Sissetulev kiri

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määrus nr 121

„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“

Lisa

Esmased turvameetmed

 Käesolevas lisas sätestatakse määruse § 51 lõikes 1 loetletud turbevaldkondades

rakendatavad esmased turvameetmed.

 Käesolevas lisas esitatud meetmed on ette nähtud kõigile küberturvalisuse seaduses

loetletud teenuseosutajatele, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

 Teenuseosutaja võib käesolevas lisas sätestatud meetmete asemel võtta kasutusele mõne

muu samaväärse meetme riskide vähendamiseks.

 Teenuseosutaja ei pea käesolevas lisas sätestatud meedet rakendama, kui meede ei ole

asjakohane või rakendatav ning kui ta on rakendamata jätmisega kaasnevad riskid

teadvustanud.

1. Infoturbe korralduse valdkonnas peab teenuseosutaja:

1.1. määrama infoturbe eest vastutava isiku;

1.2. välja töötama võrgu- ja infosüsteemide turvareeglid, sealhulgas infoturbepõhimõtted, ning

tutvustama neid personalile;

1.3. kontrollima regulaarselt, kas valitud turvameetmed vastavad tegelikule vajadusele ja kas

turvameetmed on rakendatud. Turvameetmeid tuleb kontrolli tulemuste põhjal korrigeerida;

1.4. pidama infotehnoloogiavarade arvestust ning uuendama seda regulaarselt;

1.5. määrama kasutusel olevale infotehnoloogiaseadmele vastutava kasutaja.

2. Kasutajate teadlikkuse ja koolituse valdkonnas peab teenuseosutaja:

2.1. tutvustama personalile küberhügieeni- ja infoturbereegleid, hindama teadmisi ja tagama

talle vastava koolituse, vajaduse korral perioodiliselt;

2.2. juhendama personali infotehnoloogiaseadmete kasutamisel;

2.3. kasutama võrgu- ja infosüsteemides personaalseid pääsuõigusi;

2.4. sulgema pääsuõigused või kontod, mille järele puudub vajadus või mida ei kasutata;

2.5. eelistama mitmeastmelist autentimist;

2.6. hoidma pääsuks vajalikke vahendeid, sealhulgas salasõnu ja räsisid, volitamata isikutele

kättesaamatuna;

2.7. kasutama võrgu- ja infosüsteemis ainult selleks mõeldud ning heaks kiidetud seadmeid,

teenuseid ja süsteeme;

2.8. kasutama infotehnoloogiaseadmeid ja andmekandjaid heaperemehelikult ning mitte jätma

neid järelevalveta.

3. Andmete turbe valdkonnas peab teenuseosutaja:

3.1. hindama, millised andmed ning võrgu- ja infosüsteemid on vajalikud igapäevaseks

kasutamiseks, ning kavandama asendusprotseduurid süsteemide tõrgete ja katkestuste korral;

3.2. välja töötama tööks vajalike andmete kasutamise reeglid, sealhulgas teiste isikutega

andmete jagamise kohta;

3.3. tagama kasutatava teabe või teiste isikute edastatud teabe, sealhulgas ärisaladuse ja

isikuandmete kaitse ning vajaduse korral kasutama ajakohast krüpteerimist;

3.4. eelistama digitaalset lahendust, mis kinnitab oluliste elektrooniliste andmete päritolu ja

terviklust, sealhulgas digitaalne allkirjastamine;

2

3.5. rakendama andmetele juurdepääsu võimaldamisel teadmisvajaduspõhist

juurdepääsuhaldust;

3.6. varundama regulaarselt tööks vajalikke andmeid, hoidma varundatud andmeid

töösüsteemist eraldi ja testima varukoopiast andmete taastamist;

3.7. tagama andmete kustutamise enne andmekandja kasutamise lõpetamist või edasiandmist.

4. Väliste partnerite halduse valdkonnas peab teenuseosutaja:

4.1. omama ülevaadet oma olulistest tarnijatest ja välistest teenuste osutajatest ning nende

taustast. Saadud teabe põhjal tuleb rakendada asjakohaseid turvameetmeid, lähtudes riigi

koostatud avalikest ohuhinnangutest ja riskianalüüsidest;

4.2. kokku leppima tarnijatega, väliste teenuste osutajatega ja partneritega kirjalikult

taasesitatavas vormis andmete vahetamiseks vajalikud turvanõuded ning kasutatava teenuse

tingimused.

5. Küberintsidentide halduse valdkonnas peab teenuseosutaja:

5.1. koolitama personali, kuidas ära tunda intsidente, tuvastada nende mõju ja ulatust ning neid

vältida ja intsidentide puhul toimida;

5.2. määrama isiku, kes koordineerib intsidentide lahendamist ning asjaomaste asutuste ja

koostööpartnerite teavitamist ning on nende kontaktisik;

5.3. kokku leppima alternatiivsed teavituskanalid juhuks, kui tavapärane teabevahetus ei toimi.

6. Pilvteenuste ja veebirakenduste kaitse valdkonnas peab teenuseosutaja:

6.1. kasutama üksuses kinnitatud ja ajakohastatud veebibrausereid ning veebibrauseri laiendeid,

millel on toimiv tootjapoolne tugi ja on rakendatud turvalised seadistused;

6.2. jagama pilvteenustes juurdepääsude jagamisel andmeid vaid identifitseeritud kasutajatele

tööks vajalikus ulatuses;

6.3. järgima turvalise e-kirjavahetuse põhimõtteid, vältima tundmatute manuste või

hüperlinkide avamist ja pöörama tähelepanu tundmatute saatjate usaldusväärusele;

6.4. kasutama sõnumirakendustes, telefoni- ja videokõnede tegemisel üksuses kokku lepitud ja

heaks kiidetud reegleid;

6.5. järgima brauseri turvahoiatusi ning kasutama vaid veebilehti ja rakendusliideseid, mille

turvalisuses on eelnevalt veendutud;

6.6. pidama nimekirja kõigist kasutuses olevatest pilvteenustest koos teenuse pakkuja,

kasutusotstarbe ja riskihinnangu kokkuvõttega.

7. Infotehnoloogiaseadmete kaitse valdkonnas peab teenuseosutaja:

7.1. kasutama ajakohast viirusetõrjet ja tulemüüri;

7.2. uuendama regulaarselt kasutatavaid operatsioonisüsteeme ja rakendusi;

7.3. pidama arvestust kasutatava tarkvara, selle turvahaavatavuste ja litsentside üle ning

uuendama litsentse õigel ajal;

7.4. kasutama turvalist, usaldusväärset ja kehtiva toega tarkvara, sealhulgas eemaldama

infotehnoloogiaseadmetest ja telefonidest tarkvara, mis on aegunud või mida ei kasutata;

7.5. eristama seadmetes kasutaja- ja süsteemi haldusõigusi ning kasutama tavapärases

tegevuses vähem privilegeeritud kasutajatunnuseid;

7.6. tagama võrgu- ja infosüsteemide ning rakenduste turvasündmuste logimise ja logide

kättesaadavuse;

7.7. krüpteerima olulist teavet töötleva seadme kõvaketta ja teavet sisaldavad välised

kõvakettad ajakohast krüptograafilist meedet kasutades;

7.8. paigutama võimaluse korral seadmed nii, et need ei oleks kõrvalistele isikutele

ligipääsetavad;

3

7.9. kasutama tööks vajalikes seadmetes, sealhulgas mobiilseadmes pääsukoodi või

ekraanilukku;

7.10. kavandama meetmed juhuks, kui seade läheb kaotsi, varastatakse või läheb katki;

7.11. kustutama seadmest kogu teabe enne selle kasutusest kõrvaldamist ja utiliseerimist;

7.12. rakendama asjakohaseid lisaturvameetmeid oma serveri kaitsmiseks;

7.13. rakendama automaatikaseadme või muu andmesideühendusega seadme kasutamise korral

lisaturvameetmeid või keelama seadmes andmeside kasutamise, sealhulgas kaughalduse;

7.14. hindama uute seadmete ning info- ja võrgusüsteemide soetamisel võimalikke riske ja

rakendama juba plaanimise etapis asjakohaseid turvameetmeid.

8. Sideühenduste ja võrgu kaitse valdkonnas peab teenuseosutaja:

8.1. koostama arvutivõrgu skeemi, sealhulgas pidama võrguseadmete ning võrgule tuge

pakkuvate isikute ja nende kontaktandmete arvestust;

8.2. piirama volitamata juurdepääsu infosüsteemidele ja seadmetele väliste võrkude kaudu,

kasutades tulemüüri või samaväärset turvalahendust;

8.3. vältima volitamata isikule kaugjuurdepääsu andmist sisevõrgus või pilvteenustes

töödeldavale teabele;

8.4. kasutama traadita kohtvõrgu ühenduste korral tugevat salasõna ja turvaprotokolli.

9. Füüsilise turbe valdkonnas peab teenuseosutaja:

9.1. järgima võrgu- ja infosüsteemide kasutusele võtmisel ja kasutamisel tuleohutuse nõudeid;

9.2. jälgima, et ruumi sissepääsud, sealhulgas aknad hoitakse suletuna, kui ruumis ei viibi

personali;

9.3. vältima ruumides kõrvaliste isikute liikumist saatjata, eelkõige ruumides, kus hoitakse

seadmeid või töödeldakse andmeid;

9.4. pidama arvestust ruumidele, sõidukitele, hoonetele ja muule varale juurdepääsu

võimaldavate vahendite üle, sealhulgas kaardid, koodid ja võtmed;

9.5. rakendama meetmeid hoonesse või ruumidesse loata sisenemise takistamiseks;

9.6. piirama juurdepääsu võrguseadmete, hooneautomaatika ja serveri asukohale, sealhulgas

hoidma vastavaid tehnilisi ruume ja seadmeid lukustatuna.

EELNÕU 04.06.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“, Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ning Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2024. a määruse nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 43 lõike 3, küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 ja lõike 5 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine” kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruses” tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 541 täiendatakse alapunktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) osaleda oma pädevuse kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152), artiklis 14 nimetatud koostöörühma tegevuses ja artiklis 16 nimetatud Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustiku töös;“; 2) põhimäärust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152).“. § 2. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruses nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse tekstis, välja arvatud määruse § 4 lõikes 11, asendatakse sõnad „teenuse osutaja“ sõnaga „teenuseosutaja“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) andmekogu vastutav töötleja on andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses; 12) andmekogu volitatud töötleja on andmekogu volitatud töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 2 tähenduses;“; 3) paragrahvi 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „kohaliku omavalitsuse üksus või küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punktides 12 ja 13 nimetatud asutus või isik“ tekstiosaga „valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus või kohaliku tasandi avaliku halduse üksus“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Teenuseosutaja rakendab lõike 1 alusel kehtestatud nõudeid vähemalt küberturvalisuse seaduse § 3 lõigetes 2–5 nimetatud tegevusaladega seotud süsteemidele.“; 5) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nõuetele” tekstiosaga „ja valitud standardi käsitlusala hõlmab vähemalt küberturvalisuse seaduse § 3 lõigetes 2–5 nimetatud tegevusaladega seotud süsteeme.”;

2

6) paragrahvi 3 lõike 21 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „1 ja 2“ tekstiosaga „1, 11 ja 2“; 7) paragrahvi 3 lõike 21 punktis 1 asendatakse sõna „määratlemise“ sõnaga „määratluse“; 8) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „(22) Lõike 21 punktis 1 nimetatud teenuseosutaja puhul ei kohaldata üksuse töötajate arvu, aastase bilansimahu ja aastakäibe kindlakstegemisel Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 3 lõiget 4. (23) Lõike 21 punktis 1 nimetatud teenuseosutaja puhul ei arvestata üksuse töötajate arvu, aastase bilansimahu ja aastakäibe kindlakstegemisel partner- või sidusettevõtja andmeid Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, kui üksus on teenuste osutamisel kasutatavate süsteemide puhul oma partner- või sidusettevõtjast sõltumatu.“; 9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt süsteemi turvalisust ja toimepidevust mõjutavate ning küberintsidenti põhjustavate riskide loetelu ning selles tuleb kindlaks määrata riskide realiseerumise tagajärgede raskusaste ja kirjeldada riskijuhtimismeetmeid.“; 10) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesolevas jaos ette nähtud dokumendid võib koostada muu õigusakti alusel koostatava dokumendi osana.“; 11) paragrahvi 51 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „peab“ tekstiosaga „alalisse kasutusse“; 12) paragrahvi 51 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) väliste partnerite haldus“; 13) määruse lisa „Esmased turvameetmed“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 14) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152).“. § 3. Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2024. a määruses nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel” ” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 3 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 3 lõike 2 punktides 3 ja 4 ning lõike 4 punktides 1–4 ja 6“; 2) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kohaliku omavalitsuse üksus või küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punktides 12 ja 13 nimetatud asutus või isik“ tekstiosaga „valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus või kohaliku tasandi avaliku halduse üksus“. Lisa: Esmased turvameetmed Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär

1

04.06.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a

määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“,

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ning Vabariigi Valitsuse 3.

jaanuari 2024. a määruse nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete

nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ muutmine“

eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Küberturvalisuse 2. direktiiv ehk NIS2-direktiiv võeti suuremas osas üle küberturvalisuse

seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine)

(eelnõu nr 739 SE) (edaspidi ülevõtmisseadus).1 Kõnesoleva eelnõuga kavandatakse üle võtta

ainult üksikud NIS2-direktiivi sätted (artikli 14 lõige 3, artikli 16 lõige 2 ning artikli 21 lõiked

2 ja 3), mille sisu ei reguleerita küberturvalisuse seadusega ega muude õigusaktidega. Samuti

tehakse tehnilisi täpsustusi, et tagada õigusselgus nii eelnõukohase määrusega muudetavate

määruste kehtivate sätete kui ka eelnõukohase määrusega lisanduvate sätete rakendamisel.

Eelnõu määrusena vastuvõtmise tulemusena osaleb Justiits- ja Digiministeerium oma pädevuse

kohaselt NIS2-direktiivi artiklis 14 nimetatud koostöörühma tegevuses ja artiklis 16 nimetatud

Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustiku töös.

Küberturvalisuse seaduse § 7 kehtestab teenuseosutajatele nõude rakendada turvameetmeid.

Eelnõukohase määrusega asendatakse seda kohustust miinimumtasemel reguleeriv lisa ehk

esmaseid turvameetmeid täpsustav lisa. Ülevõtmisseaduse tulemusena peavad küberturvalisuse

seaduse kohased teenuseosutajad rakendama turvameetmeid (st ka esmaseid turvameetmeid)

kogu organisatsiooni suhtes. See lähenemisviis oli enne ülevõtmisseadusega tehtud muudatuste

jõustumist juba avalikus sektoris kasutusel, kuid erasektori jaoks on see uus. Et tagada NIS2-

direktiivi kitsendatud ülevõtmine, leevendatakse nende teenuseosutajate (ennekõike erasektori

teenuseosutajate) nõudeid, kes peavad rakendama Eesti infoturbestandardit või selle

alternatiiviks olevat standardit. Muudatusega nähakse ette, et ühe mainitud standardi nõudeid

tuleb rakendada vähemalt selle teenuse, tegevusala või valdkonna puhul, mida pakkuv või

millel tegutsev teenuseosutaja kuulub küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse. See

tähendab, et standard peab käsitlema vastava teenuse, tegevusala või valdkonnaga seotud

võrgu- ja infosüsteeme, kuid ülejäänud teenuste, tegevusalade ja valdkondadega seotud võrgu-

ja infosüsteemide puhul saab rakendada paindlikumaid turvameetmeid, st ennekõike

eelnõukohase määrusega uuendatud esmaseid turvameetmeid. Teenuseosutajatele (sh

ennekõike erasektori teenuseosutajale) avalduv majanduslik mõju on väga erinev ning seda ei

ole võimalik mõistlikult hinnata. Turvameetmete rakendamise rahaline kulu sõltub

teenuseosutaja kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide hulgast ja keerukusest ning varem

rakendatud turvameetmetest (teenuseosutaja vastutustundlikkusest oma IT-lahenduste

kasutamisel või muudest nõuetest, näiteks isikuandmete töötlemisel rakendatud tehnilistest ja

1 Eelnõude infosüsteemi toimikud 24-1266 ja 25-0926. Riigikogus menetluses olnud eelnõu:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4429a2b9-e6e2-41cf-991d-f6955c6c4a69/kuberturvalisuse-

seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-kuberturvalisuse-2.-direktiivi-ulevotmine/.

2

korralduslikest turvalisuse tagamise meetmetest). Teenuseosutajale avalduv rakendamiseks

vajaliku kulu majanduslik mõju sõltub omakorda selle kulu osakaalust tema eelarves,

ennekõike IT-lahendustega seotud eelarves. Esmaseid turvameetmeid täiendavate nõuete sisu

ja olemus ei ole siiski sedavõrd märkimisväärne, et need tooks teenuseosutajatele kaasa olulist

kulu. Seda enam, et küberturvalisuse seaduses on sätestatud ka üleminekuajad seaduse nõuete

täitmiseks.

Kuna ülevõtmisseadus suurendas halduskoormust (küberturvalisuse seaduse kohaldamisala

täiendati uute subjektidega, kes peavad seaduse nõudeid ja seeläbi ka selle seaduse alusel

kehtestatud määruste nõudeid täitma), tasakaalustati seda halduskoormuse tõusu Vabariigi

Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse

nõuded“ muudatustega.2 Need muudatused jõustusid 1. oktoobril 2025. Kõnesolev

eelnõukohane määrus näeb ette halduskoormuse mõningase kasvu, kuid samal ajal võimaldab

eelnõuga kavandatav Eesti infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava standardi

käsitlusala muudatus leevendada eelnõu mõju.

Kokkuvõtlikult sisaldab eelnõu ettevõtjatele nii halduskoormust suurendavaid kui ka

vähendavaid muudatusi. Halduskoormus võib suureneda esmaste turvameetmete nõuete

täpsustamise tõttu. Samas vähendab koormust standardi kohaldamisala piiramine ennekõike

seaduse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste või tegevustega seotud võrgu- ja

infosüsteemidega. Muudatuste tegelik mõju halduskoormusele sõltub ettevõtja suurusest,

tegevusvaldkonnast ja senisest turvatasemest. Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole

vaja rakendada.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse

talituse küberturvalisuse õigusnõunikud Raavo Palu ja Guido Pääsuke

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama ministeeriumi

õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõuga nr 739 SE.3 Selle seaduseelnõuga

kavandatud muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2026.

Eelnõukohase määrusega muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määrusi:

- 23. detsembri 1996. a määrus nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“ (RT I, 16.09.2025, 18) (edaspidi määrus nr 319);

- 9. detsembri 2022. a määrus nr 121„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“

(RT I, 27.09.2025, 2) (edaspidi määrus nr 121);

- 3. jaanuari 2024. a määrus nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende

kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ (RT I, 09.01.2024, 25) (edaspidi määrus nr

1).

Eelnõukohase määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a

direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt

kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL)

2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv)

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152) (edaspidi ka NIS2-direktiiv), artikli 14 lõige 3, artikli 16

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7d3ea848-35b2-47d8-8eb8-fa2f735c3da6 3 Vt altviidet nr 1.

3

lõige 2 ning artikli 21 lõiked 2 ja 3 osas, mida ei reguleerita küberturvalisuse seaduse ega muude

õigusaktidega.

Eelnõu on seotud 2025.–2027. aasta koalitsioonileppe riigikaitse ja julgeoleku valdkonna

eesmärgiga „tagame Eesti digiühiskonna toimepidevuse nii, et teenused on küberturvaliselt

kättesaadavad igas olukorras“ ning tõhusa asjaajamise valdkonna eesmärgiga „võtame Euroopa

Liidu õiguse üle Eestile sobivaimal moel ja teeme Euroopas ettepanekud sobimatute normide

muutmiseks, sealhulgas ettepanek lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta need

vabatahtlikuks“.4 Eelnõu väljatöötamise alus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–

20275 ELi direktiivide valdkonna all nimetatud ülesanne „Eelnõu direktiivi (EL) 2022/2555

ülevõtmiseks (küberturvalisuse 2. direktiiv)“.

Kuna nii ülevõtmisseadusega kui ka kõnesoleva eelnõukohase määrusega suurendatakse

teatavas ulatuses halduskoormust (küberturvalisuse seadust täiendati uute subjektidega, kes

peavad täitma seaduse nõudeid, sh ka kõnesoleva eelnõuga kavandatavate muudatustega

täpsustatavaid nõudeid), nähti halduskoormuse tasakaalustamine ette määruse nr 121

muudatustega, mis jõustusid 1. oktoobril 2025. Lisaks leevendatakse eelnõukohase määrusega

nende teenuseosutajate (ennekõike erasektori, kuid põhimõtteliselt ka avaliku sektori

teenuseosutajate) nõudeid, kes peavad Eesti infoturbestandardit või selle alternatiiviks olevat

standardit rakendama. Muudatusega nähakse ette, et ühe mainitud standardi nõudeid tuleb

rakendada vähemalt selle teenuse, tegevusala või valdkonna puhul, mida pakkuv või millel

tegutsev teenuseosutaja kuulub küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse. See tähendab, et

standard peab käsitlema vastavat teenust, tegevusala või valdkonnaga seotud võrgu- ja

infosüsteeme, kuid ülejäänud teenuste, tegevusalade ja valdkondadega seotud võrgu- ja

infosüsteemide puhul saab rakendada paindlikumaid turvameetmeid ehk ennekõike

eelnõukohase määrusega täpsustatud esmaseid turvameetmeid. Seega on eelnõukohase

määrusega tehtav Eesti infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava standardi

käsitlusala muudatus halduskoormuse vähendamise lisameede, mis leevendab eelnõukohase

määruse mõju.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse määrusega nr 319 kinnitatud „Justiits- ja digiministeeriumi

põhimäärust”. Paragrahv koosneb kahest punktist.

Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse punkti 541, täiendades seda alapunktiga 11.

Muudatus on seotud NIS2-direktiivi artikli 14 lõike 3 esimese lause ning artikli 16 lõike 2

ülevõtmisega. Kommenteeritava alapunktiga on kavas anda Justiits- ja Digiministeeriumile

asjaomased volitused, kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõike 1 kohaselt on riiki volitatud

esindama valitsusasutus või muu riigiasutus seadusest, oma põhimäärusest ja teistest

õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Sarnane esindusvolitus artiklite 14 ja 16

kontekstis anti ka Riigi Infosüsteemi Ametile ning need muudatused jõustusid 1. veebruaril

2026.6

4 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027 5 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-05/VVTP%202023-2027_26.pdf 6 Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus (RT I, 29.01.2026, 2), § 8 lõike 4 punkt 31

.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129012026002

4

Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määrusega nr 319 kinnitatud „Justiitsministeeriumi

põhimäärust” normitehnilise märkusega NIS2-direktiivi kohta.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 27 lõike 3 esimene lause näeb ette, et kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu

õiguse ülevõtmiseks, nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja või

andjad, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. Sama määruse § 51 kohaselt kehtib

nimetatud põhinõue ka Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu kohta.

Normitehniline märkus lisatakse määrusesse nr 319, kuna muudesse õigusaktidesse pole neid

NIS2-direktiivi artikli 14 lõiget 3 ja artikli 16 lõiget 2 üle võtvaid sätteid, mis on seotud Justiits-

ja Digiministeeriumiga, kavandatud.

Paragrahviga 2 muudetakse määrust nr 121. Paragrahv koosneb neljateistkümnest punktist.

Paragrahvi 2 punktiga 1 asendatakse määruses nr 121, välja arvatud § 4 lõikes 11, läbivalt

sõnad „teenuse osutaja“ liitsõnaga „teenuseosutajaga“. Sama muudatus nähti

ülevõtmisseadusega ette ka küberturvalisuse seaduses. Tegemist on tehnilise muudatusega,

mille eesmärk on järgida eesti keele kokku- ja lahkukirjutuse põhimõtteid.

Kommenteeritava punktiga ei muudeta määruse nr 121 § 4 lõiget 11, kuna see muudaks

hädaolukorra seaduse termini „elutähtsa teenuse osutaja“ tähendust. Nimelt laiendab selle

täiend „elutähtis“ täiendit „teenus“, mitte kogu järgnevat ühendit „teenuseosutaja“.

Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 121 § 2 punktidega 11 ja 12, lisades vastavalt

terminid „andmekogu vastutav töötleja“ ja „andmekogu volitatud töötleja“ ja nende tähenduse.

Andmekogu vastutav töötleja on andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike

1 tähenduses ehk riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik

või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist,

teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.

Andmekogu volitatud töötleja on andmekogu volitatud töötleja avaliku teabe seaduse § § 434

lõike 2 tähenduses. Selle lõike kohaselt võib andmekogu vastutav töötleja volitada andmete

töötlemise ja andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-

õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule

vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.

Kommenteeritav muudatus tehakse õigusselguse tagamise huvides, kuna praktikas on tekkinud

määruse nr 121 § 4 lõike 4 punkti 2 (näiteks seoses omavalitsuste ning nende hallatavate

asutustega) tõlgendamisel eri osalistel küsimus, millist vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat

on selles punktis mõeldud – kas tegemist on avaliku teabe seaduse terminitega või isikuandmete

kaitse valdkonnas kasutatavate terminitega. Nende kahe valdkonnaga seotud terminite

eristamise kohta vt ülevõtmisseaduse kohase küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punkti 1

selgitust. 2025. aasta 1. oktoobril jõustus määruse nr 121 § 4 lõike 4 muudatus, millega lisati

sellesse lõikesse uus punkt 4 (seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena

tegutsevate põhikoolide ja gümnaasiumitega), milles on samuti kasutatud väljendit

„andmekogu vastutava töötleja ja volitatud töötleja“. Ka selle punkti puhul on juba tekkinud

sarnaseid küsimusi mis sama lõike punkti 2 puhul. Võimalike väärarusaamade vähendamiseks

tagatakse kõnealuse muudatusega õigusselgus viidatud lõike punktides kasutatavates

terminites.

Paragrahvi 2 punktiga 3 muudetakse määruse nr 121 § 2 lõiget 3.

5

Muudetavas lauses viidatakse küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punktidele 12 ja 13, mis

kuni 31. detsembrini 2025 hõlmas järgmisi üksusi: valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav

riigiasutus, valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, osavald,

linnaosa, osavalla või linnaosa ametiasutus, osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatav asutus,

kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet ja -asutus. Uues tekstiosas on kasutatud sõnu

„valitsusasutus“ (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 39), „valitsusasutuse hallatav riigiasutus“ (vt

Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõige 1) ja „kohaliku tasandi avaliku halduse üksus (vt

küberturvalisuse seaduse § 2 punkt 16). Seeläbi tagatakse kooskõla küberturvalisuse seadusega.

Paragrahvi 2 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 121 § 3 lõikega 11.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit tegi ülevõtmisseaduse menetluse käigus

ettepaneku lähtuda nõuete rakendamisel ka küberturvalisuse 2. direktiivis rõhutatud

riskipõhisusest ehk võimaldada subjektidel määratleda, kus ja millised on tema

organisatsioonis olulisemad riskid ja võtta kasutusele vastavad meetmed. Liit leiab, et selle

täienduse lisamine on vajalik, et siduda nendes sätetes toodud kohustused ehk

[küberturvalisuse seaduse] alusel kehtestatud turvameetmed ettevõtete ja asutuste konkreetsete

teenustega, mille osutamise tõttu nad on [seaduse] mõistes üliolulised või olulised üksused.

Sellega jäetakse ettevõtetele ja asutustele õigus ise hinnata, mis on nende vaatest kriitiline ja

lähtuda tehtud riskihinnangutest.

Eelnõu koostaja toetab ettepanekut. Vabariigi Valitsuselt Riigikokku esitatud seaduseelnõus

kavandati näha Vabariigi Valitsusele võrgu ja infosüsteemi küberturvalisuse nõuete

kehtestamisel ette volitusnorm täpsustada alalisi asjakohaseid ja proportsionaalseid

tehnilisi, tegevuslikke ja korralduslikke turvameetmeid ning rakendamise nõudeid ja tingimusi.

Et oleks selge, et Vabariigi Valitsusel on õigus nende nõuete kehtestamisel arvesse võtta ka

tegevusalasid, mille osutamise tulemusel tekib ettevõtjal küberturvalisuse nõuete järgimise

kohustus, täiendati ülevõtmisseaduse menetluse käigus vastavat volitusnormi. Selle täienduse

kohaselt võib Vabariigi Valitsus arvestada määrusega nr 121 kehtestatavate nõuete puhul

küberturvalisuse seaduse § 3 lõigetes 2–5 sätestatut. Nimetatud lõigetes on loetletud teenused,

tegevusalad ja valdkonnad, mida pakkuvat või kus tegutsevat üksust käsitatakse üliolulise või

olulise üksusena. Seega võimaldab muudatus Vabariigi Valitsusel ette näha paindlikkust

turvameetmete rakendamisel.

Kommenteeritav lõige toob kaasa asjaolu, et sama paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõudeid

(st Eesti infoturbestandardi nõudeid) rakendatakse vähemalt kommenteeritavas lõikes viidatud

tegevusala või tegevusaladega – olenevalt sellest, kas üksus on ühe või mitme tegevusala tõttu

ülioluline üksus või oluline üksus – seotud võrgu- ja infosüsteemidele. Kommenteeritavas

lõikes on kasutatud sõna „vähemalt“ tagamaks, et Eesti infoturbestandardi rakendamine hõlmab

tegevusala(sid), kus tegutsev teenuseosutaja kuulub küberturvalisuse seaduse

kohaldamisalasse. Teenuseosutaja ise valib, kas ta soovib ka oma muude tegevusalade või

teenustega seotud võrgu- ja infosüsteemide suhtes rakendada Eesti infoturbestandardist

tulenevaid nõudeid. Kui teenuseosutaja seda valikut ei tee, siis peab ta nende muude

tegevusalade, teenuste või valdkondadega seotud võrgu- ja infosüsteemide suhtes rakendama

miinimumnõudeid ehk esmaseid turvameetmeid (vt määruse nr 121 § 51 ja sama määruse lisa

ning ka eelnõu § 2 punkt 13).

Eelnõuga kavandatav muudatus säilitab peamiselt Eesti infoturbestandardi rakendamise

kontekstis ennekõike nende ettevõtjate olukorra, kes pidid enne ülevõtmisseadusega tehtud

muudatuste jõustumist (st kuni 31.12.2025) küberturvalisuse nõudeid järgima ainult konkreetse

teenuse või tegevusala puhul. Kõnealune muudatus ei kohaldu nendele teenuseosutajatele, kes

on ülioluline üksus või oluline üksus oma tegevusvormi, mitte tegevusvaldkonna tõttu: näiteks

avalik-õiguslikud juriidilised isikud, keskvalitsuse avaliku halduse üksused ja kohaliku

omavalitsuse avaliku halduse üksused. Seda seetõttu, et nimetatud üksused kuulusid ka enne

6

ülevõtmisseadusega tehtud muudatuste jõustumist ja kuuluvad ka edaspidi terve

organisatsioonina küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse. Samuti on kaheldav, kas

tegevusvormi alusel küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse liigituva teenuseosutaja puhul

oleks võimalik hakata eristama konkreetset tegevusala, teenust või valdkonda ning nendega

seotud võrgu- ja infosüsteeme.

Lühendsõna „süsteem“ on võetud kasutusele määruse nr 121 § 1 lõike 1 punktis 2, st see on

moodustatud terminist „võrgu- ja infosüsteem“. Selle termini kohta vt küberturvalisuse seaduse

§ 2 punkt 37.

Paragrahvi 2 punktiga 5 täiendatakse määruse nr 121 § 3 lõike 2 punkti 1.

Määruse nr 121 § 3 lõige 2 näeb ette Eesti infoturbestandardi alternatiivi ehk rahvusvahelise

standardi ISO/IEC 27001 või Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 27001 nõuete rakendamise. Kui

eelnimetatud standardite käsitlusala on sama ulatusega nagu Eesti infoturbestandardi oma, siis

kohaldub määruse nr 121 § 3 lõige 2. See tähendab, et teenuseosutaja on 1) asjakohaste

rakendusala(de) suhtes rakendanud turvameetmeid lähtuvalt rahvusvahelisest standardist

ISO/IEC 27001 või Eesti standardist EVS-EN ISO/IEC 27001 ning 2) on esitanud Riigi

Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi, mis kinnitab ühe eelmainitud standardi

nõuete täitmist. Asjakohaste rakendusalade all mõeldakse neid tegevusalasid, kus tegutsev

teenuseosutaja kuulub üliolulise üksuse või olulise üksusena küberturvalisuse seaduse

kohaldamisalasse.

Kõnealune muudatus tagab, et eelnõu § 2 punktis 3 kavandatud muudatus kohaldub ka juhul,

kui teenuseosutaja on otsustanud Eesti infoturbestandardi asemel rakendada alternatiivset

standardit. Seetõttu käivad eelnõu § 2 punkti 3 selgitused ka kõnealuse muudatuse kohta.

Paragrahvi 2 punktiga 6 muudetakse määruse nr 121 § 3 lõike 21 sissejuhatava lause

sõnastust. Kõnesoleva eelnõuga lisatakse sellesse paragrahvi uus lõige (vt eelnõu § 2 punkt 4),

mistõttu tuleb õigusselguse huvides kommenteeritava lõike sissejuhatavat lauset muuta.

Muudatuse tulemusena ei kohaldata määruse nr 121 § 3 lõikeid 1, 11 ja 2 üksustele, keda on

nimetatud sama paragrahvi lõikes 21.

Paragrahvi 2 punktiga 7 asendatakse määruse nr 121 § 3 lõike 21 punktis 1 sõna

„määratlemise“ sõnaga „määratluse“. Tegemist on tehnilise muudatusega (parandatakse

pealkirja sõnastust), kuna selles punktis viidatud Euroopa Komisjoni soovituse tegelik pealkiri

on „Komisjoni soovitus, mis käsitleb mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

määratlust“.7

Paragrahvi 2 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 121 § 3 lõigetega 22 ja 23.

Kuigi NIS2-direktiivi artikli 2 lõike 1 teine lõik võeti üle ülevõtmisseaduse kohase

küberturvalisuse seaduse § 3 lõikega 6, siis kõnealuse muudatusega (lisanduv lõige 22)

tagatakse selgus, et viidatud seaduse sättes sisalduv nõue kohaldub oma sisult ja mõttelt ka Eesti

infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava standardi järgimise kohustuse kontekstis.

Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 3 lõige 4 kehtestab üldreegli, mille

kohaselt ei ole ettevõtja väike- ega keskmise suurusega, kui tema kapitalist või hääleõigusest

25% või enamat kontrollivad otseselt või kaudselt, ühiselt või üksikult, üks või mitu avaliku

sektori organisatsiooni (ingl controlling public body). Vt selle kohta ka nimetatud soovituse

põhjendus 13:

7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202490772

7

(13) Vältimaks kunstlikku vahetegemist liikmesriigi erinevate avalik-õiguslike asutuste vahel ja

arvestades vajadust õiguskindluse järele, peetakse vajalikuks kinnitada, et VKE ei ole ettevõte,

mille kapitalist või hääleõigustest 25% või enam kontrollib avalik-õiguslik asutus.

NIS2-direktiivi artikli 2 lõike 1 teine lõik täpsustab, et viidatud soovituse artikli 3 lõiget 4 ei

arvestata NIS2-direktiivi puhul. Kuna küberturvalisuse seadusesse lisati sama nõue, siis selguse

huvides lisatakse sarnane nõue ka Eesti infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava

standardi järgimise nõudele. Eeltoodu tõttu on muudatuse tulemusena võimalik mõnda üksust

pidada väike- või keskmise suurusega ettevõtjaks, kui seda kontrollib (osaliselt) avaliku sektori

organisatsioon ning tingimusel, et kommenteeritava paragrahvi lõike 21 punktis 1 nimetatud

tingimused (töötajate arv ja finantsnäitajad) on täidetud. NIS2-direktiiv ei näe ette nõudeid selle

kohta, kuidas teha kindlaks töötajate arv ja finantsnäitajad avaliku sektori organisatsioonide

puhul. Need üksused kuuluvad NIS2-direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti f ja lõike 5 punkti a

kohaselt NIS2-direktiivi kohaldamisalasse, olenemata üksuse suurusest. Soovitusega

2003/361/EÜ ei ole mõeldud reguleerida seda, kuidas toimida kontrolli omavate avaliku sektori

organisatsioonidega, ja see ei sisalda selgeid reegleid selle teema kohta. Selle soovituse reeglite

järgimine kontrolli omavate avaliku sektori organisatsioonide puhul (tuvastamaks nende seost

partner- ja sidusettevõtjatega väike- või keskmise suurusega ettevõtjate puhul) tekitaks Euroopa

Liidu liikmesriikide seas killustatust ja õiguslikku segadust. Seetõttu ei tule eraldiseisva

kontrolli omava avaliku sektori üksuse töötajate arvu ja finantsnäitajaid arvesse võtta, kui

selgitatakse kommenteeritava lõike kohaselt välja ettevõtjate töötajate arvu ja finantsnäitajaid.

Vt lisaks ülevõtmisseaduse § 3 selgituse alguses esitatud selgitusi soovituse 2003/361/EÜ

kohta.

Lisanduva lõikega 23 sätestatakse lisareegel üksuse töötajate arvu, aastakäibe ja

aastabilansimahu arvestamise kohta partner- ja sidusettevõtjate puhul. Sellise reegli loomise

võimalusele viitab NIS2-direktiivi põhjendus 16, mis on sõnastatud järgmiselt:

(16) Vältimaks seda, et üksusi, millel on partnerettevõtjad või mis on sidusettevõtjad, peetaks

elutähtsateks8 või olulisteks üksusteks, kui see oleks ebaproportsionaalne, on liikmesriikidel

võimalik soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 6 lõike 2 kohaldamisel võtta arvesse üksuse oma

partneritest või sidusettevõtjatest sõltumatuse määra. Eelkõige on liikmesriikidel võimalik võtta

arvesse asjaolu, et üksus on oma partner- või sidusettevõtjatest sõltumatu teenuste osutamisel

kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide osas, ja teenuste osas, mida üksus osutab. .. .

Arvestades NIS2-direktiivi ülevõtmisel järgitud üldpõhimõtet, et riigisiseselt ei sätestata NIS2-

direktiivis ette nähtud miinimumnõuetest rangemaid nõudeid, on lõikesse 22 lisatud NIS2-

direktiivi põhjenduses 16 sätestatud võimalus jätta partner- ja sidusettevõtjate töötajate arv ning

käibe- või bilansimaht arvestamata. Seeläbi on võimalik Eesti infoturbestandardi või selle

alternatiivina kasutatava standardi kohaldamise nõude kohaldamisalast välja jätta sellised

üksused, kes vastaks töötajate arvu ning käibe- või bilansimahu poolest standardi rakendamise

nõudele just seetõttu, et partner- ja sidusettevõtja vastavad näitajad lisanduvad konkreetse

üksuse näitajatele – st, et vaadeldav üksus enda näitajate järgi piirmäärasid ei ületaks, kuid teeks

seda siis, kui tuleb arvestada ka partner- ja sidusettevõtjate näitajaid. Selline lahendus on

nendele ettevõtjatele ka palju soodsam. Kommenteeritavas lõikes ette nähtud välistust on

võimalik rakendada, kui asjaomasel partner- või sidusettevõtjal on otsustav mõju enda

infotehnoloogiasüsteemide toimimise üle ehk kui ta on enda IT-lahenduste korraldamisel

sõltumatu. Selline sõltumatus infotehnoloogiasüsteemide toimimise üle otsustamisel on olemas

eelkõige siis, kui partner- ja sidusettevõtja saab omal vastutusel teha põhilisi otsuseid

infotehnoloogiasüsteemide, selle komponentide ja protsesside üle. Kui partner- või

sidusettevõtja on selliste otsuste tegemisel vaba, siis ei arvestata üksuse töötajate arvu ja käibe-

8 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliseks üksuseks“.

8

või bilansinäitajate kindlakstegemisel tema töötajate arvu, käivet ega bilansimahtu. Kõnealuse

välistuse kohaldamine ei tule aga kõne alla juhul, kui IT-lahendusi rakendatakse terves

kontsernis ühetaoliselt, näiteks otsustab kõik IT-süsteemidega seotud küsimused emaettevõtja.

Paragrahvi 2 punktiga 9 täiendatakse määruse nr 121 § 5 lõikega 11.

Kommenteeritava lõikega määratakse kindlaks, mida riskianalüüs peab sisaldama. Kõnealuse

sättega võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 2 punkt a ([l]õikes 1 osutatud meetmed

põhinevad kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil, mille eesmärk on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme

ning nende süsteemide füüsilist keskkonda intsidentide eest, ning hõlmavad vähemalt järgmist:

a) riskianalüüsi ja infosüsteemide turbe põhimõtteid;) ning säilitatakse kuni 31. detsembrini

2025 kehtinud küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 sisu9.

Kommenteeritava punktiga on seotud ka infoturvariskide kaardistamine ja nende haldamine.

AKITi kohaselt on infoturvarisk (ingl information security risk) määramatuse toime teabe

turvalisusele, ohu potentsiaal tekitada kahju teabe ja sellega kaasnevate varade turvalisuse

rikkumisega ning seda mõõdetakse ohu realiseerumise sündmuse võimalikkuse ja

tagajärgedega.10 Eesti infoturbestandardi portaalis on seda terminit selgitatud järgnevalt:

võimalus, et mingi oht kasutab ära mingi vara või varade rühma nõrkuse ning seeläbi tekitab

organisatsioonile kahju.11

Lühendsõna „süsteem“ on võetud kasutusele määruse nr 121 § 1 lõike 1 punktis 2, st see on

moodustatud terminist „võrgu- ja infosüsteem“. Selle termini kohta vt küberturvalisuse seaduse

§ 2 punkt 37. Termini „risk“ kohta vt küberturvalisuse seaduse § 2 punkt 25. Lühendväljend

„süsteemi turvalisus“ on moodustatud terminist „võrgu- ja infosüsteemi turvalisus“, mille kohta

vt küberturvalisuse seaduse § 2 punkt 38. Termini „küberintsident“ kohta vt küberturvalisuse

seaduse § 2 punkt 19.

Sõna „toimepidevus“ puhul saab teatava paralleeli tuua hädaolukorra seaduse § 2 lõikes 5

sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse määratlusega, mille kohaselt on see elutähtsa

teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime

pärast elutähtsa teenuse katkestust. Riigikogus arutlusel oleva kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse eelnõu § 23 lõikes 1 on toimepidevus defineeritud kui püsiva kriisiülesandega asutuse

ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus, ning

põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus ja valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma

ülesandeid täita ja teenuseid osutada.12 Sõna „toimepidevus“ selgitab Eesti Keele Instituudi

ühendsõnastik kui võimelisust, suutlikkust toimida edaspidi, jätkata alustatud tegevust.13

Eelnõus on sõna „toimepidevus“ seotud võrgu- ja infosüsteemidega seotud toimepidevusega,

mitte laiema toimepidevusega.

Riskianalüüsi puhul saab paralleeli tuua teatud üksuste14 suhtes kohaldatavate nõuetega, mis on

sätestatud NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 5 alusel vastu võetud komisjoni rakendusmääruses

9 Kuni 31.12.2025 kehtinud küberturvalisuse seaduse (RT I, 21.06.2024, 15) § 7 lõike 2 punkt 1:

(2) Teenuse osutaja on turvameetmete rakendamisel kohustatud:

1) koostama süsteemi riskianalüüsi, milles tuleb esitada süsteemi turvalisust ja teenuse toimepidevust mõjutavate

ning küberintsidendi tekkimist põhjustavate riskide loetelu, määrata riskide realiseerumisel tekkiva

küberintsidendi tagajärgede raskusaste ning kirjeldada küberintsidendi lahendamise abinõusid. 10 https://akit.cyber.ee/term/711-infoturvarisk-turvarisk 11 https://eits.ria.ee/et/abimaterjalid/seletav-soonaraamat 12 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/679eeee7-62b9-4817-a660-745e6642a8d9/kriisiolukorra-ja-

riigikaitse-seadus 13 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/toimepidevus/1/est 14 Küberturvalisuse seaduse termineid kasutades on nendeks üksusteks: domeeninimede süsteemi teenuse osutajad,

tippdomeeninimede registrite pidajad, pilvandmetöötlusteenuse osutajad, andmekeskusteenuse osutajad,

sisulevivõrguteenuse osutajad, haldusteenuse osutajad, infoturbeteenuse osutajad, internetipõhise kauplemiskoha

pidajad, veebipõhise otsingumootori pakkujad, sotsiaalmeediaplatvormi pakkujad ja usaldusteenuse osutajad. Vt

9

(EL) 2024/2690,15 konkreetsemalt selle rakendusmääruse artiklis 2 ja rakendusmääruse lisa

punktides 1 ja 2 ning mõlema punkti alapunktides.

Ülevõtmisseaduse vastuvõtmisele eelnenud menetluse käigus esitati kõnealuse sätte kohta

järgmine kommentaar (vt ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 (märkuste tabel), Riigi

Infosüsteemi Ameti kommentaar nr 17.39):

Teeme ettepaneku sõnastada [küberturvalisuse seaduse eelnõu] § 7 lg 2 p 1-3 ja 9-14

järgmiselt: „(2) Teenuse osutaja on turvameetmete rakendamisel kohustatud: 1) koostama ja

rakendama infoturvariskide haldamise metoodika ja protseduurid; 2) koostama ja kehtestama

infoturbe eesmärgid ja infoturvapoliitika; .. 14) viima läbi süsteemi riskihalduse protseduurid,

mille käigus koostatakse süsteemi turvalisust mõjutavate riskide loetelu, määratakse riskide

raskusaste ning kirjeldatakse ja rakendatakse riskikäsitlusmeetmed vastavalt rakendamise

tähtaegadele. Selgitame: .. Väljend „Koostama ja kehtestama“ on seotud plaani loomise ja

ametliku kehtestamisega. Sõna „Teostama“ viitab sellele, et varade haldamine toimub

praktikas, järgitakse kehtestatud juhiseid ja toimingud viiakse ellu; 6) p 14 osas: antud

paranduse eesmärk on parandada arusaadavust. Lisaks palume kaaluda punkti 1) asendamist

siinse punktiga, kuna antud punkt juba katab ära 1) sisu, milles nõutav protseduur peaks

seisnema. Vältimaks turvameetmete jäämist vaid plaanimise tasemele, siis on soovitav lisada

ka rakendamise nõue. Seda viimast eriti olukorras, kus rakendusplaan riskikäsitlusmeetmetega

saab olema võimalik koostada automaatselt. Sellisel juhul nõue saaks justkui täidetud, kuid

turve ei paraneks, kui meetmete rakendamist ei toimu.

Eeltoodud kommentaari on kõnealuse sätte koostamisel arvestatud. Kommentaaris mainitud

punkti 14 sisu on lisatud kõnealusesse sättesse. Eelnõu koostamise käigus kaaluti, kas

kommenteeritava punkti alguses võiks kasutada sõna „riskianalüüs“ asemel sõnu „riskihalduse

protseduurid“, kuid sellest loobuti, kuna küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab

teenuseosutaja kohustuse hallata riske, mis ohustavad teenuseosutaja tegevuses või teenuse

osutamisel kasutatava süsteemi turvalisust, sealhulgas tuleb tal koostada vastav riskianalüüs.

Kui kasutada kõnealuses lõikes muud sõna kui „riskianalüüs“, siis ei pruugi olla selge, mil moel

on viidatud seaduse punkt ja kõnealune lõige seotud.

Selle muudatuse kohta vt ka eelnõu § 2 punkt 13 ning selle selgitusi.

Paragrahvi 2 punktiga 10 muudetakse määruse nr 121 § 5 lõiget 4, võimaldades koostada

sama määruse kolmanda peatüki 1. jaos olevaid dokumente ka muu õigusakti alusel koostatava

dokumendi osana. Kehtiv säte kehtestab selle võimaluse ainult § 5 lõikes 1 sätestatud

dokumentatsioonile, kuid muudatusega tehakse dokumentide koostamine teenuseosutajale

paindlikumaks. Selle tulemusena võib teenuseosutaja näiteks koostada ühise dokumentatsiooni

nii määruse nr 121 § 5 (turvameetmete dokumentatsioon) kui ka § 51 (esmased turvameetmed)

ja sellega seotud sama määruse lisas ette nähtud nõuete täitmiseks.

Paragrahvi 2 punktiga 11 muudetakse määruse nr 121 § 51 lõiget 1. Küberturvalisuse seaduse

§ 7 lõige 6 viitab, et määruses nr 121 saab täpsustada alalisi asjakohaseid ja proportsionaalseid

tehnilisi, tegevuslikke ja korralduslikke turvameetmeid ning rakendamise nõudeid ja tingimusi,

sealhulgas võib nende puhul võtta arvesse sama seaduse § 3 lõigetes 2–5 nimetatud

täpsemalt küberturvalisuse seaduse § 7 lõige 7 ja ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas selle lõike kohta esitatud

selgitused. 15 Rakendusakt jõustus 7. novembril 2024 ja on kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024R2690&qid=1730728447038; lisainfo aadressil

https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14241-Cybersecurity-risk-management-

reporting-obligations-for-digital-infrastructure-providers-and-ICT-service-managers_en ja https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=PI_COM:Ares(2024)4640447&qid=1728309190768.

10

tegevusalasid. Kõnealuse muudatusega sätestatakse, et määruses nr 121 ette nähtud esmased

turvameetmed ongi needsamad alalisse kasutusse võetavad nõuded.

Paragrahvi 2 punktiga 12 muudetakse määruse nr 121 § 51 lõike 1 punkti 4, asendades sõnad

„tarnijate, väliste teenuste osutajate ja partnerite haldus“ sõnadega „väliste partnerite haldus“.

Tegemist on tehnilise muudatusega.

Paragrahvi 2 punktiga 13 asendatakse määruse nr 121 lisa (edaspidi lisa), mis on seotud

määruse §-s 51 nimetatud küberturvalisuse valdkondade täpsustamisega. Lisa asendatakse, et

tagada selle sõnastuse selgus ning samal ajal ka võtta lõplikult üle NIS2-direktiivi artikli 21

lõiked 2 ja 3.

Ülevõtmisseaduse koostamisel lähtuti loogikast, et küberturvalisuse seaduse §-s 7 jäetakse alles

teenuseosutaja võrgu- ja infosüsteemi suhtes kohaldatavatele turvameetmetele ette nähtud

üldised nõuded. Turvameetmete definitsiooni kohta vt küberturvalisuse seaduse § 2 punkt 33.

Täpsemad nõuded selle kohta, kuidas teenuseosutajad peavad turvameetmeid rakendama,

nähakse ette määruses nr 121. Määruse nr 121 kohaldumise ulatust käsitleb küberturvalisuse

seaduse § 7 lõige 7 – vt selle lõike selgitusi ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas.

Ülevõtmisseaduse eelnõu koostamise protsessis toimunud eelnõu kooskõlastusringi ja sellele

eelnenud arutelude tulemusel otsustati, et kõik küberturvalisuse seaduse subjektid ei pea

järgima Eesti infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava rahvusvahelise standardi

ISO/IEC 27001 või Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 27001 nõudeid ega allu selle kohustuse

täitmisel välise auditeerimise nõudele,16 vaid teatud teenuseosutajate suhtes kehtivad esmaste

turvameetmete nõuded, võimaldades turvameetmete rakendamisetäpse viisi valida

teenuseosutajal endal. Seda käsitlust kõnesoleva eelnõuga ei muudeta.

Küberturvalisuse seaduse § 7 lõikes 1 nähakse ette üldine kohustus rakendada alaliselt

turvameetmeid ja selle eesmärgid. Sama paragrahvi lõikes 2 nähakse ette, mida tuleb

turvameetmete rakendamisel arvestada, sealhulgas võetakse selle lõikega üle ka NIS2-direktiivi

artikli 21 lõike 2 sissejuhatav osa. Need nõuded kohalduvad ka kommenteeritavas lisas esitatud

esmaste turvameetmete suhtes. Vt selle lõike selgitusi ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas.

Ülevõtmisseadusega ei olnud kavas muuta küberturvalisuse seaduse § 7 lõiget 3 ega sama

paragrahvi lõikes 5 sätestatud volitusnormi, kuid selle eelnõu menetlemise käigus lisati seaduse

samasse paragrahvi lõige 6, mis täpsustab määrust nr 121 (vt ka eelnõu § 2 punktid 4 ja 5 ning

nende selgitused).

Algselt kaaluti kõnesoleva eelnõu puhul eraldi paragrahvi loomist, mis võtaks üle NIS2-

direktiivi artikli 21 lõigete 2 ja 3 sisu (alalised turvameetmed). Eelnõu koostamise käigus sellest

reguleerimisvariandist loobuti, et ei tekiks segadust alaliste turvameetmete ja esmaste

turvameetmete kattuvuse küsimuses. Kuna ülevõtmisseaduse vastuvõtmisele eelnenud

menetluse käigus esitati ka tolle kavandatava paragrahvi kohta kommentaare, on lisa

asjakohaste muudatuste selgituses vastavad kommentaarid ka esitatud.

NIS2-direktiivi artikli 21 lõikes 2, konkreetsemalt selle punktides, on sätestatud täpsemad

alalised nõuded selle kohta, mida peavad turvameetmed hõlmama. Seetõttu sätestatakse

kommenteeritavas lisas need tegevused ja asjaolud, mida teenuseosutaja peab turvameetme

rakendamisel tegema või arvestama.

Kommenteeritava lisaga on seotud ennekõike NIS2-direktiivi põhjendused 77–86 ja 88–91 ning

konkreetsemate üksuste (näiteks usaldusteenuse osutajad, sh kvalifitseeritud usaldusteenuse

16 Vt eelnõude infosüsteemi toimikut 25-0715: Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ muutmine – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7d3ea848-

35b2-47d8-8eb8-fa2f735c3da6. Need muudatused jõustusid 1. oktoobril 2025.

11

osutajad, üldkasutatava elektroonilise side võrgu teenuse osutaja ja üldkasutatava elektroonilise

side teenuse osutaja) puhul ka põhjendused 93–100:

(77) Vastutus võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamise eest lasub suurel määral

elutähtsatel17 ja olulistel üksustel. Tuleks edendada ja arendada riskijuhtimiskultuuri, mis

hõlmab riskihindamisi ja riskile vastavate küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete rakendamist.

(78) Küberturvalisuse riskijuhtimismeetmetes peaks võtma arvesse, mil määral elutähtis18 või

oluline üksus võrgu- ja infosüsteemidest sõltub, ning hõlmama meetmeid intsidendiriskide

tuvastamiseks, vältimiseks, avastamiseks, neile reageerimiseks ja neist taastumiseks ning nende

mõju leevendamiseks. Võrgu- ja infosüsteemide turvalisus peaks hõlmama salvestatavate,

edastatavate ja töödeldavate andmete turvalisust. Küberturvalisuse riskijuhtimismeetmetega

tuleks tagada süsteemne analüüs, milles võetakse arvesse inimtegurit, et saada võrgu- ja

infosüsteemi turvalisusest terviklik pilt.

(79) Kuna võrgu- ja infosüsteemide turvalisust ähvardavatel ohtudel võib olla erinev põhjus,

peaksid küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed tuginema kõiki ohte hõlmavale käsitusele, mille

eesmärk on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme ja nende füüsilist keskkonda selliste olukordade eest

nagu vargus, tulekahju, üleujutus, telekommunikatsiooni- või elektrikatkestus või loata füüsiline

juurdepääs elutähtsa või olulise üksuse teabe- ja teabetöötlusrajatistele ning nende

kahjustamine ja häirimine, mis võib ohustada võrgu- ja infosüsteemides salvestatud, edastatud

või töödeldud andmete või nende süsteemide pakutavate või nende kaudu juurdepääsetavate

teenuste kättesaadavust, autentsust, terviklust või konfidentsiaalsust. Seepärast peaksid

küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed käsitlema ka võrgu- ja infosüsteemide füüsilist

turvalisust ja keskkonnaohutust, hõlmates selliste süsteemide kaitsmist süsteemirikete, inimliku

eksimuse, pahatahtliku tegevuse või loodusnähtuste eest kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliselt

tunnustatud standarditega, näiteks ISO/IEC 27000 seeria standarditega. Sellega seoses peaksid

elutähtsad19 ja olulised üksused oma küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete osana käsitlema

ka personali turvalisust ja kehtestama asjakohased juurdepääsukontrolli põhimõtted. Need

meetmed peaksid olema kooskõlas [CER-direktiiviga].

(80) Selleks et tõendada vastavust küberturvalisuse riskijuhtimismeetmetele ja kui puuduvad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/881 vastavad asjakohased Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavad, peaksid liikmesriigid konsulteerides koostöörühma ja

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga edendama asjaomaste Euroopa ja

rahvusvaheliste standardite kasutamist elutähtsate20 ja oluliste üksuste poolt, või liikmesriigid

võivad üksustelt nõuda, et nad kasutaksid sertifitseeritud IKT-tooteid, IKT-teenuseid ja IKT-

protsesse.

(81) Et vältida elutähtsatele21 ja olulistele üksustele ebaproportsionaalse finants- ja

halduskoormuse panemist, peaksid küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed olema

proportsionaalsed asjaomase võrgu- ja infosüsteemi puhul esineva riski tasemega ning lähtuma

selliste meetmete tehnilisest tasemest ning, kui see on kohaldatav, Euroopa ja rahvusvahelistest

standarditest ning nende rakendamise kuludest.

(82) Küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed peaksid olema proportsionaalsed elutähtsa22 või

olulise üksuse riskidele avatuse määraga ning intsidendi ühiskondliku ja majandusliku mõjuga.

Elutähtsatele23 ja olulistele üksustele kohandatud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete

17 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulistel üksustel“. 18 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluline üksus“. 19 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 20 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“. 21 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulistele üksustele“. 22 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulise üksuse“. 23 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulistele üksustele“.

12

kehtestamisel tuleks igakülgselt arvesse võtta elutähtsate24 ja oluliste üksuste erinevat avatust

riskidele, näiteks üksuse kriitilisuse määra, riske, sealhulgas ühiskondlikke riske, millega ta

kokku puutub, üksuse suurust, intsidentide esinemise tõenäosust ja nende tõsidust, sealhulgas

nende ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.

(83) Elutähtsad25 ja olulised üksused peaksid tagama oma tegevuses kasutatavate võrgu- ja

infosüsteemide turvalisuse. Nende puhul on eelkõige tegemist privaatsete võrgu- ja

infosüsteemidega, mida haldavad kas elutähtsa26 või olulise üksuse enda IT-töötajad või mille

turvalisusega seotud teenused ostetakse sisse. [NIS2-direktiivis] sätestatud küberturvalisuse

riskijuhtimismeetmeid ning teatamiskohustust tuleks kohaldada asjaomaste elutähtsate27 ja

oluliste üksuste suhtes olenemata sellest, kas kõnealused üksused hooldavad oma võrgu- ja

infosüsteeme ise või tellivad selleks hooldusteenuse väljast.

(84) Võttes arvesse nende piiriülest olemust, tuleks domeeninimede süsteemi teenuse osutajate,

tippdomeeninimede registrite28, pilvandmetöötlusteenuse osutajate, andmekeskusteenuse

osutajate, sisulevivõrgu pakkujate29, hallatud teenuse osutajate30, turbetarnijate31,

internetipõhise kauplemiskohtade32, internetipõhiste otsingumootorite33, sotsiaalvõrguteenuse

platvormi pakkujate34 ja usaldusteenuse osutajate suhtes kohaldada liidu tasandil suuremat

ühtlustamist. Seetõttu tuleks küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete rakendamise

hõlbustamiseks seoses kõnealuste üksustega võtta vastu rakendusakt.

(85) Eriti oluline on tegeleda riskidega, mis tulenevad üksuse tarneahelast ja suhetest tema

tarnijatega, näiteks andmete talletamise ja töötlemise teenuse osutajate või turbeteenuse

osutajate ja sisutoimetajatega, kui võtta arvesse selliste intsidentide esinemise sagedust, mille

puhul üksused on langenud võrgu- ja infosüsteemi vastu suunatud küberrünnete ohvriks ning

kurjategijad on suutnud kahjustada üksuse võrgu- ja infosüsteemide turvalisust, kasutades ära

kolmandate isikute tooteid ja teenuseid mõjutavaid nõrkusi. Seepärast peaksid elutähtsad35 ja

olulised üksused hindama ja arvesse võtma toodete ja teenuste üldist kvaliteeti ja vastupidavust,

nendesse integreeritud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid, samuti oma tarnijate ja

teenuseosutajate36 küberturvalisuse tavasid, sealhulgas nende turvalise arenduse menetlusi.

Elutähtsaid37 ja olulisi üksusi tuleks eelkõige julgustada lisama küberturvalisuse

riskijuhtimismeetmeid oma otseste tarnijate ja teenuseosutajatega sõlmitavatesse lepingutesse.

Kõnealused üksused võiksid võtta arvesse ka riske, mis tulenevad muu tasandi tarnijatest ja

teenuseosutajatest.

(86) Teenuseosutajate seas on intsidentide ennetamisel, tuvastamisel, lahendamisel ja neist

taastumisel üksuste jaoks eriti oluline tugiroll turbetarnijatel38 sellistes teenusevaldkondades

24 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“. 25 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 26 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulise üksuse“. 27 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“. 28 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „tippdomeeninimede registrite pidajad“. 29 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „sisulevivõrguteenuse osutajate“. 30 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „haldusteenuse osutajate“. 31 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „infoturbeteenuse osutajate“. 32 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „internetipõhiste kauplemiskohtade pidajate“. 33 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „veebipõhise otsingumootori pakkujate“. 34 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „sotsiaalmeediaplatvormi pakkujate“. 35 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 36 Siin ei ole pigem mõeldud ülevõtmisseaduse kohase küberturvalisuse seaduse § 3 lõikes 1 kasutatavat terminit

„teenuseosutaja“, vaid neid üksusi, kes selle seaduse kohaldamisalasse kuuluvale üksusele teenust osutavad.

Samas võivad sellisteks üksusteks olla nt ka ülevõtmisseaduse järgse küberturvalisuse seaduse kohased

haldusteenuse osutajad või infoturbeteenuse osutajad. See märkus käib ka käesoleva tekstilõigu kahe järgmise

lause kohta. 37 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliololulisi üksusi“. 38 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „infoturbeteenuse osutajatel“.

13

nagu intsidentide lahendamine, läbistustestimine, turvaaudit ja konsultatsioonid.

Turbetarnijad39 on aga olnud ka ise küberrünnete sihtmärgiks ja kuna nad on üksuste tegevusse

tihedalt lõimitud, kaasneb nendega eriline risk. Seega peaksid elutähtsad40 ja olulised üksused

olema turbetarnija41 valimisel iseäranis hoolikad.

(88) Elutähtsad42 ja olulised üksused peaksid tähelepanu pöörama ka sellistele riskidele, mis

tulenevad nende suhtlemisest ja suhetest teiste sidusrühmadega laiemas ökosüsteemis, et muu

hulgas tõkestada tööstusspionaaži ja kaitsta ärisaladusi. Täpsemalt peaksid üksused võtma

asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende koostöö akadeemiliste ja teadusasutustega toimub

kooskõlas nende küberturvalisuse poliitikaga ning et selles koostöös järgitakse teabele turvalise

juurdepääsu ja selle levitamisega seotud üldisi häid tavasid ja eelkõige intellektuaalomandi

kaitsega seotud tavasid. Võttes arvesse andmete olulisust ja väärtust elutähtsate43 ja oluliste

üksuste tegevuse jaoks, peaksid kõnealused üksused kolmandate isikute poolt osutatavatele

andmete teisendamise ja analüüsi teenustele tuginedes võtma kõik asjakohased

küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed.

(89) Elutähtsad44 ja olulised üksused peaksid kasutusele võtma mitmesugused küberhügieeni

põhitavad, näiteks usaldamatuse põhimõtte, tarkvarauuendused, seadme konfiguratsiooni,

võrgu segmenteerimise, identiteedi ja juurdepääsu halduse ning kasutajateadlikkuse, ning

pakkuma oma töötajatele koolitusi ning suurendama teadlikkust küberohtude, andmepüügi ja

inimestega manipuleerimise meetodite kohta. Lisaks peaksid kõnealused üksused hindama oma

küberturvalisuse võimekust ning püüdma võtta asjakohasel juhul kasutusele küberturvalisust

suurendavad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekti või masinõppesüsteemid, et suurendada oma

võimekust ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisust.

(90) Et käsitleda põhjalikumalt peamisi tarneahelariske ning aidata asjakohaselt juhtida

[NIS2-direktiivi] kohaldamisalasse kuuluvates sektorites tegutsevatel elutähtsatel45 ja olulistel

üksustel tarneahela ja tarnijatega seotud riske, peaks koostöörühm tegema koostöös komisjoni

ja ENISAga ning asjakohasel juhul pärast asjakohaste sidusrühmadega, sealhulgas tööstusega

konsulteerimist koordineeritud kriitilise tähtsusega tarneahelate turberiski hindamise (nagu

tehti 5G-võrkude kohta vastavalt soovitusele (EL) 2019/534 (5G-võrkude küberturvalisuse

kohta)), eesmärgiga määrata iga sektori jaoks kindlaks kriitilise tähtsusega IKT-teenused, IKT-

süsteemid või IKT-tooted, asjaomased ohud ja nõrkused. Sellise turberiski koordineeritud

hindamise käigus tuleks kindlaks teha meetmed, leevenduskavad ja parimad tavad, millega

võidelda kriitilise tähtsusega sõltuvuse vastu, potentsiaalsete nõrkade lülide, ohtude, nõrkuste46

ja muude riskide vastu, mis on seotud tarneahelaga, ning uurida, kuidas saaks elutähtsaid47 ja

olulisi üksusi julgustada neid ulatuslikumalt kasutusele võtma. Võimalikud muud kui tehnilised

riskitegurid, nagu kolmanda riigi lubamatu mõju tarnijatele ja teenuseosutajatele, eelkõige

alternatiivsete juhtimismudelite puhul, hõlmavad varjatud nõrkusi48 või tagauksi ja võimalikke

süsteemseid tarnehäireid, eriti tehnoloogilise kinnistumise või teenuseosutajast sõltuvuse

korral.

(91) Kriitilise tähtsusega tarneahela turberiskide koordineeritud hindamisel tuleks asjaomase

sektori omadusi silmas pidades võtta arvesse nii tehnilisi kui ka asjakohasel juhul muid kui

39 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „infoturbeteenuse osutajad“. 40 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 41 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „infoturbeteenuse osutaja“. 42 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 43 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“. 44 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 45 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulistel üksustel“. 46 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „turvahaavatavuste“. 47 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulisi üksusi“. 48 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „turvahaavatavusi“.

14

tehnilisi tegureid, sealhulgas neid, mis on kindlaks määratud soovituses (EL) 2019/534, 5G-

võrkude küberturvalisusega seotud ELi koordineeritud riskihindamist käsitlevas aruandes ja

koostöörühma kokkulepitud ELi 5G-küberturvalisuse meetmepaketis. Et teha kindlaks

tarneahelad, mille suhtes peaks kohaldama turberiski koordineeritud hindamist, tuleks arvesse

võtta järgmisi kriteeriume: i) kui suurel määral elutähtsad49 ja olulised üksused kindlaid

kriitilise tähtsusega IKT-teenuseid, IKT-süsteeme või IKT-tooteid kasutavad ning nendele

tuginevad; ii) kindlate kriitilise tähtsusega IKT-teenuste, IKT-süsteemide või IKT-toodete

asjakohasus kriitilise tähtsusega või tundlike funktsioonide (sealhulgas isikuandmete

töötlemine) täitmisel; iii) alternatiivsete IKT-teenuste, IKT-süsteemide või IKT-toodete

kättesaadavus; iv) IKT-teenuste, IKT-süsteemide või IKT-toodete tarneahela kui terviku

vastupidavusvõime kogu nende olelusringi jooksul häirivate sündmuste korral või v) kui

tegemist on kujunemisjärgus IKT-teenuste, IKT-süsteemide või IKT-toodetega, siis nende

potentsiaalne tulevane tähtsus üksuste tegevuse jaoks. Lisaks tuleks erilist tähelepanu pöörata

IKT-teenustele, IKT-süsteemidele või IKT-toodetele, mille suhtes kehtivad kolmandatest

riikidest tingitud erinõuded.

(93) [NIS2-direktiivis] sätestatud küberturvalisuse kohustusi tuleks käsitada täiendusena

nõuetele, mis on kehtestatud usaldusteenuse osutajatele määrusega (EL) nr 910/2014.

Usaldusteenuse osutajatelt tuleks nõuda, et nad võtaksid kõik asjakohased ja proportsionaalsed

meetmed, et juhtida oma teenuseid ohustavaid riske, sealhulgas seoses klientide ja teenustest

sõltuvate kolmandate isikutega, ning teataksid [NIS2-direktiivi] kohaselt intsidentidest. Sellised

küberturvalisuse kohustused ja teatamiskohustus peaksid hõlmama osutatavate teenuste

füüsilist kaitset. Määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 24 kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate

suhtes sätestatud nõudeid kohaldatakse ka edaspidi.

(94) Liikmesriigid võivad määrata usaldusteenuste eest vastutavaks pädevaks asutuseks

määruse (EL) nr 910/2014 kohase järelevalveasutuse, et tagada praeguste tavade jätkumine

ning kasutada nimetatud määruse kohaldamisel saadud teadmisi ja kogemusi. Sellisel juhul

peaksid [NIS2direktiivi] kohased pädevad asutused tegema tihedalt ja aegsasti koostööd

kõnealuste järelevalveasutustega, vahetades asjakohast teavet, et tagada tulemuslik järelevalve

ja see, et usaldusteenuse osutajad täidavad [NIS2-direktiivis] ja määruses (EL) nr 910/2014

sätestatud nõudeid. Kui see on kohaldatav, peaks CSIRT või käesoleva direktiivi kohane pädev

asutus viivitamata teavitama määruse (EL) nr 910/2014 kohast järelevalveasutust igast

teatatud olulisest küberohust või intsidendist, mis mõjutab usaldusteenuseid, ning igast [NIS2-

direktiivi] rikkumisest usaldusteenuse osutaja poolt. Liikmesriigid võivad, kui see on

kohaldatav, kasutada teatamiseks ühtset kontaktpunkti, mis on loodud selleks, et tagada ühtne

ja automaatne intsidentidest teatamine nii määruse (EL) nr 910/2014 kohasele

järelevalveasutusele kui ka [NIS2-direktiivi] kohasele CSIRTile või pädevale asutusele.

(95) Kui see on asjakohane ja et vältida tarbetuid häireid, tuleks [NIS2-direktiivi ülevõtmisel

arvesse võtta olemasolevaid riiklikke suuniseid, mis on võetud vastu direktiivi (EL) 2018/1972

artiklites 40 ja 41 sätestatud turvameetmetega seotud normide ülevõtmiseks, tuginedes seega

teadmistele ja oskustele, mis on direktiivi (EL) 2018/1972 alusel seoses turvameetmete ja

intsidenditeadetega juba omandatud. ENISA võib koostada üldkasutatavate elektroonilise side

võrkude pakkujate50 või üldkasutatavate elektrooniliste side teenuste osutajate jaoks ka

turvanõudeid ja teatamiskohustust käsitlevad suunised, et hõlbustada ühtlustamist ja

üleminekut ning minimeerida häireid. Liikmesriigid võivad anda elektroonilise side eest

vastutava pädeva asutuse rolli direktiivi (EL) 2018/1972 kohastele riigi reguleerivatele

asutustele, et tagada praeguste tavade jätkumine ning kasutada nimetatud direktiivi

rakendamisel saadud teadmisi ja kogemusi.

49 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 50 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üldkasutatava elektroonilise side võrgu teenuse

osutajate“.

15

(96) Võttes arvesse, et direktiivis (EL) 2018/1972 määratletud numbrivaba isikutevahelise side

teenuste olulisus kasvab, tuleb tagada, et ka nende teenuste kohta kehtiksid asjakohased, nende

eripära ja majanduslikku tähtsust arvestavad turvanõuded. Ründepinna üha laienedes

muutuvad levinud sihtmärkideks numbrivaba isikutevahelise side teenused, näiteks

sõnumiteenused. Kurjategijad kasutavad platvorme suhtlemiseks ja selleks, et meelitada

ohvreid avama nakatatud veebisaite, suurendades seeläbi isikuandmete ärakasutamise ja

laiemalt ka infosüsteemide turvalisusega seotud intsidentide esinemise tõenäosust. Numbrivaba

isikutevahelise side teenuste pakkujad peaksid tagama riskitasemele vastava võrgu- ja

infosüsteemide turvalisuse taseme. Arvestades, et numbrivaba isikutevahelise side teenuste

osutajatel puudub tavaliselt tegelik kontroll võrkudes signaalide edastamise üle, võib selliste

teenustega seotud riske pidada mõnes mõttes väiksemaks kui riske, mis esinevad tavapäraste

elektroonilise side teenuste puhul. Sama kehtib ka selliste direktiivis (EL) 2018/1972

määratletud isikutevahelise side teenuste kohta, mille puhul kasutatakse numbreid ja millel

puudub tegelikult kontroll signaaliedastuse üle.

(97) Siseturg sõltub interneti toimimisest rohkem kui kunagi varem. Peaaegu kõigi elutähtsate51

ja oluliste üksuste teenused sõltuvad interneti kaudu pakutavatest teenustest. Et tagada

elutähtsate52 ja oluliste üksuste pakutavate teenuste sujuv osutamine, on oluline, et kõikidel

üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujatel53 oleksid asjakohased küberturvalisuse

riskijuhtimismeetmed ja et nendega seotud olulistest intsidentidest teatataks. Liikmesriigid

peaksid tagama üldkasutatavate elektroonilise side võrkude turvalisuse säilimise ning oma

eluliste julgeolekuhuvide kaitse sabotaaži ja spionaaži eest. Kuna rahvusvaheline ühenduvus

edendab ja kiirendab liidu ja selle majanduse konkurentsipõhist digitaliseerimist, tuleks

merealuseid sidekaableid mõjutavatest intsidentidest teavitada CSIRTi või, kui see on

kohaldatav, pädevat asutust. Kui see on asjakohane, tuleks merealuste sidekaablite

küberturvalisust riiklikus küberturvalisuse strateegias arvesse võtta ning see peaks hõlmama

võimalike küberturvalisuse riskide kaardistamist ja leevendusmeetmeid, et tagada nende kaitse

kõrgeimal tasemel.

(98) Üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste

turvalisuse tagamiseks tuleks edendada krüpteerimistehnoloogiate kasutamist, eelkõige

otspunktkrüpteerimist ja andmekeskseid turbekontseptsioone, nagu kartograafia,

segmenteerimine, märgistamine, juurdepääsupoliitika ja juurdepääsu haldamine ning

automatiseeritud juurdepääsu otsused. Vajaduse korral peaks üldkasutatavate elektroonilise

side võrkude pakkujatele54 või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutajatele olema

[NIS2-direktiivi] kohaldamisel kohustuslik kasutada krüpteerimist, eelkõige

otspunktkrüpteerimist, kooskõlas turbe ja privaatsuse vaikesätteid ja sisseprojekteerimist

käsitlevate põhimõtetega. Otspunktkrüpteerimise kasutamine tuleks ühildada liikmesriikide

volitustega tagada nende oluliste julgeolekuhuvide ja avaliku julgeoleku kaitse ning

võimaldada kuritegude ennetamist, uurimist, avastamist ja nende eest vastutusele võtmist

kooskõlas liidu õigusega. Sellega ei tohiks aga kaasneda otspunktkrüpteerimise nõrgestamine,

kuna see on tõhusa andmekaitse, privaatsuse ja side turvalisuse jaoks olulise tähtsusega

tehnoloogia.

(99) Üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste

turvalisuse tagamiseks ning nende kuritarvitamise ja manipuleerimise vältimiseks tuleks

51 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“. 52 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“. 53 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üldkasutatava elektroonilise side võrgu teenuse

osutajatel“. 54 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üldkasutatava elektroonilise side võrgu teenuse

osutajatele“.

16

edendada koostalitlusvõimeliste turvaliste marsruutimisstandardite kasutamist, et tagada

marsruutimisfunktsioonide terviklus ja töökindlus kogu internetiühenduse teenuse osutajate

ökosüsteemis.

(100) Et kaitsta interneti funktsionaalsust ja terviklust ning edendada domeeninimede süsteemi

turvalisust ja vastupanuvõimet, tuleks asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas liidu erasektori

üksusi, üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutajaid, eelkõige internetiühenduse

teenuse osutajaid, ja internetipõhise otsingumootori teenuse osutajaid55, innustada võtma vastu

domeeninimede süsteemi teisendamise mitmekesistamise strateegia. Ühtlasi peaksid

liikmesriigid innustama avaliku ja turvalise Euroopa domeeninimede süsteemi teisendamise

teenuse väljatöötamist ja kasutamist.

NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 2 punktides sätestatud nõuded on sisuliselt samad, mida näeb

ette küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel kehtestatud Eesti infoturbestandard (edaspidi E-

ITS)56 või rahvusvaheline standard ISO/IEC 27001:2002. Seda illustreerib tabel 1.

Tabel 1. NIS2-direktiivi artikli 21 lõigete 1–3 võrdlus Eesti infoturbestandardiga (E-ITS) ja

rahvusvahelise standardiga ISO/IEC27001:2002

Art 21

lõige 1

E-ITSi moodul

põhitasemel

E-ITSi moodul

standardtasemel

Kommentaar E-ITSi kohta ISO/IEC27001:2022

Terve

lõige

E-ITS E-ITS E-ITSi puhul tuleneb

proportsionaalsus just

selle modulaarsest ise-

loomust ja astmelisusest.

Liikmesriik saab kehtestada

enda standardid või

standardsed nõuded, et

eesmärki saavutada, nt E-

ITSi või nõude kasutada

ISO/IEC27001

Kuna see on

liikmesriigi tegevus,

siis otsest vastet pole,

kuid liikmesriik saab

kehtestada enda

standardid või

standardsed nõuded,

et eesmärki

saavutada, nt E-ITSi

või nõude kasutada

ISO/IEC27001

Terve

lõige

ORP ORP Kui üksus nõuab meetmeid

oma tarneahela partneritelt,

siis on vastavalt varadele

võimalik samuti meetmed

võtta otse E-ITSist

Üksus võib

rakendada meetmeid,

lähtudes esitatud

nõuetest

ISO/IEC27001

vastavussertifikaadi

asjakohase

käsitlusalaga

Terve

lõige

E-ITSi meetmete regulaarne

uuendamine peab tagama

nende vastavuse

küberintsidentidele ja uutele

tehnoloogiatele. E-ITSi

uuendamisega tegelebki

Riigi Infosüsteemi Amet

ISO/IEC27001

uuendamine ei võta

arvesse Eesti

eripärasid.

Läbivaatuse tsükkel

on umbes 5 aastat.

Üksus peab ise

lähtuma

55 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „veebipõhise otsingumootori pakkujaid“. 56 Kättesaadav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.12.2022 määruse nr 101 „Eesti infoturbestandard“ lisadest

(vt https://www.riigiteataja.ee/akt/130012024007?leiaKehtiv) või Eesti infoturbestandardi portaalist

https://eits.ria.ee/.

17

riskianalüüsist ja

arvestama

ühiskonnas ja

küberruumis

toimuvat oma

meetmete

uuendamisel,

soovitavalt lähtuma

Riigi Infosüsteemi

Ameti soovitustest ja

seega ka E-

ITSi uuendustest

Art 21

lõige 2

E-ITSi moodul

põhitasemel

E-ITSi moodul

standardtasemel

Kommentaar E-ITSi kohta ISO/IEC27001:2022

Punkt a ISMS,

ORP,

OPS,

DER,

APP,

SYS,

INF

ISMS,

ORP,

OPS,

CON,

DER,

APP,

SYS,

IND

Meetmed on jaotunud

kõigisse protseduurilistesse

moodulitesse, osad

täpsustused ja sõltuvalt

kasutatavatest varadest

süsteemi moodulites

Põhiosa 5.2, 6.1, 10

Läbivalt kogu lisa A.

A5.1, A5.8, A5.12,

A5.13, A5.31, A5.32,

A5.33, A5.34, A5.36,

A7.1, A8.11,

Punkt b OPS,

DER,

ORP

OPS,

DER,

IND,

NET,

INF

Põhisisu OPSi ja DERi

moodulites

A5.5, A5.6, A5.24,

A5.25, A5.26, A2.27,

A5.28, A5.29, A6.8,

A8.16,

Punkt c CON,

OPS,

DER,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

CON,

OPS,

DER,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

Põhisisu CONi, OPSi ja

DERi moodulites, teistes

täpsustused varade põhiselt

A5.5, A5.6, A5.29,

A5.30, A7.5, A8.13

Punkt d ISMS,

OPS,

CON,

DER,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

OPS,

CON,

APP,

IND,

INF

Põhisisu OPSi moodulis,

teistes täpsustused

Põhiosa 4.2

A5.14, A5.19, A5.20,

A5.21, A5.22, A5.23,

A5.37, A8.30

Punkt e CON,

OPS,

DER,

APP,

CON,

OPS,

DER,

APP,

Protseduurilised teemad

valdavalt CONi ja OPSi

moodulites, muudes

moodulites täpsustused;

Põhiosa 4.2

A5.7, A5.8, A5.23,

A7.11, A7.12, A7.13,

A7.14, A8.1, A8.6,

18

SYS,

IND,

NET,

INF

SYS,

IND,

NET,

INF

DER lisab nõrkuse halduse,

mis kajastub ka varapõhistes

moodulites

A8.8, A8.9, A8.10,

A8.12, A8.14, A8.16,

A8.18, A8.19, A8.20,

A8.21, A8.22, A8.23,

A8.25, A8.26, A8.27,

A8.28, A8.29, A8.30,

A8.31, A8.32, A8.33,

A8.34

Punkt f ISMS,

CON,

DER,

INF

ORP,

DER,

SYS,

IND,

NET,

INF

Riskipõhist tegutsemist

eeldab just infoturbe

tervikhaldus ning etalonturve

on selle üks osa

Põhiosa 9, 10

A5.35, A5.36, A7.4,

A8.15, A8.16, A8.17,

A8.34

Punkt g ORP,

CON,

OPS,

SYS,

NET,

INF

ORP,

OPS,

DER,

APP,

NET,

INF

Koolitused ORPi moodulis,

kuid mujal moodulites on

täpsustused teemade kohta,

mis vajavad eraldi koolitust

Põhiosa 7.3

A5.17, A5.37, A6.3,

A6.4, A6.7, A6.8,

A7.6, A7.7, A8.1

Punkt h CON,

OPS,

APP,

SYS,

NET

ISMS,

ORP,

CON,

OPS,

APP,

SYS,

NET

Üldine krüptograafia

kajastatud CONi moodulis;

muudes moodulites

spetsiifilised täpsustused

sõltuvalt konkreetsematest

kasutuskohtadest

A8.1, A8.24

Punkt i ISMS,

ORP,

CON,

OPS,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

ORP,

CON,

OPS,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

Pääsuhaldus katab pea kõiki

mooduleid, põhiline ORPis

Põhiosa 5.3

A5.2, A5.3, A5.9,

A5.10, A5.11, A5.15,

A5.16, A5.18, A6.1,

A6.2, A6.5, A6.6,

A6.7, A7.2, A7.3,

A7.6, A7.8, A7.9,

A7.10, A7.14, A8.2,

A8.3, A8.4, A8.5

Punkt j ORP,

OPS,

APP,

SYS

ORP,

CON,

OPS,

APP,

SYS,

NET

Mitmikautentimise

lahenduse (ehk MFA)

kasutamise ning ühendatud

side- ja koostöölahenduste

(ehk UCC) teemad

kajastatud kasutuskohtades

ja ORPi moodulis

A8.1

Art 21

lõige 3

E-ITSi moodul

põhitasemel

E-ITSi moodul

standardtasemel

Kommentaar E-ITSi kohta ISO/IEC27001:2022

Terve

lõige

OPS OPS On kaetud OPSi mooduliga Põhiosa 4.2

19

A5.14, A5.19, A5.20,

A5.21, A5.22, A5.23,

A5.37, A8.30

Eeltoodud tabel on esitatud selleks, et selgitada NIS2-direktiivi artikli 21 lõigete 2 ja 3 ning E-

ITSi ja rahvusvaheline standardi ISO/IEC 27001:2002 vahelist seost. See on abiks neile

teenuseosutajatele, kellel ei ole võimalik piirduda ainult esmaste turvameetmetega ehk kes

peavad rakendama kas E-ITSi või selle alternatiive (vt määruse nr 121 § 3 lõiked 2–3). Lisaks

abistab see ka neid teenuseosutajaid, kes peavad määruse nr 121 § 3 lõike 21 kohaselt

rakendama ainult esmaseid turvameetmeid, kuid kes siiski soovivad vabatahtlikult lähtuda

detailsematest nõuetest ehk E-ITSist või selle alternatiivsetest standarditest. Siiski tuleb

arvestada, et nii E-ITS kui ka mainitud rahvusvaheline standard on oma sisu ja nõuete poolest

tunduvalt detailsem kui kommenteeritav lisa ja selles sätestatud esmased turvameetmed.

Riigi Infosüsteemi Ameti teenistujate osalusel on arendamisel ka E-ITSi järgimise

tugirakendus, mis aitab rakendajal luua vajaduspõhist turvameetmete rakendusplaani, seejuures

vähendada vigu meetmete valimisel, ja suunab rakendaja kohe meetmete rakendamisele.

Tugirakenduse eesmärk on vähendada E-ITSi rakendamise protsessi keerukust. See on

interaktiivne rakendusjuhend, mis aitab läbida infoturbehalduse protsessi teatud etappe ning

annab võimaluse olla standardi kataloogi uuendustega pidevalt kursis. Seejuures säilib siiski

kogu standardi olemus ning meetmetes järeleandmisi ei tehta – küberruumi olukord nõuab

vähemalt põhimeetmete rakendamist, NIS2-direktiivi artikli 21 nõuded on seejuures

kõikehõlmavad. Riigi Infosüsteemi Amet ei hakka organisatsioonide turvet haldama ega

haldamisteavet hoidma. Amet tegeleb E-ITSi arendamisega ja püüab leida lahendusi, et aidata

rakendajal leida E-ITSist oma organisatsioonile võimalikult ressursse säästvalt õiged meetmed,

kuid teenuseosutaja peab neid oma tööriistadega rakendama ja haldama. E-ITSi tugirakenduse

leiab siit: https://eits.ria.ee/et/abimaterjalid/tugirakendus. E-ITSi juhendid on asjakohases

portaalis, vt https://eits.ria.ee/et/avalehe-menueue/koolitusvideod, https://eits.ria.ee/et/avalehe-

menueue/juhendid, https://eits.ria.ee/et/avalehe-menueue/kogukond ja

https://eits.ria.ee/et/avalehe-menueue/suendmused.

Kuna kommenteeritavas lisas on täpsustatud esmaste turvameetmete sisu, siis võrreldakse

järgnevalt ka NIS2-direktiivi artikli 21 lõigete 1–3 sisu ja esmaseid turvameetmeid. Lisa sätete

vastavus Euroopa Liidu õigusele on toodud seletuskirja punktis 3.

Eelnõu koostamisel otsustati asendada määruse nr 121 kehtiv lisa tervikuna, et tagada lisa kui

terviku komplektsus. See ei tähenda siiski, et kõik lisa punktid on muudetud. Käesolevas

seletuskirjas selgitatakse ainult kommenteeritava lisa neid punkte, mida muudetakse.

Ülevõtmisseaduse vastuvõtmisele eelnenud menetluse käigus esitati kommentaar kogu lisa

kohta. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit esitas järgmise kommentaari (vt

eelnõu nr 739 SE seletuskirja lisa 3 (märkuste tabel). kommentaar nr 24.48): Eelnõu § 1 p 26 –

KüTS § 7 lg 2 […] Teeme ettepaneku tõlkida turvameetmete nimekiri täpselt NIS2-direktiivist,

praegu on tekitatud meetmeid juurde sõnastuste muudatustega. Isegi kui need on väikesed ning

sisuliselt on proovitud osa teemasid lahti lüüa eraldi punktideks. Kõnesoleva eelnõu puhul ongi

lähtutud ennekõike NIS2-direktiivi sõnastusest. Samas ei soovita selle eelnõuga hakata esmaste

turvameetmete sisu kardinaalselt ümber sõnastama, vaid selle asemel täiendatakse lisa neid

punkte, mida vaja, et NIS2-direktiiv saaks üle võetud.

Lisas asendatakse läbivalt sõnad „teenuse osutaja“ sõnaga „teenuseosutaja“. Vt eelnõu § 2

punkt 1 ja selle selgitus. Lisas tehakse ka lisaks järgnevalt selgitatud muudatustele ka muid

20

tehnilisi muudatusi (lisa punktid 3.4, 6.1, 6,4 ja 7.3), mille eesmärk on järgida õigusaktide

normitehnika sõnastuse põhimõtteid ja tagada lausete sõnastuste selgus.

Lisa punkti 4 pealkirja muudetakse, lähtuvalt määruse teksti § 2 punktis 12 tehtavast

muudatusest (määruse nr 121 § 51 lõike 1 punkti 4 muutmine).

Lisa punktis 7.3 asendatakse sõna „nõrkuste“ sõnaga „turvahaavatavuste“. Muudatuse

põhjuseks on soov viia terminikasutus kooskõlla küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 31

defineeritud terminiga „turvahaavatavus“. Samuti parandati lause sõnastust. Mõlema

muudatuse puhul on tegemist tehnilise muudatusega.

Lisa punktis 7.4 tehakse tehniline muudatus, asendades lause lõpus olev sõna „ja“ sõnaga

„või“. Tolle punkti puhul on praegu võimalik välja lugeda, et tarkvara peab kasutusest

eemaldamiseks olema nii aegunud kui ka kasutust mitteleidev. See tähendab, et eemaldamiseks

peavad mõlemad tingimused olema korraga täidetud, st tarkvara ei kasutata ja see on aegunud,

kuid kui seda kasutatakse, olenemata sellest, et see on aegunud, siis seda kasutuselt eemaldama

ei pea. See tähendaks, et kui üks tingimustest on täitmata, siis meedet rakendama ei pea.

Tegelikkuses on tolle punkti puhul algusest saadik mõeldud, et tarkvara eemaldamiseks on alus,

kui korraga kehtib vähemalt üks kahest nimetatud tingimusest. Seetõttu on tolle punkti lõpu

sõnastus edaspidiselt: .. tarkvara, mis on aegunud või mida ei kasutata. Praktikas võib olla

edaspidi ka nii, et jätkuvalt on mõlemad tingimused täidetud.

Paragrahv 2 punktiga 14 täiendatakse määrust nr 121 normitehnilise märkusega, lisades viite

NIS2-direktiivile.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 27 lõike 3 esimene lause näeb ette, et kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu

õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja

või andjad, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. Sama määruse § 51 kohaselt kehtib

nimetatud põhinõue ka Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu kohta.

Normitehniline märkus lisatakse määrusesse nr 121, kuna muudesse õigusaktidesse pole NIS2-

direktiivi artikli 21 lõikeid 2 ja 3 üle võtvaid sätteid kavandatud.

Paragrahviga 3 muudetakse määrust nr 1. Paragrahv koosneb kahest punktist.

Tegemist on ennekõike tehnilise muudatusega, mille eesmärk on tagada üksuste õigesti

nimetamine muudetavas lõikes. Muudatus on tingitud ülevõtmisseadusest, kuna nimetatud

seadusega muudeti küberturvalisuse seaduse § 3 sõnastust. Määruses nr 1 tehtavate muudatuste

tulemusena ei lisata määruse kohaldamisalasse uusi üksusi ning ühtegi üksust ei jäeta ka selle

määruse kohaldamisalast välja võrreldes kuni 31. detsembrini 2025 kehtinud küberturvalisuse

seaduse ja selle alusel kehtestatud määrusega nr 1.

Paragrahvi 3 punktiga 1 muudetakse määruse nr 1 § 1 lõike 1 sissejuhatavat lauset.

Muudetavas lauses viidatakse küberturvalisuse seaduse § 3 lõikele 4, mis hõlmas kuni 31.

detsembrini 2025 järgmisi üksusi: andmekogu vastutav ja volitatud töötleja, Arenguseire

Keskus, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuste liit,

kohtuasutus, riigi valimisteenistus, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, Riigimetsa

Majandamise Keskus, seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, Vabariigi

Presidendi Kantselei, valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, valla või linna

ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, osavald, linnaosa, osavalla või

linnaosa ametiasutus, osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatav asutus, kohaliku omavalitsuse

üksuste ühisamet ja -asutus ning Õiguskantsleri Kantselei.

21

Kommenteeritava punktiga tehtava muudatusega viidatakse küberturvalisuse seaduse § 3 lõike

2 punktidele 3 ja 4 ning lõike 4 punktidele 1–4 ja 6. Sellega tagatakse, et tegemist on samade

eelmainitud üksustega ning seega määruse nr 1 kohaldamisala ei muutu.

Paragrahvi 3 punktiga 2 muudetakse määruse nr 1 § 1 lõike 1 punkti 1.

Muudetavas lauses viidatakse küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punktidele 12 ja 13, mis

kuni 31. detsembrini 2025 hõlmas järgmisi üksusi: valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav

riigiasutus, valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, osavald,

linnaosa, osavalla või linnaosa ametiasutus, osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatav asutus,

kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet ja -asutus. Uues tekstiosas on kasutatud sõnu

„valitsusasutus“ (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 39), „valitsusasutuse hallatav riigiasutus“ (vt

Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõige 1) ja „kohaliku tasandi avaliku halduse üksus (vt

küberturvalisuse seaduse § 2 punkt 16). Seeläbi tagatakse kooskõla küberturvalisuse seadusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu järgib NIS2-direktiivi. Eelnõu vastab NIS2-direktiivile ning kuna direktiivi võttis

ennekõike üle ülevõtmisseadus, on selle seaduseelnõu materjalide hulgas ka NIS2-direktiivi ja

ülevõtmisseaduse vastavustabel. Siinkohal esitatakse need sätted, mis on seotud

kommenteeritava eelnõuga:

1) artikli 14 lõike 3 esimene lause = määrusega nr 319 kinnitatud „Justiits- ja digiministeeriumi

põhimääruse” punkti 541 alapunkt 11;

2) artikli 16 lõige 2 = määrusega nr 319 kinnitatud „Justiits- ja digiministeeriumi põhimääruse”

punkti 541 alapunkt 11;

3) artikli 21 lõike 2 punkt a = määruse nr 121 lisa punkt 1 tervikuna;

4) artikli 21 lõike 2 punkt b = määruse nr 121 lisa punkt 5 tervikuna, kuid seotud on ka punktid

7.8.–7.11;

5) artikli 21 lõike 2 punkt c = määruse nr 121 lisa punktid 3.1, 3.6, 5.3 ja 7.6;

6) artikli 21 lõike 2 punkt d = määruse nr 121 lisa punkt 4 tervikuna, kuid seotud on ka punkt

1.3;

7) artikli 21 lõike 2 punkt e = määruse nr 121 lisa punktid 6.1, 7.1–7.3 ja 7.12–7.14;

8) artikli 21 lõike 2 punkt f = määruse nr 121 lisa punkt 1.3, kuid seotud on ka punktid 3.1, 4.1,

4.2, 6.6 ja 7.14;

9) artikli 21 lõike 2 punkt g = määruse nr 121 lisa punkt 2 tervikuna, kuid seotud on ka punktid

5.1 ja 6.1–6.5;

10) artikli 21 lõike 2 punkt h = määruse nr 121 lisa punktid 3.3, 3.4 ja 7.7, kuid seotud on ka

punktid 2.6, 7.12, 7.13;

11) artikli 21 lõike 2 punkt i = määruse nr 121 lisa punktid 1.1, 1.4, 2.3, 2.4, 2.6, 3.2, 3.5, 3.7,

6.2, 7.3, 7.5 ning punktid 8 ja 9 tervikuna;

12) artikli 21 lõike 2 punkt j = määruse nr 121 lisa punkt 2.5 ja 5.3, kuid seotud on ka punkt

6.4;

13) artikli 21 lõige 3 = määruse nr 121 lisa punkt 4.1.

Iga muudatuse juures on hinnatud muudetava sätte vastavust Euroopa Liidu õigusele, vajaduse

korral on toodud ka võimalikud sõnastusalternatiivid.

Kehtiva õiguse suhtes (mida nt ei muudeta) kohaldub ka NIS2-direktiivi artikkel 5, mis näeb

ette järgmist: [NIS2-direktiiv] ei takista liikmesriike tarbijate kaitseks vastu võtmast või kehtima

jätmast sätteid, millega tagatakse kõrgem küberturvalisuse tase, tingimusel et sellised sätted on

kooskõlas liikmesriikide kohustustega, mis on sätestatud liidu õiguses.

22

4. Määruse mõjud

Eelnõu muudatustega kaasneb mõju eelkõige riigi julgeolekule ja välissuhetele, samuti

majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Otsest sotsiaalset mõju

(sh demograafilist), mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule ei kaasne.

Muudatuste tulemusel suureneb õigusselgus ja tagatakse NIS2-direktiivi nõuete ülevõtmine

ning täpsustub Justiits- ja Digiministeeriumi roll EL tasandi küberkoostöös. Muudatused

puudutavad eelkõige küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseosutajaid

(avalikust ja erasektorist) kui konkreetselt ka Justiits- ja Digiministeeriumi.

Määruses nr 319 tehtaval muudatusel ei ole olulist mõju, kuna tegemist on ülesannetega, mida

Justiits- ja Digiministeerium täidab suuremal või vähemal määral juba praegu.

Määruses nr 121 tehtavatel muudatustel on teatav mõju. Selle mõju laadi ja ulatust on hinnatud

ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas (vt ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirja57 punkt 6.1.),

mistõttu mõjuhindamist siin ei korrata. Lisaks leevendatakse eelnõuga nende teenuseosutajate

(ennekõike erasektori teenuseosutajate) nõudeid, kes peavad rakendama Eesti

infoturbestandardit või selle alternatiiviks olevat standardit. Selles nähakse ette, et ühe mainitud

standardi nõudeid tuleb rakendada vähemalt sellel tegevusalal või tegevusaladel, kus tegutsev

teenuseosutaja kuulub küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse. See tähendab, et standard

peab käsitlema vastava teenuse, tegevusala või valdkonnaga seotud võrgu- ja infosüsteeme,

kuid ülejäänud teenuste, tegevusalade ja valdkondadega seotud võrgu- ja infosüsteemide puhul

saab kasutada paindlikumaid turvameetmeid (st esmaseid turvameetmeid). Seeläbi on eelnõuga

kavandatav Eesti infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava standardi käsitlusala

muudatus halduskoormuse vähendamise lisameede, mis leevendab eelnõukohase määruse

mõju.

Teenuseosutajatele (sh ennekõike erasektori teenuseosutajale) avalduv majanduslik mõju on

väga erinev ning seda ei ole praegu võimalik mõistlikult hinnata. Turvameetmete rakendamise

rahaline kulu sõltub teenuseosutaja kasutatavate süsteemide hulgast ja keerukusest ning varem

rakendatud turvameetmetest (subjekti vastutustundlikkusest oma IT-lahenduste kasutamisel või

muudest nõuetest, näiteks isikuandmete töötlemiseks rakendatud tehnilistest ja korralduslikest

turvalisuse tagamise meetmetest). Teenuseosutajale avalduv rakendamiseks vajaliku kulu

majanduslik mõju sõltub omakorda selle kulu osakaalust tema eelarves, ennekõike IT-

lahendustega seotud eelarves. Eelnõuga kavandatavate nõuete sisu ja olemus ei ole siiski

sedavõrd märkimisväärne, et need tooks teenuseosutajatele kaasa olulist kulu. Lisaks eeltoodule

on siin asjakohane asjaolu, et küberturvalisuse seaduses on sätestatud ka üleminekuajad, mis

leevendab eelnõukohase määrusega tehtavate muudatuste mõju ulatust.

Määruses nr 1 tehtavatel muudatustel ei ole olulist mõju, kuna tegemist on tehnilise

muudatusega.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamisega

eeldatavad kulud

Eelnõukohase määruse rakendamisega ei prognoosita tulusid.

57 Vt altviidet nr 1.

23

Määruses nr 319 tehtav muudatus ei tohiks tekitada Justiits- ja Digiministeeriumile lisakulutusi,

kuna ta täidab neid ülesandeid juba praegu. Kui neid peaks siiski tekkima, analüüsitakse neid

riigieelarve planeerimise protsessis.

Määrusesse nr 121 tehtavate muudatustega (st ennekõike selle lisa asendamisega) seotud riigi

ja kohaliku omavalitsuse tegevusi ja kulusid on hinnatud ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas

(vt seletuskirja punkt 7), mistõttu selle tulemusi siin ei korrata. Seda enam, et esmaste

turvameetmetega seotud nõuded on samaväärsed kehtivate küberturvalisuse tagamise nõuetega,

mistõttu puudub vajadus täpsemalt hinnata nende kulu. Viidatud ülevõtmisseaduse eelnõu

seletuskirja58 punktis (vt punkt 7.4) on selgitatud ka riigi pakutavat muud tuge, koolitusi ja

toetusi. Näiteks asjaolu, et Riigi Infosüsteemi Ameti teenistujate osalusel on arendamisel Eesti

infoturbestandardi järgimise tugirakendus,59 mis aitab rakendajal luua vajaduspõhist

turvameetmete rakendamise plaani, seejuures vähendada vigu meetmete valimisel, ja suunab

rakendaja kohe meetmete rakendamisele. Sama tugirakendust on võimalik kasutada ka esmaste

turvameetmete nõude täitmise kontrolliks. Lisaks leevendatakse eelnõukohase määrusega

nende teenuseosutajate (ennekõike erasektori teenuseosutajate) nõudeid, kes peavad rakendama

Eesti infoturbestandardit või selle alternatiiviks olevat standardit. Selles nähakse ette, et ühe

mainitud standardi nõudeid tuleb rakendada vähemalt sellel tegevusalal või tegevusaladel, kus

tegutsev teenuseosutaja kuulub küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse. See tähendab, et

standard peab käsitlema vastava teenuse, tegevusala või valdkonnaga seotud võrgu- ja

infosüsteeme, kuid ülejäänud teenuste, tegevusalade ja valdkondadega seotud võrgu- ja

infosüsteemide puhul saab kasutada paindlikumaid turvameetmeid (st esmaseid

turvameetmeid). Seega on eelnõukohase määrusega tehtav Eesti infoturbestandardi või selle

alternatiivina kasutatava standardi käsitlusala muudatus halduskoormuse vähendamise

lisameede, mis leevendab eelnõukohase määruse mõju.

Määruses nr 1 tehtavad muudatused ei too kaasa riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi ega

kulusid, kuna tegemist on tehnilise muudatusega.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest tegemist on ülevõtmisseadusest tuleneva rakendusaktiga.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

1. Enne eelnõu koostamist toimusid kaasamised seoses NIS2-direktiivi ülevõtmisega. Nende

käigus sai anda tagasisidet muu hulgas ka kommenteeritava eelnõuga kavandatavate nõuete

kohta. Asjaomase tagasiside leiab ülevõtmisseaduse eelnõu dokumentide juurest. Samuti on

seletuskirjas vajaduse korral selgitatud märkusi, mis saadi ülevõtmisseaduse eelnõu kohta enne

selle esitamist Riigikogule.

2. Eelnõu avaldati eelnõude infosüsteemis 13.03.2026 (toimik 26-0331). 24.03.2026 katkestas

Justiits- ja Digiministeerium eelnõu menetluse. Katkestatud eelnõule esitas märkustega

kooskõlastuse Väliministeerium, märkusteta kooskõlastas eelnõu Siseministeerium. Eelnõu

kohta avaldasid arvamust Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ning Registrite

ja Infosüsteemide Keskus. Nimetatud eelnõule esitatud märkused on toodud seletuskirja lisas.

58 Vt altviidet nr 1. 59 https://eits.ria.ee/et/abimaterjalid/tugirakendus

24

3. Eelnõu esitatakse uuesti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele,

Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu saadakse arvamuse avaldamiseks Riigikogu Kantseleile, Riigikontrollile, Vabariigi

Presidendi Kantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti

Pangale, Riigi Infosüsteemi Ametile, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele,

Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Riigiside Sihtasutusele, , Finantsinspektsioonile, Eesti

Pangaliidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Vee-

ettevõtete Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Ravimitootjate

Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Elektritööstuse

Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Transpordikütuste

Ühingule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“,

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ning Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari

2024. a määruse nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ muutmine“

eelnõu seletuskirja lisa

Märkuste tabel

Märkus

Märkusega arvestamine

Välisministeerium

kiri 02.04.2026 nr 15.1-3/1658-1

1. Lisa punktis 4 seatakse nõuded väliste partnerite haldusele,

sealhulgas nende tausta kontrollile. Välisministeeriumi hinnangul

ei saa üksnes tausta teadmine olla aluseks näiteks lepingute

sõlmimisele, riigihankes diskvalifitseerimisele või riigihanke

luhtunuks kuulutamisele. Meie hinnangul tuleks taustakontrolli

küsimuste lahendamiseks välja töötada usalduskontrolli

üldregulatsioon (näiteks taustakontrolli seadus), mis reguleeriks

füüsiliste ja juriidiliste isikute usaldusväärsuse kontrolli ning

annaks kontrollivale asutusele õiguse töödelda ja pääseda juurde

selleks vajalikule teabele.

Antud selgitus

Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusega nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ sätestatud esmased

turvameetmed kohalduvad nii era- kui ka avaliku sektorile. Esmaste

turvameetmete järgmisel eeldatakse, et küberturvalisuse seaduse

subjekt hindab, milline on tema jaoks potentsiaalse tarnija

(koostööpartneri) usaldusväärus, sh kas partneri pakutav teenus

sobib võrgu- ja infosüsteemi turvameetmetega või võimekusega

osutada nõuetekohast teenust. Esmaste turvameetmete juures ei

peeta silmas potentsiaalse tarnija töötajate tausta uurimist.

Hindamisel võib arvesse võtta teada olevat ja kättesaadavat teavet,

sealhulgas ka kättesaadavaid erinevate riikide regulaatorite

avaldatud hinnanguid. Potentsiaalse tarnija hindamise sügavuse ei

ole piiritletav, sõltub kättesaadavat teabest ja küberturvalisuse

seaduse subjekti enda poolsest riskide aktsepteerimisest.

2. Teeme ettepaneku lisada võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse

nõuetesse läbiva krüpteerimise põhimõte. See tähendab, kui Antud selgitus

2

andmeside ühendus võimaldab krüpteerimisprotokollide

kasutamist, siis tuleb seda ka teha. Praegu on lisa punktides 7.7 ja

8.4 nõutud üksnes kõvaketaste ja traadita võrgu andmeside

krüpteerimine, mis ei ole Välisministeeriumi hinnangul piisav.

Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusega nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ sätestatud esmased

turvameetmed kohalduvad kõigile küberturvalisuse seaduse

subjektidele sõltumata suuruses. Ettevõtjate turvameetmete,

sealhulgas krüpteerimise vajadus võib olla erinev lähtuval ettevõtja

võrgu- ja infosüsteemides ning seal töödeldavast teabest. Seega ei

ole absoluutne krüpteerimise nõude kehtestamine asjakohane.

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

02.04.2026 nr 1-5/26-93-2

Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded

Toetame eelnõu eesmärki viia võrgu- ja infosüsteemide

küberturvalisuse nõuded kooskõlla NIS2 direktiiviga ning

vähendada põhjendamatut halduskoormust seal, kus see ei anna

täiendavat turvaväärtust. Soovitame täpsustada kesksete

teenuseosutajate rolli ja vastutuse ulatust, sh eristada selgelt,

millised kohustused lasuvad teenusepakkujal ning millised

klientasutusel. Samuti peame oluliseks ühtsete standardite ja juhiste

kehtestamist (nt riskihindamine, auditid, intsidentide käsitlus), et

tagada teenuste ülene kooskõla. Täiendavalt tuleks arvestada

vajadusega tagada piisavad ressursid ja realistlikud

rakendustähtajad, arvestades nõuete märkimisväärset laienemist.

Antud selgitus

Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusega nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ei laiene isikutele, kes ei

ole küberturvalisuse seaduse subjektid. Samuti puudub seaduses

volitus välistele isikutele otseste kohustuse kehtestamiseks. Väliste

isikutega peab saavutama teenuse osas kokkuleppe

küberturvalisuse seaduse subjekt ise.

RIT peab oluliseks, et E-ITS-i ja muude tunnustatud standardite

vaheline vastavusloogika oleks praktiliselt rakendatav, sh arvestaks

olemasolevaid sertifikaate ja auditeid kogu teenuse ulatuses, mitte

killustatult.

Antud selgitus

NIS2-direktiiv näeb ette, et turvameetmete rakendamise kohustus

on üksuse (küberturvalisuse seaduse subjekt) ülene, senise teenuse

põhise lähenemise osas (mis kehtis kuni 31.12.2025. a). Eelnõuga

nähakse ette, et üksus ei pea ühesuguseid meetmeid rakendama

üksuse üleselt vaid saab endiselt järgida teenusepõhist lähemist.

Selline lähenemine võimaldab üksusel tegevusvaldkondades,

3

millega ei kvalifitseeru küberturvalisuse seaduse subjektiks,

rakendada teistsuguseid turvameetmeid kui valdkonnas, mille

osutamise tulemina nad muutusid seaduse subjektiks. Seega näiteks

NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 5 alusel kehtestatud

rakendusmäärusega ettenähtud tegevusvaldkonnas rakendatakse

rakendusmäärusest tulenevaid meetmeid, kuid küberturvalisuse

seaduses nimetamata valdkondades esmaseid turvameetmeid.

Arvestades, et mitmetes valdkondades kasutatakse väliseid

partnereid, soovitame kaaluda, eelkõige peatükis 4, ühtsete ja

täpsemate nõuete kehtestamist välistele partneritele, selle asemel et

jätta vastavate meetmete määratlemine suures ulatuses iga kasutaja

otsustada. Samuti peame oluliseks sätestada kohustus määrata kogu

teabele säilitustähtaeg, et välistada põhjendamatu nn tähtajatu

säilitamine, mitte üksnes käsitleda andmete säilitamist seadmete

utiliseerimise kontekstis.

Antud selgitus

Väliste partnerite kaasatuse ulatus sõltub igast üksusest enesest ning

riigi poolt välistele partneritele nõuete kehtestamine ei ole

otstarbekas ega ka seadusega kooskõlas.

Teabe säilitamise tähtajad sõltuvad siiski üksuse enda

tööprotsessidest ja vajadustes. Isikuandmete säilitamisel on olemas

isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenev regulatsioon. Justiits- ja

Digiministeerium ei pea siin vajalikuks täiendavate kesksete

tähtaegade ettenägemist.

Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende

kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel Toetame eelnõu eesmärki suurendada pilvteenuste turvalist

kasutamist ning tuua selgust vastutuse jaotusesse. RIT-i kui keskse

teenuseosutaja vaates on oluline, et regulatsioon võimaldaks

pakkuda standardiseeritud pilvelahendusi mitmele asutusele ilma

liigse halduskoormuseta. Liialt detailne või asutusepõhine nõuete

rakendamine võib takistada ühtsete teenuste arendamist ja

vähendada oluliselt kuluefektiivsust.

Võetud teadmiseks

Soovitame täpsustada kesksete teenusepakkujate rolli ning

võimaldada turvameetmete rakendamist teenusepõhiselt, mitte iga Võetud teadmiseks

4

klientasutuse lõikes eraldi. Samuti on oluline, et aktsepteeritaks

rahvusvahelisi standardeid ja pilveteenuse pakkujate sertifikaate (nt

ISO) ilma dubleerivate auditikohustusteta. Täiendavalt võiks

selgemalt määratleda, millised nõuded jäävad pilveteenuse pakkuja

ning millised teenuse tarbija vastutusalasse, et vältida vastutuse

hajumist.

Märkus ei ole seotud eelnõu skoobiga.

Oluline on, et NIS2 nõuete ja EITS-i täitmine ei oleks dubleerivad

kohustused. Kui EITS-i nõuded on täidetud, siis peaks sellega

olema täidetud ka NIS2 nõuded, mistõttu on praktikas vajalik ühtse

vastavustabeli vms loomine, mis lihtsustab vastavuskontrolli

teostamist.

Antud selgitus

Eesti infoturbestandard (E-ITS) on kooskõlas NIS2-direktiivi

artikliga 21 ja eraldi nõuete täitmise kinnitamise kohustus üksustel

puudub. Siin vt ka eelnõu § 2 punkti 13 selgitust (st ennekõike

sealset tabelit), mis nõuetele vastavust selgitab.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit

Meie 09.06.2026 nr 8-1/4502-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“, Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ning Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2024. a määruse nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ muutmine“ eelnõu. Palume Teie tagasisidet 15 tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Lisa Esmased turvameetmed 3. seletuskiri

Raavo Palu [email protected] Lisaadressaadid: Riigikogu Kanstelei

Riigikontroll Vabariigi Presidendi Kantselei Õiguskantsleri Kantselei Andmekaitse Inspektsioon Eesti Pank Riigi Infosüsteemi Amet Riigi IT Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigiside Sihtasutus Finantsinspektsioon Eesti Pangaliit Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Vee-ettevõtete Liit

2

Eesti Kiirabi Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Apteekrite Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Gaasiliit Eesti Transpordikütuste Ühing Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit