööandjatele olulist lisakoormust.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele avaldub mõju eelkõige siis, kui nad teevad võlgnikele

töötasu, toetuste, hüvitiste või muude rahaliste väljamaksete makseid. Astmeline mudel võib

nende töökorraldust lihtsustada, sest kinnipidamiste tegemise alused muutuvad selgemaks ja

ühetaolisemaks. See vähendab vajadust lahendada keerukaid üksikjuhtumeid ning aitab vältida

erinevat praktikat sarnastes olukordades.

Samas võib avaliku sektori asutustel tekkida vajadus muuta infosüsteeme, sisemisi juhendeid

ja maksete tegemise protsesse.

25

Mõju krediidiasutustele ja makseasutustele

Krediidi- ja makseasutuste jaoks sõltub mõju sellest, kui ulatuslikult seotakse astmeline

sissetuleku arestimise mudel konto keskse arestimise lahendusega. Kui süsteem liigub rohkem

kontopõhiseks, tuleb krediidi- ja makseasutustel tagada, et arestid, arestivabad summad ja

võimalikud kinnipidamise astmed kajastuksid tehniliselt õigesti. See võib eeldada

infosüsteemide arendamist, andmevahetuse reeglite täpsustamist ja töötajate juhendamist.

Pikemas vaates võib mõju olla siiski positiivne, sest standardiseeritud ja masintöötlemist soosiv

süsteem vähendab käsitööd, ebaselgeid olukordi ja vajadust täiendava suhtluse järele

kohtutäituritega. Üldine lähtekoht on, et kehtiv süsteem ei soosi piisavalt masintöödeldavust

ega digitaalset automatiseerimist, kuna see sõltub avaldustest, eranditest ja juhtumipõhistest

otsustustest. Astmeline mudel aitaks seda probleemi vähendada.

Mõju kohtutele

Kohtute jaoks võib astmeline mudel vähendada täitemenetluse üksikküsimustest tulenevate

vaidluste arvu. Kui arestitava sissetuleku osa on seaduses määratud selgelt ja üheselt, jääb

vähem ruumi vaidlustele selle üle, kui suur osa võlgniku sissetulekust tuleb arestida või milline

summa tuleb talle alles jätta. See võib vähendada kohtute töökoormust eelkõige nendes asjades,

kus vaidlus tuleneb regulatsiooni ebaselgusest või kohtutäituri kaalutlusotsuse vaidlustamisest.

Üleminekuperioodil võib siiski tekkida ajutine vaidluste kasv. Uue süsteemi rakendamisel

võivad menetlusosalised vaidlustada näiteks seda, millisesse sissetulekuastmesse konkreetne

tulu kuulub, kuidas arvestatakse ebaregulaarset või mitme kuu eest makstavat sissetulekut,

kuidas käsitatakse erinevaid mittearestitavaid sissetulekuid või kuidas suhestub uus mudel

elatisnõuete ja mitme paralleelse täiteasjaga.

Seetõttu tuleb mõju kohtutele hinnata kahes ajaperspektiivis: lühiajaliselt võib koormus

suureneda, kuid pikemas vaates peaks selgem ja standardiseeritum süsteem vaidlusi

vähendama.

Mõju pankrotihalduritele ja usaldusisikutele

Pankrotihalduritele avaldub mõju seetõttu, et füüsilise isiku pankrotimenetluses kohaldatakse

võlgniku sissetuleku käsitlemisel täitemenetluse seadustikust tulenevaid põhimõtteid. Kui

TMS-is muutub sissetuleku arestimise süsteem astmeliseks, tuleb hinnata, kas sama loogika

kohaldub ka pankrotimenetluses või vajab pankrotiseadus eraldi täpsustusi.

Positiivse mõjuna võib astmeline mudel muuta pankrotimenetluses võlgniku sissetuleku

arvestamise lihtsamaks ja ühetaolisemaks. See vähendab vaidlusi selle üle, milline osa võlgniku

sissetulekust tuleb jätta tema kasutusse ja milline osa tuleb kasutada võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Samas võib üleminek kaasa tuua vajaduse muuta pankrotihaldurite

tööprotsesse, juhendeid ja võimalikke infosüsteemseid lahendusi.

Usaldusisikutele on mõju sarnane pankrotihalduritega, eelkõige füüsilise isiku kohustustest

vabastamise menetlustes. Kui võlgniku sissetuleku kasutamise ja loovutamise aluseks olevad

26

põhimõtted muutuvad, tuleb usaldusisikutel kohandada oma praktikat uue mudeliga. Astmeline

süsteem võib lihtsustada võlgniku sissetulekute käsitlemist, sest seadusest tuleneks selgem ja

arvutuslikum alus, millist osa sissetulekust saab kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Võimalik negatiivne mõju seisneb selles, et jäigem astmeline mudel võib vähendada menetluses

individuaalseid lahendusi, mis on mõnes kohustustest vabastamise menetluses vajalikud

võlgniku rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks.

Võrdlev tabel VTK-s pakutud muudatuste mõjust sihtrühmadele:

Sihtrühm Kitsaskohtade lahendamine Suurem reform (astmeline

süsteem)

Võlgnikud Parandab õigusselgust ja

vähendab üksikuid eksimusi,

kuid süsteem jääb üldjoontes

samaks.

Muudab sissetuleku arestimise

selgemaks, prognoositavamaks ja

paremini digitaalselt rakendatavaks.

Sissenõudjad Võib parandada menetluse

toimivust üksikutes

probleemsetes olukordades.

Võib suurendada täitemenetluse

tulemuslikkust ja muuta raha

laekumise stabiilsemaks.

Kohtutäiturid Vähendab mõningaid vaidlusi ja

tõlgendusprobleeme, kuid ei

kõrvalda süsteemi üldist

keerukust.

Eeldab töökorralduse muutmist, kuid

vähendab pikemas vaates käsitööd,

vaidlusi ja halduskoormust.

Tööandjad ja

muud

väljamakse

tegijad

Säilitab senise rolli suuresti

muutmata kujul, va konto

kesksed lahendused.

Võib vähendada nende rolli

sissetuleku arestimisel, kui lahendus

liigub enam konto keskseks.

Riik / avalik

sektor

Võimaldab kiiremini parandada

kõige ilmsemaid probleeme.

Vajab ulatuslikumat ettevalmistust,

kuid toetab terviklikumat ja

kestlikumat regulatsiooni.

Pangad ja

makseasutused

Mõju on piiratud ning sõltub

konkreetsete täpsustuste

ulatusest.

Toob kaasa suurema tehnilise ja

korraldusliku mõju, kuid võimaldab

ühtsemat ja automaatsemat

rakendamist.

Kohtud Võib vähendada üksikuid

vaidlusi, kuid

tõlgendusprobleemid võivad

püsida.

Võib vähendada vaidluste arvu, kui

regulatsioon muutub selgemaks ja

ühetaolisemaks.

6. Edasine väljatöötamine

Väljatöötamise kavatsus saadetakse tutvumiseks ja tagasiside andmiseks ministeeriumidele,

huvirühmadele, kohtutele, Õiguskantslerile, Maksu- ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti Võlanõustajate Liidule, MTÜ-le Eesti

Võlausaldajate Liit, Maksejõuetuse teenistusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule ja Eesti Pangaliidule.

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks huvirühmadele eelduslikult 2027. aasta II poolaastal.

Eelnõu saadetakse Vabariigi Valitsuse istungile eelduslikult 2028. aasta I poolaastal.

27

Eeldatav muudatuste jõustumise aeg on 2028. aasta. Osad muudatused võivad eeldada

täiendava üleminekuperioodi kehtestamist.

Küsimused, millele oodatakse tagasisidet:

ministeerium ootab tagasisidet kõigile kavandatavatele muudatustele, kuid eelkõige

võlgniku sissetuleku arestimise põhimõtete ulatuslikule muutmisele.

Tagasisidet oodatakse eriti lahenduse kohta, mille kohaselt pakutakse asendada senine

arestivaba sissetuleku tagamise süsteem astmelise, sissetuleku suurusest sõltuva ning

konstantsena määratletud arestimisele kuuluva sissetuleku osa süsteemiga.

Kooskõlastusringil saadud tagasisidest sõltuvalt korraldab ministeerium vajaduse korral

täiendavaid arutelusid huvirühmadega.

Vastutav ministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed

Aleksandr Logussov [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid

Meie 08.06.2026 nr 8-1/4501-1

Täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine) väljatöötamiskavatsus

Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Maksu- ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti Võlanõustajate Liidule, MTÜ-le Eesti Võlausaldajate Liidule, Konkurentsiametile (maksejõuetuse teenistus), Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Pangaliidule.

Palume tagasisidet 15 tööpäeva jooksul alates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

Lisaadressaadid: Riigikohus

Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Õiguskantsleri Kantselei Maksu- ja Tolliamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Eesti Advokatuur Eesti Võlanõustajate Liit MTÜ-le Eesti Võlausaldajate Liit Konkurentsiamet (maksejõuetuse teenistus) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Pangaliit

2

1

Väljatöötamiskavatsus

05.06.2026

Täitemenetluse seadustiku võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni muutmine

Käesoleva VTK eesmärk on muuta täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise kord

selgemaks, lihtsamaks ja paremini toimivaks. Pakutud muudatustega soovitakse vähendada

vaidlusi, töö- ja halduskoormust ning muuta sissetuleku arestimine paremini digitaalselt

hallatavaks. Samuti on eesmärk tagada parem tasakaal võlgniku toimetuleku kaitse ja

sissenõudja nõude tegeliku rahuldamise vahel. Laiemalt aitab VTK kaasa täitemenetluse

ajakohastamisele ja usaldusväärsema täitesüsteemi kujundamisele.

1. Lahendatav probleem

Täitemenetluses on võlgniku sissetulekule sissenõude pööramine keskse tähtsusega

täitetoiming, millest sõltub nii võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulek kui ka sissenõudja

nõude tegelik rahuldamine. Paljudes menetlustes on sissetuleku arestimine ainus toimiv meede,

mistõttu peab seda reguleeriv õigusraamistik olema selge, üheselt mõistetav ja tõhusalt

rakendatav.

Kehtiv regulatsioon ja selle kohaldamise praktika ei vasta aga alati neile eesmärkidele. Normid

ei ole üheselt mõistetavad ning nende rakendamine sõltub ulatuslikust kohtupraktikast ja

juhtumipõhisest tõlgendamisest. See muudab süsteemi keerukaks ja vähe läbipaistvaks nii

võlgnike, sissenõudjate kui ka kolmandate isikute jaoks ning vähendab õiguste ja kohustuste

etteaimatavust.

Täna seonduvad täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni ja selle

rakendamisega mitmed probleemid ja kitsaskohad:

Kehtiv süsteem ei ole adressaatidele piisavalt läbipaistev ja lihtsalt mõistetav. Kehtiva

regulatsiooni tegelik rakendamine sõltub lisaks seaduse tekstile ka tõlgendusest, eranditest ja

konkreetse juhtumi asjaoludest. Seetõttu ei ole võlgnikul, tööandjal või sissenõudjal lihtne ette

näha, kui suur osa sissetulekust reaalselt arestitakse ja milline summa peab võlgnikule alles

jääma.

Mittearestitava miinimumi tegelik tagamine sõltub liiga sageli võlgniku aktiivsusest.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 järgi peab kohtutäitur aresti tühistama võlgniku

avalduse alusel ulatuses, mis tagab mittearestitava sissetuleku. See tähendab, et süsteem ei toimi

täielikult automaatselt, vaid eeldab, et võlgnik oskab olukorda märgata, esitada avalduse ja

vajadusel tõendada asjaolusid.

Süsteem eeldab pidevat vaidlemist ja juhtumipõhist korrigeerimist. Kuna normistik ei

lahenda kõiki praktilisi olukordi üheselt, tuleb mittearestitava osa ulatust, ülalpeetavate

arvestamist, ühekordsete laekumiste staatust ja muude kontole laekuvate summade käsitlust

sageli täpsustada menetluse käigus. Riigikohtu praktikast nähtub, et isegi küsimus, kas ja kuidas

2

tuleb tagada miinimumkaitse olukorras, kus võlgnik ei saa klassikalist töötasu, vaid üksnes

muid laekumisi, on tulnud lahendada eesmärgipärase tõlgendamise kaudu, sest seadus ei ütle

seda piisavalt selgelt välja. See näitab, et süsteem vaikimisi toodab arvukaid vaidlusi.

Süsteem ei soosi masintöödeldavust ega digitaalselt automatiseerimist. Kui sissetulekuna

kaitstava summa leidmine sõltub avaldustest, ülalpeetavate andmetest, sissetulekute liikidest,

laekumise perioodi tuvastamisest ja sellest, kas kontole laekus ühe või mitme kuu sissetulek,

siis on seaduse norme raske rakendada nii, et need toimiksid täielikult automaatselt registri- või

pangapõhiselt. Asjakohaste sätete sõnastus näitab, et kohtutäitur peab mitmes olukorras tegema

juhtumipõhise otsustuse ning kui kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole

võimalik kindlaks määrata, tuleb tagada vähemalt ühe kuu mittearestitav sissetulek. Selline

loogika on masintöödeldavuse seisukohalt keerukas.

Praegune mudel koormab ebaproportsionaalselt menetlusosalisi ja kolmandaid isikuid.

Võlgnik peab sageli ise selgitama, millised laekumised on kaitstud, kui palju tal on

ülalpeetavaid või et kontole laekus korraga mitme kuu sissetulek. Tööandja jaoks tähendab see,

et sissetuleku arestimine ei pruugi taanduda lihtsale reeglile, vaid eeldab normide, erandite ja

täpsustuste tundmist. Kohtutäituri jaoks tähendab see omakorda korduvaid avaldusi,

kontrollimist, arestide osalist tühistamist ja ebaõigesti kinnipeetud vahendite tagastamist. Seega

ei ole süsteem menetlusökonoomne.

Süsteem ei pruugi toetada piisavalt pikaajalist ja stabiilset täitmist. See on pigem

õiguspoliitiline kui puhtalt tehniline probleem. Kui süsteem on võlgniku jaoks raskesti

etteaimatav, õiglase ja seadusjärgse arestivaba summa määramine sõltub avaldustest ning

tekitab pidevat vaidlust, siis on suurem oht, et ametliku sissetuleku arestimine ei toimi stabiilse

ega usaldusväärse täitemeetmena. Selge, automaatselt rakenduv ja üheselt arvutatav mudel

toetaks paremini nii täitmise järjepidevust kui ka menetluse legitiimsust.

Regulatsiooni kitsaskohtade paljusus viib täitemenetluses vara varjamiseni. Võlgnikud

suunavad pidevalt oma sissetulekud kolmandate isikute või välismaistele kontodele. Sellisel

juhul on vahenditele sissenõude pööramine raskendatud või võimatu, mis vähendab

täitemenetluse tulemuslikkust. Samal ajal ei ole piisavalt selge, kuidas sellistes olukordades

tagada võlgnikule seaduses ette nähtud kaitsemehhanismid. Samuti ei ole selge, kas sellisele

sissenõudja positsiooni kahjustavale tegevusele peaks järgnema ka menetluslik tagajärg

võlgniku jaoks.

Kokkuvõtvalt on selgelt näha, et regulatsioon on ebaselge ja raskesti etteaimatav, kehtiv kord

tekitab palju vaidlusi ja juhtumipõhiseid parandusi, kehtiva süsteemiga kaasneb suur

halduskoormus ning see ei sobi hästi automaatseks ja digitaalseks rakendamiseks. Samuti ei

taga kehtiv regulatsioon alati täitemenetluse piisavat tulemuslikkust.

2. Eesmärgid

Käesolevas VTK-s kavandatud muudatuste eesmärk on kujundada tasakaalukas ja kaasaegne

võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise kord, mis vastab menetlusosaliste ja avalikkuse

ootustele.

3

Kokkuvõtvalt on VTK-s kavandatud lahenduste eesmärk saavutada järgmised tulemused:

 sissetuleku arestimise kord muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks;

 sätete kohaldamine muutub selgemaks ja ühtlasemaks;

 ühtlustatakse sissetuleku arestimise ja konto arestimise põhimõtted;

 võlgniku sissetulekute arestimise kord muutub senisest enam konto keskseks;

 sissetuleku arestimise akt ja selle vorm muutuvad masintöötlemiseks paremini sobivaks;

 väheneb sätete kohaldamise üle peetavate vaidluste arv, sealhulgas kohtusse jõudvate

vaidluste arv;

 paraneb sissenõudjate võimalus oma nõudeid täitemenetluses rahuldada.

Kavandatavad muudatused on seotud ka Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi ministeerium)

Õigusriigi programmiga aastateks 2026–2029, mille kohaselt tegeleb ministeerium

täitemenetluse- ja maksejõuetusvaldkonna korrastamisega. Tsiviiltäite- ja maksejõuetuse

valdkonnas tegeletakse valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri seadus,

kohtutäiturimäärustik) suuremate kitsaskohtade kõrvaldamisega ning aktide kaasajastamisega;

sh vaadatakse üle ja kaasajastatakse täitemenetluses sissetuleku arestimise regulatsiooni.

3. Võimalikud lahendused

3.1. Alternatiivsed lahendused regulatiivsetele meetmetele

Eelnõu VTK ettevalmistamisel kaalutakse tavapäraselt lisaks õiguslikele muudatustele ka

mitteregulatiivseid meetmeid, nagu avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine,

olemasoleva olukorra säilitamine (ehk muudatustest loobumine), kehtivate sätete parem

rakendamine ning muud alternatiivsed lahendused.

Käesoleval juhul ei võimalda alternatiivsed meetmed tuvastatud probleeme siiski piisavalt

lahendada.

Avalikkuse teavitamine ei kõrvalda olukorda, kus sissetuleku arestimise sätete ja kohtupraktika

kohaldamine on muutunud põhjendamatult keerukaks. Samuti ei ole võlgniku sissetulekule

sissenõude pööramisega seotud probleemid seotud täitemenetluse valdkonna rahastamisega.

Kui kehtiv kord jääb muutmata, püsivad tuvastatud probleemid ka edaspidi. Sätete kohaldamine

võib jääda ebaselgeks, halduskoormus menetlusosalistele ja kolmandatele isikutele püsib suur

ning vaidlused sissetuleku arestimise üle võivad jätkuda.

Kuigi teoreetiliselt oleks võimalik püüda kehtivaid sätteid praktikas ühtsemalt kohaldada,

eeldaks see märkimisväärset aega ning ühtse praktika kujunemine kõigi kohtutäiturite seas ei

ole tagatud.

Seetõttu on probleemide lahendamiseks vajalik üle vaadata kehtiv õiguslik kord ning

kujundada selgem raamistik ka nende olukordade jaoks, mis ei ole praegu piisavalt

reguleeritud.

3.2. Täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise süsteemi põhimõtete muutmine

Ministeerium soovib analüüsida uuele võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise korrale

üleminekut. Suurema muudatusena kaalutakse võlgniku sissetuleku arestimise põhimõtete

4

muutmist, mis puudutab eelkõige võlgniku sissetuleku arestimisel arestivaba sissetuleku

tagamist.

Siinkohal tuleb rõhutada, et kehtiva sissetuleku arestimise süsteemi peamised probleemid ei

seisne ainult arestimismäärades. Kehtiv sissetuleku arestimise süsteem on normitehniliselt

killustunud, adressaatidele raskesti arusaadav, vähese automaatsusega, suures ulatuses avalduse

põhine ning seetõttu vaidlusi soodustav ja halvasti masintöödeldav. See suurendab

menetluskoormust kohtutäituritele, tööandjatele ja kohtutele ning ei taga piisavalt läbipaistvat

ja etteaimatavat sissetuleku arestimise praktikat.

See kõik on muutnud võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni ja selle rakendamise

peamiseks täitemenetluse valukohaks. Kitsaskohtade ületamiseks kaalutakse muudatust, mis

seisneb arestivaba sissetuleku tagamise süsteemi asendamises astmelise, sissetuleku suurusest

sõltuva ning konstantsena määratletud arestimisele kuuluva sissetuleku osa süsteemiga. Selline

süsteem on kasutusel Leedus1.

Peamine muudatus: kui kehtiv TMS näeb ette, et võlgnikule tuleb jätta kätte teatud

summa ulatuses vahendeid, siis uue süsteemi kohaselt oleks võimalik arestida kindel

protsent võlgniku sissetulekust, sõltuvalt sissetuleku suurusest. Näiteks võiks arestimisele

kuuluda 10% sissetulekust, mis vastab palga alammäärale või jääb sellest allapoole, 30%

sissetulekust, mis jääb ühe ja kahe alampalga vahele, ning 50% suuremast sissetulekust.

Elatise sissenõudmise puhul oleks protsent suurem, tagamaks elatise nõude efektiivsemat

sissenõudmist.

Näiteks juhul, kui võlgniku sissetulek jääb palga alammäärast allapoole või võrdub sellega

(seisuga 01.04.2026 – 946 eurot), peetaks võlgnevuste katteks kinni 10% sissetulekust ehk kuni

94,60 eurot kuus ning ülejäänud summa jääks võlgniku ja tema ülalpeetavate vajaduste

katmiseks. Kui võlgniku sissetulek jääb ühe ja kahe palga alammäära vahele, suureneks

arestitav osa vastavalt kuni 30%-ni, mistõttu jääks võlgnevuste katteks ligikaudu 94,60–567,60

eurot kuus. Kahekordset palga alammäära ületava sissetuleku puhul võiks arestitav summa

ületada 567,60 eurot kuus.

Selline, vähese kaalutlusruumiga süsteem vähendaks sissetuleku arestimisega seotud vaidluste

arvu ning võimaldaks suuremas osas sissetuleku arestimist automatiseerida ja kaasajastada.

Kaalumisel olevatest muudatustest võivad kasu saada kõik puudutatud osapooled.

Uue süsteemi puhul võiksid võlgnikud võita eelkõige seeläbi, et nende ametlikust sissetulekust

jääks suurema tõenäosusega alles toimetulekuks vajalik osa. See aitaks säilitada motivatsiooni

töötada seaduslikult, vähendaks survet ja motivatsiooni sissetuleku varjamiseks ning looks

paremad eeldused võlgade järjepidevaks tasumiseks.

Praeguse lähenemise puhul võib madalama sissetulekuga võlgniku puhul tekkida olukord, kus

täitemenetlus on formaalselt aktiivne, kuid selle majanduslik mõju osutub vastupidiseks

1 Liepą įsigalioja nauja išskaitų iš skolininkų atlyginimo tvarka: daugiau pajamų liks pragyvenimui - Lietuvos

Respublikos socialinės apsaugos ir darbo ministerija

5

soovitule. Kui võlgnikule jääb ametlikust sissetulekust liiga vähe alles, võib see muuta

ametlikult töötamist majanduslikult ebaatraktiivseks ning suurendada riski, et inimene

asub tegema tööd ebaregulaarselt või varjatud viisil, vahetab pidevalt töökohti või langeb

tööturult sootuks välja. Sellises olukorras ei saa rääkida hästi toimivast süsteemist isegi siis,

kui kinnipidamise määr on kõrge. Uue süsteemi eesmärk oleks seega mitte vähendada

täitemenetluse tõhusust, vaid suurendada selle praktilist toimivust.

Uus süsteem võiks põhineda astmelisel loogikal, mille kohaselt sõltuks arestitav osa üksnes

sissetuleku suurusest. See võimaldaks siduda kinnipidamised paremini võlgniku

maksevõimega ning vältida olukorda, kus just madalama sissetulekuga inimene satub

täitemenetluse tõttu püsivasse ebastabiilsusesse ja sügavamale võlaorjusesse. Mida

selgemini on süsteem üles ehitatud nii, et inimene saab säilitada elementaarseks

toimetulekuks vajaliku osa oma tulust, seda suurem on tõenäosus, et ta jätkab ametlikku

töötamist ja tasub võlga pikema aja jooksul. Sellisel juhul ei toimiks täitemenetlus üksnes

nõude sundtäitmise mehhanismina, vaid ka vahendina, mis aitab säilitada võlgniku osalemist

riigi majanduses.

Sissenõudjad võiksid võita sellega, et nõuete täitmine muutuks pikemas vaates stabiilsemaks

ja realistlikumaks. Kui võlgnik püsib ametlikul tööturul ja ei kao varjatud majandusse, on

suurem tõenäosus, et laekumised jätkuvad korrapäraselt ning nõue saab lõpuks tegelikult

täidetud.

Kohtutäiturid võiksid võita menetluse parema juhitavuse kaudu. Kui süsteem arvestab juba

algselt paremini võlgniku sissetuleku suurust ja sisuliselt reaalset maksevõimet, väheneb

vajadus üksikjuhtumipõhisteks korrigeerimisteks, selgitusteks ja vaidluste lahendamiseks. See

võimaldaks keskenduda rohkem nõude sisulisele täitmisele ja vähem pidevale vaidlemisele ja

menetluslikule peenhäälestamisele.

Tööandjad võiksid võita seetõttu, et kinnipidamiste tegemise kord muutuks selgemaks ja

etteaimatavamaks. Kui seadus annab arusaadava astmelise mudeli, on tööandjal lihtsam

kinnipidamisi õigesti arvutada, väheneb eksimisrisk ning väheneb ka vajadus kohtutäiturilt

täiendavaid juhiseid küsida. Tööandjatele ei too süsteemi muutus täiendavat koormust, kuna

arestitava protsendi suuruse arvestus ja kõigi kaasnevate asjaoludega arvestamine jääb

kohtutäiturite ülesandeks.

Lisaks tuleb kaaluda senisest erineva sissetulekust kinnipidamise süsteemi

ümberkujundamist põhjusel, et täitemenetluse tulemuslikkus ei sõltu ainult sellest, kui

suur osa sissetulekust on võimalik lühiajaliselt kinni pidada, vaid ka sellest, kas menetlus

suudab hoida võlgnikku ametlikul tööturul, säilitada tema püsiva maksevõime ning

tagada nõuete järjepideva täitmise. Küsimus ei ole seega niivõrd selles, kas süsteem on range

või leebe, vaid selles, kas süsteem on üles ehitatud viisil, mis tagab tegelikku täitmist. Uue

süsteemi eesmärk oleks lähtuda rohkem võlgniku reaalsest majanduslikust olukorrast ning

kujundada kinnipidamised selliselt, et täitemenetlus ei katkestaks inimese sidet seadusliku

sissetulekuga ning väärika eluga.

Eesti kohtu- ja täitesüsteem võiks muudatustest võita ka menetluslikult. Kui

kinnipidamiste kord oleks üles ehitatud süsteemsemalt ja astmelisemalt, väheneks

6

vajadus üksikjuhtumipõhiseks korrigeerimiseks. Vähem tekiks olukordi, kus võlgnik peab

taotlema aresti vähendamist, esitama selgitusi oma toimetuleku kohta või vaidlustama

kohtutäituri toiminguid põhjusel, et kinnipidamise ulatus seab ohtu tema elementaarse

äraelamise. See vähendaks nii kohtutäiturite kui ka kohtute koormust ning muudaks menetluse

etteaimatavamaks.

Lisaks võiks uus süsteem parandada mitme paralleelse nõude haldamist. Kui võlgniku

sissetuleku kaitse on süsteemi sisse ehitatud selgema loogikaga, väheneb risk, et mitme

täiteasja koosmõjus tekib ebaproportsionaalne surve just madalama sissetulekuga

võlgnikule. See suurendaks süsteemi sisemist kooskõla ning võimaldaks paremini hallata

olukordi, kus sama isiku suhtes toimub korraga mitu täitemenetlust.

Põhiküsimus on selles, kas Eesti täitesüsteem võiks muutuda nutikamaks,

diferentseeritumaks ja tulemuslikumaks. Uue süsteemi kasuks räägib see, et see võib aidata

vähendada varjatud töötamise stiimuleid, hoida võlgnikku ametlikul tööturul, lihtsustada

menetluse praktilist läbiviimist ning suurendada pikaajalise täitmise tõenäosust. Sellisel juhul

ei oleks tegemist võlgnikukeskse järeleandmisega, vaid täitemenetluse toimimise loogika

uuendamisega viisil, mis teenib paremini nii sissenõudja, võlgniku kui ka riigi huve.

Juhul kui käesolevas väljatöötamiskavatsuses käsitletud sissetuleku arestimise reformi

algatus saab kooskõlastusringil toetust, kujuneb järgmiseks sammuks uuele süsteemile

ülemineku kontseptsiooni väljatöötamine.

3.3. Võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise regulatsiooni ajakohastamise

täiendavad regulatiivsed lahendused

Sõltumata eelkirjeldatud ulatuslikuma sissetuleku arestimise korra reformi edasisest käekäigust

kaalutakse täiendavaid muudatusi võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise regulatsiooni

ajakohastamiseks. Muudatused puudutavad ka pankrotiseadust ja füüsilise isiku maksejõuetuse

seadust.

Käesolevas väljatöötamiskavatsuses esitatakse selleks vajalikud õiguslikud lahendused ning

kooskõlastusringil saadud tagasiside põhjal kujundatakse ettepanekud seadusemuudatuste

eelnõu ettevalmistamiseks.

3.3.1. Arestimise akti muutmise mõju arestipandiõiguse järjekohale

 TMS § 65 on kavas täiendada sättega, mille kohaselt sissetuleku arestimise akti

muutmine, selle täitmise peatamine või peatamise järgne uuendamine ei mõjuta esialgse

arestimisakti alusel tekkinud arestipandiõiguse järjekohta.

Kohtutäiturid on teavitanud ministeeriumit, et mõnel juhul on võlgniku suhtes kohustatud

kolmandad isikud tõlgendanud sissetuleku arestimise muutmise akte uue arestimisaktina.

Sellise tõlgenduse tagajärjel on esialgse akti alusel tekkinud arestipandiõiguse järjekord

muutunud ning muudetud aresti on käsitatud viimase järjekorra arestina. See ei ole kooskõlas

seadusandja eesmärgiga.

7

TMS § 65 lõike 3 kohaselt on varasema arestimise alusel tekkinud arestipandiõigus eespool

hilisema arestimise alusel tekkinud arestipandiõigusest. Sissenõudjal on õiguspärane ootus, et

tema nõude täitmise tagamiseks seatud arestipandiõigus säilitab oma järjekoha vastavalt sellele

põhimõttele.

Sissenõudjate huvide kaitseks ning kolmandate isikute ja kohtutäiturite vahel tekkivate

vaidluste vältimiseks on vajalik täpsustada seaduse normi selliselt, et arestimisakti muutmine

(näiteks võlgniku sissetuleku aresti ulatuse muutmine) ei mõjuta arestipandiõiguse järjekohta.

Samuti on põhjendatud laiendada seda põhimõtet olukordadele, kus kohtutäitur peatab ajutiselt

arestimisakti täitmise või uuendab selle täitmise pärast peatamise lõppemist.

VTK-ga pakutakse lahendust, mille kohaselt TMS § 65 sätestaks, et järgmised arestimisaktiga

seotud toimingud ei mõjuta akti alusel tekkinud arestipandiõiguse järjekohta:

1. arestimisakti muutmine TMS § 133 lõike 1 alusel;

2. arestimisakti täitmise peatamine TMS § 47 lõike 1² alusel;

3. arestimisakti täitmise uuendamine TMS § 47 lõike 2 alusel.

Kavandatava sättega loodava olukorra tekkimine on olnud ka kehtiva regulatsiooni mõte, kuid

praktikas on seda asutud tõlgendama teisiti. Seetõttu on vajalik eeltoodud regulatsiooni

täpsustus.

3.3.2. Kohtutäituri suhtlus kolmandate isikutega täitmisregistri kaudu

 TMS-i § 114 on kavas täiendada sätetega, millega ajakohastatakse kohtutäituri suhtlust

kolmandate isikutega, arvestades täitemenetluse valdkonnas toimunud infotehnoloogilist

arengut.

Kehtiva õiguse kohaselt sätestab TMS § 114 lõige 3¹, et TMS §-s 63 sätestatud täitmisregistrit

(edaspidi täitmisregister) kasutavale isikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte

täitmisregistri kaudu. Selline lahendus vähendab halduskoormust, kuna paberkandjal või

digitaalallkirjastatud arestimisakte ei ole vaja eraldi edastada.

Samas näeb TMS § 114 lõige 5 ette, et nõude täitmisel tühistab kohtutäitur viivitamata

arestimisakti ning teavitab sellest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut. Sättest ei tulene

üheselt, millisel viisil tuleb teave arestimisakti tühistamise kohta kolmandale isikule edastada.

Isikute puhul, kes ei kasuta täitmisregistrit, on teavitamine paberkandjal või

digitaalallkirjastatud kujul jätkuvalt vajalik. Täitmisregistrit kasutavate isikute puhul on aga

põhjendatud sätestada, et arestimisakti tühistamise teave edastatakse elektrooniliselt

täitmisregistri kaudu ning eraldi teavitamine ei ole vajalik.

 Õigusselguse tagamiseks on kavas täpsustada TMS-i § 114 selliselt, et täitmisregistri

kaudu edastatud arestimisaktide haldamine, sealhulgas nende muutmine, peatamine,

uuendamine ja tühistamine, toimub elektrooniliselt täitmisregistri kaudu ega eelda

täiendavat andmevahetust paberkandjal või muul viisil.

8

Muudatus puudutab üksnes kohtutäiturite suhtlust täitmisregistriga liidestunud kolmandate

isikutega ning ei mõjuta täitemenetluse osaliste teavitamist, mis toimub jätkuvalt viisil, mis

tagab nende piisava informeerituse.

3.3.3. Võlgniku konto arestimise korra täpsustamine

TMS-i § 115 on kavas täiendada sätetega, millega täpsustatakse võlgniku konto arestimise

tehnilisi aspekte.

 TMS-i § 115 on kavas täiendada uue lõikega, millega kehtestatakse kohtutäiturile

kohustus ajakohastada regulaarselt krediidi- ja makseasutuses võlgniku konto

arestimiseks saadetud arestimisakte vastavalt täitemenetluse käigus muutunud

andmetele. Eelkõige puudutab see arestitud nõude jäägi ajakohastamist.

Praegu vähendab täitemenetluse läbipaistvust see, et kontole seatud arestid jäävad sageli kogu

menetluse vältel muutmata, kuigi nõuet täidetakse osaliselt, näiteks võlgniku sissetulekust

kinnipidamise või maksegraafiku alusel. Nii ministeeriumile kui ka kohtutäituritele esitatakse

kaebusi, milles võlgnikud juhivad tähelepanu sellele, et arestiga seotud andmed, sealhulgas

nõude jääk, ei ole pankades ajakohased.

Seni ei ole kohtutäituritel olnud kohustust neid andmeid regulaarselt uuendada, kuna see oleks

toonud kaasa märkimisväärse töö- ja halduskoormuse nii kohtutäituritele kui ka krediidi- ja

makseasutustele. Praeguseks on aga andmevahetus kohtutäiturite ja krediidi- ning

makseasutuste vahel suures osas automatiseeritud täitmisregistri kaudu, mistõttu ei ole andmete

ajakohastamine enam sedavõrd koormav.

Arestimisaktide ajakohastamine parandab võlgniku ülevaadet konto arestimise ulatusest ning

vähendab eksimuste ja õiguste rikkumise riski. Eeldatavasti puudutaks muudatus nii neid

olukordi, kus nõue väheneb, kui ka neid, kus nõue suureneb, näiteks lisanduva viivise või

korduva kohustuse olemasolu tõttu. Regulatsiooni loomisel sisustatakse täpsemalt muudatuste

õiguslikku poolt. Suure tõenäosusega saab olema tegemist elektroonilise arestimisakti

muutmisega. Samas ei ole põhjendatud nõuda andmete pidevat uuendamist reaalajas. Seetõttu

tehakse ettepanek, et kohtutäitur peab ajakohastama konto arestimisega seotud andmeid

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõude suuruse muutumisest.

 TMS-i § 115 on kavas täiendada uue lõikega, mille kohaselt täitmisregistri kaudu

edastatud konto arestimisaktide haldamine, sealhulgas nende muutmine, peatamine,

uuendamine ja tühistamine, toimub elektrooniliselt täitmisregistri kaudu ega eelda

täiendavat andmevahetust paberkandjal või muul viisil.

Juhtudel, kui toimingut ei ole võimalik mingil põhjusel täitmisregistri kaudu teha, näiteks

tehnilise rikke tõttu, on kohtutäituril õigus esitada arestimisakti haldamisega seotud taotlus

paberkandjal või digitaalallkirjastatud kujul.

 TMS-i on kavas lisada uus paragrahv 1151, mis käsitleks võlgniku konto arestimise

õiguslikke aspekte. Uus paragrahv näeks ette, et:

9

a) kohtutäitur märgib krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud konto

arestimisaktis, et kontol ei kuulu arestimisele igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga

alammäärale. Samuti märgib kohtutäitur talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku

ülalpeetavate arvu arvestades arestimisele mittekuuluva summa (arestivaba summa).

Sätte kehtestamisel on eeskujuks TMS § 133 lõige 1. Kuigi praktikas kohaldatakse seda

põhimõtet juba praegu ka võlgniku konto arestimisel, on õigusselguse huvides vajalik sätestada

see eraldi konto arestimist käsitlevas paragrahvis.

b) arestivaba summa kasutamise võimalus tagatakse üksnes ühel võlgniku kontol.

Selle selge reegli puudumine tekitab põhjendamatut töö- ja halduskoormust ning tekitab

täiendavaid võimalusi nõude sundtäitmisest kõrvalehoidumiseks. Kui võlgnikul on mitu kontot,

arestitakse ülejäänud kontod täies ulatuses. Mitmel kontol arestivaba summa tagamine

kahjustab põhjendamatult sissenõudja huvisid.

c) kohtutäitur muudab arestimisakti, kui muutuvad asjaolud, millest lähtudes on

määratud võlgniku kontole laekuvate vahendite arestivaba osa. Muudatus tehakse

võlgniku või sissenõudja avalduse alusel.

Lisaks nähakse ette, et kohtutäitur võib arestimisakti muuta ka omal algatusel, kui selleks

on alus. Kohtutäituri käsutuses on vajalikud andmed arestivaba summa määramiseks ning

praktikas võib esineda olukordi, kus muudatus on põhjendatud ka ilma menetlusosalise

avalduseta. Näiteks juhul, kui võlgnik suunab osa oma sissetulekust kolmanda isiku kontole või

ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad aresti ulatust. Samuti võib muudatus tuleneda kohtu

antud juhistest konkreetse täitemenetluse raames. Muudatus võib olla tehtud nii võlgniku kui

ka sissenõudja huvides.

d) kohtutäitur võib jätta arestivaba summa määramata, kui seda õigustavad

täitemenetluses tuvastatud asjaolud.

Selline võimalus on põhjendatud eelkõige olukordades, kus võlgnik ei kasuta oma kontot

sissetulekute vastuvõtmiseks, vaid suunab need kolmanda isiku kontole või välisriigi

krediidi- või makseasutuse kontole, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Sellisel juhul

võib võlgnik kasutada oma sissetulekuid piiranguteta ning arestivaba summa tagamine tema

Eestis avatud kontol ei ole põhjendatud.

Sätte kujundamisel on arvestatud ka kohtupraktikat, sealhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

10. juuni 2015. a määrust kohtuasjas nr 3-2-1-62-15, milles leiti, et juhul, kui võlgniku

toimetulek on muul viisil tagatud, ei pruugi olla vajalik seaduses ette nähtud miinimumkaitse

kohaldamine.

Käesoleva väljatöötamiskavatsuse autor leiab, et sarnast põhimõtet tuleb kohaldada ka juhul,

kui võlgnik suunab oma sissetulekud kolmanda isiku kontole. Sellisel juhul võib võlgnik saada

äraelamiseks vajalikud vahendid kolmanda isiku vahendusel ning täiendav tema isikliku konto

arestist vabastamine ei ole põhjendatud.

Sama kehtib ka olukorras, kus võlgnik suunab oma sissetulekud enda või kolmanda isiku

välisriigi krediidi- või makseasutuse kontole, millele kohtutäitur ei saa sissenõuet pöörata.

10

Sellisel juhul on võlgnikul võimalik kasutada oma sissetulekuid piiranguteta ning Eestis avatud

konto arestist vabastamine kahjustaks põhjendamatult sissenõudja huve.

e) sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust tagab kohtutäitur

võlgniku konto arestimisel arestivaba summa kasutamise võimaluse üksnes ühel Eestis

tegutsevas krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud kontol.

Käesolev täpsustus on tingitud kavatsusest muuta lähimas tulevikus võlgniku sissetuleku

arestimise protsessid suuremas ulatuses võlgniku nimele avatud kontol põhineva lahenduse

keskseks. Teisisõnu hakkaks edaspidi TMS-i regulatsioon tugevamalt soosima seda, et võlgnik

kasutaks oma kontosid ega suunaks oma sissetulekuid kolmandate isikute kontodele või

välismaal asuvatele kontodele.

Muudatuse arutelu käigus tõid kohtutäiturid esile, et võlgnikul on võimalik esitada mitmele

kohtutäiturile avaldusi arestivaba summa kasutamise võimaluse tagamiseks erinevates krediidi-

ja makseasutustes avatud kontodel. See võib viia sissenõudja õiguste kahjustamiseni, kuna

sellisel juhul on võlgnikul võimalik kasutada arestivaba summat mitmekordselt.

Sellise olukorra välistamiseks näeks uus regulatsioon ette, et ka mitme täitemenetluse korral

saab võlgnik esitada avalduse üksnes ühe konkreetse konto määramiseks, millel tagatakse

arestivaba summa kasutamise võimalus.

Selleks, et uue korra kohaldamine toimiks võimalikult sujuvalt, on kavas näha ette

võlgniku kohustus esitada kohtutäiturile avaldus selle kohta, millisel tema nimele avatud

kontol soovib ta kasutada arestivaba summat. Avaldusele lisab võlgnik teabe kõigi enda

kasutuses olevate krediidi- ja makseasutustes avatud kontode kohta.

Kohustus esitada teavet kontode kohta on tuletatav ka kehtivast TMS § 59 lõike 1 üldnormist,

mille kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur

täitemenetluses vajab. Vaidluste vähendamise eesmärgil on siiski põhjendatud selle kohustuse

täpsustamine konto arestimist käsitlevas erinormis.

Juhul kui võlgnik avaldust ei esita, jääb arestivaba summa kasutamise õigusega konto

määramine kohtutäituri ülesandeks. Kaasaegsed tehnilised võimalused võimaldavad tuvastada,

millist kontot võlgnik igapäevaelus kasutab, ilma märkimisväärse ajakuluta.

3.3.4. Rahalisest nõudest saadava tulemi jaotamine

 TMS-i § 119 on kavas täiendada sättega, mille kohaselt lähtub kolmas isik kohtutäituritele

raha maksmisel arestimisaktide paljususe korral järjekorras esimesel (sh elatise

sissenõudmise akti olemasolu korral) kohal asuva võlgnikule kuuluva nõude arestimisakti

ulatusest ja tingimustest.

Käesoleval ajal näeb TMS § 119 lõige 1 ette, et kui rahalise nõude on arestinud mitu

kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik

(sealhulgas krediidiasutus) raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras.

Sõltumata saabumise ajast loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena

saabunuks.

11

Praktikas näevad menetlusosalised ja kolmandad isikud seda sätet nn „üks akt korraga“

põhimõtte alusena – võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik (nt tööandja) täidab arestimisaktide

paljususe korral igakuiselt võlgniku vahenditest kinnipidamiste tegemisel üksnes järjekorras

esimest arestimisakti. See põhimõte on sisuliselt põhjendatud, kuna tagab võlgnikule

õigusselguse ja läbipaistvuse kinnipidamiste järjekorra osas ning aitab tagada, et mitme

arestimisakti olemasolul jäävad võlgnikule ja tema ülalpeetavatele äraelamiseks vajalikud

vahendid.

Samas ei pruugi see põhimõte alati realiseeruda, kuna täitemenetluse seadustikku on hiljuti

lisandunud sätted, mis võimaldavad arestida võlgniku sissetulekut „kuni“ teatud määrani.

Näiteks TMS § 132 lõige 1² sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole

viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes

läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, mis ei ületa

sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekut, millest on maha arvatud Statistikaameti

avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Seda sätet on võimalik tõlgendada ka nii, et selle alusel võib teha kinnipidamisi mitme

arestimisakti alusel paralleelselt, tingimusel et kogusumma ei ületa 20% piiri. Võlgniku õiguste

kaitse seisukohalt on selline lähenemine problemaatiline, kuna see võib viia olukorrani, kus

vaatamata normi „kuni“ iseloomule arestitakse võlgniku sissetulek alati maksimaalses lubatud

ulatuses. Näiteks olukorras, kus esimese arestimisakti alusel peetakse kinni 5%, järgmise alusel

kuni 8%, kolmanda alusel kuni 12% ning neljanda alusel kuni 20%.

Siinkohal tuleb arvestada, et TMS § 132 lõige 1² kuulub rakendamisele eelkõige madala

sissetulekuga (alla kuupalga alammäära) võlgnike puhul, kellele võib pärast kinnipidamisi

jääda kätte elatusmiinimumile lähedane summa. Statistikaameti andmetel on arvestuslik

elatusmiinimum väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna

igapäevased vajadused ning see tähistab ka absoluutse vaesuse piiri.

Lisaks tuleb arvestada, et TMS § 132 lõiget 1² rakendatakse sageli koos TMS § 131 lõikega 2,

mis võimaldab teatud juhtudel pöörata sissenõude ka muidu arestimisele mittekuuluvatele

sissetulekutele.

Sissetuleku arestimise ulatus määratakse täitemenetluses kohtutäituri kaalutlusotsuse alusel,

lähtudes konkreetse juhtumi ja täitemenetluse asjaoludest. Seejuures tuleb hinnata, kas

arestimisaktis määratud ulatuses kinnipidamine tagab võlgniku ja tema ülalpeetavate

minimaalse toimetuleku (sh kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele ja transpordile)

ning arvestada võimalike muude sissetulekute või säästudega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb eeldada, et madala sissetulekuga võlgniku puhul on arestimisaktis

määratud kinnipidamise ulatus kujunenud kaalutlusotsuse tulemusena. Sellest suuremas

ulatuses kinnipidamiste tegemine järgmiste arestimisaktide alusel võib ohustada võlgniku ja

tema ülalpeetavate toimetulekut.

Seetõttu on põhjendatud sätestada, et sissetulekust kinnipidamise tegemisel lähtub kolmas isik

alati järjekorras esimesel kohal asuva arestimisakti tingimustest. See tähendab, et esimene

arestimisakt määrab, milline summa kantakse kohtutäiturile ja milline summa jääb võlgnikule.

12

Praktikas jääks uue regulatsiooni kohaldamisalasse eelkõige selline täitemenetlus, kus

võlgniku sissetulek on võrdne töötasu alammääraga või jääb sellest väiksemaks. Muude

sätete alusel, näiteks TMS § 132 lõikest 1 tuleneva üldreegli kohaselt, võlgniku sissetulekute

arestimist kavandatav muudatus ei mõjuta, kuna selliste stsenaariumide puhul on mitme

arestimisakti samaaegne täitmine sisuliselt välistatud.

Erandiks on olukorrad, kus võlgnikule väljamaksmisele kuuluv ja töötasu alammäära

ületav summa on sedavõrd suur, et sellest on võimalik rahuldada mitu võlgniku vastu

sundtäitmisele esitatud nõuet.

Eelkirjeldatud olukorras õigusselguse suurendamiseks täiendatakse TMS § 119 sättega,

mis võimaldaks teatud tingimustel kalduda kõrvale „üks akt korraga“ põhimõttest. Erand

oleks põhjendatud eelkõige juhul, kui võlgnikule väljamakstav arestitud nõude summa on

sedavõrd suur, et sellest on võimalik teha kinnipidamisi mitme nõude arestimise akti alusel.

Seejuures peab olema tagatud, et arestimisaktidest tulenevad nõuded rahuldatakse järjekorras

täies ulatuses ning võlgnikule ja vajaduse korral tema ülalpeetavatele jäävad ka mitmekordse

arestimise korral äraelamiseks vajalikud vahendid.

Eelduslikult võiks uue regulatsiooni kohaselt olla võimalik teha võlgnikule väljamaksmisele

kuuluvast suurest summast kinnipidamisi mitme arestimisakti alusel korraga, kui täidetud on

järgmised tingimused:

a) arestitava nõude summa ületab ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära;

b) esimesel järjekohal asuvas arestimisaktis märgitud arestivaba summat ületav väljamakse

osa võimaldab teha kinnipidamise esimesel järjekohal oleva arestimisakti täitmiseks täies

ulatuses ning vähemalt osaliselt järgmises järjekohas oleva arestimisakti täitmiseks;

c) ka mitme arestimisakti täitmisel ei lange võlgnikule pärast kinnipidamiste tegemist kätte

jääv summa alla ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära, millele lisandub asjakohasel

juhul võlgniku ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks TMS-ga ette nähtud summa;

d) juhul kui võlgnikule väljamaksmisele kuuluv summa on sissetulek, mida makstakse

mitme perioodi eest etteulatuvalt, peab võlgnikule ja tema ülalpeetavatele jääma arestivaba

miinimum iga vastava perioodi eest.

3.3.5. Kolmanda isiku kohustuste täpsustamine sissetuleku või nõudeõiguse arestimise

korral

 TMS-i § 119 on kavas täiendada sättega, mis vabastab võlgniku suhtes kohustatud

kolmanda isiku kohtutäiturilt laekunud arestimisakti täitmise kohustusest juhul, kui

kolmas isik täidab oma kohustust Eestis tegutsevas krediidi- või makseasutuses võlgniku

nimele avatud kontole.

Käesoleval ajal sätestavad võlgniku nõudeõigustele (sh sissetulekutele) sissenõude pööramise

sätted imperatiivselt, et võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik (nt tööandja või toetuse maksja)

13

on kohustatud võlgniku sissetuleku arestimise akte vastu võtma, pidama nende järjestust ning

teostama kinnipidamisi ja väljamakseid kohtutäituritele.

Sellise korra peamine eesmärk on tagada võlgniku varale sissenõude pööramine olukorras, kus

võlgnik ei soovi täita vabatahtlikult sundtäitmisele esitatud nõuet või suunab oma vara

kolmandate isikute kontodele või välismaal tegutsevates krediidi- ja makseasutustes avatud

kontodele. Mõlemal juhul on Eestis tegutseval kohtutäituril äärmiselt keeruline pääseda

võlgniku varale ligi pärast seda, kui kolmas isik on väljamakse teinud.

Mõistagi kaasneb võlgniku sissetuleku arestimise aktide vastuvõtmise, nende haldamise ja

väljamaksete tegemisega märkimisväärne haldus- ja töökoormus. Arvestades, et Eestis on igal

ajal täitemenetluses ligikaudu 400 000 – 500 000 täiteasja umbes 90 000 erineva võlgniku

suhtes, on kolmandatele isikutele langev koormus väga suur.

Kuigi seda koormust ei ole sissenõudja huvidest lähtuvalt võimalik vähendada juhtudel, kus

võlgnik suunab oma sissetulekud kolmandate isikute või välisriigi krediidi- ja makseasutuste

kontodele, on seda võimalik vähendada olukorras, kus kolmas isik täidab oma rahalise

kohustuse Eestis tegutsevas krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud kontole.

Sellised kontod on kohtutäiturite poolt reeglina juba arestitud, sageli enne seda, kui arestitakse

võlgniku töötasu või muud väljamaksed.

Seetõttu ei ole sissenõudjate huvid kahjustatud olukorras, kus kolmas isik ei kanna raha otse

kohtutäiturile, vaid võlgniku kontole, nagu see on tavapärane tsiviilkäibes ja lepingulistes

suhetes. Sissenõudjate nõuded rahuldatakse sellisel juhul vastavalt kontole seatud arestide

järjekorrale ja tingimustele.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud seadustada olukord, kus seni kuni kolmas isik jätkab

arestimisaktist teadasaamisel väljamaksete tegemist võlgniku Eestis avatud kontole, ei pea ta

tegema täiendavaid toiminguid arestimisakti täitmiseks. Kolmandaid isikuid ei vabastata siiski

arestimisaktide vastuvõtmise kohustusest.

Juhul kui kolmanda isiku ja võlgniku vaheline kokkulepe muutub, näiteks kui tööandja nõustub

lepingulise suhte kestel võlgniku sooviga kanda töötasu kolmanda isiku kontole või muule

võlgniku kontole kui Eesti krediidi- või makseasutuse kontole, peab kolmas isik arvestama

kõigi talle teatavaks saanud arestimisaktidega, tegema seadusest tulenevad kinnipidamised ning

kandma vastavad summad kohtutäiturile.

Ühtlasi kehtestatakse sama sättega kolmandale isikule teavitamiskohustus. Arestimisakti

kättesaamisel peab kolmas isik teavitama kohtutäiturit sellest, millisele kontole tehakse

võlgnikule väljamakseid. Sama teavitamiskohustus kehtib ka juhul, kui pärast arestimisakti

kättesaamist muutub konto, kuhu väljamakseid tehakse. Seoses teavitamiskohustuse

sätestamisega on kavas täiendada TMS § 261 lg 1 normiga, mis võimaldab

teavitamisekohustuse rikkumisel määrata kolmandale isikule sunniraha.

3.3.6. Võlgniku mittearestitavad sissetulekud

14

TMS § 131 lõige 1 loetleb võlgniku või võlgnikule makstavad sissetulekud, millele

täitemenetluses ei saa sissenõuet pöörata.

Sättes loetletud sissetulekud on reeglina kindla õigushüve kaitseks makstavad sihtotstarbelised

summad, mis ei ole mõeldud muude kohustuste katmiseks. Näiteks puudega inimese

sotsiaaltoetus on ette nähtud puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks (PISTS § 1 lg

2). Tegemist on kuludega, mis lisanduvad tavapärastele igakuistele kulutustele (nt toit,

eluasemekulud), mida katab TMS §-s 132 sätestatud arestivaba sissetulek. Perehüvitiste

seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise,

kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega on tegemist toetustega,

mis on mõeldud perede lisakulutuste katmiseks.

Lisaks sisaldab loetelu sissetulekuid, mille saajaks on küll võlgnik, kuid kasusaajaks kolmas

isik. Näiteks kuuluvad peretoetuste hulka ka lapsetoetused (PHS § 16 lg 1). Lapsetoetuse

saamise õigus on seaduse kohaselt lapsel (PHS § 17 lg 1, § 19 lg 1, § 20 lg 1), kuigi toetus

makstakse üldjuhul välja vanemale. Seega on selliste toetuste puhul tegemist sihtotstarbeliselt

lapsele mõeldud vahenditega.

Osa loetelus sisalduvaid sissetulekuid asendavad sisuliselt võlgniku töötasu. TMS § 131 lõikes

2 sätestatud erandlike asjaolude ilmnemisel võib neile siiski sissenõuet pöörata. Nendeks

sissetulekuteks on näiteks kehavigastuse või terviserikke tõttu makstav hüvitis (v.a hüvitis

kaotatud sissetuleku eest) ja mittevaralise kahju hüvitis, töövõimetoetus, kuriteoohvri hüvitis

ning seadusel põhinev elatis. Samuti võib pöörata sissenõuet riiklikule pensionile riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud ulatuses.

Vaatamata näilisele selgusele tekitab TMS § 131 tõlgendamine täitemenetluses arvukaid

vaidlusi. Peamiseks vaidluskohaks on selguse puudumine küsimuses, kas TMS §-s 132

sätestatud reeglite kohaldamisel tuleb võlgniku sissetuleku suuruse hindamisel arvesse võtta ka

mittearestitavaid sissetulekuid.

Teiseks tõusetub mitte niivõrd õiguslik, vaid pigem õiglust puudutav küsimus – kuidas tagada

võlgniku ja sissenõudja õiguste tasakaal olukorras, kus võlgniku kõik sissetulekud on

mittearestitavad? Kas sellisel juhul peab sissenõudja alati arvestama sellega, et täitemenetlus ei

pruugi viia nõude rahuldamiseni?

Eelviidatud kitsaskohtade kõrvaldamiseks kavandatakse või kaalutakse TMS § 131 puhul

järgmisi muudatusi:

 TMS § 131 lõike 1 loetelus tuuakse selgelt välja kindla õigushüve kaitseks makstavad

sihtotstarbelised summad (nt puudega inimese sotsiaaltoetus) ning summad, mida

makstakse võlgnikule, kuid mille kasusaaja on kolmas isik (nt lapsetoetused). Nende

summade puhul kehtestatakse lisaks juba olemasolevale arestimise keelule ka reegel, et

neid ei võeta arvesse võlgniku sissetuleku suuruse määramisel.

 Alternatiivne täiendav meede 1: kaaluda TMS-i § 131 lõikest 2 tuleneva arestimise

lubatavuse mõju laiendamist ka nendele sihtotstarbelistele summadele, mille saaja on

15

võlgnik ning mis on makstud võlgniku täiendavate vajaduste rahuldamiseks. Sellisel juhul

lähtutakse eelkõige väljamakstava sihtotstarbelise sissetuleku suurusest ning lisaks

kehtestatakse konkreetne piirmäär, mille ulatuses oleks sissetuleku arestimine lubatud.

 Alternatiivne täiendav meede 2: kaaluda TMS-i § 131 sätte täiendamist regulatsiooniga,

mis võimaldaks juhul, kui võlgniku sissetulekuteks on üksnes mittearestitavad

sissetulekud (või enamus sissetulekutest on mittearestitavad), pöörata nendele

sissetulekutele sissenõue piiratud ulatuses, kehtestades selleks konkreetne piirmäär.

 Sõltumata lõplikust valikust alternatiivsete meetmete vahel täiendatakse TMS-i § 131

sättega, mille kohaselt tuleb mittearestitavale sissetulekule piiratud ulatuses sissenõude

pööramisel hinnata võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna, sealhulgas

seda, kas sissetuleku lubatud määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek

minimaalselt vajalikus ulatuses (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele,

transpordile jms), ning seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste.

Viimane muudatus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga sarnaste õiguslike vaidluste

lahendamisel. Alternatiivsete lahenduste rakendamise vajadust hinnatakse muu hulgas VTK

kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal.

3.3.7. Enamkinnipeetud vahendite viivitamatu tagastamine

 TMS § 133 täiendatakse lõikega 2², mille kohaselt tagastab kohtutäitur võlgniku avalduse

alusel sissetuleku aresti tingimuste muutmisel viivitamatult võlgnikule enamkinnipeetud

vahendid, kui need on laekunud kohtutäituri ametialasele kontole, võlgnik on taotlenud

vahendite tagastamist ning kohtutäitur on võlgniku taotluse rahuldanud.

Käesoleval ajal näeb TMS § 133 lõige 1 ette, et kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku

avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele

mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid.

Nagu eeltoodust nähtub, on seadusandja andnud kohtutäiturile vastavasisulise avalduse

menetlemiseks kolm tööpäeva. Samas ei sätesta norm, kui kiiresti peab kohtutäitur tagastama

võlgnikule vahendid, mis on laekunud esialgselt ebaõigesti koostatud arestimisakti alusel või

kui on toimunud ebaõige kinnipidamine ning võlgnik on taotlenud vahendite tagastamist.

Põhimõtteliselt on võimalik sellistel juhtudel analoogia korras kohaldada TMS § 43 lõike 1

sätet ning tagastada enam laekunud raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha

laekumisest. Samas, arvestades, et aresti muutmise ja vahendite tagastamise eesmärk on tagada

võlgnikule ja tema ülalpeetavatele äraelamiseks vajalikud vahendid, ei ole kuni viie tööpäeva

pikkune viivitus põhjendatud.

Kitsaskoha kõrvaldamiseks nähakse uue sättega ette, et enamkinnipeetud vahendite

tagastamine toimub viivitamatult pärast võlgniku avalduse rahuldamist. Seega sätestatakse

edaspidi, et kui võlgnik esitab kohtutäiturile avalduse sissetuleku arestimise ulatuse

muutmiseks ja enamkinnipeetud vahendite tagastamiseks, vaatab kohtutäitur avalduse läbi

16

kolme tööpäeva jooksul ning positiivse otsuse korral tagastab enamkinnipeetud vahendid

võlgnikule viivitamatult.

Kuna osa võlgniku sissetulekutest tehtud kinnipidamisi (nt mõned riiklikud maksed) laekub

kohtutäituri ametialasele kontole viivitusega, eeldab vahendite viivitamatu tagastamine nende

tegelikku laekumist kohtutäituri ametialasele kontole.

3.3.8. Sissetuleku aresti tingimuste muutmine

 TMS § 134 lõige 1 sõnastatakse ümber nii, et kui muutuvad tingimused, millest lähtudes

on määratud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, võib kohtutäitur muuta

sissetuleku aresti tingimusi ka omal algatusel, sõltumata võlgniku või sissenõudja

avaldusest.

Kohtutäituri käsutuses on vajalikud andmed arestivaba summa määramiseks ning praktikas

võib esineda olukordi, kus muudatus on põhjendatud ka ilma menetlusosalise avalduseta.

Näiteks juhul, kui võlgnik suunab osa oma sissetulekust kolmanda isiku kontole, võlgniku

mittearestitava sissetuleku osa suureneb uue sihtotstarbelise väljamakse võrra või ilmnevad

muud asjaolud, mis mõjutavad aresti ulatust. Samuti võib muudatus tuleneda kohtu antud

juhistest konkreetse täitemenetluse raames. Muudatus võib olla põhjendatud nii võlgniku kui

ka sissenõudja huvides.

3.4. Pankrotiseaduse muudatused

Füüsilise isiku pankrotimenetluses ja kohustuste vabastamise menetluses kohaldab

pankrotihaldur PankrS § 3 lg 4 ja PankrS § 108 lg 3 alusel täitemenetluse seadustikust

tulenevaid sissetuleku arestimise põhimõtteid. Kui täitemenetluses sissetuleku arestimise

põhimõtted muutuvad kohtutäiturite jaoks, muutuvad need ka pankrotihalduri jaoks.

Alternatiivselt on võimalik täiendada pankrotiseadust uue regulatsiooniga, millega loodaks

pankrotimenetluses lihtsustatud sissetuleku arestimise süsteem, mis erineks TMS-i

regulatsioonist ning kuuluks kohaldamisele vaid pankrotimenetluses. Samas ei toeta erinevate

süsteemide loomine ja hoidmine ühetaolist lähenemist võlgniku ja tema sissetuleku kasutamise

osas, luues eelised või vastupidi pärssides seeläbi ka pankrotimenetluse edukust ja

võlausaldajate nõuete rahuldamise määra. Otsus pankrotimenetlusega seotud muudatuste

tegemise kohta langetatakse siis kui selgub edasise TMS-i regulatsiooni muudatuste suund ja

skoop.

3.5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse muudatused

Füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku rahaliste vahendite

kasutamine piiratud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 alusel. FIMS-i kohaselt

ei lähe usaldusisikule üle kohtutäituri õigused ja kohustused täitemenetluse seadustikust

tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas sissetuleku arestimiseks, nagu see toimub ajutise

halduri ja halduri puhul pankrotimenetluses. Selle asemel loovutatakse võlgniku sissetulek

seaduse alusel usaldusisikule.

17

Täpsemad osad sissetulekust, millele saab pöörata sissenõuet ja millele mitte, tuginevad

täitemenetluse seadustikus sätestatule (§ 131 ja § 132), mistõttu võib olla põhjendatud TMS §

131 ja § 132 muudatuste korral täpsustada ka FIMS § 47 lg-te 3, 4, 5 sõnastusi.

Täitemenetluse seadustikus sissetuleku arestimise süsteemi ühetaolisemaks muutmisel muudab

see sissetulekute arestimise põhimõtete kohaldamist lihtsamaks, ühetaolisemaks ja selgemaks

ka pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses pankrotihalduri ja usaldusisiku

poolt.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Võimalike võlgniku sissetuleku arestimise skeemi ja süsteemi kitsaskohtade kaardistamiseks

teostas ministeerium 2024. aastal vastava tagasiside korje kohtutäituritelt, ministeeriumitelt,

riigiasutustelt (kes puutuvad kokku sissetuleku arestidega) ja teistelt asutustelt, kes puutuvad

kokku täitemenetluse valdkonnaga.

Tagasiside laekus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt, Sotsiaalministeeriumilt,

Sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Võlanõustajate Liidult. Üldjoontes kirjeldasid vastajad samu

probleeme, mida käsitletakse käesolevas väljatöötamiskavatsuses. Enamus vastajatest pööras

tähelepanu sellele, et sissetuleku arestimisel kohtutäituritelt laekuvad juhised on tihti liiga

keerulised ning aktide täitmisega kaasneb arvestatav koormus. Tehti ettepanekuid kehtestada

kord, kus sissetulekute arestimine toimuks üksnes võlgnik konto vahendusel. Kohtutäiturite

Koda pööras tähelepanu mitmele kehtiva regulatsiooni kitsaskohale ja tõlgenduste paljususele.

Väljatöötamiskavatsuse koostamisel on samuti arvesse võetud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

varasemaid pöördumisi ministeeriumi poole. Kojalt on korduvalt laekunud pöördumisi palvega

vähendada kohtutäituritelt laekuvate arestimisaktide täitmisega seotud koormust võlgnike

tööandjatele või vabastada tööandjad sissetuleku arestimisaktide täitmise kohustusest täielikult.

5. Mõju

Täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimine on paljudes menetlustes keskne täitetoiming,

mistõttu peab seda reguleeriv õigusraamistik olema selge, üheselt mõistetav ja tõhusalt

rakendatav.

Kavandatavate muudatuste mõju avaldub eelkõige täitemenetluse toimimises, menetlusosaliste

õiguste ja kohustuste teostamises, kolmandate isikute töö- ja halduskoormuses ning võlgnike ja

sissenõudjate majanduslikus olukorras.

Mõju hinnatakse kahe võimaliku lahendusvariandi lõikes:

1. kehtiva regulatsiooni täpsustamine kitsaskohtade kõrvaldamiseks;

2. põhimõttelisem üleminek astmelisele sissetuleku arestimise mudelile, mille puhul sõltub

arestitav osa sissetuleku suurusest ja on määratud kindlate osakaaludena.

18

Muudatusest on kokkuvõtvalt mõjutatud järgmised sihtrühmad:

Sihtrühm Suurus Avalduv mõju

Võlgnikud

Ligikaudu

100 000

isikut

Regulatsioon muutub selgemaks ja etteaimatavamaks.

Paraneb võlgniku arusaam arestimise ulatusest ning

väheneb vajadus esitada avaldusi ja vaidlustada aresti

tingimusi. Astmelise mudeli korral võib paraneda võlgnike

toimetulek ja motivatsioon osaleda ametlikul tööturul.

Sissenõudjad

Ligikaudu

20 000

isikut

Täitemenetlus muutub prognoositavamaks ning nõuete

rahuldamine võib muutuda pikemas vaates stabiilsemaks.

Selgem arestimise kord ja arestipandiõiguse järjekoha kaitse

tugevdavad sissenõudja õiguspärast ootust.

Kohtutäiturid 35 Lühiajaliselt võib lisanduda töökorralduslikke muudatusi,

kuid pikemas vaates väheneb avalduste,

üksikjuhtumipõhiste korrigeerimiste ja vaidluste hulk.

Menetlus muutub paremini juhitavaks ja dokumendid

rohkem masintöödeldavateks.

Võlgniku

tööandjad

Kinnipidamiste tegemise kord muutub selgemaks ja

lihtsamini rakendatavaks. Väheneb eksimisrisk ja vajadus

kohtutäiturilt täiendavaid juhiseid küsida. Teatud juhtudel

võib väheneda tööandja kohustus arestimisakte aktiivselt

täita, kui väljamakse tehakse võlgniku Eestis avatud

kontole.

Krediidi- ja

makseasutused

Lühiajaliselt võib kaasneda vajadus kohandada

infosüsteeme ja tehnilisi lahendusi. Pikemas vaates paraneb

arestiandmete ajakohasus ning väheneb haldus- ja

töökoormus tänu elektroonilisele andmevahetusele ja

täitmisregistri kasutamisele.

Asutused, sh riik

ja kohalik

omavalitsus

Väljamakseid tegevate asutuste töökorraldus lihtsustub.

Väheneb keerukate arestimisaktide haldamise ja

individuaalsete arvutuste koormus.

Täitemenetluse

valdkonna

kohtunikud

28 Selgem regulatsioon ja väiksem kaalutlusruum peaksid

vähendama kohtusse jõudvate täitemenetluse vaidluste

arvu. Mõju avaldub eelkõige kohtute töökoormuse

vähenemises.

Pankrotihaldurid 64 Sissetulekute käsitlemine pankrotimenetluses muutub

ühetaolisemaks ja selgemaks. Võib kaasneda vajadus

kohandada tööprotsesse vastavalt TMS-i muudatustele.

Usaldusisikud 57 Kohustustest vabastamise menetluses muutub võlgniku

sissetulekute käsitlemine selgemaks ja ühetaolisemaks.

Väheneb tõlgendusvajadus TMS §-de 131 ja 132

kohaldamisel.

Kavandatavate muudatuste otsene mõju avaldub peamiselt majandusliku mõjuna, sotsiaalse

mõjuna ning mõjuna riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

19

Majanduslik mõju seisneb eelkõige võlgnike ja sissenõudjate majandusliku olukorra ning

tööandjate, kohtutäiturite, krediidi- ja makseasutuste töö- ja halduskoormuse muutumises.

Sotsiaalne mõju avaldub eelkõige võlgnike ja nende ülalpeetavate toimetulekus, õiguste kaitses

ning ametlikus tööturul osalemise motivatsioonis.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele avaldub kohtutäiturite, kohtute,

pankrotihaldurite, usaldusisikute ning väljamakseid tegevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutuste töökorralduses.

Muu otsene mõju avaldub peamiselt õigusselguse, menetlusökonoomia ja digitaalse menetluse

paranemises. Arestimisakti muutmise, peatamise ja uuendamise mõju täpsustamine aitab

vähendada tõlgendusvaidlusi ja tugevdada sissenõudjate õiguspärase ootuse kaitset. Kaudse

positiivse mõjuna võivad selgemad ja ühtsemad menetlusreeglid vähendada tehnilisi vaidlusi

ning parandada menetlusosaliste arusaamist oma õigustest ja kohustustest.

Muudatus: kehtiva regulatsiooni täpsustamine kitsaskohtade kõrvaldamiseks

Mõju võlgnikele

Võlgnike jaoks on kavandatavate muudatuste keskne mõju seotud täitemenetluse suurema

läbipaistvuse ja etteaimatavusega. Konto arestimisega seotud andmete regulaarne

ajakohastamine ning arestivaba summa rakendamise selgem sidumine konkreetse kontoga

parandavad võlgniku ülevaadet oma kohustuste tegelikust ulatusest. See vähendab olukordi,

kus võlgnik ei saa aru, kui suur osa tema sissetulekust on arestitud või kui suur on järelejäänud

nõue.

Samal ajal vähendavad muudatused võimalusi kasutada süsteemi ära viisil, kus sissetulekuid

suunatakse kolmandate isikute või välismaistele kontodele, säilitades samal ajal Eestis

arestivaba summa kasutamise võimaluse. See aitab kaasa võlgnike võrdsemale kohtlemisele,

kuid võib teatud juhtudel vähendada nende käsutuses olevate vahendite hulka. Arestivaba

summa sidumine ühe konkreetse kontoga võib vähendada võlgniku paindlikkust raha

kasutamisel.

Oluline positiivne mõju seisneb ka selles, et kohtutäitur saab edaspidi vajadusel muuta aresti

tingimusi omal algatusel. Samuti parandab enamkinnipeetud vahendite viivitamatu tagastamise

kohustus võlgniku toimetuleku tagamist olukorras, kus arest on olnud ebaõigesti kohaldatud.

Kokkuvõttes paraneb võlgniku õiguste kaitse ning väheneb vajadus vaidluste pidamiseks.

Võlgnikule võib lisanduda kohustus anda kohtutäiturile täpsemat teavet enda kontode ja nende

kasutamise kohta. Kui võlgnik avaldust ei esita või esitab puudulikud andmed, võib arestivaba

summa kasutamise võimaluse määramine sõltuda kohtutäituri otsusest, mis võib praktikas

põhjustada arusaamatusi või vaidlusi.

Kohtutäituri võimalus muuta aresti tingimusi omal algatusel võib võlgniku jaoks tähendada

suuremat sekkumist tema rahaliste vahendite kasutamisse. Kuigi eesmärk on tagada

20

õiguspärane ja ajakohane arest, võib üksikjuhtudel tekkida risk, et võlgnik tajub muudatust

ootamatu või tema toimetulekut halvendavana.

Mõju sissenõudjatele

Sissenõudjate jaoks on muudatuste peamine mõju seotud täitemenetluse efektiivsuse ja

prognoositavuse paranemisega. Konto keskse sissetuleku aresti lähenemise tugevdamine ning

arestivaba summa kasutamise piiramine ühe kontoga vähendab olukordi, kus võlgnik saab oma

sissetulekuid varjata täitemenetluse vältimiseks.

Lisaks parandab arestimisaktide järjekorra selgem reguleerimine sissenõudjate õiguskindlust

ning välistab olukorrad, kus tehnilised muudatused mõjutavad nõude rahuldamise järjekorda.

Kolmandate isikute koormuse vähenemine ei kahjusta sissenõudjate huve, kuna nõuete

rahuldamine toimub jätkuvalt konto aresti kaudu.

Kui kolmandate isikute kohustus aktiivselt arestimisakti täita väheneb olukorras, kus

väljamakse tehakse võlgniku Eestis avatud kontole, võib sissenõudja jaoks tekkida sõltuvus

sellest, et konto arest toimib korrektselt ja andmed on ajakohased. Kui andmevahetuses või

aresti rakendamises esineb tehniline tõrge, võib see ajutiselt mõjutada nõude rahuldamist.

Kokkuvõttes suureneb sissenõudjate jaoks täitemenetluse tegelik tulemuslikkus ning väheneb

risk, et nõue jääb rahuldamata menetluslike ebaselguste tõttu.

Mõju kohtutäituritele

Kohtutäiturite jaoks tähendab kavandatav regulatsioon ühelt poolt täiendavaid kohustusi, kuid

teiselt poolt ka menetluse selginemist ja paremat juhitavust. Lühiajaliselt võib suureneda

töökoormus seoses andmete ajakohastamise ja arestide tingimuste pideva muutmisega.

Muudatuste rakendamise algfaasis võib suureneda selgitamis- ja suhtluskoormus, sest

võlgnikele, tööandjatele, asutustele ning krediidi- ja makseasutustele tuleb selgitada uut

töökorraldust, arestivaba summa ühe kontoga sidumist ning elektroonilise arestimisakti

muutmise ja tühistamise praktikat.

Pikemas perspektiivis vähendavad muudatused korduvaid ja rutiinseid toiminguid. Selgem

regulatsioon ja suurem automatiseeritavus vähendavad vajadust menetlusosaliste avalduste

menetlemiseks ning vigade parandamiseks. Samuti väheneb vaidluste arv, mis omakorda

vähendab kohtutäiturite koormust vaidluste lahendamisel.

Mõju tööandjatele ja asutustele

Tööandjate ja asutuste, kes teostavad võlgnikele väljamakseid (nt Sotsiaalkindlustusamet,

Töötukassa, KOV-id jne), jaoks on muudatustel oluline haldus- ja töökoormust vähendav mõju.

Kehtivas süsteemis nõuab sissetuleku arestimine keerukat arvestust, mitme akti haldamist ning

sageli ka normide tõlgendamist.

21

Muudatus, mille kohaselt ei pea kolmas isik täiendavalt täitma arestimisakti juhul, kui

väljamakse tehakse võlgniku arestitud Eesti krediidiasutuses asuvale kontole, lihtsustab

oluliselt nende rolli. Samuti aitab elektrooniline andmevahetus ja aktide ühtlustamine

vähendada eksimisriski ning vajadust täiendava suhtluse järele kohtutäituritega.

Üleminekuperioodil võib tekkida ebaselgus, millal tuleb tööandjal arestimisakti ise aktiivselt

täita ja millal piisab sellest, et väljamakse tehakse võlgniku Eestis avatud arestitud kontole.

Kuigi kolmandatele isikutele lisandub teavitamiskohustus, on see piiratud ning tasakaalus

halduskoormuse üldise vähenemisega.

Mõju krediidiasutustele ja makseasutustele

Kavandatavad muudatused mõjutavad otseselt ka krediidiasutusi ja makseasutusi, kuna

võlgniku konto arestimine ning arestimisaktide haldamine toimub suures osas just nende kaudu.

Muudatuste eesmärk on muuta andmevahetus kohtutäiturite ja krediidi- ning makseasutuste

vahel senisest selgemaks, ühtlasemaks ja suuremas osas automatiseerituks.

Samuti parandab muudatus andmete ajakohasust ja läbipaistvust. Kohtutäituritele kehtestatav

kohustus ajakohastada konto arestimise andmeid, sealhulgas nõude jääki, aitab vältida olukordi,

kus krediidi- või makseasutustes kuvatavad arestiandmed ei vasta tegelikule olukorrale. See

vähendab nii klientide pöördumisi kui ka vaidlusi seoses arestide ulatuse ja nõude jäägiga.

Muudatused võivad vähendada ka krediidiasutuste praktilist koormust olukordades, kus

kolmandad isikud jätkavad väljamaksete tegemist võlgniku Eestis avatud kontole. Sellisel juhul

toimub nõuete rahuldamine eelkõige konto arestide kaudu ning väheneb vajadus keerukaks

paralleelseks töötasu arestimise aktide haldamiseks erinevate tööandjate ja maksjate tasandil.

Samas kaasneb muudatustega krediidi- ja makseasutustele vajadus kohandada olemasolevaid

infosüsteeme ja tehnilisi lahendusi. Eelkõige võib täiendavaid arendusi nõuda arestimisaktide

ajakohastamise automatiseerimine, arestivaba summa rakendamise loogika täpsustamine ning

täitmisregistriga seotud andmevahetuse kohandamine. Muudatuste rakendamise algfaasis võib

see põhjustada täiendavat arendus-, töö- ja halduskoormust.

Täiendavalt võib krediidiasutustele kaasneda vajadus kohandada sisemisi tööprotsesse ja

töötajate juhendmaterjale, et tagada uute nõuete ühetaoline rakendamine. Arvestades, et suur

osa andmevahetusest toimub juba praegu automatiseeritult täitmisregistri kaudu, ei ole siiski

alust eeldada märkimisväärset pikaajalist halduskoormuse kasvu.

Kokkuvõttes on mõju krediidi- ja makseasutustele tervikuna mõõdukalt positiivne. Kuigi

muudatuste rakendamine võib lühiajaliselt nõuda infosüsteemide kohandamist ja täiendavaid

arendusi, peaks pikemas perspektiivis vähenema haldus- ja töökoormus, paranema andmete

ajakohasus ning muutuma arestimisaktide haldamine tehniliselt selgemaks ja tõhusamaks.

22

Mõju kohtutele

Kohtute jaoks on kavandatavate muudatuste peamine mõju seotud vaidluste arvu

vähenemisega. Selgem regulatsioon ja väiksem kaalutlusruum vähendavad olukordi, kus

täitemenetluse üksikküsimused jõuavad kohtusse.

Eelkõige väheneb nende kaebuste arv, mis tulenevad regulatsiooni ebaselgusest või

menetluslikest eksimustest. See võimaldab kohtutel suunata ressursse sisuliselt keerukamate

vaidluste lahendamisele.

Üleminekuperioodil võib tekkida uusi vaidlusi seoses sellega, kuidas tõlgendada arestivaba

summa ühe kontoga sidumist, kohtutäituri omal algatusel tehtud muudatusi,

teavitamiskohustuse rikkumist või mittearestitavate sissetulekute arvestamist.

Mõju pankrotihalduritele ja usaldusisikutele

Kavandatavad muudatused võlgniku sissetuleku arestimise regulatsioonis mõjutavad otseselt

ka pankrotihaldureid ja usaldusisikuid, kuna füüsilise isiku pankrotimenetluses ning

kohustustest vabastamise menetluses lähtutakse võlgniku sissetulekuga seotud küsimustes

olulisel määral täitemenetluse seadustikus sätestatud põhimõtetest.

Muudatuste tulemusel muutub pankrotihaldurite ja usaldusisikute poolt kohaldatav

sissetulekute käsitlemise süsteem selgemaks, ühtlasemaks ja paremini etteaimatavaks.

Suuremas osas formaalse sissetuleku arestimise süsteemi rakendamisel väheneb vajadus

üksikjuhtumipõhisteks kaalutlusotsusteks ning võlgniku sissetuleku arestivaba osa ulatuse

pidevaks ümberhindamiseks. See võimaldab pankrotihalduritel ja usaldusisikutel keskenduda

enam menetluse sisulisele läbiviimisele ning vähendab menetlustes tekkivate vaidluste hulka.

Samas võib muudatuste rakendamine kaasa tuua vajaduse ajakohastada pankrotihaldurite ja

usaldusisikute töökorraldust, juhendmaterjale ning kasutatavaid infosüsteeme. Esialgses etapis

võib see põhjustada mõõdukat täiendavat töö- ja koolituskoormust, kuna tuleb kujundada uus

praktika ning kohandada olemasolevad tööprotsessid muudetud regulatsiooniga. Tegemist on

siiski ajutise mõjuga, mis eelduslikult väheneb pärast uue süsteemi rakendumist ja praktika

ühtlustumist.

Kokkuvõttes on mõju pankrotihalduritele ja usaldusisikutele pigem positiivne, kuna

muudatused aitavad muuta sissetulekute käsitlemise süsteemi selgemaks, ühetaolisemaks ja

vähem vaidlusi põhjustavaks ning toetavad menetluste tõhusamat läbiviimist.

Muudatustel võib olla positiivne mõju ka võlausaldajate huvide kaitsele. Kui uus süsteem aitab

säilitada võlgniku sidet ametliku tööturuga ning vähendada sissetulekute varjamise

motivatsiooni, suureneb tõenäosus, et võlgniku sissetulekud laekuvad menetluse jooksul

järjepidevamalt ning võlausaldajate nõuded saavad suuremas ulatuses rahuldatud.

23

Muudatus: üleminek astmelisele sissetuleku arestimise mudelile, mille puhul sõltub

arestitav osa sissetuleku suurusest ja on määratud kindlate osakaaludena

Mõju võlgnikele

Võlgnike jaoks oleks muudatuse peamine mõju selles, et sissetuleku arestimise kord muutuks

lihtsamini mõistetavaks ja prognoositavamaks. Kui arestitav osa määratakse kindlate

sissetulekuastmete ja osakaalude alusel, saab võlgnik senisest paremini ette näha, milline osa

tema sissetulekust täitemenetluses kinni peetakse ja milline osa jääb tema kasutusse. See

vähendab olukordi, kus võlgnik peab ise aru saama keerukatest arestivaba miinimumi,

ülalpeetavate, sissetuleku liigi või mitme kuu eest laekunud summade arvestamise reeglitest.

Madalama sissetulekuga võlgnike jaoks võib mõju olla eelkõige sotsiaalne ja majanduslik. Kui

süsteem võimaldab siduda kinnipidamise ulatuse selgemalt võlgniku tegeliku maksevõimega,

võib see vähendada ohtu, et täitemenetlus muudab ametliku töötamise majanduslikult

ebaatraktiivseks. See võib omakorda vähendada motivatsiooni sissetulekut varjata, kasutada

kolmandate isikute kontosid või liikuda varimajandusse. Sissetuleku arestimise süsteem peaks

toetama võlgniku püsimist ametlikul tööturul ja tagama nõuete järjepideva täitmise, mitte

üksnes võimalikult suure lühiajalise kinnipidamise.

Samas võib astmeline süsteem vähendada individuaalset paindlikkust. Kui arestitav osa on

määratud kindla protsendina, väheneb kohtutäituri võimalus arvestada iga üksikjuhtumi

eripärasid samas ulatuses nagu kehtivas süsteemis. Seetõttu võib mõne võlgniku jaoks uus kord

osutuda rangemaks, eriti juhul, kui tema tegelik toimetulekuvajadus on keskmisest suurem,

kuid see ei kajastu piisavalt sissetuleku suuruse põhises astmes.

Mõju sissenõudjatele

Sissenõudjate jaoks seisneb muudatuse peamine positiivne mõju täitemenetluse

prognoositavuse suurenemises. Kui seadus määrab selgelt, milline osa võlgniku sissetulekust

kuulub teatud sissetulekuvahemikus arestimisele, on sissenõudjal lihtsam hinnata nõude

võimaliku rahuldamise kiirust ja ulatust. See võib vähendada ebakindlust, mis praegu tuleneb

kohtutäituri kaalutlusotsustest, võlgniku avaldustest, aresti muutmisest ja kohtupraktikast

sõltuvatest tõlgendustest.

Pikemas vaates võib sissenõudjate jaoks positiivne mõju avalduda ka selles, et võlgnikud

püsivad suurema tõenäosusega ametlikul tööturul. Kui võlgnik ei kao varjatud majandusse ja

tema sissetulekud on kohtutäiturile nähtavad, on suurem tõenäosus, et nõudeid saab rahuldada

regulaarselt ja järjepidevalt.

Elatise sissenõudmise puhul tuleb mõju hinnata eraldi, sest elatisnõuetel on täitemenetluses

eriline sotsiaalne tähendus. Kui astmelise mudeli korral nähakse elatisnõuete puhul ette

üldnõuetest kõrgem arestitav osakaal, võib see tugevdada lapse õigust saada ülalpidamist ning

parandada elatisnõuete täitmise tulemuslikkust.

24

Samas võib muudatus teatud sissenõudjate jaoks tähendada, et lühiajaliselt laekub nõude

katteks vähem raha, kui astmeline mudel jätab madalama sissetulekuga võlgnikule senisest

suurema osa sissetulekust alles.

Mõju kohtutäituritele

Kohtutäiturite jaoks vähendaks astmeline mudel eelduslikult üksikjuhtumipõhiste

kaalutlusotsuste hulka. Kui arestitav osa on määratud seaduses selgete protsentidena, muutub

sissetuleku arestimise ulatuse määramine tehnilisemaks ja standardiseeritumaks. See vähendab

vajadust hinnata iga kord eraldi arestivaba summa ulatust, sissetuleku liiki, ülalpeetavate mõju,

mitme kuu sissetuleku laekumist või muid asjaolusid, mis kehtiva süsteemi puhul sageli

avalduste ja vaidlusteni viivad.

Positiivne mõju avaldub ka menetlusökonoomias. Kohtutäiturid saavad keskenduda rohkem

nõude sisulisele täitmisele ning vähem aresti ulatuse pidevale korrigeerimisele, selgitamisele ja

vaidluste lahendamisele.

Lühiajaliselt võib siiski kaasneda täiendav töökoormus. Uuele süsteemile üleminek eeldab

arestimisaktide vormide, infosüsteemide, tööprotsesside, juhendmaterjalide ja praktika

muutmist. Samuti võib üleminekuperioodil suureneda võlgnike ja sissenõudjate pöördumiste

arv, sest menetlusosalised vajavad selgitusi uue süsteemi mõju kohta konkreetsetele

täiteasjadele.

Mõju tööandjatele ja asutustele

Tööandjate jaoks oleks astmelise mudeli peamine positiivne mõju kinnipidamiste tegemise

lihtsustumine. Kehtivas süsteemis peab tööandja sageli arvestama arestimisaktist, kohtutäituri

juhistest ja seaduses sätestatud eranditest tulenevaid tingimusi. Kui arestitav osa on määratud

sissetuleku suurusest sõltuvate kindlate osakaaludena, muutub tööandja jaoks lihtsamaks

hinnata, millises ulatuses tuleb kinnipidamisi teha.

See vähendab eksimisriski ja vajadust küsida kohtutäiturilt täiendavaid juhiseid. Kuna

arestitava protsendi arvutamine ja kõik sellega seotud asjaolud jäävad kohtutäituri ülesandeks

ning tööandja täidab üksnes arestimisakti, ei too muudatus tööandjatele olulist lisakoormust.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele avaldub mõju eelkõige siis, kui nad teevad võlgnikele

töötasu, toetuste, hüvitiste või muude rahaliste väljamaksete makseid. Astmeline mudel võib

nende töökorraldust lihtsustada, sest kinnipidamiste tegemise alused muutuvad selgemaks ja

ühetaolisemaks. See vähendab vajadust lahendada keerukaid üksikjuhtumeid ning aitab vältida

erinevat praktikat sarnastes olukordades.

Samas võib avaliku sektori asutustel tekkida vajadus muuta infosüsteeme, sisemisi juhendeid

ja maksete tegemise protsesse.

25

Mõju krediidiasutustele ja makseasutustele

Krediidi- ja makseasutuste jaoks sõltub mõju sellest, kui ulatuslikult seotakse astmeline

sissetuleku arestimise mudel konto keskse arestimise lahendusega. Kui süsteem liigub rohkem

kontopõhiseks, tuleb krediidi- ja makseasutustel tagada, et arestid, arestivabad summad ja

võimalikud kinnipidamise astmed kajastuksid tehniliselt õigesti. See võib eeldada

infosüsteemide arendamist, andmevahetuse reeglite täpsustamist ja töötajate juhendamist.

Pikemas vaates võib mõju olla siiski positiivne, sest standardiseeritud ja masintöötlemist soosiv

süsteem vähendab käsitööd, ebaselgeid olukordi ja vajadust täiendava suhtluse järele

kohtutäituritega. Üldine lähtekoht on, et kehtiv süsteem ei soosi piisavalt masintöödeldavust

ega digitaalset automatiseerimist, kuna see sõltub avaldustest, eranditest ja juhtumipõhistest

otsustustest. Astmeline mudel aitaks seda probleemi vähendada.

Mõju kohtutele

Kohtute jaoks võib astmeline mudel vähendada täitemenetluse üksikküsimustest tulenevate

vaidluste arvu. Kui arestitava sissetuleku osa on seaduses määratud selgelt ja üheselt, jääb

vähem ruumi vaidlustele selle üle, kui suur osa võlgniku sissetulekust tuleb arestida või milline

summa tuleb talle alles jätta. See võib vähendada kohtute töökoormust eelkõige nendes asjades,

kus vaidlus tuleneb regulatsiooni ebaselgusest või kohtutäituri kaalutlusotsuse vaidlustamisest.

Üleminekuperioodil võib siiski tekkida ajutine vaidluste kasv. Uue süsteemi rakendamisel

võivad menetlusosalised vaidlustada näiteks seda, millisesse sissetulekuastmesse konkreetne

tulu kuulub, kuidas arvestatakse ebaregulaarset või mitme kuu eest makstavat sissetulekut,

kuidas käsitatakse erinevaid mittearestitavaid sissetulekuid või kuidas suhestub uus mudel

elatisnõuete ja mitme paralleelse täiteasjaga.

Seetõttu tuleb mõju kohtutele hinnata kahes ajaperspektiivis: lühiajaliselt võib koormus

suureneda, kuid pikemas vaates peaks selgem ja standardiseeritum süsteem vaidlusi

vähendama.

Mõju pankrotihalduritele ja usaldusisikutele

Pankrotihalduritele avaldub mõju seetõttu, et füüsilise isiku pankrotimenetluses kohaldatakse

võlgniku sissetuleku käsitlemisel täitemenetluse seadustikust tulenevaid põhimõtteid. Kui

TMS-is muutub sissetuleku arestimise süsteem astmeliseks, tuleb hinnata, kas sama loogika

kohaldub ka pankrotimenetluses või vajab pankrotiseadus eraldi täpsustusi.

Positiivse mõjuna võib astmeline mudel muuta pankrotimenetluses võlgniku sissetuleku

arvestamise lihtsamaks ja ühetaolisemaks. See vähendab vaidlusi selle üle, milline osa võlgniku

sissetulekust tuleb jätta tema kasutusse ja milline osa tuleb kasutada võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Samas võib üleminek kaasa tuua vajaduse muuta pankrotihaldurite

tööprotsesse, juhendeid ja võimalikke infosüsteemseid lahendusi.

Usaldusisikutele on mõju sarnane pankrotihalduritega, eelkõige füüsilise isiku kohustustest

vabastamise menetlustes. Kui võlgniku sissetuleku kasutamise ja loovutamise aluseks olevad

26

põhimõtted muutuvad, tuleb usaldusisikutel kohandada oma praktikat uue mudeliga. Astmeline

süsteem võib lihtsustada võlgniku sissetulekute käsitlemist, sest seadusest tuleneks selgem ja

arvutuslikum alus, millist osa sissetulekust saab kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Võimalik negatiivne mõju seisneb selles, et jäigem astmeline mudel võib vähendada menetluses

individuaalseid lahendusi, mis on mõnes kohustustest vabastamise menetluses vajalikud

võlgniku rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks.

Võrdlev tabel VTK-s pakutud muudatuste mõjust sihtrühmadele:

Sihtrühm Kitsaskohtade lahendamine Suurem reform (astmeline

süsteem)

Võlgnikud Parandab õigusselgust ja

vähendab üksikuid eksimusi,

kuid süsteem jääb üldjoontes

samaks.

Muudab sissetuleku arestimise

selgemaks, prognoositavamaks ja

paremini digitaalselt rakendatavaks.

Sissenõudjad Võib parandada menetluse

toimivust üksikutes

probleemsetes olukordades.

Võib suurendada täitemenetluse

tulemuslikkust ja muuta raha

laekumise stabiilsemaks.

Kohtutäiturid Vähendab mõningaid vaidlusi ja

tõlgendusprobleeme, kuid ei

kõrvalda süsteemi üldist

keerukust.

Eeldab töökorralduse muutmist, kuid

vähendab pikemas vaates käsitööd,

vaidlusi ja halduskoormust.

Tööandjad ja

muud

väljamakse

tegijad

Säilitab senise rolli suuresti

muutmata kujul, va konto

kesksed lahendused.

Võib vähendada nende rolli

sissetuleku arestimisel, kui lahendus

liigub enam konto keskseks.

Riik / avalik

sektor

Võimaldab kiiremini parandada

kõige ilmsemaid probleeme.

Vajab ulatuslikumat ettevalmistust,

kuid toetab terviklikumat ja

kestlikumat regulatsiooni.

Pangad ja

makseasutused

Mõju on piiratud ning sõltub

konkreetsete täpsustuste

ulatusest.

Toob kaasa suurema tehnilise ja

korraldusliku mõju, kuid võimaldab

ühtsemat ja automaatsemat

rakendamist.

Kohtud Võib vähendada üksikuid

vaidlusi, kuid

tõlgendusprobleemid võivad

püsida.

Võib vähendada vaidluste arvu, kui

regulatsioon muutub selgemaks ja

ühetaolisemaks.

6. Edasine väljatöötamine

Väljatöötamise kavatsus saadetakse tutvumiseks ja tagasiside andmiseks ministeeriumidele,

huvirühmadele, kohtutele, Õiguskantslerile, Maksu- ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti Võlanõustajate Liidule, MTÜ-le Eesti

Võlausaldajate Liit, Maksejõuetuse teenistusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule ja Eesti Pangaliidule.

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks huvirühmadele eelduslikult 2027. aasta II poolaastal.

Eelnõu saadetakse Vabariigi Valitsuse istungile eelduslikult 2028. aasta I poolaastal.

27

Eeldatav muudatuste jõustumise aeg on 2028. aasta. Osad muudatused võivad eeldada

täiendava üleminekuperioodi kehtestamist.

Küsimused, millele oodatakse tagasisidet:

ministeerium ootab tagasisidet kõigile kavandatavatele muudatustele, kuid eelkõige

võlgniku sissetuleku arestimise põhimõtete ulatuslikule muutmisele.

Tagasisidet oodatakse eriti lahenduse kohta, mille kohaselt pakutakse asendada senine

arestivaba sissetuleku tagamise süsteem astmelise, sissetuleku suurusest sõltuva ning

konstantsena määratletud arestimisele kuuluva sissetuleku osa süsteemiga.

Kooskõlastusringil saadud tagasisidest sõltuvalt korraldab ministeerium vajaduse korral

täiendavaid arutelusid huvirühmadega.

Vastutav ministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed

Aleksandr Logussov [email protected]