Piirkondlike oskuste toetamine Jõgeva, Põlva, Võru ja Valga maakonnas

Majandus- ja tööstusministri määruse „Piirkondlike oskuste toetamine Jõgeva, Põlva, Võru ja

Valga maakonnas“ eelnõu seletuskiri

Lisa 3

KOOSKÕLASTUSTABEL

Ettepanek/märkus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel.

Palume viia eelnõu §-s 14 välja toodud projektide

hindamise ja valikukriteeriumid kooskõlla

rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivate

valikukriteeriumide ning -metoodikaga. Selleks

palume täiendada eelnõu, lisades viite ühendmääruse

§-le 7 ning näiteks kattes projekti põhjendatuse all ka

oskusevajaduse hindamise metoodika teema (sh

palume korrigeerida viide metoodikale, korrektne on §

10 lg 3). Juhime tähelepanu, et vastavalt

ühendmääruse §-le 7 on vajalik rakenduskava

seirekomisjoni heakskiit, kui soovitakse kehtestada

valikukriteeriumid ja -metoodika, mis erinevad

seirekomisjoni poolt kinnitatud läbivatest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

Arvestatud.

Palume viia eelnõu seletuskirjas olev meetme 21.4.2.3

eelarve info vastavusse kinnitatud

Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete

nimekirjaga.

Arvestatud.

Palume viia eelnõu § 19 lg 2 sõnastus ja sama sätte

seletuskirja sõnastus kooskõlla. Kui seletuskirjas on

märgitud, et § 19 lg 2 kohaselt peab toetuse saaja

ostude või riigihangete korraldamisel lähtuma

keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35

sätestatud nõuetest, siis määruse eelnõu § 19 lg 2

sõnastus viitab sellele, et nii toetuse saajad, kes ei ole

hankijad riigihangete seaduse tähenduses, kui sellised

toetuse saajad, kes on hankijad riigihangete seaduse

tähenduses, peavad korraldama riigihanke, mille

alusdokumentide koostamisel tuleb järgida

keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35

sätestatud nõudeid. Kui eesmärk on reguleerida

eelnõuga vastava lõikega nii toetuse saaja

ostumenetlusi kui riigihankeid, siis teeme ettepaneku

määruse § 19 lg 2 sõnastada järgmiselt: „Toetuse saaja

ja partner lähtuvad toetuse saaja ostu või riigihanke

korraldamisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a

määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate

toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja

nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad

tingimused“.

Arvestatud.

[Tippige siia]

2

Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega

arvestamisel.

§ 2 lg 5 -lisada ka näitaja sihttase (sõnastus on

seletuskirjas) „ja selle sihttasemeks projektis

osalemise tulemusena vähemalt 38% projektis

osalenute tööle asumine või jätkuv hõivatus“.

Arvestatud.

Palun lisada lause, mis on toodud TAT määruse

näidises ekstranetis TAT EN-sse § 5 lg 1: „Kulu on

abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi

ühendmäärus) §-ga 15 ning käesolevas määruses

sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

Arvestatud.

§ 4 lg 6 viidatakse lõikele 6, seega jääb arusaamatuks,

millist lõiget mõeldakse. Lõiget 2?

Arvestatud. Viide parandatud.

§ 5 lg 2 p 5 ja ka seletuskirjas § 4 lõike 3 on öeldud, et

hüvitatakse ettevõtjale kulu. Kuidas on mõeldud see

kulu hüvitamine? See jääb arusaamatuks põhjusel, et

rakendusüksus hüvitab vaid toetuse saaja või partneril

tekkivat kulu, toetusega ei saa hüvitada kolmandal

isikul tekkivat kulu. Kui tegemist on toetuse edasi

andmisega, siis peab määrusest selgelt välja tulema,

kuidas ja mis tingimustel antakse toetust edasi

ettevõtjatele ehk ei tohi tekkida mingit kaalutlusõigust

toetuse saajale, et kellele ta annab toetust ja kellele ei

anna. Palun selle pilguga määrus üle vaadata ja teha

vajadusel muudatused/täiendused.

Selgitatud. Eelnõus on selgelt

reguleeritud tingimused

ettevõtjatele, kellel on õigus oskuste

vajaduse hindamises ja selle jätkuna

pakutavates oskuste arendamise

tegevustes osaleda.

EN § 10 lg 5 p 4 palun jätta välja „välja arvatud

liisingu- või rendilepingust tulenevad korralised

hooldustööd“, neid ei ole põhjust käsitleda

abikõlblikena.

Arvestatud.

§ 12 lg 1 - jooksval taotlemisel algab menetlusaeg

taotluse rakendusüksusele esitamisest, mitte

taotlusvooru tähtpäevast. Kui soovite jätta võimaluse

nii vooruliseks kui jooksvaks taotlemiseks, tuleb

määruses vastavad tingimused ka sätestada. § 12 lg 1 -

lisada „jooksva vooru korral taotluse esitamisest“.

Arvestatud.

Määruse eelnõu § 14 lg 2 on vastuolus §-s 12

sätestatud menetlustähtaegadega. Rakendusüksusel ei

ole võimalik § 14 lg 2 nõuet praktikas täita, kuna

taotluste menetlemine, sh nõuetele vastavuse kontroll,

on ajamahukas. Eelkõige tuleneb § 12 lg-st 2, et

puuduste avastamisel antakse taotlejale nende

kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb

taotluse menetlemise tähtaeg. Seetõttu ei ole realistlik

nõuda, et rakendusüksus edastab nõuetele vastava

taotluse komisjonile kümne tööpäeva jooksul alates

taotluse laekumisest. Lisaks tuleb arvestada, et nii

Arvestatud.

[Tippige siia]

3

taotluse, taotleja kui ka partneri nõuetele vastavuse

kontrollimine eeldab menetlust, mis ei ole ajaliselt

piiratud üksnes kiire kontrolliga. Palume muuta RÜ

poolset taotluse esitamise aega komisjonile.

§ 14 lg 3 p. 6 - vale viide. Õige on § 10 lõikes 3. Arvestatud.

§ 14 lg 5 on öeldud, et valikukriteeriumi § 14 § lg 3 p

5 osas hinnatakse alakriteeriume ja koguhinne on

alakriteeriumide keskmine. Miks on antud

kriteeriumis oluline hinnata alakriteeriumite alusel?

Millised on antud juhul alakriteeriumid? Tuua need

määruses välja, kuivõrd hindamine peab olema

taotlejatele ja ka rakendusüksusele läbinähtav. Miks

moodustatakse antud kriteeriumi osas koguhinne

keskmisena?

Arvestatud. Loobusime

alakriteeriumitest.

§ 14 lg 5 - eelnõus on sätestatud, et hinnang loetakse

positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on

vähemalt kuus. Palume täpsustada, millisel juhul võib

projekt rohkem kui 6 punkti saada? Projektide

hindamismetoodikaga peab olema tagatud, et toetust

saav projekt üheski valikukriteeriumis hinnet "0" ei

saaks.

Arvestatud.

§ 19 lg 4 sõnastada ümber esimene lause, nt Määruse

§ 2 lõikes 4 väljundnäitaja täitmiseks kogutakse

andmeid töötajate osaluskordade kohta

struktuuritoetuse registri sündmuste infosüsteemi.

VTA andmine ja kohustuslik andmekorje § 2 lg 4

väljundnäitaja saavutamiseks on segamini aetud, palun

need eristada.

Arvestatud.

§ 20 lg 3 - lisada juurde „struktuuritoetuse registri

sündmuste infosüsteemi“ sarnaselt § 19 lg 4.

Arvestatud.

Kuna teavitusnõuete täitmise vastu eksitakse, siis

palun lisada järgneval kujul kohustuste alla: „Toetuse

saaja ja partner kohustuvad täitma teavitamisnõudeid

vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.a määruses

nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatule. Abikõlblike

kulude alla palun lisada ka kõik teavitusega seonduvad

kulud, mis tulenevad teavitusmäärusest.

Arvestatud.

Euroopa Komisjon kooskõlastas eelnõu vaikimisi.

28.05.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Piirkondlike oskuste toetamine Jõgeva, Põlva,

Võru ja Valga maakonnas“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi ka

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi a „Parandada

kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul

ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja

aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii

rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse

edendamise“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ sekkumise

„Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu

riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ toetuse andmist.

Määrusega toetatakse tegevusi, mille eesmärk on mikro- ja väikeettevõtjate töötajate

oskusevajaduse hindamine ja arendamine ning töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamine

piirkondades, kus tööturu olukord on keerulisem.

Tegevusi viiakse ellu ja kulusid tehakse kuni 31. oktoobrini 2029.

Meetme 21.4.2.3 kogueelarve on 63 622 364,28 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 44 535 655

eurot ja riiklik kaasfinantseering 19 086 709,28 eurot). Määrusega ette nähtud toetuse andmise

tingimuste (edaspidi TAT) kohaselt on eelarve 2 277 145 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfond+

toetus on 1 594 001,50 eurot (70 protsenti), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 683 143,50

eurot (30 protsenti).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. osas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artikli 73 punkti 2 ja artikli

74 punkti 1 kohaselt on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs

(seletuskirja lisa 2).

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahendite kasutamisel Eestis perioodil 2021–2027 on aluseks

rakenduskava, mis on koostatud ühissätete määruse artiklis 10 nimetatud partnerluslepet

arvestades ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui ka Euroopa Komisjon.

Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 tuleb rakendusasutusel rakenduskavas ja meetmete

nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks

TAT.

2

TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma,

tulemusi, seost Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihtide ja

arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“ eesmärkidesse viia inimeste teadmised, oskused ja

hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuuri muutustega ning suurendada

ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi tööturul.

Toetatavad tegevused on kujundatud kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi 2

tegevussuunaga „Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmine ning tasakaalustatud regionaalse

arengu saavutamine“, milles tuuakse välja vajadus arendada tööturumeetmeid, mis soodustavad

eri piirkondade tööjõu aktiivsust.1

Määruse alusel rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud

põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega (seletuskirja lisa 1).

Samuti peetakse toetatavate tegevuste puhul silmas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtet 4

(tööhõive aktiivne toetamine) ning põhimõtet 10 (tervislik, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkond

ning isikuandmete kaitse)2.

Toetatavate tegevuste puhul arvestatakse ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid.

Toetatavad tegevused on vastavuses liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste3 punktiga 6, mille

kohaselt peaks riigid muu hulgas panema rõhku kestlikkuse, tootlikkuse, tööalase

konkurentsivõime ja inimkapitali edendamisele, soodustama oskuste ja pädevuste omandamist

kogu elu jooksul ning reageerima tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele. Samuti punktiga

7, mille kohaselt peaks poliitikameetmete eesmärk olema parandada ja toetada tööturul osalemist,

tööturu pakkumise ja nõudluse omavahelist vastavusse viimist ning üleminekuid, sealhulgas

ebasoodsas olukorras olevates piirkondades.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

strateegiaosakonna välisvahendite nõunik Pille Penk ([email protected]) ja välisvahendite

õiguse nõunik Terje Kleemann ([email protected]), tööhõive osakonna juhataja Kirsti

Melesk ([email protected]), tööturuteenuste juht Kristi Suur (teenistussuhe lõppenud),

nõunikud Annika Sepp ([email protected]) ja Anna-Liina Väkram (anna-

[email protected]). Eelnõu õigusliku ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik

Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

2. Määruse sisu

Määrus on jaotatud üheksaks peatükiks:

1. peatükk „Üldsätted“

2. peatükk „Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja vähese tähtsusega abi”

3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“

1 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023–2030, lk 12–15 2 https://commission.europa.eu/system/files/2017-12/social-summit-european-pillar-social-rights-booklet_et.pdf 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022D2296&qid=1693165413575

3

4. peatükk „Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine“

5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“

6. peatükk „Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused“

7. peatükk „Aruannete esitamine“

8. peatükk „Toetuse maksmise tingimused“

9. peatükk „Finantskorrektsioonid ja vaided“.

Peatükid jagunevad 24 paragrahviks.

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus

ning rakendusasutus ja rakendusüksus.

Määruse §-s 1 reguleeritakse, millise meetme ja tegevuse elluviimiseks toetust antakse. Euroopa

Sotsiaalfond+ vahendite kasutamisel Eestis perioodil 2021–2027 on aluseks

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“, mis on koostatud, arvestades

ühissätete määruse artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ja mille on kinnitanud nii Vabariigi

Valitsus kui ka Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punkti

1 alusel.

Samuti täpsustatakse (lg-d 2 ja 3), et toetuse andmisel arvestatakse ühissätete määruse artiklis 9

nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse

„Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti

2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ja sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad

inimesed“ alasihi „Arukas inimene“ saavutamisele.

Lõikes 4 nähakse ette, et kõik toetuse haldamisega seotud dokumendid esitatakse ja tehakse

kättesaadavaks e‑toetuse keskkonnas. Kui e‑toetuse keskkonna funktsionaalsus ei võimalda mõne

konkreetse dokumendiliigi esitamist (nt keskkonnas puudub vastav vorm või tehniline lahendus),

on lubatud dokument edastada elektrooniliselt e‑posti teel.

Lõikes 5 sätestatakse, et lisaks määruses märgitule kohaldub Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus),

mistõttu määruses ei taasesitata ühendmääruses sätestatut.

Määruse §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõikes 1 sätestatakse määruse alusel antava toetuse andmise eesmärk – toetada Jõgeva maakonna

ning Põlva, Võru ja Valga maakonna (edaspidi ka Kagu-Eesti) mikro- ja väikeettevõtjate töötajate

oskusevajaduse hindamist ja arendamist ning töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamist.

Projektid aitavad ka lahendada probleeme, mida toob kaasa kvalifitseeritud töötajate vähene

kättesaadavus piirkonnas, mh ettevõtjate vähene kasvupotentsiaal, töökohtade ebastabiilsus,

vähene tootlikkus ja väike töötasu.

Lõigetes 2 ja 3 määratletakse terminid mikroettevõtja ja väikeettevõtja. Mikroettevõtjaks loetakse

need ettevõtjad, kes annavad tööd alla kümnele inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi

kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Väikeettevõtjateks loetakse need ettevõtjad, kes annavad tööd

alla 50 inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

4

Toetuse sihtgrupiks on ettevõtjad, kes tegutsevad Jõgeva, Põlva, Valga või Võru maakonnas ega

ole enam alustavad ettevõtjad ehk on tegutsenud äriregistri andmetel vähemalt 24 kuud.

Tegutsemise asukohta võib tõendada kas registrijärgne aadress või tegelik tegutsemiskoht. Nt kui

ettevõtja on küll registreeritud mujale, kuid sel on tehas või kontor Jõgeval, kuulub ettevõtja

määruse sihtgruppi. Tegutsemise kestuse arvestamisel lähtutakse äriregistrisse kandmise ajast.

Töötajate arvu vaadatakse töötamise registri alusel. Töötaja võib seejuures olla töösuhtes täis- või

osakoormusega, ei pea arvestama ainult täistööajaga töötajaid.

Lõikes 4 on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse.

Väljundnäitaja on „Osaluskordade arv“, mis määruse mõistes tähendab, et loetakse inimese

(töötaja) projekti sisenemise kordi ehk ühe töötaja projekti sisenemine loetakse üheks

osaluskorraks. Meetme raames on planeeritud 20 256 osaluskorda. Seejuures võib sama isikut

lugeda toetuse andmise perioodi jooksul korduvalt, st projektis osalemise katkestamise korral

hiljem uuesti sisenemist loetakse uueks osaluskorraks. Määruses sätestatud tegevuste arvestuslik

eesmärk on vähemalt 576 töötajat.

Lõikes 5 on esitatud meetmete nimekirja tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse.

Tulemusnäitajaks on meetmete nimekirja tulemusnäitaja „Peale teenuse saamist tööhõives olev

tööealine elanikkond“ ja selle sihttasemeks projektis osalemise tulemusena vähemalt 38%

projektis osalenute tööle asumine või jätkuv tööga hõivatus. Konkreetse tegevuse puhul on

tegemist töötajate oskuste toetamisega ehk ka töökoha säilitamine loetakse sama indikaatori alla

kuuluvaks. Projekti käsitletakse tervikliku sama eesmärgiga tegevuste kogumina, mistõttu ei

arvestata osaleva isiku puhul hõivatust iga üksiku teenuse väljumise järel, vaid tervikuna projektis

osalemise lõppedes. Andmete allikaks on andmestik, mille Statistikaamet koostab kord aastas

rakendusüksuse ja rakendusasutuse tarbeks ja mis tugineb töötamise registri andmetele.

Lõikes 6 on esitatud näitajad, millega hinnatakse paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud aluspõhimõtete

hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihi saavutamist. Näitajateks on 15–74-aastaste tööjõus

osalemise määr, ligipääsetavuse näitaja, soolise võrdõiguslikkuse indeks ning hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik. Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks jälgitakse, et töötajate oskuste

hindamisel ja arendamisel ning ettevõtjate nõustamisel välditaks teadlikult soostereotüüpset

lähenemist. Töötajate oskuste hindamise metoodika peab tagama, et oskuste arendamise vajaduse

ja töötaja potentsiaali hindamisel ei lähtuta stereotüüpsetest oletustest naiste ja meeste võimete ja

annete ning soovide kohta ega kinnistata soolist tööjaotust. Hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdikusse panustab tööturul ebasoodsamas olukorras olevate inimeste (sh vanemaealiste)

toetamine. Toetatavate tegevuste puhul arvestatakse ligipääsetavuse nõuetega nelja peamise

puudeliigi (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) suhtes.

Lõikes 7 tuuakse välja, et toetuse andmisel lähtutakse „Tööturuprogrammis 2025–2028“ esitatud

meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Aktiivsed ja passiivsed

tööturumeetmed“.

Määruse §-s 3 nimetatakse meetme rakendusasutus (edaspidi RA) ja rakendusüksus (edaspidi

RÜ). RA on meetmete nimekirja meetme 21.4.2.3 rakendusasutusena nimetatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja RÜ Riigi Tugiteenuste Keskus.

Määruse 2. peatükis sätestatakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja

toetuse määr ning seos riigiabiga.

5

Määruse §-s 4 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetus on suunatud mikro- ja väikeettevõtjatele,

et toetada nende kasvu ja töökohtade säilimist ning nende töötajate konkurentsivõime kasvu.

Tegevustes osalemine algab iga ettevõtja jaoks lõike 1 punktis 1 nimetatud töötajate

oskusevajaduse hindamisest. Teised tegevused, sh punktis 2 nimetatud töötajate oskuste

arendamise toetamise tegevustes osalemine, sõltuvad oskuste hindamise tulemusest. Teisisõnu ei

ole ettevõtjal võimalik saada osa oskuste arendamise tegevustest ilma oskuste hindamises

osalemata. Sama lõike punkti 3 kohaselt toetatakse ka järelnõustamist, mis aitab omandatud oskusi

ettevõttes paremini rakendada, lähtudes ettevõtte ärimudelist ning arenguplaanidest. Ka

järelnõustamine on kättesaadav ettevõtjatele, kes on esmalt osalenud oskuste hindamises ja

osalenud selle alusel oskuste arendamise tegevustes.

Lõikes 2 sätestatakse, et töötajate oskusevajaduse hindamine hõlmab ettevõtja töötajate oskuste ja

nende arendamise vajaduse kaardistamist taotluse lisana esitatava hindamismetoodika järgi.

Kaardistamisel tuleb pidada silmas ka hinnatava töötaja üldoskusi. Hinnatakse iga töötajat eraldi,

arvestades tema tööülesandeid ja potentsiaali ettevõttes, lähtudes seejuures ettevõtja ärimudelist ja

ca 1–3 aasta plaanidest ja perspektiivist. Hindamiseks võib kasutada intervjuu ja küsitluse

formaati, kasutades vajaduse korral selleks asjakohast e-tööriista, ning soovitatavalt rakendada

juba olemasolevaid oskuste ja kompetentsidega seotud keskkondi, nt Kutsekoja veebitööriista

Oskuste Kompass. Tuvastatud arenguvajaduste põhjal soovitatakse ettevõtjale lõikes 6 nimetatud

oskuste arendamise tegevusi, mida on kokkuleppel toetuse saajaga võimalik ettevõtja töötajatele

pakkuda. Kui tegevused hõlmavad ettevõtja töötajate koolituskulude tasumist või hüvitamist ja/või

koolituse korraldamist, fikseeritakse need kokkuleppes õppekavarühma tasandil.

Lõikes 3 sätestatakse, milliste tegevustega töötajate oskuste arendamist toetatakse. Töötajate

oskuste arendamise toetamise tegevustega luuakse ettevõtjale võimalus arendada oskusi, mille

vajadus selgus hindamise käigus. Sellisteks tegevusteks võivad olla töötaja koolituskulude

tasumine või hüvitamine ettevõtjale, koolituste korraldamine (kui piirkonnas on ilmnenud suurem

vajadus teatud valdkondade koolituste järele) või koolitusvõimalustest teavitamine või nende

leidmine (nt töötukassa tööandjale suunatud koolitusmeetmete seast).

Toetatakse ettevõtjatele vajalikke spetsiaalseid erialaseid koolitusi, mis soosivad ettevõtjate

ärimudeli rakendamist, arvestades ca 1–3 aasta plaanide ja perspektiiviga. Koolitused võivad

hõlmata üldoskusi, kui need on integreeritud erialasesse õppesse. Üldjuhul hüvitatakse

koolituskulud ettevõtjale tagantjärele. Toetuse saaja võib põhjendatud juhul tasuda koolituskulud

ettevõtja eest. Põhjendatud juht võib näiteks olla olukord, kus mikroettevõtte töötaja vajab või

töötajad vajavad koolitust, kuid ettevõtte väiksuse ja rahalise olukorra tõttu ei ole ettevõtjal

võimalik kohe oma vahenditest kulusid katta, ilma et kannataks tema ettevõtlustegevus, st võime

tasuda ettevõtluseks vajalikud arved jms.

Projekti raames osutatavate koolitustegevuste planeerimisel on oluline pidada silmas juba

olemasolevaid riiklikult osutatavaid oskuste arendamise teenuseid ning vältida nende dubleerimist

kõnealusest meetmest. Lisaks koolitusturul pakutavatele koolitustele toetatakse ka kutse- ning

ülikoolide mikrokraadi- ja mikrokvalifikatsiooniprogramme, mis võimaldavad omandada sobivaid

oskusi ja teadmisi laiapõhjalisemalt. Punkti 3 alusel toetatakse rühmakoolituste korraldamist

piirkonna ettevõtjatele, kui töötajate oskuste hindamise tulemusel on selgunud sama oskuse

arendamise vajadus ning ühise grupikoolituse tellimine nt piirkonnas tegutsevalt

kutseõppeasutuselt on kulu- ja ressursitõhusam.

6

Punkti 4 alusel toetatakse ka osalemist koostöötegevustes, millel on oskuste arendamise eesmärk.

Selliseks tegevuseks võib olla näiteks temaatilisel seminaril või messil osalemine.

Lõike 4 kohaselt võib järelnõustamine toimuda mentorklubi vms koostöö vormis ning sellesse

võib kaasata teisi ettevõtjaid või eksperte. Järelnõustamise eesmärk on tegevustes osalenud

ettevõtjate pikaajalisem jõustamine ärimudelist tulenevate eesmärkide täitmisel, samuti

koostöövõrgustike arendamine, ettevõtete üksteiselt õppimise toetamine ja ettevõttele seatud

eesmärkide saavutamine. Järelnõustamise käigus analüüsitakse/hinnatakse ettevõtja kogemust

oskuste hindamisel ja töötajate oskuste arendamisel ning vajaduse korral püütakse leida

võimalikke jätkutegevusi hindamistulemuste ja töötajate uute oskuste paremaks rakendamiseks.

Lõike 5 kohaselt saab koolitust pakkuda täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduse

(TäKS) tähenduses või muu täienduskoolituse pakkuja, kui soovitud täienduskoolitust ei korralda

ükski täienduskoolitusasutus või kui koolitus tellitakse väljaspool Eestit tegutsevalt

täienduskoolituse pakkujalt, kes ei ole täienduskoolitusasutus TäKS-i tähenduses. Nõuded

täienduskoolituse kvaliteedile seab sellisel juhul täienduskoolituse tellija.

Lõikes 6 täpsustatakse, kellele on mõeldud järelnõustamine. Järelnõustamisel saab osaleda

ettevõtja, kelle töötajad on läbinud oskuste hindamise ja kes on osalenud sellega seotud koolitustel

või muus oskuste arendamist toetavas tegevuses.

Lõikes 7 sätestatakse, et sihtrühmale tegevusi kavandades tuleb pidada silmas ligipääsetavuse ja

universaalse disaini põhimõtteid, mis hõlmavad liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega

inimeste erivajadusi. Samuti tuleb arvestada selliste erivajadustega, mille iseloom on ajutine ning

mis võivad ilmneda tegevuses osalemise vältel ja tingida ajutise iseloomuga erivajaduse. Näiteks

võib inimene vajada liiklusõnnetuses saadud trauma tõttu kuni sellest taastumiseni liikumise

abivahendit (kargud, ratastool vms).

Lõige 8 sätestab, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega

ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Rakenduskava põhimõtte DNSH

kohaselt (ingl do not significant harm, eesti keeles „ei kahjusta oluliselt“) ei kahjusta TAT

tegevused oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki ega suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid.

Tegevuste elluviimisel tuleb tagada minimaalne ökoloogiline jalajälg, koolituste jm ürituste

korraldamisel lähtutakse nn keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest nii toitlustamise ja

transpordi planeerimisel kui ka materjalide (trükised, meened, nimesildid) kasutamisel ja teabe

vahendamisel (digiprügi vältimine). Võimalusel eelistatakse korduvkasutatavaid ja kestlikke

tooteid ja pakendeid ning energiasäästlikke seadmeid, pakutakse veebikohtumiste võimalust,

välditakse üleliigset transpordikasutust või valitakse väiksema CO2-heitega sõidukeid. Teenuste ja

toodete (mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed) hankimisel lähtutakse

keskkonnaministri 29.06.2021. a määruse nr 354 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestavad tingimused“ lisas 4 sätestatud põhimõtetest.

Toetatavate tegevuste vajalikkuse põhjendus

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021013

7

Tööturg on pidevas muutumises, mistõttu tuleb töötajate oskusi pidevalt arendada. Maailma

Majandusfoorumi prognoosi kohaselt vajavad 2025. aastaks pooled töötajatest olulist täiendus- või

ümberõpet. Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021 hindas töötajate kompetentsi puudumist

olulisuselt neljandaks Eesti ettevõtete kasvu takistavaks teguriks. Üle 70% Euroopa Liidu väikese

ja keskmise suurusega ettevõtetest leiab, et õigete oskustega töötajate puudus pärsib nende

investeerimisvõimet. Tehnoloogia kiire arengu, automatiseerimise ja ülemaailmsete muutustega

kaasneb mh töökohtade profiilide kiire muutumine ning oskuste eluea lühenemine, mistõttu on

ettevõtetel järjest keerulisem leida sobivate teadmistega töötajaid ja ka olemasolevaid koolitada.

Kiirete muutuste tingimustes ei piisa reageerivast ja juhuslikust koolituspakkumisest, vaid üha

enam on vaja strateegilist lähenemist. Ettevõtjatel, eriti mikro- ja väikeettevõtjatel, puuduvad

sageli teadmised ja vahendid töötajate pädevuste kaardistamiseks ja oskuste juhtimiseks, mis

vähendaks riski, et koolituskulud ei anna soovitud lisandväärtust. Tegevuste kaudu on oluline

teadvustada, et töötajate arendamisega seotud kulud ei ole pelgalt tegevuskulud, vaid strateegiline

investeering organisatsiooni võimekuse, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamisse.

Seetõttu tuleb töötajaid ka asjakohaselt märgata, väärtustada ja süsteemselt toetada.

Tegevusi rakendatakse Kagu-Eestis ja Jõgevamaal, kus tööturu ja ettevõtluse väljakutsed on Eesti

keskmisest suuremad. Piirkonna arengut takistavateks asjaoludeks on rahvaarvu suhteliselt kiire

kahanemine, elanike võrdlemisi väike sissetulek ning tagasihoidlik majandusareng. Piirkonna

ettevõtted on valdavalt mikro- või väikeettevõtted, kelle võime töötajaid koolitada ning seda

strateegiliselt planeerida on kesine. 2025. aastal oli kuni 50 töötajaga ettevõtteid Jõgeva

maakonnas 2450, Põlva maakonnas 2228, Valga maakonnas 2195, Võru maakonnas 3393. Seega

oli tegevuste piirkonnas (Kagu-Eesti ja Jõgeva maakond) kokku kuni 50 töötajaga ettevõtteid

10 266, mis moodustas 99,4% kõikidest piirkonna ettevõtetest. Vähem kui kümne töötajaga

ettevõtteid oli piirkonnas 9926 ja 10–49 töötajaga ettevõtteid 340 (2025. aasta andmetel).

Kagu-Eesti arengukavas tuuakse välja, et tööjõupuudusega samaaegne Eesti keskmisest suurem

tööpuudus viitab strukturaalsele probleemile ehk töötajate ettevalmistuse ja ettevõtjate vajaduste

mittevastavusele. Piirkonna ettevõtteid ilmestab väike tootlikkus. Sellest tuleneb ka madalam

palgatase, mis võib survestada inimesi mujalt paremat teenistust otsima ega motiveeri teisalt uusi

elanikke piirkonda elama asuma.

Ka Jõgeva maakonna ettevõtluskeskkonna suurim kitsaskoht on tööjõupuudus. Statistikaameti

prognoosi kohaselt väheneb maakonna töötajate hulk veelgi, mistõttu on suur väljakutse ühelt

poolt olemasolevat tööjõudu efektiivselt kasutada ja lisatööjõule vajalikke tingimusi luua ning

teisalt protsesse automatiseerida ja digitaliseerida.5

PIAAC uuringu tööandjate moodulis6 tõdetakse, et oskuste puudujääkide tuvastamine on nende

kõrvaldamise eeltingimus. Ettevõtjad, kes ei hinda oskusevajadusi, ei tea tõenäoliselt, kas neil on

oskuste puudujääke. See viitab vajadusele poliitika järele, mis toetab ettevõtteid – eriti väikeseid

ja keskmise suurusega ettevõtteid – nende oskusevajaduste tuvastamisel. Ettevõtted, kes kaasavad

oskuste hindamise oma planeerimisprotsessidesse, saavad oskuste puudujääke tõhusamalt hallata

ja rakendada sihipäraseid strateegiaid, nagu täiendusõpe, ümberõpe või strateegiline värbamine7.

5 Lopparuanne_Civitta.pdf 6 Marcolin, L. and G. Quintini (2023), “Measuring skill gaps in firms: the PIAAC Employer Module”, OECD

Social, Employment and Migration Working Papers, No. 292, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/903c19c9-en. 7 OECD, 2019[9]; Sparkman, 2018[11]

8

Oskuste hindamise lähenemised varieeruvad, kuid hõlmavad sageli andmete kogumist ja analüüsi

tööjõutrendide, tehnoloogiliste muutuste ja demograafia kohta8.

Tegevused on olulised ka inimeste tööhõive säilitamise ja suurendamise seisukohast, kuna neis

kaugemates piirkondades luuakse enamik töökohti ettevõtete kasvu kaudu.

Tegevused on suunatud mikro- ja väikeettevõtjatele. Kagu-Eesti majandusstruktuuri iseloomustab

tugev mikroettevõtluse ülekaal – Statistikaameti andmetel on Kagu-Eestis vähem kui kümne

töötajaga ettevõtete osakaal üle 96%. Jõgeva maakonnas on samuti mikroettevõtete osakaal üle

96%. Väikeettevõtete (10–49 töötajat) osakaal jääb Kagu-Eestis ja Jõgeva maakonnas vahemikku

3–4%. Üle 50 töötajaga ettevõtted moodustavad alla 1% kõikidest piirkonna ettevõtetest (2025. a).

Uuringud näitavad, et kõigis riikides pakuvad suured ettevõtted oma töötajatele tõenäolisemalt

koolitus- ja arenguvõimalusi kui väikesed või keskmise suurusega ettevõtted, kuna neil on

suuremad inim- ja rahalised ressursid koolituse ja personaliarenduse jaoks. Oskusevajaduste

hindamise parandamine väikestes ettevõtetes tähendab sihipärase toe ja ressursside pakkumist

hindamisvõime parandamiseks, et oskuste puudujääke proaktiivselt lahendada või neid ennetada.

Määruse §-s 5 sätestatakse abikõlblikud kulud.

Vastavalt määruse § 1 lõikele 5 tuleb abikõlblikke kulusid tehes lisaks määruses sätestatule lähtuda

ka ühendmäärusest, mille §-des 15–17 on sätestatud üldised nõuded kulude abikõlblikkusele.

Lõikes 1 sätestatakse abikõlbliku kulu hüvitamise tingimused § 4 kohaste tegevuste elluviimiseks

ja §-s 2 nimetatud tulemuste saavutamiseks. Abikõlblik on kulu, mis on tehtud kooskõlas

ühendmääruse §-s 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise

otsusega.

Lõige 2 näeb ette projekti sihtrühmale suunatud tegevused ja nende kulu. Punktides 1–4

nimetatakse oskuste hindamisega seotud abikõlblikud kulud, milleks on tegevusi korraldava

konsultandi personalikulu, konsultandi koolituskulu, vajaduse korral hindamisse ekspertide

kaasamise kulu ja hindamismetoodikate või sobivate e-tööriistade kasutamisega kaasuv

litsentsikulu. Punktis 5 sätestatakse oskuste arendamise toetamisega seotud kulud, milleks on

koolituskulu tasumine tööandja eest või selle hüvitamine tööandjale. Punktis 6 sätestatakse, et

abikõlblik on rühmakoolituste korraldamine, mille järele on vajadus kõigil hindamise läbinud

ettevõtjatel. Punktis 7 tuuakse mentorklubide või muude järelnõustamiseks kasutatavate ürituste

korraldamise kulu.

Lõigetes 3–4 sätestatakse, et kui projekti raames soovitakse teha rahvusvahelist koostööd, on need

tegevused lubatud ainult Euroopa Liidu liikmesriikides ja tegevuskulu ei tohi moodustada rohkem

kui 10% projekti abikõlblikest kogukuludest. Abikõlblik on välisekspertide kaasamise kulu

(lektoritasu, sõidu- ja majutuskulud), teabeüritustel, näiteks konverentsidel, seminaridel või

koolitustel osalemise kulu (sõidu- ja majutuskulud, osalemistasu) Eestis ning teises Euroopa Liidu

liikmesriigis ja teabeürituste korraldamise kulu Eestis (välislektorite tasu, sõidu- ja majutuskulud).

Lõikes 5 sätestatakse teavitustegevuste kulude abikõlblikkus.

Lõike 6 kohaselt võib projekti raames kodulehe loomise või täiendamise kulu moodustada kokku

kuni 3000 eurot. Kodulehe täiendamisega seotud kulu on abikõlblik juhul, kui see on otseselt

8 OECD, 2021[6]

9

vajalik projekti eesmärkide saavutamiseks. Näiteks võib olla vaja lehekülje struktuuri muuta või

uuendada, et koduleht oleks ligipääsetav nägemispuudega inimesele; või viiakse kodulehekülg

vastavusse WCAG 2.0 nõuetega9 ja seetõttu on tarvis kodulehe struktuuri uuendada. Projekti

tarbeks uute lahenduste loomisel tuleb esmalt uurida, kas selleks on olemas vabatarkvara.

Lõikes 7 täpsustatakse, et koolituskulu hüvitatakse tööandjale kuni 2500 eurot töötaja kohta.

Piirmäära seadmisel on aluseks võetud tööturuteenuse raames tööandjale antava koolitustoetuse

piirsumma, mis on 2500 eurot töötaja kohta TAT rakendamise perioodi jooksul. Eesmärk on

võimaldada mahukamaid ja reaalselt tööalast konkurentsivõimet parandavaid koolitusi. Sellest

kallimad, piirmäära ületavad koolitused on võimalikud, kui tööandja katab ise ülejäänud

maksumuse.

Lõikes 8 sätestatakse, et abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegelike kulude ja ühtse määra alusel.

Lõige 9 sätestab kaudsete kulude hüvitamise ühtse määra, mis on 7% projekti tegevuste

elluviimisega seotud otsestest abikõlblikest kuludest.

Lõikes 10 täpsustatakse, et projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 4

nimetatud kulud.

Lõikes 11 sätestatakse abikõlbmatu kulu.Abikõlbmatu kulu puhul tuleb lähtuda ühendmääruse

§-st 17. Lisaks on abikõlbmatu erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks,

investeering kinnisvarasse ja taristusse, mootorsõidukite ja kinnisasja ost ning

väljaostukohustusega liisimine, mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu. Abikõlbmatu on ka

kulu koolitusele, mille sisu on vastuolus avaliku huvi, ühiskondlike väärtuste, kõlbluspõhimõtete,

heade kommete või avaliku korraga või mis ei ole tõenduspõhine. Eesmärk on välistada avalike

vahendite kasutamine rahastamaks koolitusi, mis ei vasta levinud ühiskondlikele normidele.

Selliste koolituste toetamine ei ole kooskõlas avaliku sektori ülesandega tagada ausate, turvaliste

ja tõenduspõhiste teenuste osutamine. Samuti võib selliste koolituste rahastamine kahjustada

teenuseosutaja mainet, suurendada õiguskahju riski ning viia avalike vahendite ebaotstarbeka

kasutamiseni. Tõenduspõhisuse nõue tagab, et koolitused toetavad töötaja ja ettevõtja

konkurentsivõime tegelikku kasvu ning põhinevad meetoditel, mille tõhusus on tuvastatud.

Ettevõtluses rakendatavate oskuste arendamise vaates ei saa tõenduspõhiseks pidada tegevusi, mis

tuginevad peamiselt uskumustele, pseudoteaduslikele käsitlustele või kontrollimata

universaalsetele eduvalemitele ning mille mõju ettevõtte arengule, juhtimiskvaliteedile,

tootlikkusele või konkurentsivõimele ei ole usaldusväärselt tõendatud. Tõenduspõhiseks ei saa

lugeda näiteks ka aroomteraapiat, holistilist ravi, homöopaatilist ravi, taimeravi jms. Ühtlasi aitab

säte vältida olukordi, kus rahastatakse pseudoteaduslikke, eksitava sisuga või ühiskondlikke

pingeid tekitavaid koolitusi, millel puudub seos tööturul vajalike oskuste arendamisega.

Dubleerimise vähendamiseks on välistatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna

koolitused. Olukorras, kus ettevõtte töötajate hindamise tulemusel selgub vajadus arendada

töötajate info- ja kommunikatsioonialaseid oskusi, tuleks ettevõtjale tutvustada Eesti Töötukassa

koolitustoetuse tööturuteenust (vt „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ § 26), mille üks fookus on

töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamine.

Määruse §-s 6 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on

taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad

ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse

9 https://www.w3.org/TR/WCAG21/

10

rakendusüksusele esitamise kuupäeval või taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses määratud

kuupäeval ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt

31. oktoobril 2029. Lisaks sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse alguskuupäev võib olla kolm

kuud varasem taotluse esitamise kuupäevast, see annab võimaluse teha ettevalmistavaid tegevusi.

Samuti peab projekti tegevustega alustama hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse esitamisest RÜ-le.

Projekt lõppeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale

lõppmakse.

Määruse §-s 7 kehtestatakse toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma.

Lõike 1 kohaselt on toetuse minimaalne summa maakonna kohta 300 000 eurot ja maksimaalne

summa 569 000 eurot. See tagab, et planeeritud tegevused on maakonnas piisavalt mahukad, et

luua soovitud mõju. Samas ei ole ühel maakonnal võimalik taotleda piirsummast rohkem, tagades

selle, et maksimumsumma maakondadele on võrdne.

Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ühe maakonna kohta

summeeritakse, kui taotlus esitatakse mitme maakonna kohta, kuid see ei hõlma kõiki toetatavaid

maakondi. Selliselt ei mõjuta ühistaotluse esitanud maakondade taotluse maht ühistaotlusest välja

jäänud taotlusi.

Lõikes 3 kehtestatakse, et projektide puhul, mis hõlmavad kõiki toetatavaid maakondi, on ühe

maakonna maksimaalne toetuse summa 800 000 eurot ja taotluse kogusumma ei tohi ületada

taotlusvooru kogueelarvet. See võimaldab maakondadele ühistaotluse korral ja omavahelisel

kokkuleppel paindlikumat vahendite jaotust vastavalt planeeritud vajadustele.

Lõikes 4 täpsustatakse, et toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 100% projekti

abikõlblikest kuludest, millest 70% moodustab Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 30% riiklik

kaasfinantseering. Määruse „Piirkondlike oskuste toetamine “ eelarve moodustab sellest 2 277 145

eurot (ESF+ toetus ja RKF kokku).

Määruse § 8 kohaselt on toetusmeetme raames lõppkasusaajatele ehk mikro- ja väikeettevõtjatele

antav toetus vähese tähtsusega abi (edaspidi ka VTA).

VTA andmisega ei ole tegemist selliste tegevuste puhul, mille lõppkasusaaja on küll mikro- ja

väikeettevõtja, aga mis ei vasta riigiabi tingimustele. Sinna kuuluvad tegevused, mille sisuks on

ühekordne suhtlus ja lühiajalised tegevused, nagu näiteks info ja teavituste edastamine, infokirjade

saatmine, infotundidel osalemine, lühiajaline või piiratud mahus nõustamistegevus,

ettevõtluspäeva seminaril osalemine ja muud taolised lühiajalised tegevused. Nimetatud tegevused

hõlmavad sellise üldist laadi teabe jagamist, mis on üldjuhul ka avalikult kättesaadav ega anna

ettevõtjale eelist ja mõjuta seetõttu konkurentsi. VTA on § 4 lõikes 2 nimetatud oskusevajaduse

hindamine, § 4 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud töötajate oskuste arendamise toetamine ning § 4

lõikes 4 nimetatud järelnõustamine.

Selle määruse alusel taotlejale ega partneritele riigiabi ega VTAd ei anta. Taotleja ja partnerid ise

ei ole abisaajad, vaid annavad teatud tegevuste korral vähese tähtsusega abi edasi piirkonna mikro-

ja väikeettevõtjatele.

Lõikes 1 loetletakse Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrused, mille alusel

lõppkasusaajatele toetust antakse. Määruse raames antakse nii horisontaalset vähese tähtsusega abi

kui ka põllumajanduslikku ja kalanduslikku vähese tähtsusega abi.

11

Lõigetes 2–5 nimetatakse vähese tähtsusega abi piirmäärad, mis on nimetatud komisjoni

asjaomastes määrustes. Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi piirmäär on määruse (EL)

2023/2831 kohaselt 300 000 eurot, määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt 50 000 eurot ja määruse

(EL) nr 717/2014 kohaselt 40 000 eurot. Määruste (EL) 2023/2831 ja (EL) nr 1408/2013 piirmäära

arvestatakse mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku arvestuses, mis tähendab, et andes abi

01.03.2026, võetakse arvesse ajavahemikul 01.03.2023–01.03.2026 ettevõtjale antud asjaomast

liiki vähese tähtsusega abi. Määruse (EL) nr 717/2014 piirmäära arvestatakse aga

majandusaastates ehk kolme järjestikuse majandusaasta kohta, mis tähendab, et andes abi

01.03.2026, võetakse arvesse 2024., 2025. ja 2026. aastal ettevõtjatele antud kalanduslikku vähese

tähtsusega abi.

Lõikes 6 määratletakse vähese tähtsusega abi määrustes kasutatav termin „üks ettevõtja“. Üheks

ettevõtjaks loetakse nimetatud määruste artikli 2 punktis 2 nimetatud ettevõtjat ning järgida tuleb

määruste artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

Lõikes 7 tuuakse välja vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid.

Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023)

alusel, võib kumuleerida määruse (EL) 2023/2832 ja määruse (EL) 2023/2831 kohast abi selliselt,

et kokku võib üks ettevõtja saada 1 050 000 (300 000 + 750 000) eurot vähese tähtsusega abi.

Samas kui ühele ettevõtjale antakse vähese tähtsusega abi määruse (EL) 2023/2831, määruse (EL)

nr 1408/2013 ja määruse (EL) nr 717/2014 alusel, on ülempiir 300 000 eurot. See tähendab, et

horisontaalse, kalandusliku ja põllumajandusliku vähese tähtsusega abi puhul on ülemmääraks

määruse (EL) 2023/2831 ülemmäär. Näiteks kui ettevõtja on saanud määruse (EL) 2023/2831

alusel vähese tähtsusega abi 300 000 eurot, ei saa talle enam anda põllumajanduslikku ega

kalanduslikku vähese tähtsusega abi.

Juhul kui ettevõtja tegutseb aga peale põllumajandusvaldkonna ka kalandus- ja

vesiviljelussektoris, ei tohi määruste (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 717/2014 alusel antud vähese

tähtsusega abi kokku ületada 50 000 eurot.

Lõikes 8 tuuakse välja abi andmise välistused.

Määruse 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile, taotleja kohustused ja nõuded

taotlejale.

Määruse §-s 9 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks ja partneriks olla hõlmatud piirkonna maakondlik arenduskeskus,

maakonna maakondlik arendusorganisatsioon või MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused.

Lõikes 2 määratletakse termin „maakondlik arendusorganisatsioon“.

Lõike 3 kohaselt peab taotleja, juhul kui selleks on lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud MTÜ

Maakondlikud Arenduskeskused või hõlmatud maakondade arendusorganisatsioon, kes ei ole

arenduskeskus, partnerina kaasama selle maakonna maakondliku arenduskeskuse, mille

12

territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima. See on asjakohane ja oluline, et tagada sidusus

ettevõtluse toetamise teenustega ning kasutada ära kohalikke võimeid ja kompetentsi.

Taotlejate ja partnerite ringi piiritlemisel on lähtutud tegevuste eesmärgist, milleks on mikro- ja

väikeettevõtete töötajate oskuste arendamine ja hindamine, et parandada nende

konkurentsivõimet.

Taotlejateks ja partneriteks on maakondlik arenduskeskus, maakonna maakondlik

arendusorganisatsioon või MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused.

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused on maakondlikke arenduskeskusi ja maakondlikke

arendusorganisatsioone ühendav, avalikes huvides tegutsev organisatsioon. Põhieesmärk on

liikmete ühistegevuse kaudu Eesti regioonide arendamine, sh ettevõtlus- ja kodanikuaktiivsuse

edendamine, liikmete ühishuvide esindamine ja kaitsmine ning liikmete koostöö edendamine

nende ülesannete paremaks täitmiseks ja kompetentside paremaks rakendamiseks. MTÜ

Maakondlikud Arenduskeskused on olnud nõustamisteenuste ja ettevõtlusteadlikkuse tegevuste

elluviija sel ja ka eelmisel struktuurivahendite rahastusperioodil.

Ettevõtjate nõustamise ning koolituste koordineerimise ülesanne kõigis maakondades on olnud

maakondlike arenduskeskuste täita. Arenduskeskused on traditsiooniliselt nõustanud ja viinud ellu

ettevõtluskeskkonda edendavaid tegevusi just sellele sihtgrupile, kelle puhul esineb kõige suurem

turutõrge, näiteks mikro- ja väikeettevõtete nõustamise jm teenuste puhul väiksema

konkurentsivõimega piirkondades.

Tegemist on regionaalsete tugistruktuuridega, millel on kontaktid kohalike ettevõtetega.

Maakondlikud arenduskeskused, kes peavad olema projekti kaasatud kas taotleja või – juhul kui

taotlejaks on muu isik – partnerina, on loodud regionaalse ettevõtluse arendamiseks ning osutavad

juba mitmeid teenuseid, sh pakuvad nõustamist, koolitusi ja arenguprogramme. Seega on neil

kogemus ettevõtluse arendamise ning koolituste ja nõustamisega. Lisaks suudavad nad pakkuda

neutraalset ja usaldusväärset koordineerimist.

Alternatiivid oleksid erasektori teenusepakkujad (nt konsultatsioonifirmad), kutsehariduskeskused

või kõrgkoolid, riiklikud või avalik-õiguslikud asutused (nt Eesti Töötukassa). Erasektori

pakkujad võivad olla kallimad ja vähem kättesaadavad mikroettevõtetele ehk ei paku teenust

mikroettevõtete jaoks kättesaadava hinnaga. Haridusasutused keskenduvad pigem formaalsele

haridusele, mitte paindlikule oskuste hindamisele ja täiendusõppele. Riiklikud asutused ei pruugi

olla piisavalt kohalikul tasandil juurdunud ega paindlikud. Eesti Töötukassal ei ole samaväärseid

ettevõtlusteadmisi ja kontakti maakonna ettevõtetega. Maakondlikud arenduskeskused on

vajalikud, kuna nad ühendavad kohaliku konteksti, paindlikkuse, usaldusväärsuse ja kogemuse

ning on kuluefektiivsed.

Maakondlikud arenduskeskused on ka mõõdukas lahendus, kuna sellega ei looda uut bürokraatiat,

vaid kasutatakse olemasolevat struktuuri. Maakondlikud arenduskeskused on mikro- ja

väikeettevõtetele ligipääsetav lahendus.

Lõikes 4 täpsustatakse, et igast maakonnast saab esitada ainult ühe taotluse. Kuna maakondadel

on võimalik esitada ka ühiseid taotlusi, kas kõiki või osa maakondi hõlmavaid, on oluline

täpsustada, et kui üks maakondadest on varem teinud ühistaotluse, ei rahuldata selle maakonna

eraldi taotlust ning vastupidi. Kui maakond on taotlenud eraldi, ei saa ta toetust ühistaotluse

raames.

13

Määruse §-s 10 sätestatakse nõuded taotlusele. Taotlusele esitatavad nõuded on kehtestatud

tagamaks, et rakendusüksusel on võimalik hinnata taotleja ja projekti vastavust toetuse andmise

tingimustele. Taotlus peab sisaldama teavet taotleja ja partneri kohta, projekti eesmärgi ja sisu

kirjeldust, tegevusi, näitajaid, eelarvet ja abikõlblikkuse perioodi. Nõutud on kinnitus abikõlblike

kulude kasutamise kohta ning teadmine, et tegevused viiakse ellu Eesti Vabariigis. Partneri

kaasamise korral tuleb esitada partneri kinnituskiri ja vajaduse korral volikiri esindusõiguse

tõendamiseks. Taotleja peab kinnitama, et projekt ei riiva Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning

järgib põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse lisana tuleb esitada oskusevajaduse hindamise metoodika, ja

tuuakse esile, mida see peab miinimumina sisaldama.

Määruse 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise kord ja taotluste menetlemine.

Määruse §-s 11 sätestatakse, et taotlemine võib olla kas jooksev või tähtajaline. Taotlusvooru

liigist (jooksev, tähtajaline), tähtpäevast ja taotlusvooru eelarvest teavitatakse avalikkust ja

sihtrühmi Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel www.rtk.ee vähemalt kümme päeva enne

taotlusvooru avamise päeva.

Määruse §-s 12 sätestatakse toetuse menetlemise kord.

Lõikes 1 sätestatakse taotluse menetlemise tähtaeg, milleks on kuni 60 tööpäeva taotlusvooru

tähtpäevast või jooksva vooru korral taotluse esitamisest arvates.

Lõikes 2 sätestatakse taotleja viivitamatu teavitamine, kui vastavuse kontrollimisel selgub, et

taotluses esineb puudusi, ja võimalus anda taotlejale aega puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe

esitamiseks. Puuduste likvideerimiseks on aega kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb

taotluse menetlemise tähtaeg. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse

nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda

nõue täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Määruse §-s 13 sätestatakse, et rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust

sisuliselt hindamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele.

Määruse §-s 14 on sätestatud projektide hindamine ning valikukriteeriumid.

Lõige 1 annab volitusnormi moodustada vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi

komisjon). Komisjon koosneb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töötajatest.

Lõikes 2 sätestatakse rakendusasutuse kohustus esitada komisonile hindamiseks nõuetele vastav

taotlus pärast selle vastavaks tunnistamist.

Lõike 3 kohaselt hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud projekte valikukriteeriumide alusel.

Hinnatakse projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava eesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele, projekti põhjendatust ja selle kuluefektiivsust, samuti taotleja

ja partneri suutlikkust projekti ellu viia ning projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega.

14

Lõikes 4 sätestatakse, et hindamiskomisjoni liige taandab end isikliku seotuse korral hindamisest,

kinnitab oma erapooletust ja tagab hindamise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.

Lõikes 5 sätestatakse, et hindamine viiakse läbi lõikes 3 nimetatud valikukriteeriumide alusel,

andes hindeid null või üks. Hinne null vastab sõnale „ei“ ning üks vastab sõnale „jah“. Hinnang

loetakse positiivseks, kui hindamisel saadud koondhinne on viis.

Määruse §-s 15 nähakse ette taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavad taotlused, mis on perioodi 2021–2027

üldistele valikukriteeriumidele tuginevate valikukriteeriumide alusel saanud positiivse hinnangu.

Lõikes 2 selgitatakse, et taotluse rahuldamise otsuses (edaspidi TRO) täpsustatakse toetuse saaja

õigusi ja kohustusi ning toetuse saamise tingimusi, sealhulgas märgitakse lisaks ühendmääruse § 8

lõikes 4 sätestatule projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus. See tähendab, et taotleja

tagab iga tegevuse puhul seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja

auditeerimiseks vajalike andmete kogumise, sealhulgas kogutakse vajaduse korral andmeid

üksikute osalejate kohta. Andmed tuleb salvestada e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemis

ning näitajaid puudutavad andmed jaotada soolise tunnuse alusel. Euroopa Komisjoni

andmekorjenõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus

kohaldub, isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood).

Määruse §-s 16 sätestatakse taotluse osaline rahuldamine. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui

taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada toetussummat või muuta kavandatud

tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Määruse 5. peatükis sätestatakse TRO muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord.

Määruse §-s 17 nähakse ette TRO muutmise kord. TRO-d võib muuta RÜ algatusel või toetuse

saaja sellekohase avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatu kohaselt. RÜ või keelduda

taotluse rahuldamise otsuse muutmisest kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate

tulemuste saavutamise või projekti tegevuste õigeaegse lõpetamise või ei ole kooskõlas projekti

sisu või eesmärkidega või ei ole põhjendatud.

Lõike 2 kohaselt otsustab TRO muutmise RÜ kümne tööpäeva jooksul asjaomase avalduse

saamisest, uute asjaolude ilmnemise korral on RÜ-l õigus pikendada taotluse menetlemise tähtaega

kuni 21 tööpäeva võrra.

Lõikes 3 sätestatakse, et rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti

tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse saaja võib TRO muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti

tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni kakskümmend viis protsenti võrreldes

taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja

toetuse osakaal ei muutu. Muudatus tuleb kooskõlastada eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

Määruse §-s 18 sätestatakse TRO kehtetuks tunnistamine. Otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks

tunnistamise alused tulenevad ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatust. RÜ võib taotluse

15

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada kui toetuse saaja ei täida määruses või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Samuti siis, kui projekti

tegevusi ei ole võimalik lõpetada tähtajaks ehk hiljemalt 31. oktoobril 2029. a.

Ühendmääruse §-s 14 nimetatud asjaolud võivad olla uued ilmnenud asjaolud, mille kohaselt ei

oleks taotlust rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt. Samuti võidakse TRO kehtetuks

tunnistada juhul, kui taotlemisel, TRO muutmisel või projekti elluviimisel ilmneb, et toetuse saaja

ei saavuta kokkulepitud tulemust. TRO võidakse kehtetuks tunnistada ka juhul, kui toetuse saaja

avaldust TRO-d muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud

tingimustel jätkata või kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobuda. TRO

tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui toetuse saaja või partner või tema seaduslik esindaja on

toetuse taotlemisel või kasutamisel tunnistatud süüdi karistusseadustiku §-de 209–210, 372, 373,

379 või 384 alusel, samuti juhul, kui toetuse saajat või partnerit on karistatud karistusseadustiku §

2601 alusel (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) ja

toetus on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamist või

tuleb toetus maksta välja viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest

arvates. Ühendmääruse § 14 lõige 3 sätestab kehtetuks tunnistamise ja aluseta makstud toetuse

tagasimaksmise korral finantskorrektsiooni otsuse nõuetekohase vormistamise. Vastavalt

ühendmääruse § 37 lõikele 7 on võimalik tunnistada TRO kehtetuks juhul, kui finantskorrektsiooni

otsusega vähendatakse kogu TRO-s nimetatud toetuse kogusummat.

Lõige 2 sätestab, et toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada TRO kehtetuks tunnistava otsuse

kohaselt.

Määruse 6. peatükis sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.

Määruse §-s 19 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saaja õigusi

ja kohustusi täpsustatakse TRO-s.

Toetuse saajal ja partneril õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses

sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et projekti tegevustes on nägemis-, kuulmis-, liikumis-

ja intellektipuudega inimestele tagatud füüsiline ja digitaalne ligipääsetavus.

Lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja riigihangete korraldamisel lähtuma keskkonnaministri 29.

juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

koskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad

tingimused“, mille kohaselt on eesmärk vähendada riigihangetega ostetavate toodete ja tellitavate

teenuste mõju keskkonnale ja soodustada keskkonnahoidlikkust, pidades silmas toodete

olelusringi ja selle keskkonnamõju. Määrusega reguleeritakse keskkonnahoidlikud kriteeriumid

hangitavate laiemalt levinud esemete puhul: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-

seadmed ning koopia- ja joonestuspaberid.

Lõikes 3 sätestatakse andmete kogumine ja arvestuse pidamine vähese tähtsusega abi saajate ja

antava abi kohta, abi tingimustele vastavuse kontroll ja abi saaja teavitamine ning andmete

edastamine vähemalt kord kvartalis rakendusüksusele riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse

kannete tegemiseks.

16

Lõikes 4 sätestatakse osalejate andmete kogumine struktuuritoetuse registri sündmuste

infosüsteemi kaudu.

Lõikes 5 sätestatakse teavitamisnõuete täitmise kohustus.

Määruse 7. peatükis sätestatakse aruannete esitamisega seotud tingimused.

Määruse §-s 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja nendes

esitatav teave. Toetuse saaja on kohustatud esitama RÜ-le vahearuande projekti elluviimise kohta

vähemalt üks kord aastas – 31. detsembri seisuga – hiljemalt 15. jaanuaril. TRO võib sätestada

tihedama aruande esitamise korra. Lõpparuande esitab toetuse saaja projekti lõpparuande taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud ajaks.

Lõikes 2 sätestatakse teave, mis peab olema projekti vahe- ja lõpparuandes.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse saaja esitab tegevustes osalejate andmed iga kvartali lõpu seisuga

hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

Lõigete 4 ja 5 kohaselt kontrollib RÜ 20 tööpäeva jooksul arvates vahe- ja lõpparuannete

registreerimisest e-toetuse keskkonnas, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Kui aruandes

puudusi ei esine, kinnitab RÜ aruande.

Lõike 6 kohaselt esitatakse lõpparuanne 30 päeva jooksul projekti lõppkuupäevast arvates, kuid

hiljemalt 17. jaanuaril 2030. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on lühem kui kuus

kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

Määruse 8. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Määruse § 21 sätestab toetuse maksmise korra.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine, tuginedes ühendmääruse § 27 lõikes 1 sätestatule, mis

tähendab, et makse aluseks olev abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud. Ühtse määra alusel

hüvitatavate abikõlblike kulude puhul makstakse toetust ühendmääruse § 28 lõike 3 ja taotluse

rahuldamise otsuse alusel.

Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ka ühendmääruse §-des 24–26 sätestatust ning käesolevas

määruses ja TRO-s sätestatud kulude abikõlblikkuse arvestamise korrast ja maksete tegemist

täpsustavatest tingimustest ja korrast.

Lõikes 2 täpsustatakse, et makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid tuleb esitada mitte

sagedamini kui üks kord kuus, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis.

Lõikes 3 nähakse ette, et esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15

tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse

taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete

prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

Määruse § 22 sätestab ettemaksete tegemise korra. Ettemaksete tegemist on reguleeritud

ühendmääruse § 30 lõigetes 1–5. Ettemakseid ei tehta ka riigiasutustele, kuna neile on tagatud

riigieelarvest sildfinantseerimise vahendid kassalise teenindamise eeskirja kohaselt.

17

Ühendmääruse § 30 lõike 1 punkt 1 sätestab piirangud ettemakse suurusele, mis võib olla korraga

kuni 40% projektile määratud toetuse summast. TAT-ga nähakse ette, et ühendmääruse

§ 30 lõikes 3 nimetatud ettemakse kasutamise periood on 90 kalendripäeva ning selle aluseks on

kuni kolmekuine rahavajaduse prognoos. Saadud ettemakse tuleb 90 kalendripäeva möödumisel

vähemalt 80% ulatuses ära kasutada ning tõendavad dokumendid RÜ-le tähtajal ehk 15

kalendripäeva jooksul esitada, et saadud ettemakse lugeda makstud toetuseks ning tekiks eeldus

järgmise ettemakse tegemiseks.

Määruse 9. peatükk sätestab finantskorrektsioonide tegemise ja vaiete esitamise korra.

Määruse §-s 23 kehtestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise kord.

Lõike 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja nõutakse toetus tagasi ÜSS2021_2027 §-des

28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt.

Lõike 2 kohaselt võib ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja

vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul

toetuse saajale toetuse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Toetuse tagasinõudmise korral

järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

Määruse §-s 24 viidatakse vaide esitamise erisustele.

Määrusel on lisa partneri kinnituskiri (vorm).

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1060/2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku

Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta, ning nende ja Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika suhtes

kohaldatud finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1057/2021, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris;

5) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja

vesiviljelussektoris.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist, millega kaasneb

vähene töökoormuse kasv Riigi Tugiteenuste Keskuses. Kuna toetusmeetmete rakendamine on osa

asutuse põhitegevusest, ei tohiks eeldatavasti tekkida vajadust lisatöökohtade järele.

18

Toetuse andmise raames pakutakse tuge mikro- ja väikeettevõtjate oskusevajaduse hindamiseks ja

nende töötajate oskuste arendamiseks.

Meetme eesmärk on töötajate oskuste parandamise kaudu kasvatada mikro- ja väikeettevõtjate

lisandväärtust, mis omakorda toetab suutlikkust pakkuda konkurentsivõimelist palka. Toetuse abil

ellu viidud oskuste hindamise ja arendamise tulemusena võidakse mõnes projektis osalenud

ettevõttes säilitada olemasolevaid või luua uusi töökohti. Kagu-Eestis ja Jõgevamaal oli kuni 50

töötajaga ettevõtteid 2025. aastal kokku 10 266, mis moodustas 99,4% kõikidest piirkonna

ettevõtetest. Lähtudes strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärkidest, toetatakse avatud

taotlusvoorudes projekte, mis on suunatud töötajate tööturul püsimise soodustamisele.

Rakenduskavas on seatud eesmärgiks, et 40% projektis osalenutest oleksid pärast projekti

lõppemist tööle asunud või jätkaksid töötamist.

Sotsiaalne mõju

Meetme eesmärk on töötajate oskuste arendamise kaudu toetada tööturul püsimist ja

konkurentsivõimet. Kagu-Eesti ja Jõgevamaa tööhõive määr jäi 2024. aastal Eesti keskmisest

(68,9%) märkimisväärselt madalamaks: Valgamaal 61,6%, Jõgevamaal 62,6%, Põlvamaal 63,7%

ning Võrumaal 65,2%.

Eestis osales 2025. aastal elukestvas õppes (sh formaal- ja mitteformaalõppes) keskmiselt 23,8%

25–64-aastastest. Meetme sihtmaakondades on osalusnäitajad järgmised: Jõgevamaal 24,7%,

Põlvamaal ja Võrumaal mõlemas 20,7% ning Valgamaal 18,3%.

Võrreldes 2024. aastaga on mõnes maakonnas toimunud märkimisväärsed muutused. Jõgevamaal

kasvas elukestvas õppes osalejate osakaal 18,1%-lt 24,7%-le ning Valgamaal 14,6%-lt 18,3%-le.

See viitab positiivsele trendile, mille jätkumist meede toetaks. Põlvamaal ja Võrumaal seevastu on

osalus 2024. aastaga võrreldes vähenenud, mistõttu on nendes piirkondades oluline pöörata enam

tähelepanu õppesse suunamisele ja õppimist toetavatele meetmetele. Eesti 2035 strateegia raames

on eesmärgiks tõsta elukestvas õppes osalemise määr vähemalt 25 protsendini.

Töötajate oskuste arendamine võimaldab rohkematel inimestel suurendada oma tõenäosust püsida

tööturul aktiivne. Oskuste arendamine toetab ka vanemaealiste ja teiste haavatavate rühmade

tööturul püsimist. 2024. aastal oli 65–74-aastastest tööga hõivatud ligi 30% ning see osakaal on

pidevalt kasvamas. Meede avaldab mõju töötajate püsimisele tööturul. Töökohtade stabiilsus ja

oskuste areng mõjutavad positiivselt ka inimeste vaimset heaolu, vähendades töötuse ja vaesusega

seotud riske.

Regionaalareng

Meede on suunatud Kagu-Eesti piirkonnale ja Jõgevamaale, mille SKP ning muud

makromajanduslikud ja ettevõtete käekäiku ilmestavad näitajad jäävad teiste Eesti piirkondade

omadele märkimisväärselt alla. Kagu-Eesti maakondade SKP elaniku kohta 2024. aastal jäi alla

16 000 euro elaniku kohta ning oli Jõgeva maakonnas 17 200 eurot elaniku kohta ning kokku oli

meetmega toetatavate maakondade panus SKP-sse 4,5%. Meede võib muu hulgas aidata

suurendada piirkonna panust Eesti majandusse läbi kohalike ettevõtete toetamise.

Regioonide majandusarengu vaatenurgast on oluline tagada vajaliku hulga ja oskustega tööjõud,

mistõttu on oluline parandada mitte ainult passiivsete inimeste ja töötute, vaid ka töötajate

tööturuolukorda. Määruse tegevused toetavad töötajate hõives püsimist ja konkurentsivõime

19

suurenemist. Tegevused aitavad kaasa, et lahendada ettevõtja seisukohalt regionaalarengu

juurprobleemi – suuri piirkondlikke erinevusi ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja

oskustega tööjõu kättesaadavuses.

Määruse raames kavandatud tegevuste mõju piirkondade regionaalarengule on otsene.

Elluviidavad tegevused mõjutavad sihtpiirkondi (Kagu-Eesti ja Jõgevamaa), aidates tasandada

piirkondade tööhõive erinevusi. Mõju regionaalarengule ilmneb mikro- ja väikeettevõtjate ning

nende töötajate konkurentsivõimet suurendades, mis avaldab positiivset mõju piirkonna

majandusele ja toetab seeläbi regionaalarengut. Nõrgemas positsioonis maakondade mikro- ja

väikeettevõtjate ja nende töötajate hõives püsimise toetamine on positiivse mõjuga nii sihtrühma

elukoharegioonile kui ka tööturule tervikuna.

Võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel arvestatakse nende võimaliku mõjuga võrdsusele,

kaasamisele ja diskrimineerimise ärahoidmisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi

olukorrast lähtudes. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel tagatakse, et projektis osalemine loob

võrdset väärtust nii naistele kui ka meestele, sh jälgitakse, et nõustamisele jõuaks erinevates (st nii

naiste kui ka meeste domineeritud) sektorites tegutsevad ettevõtted. Nais- ja meessoost hõivatute

puhul oli 2024. aastal suurim erinevus Võru maakonnas, kus naiste tööhõives osalemise määr

(60,1%) oli 10,3 protsendipunkti madalam kui meestel. Vastupidine nähtus oli Valga maakonnas,

kus naiste tööhõives osalemise määr oli 9,2 protsendipunkti kõrgem kui meestel – naistel 65,7%

ja meestel 56,5%.

Elluviidavad tegevused panustavad naiste ja meeste oskuste arendamisse. Teenuseid planeerides

ja osutades arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla nt liikumis-, nägemis- või

kuulmispuudega, mistõttu jälgitakse tegevusi ellu viies, et osalejatele oleks tagatud ligipääs

tegevustele olenemata nende erivajadusest. Taotlusvoorusid ette valmistades ja hiljem rakendades

tagatakse, et osaleja ea tõttu teda ei diskrimineeritaks. Toetatavate tegevuste raames osutatavate

teenuste puhul lähtutakse osaleja vanuselisest eripärast.

Tegevustes võetakse arvesse, et eri sotsiaalsetesse rühmadesse (nt naised, vanemaealised,

sisserännanud, erivajadusega inimesed) kuuluvatel ettevõtjatel võivad olla ettevõtlusega tegeledes

erinevad vajadused ja väljakutsed ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi sellele vastavaks,

sh luuakse erivajadustega inimestele ja eristuvate vajadustega inimestele tegevustes osalemiseks

ligipääsetavad lahendused.

Elu- ja looduskeskkond

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi

kohaselt ei põhjusta meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning seega

puudub vajadus kehtestada leevendusmeetmeid. Toetatud tegevused ei tohiks suurendada

negatiivset keskkonnamõju, sealhulgas tuleb oskusevajadust hinnates ja koolitusi korraldades

materjale ja vahendeid maksimaalselt taaskasutada ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel

osalemine oleks väikseima ökoloogilise jalajäljega. Teenuseid ja tooteid hankides tuleb järgida

keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Keskkonnahoidlik riigihange on protsess, mille

käigus püüavad ametiasutused hankida selliseid kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille

keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem kui sama põhiülesandega kaupadel,

teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks. Ettevõtjate töötajate oskuste täienemine võib

20

mh viia suurema automatiseerimiseni, sh digiteerimis-, standardimis-, tehisintellekti- ja

robootikatehnoloogiate arendamiseni, mis omakorda võib keskkonnamõju vähendada.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Toetatav sihtrühm on mikro- ja väikeettevõtjad ja nende töötajad. Täpsemad toetatavad tegevused

ja sihtrühmad on nimetatud määruse §-s 4. Toetuse saajal on kohustus ÜSS2021_2027 § 19

lõikes 3 sätestatu kohaselt koguda koolitustel osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 artiklis 17 ning I lisas, ning need tuleb esitada

rakendusüksusele struktuuritoetuse registri sündmuste infosüsteemi kaudu.

Toetuse saajad töötlevad isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sealhulgas kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta, ja rakendavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või

ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise, lubamatu avalikustamise või ligipääsu

eest.

ÜSS2021_2027 §-de 23 ja 24 alusel ning kooskõlas § 25 lõikega 1 (õigus saada juurdepääs

asjakohasele teabele) kontrollitakse projektis toetuse kasutamist ning töödeldakse selleks vajalikke

isikuandmeid. Vajaduse tõttu kontrollida projektides osalevate inimeste kuulumist sihtrühma teeb

RÜ tõenäoliselt enamiku sihtrühma liikmete kohta lisapäringu nende tööga hõivatuse

kontrollimiseks. Tööga hõivatust kontrollitakse töötamise registri ja seal sisalduvate

maksuandmete järgi. RÜ teeb päringuid Euroopa Komisjoni ja ESF+ rahastusega seotud juhendite

ning asutuse sisekorra kohaselt. RÜ jaoks on isikuandmete töötlemine meetme rakendamiseks

tavapärane praktika ning loodud on meetmed kaasnevate riskide maandamiseks, sealhulgas

järgitakse konfidentsiaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid. Projekti käigus teavitatakse

projektis osalejaid andmete töötlemisest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse alusel rahastatavad kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfond+ (70%) ja riikliku

kaasfinantseeringuga (30%).

Määruse rakendamise eeldatavaks tuluks saab kaudselt lugeda tööga hõivatud inimeste töötamisest

tulenevat maksutulu, sh eeldatavasti tulu tootlikkuse suurenemise tõttu. Pärast perioodi 2021–2027

EL-i tegevuste lõppu analüüsitakse hästitoimivaid ja kulutõhusaid lahendusi ning nende

riigieelarvest rahastamise võimalusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Samuti edastati eelnõu EIS-i

21

kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile

ja Euroopa Komisjonile.

Seletuskirja lisad:

1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht;

2. Riskide hindamine;

3. Kooskõlastustabel.

MÄÄRUS

06.06.2026 nr 17

Piirkondlike oskuste toetamine Jõgeva, Põlva,

Võru ja Valga maakonnas

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi a

„Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud

ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise

võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul

eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja

sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine

ja hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine,

tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“

elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi.

(2) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid.

(3) Toetatavate tegevustega aidatakse hoida Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud

Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“)

aluspõhimõtteid ning saavutada sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad

2

inimesed“ ja selle alamsihti „Arukas inimene“.

(4) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud dokumendid

esitatakse ja toimetatakse kätte ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks

ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas.

(5) Toetuse andmisele ja kasutamisele ning toetuse saaja ja partneri kohustuste suhtes

kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud

erisustega.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetust antakse eesmärgiga toetada Jõgeva maakonna ning Põlva, Võru ja Valga maakonna

(edaspidi Kagu-Eesti) mikro- ja väikeettevõtjate töötajate oskusevajaduse hindamist ja

arendamist ning töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamist.

(2) Mikroettevõtja on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, (edaspidi üldine grupierandi

määrus), I lisa artikli 2 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning:

1) kes tegutseb Jõgeva maakonnas või Kagu-Eestis;

2) kelle majandustegevus on äriregistri andmetel väldanud vähemalt 24 kuud.

(3) Väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 2

sätestatud kriteeriumidele ning:

1) kes tegutseb Jõgeva maakonnas või Kagu-Eestis;

2) kelle majandustegevus on äriregistri andmetel väldanud vähemalt 24 kuud.

(4) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitajasse „Osaluskordade arv“, mille

raames loendatakse arvuliselt töötaja projekti sisenemise kordi.

(5) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitajasse „Peale teenuse saamist

tööhõives olev tööealine elanikkond ja selle sihttasemeks on projektis osalemise tulemusena

vähemalt 38% projektis osalenute tööle asumine või jätkuv hõivatus“.

(6) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud

regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval

moel hinnatakse järgmiste strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega:

1) 15–74aastaste tööjõus osalemise määr;

2) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

4) ligipääsetavuse näitaja.

(7) Toetuse andmisel lähtutakse majandus- ja tööstusministri 31. jaanuari 2025. a käskkirjaga

nr 12 „Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi kinnitamine

aastateks 2025–2028“ kinnitatud lisas 1 „Tööturuprogramm 2025–2028“ esitatud meetme

„Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Aktiivsed ja passiivsed

tööturumeetmed“.

3

§ 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja vähese tähtsusega abi

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse

seeläbi, et Jõgeva maakonnas ja Kagu-Eestis viiakse ellu järgmisi mikro- ja väikeettevõtjatele

suunatud tegevusi:

1) töötajate oskusevajaduse hindamine;

2) töötajate oskuste arendamise toetamine vastavalt punktis 1 nimetatud hindamise käigus

tuvastatud vajadusele;

3) järelnõustamine, millega toetatakse punktis 2 nimetatud tegevuse käigus omandatud töötajate

uute oskuste rakendamist ettevõtja majandustegevuses.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevus hõlmab:

1) töötajate olemasolevate ja ettevõtja majandustegevuse jaoks vajalike puuduvate oskuste

kaardistamist koostöös ettevõtjaga taotluse lisas esitatud oskusevajaduse hindamise metoodika

kohaselt;

2) soovitusi ja kokkulepet töötajate oskuste arendamise toetamiseks;

3) lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud koolitusvajaduse fikseerimist õppekavarühma tasandil

punktis 2 nimetatud kokkuleppes.

(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevus hõlmab:

1) ettevõtja nõustamist turul pakutavate koolituste ja olemasolevate koolitusmeetmete kohta;

2) lõike 1 punktis 1 nimetatud oskusevajaduse hindamise käigus tuvastatud koolitusvajadusele

vastavate töötaja koolituskulude tasumist või hüvitamist ettevõtjale;

3) mitme ettevõtja töötajatele ühiste rühmakoolituste korraldamist, kui oskusevajaduse

hindamisel ilmneb, et piirkonna mitmel ettevõtjal on vajadus samade oskuste järele;

4) töötajate oskuste arendamisele suunatud koostöötegevustes, teabeüritustel, seminaridel ja

messidel osalemise toetamist.

(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevus hõlmab:

1) ettevõtja nõustamist võimalikes jätkutegevustes;

2) mentorklubi või muus vormis oskuste hindamise ja arendamise kogemuse vahetamist teiste

ettevõtjatega, eesmärgiga oskuste hindamise tulemusi tõhusalt ja jätkusuutlikult rakendada.

(5) Lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud koolitust saab pakkuda täienduskoolitusasutus

täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses või põhjendatud juhul täiskasvanute koolituse

seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud muu täienduskoolituse pakkuja.

(6) Lõike 1 punktis 3 nimetatud järelnõustamises võib osaleda ettevõtja, kes on läbinud lõike 1

punktis 1 sätestatud oskusevajaduse hindamise ja kelle töötajad on selle tulemusel osalenud

lõikes 2 nimetatud tegevuses.

(7) Tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega,

mis hõlmavad liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, samuti

4

ajutise iseloomuga erivajadusi.

(8) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena ei

tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

§ 5. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse §-s 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalik kulu, mis on

kooskõlas ühendmääruse §-s 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse

rahuldamise otsusega.

(2) Paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste raames on abikõlblikud järgmised ettevõtjale

suunatud tegevustega seotud vajalikud kulud:

1) hindamist ja järelnõustamist korraldava konsultandi personalikulu;

2) punktis 1 nimetatud konsultandi koolituse ja lähetuse kulu;

3) eksperdi kaasamise kulu;

4) oskuste kaardistamiseks vajalike turul pakutavate hindamismetoodikate või e-tööriistade

kasutamise kulu;

5) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud koolituskulu tasumine või hüvitamine ettevõtjale;

6) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 3 nimetatud koolituse korraldamise, sealhulgas ligipääsetavuse

tagamise kulu;

7) mentorklubi ja muus vormis järelnõustamise kogemuse vahetamise ürituste korraldamise

kulu.

(3) Kui projektis on ette nähtud paragrahvi 4 lõike 3 punktis 4 nimetatud koostöötegevused, on

abikõlblikud järgmised kulud:

1) teabeüritustel osalemise kulu Eestis, Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis;

2) teabeürituste korraldamise kulu Eestis.

(4) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 4 nimetatud koostöötegevuste kulu võib moodustada kuni

kümme protsenti projekti abikõlblike kulude eelarvest.

(5) Abikõlblikud on Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”

sätestatud teavitustegevuste kulud.

(6) Kui projekti raames luuakse veebipõhine koduleht, täiendatakse olemasolevat kodulehte

otseselt projektiga seotud tegevuste tarbeks või muudetakse koduleht ligipääsetavaks

erivajadusega inimesele, võib see kulu olla kokku kuni 3000 eurot.

(7) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud koolituskuluna hüvitatakse ettevõtjale mitte

rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta.

(8) Abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegeliku kulu ja ühtse määra alusel.

(9) Ühtset määra rakendatakse projekti kaudsete kulude hüvitamiseks seitsme protsendi

ulatuses projekti otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktile a.

5

(10) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kulud.

(11) Abikõlbmatu kulu on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule:

1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt,

makstav maks;

2) investeering kinnisvarasse ja taristusse;

3) mootorsõiduki ja kinnisasja ost ning väljaostukohustusega liisimine;

4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu;

5) koolitus, mille sisu on vastuolus avaliku huvi, ühiskondlike väärtuste, kõlbluspõhimõtete,

heade kommete või avaliku korraga või mis ei ole tõenduspõhine;

6) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna koolitus;

7) ruumide remondi- ja kohandamise kulu.

§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,

millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalik kulu tekib.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või

taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval ning lõpeb taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.

(3) Projekti abikõlblikkuse alguskuupäev võib olla kolm kuud varasem taotluse esitamise

kuupäevast. Projekti tegevustega peab alustama kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

(4) Projekt lõpeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale

lõppmakse.

§ 7. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma

(1) Toetuse minimaalne summa ühe maakonna kohta on 300 000 eurot ja maksimaalne summa

569 000 eurot.

(2) Kui taotlus esitatakse mitme maakonna kohta ja see ei hõlma kõiki toetatavaid maakondi,

kohalduvad lõikes 1 nimetatud toetuse minimaalne ja maksimaalne summa iga taotluses

hõlmatud maakonna kohta.

(3) Kui taotlus esitatakse kõikide toetatavate maakondade kohta, on toetuse maksimaalne summa ühe maakonna kohta 800 000 eurot ja taotluse kogusumma ei tohi ületada taotlusvooru kogueelarvet.

(4) Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 100 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest, millest 70 protsenti on Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 30 protsenti riiklik

kaasfinantseering.

§ 8. Vähese tähtsusega abi

(1) Paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud oskusevajaduse hindamise tegevused, § 4 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud oskuste arendamise toetamise tegevused ning § 4 lõikes 4 nimetatud järelnõustamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega: 1) (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023);

6

2) (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–

17), või

3) (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190,

28.06.2014, lk 45–54).

(2) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi

kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mis tahes kolme aasta

pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

(3) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi

kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mis tahes kolme aasta

pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära

ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.

(4) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi

kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja

kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2a sätestatud

ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.

(5) Ühele ettevõtjale lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi

kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi ületada komisjoni määruse

(EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes

on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 või Euroopa

Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL)

2023/2831 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

(8) Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõike 1 punktides a–f, Euroopa

Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–c ega Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a–k nimetatud valdkondadele ja

tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi vastava määruse alusel.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 9. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja ja partner võib olla:

1) Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Sihtasutus Põlvamaa Arenduskeskus,

Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur ja Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus;

2) MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused;

3) Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonna maakondlik arendusorganisatsioon.

(2) Maakondlik arendusorganisatsioon on kohaliku omavalitsuse üksus või kohalike

omavalitsusüksuste ühisasutus või -amet, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu

7

asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste

volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel andnud

täitmiseks maakonna arengu kavandamise ja selle elluviimise suunamise ülesande.

(3) Kui taotlejaks on lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isik, kes ei ole arenduskeskus, peab

taotleja partnerina kaasama selle maakonna maakondliku arenduskeskuse, mille territooriumil

hakatakse tegevusi ellu viima.

(4) Igast maakonnast võib esitada ainult ühe taotluse. Üheks taotluseks loetakse ka ühistaotlust.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet ja dokumente:

1) taotleja nimi ja registrikood ning partneri kaasamise korral partneri nimi ja registrikood;

2) projekti nimi, eesmärk ja kirjeldus ning abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;

3) toetatavate tegevuste kirjeldus;

4) projekti näitajad;

5) projekti eelarve ja toetuse summa;

6) kinnitus, et toetust taotletakse abikõlblike kulude katmiseks;

7) kinnitus, et tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud § 4 lõike 3 punktis 4

nimetatud juhul;

8) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

9) partneri kaasamise korral partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud kinnituskiri määruse

lisa vormil;

10) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud

põhiõigusi ja projekti elluviimisel järgitakse olulise kahju vältimise põhimõtet.

(2) Taotluse lisana peab taotleja esitama § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud oskusevajaduse

hindamise metoodika, mis sisaldab vähemalt järgmist:

1) hindamise protsess ja etappide kirjeldus;

2) elluviidavate tegevuste kirjeldus;

3) hindamise eesmärgist tulenevate hindamismudelite kirjeldus;

4) hindamiseks kasutatavad andmed ja nende allikad;

5) hindamiseks kasutatavad tööriistad;

6) vajaduse korral teave väliste ekspertide ja võrgustike kaasamise kohta.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 11. Toetuse taotlemine

(1) Taotlusvoor võib olla tähtajaline või jooksev.

(2) Rakendusüksus avaldab oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotluste

vastuvõtmise alustamist taotlusvooru tähtpäeva ja eelarve.

§ 12. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotlusvooru tähtpäevast arvates ning

jooksva vooru korral taotluse esitamisest.

8

(2) Kui taotluse, taotleja või partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi,

teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme

tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 13. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavus

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele ja taotleja ei ole esinevaid

puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

§ 14. Projektide hindamine ja valikukriteeriumid

(1) Nõuetele vastavate taotluste hindamiseks moodustab vähemalt kolmeliikmelise

hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(2) Rakendusüksus edastab komisjonile hindamiseks nõuetele vastava taotluse koos seotud

materjalidega pärast taotluse vastavaks tunnistamist.

(3) Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku

arengukavaga ning panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse,

sealhulgas projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja või -näitajate saavutamisse;

2) projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse teemavaldkonnast lähtudes projekti

eesmärgipüstitust ja hetkeolukorra kirjeldusest lähtudes, kas projekti tegevuskava on selge ja

teostatav ning sihtrühma arvestades mõistlik ja vajalik ning kas riskid on analüüsitud ja

kavandatud tegevuste kaudu maandatud;

3) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas planeeritud tulemuste saavutamiseks

kavandatud tegevused on kuluefektiivsed, kas planeeritud eelarve on realistlik ja võimaldab

seatud eesmärgid saavutada ning kas planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ja turuhinnaga

kooskõlas;

4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia, mille raames hinnatakse, kas taotlejal ja

partneril on kogemused ja eeldused, et projekt kavandatud viisil ellu viia;

5) projekti panus strateegia „Eesti 2035“ näitajate saavutamisse, mille raames hinnatakse,

kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa strateegia

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud selliste horisontaalsete põhimõtete eesmärkide

saavutamisele nagu sooline võrdsus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus, aidates seeläbi

saavutada § 2 lõikes 6 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ asjaomast näitajat.

(4) Hindamiskomisjoni liige:

1) taandab ennast isikliku seotuse korral hindamisest;

2) kinnitab oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja

partneritest;

3) tagab projektide hindamise ajal ja tähtajatult pärast seda teatavaks saanud teabe

konfidentsiaalsuse.

(5) Hindamiskomisjoni liikmed hindavad projekti tegevusi lõikes 3 nimetatud

valikukriteeriumide alusel kas hindega null, mis vastab sõnale „ei“, või hindega üks, mis vastab

sõnale „jah“. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on viis.

Hindamise tulemuse protokoll edastatakse rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul projekti

hindamiseks saatmisest arvates.

9

§ 15. Taotluse rahuldamine

(1) Nõuetele vastav taotlus rahuldatakse, kui on täidetud käesoleva määruse nõuded ja saadud

§ 14 lõike 5 kohaselt positiivne hinnang, vastasel juhul jäetakse taotlus rahuldamata.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse projektis osalejate andmete kogumise kord ja

ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L

231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklist 17 ja I lisast.

§ 16. Taotluse osaline rahuldamine

Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga

vähendada taotletud toetussummat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole

rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul,kui

muudatus:

1) seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;

2) ei ole kooskõlas määruses sätestatud nõuetega;

3) ei ole kooskõlas projekti sisu või eesmärkidega;

4) ei ole põhjendatud.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul

asjaomase avalduse saamisest arvates. Uute asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel

õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti

tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber

projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni kakskümmend viis protsenti

võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude

kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui:

1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust

ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029. a.

(2) Toetuse saaja tagastab toetuse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse osaliselt

või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.

10

6. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused

§ 19. Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused

(1) Toetuse saaja on kohustatud tagama, et projekti tegevustes on nägemis-, kuulmis-, liikumis-

ja intellektipuudega inimestele tagatud füüsiline ja digitaalne ligipääsetavus.

(2) Toetuse saaja ja partner lähtuvad toetuse saaja ostu või riigihanke korraldamisel

keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete

ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestavad tingimused.

(3) Toetuse saaja kogub andmeid vähese tähtsusega abi saajate kohta, peab arvestust antava abi

kohta, kontrollib abi tingimustele vastamist ning teavitab abi saajaid projekti raames neile

antava abi liigist, suurusest ja tingimustest. Toetuse saaja edastab kord kvartalis andmed vähese

tähtsusega abi andmise kohta rakendusüksusele riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse

kannete tegemiseks.

(4) Osalejate andmete kogumiseks kasutatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses

nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri

sündmuste infosüsteemi. Täpsemad nõuded osalejate andmete kogumise kohustuse kohta

sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(5) Toetuse saaja ja partner kohustuvad täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule.

7. peatükk

Aruannete esitamine

§ 20. Toetuse kasutamise aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande üks kord

aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, kuid rakendusüksuse nõudmisel või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud juhul tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti

lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks.

(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi koos aruanne) esitatakse vähemalt järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta;

2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;

3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest ja eelarve täitmisest kumulatiivselt;

4) ülevaade väljund- ja tulemusnäitajate täitmisest kumulatiivselt;

5) toetust saanud ettevõtjate info kumulatiivselt, sealhulgas andmed mikro- ja väikeettevõtjate

osalemise ja nende erinevates tegevustes osalenud töötajate arvu kohta;

6) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;

7) projekti panus strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihiga seotud

horisontaalsete põhimõtete edendamisse;

8) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele, kui projekti tegevuste elluviimisesse on

kaasatud partner või koostööpartner.

(3) Toetuse saaja esitab struktuuritoetuse registri sündmuste infosüsteemi kaudu tegevustes

11

osalejate andmed iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

(4) Rakendusüksus kontrollib aruannet 20 tööpäeva jooksul selle laekumisest arvates.

(5) Rakendusüksus kinnitab aruande, kui selles ei esine puudusi.

(6) Lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul projekti lõppkuupäevast arvates, kuid hiljemalt

17. jaanuaril 2030. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on lühem kui kuus kuud,

esitatakse vaid lõpparuanne.

8. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 21. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1, § 28 lõike 3 ja taotluse rahuldamise

otsuse kohaselt.

(2) Makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui üks kord

kuus ja mitte harvem kui üks kord kvartalis.

(3) Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul

toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib

esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab

toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

§ 22. Ettemaksed

(1) Toetuse saajale võib teha ettemakseid kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses,

kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast.

(2) Saadud ettemakse kasutamise periood on 90 kalendripäeva.

(3) Toetuse saaja esitab saadud ettemakse kohta selle kasutamist tõendavad dokumendid

ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

(4) Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise ettemakse kasutamine olema tõendatud

vähemalt 80 protsendi ulatuses.

9. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 23. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt.

(2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega

abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul toetuse saajale

toetuse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Toetuse tagasinõudmise korral järgitakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

12

§ 24. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist

vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Partneri kinnituskiri

13

Majandus- ja tööstusministri

06.06.2026 määrus nr 17

„Piirkondlike oskuste toetamine Jõgeva, Põlva, Võru ja Valga maakonnas“

Lisa

Partneri kinnituskiri

Kinnitan, et …………………………………………………….. (partneri organisatsiooni nimi

ja registrikood) osaleb ……………….... (taotleja organisatsiooni nimi ja registrikood)

projektis …………………………………………………… (projekti nimi) ning on tutvunud

projekti sisuga ja teadlik partneri vastutusest projektis osalemisel.

Partnerina osalen järgmistes projekti tegevustes:

Allkirjaõigusliku isiku nimi:

Ametikoht:

Allkiri

(digitaalselt allkirjastatud)