Tere!
Mina olen Ethel Uibo Civittast ning koostöös Riigikantseleiga oleme läbi viimas projekti, mille raames analüüsime majanduskasvu soodustavate reformide majanduslikku mõju.
Üheks projekti osaks on hinnata ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga kaasnevaid mõjusid. Keskendume eelkõige seadusmuudatuse eelnõu järgmistele osadele:
- kasutuslubade asendumine kasutusteatistega
- riigilõivude muudatus
- ühtne haldusakt (ühe kasutusloa taotlemine mitme asemel)
- mitteelamute (kuni 20 m²) teatise vabastus
- projekteerimistingimused
- parklate eelkaabeldamine ning laadimispunktide paigaldamine
Seejuures pöördun Teie poole, kuna soovime kaardistada turuosapoolte vahetut sisendit: mis ulatuses, kas ja kuidas need planeeritavad seadusemuudatused Teie tegevust ja töökorraldust mõjutaksid. Samuti soovime teada, kas Teie poole on seoses nende teemadega
pöördutud ning millised on olnud pöördujate mured, probleemid, kulud, tulud ja tagasiside.
Selleks saadan Teile küsimused, millele ootame kirjalikku tagasisidet, kuid soovi korral võime läbi viia ka suulise intervjuu.
1) Kui palju muutuks Teie hinnangul halduskoormus nii ajaliselt kui ka rahaliselt seoses kavandatavate muudatustega?
2) Raudteetaristu protsessid – kuidas need muutuvad ning kui palju keskmiselt on seni pidanud eraldi kasutuslubasid taotlema võrreldes sellega, kui palju peaks seda tegema pärast eelnõu jõustumist? Milline on oodatav ajaline sääst?
3) Ehitusloa vs Kasutusloa praktika võrdlus: Kuna ehitusloa puhul oli funktsionaalselt koos toimivate ehitiste menetlemine ühe haldusaktiga juba varasemalt võimalik, siis kui palju takistas ja pikendas suurobjektide (nt Rail Baltic ja lennuväljad) lõpuleviimist
see, et kasutusloa faasis pidi iga tehnorajatise, alajaama või raudteelõigu kohta vormistama täiesti eraldiseisva haldusakti
4) Kui palju väheneb ametnike tööaeg ühe suure projekti raames, kui taotletavate kasutuslubade arv kahaneb?
5) Halduskoormus ja dokumentatsioon: Kuidas mõjutab see muudatus riikliku infrastruktuuri arendaja (nt Transpordiamet, Tallinna Lennujaam, Rail Baltic) halduskoormust, kui kasutusloa taotluste ja lisadokumentide maht väheneb üheks toimikuks? Kas see hoiab ära
olukordi, kus peahoone on valmis, kuid kasutusõigus viibib ühe väikese funktsionaalse rajatise loamenetluse taga?
6) Kas on veel midagi olulist seoses selle seadusemuudatuse mõjudega (rahaline, tööjõualane või bürokraatlik), mida ma ei küsinud, aga mida Te sooviksite kindlasti esile tuua?
Oleksime väga tänulikud, kui saaksite vastused teele panna hiljemalt selle/järgmise nädala jooksul. Kui eelistate kirjalikule vastamisele suulist vestlust, andke mulle julgelt teada ja lepime kokku sobiva aja lühikeseks kohtumiseks.
Parimate soovidega