BRD Mineral OÜ keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmine

KORRALDUS

18.12.2023 nr DM-124133-26

BRD Mineral OÜ keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmine

1. OTSUS

Lähtudes BRD Mineral OÜ esitatud keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmise taotlusest, võttes

aluseks haldusmenetluse seaduse § 40, § 46, jäätmeseaduse § 1 lg 4 ja 41, § 73 lg 2 p 2, § 76 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 11,

§ 61 lg 3 ja 5, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 4, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4 p 2 ja 3, § 59 lg 2 p 4, tuginedes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 2 ja 89 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lg 2 p 4, otsustan:

1. Muuta BRD Mineral OÜ (registrikood 11156774, aadress Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Eesti) keskkonnaluba nr L.JÄ/331742 vastavalt taotlusele ning anda ühine keskkonnaluba nr L.JÄ/331742 jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 2 ning saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksetest heiteallikatest vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg-le 3.

2. Muuta keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 tabelis J2 andmed jäätmekäitlustoimingute, jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul.

3. Määrata keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 tabelis J4 üheaegselt ladustada lubatud jäätmete kogused ning tabelis J6 tegevusele esitatavad keskkonnakaitsenõuded.

4. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 nõue, mille kohaselt tuleb jäätmete ladustamisel, sortimisel, sõelumisel, purustamisel ja transportimisel tagada tolmuhäiringu vältimine, vajadusel jäätmeid niisutades või kattes. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Tolmu- ja mürarikaste toimingute tegemisel (purustamine ja sõelumine) tuleb arvestada tuulesuunaga, et vältida häiringute teket lähedalasuvatele kinnistutele. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral. Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti ja Kohtla-Järve Linnavalitsusega.

5. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 nõue, mille kohaselt tuleb käitluskoha väljasõidutee katta tolmuvaba kattega 2024. aasta jooksul.

6. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 nõue, mille kohaselt tohib töid teostada vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2, mis ütleb, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

7. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 nõue, mille kohaselt peab häirigute vältimiseks aherainepuistangu nr 4 seljandik alles jääma viimase hetkeni. Juhul kui aherainepuistang töödeldakse ümber ning ettevõtte jätkab jäätmete purustamise ja sõelumisega, peab ettevõtte rajama kinnistu piiridele, kus on lähedalasuvad elamud, müravalli või võtma kasutusele muu sobiva meetme häiringute tekke vältimiseks ja kooskõlastama selle eelnevalt Keskkonnaametiga.

8. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 nõue, mille kohaselt loetakse täitematerjal ja freesasfalt ringlussevõetuks siis, kui sellele on omistatud määruse nr 74 kohane tootmisohje sertifikaat ja toimivusdeklaratsioon vastavalt standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Täitematerjal ja freesasfalt, mis ei kvalifitseeru tooteks tuleb lugeda jäätmeteks ning anda üle jäätmekäitlejale.

9. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 nõue, mille kohaselt on mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kütuselisandina lubatud vaid siis, kui selle tootmine vastab määrusele nr 60. Kütuselisandit, mille kvaliteedinäitajad ei vasta määruses nr 60 toodud nõuetele või mis ei leia kasutust, ei saa ringlussevõetuks lugeda ning tuleb käsitleda jäätmetena.

10. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 nõue, mille kohaselt on mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kaubapõlevkivina lubatud vaid siis, kui selle kvaliteedinäitajad vastavad standardile EVS 670:1998. Kaubapõlevkivi, mille kvaliteedinäitajad ei ole nõuetekohased, tuleb lugeda jäätmeteks.

11. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 nõue, mille kohaselt saab pinnase ringlusse võetuks lugeda ainult juhul kui on tõendatud, et ohtlike ainete sisaldus ringlusse võetavas pinnases ei ületa tööstusmaale kehtestatud piirnorme. Proovid tuleb võtta igast ringlusse võetavast partiist ning pärast proovide võtmist ei ole lubatud partiisse jäätmeid lisada. Välja sõelutud pinnasest tuleb määrata järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Kui pinnase päritolu on teada ning on olemas oht, et pinnas sisaldab ka muid ohtlikke aineid, tuleb pinnases täiendavalt määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas sisaldab ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. Jäätmete purustamisel tekkivaid mineraalseid jäätmeid ei ole lubatud

2(22)

pinnasega segada.

12. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 nõue, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantsgarantii summat jäätmekäitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloale jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma jäätmekäitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantsgarantii osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantsgarantii tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.

13. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 nõue, mille kohaselt on ettevõttel kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

14. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 kõrvaltingimus, mille kohaselt on keskkonnaloa andjal õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lepingu lõppemisel keskkonnaluba vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks.

15. Määrata keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 nõue, mille kohaselt on ettevõte kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, jäätmekäitluskohaks olevate kinnistute kasutusõiguse lõppemisest, lepingu muutmisest või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama.

Käesolev korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest BRD Mineral OÜ-le.

Avalikustada muudetud keskkonnaluba nr L.JÄ/331742 Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (kotkas.envir.ee).

2. ASJAOLUD

2.1 Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine

BRD Mineral OÜ (registrikood 11156774, aadress Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Eesti) (edaspidi ka kui ettevõte) esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka kui loa andja) 14.03.2023 keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmise taotluse nr T/KL-1017553.

3(22)

Ettevõtte tegevuse käigus heiteallikatest eralduvate tahkete osakeste heitkogus on üle 1 tonni aastas. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” (edaspidi määrus 67) lisale on ettevõttel vajalik õhusaasteluba.

Ettevõte esitas 07.07.2023 parandatud keskkonnaloa taotluse, millele on lisatud eriosa „Õhk“. Nõuetekohane taotlus registreeriti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.08.2023 numbriga DM-124133-8 ning menetlemiseks vajalikud dokumendid 28.09.2023 numbriga DM- 124133-11.

Keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmise taotlus on esitatud seoses keskkonnaloa kehtivusaja lõppemisega. Ettevõte taotleb tähtajatut keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks ja saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast. Samuti täpsustatakse keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmise taotlusega käideldavaid jäätmeliike ja käitlustoiminguid ning vähendatakse jäätmete käitluskoguseid ja jäätmete ladustamise koguseid.

Ettevõtte käitis asub aadressil Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond (katastritunnus 32220:006:0010).

2.2 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Loa andja teavitas 28.09.2023 ettevõtet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKAS 28.09.2023 numbriga DM-124133-14) ning küsis Kohtla-Järve Linnavalitsuselt arvamust keskkonnaloa taotluse kohta (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(edaspidi KeÜS) § 43 lg 21) (registreeritud KOTKAS 28.09.2023 numbriga DM-124133-13). Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas oma arvamuse taotluse kohta 09.10.2023 dokumendiga number 9-1/3084-1 (registreeritud KOTKAS 10.10.2023 numbriga DM-124133-15) ning täiendatud arvamuse 17.10.2023 dokumendiga number 9-1/3084-2 (registreeritud KOTKAS 18.10.2023 numbriga DM-124133-17). Kohtla-Järve Linnavalitsuse esitatud arvamusi on kaalutud käesoleva korralduse peatükis 3.5.

Loa andja teavitas 28.09.2023 käitluskoha piirinaabreid (edaspidi ka kui menetlusosalised) taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKAS 28.09.2023 numbriga DM-124133-14). Menetlemises osalemise soovi avaldasid kaks piirinaabrit, kes esitasid omapoolse ühise arvamuse taotluse kohta 27.10.2023 (registreeritud KOTKAS 30.10.2023 numbriga DM- 124133-20). Piirinaabrite esitatud arvamusi on kaalutud käesoleva korralduse peatükis 3.5. Teised menetlusosalised menetluses osalemise soovi ei avaldanud ning Keskkonnaamet neid edasistesse menetlustoimingutesse ei kaasa (KeÜS § 46 lg 1 p 1, p 2).

Loa andja teavitas 28.09.2023 avalikkust keskkonnaloa muutmise menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal ei ole näha täiendavaid piisava avaliku huviga ja regionaalseid või üleriigilisi keskkonnahäiringuid või

4(22)

keskkonnariske (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaloa muutmisega ei lisandu tegevusi, mille tõttu tekiksid täiendavad häiringud jäätmekäitluskoha ümbruskonnas (KeÜS § 46 lg 1 ja lg 11). Ettevõte jätkab samas tegevuskohas sarnaste tegevustega.

Loa andja teavitas 01.12. 2023 keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmise otsuse eelnõude valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1). Eelnõudele esitas 05.12.2023 ettepaneku BRD Mineral OÜ (registreeritud KOTKAS 06.12.2023 numbriga DM-124133-25). BRD Mineral OÜ ettepanek on välja toodud korralduse peatükis 3.5.3.

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1). Ettevõtte kavandatava tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kuna ettevõte jätkab samas jäätmekäitluskohas sarnaste jäätmekäitlustoimingutega ning käitises ei põletada ega töödelda keemiliselt ööpäevas üle 100 tonni tavajäätmeid (KeHJS § 6 lg 2 p 11 § 61 lg 3 ja 5, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 10 p 1).

Ettevõtte käitluskohale on keskkonnamõju eelhinnang antud sarnasteks tegevusteks 12.09.2013 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 12.09.2013 numbriga V 8- 4/2013/17899-10).

3.2 Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel

Haldusakti muutmise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine muutmise ajal (HMS § 64 lg 1 ja § 68 lg 2). Keskkonnaloa taotluse menetlusele kohaldatakse KeÜS 5. peatüki ja HMS sätteid ning keskkonnaministri 23.10.2019 määrust nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) arvestades jäätmeseaduses (edaspidi JäätS) ja

Atmosfääriõhu kaitse seaduses1 (edaspidi AÕKS) sätestatud erisusi. Keskkonnaloa annab Keskkonnaamet (KeÜS § 41 lg 5), seega on Keskkonnaametil õigus muuta keskkonnaluba nr L.JÄ/331742.

3.2.1 Jäätmete käitlemine

Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud keskkonnaloa muutmise taotluses ja selle lisades. Keskkonnaloa

5(22)

taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena.

3.2.1.1 Ettevõtte kavandatava jäätmekäitlustegevuse kirjeldus

Ettevõtte käitis asub aadressil Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond (katatritunnus 32220:006:0010). Käitise maa-ala sihtotstarve on 85% jäätmehoidla maa ja 15% ühiskondlike ehitiste maa.

Ettevõtte toodab mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmetest (jäätmekood 01 01 02) killustikku, kütuselisandit ja kaubapõlevkivi. Aheraine mäest eraldatud jäätmed suunatakse koheselt tootmisprotsessi. Lisaks toodetakse inertsetest püsijäätmetest jäätmekillustikku ja võetakse ringlusse pinnas.

Täitematerjali tootmine jäätmematerjalist

Ettevõte toodab mineraalsetest ehitusjäätmetest (jäätmekoodid 01 04 08, 01 04 09, 01 04 13, 10 12 08, 10 13 14, 17 01 01, 17 01 02, 17 01 07, 17 05 08, 17 01 03) täitematerjali. Mineraalsed jäätmed purustatakse ja vajadusel sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. Ettevõte on jäätmetest toodetud killustikule omistanud tootmisohje sertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni vastavalt hindamissüsteemile 4 ja harmoniseeritud standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008.

Bituumenitaoliste segude ringlussevõtt (17 03 02)

Ettevõte võtab vastu freesasfalti ning toodab täitematerjali. Freesasfaldi tootmine toimub sarnaselt täitematerjalide tootmisele ning vastab standardile 13242:2006+A1:2008. Freesasfaldi puhul on tegemist tee mõistes kõige ülemise pinna täitematerjaliga, mida saab kasutada erateede ja platside ehituses.

Killustiku tootmine aherainest

Killustiku tootmisel juhitakse aheraine konveierliinil rootorpurustisse, sealt edasi transporditakse materjal konveierliinil sõeladesse, eraldatakse fraktsioonid ja ladustatakse fraktsiooniti. Sõelumine toimub erinevate tasanditena suuremast fraktsioonist väiksemani, eraldades erinevad fraktsioonid. Ettevõttel on aherainest killustiku tootmiseks vastavalt hindamissüsteemile 2+ ja harmoniseeritud standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 omistatud tootmisohje sertifikaat ja toimivusdeklaratsioon. Killustiku tootmise ülejäägist toodetakse kütuselisandit.

Kütuselisandi tootmine

Killustiku tootmisel jääb sisse peale eelsõelumist teatud määral suuremaid põlevkivi tükke kui 30 mm, mis liiguvad koos lubjakiviga purustisse. Kuna põlevkivi on pehme, siis laguneb see purustamise käigus ning eraldatakse sõelumise teel (peenmaterjali fraktsioon 0-4 mm). Kütuselisand sisaldab nii põlevkivi kui lubjakivi. Kütuselisand vastab nõuetele, kui ta energiasisaldus on vähemlt 1MJ/kg. Mida suurem on põlevkivi osakaal segus, seda kõrgem on kütteväärtus. Ettevõtte kütuselisandi keskmine kütteväärtus on 3-3,5 MJ/kg.

6(22)

Kaubapõlevkivi tootmine

Kaubapõlevkivi tootmise tehnoloogiline skeem on osa aherainest killustiku tootmise tehnoloogilisest skeemist. Aheraine väljatakse aheraine puistangust frontaallaaduriga ning transporditakse tootmisüksusesse, kus laaditakse aheraine sööturisse, transportöörkonveier transpordib materjali edasi eelsõelale. Konveierliinilt liigub aheraine eelsõelale, mis eraldab aherainest peenema fraktsiooni 0-30 mm peenpõlevkivi ehk kaubapõlevkivi. Ettevõtte toodetav kaubapõlevkivi kütteväärtus jääb analüüside kohaselt vahemikku 6-8 MJ/kg.

Pinnase tootmine

Pinnast toodetakse jäätmekoodi 17 05 04 sõelumise teel. Sõelumisel eraldatakse fraktsioon 0-20 pinnasena, mida kasutatakse haljastuses ja maapinna planeerimisel. Ülejäävat materjali kasutatakse jäätmekillustiku tootmiseks.

3.2.1.2 Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punktiga 1.1. muudetav keskkonnaluba nr L.JÄ/331742 annab selle omanikule õiguse:

Jäätmete taaskasutamiseks (R12s – jäätmete sorteerimiseks, purustamiseks ja sõelumiseks; R5m – jäätmete ringlussevõtuks ning R13 – jäätmete ladustamiseks) (JäätS § 73 lg 2 p 2).

Keskkonnaluba nr L.JÄ/331742 ei anna selle omanikule õigust jäätmete vedamiseks. Vastavalt

JäätS § 987 lg 2 p-le 2 registreeritakse Keskkonnaametis selle isiku tegevus, kes veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses.

3.2.1.3 Nõuded jäätmete käitlemisele

Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kohta.

Jäätmete ladustamine

Ettevõte soovib esitatud keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas

üheaegselt ladustada 1060 tonni ehk 2120 m3 jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis keskkonnaloa tabelisse J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused vastavalt taotlusele.

Isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise

kulude katmiseks (edaspidi finantsgarantii) (JäätS § 983 lg 1). Keskkonnaamet loeb

7(22)

finantsgarantiiks ka ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole (edaspidi deposiitkonto) kantud summat, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Finantsgarantii puudumisel on jäätmete

ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3).

Ettevõte on JäätS § 983 lg-s 1 kohase finantsgarantii kandnud 02.08.2021 riigi deposiitkontole. Taotlusega esitatud andmete põhjal oli finantstagatis suurem, kui ettevõtte deposiitkontole kantud summa. Ettevõte esitas puuduoleva tagatise osa riigi deposiitkontole kandmist tõendava dokumendi 28.09.2023 maksekorraldusega nr 3975 (registreeritud KOTKAS 28.09.2023 numbriga DM-124133-11).

Ettevõte kandnud deposiitkontole summa, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud. Keskkonnaametil on õigus deposiitkontole kantud finantsgarantii kasutamiseks, kui ettevõte ei täida keskkonnaloale seatud kohustusi või ettevõte lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Lähtuvalt eelnevast peab loa andja põhjendatuks seada keskkonnaloale kõrvaltingimuse, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt deposiitkontole kantud finantsgarantii summat jäätmekäitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloale jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma jäätmekäitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata (HMS § 53 lg 1 p 4).

Ettevõttel on õigus taotleda finantsgarantii osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantsgarantii tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.

Ettevõte taotleb tähtajatut keskkonnaluba. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et jäätmekäitlus on pidevas arengus ning jäätmete käitlusviisid ning –hinnad muutuvad. Seetõttu vaatab Keskkonnaamet ladustatavate jäätmete tagatise arvutamisel kasutatavaid käitlushinnad regulaarselt üle ning vajadusel uuendab neid. Oluline on, et jäätmete ladustamise finantsgarantii kataks kogu keskkonnaloa kehtivuse jooksul üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud.

Tulenevalt eelnevast peab Keskkonnaamet põhjendatuks määrata keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 tabelisse J6 nõude, mille kohaselt tuleb ettevõttel keskkonnaloa muutmisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

Ettevõtte ladustab tuhajäätmeid. Arvestades asjaolu, et tuhajäätmetele ei ole teostatud analüüse ning ettevõtte käitis asub kaitsmata põhjaveega alal, peab Keskkonnaamet põhjendatuks määrata, et tuhajäätmeid tohib ladustada vaid konteineris või mahutis. Antud nõue viiakse sisse keskkonnaloa tabelisse J4.

8(22)

Jäätmete käitlemine

Ettevõte purustab ja sõelub jäätmeid, mille käigus võib tekkida tolmu ja müra. Tolmuhäiringute tekke vältimiseks peab loa andja vajalikuks määrata keskkonnaloa tabelis J6 järgnevad nõuded jäätmete käitlemiseks. Jäätmete ladustamisel, sortimisel, sõelumisel, purustamisel ja transportimisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimine, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada.

Tulenevalt Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamusest ja ettevõtte esitatud seisukohast katta väljasõidutee tolmuvaba kattega, seab Keskkonnaamet keskkonnaloale tingimuse, mille kohaselt tuleb käitluskoha väljasõidutee katta tolmuvaba kattega 2024. aasta jooksul.

Tolmu- ja mürarikaste toimingute tegemisel (purustamine ja sõelumine) tuleb arvestada tuulesuunaga, et vältida häiringute teket lähedalasuvatele kinnistutele. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral.

Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Loa omanik peab kaebuste korral läbi viima müra mõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti ja Kohtla-Järve Linnavalitsusega.

Lisaks kannab loa andja keskkonnaloa tabelisse J6 nõude, et töid teostatakse vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2, mis ütleb, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Tulenevalt piirinaabrite esitatud arvamusest ning ettevõtte seisukohast (peatükk 3.5), peab Keskkonnaamet põhjendatuks määrata lähedalasuvatele kinnistutele häiringute tekke vältimiseks keskkonnaloale tingimuse, mille kohaselt peab aherainepuistangu nr 4 seljandik alles jääma viimase hetkeni. Juhul kui aherainepuistang töödeldakse ümber ning ettevõtte jätkab jäätmete purustamise ja sõelumisega, peab ettevõtte rajama kinnistu piiridele, kus on lähedalasuvad elamud, müravalli või võtma kasutusele muu sobiva meetme häiringute tekke vältimiseks ja kooskõlastama selle eelnevalt Keskkonnaametiga.

Pinnase tootmine

Ettevõte plaanib käitluskohas sõeluda kive ja pinnast (17 04 05) ning välja sõelutud pinnase kasutusele võtta. Et välja sõelutud pinnast saaks kasutada ilma keskkonnakaitseloata, tuleb veenduda, et pinnas ei sisalda ohtlikke aineid rohkem kui keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (edaspidi määrus nr 26) kehtestatud piirarvud. Keskkonnaamet on seisukohal, et pinnase saab ringlusse võetuks lugeda ainult juhul kui tõendatud on materjali keskkonnaohutus. Seega peab loa omanik kindlaks tegema ohtlike ainete sisalduse ringlusse võetavas pinnases ning tööstusmaa piirnormidele

9(22)

vastavate näitajatega pinnase ning elamumaa piirnormidele vastavate näitajatega pinnase eraldi ladustama. Pinnasest tuleb määrata järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Kui pinnase päritolu on teada ning on olemas oht, et pinnas sisaldab ka muid ohtlikke aineid, tuleb pinnases täiendavalt määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Proovid tuleb võtta igast ringlusse võetavast partiist ning pärast proovide võtmist ei ole lubatud partiisse jäätmeid lisada. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas sisaldab ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. Eraldi soovib loa andja rõhutada, et jäätmete purustamisel tekkivaid mineraalseid jäätmeid ei ole lubatud pinnasega segada.

Aherainest killustiku tootmine

Ettevõte soovib ringlusse võtta (R5m) mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmeid (01 01 02). Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil (JäätS § 15 lg 4).

Ringlussevõtu tõendamisel peab saadav materjal vastama kindlatele standarditele ja olema sertifitseeritud. Aherainest toodetud lubjakivikillustiku näol on tegemist madalamargilise killustikuga, mis sobib teatud tingimustel kasutamiseks üldehitustöödel ja tee-ehituses hüdrauliliselt seotud ja sidumata kihtide täitematerjalina. Madalamargilise killustiku täitematerjali nõuetele vastavuse tõendamine põhineb tõendamissüsteemil 2+ ning vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja –toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ (edaspidi määrus nr 74) tuleb aherainest killustikule omistada tootmisohje sertifikaat ning koostada toimivusdeklaratsioon vastavalt standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008.

Eelnevast lähtuvalt määrab loa andja keskkonnaloale L.JÄ/331742 kõrvaltingimuse, mille kohaselt loetakse aherainest toodetud killustik tootena ringlussevõetuks vaid juhul, kui killustikule on tagatud tootestandardile vastavus ning killustikule on väljastatud määruse nr 74 kohane tootmisohje sertifikaat. Jäätmetest toodetud killustik, mis ei kvalifitseeru tooteks tuleb lugeda jäätmeteks. Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt on lubatud juhul, kui on olemas kehtiv toimivusdeklaratsioon ja tootmisohje sertifikaat killustiku tootmiseks.

Kütuselisandi tootmine

Ettevõte toodab kütuselisandit. Kütuselisand on madala kütteväärtusega põlevkivi ja põlevkivi kaevandamisega kaasneva või selle koostises sisalduva lubjakivi tahke segu. Kütuselisandit toodetakse vaid siis kui selle järele on nõudlus. Nõudluseks loetakse seda, kui kütuselisandil on positiivne väärtus ning see kasutatakse ära kolme aasta jooksul alates selle tootmisest. Kütuselisandit võib tootena turule lasta ning põletada kui kütuselisand ja selle tootmine vastavad Keskkonnaministri 02.11.2015 määrusele nr 60 „Põlevkivi kaevandamis- ja rikastamisjäätmetest kütuselisandi tootmise nõuded“ (edaspidi määrus nr 60).

10(22)

Eelnevast lähtuvalt määrab loa andja keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 tingimuse, mille kohaselt on mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kütuselisandina lubatud vaid siis, kui selle tootmine vastab määrusele nr 60. Kütuselisandit, mille kvaliteedinäitajad ei vasta määruses nr 60 toodud nõuetele või mis ei leia kasutust, ei saa ringlussevõetuks lugeda ning tuleb käsitleda jäätmetena.

Kaubapõlevkivi tootmine

Ettevõte toodab kaubapõlevkivi. Loa andja määrab keskkonnaloale nr L.JÄ/331742 tingimuse, mille kohaselt on mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kaubapõlevkivina lubatud vaid siis, kui selle kvaliteedinäitajad vastavad kaubapõlevkivi standardile EVS 670:1998. Kaubapõlevkivi, mille kvaliteedinäitajad ei ole nõuetekohased, tuleb lugeda jäätmeteks.

Täitematerjali ja freesasfaldi tootmine

Ettevõte toodab mineraalsetest ehitusjäätmetest (jäätmekoodid 01 04 08, 01 04 09, 01 04 13, 10 12 08, 10 13 14, 17 01 01, 17 01 02, 17 01 07, 17 05 08,17 03 02, 17 01 03) täitematerjali. Täitematerjal loetakse ringlussevõetuks kui sellele on omistatud tootmisohje sertifikaat ja toimivusdeklaratsioon vastavalt standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008.

Aastased käitlusmahud

Keskkonnaamet märgib keskkonnaloa tabelis J3 lubatud aastase käitlusmahu vastavalt taotluses toodud tegelikule käitlusmahule. Tabelis toodud maksimaalsed käitlusmahud näitavad ettevõtte võimekust ning neid ei kanta keskkonnaloale. Ettevõte taotleb mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmetest killustiku valmistamist aastase tegeliku käitlusmahuga 250 000 tonni ning maksimaalseks käitlusmahuks on märgitud 500 000 tonni. Ettevõte on taotluse tabelis 3.2 märkinud, et mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmeid taaskasutatakse aga 500 000 tonni. Sellest tulenevalt märgib Keskkonnaamet keskkonnaloa tabelis J2 mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete aastaseks käitluskoguseks vastavalt taotluses toodud tegelikule kogusele 250 000 tonni.

3.2.2 Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamine

Lubatav tegevus

Õhukvaliteedi hindamise kord on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. LHK projektis kasutati hajumisarvutuste visualiseerimiseks ja heiteallikate koosmõju leidmiseks keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS liidest AIRVIRO. Keskkonnaamet kontrollis taotluse ja LHK projekti vastavust keskkonnaministri 09.03.2019 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning

õhukvaliteedi hindamispiirid1“.

11(22)

BRD Mineral OÜ mõjualas puuduvad teiste ettevõtete samu saasteaineid emiteerivad heiteallikad, seega on koosmõju arvutustes arvestatud ainult BRD Mineral OÜ heiteallikaid. Piirväärtuse suhtes kõrgeim arvutuslik saastetase saavutatakse peenete osakeste 24 h piirväärtuse suhtes, mis 7,401 µg/m³-ga moodustab 14,8% saasteainele kehtestatud 24 h piirväärtusest.

Määruse nr 56 § 20 lg 10 kohaselt esitatakse LHK projektis andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise. Käitise tegevusega kaasnevalt ei ole ette näha ülenormatiivset lõhnahäiringut.

Määruse nr 56 § 20 lg 11 kohaselt tuleb LHK projektis anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist. Peamise, müraallika purustus ja sorteerimissõlme, puhul on tagatud enam kui 450 m suurune vahemaa lähima eluhooneni, mis on piisav tagamaks müra piirväärtusest väiksem mürataseme päevasel ja öisel ajal. Käitise tegevusega kaasnevalt ei ole näha müra normtaseme ületamisi.

3.4 Kõrvaltingimuste seadmine

Loa andjal õigus keelduda keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg 1 p 1).

Ettevõtte käitiseks olev kinnistu ei kuulu ettevõtte omandisse, vaid kuulub ettevõtetele BRD Investment OÜ (registrikood 11909763). BRD Investment OÜ on andnud ettevõttele BRD mineral õiguse kinnistut kasutada jäätmete taaskasutamiseks keskkonnaloa kehtivuse ajal.

Loa andjal on muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et käitluskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2).

Kuivõrd loa andjal on õigus jätta keskkonnaluba andmata kui puudub käitluskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta tulenevalt HMS § 53 lg 1 p-st 4 endale õiguse tunnistada keskkonnaluba nr L.JÄ/331742 kehtetuks, kui jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb.

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata, et ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, jäätmekäitluskohaks olevate kinnistute kasutusõiguse lõppemisest, lepingu muutmisest või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama. Kui jäätmekäitluskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut jäätmekäitluskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 kehtetuks.

12(22)

3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmise taotluse kohta esitasid omapoolsed arvamused 09.10.2023 ja 17.10.2023 Kohtla-Järve Linnavalitsus (registreeritud KOTKAS 10.10.2023 numbriga DM-124133-15 ja 18.10.2023 numbriga DM-124133-17) ning 27.10.2023 käitluskoha piirinaabrid (registreeritud KOTKAS 30.10.2023 numbriga DM-124133-20).

Loa andja edastas keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmise taotluse kohta esitatud arvamused ettevõttele tutvumiseks ning nende kohta arvamuse avaldamiseks. Ettevõte esitas omapoolsed seisukohad esitatud arvamustele 26.10.2023 (registreeritud KOTKAS 27.10.2023 numbriga DM-124133-19) ja 10.11.2023 (registreeritud KOTKAS 13.11.2023 numbriga DM-124133-23).

Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja piirinaabrite ettepanekuid ja vastuväiteid on kaalutud punktides 3.5.1 ja 3.5.2.

Keskkonnaloa nr L.JÄ/331742 muutmise eelnõude kohta esitas 05.12.2023 ettepanetu BRD Mineral OÜ (registreeritud KOTKAS 06.12.2023 numbriga DM-124133-25). Eelnõude kohta esitatud arvamusi on kaalutud käesoleva peatüki alapeatükis 3.5.3.

3.5.1 Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamus

1. Kohtla-Järve Linnavalitsus palub seada linnavalitsusele laekunud kaebuste põhjal mürarikastele tegevustele (lõhkumine, rammimine, purustamine) ajaline piirang: keelata tegevus laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel ning lubada tegevus tööpäevadel kell 07-19. Samuti tuuakse välja, et tootmisalalt väljasõidu tee tuleb katta tolmuvaba kattega, et vältida teekattelt tolmu ja pori levikut väljaspoole kinnistut.

Ettevõtte arvamus: Ettevõte toob välja, et nende tegevuse käigus ei teki impulssmüra, samuti ei tegele nad lõhkamise ja rammimisega, vaid purustavad ja sõeluvad. Ettevõte selgitab, et mürakaebused ei saa olla seotud nende tegevusega. Ettevõte on elektritarbimise ja valvesüsteemide väljavõtetega tõendanud, et kaebustes toodud ajal oli ettevõte suletud. Kaebuse põhjal on varasemalt algatatud ka Terviseameti menetlus, mille tulemusel olid müratasemed normipiires. Ettevõte on seisukohal, et tegevuse ajaline piiramine mitteasjakohaste kaebuste alusel ei ole asjakohane. Ettevõte nõustub ettepanekuga katta väljasõidutee tolmuvaba kattega. Eelduslikult toimub see ettevõtte sõnul 2024 aasta jooksul. Seni teostatakse kuivade ilmadega tolmu vältimiseks tee niisutamist.

Keskkonnaameti seisukoht: Keskkonnaamet on mürahäiringu vältimiseks seadnud keskkonnaloale tingimuse, mille kohaselt ei tohi ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Loa omanik peab kaebuste korral läbi viima müra mõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada

13(22)

Keskkonnaameti ja Kohtla-Järve Linnavalitsusega.

Vastavalt korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2 seab Keskkonnaamet keskkonnaloale tingimuse, mille kohaselt on mujal kui avalikus kohas javahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Tulenevalt ettevõtte esitatud seisukohast katta väljasõidutee tolmuvaba kattega, seab Keskkonnaamet keskkonnaloale tingimuse, mille kohaselt tuleb käitluskoha väljasõidutee katta tolmuvaba kattega 2024. aasta jooksul.

2. Kohtla-Järve Linnavalitsus toob välja, et piirkonna planeeritavaks maa otstarbeks on määratud tootmis ja ärimaa ning planeeritava tegevuse elluviimiseks tuleb algatada kinnistu ja selle lähiala detailplaneering.

Ettevõtte arvamus: Ettevõte toob välja, et Sompa linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt ei muudeta maa- alade juhtotstarvet koheselt ning maaomanik saab maa-ala kasutada praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil seni, kuni ta seda soovib. Ettevõttel on plaan korrastada kinnistu eesmärgiga rajada alale tulevikus tootmismaa. Ettevõte leiab, et maasihtotstarbe muutmine planeeritava juhtotstarbe kohaselt ei ole asjakohane nii kaua, kui aheraine mägede töötlemine ja ala korrastamine ei ole lõppfaasis. Detailplaneeringu algatamine on plaanis lähiaastatel.

Keskkonnaameti seisukoht: Keskkonnaamet küsis Kohtla-Järve Linnavalitsuselt täiendavat seisukohta detailplaneeringu algatamise osas ning palus välja tuua õiguslik alus, mille alusel on detailplaneeringu algatamine kohustuslik ning millise aja jooksul peab ettevõte detailplaneeringu algatama. Vastust palusime kuupäevaks 17.11.2023. Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole oma arvamust Keskkonnaametile esitanud.

KeÜS § 55 kohaselt, kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist.

Arvestades asjaolu, et kohalik omavalitsus ei ole Keskkonnaametile esitanud andmeid detailplaneeringu kehtestamise õigusliku aluse ning detailplaneeringu kehtestamise aja kohta, ei ole Keskkonnaametil alust jätta keskkonnaluba andmata või määrata keskkonnaloa kehtivusajale ajalist piirangut. Samuti on Kohtla-Järve linna, Sompa linnaosa üldplaneeringu punktis 3.1 välja toodud, et: „Praegust maa-alade juhtotstarvet ei muudeta koheselt, maaomanik saab maa-ala kasutada praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil seni, kuni ta seda soovib“. Ettevõttel tuleb detailplaneeringu algatamise vajadus kohaliku omavalitsusega koostöös välja selgitada.

3. Kohtla-Järve Linnavalitsus toob välja, et kinnistul paiknevad aherainemäed on A kategooria jäätmehoidlad vastavalt AS MAVES tööle nr 11093 „Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine. I etapp“ ning nende seisundi ohtlikkuse hinnanguks on vaja läbi viia täiendavad uuringud ning mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete töötlemisel tuleb hinnata keskkonnamõju.

14(22)

Ettevõtte arvamus: Ettevõte toob välja, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt viidatud töö puhul on tegemist esialgse hinnanguga ettevaatusprintsiibist lähtudes. Viidatud dokumendis on selgelt öeldud, et jäätmehoidla kvalifitseerus A kategooria hoidlaks ettevaatusprintsiibist lähtudes. Eelpoolloetletud riskihinnangu alusel A-kategooria ohtlikkusega kaevandamisjäätmehoidlate osas võib olukord muutuda, kui kaevandamisjäätmete II etapi uuringu tulemused näitavad hoidlas olevas pinnases ohtlike ainete esinemist allpool vastavaid piirarve ning ladestust ohtlike ainete väljapoole kandumiseks liikumisteede puudumist. Põlenud kaevandamisjäätmehoidlad (või osa neist) saab sel juhul klassifitseerida B-kategooria ohtlikkusega kaevandamisjäätmehoidlaks.

Vastavalt edasistele uuringutele 2012 „Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine. II etapp“ on välja toodud, et kaevandamisjäätmete hoidlate esialgses riskihinnangus A-kategooria ohtlikkusega hoidlateks liigitatud Sompa aheraineladestuse puistangud nr 1, 2, 3 ja 4 on Sompa aladel läbiviidud uuringute põhjal B- kategooria ohtlikkusega kaevandamisjäätmehoidlad.

Ala on veel täiendavalt uuritud 2019-2020 „Suletud kaevandamishoidlate seisukorra hindamine“ milles on öeldud, et „Sompa 4 aladel 16‒17 jaanuar 2020 läbi viidud täiendavad pinnase temperatuuri kontaktmõõtmised ka ̈sitermokaamera ja ̈rgi kõige soojemates kohtades, drooni abil piiritletud kohtades temperatuurianomaaliaid ei leidnud.“

Keskkonnaameti seisukoht: Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete puhul ei ole tegemist ohtlike jäätmetega

jäätmeseaduse mõistes. JäätS § 352 lõike 1 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Määramata ajaks loetakse A-kategooria jäätmehoidlates ning

JäätS §-s 421 nimetatud kaevandamisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates. Jäätmehoidlale A-kategooria määramise tingimused on toodud sama paragrahvi lõikes 5.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine ettevõtte käitluskohas JäätS § 352 lõikes 5 toodud tingimusi. Samuti ei taotle ettevõte luba jäätmehoidla käitamiseks vaid jäätmete taaskasutamiseks. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Ettevõtte kavandatava tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kuna ettevõte jätkab samas jäätmekäitluskohas sarnaste jäätmekäitlustoimingutega ning käitises ei põletada ega töödelda keemiliselt ööpäevas üle 100 tonni tavajäätmeid (KeHJS § 6 lg 2 p 11 § 61 lg 3 ja 5, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 10 p 1). Keskkonnaamet on ettevõtte käitluskohale andnud keskkonnamõju eelhinnangu sarnasteks tegevusteks 12.09.2013, mille põhjal ei ole näha olulise keskkonnamõju tekkimist. Sellest tulenevalt ei algata Keskkonnaamet mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete taaskasutamiseks keskkonnamõju hindamist.

15(22)

3.5.2 Piirinaabrite arvamus

Piirinaabrite arvamus on toodud alljärgnevalt välja punktide kaupa ja muutmata kujul. Ettevõte esitas oma seisukoha piirinaabrite arvamusele ühe tervikliku tekstina.

1. Palun loa taotluses tuua välja tegevuskava, millises järjekorras, millist aherainemäge plaanitakse ümber töödelda. Loa taotluses on viidatud tegevusele, mis toimub nii öelda kinnistu Ereda 43 suhtes teisel pool raudteed. Tegelikkuses plaanitakse aga järgmisena hakata laiali vedama ja ümber töötlema kinnistu Ereda 43 lähedal asuvat aherainepuistangut nr 4. 2. Palume täiendada jäätmekäitluskoha asendiplaani ning tuua välja puistangud numbritena, samuti kuhu plaanitakse ladestada põlevkivipuistangud. 3. Palume antud tegevuste puhul arvestada sellega, et kuna tootmismaa läheduses asuvad olemasolevad eluhooned, siis et vältida antud tegevusega kaasnevat negatiivset mõju (müra, tolm, õhusaaste jne) kavandada tootmisala ümber kõrghaljastusega, taraga või jätta elamute poolne puistangu külg vms vöönd, mis takistaks negatiivse mõju edasikandumist.

Ettevõtte arvamus punktidele 1, 2 ja 3 Ettevõte esitas kaardi aherainepuistangute numeratsiooniga (registreeritud KOTKAS 13.11.2023 numbriga DM-124133-23) ning selgitab, et killustiku tootmiseks sobivad puistangud numbritega 4 ja 5. Puistangute 1, 2 ja 3 materjal killustiku tootmiseks ei sobi.

Ettevõte toodab juba mõnda aega killustikku aherainest, mis pärineb puistangust nr 4 ning kinnitab, et puuduvad igasugused viited puistangu nr 4 põlemisele või muule ohule. Ettevõtte lõppeesmärk on korrastada kinnistu, pidades silmas Kohtla-Järve üldplaneeringuga sätestatud eesmärke, tootmismaa maasihtotstarbe tingimustele vastavalt kasutatavaks maa- alaks. Ettevõte liigub seda eesmärki silmas pidades aheraine käitlemisel tootmise südamest kinnistu piiride poole, väärindades olemasolevat materjali ja korrastades ala. Aheraine puistangu nr 4 seljandik jääb kuni viimase hetkeni eraldama tootmisterritooriumi ümbritsevast keskkonnast. Puistangute ja kinnistu piiri vahele jääb roheala, millel kasvab looduslik lehtpuumets ning tasapisi hakkavad suuremaks saama ka okaspuud. Suvisel ajal varjab mets pea täielikult vaate aheraine puistangule nr 4. Lisapuude istutamine alale ei ole otstarbekohane, kuivõrd okaspuud kasvavad aeglaselt ja enne saab aheraine mägi käideldud, kui puud suureks

16(22)

kasvada jõuavad. Ettevõte toob välja, et müra ja tolmu mõju on hinnatud keskkonnakaitseloa õhuosa modelleerimise käigus.

Keskkonnaameti seisukoht punktidele 1, 2, ja 3 Keskkonnaamet peab põhjendatuks määrata, et aherainepuistangu nr 4 seljandik peab jääma viimase hetkeni alles, et vältida häiringuid lähedalasuvatele kinnistutele. Juhul kui aherainepuistang töödeldakse ümber ning ettevõtte jätkab jäätmete purustamise ja sõelumisega, peab ettevõtte rajama kinnistu piiridele, kus on lähedalasuvad elamud, müravalli või võtma kasutusele muu sobiva meetme häiringute tekke vältimiseks ja kooskõlastama selle eelnevalt Keskkonnaametiga.

Ettevõttel ei ole lubatud ladestada põlevkivipuistanguid. Ettevõtte ammutab olemasolevatest aherainemägedest aherainet ning suunab selle koheselt tootmisse. Ettevõte taotleb jäätmete ringlussevõttu, see tähendab, et jäätmetest toodetakse toode ning see ei ole enam jääde. Juhul kui ringlussevõetavad jäätmed ei vasta toote nõuetele, tuleb need lugeda jäätmeteks ning anda üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete ladustamine peale aheraine mäest välja võtmist ei ole keskkonnaloa alusel lubatud

Keskkonnaamet on käesoleva korralduse peatükis 3.2.1.3 seadnud keskkonnaloale tingimused müra ja tolmuhäiringu vältimiseks.

4. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus hindas Kliimaministeeriumi tellimusel suletud kaevandamis jäätme hoidlate keskkonnaseisundit, inventeerides ka Sompa põlevkivikaevanduste vanu aherainepuistanguid. Kliimaministeerium näeb ette teostada aherainepuistangute korrapäraseid ülevaatusi, et hinnata puistangutes toimuvaid muutusi, kas mõni puistang võiks põhjustada ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Eelmine inventuur tehti aastatel 2011-2012. Kuna uuring on juba üle 10 aasta vana, siis oleks mõistlik enne keskkonnaloa muutmist läbi viia uuring, eriti puistangute puhul, mis asuvad elamutele kõige lähemal.

Keskkonnaameti seisukoht Kliimaministeeriumi tellimusel on OÜ Eesti Keskkonnauuringute keskus teinud uue inventuuri 2021. aastal ja hindas suletud kaevandamisjäätmehoidlate keskkonnaseisundit, mille kohaselt pole seisund 2011-2012. aastal läbiviidud uuringuga võrreldes halvenenud. Uuring "Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra hindamine" on kättesaadav Kliimaministeeriumi kodulehel.

5. Palun loa muutmise taotluse läbivaatamisel võtta arvesse ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ ja AS Maves poolt teostatud puistangute temperatuuri mõõtmise uuringuid ja aruandeid sh 2019 aastal Tartu Ülikooli poolt teostatud puistangute temperatuuri mõõtmised drooniga. Viimases uuringus on välja toodud, et neljast mäest osutus termiliselt kõige aktiivsemaks mägi nr 4. Selle mäe järsematel külgedel ida- ja lääneküljel on mitu kuni +10 kraadise temperatuurianomaaliaga suuremat piirkonda ja mäe lael on lisaks mõned soojema lõõrid.

17(22)

Ettevõtte arvamus Piirinaabrid on viidanud oma arvamuses Suletud kaevandusjäätmete hoidlate seisukorra hindamine (KUK), 2020, kus on sõnaselgelt kirjas, et tegemist on ülevaatlike droonifotodega, millel nähtuvad anomaaliad ei ole leidnud kinnitust hilisema paikvaatluste käigus tehtud mõõtmistega. Paikvaatluse käigus tehtud järeldust toetab ilmateenistuse andmebaasist leitav info, mille kohaselt esines alal üle -6 kraadi ulatuvaid külmakraade viimati 10. ja 11. detsembri öösel, millele järgnes soojaperiood, kus õhutemperatuur tõusis kohati kuni +7 soojakraadini. Ilm läks uuesti külmemaks alates 26. detsembrist, samas külmakraadid keskmiselt ei ületanud – 2 kraadi. Droonifotode tegemise ajal (28. detsember) jäi temperatuur vahemikku -3 kraadi kuni -2,3 kraadi. Droonifotode kohaselt on mõõdetud temperatuurid -15 C⁰ kuni -6,2 C⁰. On ütlematagi selge, et ühegi põlemistunnustega mäe temperatuur ei saa olla kolm kuni viis korda madalam üldisest õhutemperatuurist. Aheraine mägede isesüttimise teema on olnud aktuaalne 60-80ndatel aastatel. Probleemiks peeti nii tootmistehnoloogiat kui ladustamisviisi (aherainet ladustati kõrgetes koonusekujulistes mägedes). Peale seda kui hakati aherainet ladustama lamepuistangutena, ei ole ühtegi põlengut aset leidnud. Selliseid puistanguid ei ole peetud isegi uurimisväärilisteks. Ka põlevkivi puistanguid ei peeta ohtlikeks, nii näiteks ladustavad Enefit Power, Kiviõli Keemiatööstus ja VKG miljoneid tonne põlevkivi ja seda lausa linnades (Kiviõli, Kohtla-Järve). BRD Mineral OÜ poolt toodetava põlevkivi kütteväärtus võrreldes eelnimetatud ettevõtete poolt ladustatava materjaliga on madalam ning niiskussisaldus suurem. Seega peaks igasugune oht puuduma.

Keskkonnaameti seisukoht Keskkonnaametile jääb selgusetuks, millisele uuringule on viidatud ning kust see on kättesaadav. Keskkonnaamet nõustub, et drooniga mõõdetud temperatuurid võivad olla ebatäpsed, arvestades mõõtmise kõrgust, tuulekiirust jm. Samuti ei pruugi täpsed olla ilmateenistuse ajaloolised andmed konkreetses piirkonnas. Tulenevalt asjaolust, et aherainepuistangute isesüttimine ei ole välistatud, peab Keskkonnaamet põhjendatuks määrata keskkonnaloale tingimuse, mille kohaselt peab ettevõte iga kolme kuu tagant mõõtma läbikaevatavate puistangute temperatuuri. Juhul kui esineb välistemperatuurist oluliselt kõrgema temperatuuriga alasid, tuleb aheraine ammutamine konkreetsest mäest koheselt lõpetada ning tagada, et ei tekiks aheraine süttimist.

6. Käesoleva loa muutmise taotlusega taotleb ettevõte luba aherainest (jäätmed koodiga 01 01 10) kaubapõlevkivi tootmiseks. Millised täiendavaid tegevusi tootmine kaasa toob ning kas on uuritud ja teada selle tegevuse mõju keskkonnale ja inimese tervisele?

Ettevõtte arvamus Aheraine koosneb paekivist ja põlevkivist. Aherainest killustiku tootmisel eraldatakse paekivi ja põlevkivi, paekivi purustatakse ja sõelutakse fraktsioonidesse. Põlevkivi on kaasuv produkt. Taotletava loaga soovib ettevõte anda sellele nii või teisiti tootmise käigus tekkivale kõrvalproduktile kaubandusliku põlevkivi väljundi, mis suurendab kordades selle materjali majanduslikku käivet. Sellest tulenevalt ei too jäätmeloa muutmine kaasa sisulisi muutusi senises ettevõtte tegevuses, kuid ilmselgelt aitab kaasa materjali efektiivsemale realiseerimisele.

18(22)

Keskkonnaameti seisukoht Ettevõte on taotletava tegevuse kirjelduses välja toonud kaubapõlevkivi tootmise. Kaubapõlevkivi tootmine on sarnane aherainest killustiku tootmisele, kus aherainest eraldatakse põlevkivi, mis sobib uuesti turustamiseks, ehk kaubapõlevkivi. Kaubapõlevkivi eraldamine aherainest toimub sõelumise teel, millega võib kaasneda müra ja tolmu teke. Keskkonnaamet on käesoleva korralduse peatükis 3.2.1.3 seadnud keskkonnaloale tingimused müra ja tolmuhäiringu vältimiseks.

7. Vajalik on jäätmelubades põhjalikumalt käsitleda aherainest killustiku tootmise sõelumisjäägina tekkinud põlevkivipuistangute ladestamise asjaolusid ja tingimusi ning korraldada kaevandamisjäätmekava põhine kontrollmehhanism nii aherainepuistanguid läbikaevandavatel ettevõtete (oluline sõelumisjäägina tekkinud peenpõlevkivi osas) ja ka vanadel aherainepuistangutel millede osas kehtivat kaevandamisluba enam pole. Aherainepuistangute läbikaevamisel ladestatud põlevkivipuistangutest jäätmed (jäätmehoidlad). Taolised põlevkivipuistangud on tänaseks märkimisväärselt suured, neil on potentsiaalne oht süttida hooletuse või isesüttimise läbi.

Ettevõtte arvamus iseüttimise kohta on toodud käesoleva peatüki punktis 5.

Keskkonnaameti seisukoht Vastavalt Maapõueseaduse § 50 lõikele 6 lisatakse kaevandamisjäätmekava kaevandamisloa taotlusle, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. JäätS § 421 lõike 3 kohaselt esitatakse kaevandamisjäätmekava kui jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba või jäätmed tekivad uuringu või kaevandamise käigus. Ettevõte ei taotle kaevandamisluba, ega vii läbi uuringuid ning samuti ei tegele jäätmehoidla käitamisega. Ettevõte taotleb keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks ning saasteainete väljutamiseks välisõhku. Sellest tulenevalt ei ole ettevõttel kohustust esitada Keskkonnaametile kaevandamisjäätmekava. Isesüttimise vältimiseks on Keskkonnaamet määranud keskkonnaloale tingimuse (vt käesoleva peatüki punkti 5).

8. Loa taotluses on märgitud, et tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud on varasemalt põhjalikult uuritud ja eelneva loamenetluse raames läbi analüüsitud. Keskkonnakaitseloa muutmise taotluse alusel loasse viidavad muudatused on formaalset laadi ning loa muutmise tulemusena ei muutu olemasolev tootmisprotsess. Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016 – 2030 on aga kirjas, et aheraineladestute läbitöötamisel tekkiva põlevkivi taaskasutamine on seni olnud vähene. Selle jäätmeliigi taaskasutusvõimalused vajavad veel täpsemaid uuringuid ning koostööd töötlejate (käitlejate), teadusasutuste ning õigusloomega tegelejate vahel. Siis leian, et see väide, et tegevusega kaasnevat keskkonnamõju on varasemalt põhjalikult uuritud ei vasta tõele.

Ettevõtte arvamus Ettevõttele on väljastatud jäätmekäitlusluba aherainest killustiku tootmiseks 2014. aastal. Jäätmeloa muutmine ei too kaasa sisulisi muutusi senises ettevõtte tegevuses , kuid ilmselgelt

19(22)

aitab kaasa materjali efektiivsemale realiseerimisele.

Keskkonnaameti seisukoht Keskkonnaamet on ettevõtte taotletavale tegevusele andnud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu 12.09.2013 (vt korralduse peatükk 3.1) ja on leidnud, et kavandatava tegevusega ei kaasne selle nõuetekohasel (järgitakse kõiki ohutus- ja keskkonnakaitsenõudeid) elluviimisel olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas või seada ohtu inimeste tervisele ja varale. Ettevõte jätkab käitluskohas samade tegevustega. Muutmise taotlusega soovitakse täpsustada käitlusviise ja koguseid ning pikendada keskkonnaloa kehtivusaega.

Keskkonnaamet nõustub, et aheraineladestute läbitöötamisel tekkiva põlevkivi taaskasutamisvõimalusi võib olla vähe uuritud ning selliste jäätmete taaskasutamiseks võib olla lisaks ettevõtte taotletavale tegevusele veel erinevaid võimalusi. Käesoleval hetkel taaskasutab ettevõte aherainet sellest killustiku tootmise läbi ning toodab kaubapõlevkivi ja kütuselisandit. Killustiku, kütuselisandi ja kaubapõlevkivi kasutamisel tekkivad võimalikud mõjud, tekivad eelduslikult nende kasutamisel ja seega väljaspool käitluskohta.

9. Loa taotluses punkt „Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid“ - tootmistegevusega kaasneb teatav müra ning tolmu tekke võimalus. Kagutuule puhul võib vaikne müra kostuda loodes asuva elamurajoonini. Nii tolmu kui ka potentsiaalse müra vähendamiseks on rajatud tootmisliin aherainemägede vahele. Tolmu teket vähendab niisutamine. Kui aga hakatakse ümber töötlema puistangut 4, siis antud tegurid ei vähenda puistangu nr 4 laiali vedamisel kaasnevat tolmu ja müra teket. Tootmistegevusel palume arvestada ka tuulesuunaga, kui tuulesuund on äärnevate kinnistute poole, siis seada tegevusele piirangud.

Ettevõtte arvamus on toodud käesoleva peatüki punktis 3.

Keskkonnaameti seisukoht Keskkonnaamet on käesoleva korralduse peatükis 3.2.1.3 seadnud keskkonnaloale tingimused müra ja tolmuhäiringu vältimiseks. Keskkonnaamet seadis keskkonnaloale nõude, mille kohaselt peab ettevõte jäätmete purustamisel ja sõelumisel arvestama tuulesuunaga.

10. Palume hinnata vajadust antud tegevusega kaasneva välisõhus saasteainete määramiseks ja analüüsimiseks, kuna taotletav tegevus võib kaasa tuua saasteainete eraldumise määral (juhul, kui puistangute sees, mida plaanitakse ümber töödelda, toimub veel põlemisprotsess), mis võib ümbritsevat keskkonda oluliselt kahjustada. Kas seda ohtu on hinnatud, arvestades elumajade lähedust antud tegevusele?

Keskkonnaameti seisukoht Ettevõte taotleb keskkonnaloale õhu eriosa lisamist saasteainete väljutamiseks paiksest heiteallikast. Ettevõtte tegevuses paisatakse välisõhku põhiliselt tolmu. Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud keskkonnaloaloa taotluse õhu eriosas. Sellest tulenevalt on ettevõtte tegevuse käigus välisõhku paisatavad saasteained kontrollitavad.

20(22)

Käesoleval hetkel ei ole tõendatud, et aherainepuistangute sees toimuks isepõlemine. Sellest tulenevalt ei paisku välisõhku eelduslikult selliseid saasteaineid, mis on seotud aheraine põlemisega.

11. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ uuringus „Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra hindamine“ on kirjas, et soovitatav on teha drooniga termoseiret mittepõlenud aherainepuistangutel uuringupõhiselt, näiteks mitu korda aastas eri aegadel, et leida püsivad termoanomaalsed alad (seda ka põlemata aherainepuistangutel). Kas sellised maasisest soojust nn „väljahingavad“ vööndid võivad põhjustada ka mittepõlenud aherainepuistangute isesüttimist, vajab juba detailsemat uurimist.

Ettevõtte arvamus ja Keskkonnaameti seisukoht sarnasele küsimusele on toodud käesoleva peatüki punkti 5 all.

3.5.3. Eelnõude kohta esitatud arvamused

BRD Mineral OÜ tõi oma 05.12.2023 saadetud kirjas välja, et eelnõudes toodud täitematerjali ja kaubapõlevkivi aastane tootmismaht on vahetusse läinud ning palub andmed muuta vastavalt taotlusele. Keskkonnaamet nõustub ettevõtte ettepanekuga ning parandab ekslikult vahetusse läinud aastased käitlusmahud vastavalt taotlusele. Ettevõte toodab jäätmetest täitematerjali kuni 21 000 tonni aastas ning kaubapõlevkivi kuni 250 000 tonni aastas.

3.6 Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima atmosfääriõhu kaitse seaduses, jäätmeseaduses, veeseaduses, maapõueseaduses ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et kõiki seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“.

21(22)

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

Lisad:

1. Keskkonnaluba 2. LHK projekt 3. LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Plokkskeem.pdf 4. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. -

asukoht.jpeg 5. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas

kui 1:5000 mõõtkavas - asendiplaan.jpeg 6. Jäätmekäitluskoha plaan

22(22)

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.JÄ/331742

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi BRD Mineral OÜ

Registrikood / Isikukood 11156774

Tegevuskoha andmed

Nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht

Aadress Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 32220:006:0010

Territoriaalkood EHAK 0747

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Ereda tn 37 (32220:006:0010).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

18.12.2023

Lõppemise kuupäev

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht

Keskkonnaregistrikood JKK4400150

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa, Ereda tn 37 2747451 32220:006:0010 X: 6580847, Y: 686298

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 250 000 250 000 250 000 R12s

250 000 R5m

01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m

1 000 R12s

01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

500 500 500 500 R5m

500 R12s

02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 1 000 1 000 1 000

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 500 500 500

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

500 500 500

10 01 01 - Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed)

500 500 500

10 01 03 - Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk 500 500 500

10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) 500 500 500 500 R5m

500 R12s

10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete 500 500 500 500 R5m

500 R12s

2/9

15 01 03 - Puitpakendid 200 200 200

17 01 01 - Betoon 5 000 5 000 5 000 5 000 R5m

5 000 R12s

17 01 02 - Tellised 3 000 3 000 3 000 3 000 R5m

3 000 R12s

17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 7 000 7 000 7 000 7 000 R5m

7 000 R12s

17 02 01 - Puit 1 000 1 000 1 000

17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 2 000 2 000 2 000 2 000 R5m

2 000 R12s

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 5 000 5 000 5 000 5 000 R5m

5 000 R12s

17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m

1 000 R12s

17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 500 500 500 500 R5m

500 R12s

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 3/9

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Killustiku tootmine aherainest

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Killustiku tootmisel juhitakse aheraine konveierliinil rootorpurustisse, sealt edasi transporditakse materjal konveierliinil sõeladesse, eraldatakse fraktsioonid ja ladustatakse fraktsiooniti. Sõelumine toimub erinevate tasanditena suuremast fraktsioonist väiksemani, eraldades erinevad fraktsioonid. Ettevõttel on aherainest killustiku tootmiseks vastavalt hindamissüsteemile 2+ ja harmoniseeritud standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 omistatud tootmisohje sertifikaat ja toimivusdeklaratsioon. Killustiku tootmise ülejäägist toodetakse kütuselisandit.

250 000

2. Kütuselisandi tootmine

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Killustiku tootmisel jääb sisse peale eelsõelumist teatud määral suuremaid põlevkivi tükke kui 30 mm, mis liiguvad koos lubjakiviga purustisse. Kuna põlevkivi on pehme, siis laguneb see purustamise käigus ning eraldatakse sõelumise teel (peenmaterjali fraktsioon 0-4 mm). Kütuselisand sisaldab nii põlevkivi kui lubjakivi. Kütuselisand vastab nõuetele, kui ta energiasisaldus on vähemlt 1MJ/kg. Mida suurem on põlevkivi osakaal segus, seda kõrgem on kütteväärtus. Ettevõtte kütuselisandi keskmine kütteväärtus on 3-3,5 MJ/kg.

100 000

3. Täitematerjali ja freesasfaldi tootmine

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Ettevõte toodab mineraalsetest jäätmetest (jäätmekoodid 01 04 08, 01 04 09, 01 04 13, 10 12 08, 10 13 14, 17 01 01, 17 01 02, 17 01 07, 17 05 08, 17 01 03) täitematerjali. Mineraalsed jäätmed purustatakse ja vajadusel sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. Ettevõte on jäätmetest toodetud killustikule omistanud tootmisohje sertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni vastavalt hindamissüsteemile 4 ja harmoniseeritud standardile EVS EN 13242:2006+A1:2008.

Ettevõte võtab vastu freesasfalti (17 03 02) ning toodab täitematerjali. Freesasfaldi tootmine toimub sarnaselt täitematerjalide tootmisele ning vastab standardile 13242:2006+A1:2008. Freesasfaldi puhul on tegemist tee mõistes kõige ülemise pinna täitematerjaliga, mida saab kasutada erateede ja platside ehituses.

21 000

4. Kaubapõlevkivi tootmine

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Kaubapõlevkivi tootmise tehnoloogiline skeem on osa aherainest killustiku tootmise tehnoloogilisest skeemist. Aheraine väljatakse aheraine puistangust frontaallaaduriga ning transporditakse tootmisüksusesse, kus laaditakse aheraine sööturisse, transportöörkonveier transpordib materjali edasi eelsõelale. Konveierliinilt liigub aheraine eelsõelale, mis eraldab aherainest peenema fraktsiooni 0-30 mm peenpõlevkivi ehk kaubapõlevkivi. Ettevõtte toodetav kaubapõlevkivi kütteväärtus jääb analüüside kohaselt vahemikku 6-8 MJ/kg.

250 000

5. Pinnase tootmine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Pinnast toodetakse jäätmekoodi 17 05 04 sõelumise teel. Jäätmekoodi 17 05 04 sõelumisel eraldatakse fraktsioon 0-20 pinnasena, mida kasutatakse haljastuses ja maapinna planeerimisel. Ülejäävat materjali kasutatakse jäätmekillustiku tootmiseks.

5 000

J4. Jäätmete ladustamine 4/9

J4. Jäätmete ladustamine

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele

Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

5 ja 6 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247

Ladustamine käitluskoha territooriumil lahtiselt maas

Kuni pool aastat 500 1 000 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei

01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed Ei

01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07*

Ei

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

Ei

17 01 01 - Betoon Ei

10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete Ei

5 ja 6 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247

Ladustamine käitluskoha territooriumil lahtiselt maas

Kuni pool aastat 200 400 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07*

Ei

17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*

Ei

17 01 02 - Tellised Ei

17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted Ei

5 ja 6 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247

Ladustamine käitluskoha territooriumil lahtiselt maas

Kuni pool aastat 100 200 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01*

Ei

5 ja 6 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247

Ladustamine käitluskoha territooriumil lahtiselt maas

Kuni pool aastat 250 500 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) Ei

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed Ei

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

Ei

17 02 01 - Puit Ei

15 01 03 - Puitpakendid Ei

5 ja 6 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247

Ladustamine mahutis

Suunatakse teistele ettevõtetele koheselt

10 20 10 01 01 - Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed)

Ei

10 01 03 - Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk Ei

Seotud failid

5/9

Failid Lisa 1: BRD_Mineral_OU_jaatmekaitluskoha_asendiplaan.png

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Jäätmete käitlemine

Jäätmete ladustamisel, sortimisel, sõelumisel, purustamisel ja transportimisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimine, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Tolmu- ja mürarikaste toimingute tegemisel (purustamine ja sõelumine) tuleb arvestada tuulesuunaga, et vältida häiringute teket lähedalasuvatele kinnistutele. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral. Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti ja Kohtla-Järve Linnavalitsusega.

Vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2 on mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Aherainepuistangu nr 4 seljandik peab alles jääma viimase hetkeni. Juhul kui aherainepuistang töödeldakse ümber ning ettevõtte jätkab jäätmete purustamise ja sõelumisega, peab ettevõtte rajama kinnistu piiridele, kus on lähedalasuvad elamud, müravalli või võtma kasutusele muu sobiva meetme häiringute tekke vältimiseks ja kooskõlastama selle eelnevalt Keskkonnaametiga.

Pidevalt

Väljasõidutee katmine tolmuvaba kattega

Käitluskoha väljasõidutee tuleb katta tolmuvaba kattega 2024. aasta jooksul.

Aheraine ammutamine

Aherainemägede isepõlemise vältimiseks peab ettevõte iga kolme kuu tagant mõõtma läbikaevatavate puistangute temperatuuri. Juhul kui esineb välistemperatuurist oluliselt kõrgema temperatuuriga alasid, tuleb aheraine ammutamine konkreetsest mäest koheselt lõpetada ning tagada, et ei tekiks aheraine süttimist.

Iga kolme kuu tagant

Jäätmete ladustamise finantstagatis

Keskkonnaametil on õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantsgarantii summat jäätmekäitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloale jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma jäätmekäitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantsgarantii osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantsgarantii tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.

Vajadusel

Jäätmete ladustamise finantstagatise arvutustabeli esitamine

Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

Iga kolme aasta tagant

Killustiku tootmine aherainest

Aherainest toodetud killustik loetakse tootena ringlussevõetuks vaid juhul, kui killustikule on tagatud tootestandardile vastavus ning killustikule on väljastatud määruse nr 74 kohane tootmisohje sertifikaat. Jäätmetest toodetud killustik, mis ei kvalifitseeru tooteks tuleb lugeda jäätmeteks. Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt on lubatud juhul, kui on olemas kehtiv toimivusdeklaratsioon ja tootmisohje sertifikaat killustiku tootmiseks.

Pidevalt

Täitematerjali ja freesasfaldi tootmine

Täitematerjal ja freesasfalt loetakse ringlussevõetuks siis, kui sellele on omistatud määruse nr 74 kohane tootmisohje sertifikaat ja toimivusdeklaratsioon vastavalt standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Täitematerjal ja freesasfalt, mis ei kvalifitseeru tooteks tuleb lugeda jäätmeteks ning anda üle jäätmekäitlejale.

Pidevalt

Pinnase tootmine Pinnase saab ringlusse võetuks lugeda ainult juhul kui on tõendatud, et ohtlike ainete sisaldus ringlusse võetavas pinnases ei ületa tööstusmaale kehtestatud piirnorme. Proovid tuleb võtta igast ringlusse võetavast partiist ning pärast proovide võtmist ei ole lubatud partiisse jäätmeid lisada. Pinnasest tuleb määrata järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Kui pinnase päritolu on teada ning on olemas oht, et pinnas sisaldab ka muid ohtlikke aineid, tuleb pinnases täiendavalt määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas sisaldab ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. Jäätmete purustamisel tekkivaid mineraalseid jäätmeid ei ole lubatud pinnasega segada.

Pidevalt

Kütuselisandi tootmine

Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kütuselisandina on lubatud vaid siis, kui selle tootmine vastab määrusele nr 60. Kütuselisandit, mille kvaliteedinäitajad ei vasta määruses nr 60 toodud nõuetele või mis ei leia kasutust, ei saa ringlussevõetuks lugeda ning tuleb käsitleda jäätmetena.

Pidevalt

6/9

Kaubapõlevkivi tootmine

Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kaubapõlevkivina on lubatud vaid siis, kui selle kvaliteedinäitajad vastavad standardile EVS 670:1998. Kaubapõlevkivi, mille kvaliteedinäitajad ei ole nõuetekohased, tuleb lugeda jäätmeteks.

Pidevalt

Jäätmekäitluskoha kasutusõigus

Loa omaja on kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, jäätmekäitluskohaks olevate kinnistute kasutusõiguse lõppemisest, lepingu muutmisest või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama.

Loa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lepingu lõppemisel keskkonnaluba vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks.

Jäätmekäitluskohaks olevate kinnistute kasutusõiguse muutumisel

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Jäätmekäitluse lõpetamine

Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või teiste isikute poolt

Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud tegevuskohas

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08122 - Killustiku tootmine 38321 - Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine

7/9

Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³

Diislikütus 150

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Jah

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011745 P1 Purustus ja sorteerimissõlm X: 6580505, Y: 686485

X: 6580532, Y: 686513 HEIT0011746 M1 Vedelkütuse mahuti X: 6580655, Y: 686402 HEIT0011747 P2 Puidujäätmete ja tuha käitlemine X: 6580806, Y: 686296

X: 6580845, Y: 686334

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2023 0.002 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2023 10.34 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 3.794 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 2.956 t

8/9

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik Purustus ja sorteerimissõlm (P1) HEIT0011745 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.492 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.184 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.145 g/s

Puidujäätmete ja tuha käitlemine (P2) HEIT0011747 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.01 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s

Vedelkütuse mahuti (M1) HEIT0011746 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.114 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 2: LHK projekt.pdf

LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Plokkskeem.pdf Lisa 3: Plokkskeem.pdf

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - asukoht.jpeg Lisa 4: asukoht.jpeg

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - asendiplaan.jpeg Lisa 5: asendiplaan.jpeg

9/9

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

LHK projekti koostaja

Nimi Hendrikson & Ko OÜ

Registrikood/isikukood 10269950

Postiaadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 9, 51004

Telefon 7409 800

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

1/15

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

1. Atmosfääriõhu kaitse seadus 2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" 3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" 4. Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid" 5.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid" 6.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" 7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed" 8.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi" 9.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles 10.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing 11.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools- calculating-emissions/crushed-stone-processing.html) 12.Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse andmed interneti lehelt (seisuga 26.06.2023, Jõhvi meteoroloogiajaam): http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul 13.Air pollutant emissions from stationary installations using bioenergy in the Netherlands, BOLK Phase 2. Netherlands Environmental Assessment Agency/Planbureau voor de Leefomgeving (PBL). November 2009. (link seisuga 26.06.2023: https://www.rivm.nl/bibliotheek/digitaaldepot/BOLK_II_biomass_Final-Version.pdf)

Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Plokkskeem.pdf

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Esitatud lähteandmed pärinevad ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest. Purustus- ja sorteerimissõlme läbiv materjali kogus on kuni 526000 t/a. Puidujäätmeid käideldakse (ladustatakse) kokku kuni 3200 t/a. Tuhka käideldakse (ladustatakse) kuni 1000 t/a. Käitise liikuvtehnika tankimiseks on kasutusel üks tanklat, mille mahuti suurus on 3 m3. Liikurmasinate tankimiseks kasutatakse aastas kuni 150 m3 diiselkütust.)

Käitise asukoha kirjeldus

2/15

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Ettevõtte tootmisterritoorium asub aadressil Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond (katastriüksuse tunnus 32220:006:0010, 85% jäätmehoidlamaa ja 15 % ühiskondlike ehitiste ma).

Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas.

Lisa 2: asukoht.jpeg

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 3: asendiplaan.jpeg

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Tootmisterritoorium on vahetult ümbritsetud maatulundusmaade, tootmismaadega, elamumaaga, sihtotstarbeta maaga ja transpordimaadega. Lähim elamu (Ereda tn 43, katastri tunnus 32220:006:0013) paikneb 28 m kaugusel käitise territooriumist lääne suunas, purustus-sorteerimissõlmest (heiteallikas P1) ca 480m kaugusel lääne suunas suunas ning puitujäätmete ladustamise alalt (heiteallikas P2) ca 430 m kaugusel edela suunas. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardil esitatud andmete kohaselt ei paikne tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses (kuni 500 m kaugusele käitisest) Natura 2000 alasid. Lähimad kaitsealune liik on Formica sp. (kuklane (liigini määramata), mis asub 200 m loodes (KLO9200998) ja 491 m loodes (KLO9200999). Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel jääb käitise mõjualasse üks ehitismälestis - Sompa kaevanduse hoone, 1946-1948 (registrinumber: 13887). Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 60…73 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.

Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)

3/15

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Ülevaade saasteainete heitkoguste arvutamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis "brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_04072023.pdf".

4/15

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Purustus ja sorteerimissõlm

Koormus Täiskoormus E-P

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Manused Lisa 4: brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_26062023.pdf

Lisa 5: brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_04072023.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis "brd_mineral_heitkogused_04072023.xlsx".

Manused Lisa 6: brd_mineral_heitkogused_26062023.xlsx

Lisa 7: brd_mineral_heitkogused_04072023.xlsx

5/15

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

6/15

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Vedelkütuse mahuti

Koormus Tankla E-P

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 1

Märts 1

Aprill 1

Mai 1

Juuni 1

Juuli 1

August 1

September 1

Oktoober 1

November 1

Detsember 1

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

7/15

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 0 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Puidujäätmete ja tuha käitlemine

Koormus Täiskoormus E-P

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

8/15

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

9/15

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023) Ei ole asjakohane

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023) 10/15

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. Andmed on esitatud taotluse ptk 5.4.20.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid

Müratase väljas ​pool käitise tootmis ​‐ territooriumi (dB)

Müra vähendamise meetmed

Meetme rakendamise sagedus ja tähtaeg

Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (7.00-23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Öine tase (23.00-7.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Summaarnemüratase kogutootmisprotsessist

X: 6580522, Y: 686483

70 Peamise müraallika purustus ja sorteerimissõlme puhul on tagatud enam kui 450 m suurune vahemaa lähima eluhooneni, mis on piisav tagamaks mürapiirväärtusest väiksem mürataseme päevasel ja öisel ajal.

Müra vähendamiseks on purustus ja sorteemissõlme läänepoolsesse külge (elamute suunal) müratõkkeks vallitused. Purustus ja sorteerimissülme tegevust on kellaajaliselt piiratud (07:00-23:00). Meetmeid rakendatakse jooksvalt ning täiendavad meetmed ei ole vajalikud

Meetmeid rakendatakse jooksvalt ning täiendavad meetmed ei ole vajalikud, kuna müra piirtaseme ületamist lähimate eluhoonete juures(enam kui 450 m kaugusel) ei ole ette näha. Lähimate eluhoonete juures jääb pidevalt töötavate masinate ja seadmete korral müratase (tabelis on märgitud päevane ja öine müra hinnatud tase eluhoonete piirkonnas) väiksemaks kui II kategooria elamualade tööstusmüra piirväärtus päevasel (60 dB) ning öisel ajal (45 dB).Tabeli väljal "Müratase väljaspool käitise tootmisterritooriumi" toodud kõrgem müratase ei ole normtasemetega võrdluse seisukohast asjakohane, kuna tootmisala piiril ei ole normtasemeid kehtestatud. Müraalane seadusandlus lähtub ainult müra normeerimisest lähimatetundlike alade (antud juhul lähimad eluhooned) juures.

45 42

Müra piir- või sihtväärtus Tööstusmüra piirväärtus lähimatel müratundlikel aladel (II kategooria alad ehk eluhooned) 60 dB päeval ja 45 dB öösel.

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne

hetkeline heitkogus M

Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​väärtus

Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm µg/m³

Suhe Cm / Keskmistamisaeg

P1,P2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.185 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 7.401 0.148 1 aasta 40 µg/m³ 2.071 0.052

P1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.145 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 1.615 0.065

M1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.114 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 0.156 0 24 tundi 2 000 µg/m³ 1.668 0.001

11/15

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane.. Heiteallikatest saasteainete seiret mõõtmise teel ei planeerita. Arvestades heiteallikatest väljuvate saasteainete hajumiskontsentratsioonide väärtusi ning asjaolu, et heiteallikate korral on tegemist teadlikult teoreetiliselt arvestusliku maksimaalsete heitkoguste hindamisega, samuti ei paikne heiteallikate läheduses hajumist takistavaid rajatisi ega pinnavorme, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete taset käitise lähiümbruses, mistõttu ei ole käitise heiteallikatele seireprogrammi rakendamine saasteainete heitkoguste ja välisõhku saastetasemete määramiseks ega heitkoguste seire korraldamiseks pidevmõõtmistega tegelike heitkoguste väljaselgitamiseks põhjendatud. Samuti puudub vajadus müra seirele.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Koosmõju kirjeldus Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitise territooriumi piirist) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi käitiseid, mistõttu on koosmõjus arvestatud ainult käitise heiteallikatega. Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool tootmisala piire PM10 korral ca 0,148 ÕPV24. Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses. Teiste saasteainete koosmõju saastetasemed jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid väljaspool tootmisala seega ei ületata.

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitises ei käidelda jäätmeid või muid materjale, mis võivad väljutada välisõhku arvestatavas koguses lõhna. Käitise tegevusega seonduvalt ei ole teada lõhnakaebuseid.

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid Hajumisarvutused olid teostatud kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS olevat programmi Airviro rakendust.

Arvutamiseks valitud meteoaasta Vastavalt Airviro programmi poolt valitud meteoaastale

12/15

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Vastavalt Airviro programmi poolt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Vastavalt Airviro programmi poolt valitud mõõtepunkti asukohale (süsteem andmeid ei väljasta).

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitise territooriumi piirist) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi ettevõtteid, mistõttu on koosmõjus arvestatud ainult käitisele kuuluvaid heiteallikaid.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Piirkonna va ̈lisoh̃u kvaliteedi tase ja ̈a ̈b ligila ̈hedaselt samale tasemele.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" § 181 lg 1 kohaselt saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Heiteallikate koosmõjus ei teki saasteainete kontsentratsioone väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri mis oleks suurem kui vastavale saasteainele kehtestatud 30% piirväärtus või sihtväärtus. Nimetatud põhjusel ei esitata saasteainetele mudeldatud hajumisarvutuste kaarte.

13/15

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Käitise heiteallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid, seega on keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuste nõue täidetud. Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgeim õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisala piire on PM10 korral ca 0,148 ÕPV24. Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses. Teiste saasteainete koosmõju õhukvaliteedi tasemed jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Käitisele lähimate elamute juures jäävad õhukvaliteedi tasemed allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käitise tegevus ei põhjusta ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Käitise heiteallikatest on suurima osakaaluga NMVOC osas on heiteallikas M1 ja PM10 osas heiteallikas P1. Väljaspool tootmisterritooriumi piiri jäävad saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtuseid.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanek keskkonnaloaga kehtestatavatele saasteainete heitkogustele on toodud käesoleva taotluse ptk 5.6. Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Vajadus eraldi seireprogrammi rakendamiseks heiteallikast eralduvate saasteinete instrumentaalseks määramiseks puudub. Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega õhukvaliteedi tasemete ületamiseks, siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Keskkonnaloa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäirgingute kohta, mis võiks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt.

Muud heite vähendamise meetmed

14/15

5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane

15/15

Tootmine ja ladustmine

Toore (jäätmed)

M1

Purustus ja sorteerimissõlm 526000 t/a

Kütusemahuti diisel 150 m3/a

Toodang ja jäätmed välja

P1 (pindallikas):

Transpordivahendite

tankla Puidujäätmete ja tuha käitlemine (ladustamine)

puidujäätmed 3200 /a tuhk 1000 t/a

P2 (pindallikas):

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.JÄ/331742

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi BRD Mineral OÜ

Registrikood / Isikukood 11156774

Tegevuskoha andmed

Nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht

Aadress Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 32220:006:0010

Territoriaalkood EHAK 0747

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Ereda tn 37 (32220:006:0010).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

18.12.2023

Lõppemise kuupäev

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht

Keskkonnaregistrikood JKK4400150

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa, Ereda tn 37 2747451 32220:006:0010 X: 6580847, Y: 686298

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 250 000 250 000 250 000 R12s

250 000 R5m

01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m

1 000 R12s

01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

500 500 500 500 R5m

500 R12s

02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 1 000 1 000 1 000

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 500 500 500

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

500 500 500

10 01 01 - Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed)

500 500 500

10 01 03 - Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk 500 500 500

10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) 500 500 500 500 R5m

500 R12s

10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete 500 500 500 500 R5m

500 R12s

2/9

15 01 03 - Puitpakendid 200 200 200

17 01 01 - Betoon 5 000 5 000 5 000 5 000 R5m

5 000 R12s

17 01 02 - Tellised 3 000 3 000 3 000 3 000 R5m

3 000 R12s

17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 7 000 7 000 7 000 7 000 R5m

7 000 R12s

17 02 01 - Puit 1 000 1 000 1 000

17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 2 000 2 000 2 000 2 000 R5m

2 000 R12s

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 5 000 5 000 5 000 5 000 R5m

5 000 R12s

17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* 1 000 1 000 1 000 1 000 R5m

1 000 R12s

17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 500 500 500 500 R5m

500 R12s

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 3/9

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Killustiku tootmine aherainest

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Killustiku tootmisel juhitakse aheraine konveierliinil rootorpurustisse, sealt edasi transporditakse materjal konveierliinil sõeladesse, eraldatakse fraktsioonid ja ladustatakse fraktsiooniti. Sõelumine toimub erinevate tasanditena suuremast fraktsioonist väiksemani, eraldades erinevad fraktsioonid. Ettevõttel on aherainest killustiku tootmiseks vastavalt hindamissüsteemile 2+ ja harmoniseeritud standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 omistatud tootmisohje sertifikaat ja toimivusdeklaratsioon. Killustiku tootmise ülejäägist toodetakse kütuselisandit.

250 000

2. Kütuselisandi tootmine

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Killustiku tootmisel jääb sisse peale eelsõelumist teatud määral suuremaid põlevkivi tükke kui 30 mm, mis liiguvad koos lubjakiviga purustisse. Kuna põlevkivi on pehme, siis laguneb see purustamise käigus ning eraldatakse sõelumise teel (peenmaterjali fraktsioon 0-4 mm). Kütuselisand sisaldab nii põlevkivi kui lubjakivi. Kütuselisand vastab nõuetele, kui ta energiasisaldus on vähemlt 1MJ/kg. Mida suurem on põlevkivi osakaal segus, seda kõrgem on kütteväärtus. Ettevõtte kütuselisandi keskmine kütteväärtus on 3-3,5 MJ/kg.

100 000

3. Täitematerjali ja freesasfaldi tootmine

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Ettevõte toodab mineraalsetest jäätmetest (jäätmekoodid 01 04 08, 01 04 09, 01 04 13, 10 12 08, 10 13 14, 17 01 01, 17 01 02, 17 01 07, 17 05 08, 17 01 03) täitematerjali. Mineraalsed jäätmed purustatakse ja vajadusel sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. Ettevõte on jäätmetest toodetud killustikule omistanud tootmisohje sertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni vastavalt hindamissüsteemile 4 ja harmoniseeritud standardile EVS EN 13242:2006+A1:2008.

Ettevõte võtab vastu freesasfalti (17 03 02) ning toodab täitematerjali. Freesasfaldi tootmine toimub sarnaselt täitematerjalide tootmisele ning vastab standardile 13242:2006+A1:2008. Freesasfaldi puhul on tegemist tee mõistes kõige ülemise pinna täitematerjaliga, mida saab kasutada erateede ja platside ehituses.

21 000

4. Kaubapõlevkivi tootmine

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Kaubapõlevkivi tootmise tehnoloogiline skeem on osa aherainest killustiku tootmise tehnoloogilisest skeemist. Aheraine väljatakse aheraine puistangust frontaallaaduriga ning transporditakse tootmisüksusesse, kus laaditakse aheraine sööturisse, transportöörkonveier transpordib materjali edasi eelsõelale. Konveierliinilt liigub aheraine eelsõelale, mis eraldab aherainest peenema fraktsiooni 0-30 mm peenpõlevkivi ehk kaubapõlevkivi. Ettevõtte toodetav kaubapõlevkivi kütteväärtus jääb analüüside kohaselt vahemikku 6-8 MJ/kg.

250 000

5. Pinnase tootmine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Pinnast toodetakse jäätmekoodi 17 05 04 sõelumise teel. Jäätmekoodi 17 05 04 sõelumisel eraldatakse fraktsioon 0-20 pinnasena, mida kasutatakse haljastuses ja maapinna planeerimisel. Ülejäävat materjali kasutatakse jäätmekillustiku tootmiseks.

5 000

J4. Jäätmete ladustamine 4/9

J4. Jäätmete ladustamine

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele

Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

5 ja 6 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247

Ladustamine käitluskoha territooriumil lahtiselt maas

Kuni pool aastat 500 1 000 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei

01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed Ei

01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07*

Ei

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

Ei

17 01 01 - Betoon Ei

10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete Ei

5 ja 6 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247

Ladustamine käitluskoha territooriumil lahtiselt maas

Kuni pool aastat 200 400 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07*

Ei

17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*

Ei

17 01 02 - Tellised Ei

17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted Ei

5 ja 6 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247

Ladustamine käitluskoha territooriumil lahtiselt maas

Kuni pool aastat 100 200 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01*

Ei

5 ja 6 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247

Ladustamine käitluskoha territooriumil lahtiselt maas

Kuni pool aastat 250 500 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) Ei

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed Ei

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

Ei

17 02 01 - Puit Ei

15 01 03 - Puitpakendid Ei

5 ja 6 X: 6580966, Y: 686243; X: 6580948, Y: 686397; X: 6580977, Y: 686513; X: 6580943, Y: 686523; X: 6580861, Y: 686488; X: 6580794, Y: 686446; X: 6580679, Y: 686490; X: 6580657, Y: 686449; X: 6580766, Y: 686398; X: 6580793, Y: 686247

Ladustamine mahutis

Suunatakse teistele ettevõtetele koheselt

10 20 10 01 01 - Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed)

Ei

10 01 03 - Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk Ei

Seotud failid

5/9

Failid Lisa 1: BRD_Mineral_OU_jaatmekaitluskoha_asendiplaan.png

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Jäätmete käitlemine

Jäätmete ladustamisel, sortimisel, sõelumisel, purustamisel ja transportimisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimine, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Tolmu- ja mürarikaste toimingute tegemisel (purustamine ja sõelumine) tuleb arvestada tuulesuunaga, et vältida häiringute teket lähedalasuvatele kinnistutele. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral. Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti ja Kohtla-Järve Linnavalitsusega.

Vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2 on mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Aherainepuistangu nr 4 seljandik peab alles jääma viimase hetkeni. Juhul kui aherainepuistang töödeldakse ümber ning ettevõtte jätkab jäätmete purustamise ja sõelumisega, peab ettevõtte rajama kinnistu piiridele, kus on lähedalasuvad elamud, müravalli või võtma kasutusele muu sobiva meetme häiringute tekke vältimiseks ja kooskõlastama selle eelnevalt Keskkonnaametiga.

Pidevalt

Väljasõidutee katmine tolmuvaba kattega

Käitluskoha väljasõidutee tuleb katta tolmuvaba kattega 2024. aasta jooksul.

Aheraine ammutamine

Aherainemägede isepõlemise vältimiseks peab ettevõte iga kolme kuu tagant mõõtma läbikaevatavate puistangute temperatuuri. Juhul kui esineb välistemperatuurist oluliselt kõrgema temperatuuriga alasid, tuleb aheraine ammutamine konkreetsest mäest koheselt lõpetada ning tagada, et ei tekiks aheraine süttimist.

Iga kolme kuu tagant

Jäätmete ladustamise finantstagatis

Keskkonnaametil on õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantsgarantii summat jäätmekäitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloale jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma jäätmekäitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantsgarantii osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantsgarantii tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.

Vajadusel

Jäätmete ladustamise finantstagatise arvutustabeli esitamine

Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

Iga kolme aasta tagant

Killustiku tootmine aherainest

Aherainest toodetud killustik loetakse tootena ringlussevõetuks vaid juhul, kui killustikule on tagatud tootestandardile vastavus ning killustikule on väljastatud määruse nr 74 kohane tootmisohje sertifikaat. Jäätmetest toodetud killustik, mis ei kvalifitseeru tooteks tuleb lugeda jäätmeteks. Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt on lubatud juhul, kui on olemas kehtiv toimivusdeklaratsioon ja tootmisohje sertifikaat killustiku tootmiseks.

Pidevalt

Täitematerjali ja freesasfaldi tootmine

Täitematerjal ja freesasfalt loetakse ringlussevõetuks siis, kui sellele on omistatud määruse nr 74 kohane tootmisohje sertifikaat ja toimivusdeklaratsioon vastavalt standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Täitematerjal ja freesasfalt, mis ei kvalifitseeru tooteks tuleb lugeda jäätmeteks ning anda üle jäätmekäitlejale.

Pidevalt

Pinnase tootmine Pinnase saab ringlusse võetuks lugeda ainult juhul kui on tõendatud, et ohtlike ainete sisaldus ringlusse võetavas pinnases ei ületa tööstusmaale kehtestatud piirnorme. Proovid tuleb võtta igast ringlusse võetavast partiist ning pärast proovide võtmist ei ole lubatud partiisse jäätmeid lisada. Pinnasest tuleb määrata järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Kui pinnase päritolu on teada ning on olemas oht, et pinnas sisaldab ka muid ohtlikke aineid, tuleb pinnases täiendavalt määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas sisaldab ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada. Jäätmete purustamisel tekkivaid mineraalseid jäätmeid ei ole lubatud pinnasega segada.

Pidevalt

Kütuselisandi tootmine

Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kütuselisandina on lubatud vaid siis, kui selle tootmine vastab määrusele nr 60. Kütuselisandit, mille kvaliteedinäitajad ei vasta määruses nr 60 toodud nõuetele või mis ei leia kasutust, ei saa ringlussevõetuks lugeda ning tuleb käsitleda jäätmetena.

Pidevalt

6/9

Kaubapõlevkivi tootmine

Mittemaaksete maavarade kaevandusjäätmete ringlusevõtt kaubapõlevkivina on lubatud vaid siis, kui selle kvaliteedinäitajad vastavad standardile EVS 670:1998. Kaubapõlevkivi, mille kvaliteedinäitajad ei ole nõuetekohased, tuleb lugeda jäätmeteks.

Pidevalt

Jäätmekäitluskoha kasutusõigus

Loa omaja on kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, jäätmekäitluskohaks olevate kinnistute kasutusõiguse lõppemisest, lepingu muutmisest või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama.

Loa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lepingu lõppemisel keskkonnaluba vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks.

Jäätmekäitluskohaks olevate kinnistute kasutusõiguse muutumisel

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Ereda kaevandusjäätmete käitluskoht

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Jäätmekäitluse lõpetamine

Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või teiste isikute poolt

Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud tegevuskohas

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08122 - Killustiku tootmine 38321 - Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine

7/9

Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³

Diislikütus 150

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Jah

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011745 P1 Purustus ja sorteerimissõlm X: 6580505, Y: 686485

X: 6580532, Y: 686513 HEIT0011746 M1 Vedelkütuse mahuti X: 6580655, Y: 686402 HEIT0011747 P2 Puidujäätmete ja tuha käitlemine X: 6580806, Y: 686296

X: 6580845, Y: 686334

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2023 0.002 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2023 10.34 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 3.794 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 2.956 t

8/9

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik Purustus ja sorteerimissõlm (P1) HEIT0011745 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.492 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.184 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.145 g/s

Puidujäätmete ja tuha käitlemine (P2) HEIT0011747 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.01 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s

Vedelkütuse mahuti (M1) HEIT0011746 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.114 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 2: LHK projekt.pdf

LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Plokkskeem.pdf Lisa 3: Plokkskeem.pdf

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - asukoht.jpeg Lisa 4: asukoht.jpeg

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - asendiplaan.jpeg Lisa 5: asendiplaan.jpeg

9/9

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

LHK projekti koostaja

Nimi Hendrikson & Ko OÜ

Registrikood/isikukood 10269950

Postiaadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 9, 51004

Telefon 7409 800

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

1/15

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

1. Atmosfääriõhu kaitse seadus 2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" 3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" 4. Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid" 5.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid" 6.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" 7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed" 8.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi" 9.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles 10.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing 11.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools- calculating-emissions/crushed-stone-processing.html) 12.Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse andmed interneti lehelt (seisuga 26.06.2023, Jõhvi meteoroloogiajaam): http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul 13.Air pollutant emissions from stationary installations using bioenergy in the Netherlands, BOLK Phase 2. Netherlands Environmental Assessment Agency/Planbureau voor de Leefomgeving (PBL). November 2009. (link seisuga 26.06.2023: https://www.rivm.nl/bibliotheek/digitaaldepot/BOLK_II_biomass_Final-Version.pdf)

Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Plokkskeem.pdf

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Esitatud lähteandmed pärinevad ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest. Purustus- ja sorteerimissõlme läbiv materjali kogus on kuni 526000 t/a. Puidujäätmeid käideldakse (ladustatakse) kokku kuni 3200 t/a. Tuhka käideldakse (ladustatakse) kuni 1000 t/a. Käitise liikuvtehnika tankimiseks on kasutusel üks tanklat, mille mahuti suurus on 3 m3. Liikurmasinate tankimiseks kasutatakse aastas kuni 150 m3 diiselkütust.)

Käitise asukoha kirjeldus

2/15

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Ettevõtte tootmisterritoorium asub aadressil Ereda tn 37, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond (katastriüksuse tunnus 32220:006:0010, 85% jäätmehoidlamaa ja 15 % ühiskondlike ehitiste ma).

Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas.

Lisa 2: asukoht.jpeg

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 3: asendiplaan.jpeg

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Tootmisterritoorium on vahetult ümbritsetud maatulundusmaade, tootmismaadega, elamumaaga, sihtotstarbeta maaga ja transpordimaadega. Lähim elamu (Ereda tn 43, katastri tunnus 32220:006:0013) paikneb 28 m kaugusel käitise territooriumist lääne suunas, purustus-sorteerimissõlmest (heiteallikas P1) ca 480m kaugusel lääne suunas suunas ning puitujäätmete ladustamise alalt (heiteallikas P2) ca 430 m kaugusel edela suunas. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardil esitatud andmete kohaselt ei paikne tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses (kuni 500 m kaugusele käitisest) Natura 2000 alasid. Lähimad kaitsealune liik on Formica sp. (kuklane (liigini määramata), mis asub 200 m loodes (KLO9200998) ja 491 m loodes (KLO9200999). Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel jääb käitise mõjualasse üks ehitismälestis - Sompa kaevanduse hoone, 1946-1948 (registrinumber: 13887). Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 60…73 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.

Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)

3/15

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Ülevaade saasteainete heitkoguste arvutamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis "brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_04072023.pdf".

4/15

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Purustus ja sorteerimissõlm

Koormus Täiskoormus E-P

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Manused Lisa 4: brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_26062023.pdf

Lisa 5: brd_mineral_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_04072023.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis "brd_mineral_heitkogused_04072023.xlsx".

Manused Lisa 6: brd_mineral_heitkogused_26062023.xlsx

Lisa 7: brd_mineral_heitkogused_04072023.xlsx

5/15

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

6/15

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Vedelkütuse mahuti

Koormus Tankla E-P

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 1

Märts 1

Aprill 1

Mai 1

Juuni 1

Juuli 1

August 1

September 1

Oktoober 1

November 1

Detsember 1

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

7/15

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 0 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Puidujäätmete ja tuha käitlemine

Koormus Täiskoormus E-P

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

8/15

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

9/15

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023) Ei ole asjakohane

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023) 10/15

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. Andmed on esitatud taotluse ptk 5.4.20.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid

Müratase väljas ​pool käitise tootmis ​‐ territooriumi (dB)

Müra vähendamise meetmed

Meetme rakendamise sagedus ja tähtaeg

Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (7.00-23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Öine tase (23.00-7.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Summaarnemüratase kogutootmisprotsessist

X: 6580522, Y: 686483

70 Peamise müraallika purustus ja sorteerimissõlme puhul on tagatud enam kui 450 m suurune vahemaa lähima eluhooneni, mis on piisav tagamaks mürapiirväärtusest väiksem mürataseme päevasel ja öisel ajal.

Müra vähendamiseks on purustus ja sorteemissõlme läänepoolsesse külge (elamute suunal) müratõkkeks vallitused. Purustus ja sorteerimissülme tegevust on kellaajaliselt piiratud (07:00-23:00). Meetmeid rakendatakse jooksvalt ning täiendavad meetmed ei ole vajalikud

Meetmeid rakendatakse jooksvalt ning täiendavad meetmed ei ole vajalikud, kuna müra piirtaseme ületamist lähimate eluhoonete juures(enam kui 450 m kaugusel) ei ole ette näha. Lähimate eluhoonete juures jääb pidevalt töötavate masinate ja seadmete korral müratase (tabelis on märgitud päevane ja öine müra hinnatud tase eluhoonete piirkonnas) väiksemaks kui II kategooria elamualade tööstusmüra piirväärtus päevasel (60 dB) ning öisel ajal (45 dB).Tabeli väljal "Müratase väljaspool käitise tootmisterritooriumi" toodud kõrgem müratase ei ole normtasemetega võrdluse seisukohast asjakohane, kuna tootmisala piiril ei ole normtasemeid kehtestatud. Müraalane seadusandlus lähtub ainult müra normeerimisest lähimatetundlike alade (antud juhul lähimad eluhooned) juures.

45 42

Müra piir- või sihtväärtus Tööstusmüra piirväärtus lähimatel müratundlikel aladel (II kategooria alad ehk eluhooned) 60 dB päeval ja 45 dB öösel.

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne

hetkeline heitkogus M

Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​väärtus

Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm µg/m³

Suhe Cm / Keskmistamisaeg

P1,P2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.185 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 7.401 0.148 1 aasta 40 µg/m³ 2.071 0.052

P1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.145 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 1.615 0.065

M1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.114 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 0.156 0 24 tundi 2 000 µg/m³ 1.668 0.001

11/15

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane.. Heiteallikatest saasteainete seiret mõõtmise teel ei planeerita. Arvestades heiteallikatest väljuvate saasteainete hajumiskontsentratsioonide väärtusi ning asjaolu, et heiteallikate korral on tegemist teadlikult teoreetiliselt arvestusliku maksimaalsete heitkoguste hindamisega, samuti ei paikne heiteallikate läheduses hajumist takistavaid rajatisi ega pinnavorme, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete taset käitise lähiümbruses, mistõttu ei ole käitise heiteallikatele seireprogrammi rakendamine saasteainete heitkoguste ja välisõhku saastetasemete määramiseks ega heitkoguste seire korraldamiseks pidevmõõtmistega tegelike heitkoguste väljaselgitamiseks põhjendatud. Samuti puudub vajadus müra seirele.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Koosmõju kirjeldus Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitise territooriumi piirist) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi käitiseid, mistõttu on koosmõjus arvestatud ainult käitise heiteallikatega. Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool tootmisala piire PM10 korral ca 0,148 ÕPV24. Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses. Teiste saasteainete koosmõju saastetasemed jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid väljaspool tootmisala seega ei ületata.

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitises ei käidelda jäätmeid või muid materjale, mis võivad väljutada välisõhku arvestatavas koguses lõhna. Käitise tegevusega seonduvalt ei ole teada lõhnakaebuseid.

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid Hajumisarvutused olid teostatud kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS olevat programmi Airviro rakendust.

Arvutamiseks valitud meteoaasta Vastavalt Airviro programmi poolt valitud meteoaastale

12/15

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Vastavalt Airviro programmi poolt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Vastavalt Airviro programmi poolt valitud mõõtepunkti asukohale (süsteem andmeid ei väljasta).

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitise territooriumi piirist) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi ettevõtteid, mistõttu on koosmõjus arvestatud ainult käitisele kuuluvaid heiteallikaid.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Piirkonna va ̈lisoh̃u kvaliteedi tase ja ̈a ̈b ligila ̈hedaselt samale tasemele.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" § 181 lg 1 kohaselt saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Heiteallikate koosmõjus ei teki saasteainete kontsentratsioone väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri mis oleks suurem kui vastavale saasteainele kehtestatud 30% piirväärtus või sihtväärtus. Nimetatud põhjusel ei esitata saasteainetele mudeldatud hajumisarvutuste kaarte.

13/15

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Käitise heiteallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid, seega on keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuste nõue täidetud. Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgeim õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisala piire on PM10 korral ca 0,148 ÕPV24. Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses. Teiste saasteainete koosmõju õhukvaliteedi tasemed jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Käitisele lähimate elamute juures jäävad õhukvaliteedi tasemed allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käitise tegevus ei põhjusta ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Käitise heiteallikatest on suurima osakaaluga NMVOC osas on heiteallikas M1 ja PM10 osas heiteallikas P1. Väljaspool tootmisterritooriumi piiri jäävad saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtuseid.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanek keskkonnaloaga kehtestatavatele saasteainete heitkogustele on toodud käesoleva taotluse ptk 5.6. Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Vajadus eraldi seireprogrammi rakendamiseks heiteallikast eralduvate saasteinete instrumentaalseks määramiseks puudub. Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega õhukvaliteedi tasemete ületamiseks, siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Keskkonnaloa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäirgingute kohta, mis võiks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt.

Muud heite vähendamise meetmed

14/15

5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane

15/15

Tootmine ja ladustmine

Toore (jäätmed)

M1

Purustus ja sorteerimissõlm 526000 t/a

Kütusemahuti diisel 150 m3/a

Toodang ja jäätmed välja

P1 (pindallikas):

Transpordivahendite

tankla Puidujäätmete ja tuha käitlemine (ladustamine)

puidujäätmed 3200 /a tuhk 1000 t/a

P2 (pindallikas):