Norra/EMP toimivusanalüüs 2026

0 20 40 60 80

EE-Innovation

EE-BF

EE-Localdev

EE-Climate

EE-Research

96

51

50

27

21

96

25

50

27

21

97

20

51

27

21

94

16

45

17

21

84

8

36

1

18

31.12.2025 30.06.2024 30.06.2023 30.06.2022 30.06.2021

Programm Rahastatud projektid 30.06.2021 Rahastatud projektid 30.06.2022 Rahastatud projektid 30.06.2023 Rahastatud projektid 30.06.2024 Rahastatud projektid 31.12.2025 

EE-Innovation 84 94 97 96 96

EE-BF 8 16 20 25 51

EE-Localdev 36 45 51 50 50

EE-Climate 1 17 27 27 27

EE-Research 18 21 21 21 21

EE-TA   1 1 1 1

Kokku 147 194 217 220 246

Rahastud projektide arvu muutus aastatel 2021-2025

Lisa 1 Täitmise edenemine

*Andmed tuginevad SAP BO aruannetele SF 02 Projektide seisundite aruanne ja SF 09 Projektide nimekiri. 2025, 2024 ja 2023 aasta andmed ei sisalda katkestatud projekte.

Programm Eelarve Väljamakse 30.06.2021

Väljamakse 30.06.2022

Väljamaksed 30.06.2023 

Väljamaksed 30.06.2024

Väljamakse % 30.06.2024

Väljamakse 31.12.2025

Väljamakse % 31.12.2025

EE-Innovation 22 777 248,00 2 777 390,86 8 569 784,72 13 980 982,49 19 156 078,55 84,10% 21 665 413,61 95,12%

EE-Localdev 21 685 069,00 1 534 165,89 4 600 407,25 9 343 957,24 17 044 151,16 78,60% 19 550 782,72 90,16%

EE-Research 8 101 061,00 3 869 181,31 4 682 869,92 5 764 175,64 7 365 825,15 90,92% 7 859 484,50 97,02%

EE-Climate 7 058 824,00 107 499,78 278 802,71 1 425 706,38 5 916 510,06 83,82% 6 784 488,57 96,11%

EE-TA 1 405 577,00 0,00 558 190,84 714 092,12 874 239,11 62,20% 1 398 091,97 99,47%

EE-BF 4 395 552,00 0,00 370 368,50 627 079,76 999 173,94 22,73% 4 137 888,60 94,14%

Kokku 65 423 331,00 8 288 237,84 19 060 423,94 31 855 993,63 51 355 977,97 78,50% 61 396 149,97 93,84%

0 mln 5 mln 10 mln 15 mln 20 mln

EE-Innovation

EE-Localdev

EE-Research

EE-Climate

22 777 248,00

21 685 069,00

8 101 061,00

7 058 824,00

19 550 782,72

19 156 078,55

17 044 151,16

7 365 825,15

5 916 510,06

13 980 982,49

9 343 957,24

1 425 706,38

8 569 784,72

4 600 407,25

4 682 869,92

2 777 390,86

1 534 165,89

107 499,78

Eelarve 31.12.2025 30.06.2024 30.06.2023 30.06.2022 30.06.2021

Väljamaksete muutus aastatel 2021-2025 toetuse eelarve + riiklik kaasfinantseering

NORRA JA EUROOPA

MAJANDUSPIIRKONNA

FINANTSVAHENDITE

ADMINISTRATSIOONI

TOIMIVUSANALÜÜS

ARUANDLUSPERIOOD 01.07.2024 – 31.12.2025

TEGEVUSKAVA PERIOOD 01.01.2026 – 31.12.2026

1

Kinnitaja: Urmo Merila, riikliku kontaktasutuse juht

2014–2021 PERIOODI KOKKUVÕTE

Aruandlusperioodil 01.07.2024–31.12.2025 oli olulise tähelepanu all perioodi edukas

lõpetamine. Kui programmide projektide sisutegevused olid tehtud enne aruandlusperioodi

(abikõlblikkuse perioodi lõpp 30.04.2024), siis mõnede projektide viimased maksed jäid ka

aruandlusperioodi. Kahepoolsete suhete fondi projektide suurem osa makseid jäi

aruandlusperioodi (30.06.2024 seisuga oli makseid 23%, 31.12.2025 seisuga 94%).

Väljamaksete määr eelmise aruandlusperioodi lõpu 30.06.2024 seisuga oli 79%. 31.12.2025

seisuga, kui kõik maksed olid tehtud, tõusis väljamaksete määr 94%-ni. Rahastatud1

projektide arv suurenes 220-lt 246-le. Taotlusvoore aruandlusperioodil enam ei olnud, uued

projektid lisandusid kahepoolsete suhete fondi alt. Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel on

hea ülevaade igapäevaselt uuenevast EMP ja Norra toetuste statistikast2.

Tehtud maksed

Aruandlusperioodi lõpu ehk 31.12.2025 seisuga on 246-st projektist 245 lõpetatud. 1

kahepoolsete suhete fondi projekt on infosüsteemis SFOS lõpetamata, kuna selle projektiga

seonduvalt on pooleli mitu menetlust. Küll aga oleme finantsmehhanismide kantselei (FMO)

infosüsteemis GrACE selle projekti lõpetanud minimaalsete võimalike abikõlblike kuludega.

Projektide arvu suurenemine tähendab seda, et 2024 alguses ja 2024 sügisel suunati

programmide jäägid kahepoolsete suhete fondi (EE-BF), mille tulemusel 2024 septembris

rahastati viimased projektid sellel programmperioodil. Nende projektide rakendamiseks oli

1 Välja arvatud pärast rahastamist katkestatud projektid 2 Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused | Riigi Tugiteenuste keskus

2

aega kuni 30.04.2025. Peale seda on olnud aktiivne kahepoolsete suhete fondi projektide

lõpparuannete ja -maksete menetlemise ning projektide lõpetamise periood. 513-st

kahepoolsete suhete fondi projektist 50 projekti lõpetas edukalt, õigeaegselt ja korrektselt

oma tegevused. 1 projekt lõpetas oma tegevused projekti perioodil osaliselt.

Rahastatud projektid

Riiklik kontaktasutus (RKA) hindab järjepidevalt ja struktureeritult Norra ja Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendamisega seotud riske. RKA

eestvedamisel viiakse kord aastas läbi administratsiooniülene riskide hindamine, mille

tulemused annavad suuna ja sisendi järgmise perioodi tegevuskavasse.

2025 aasta sügisesel riskide hindamisel perioodi 2014–21 osas programmioperaatorid riske

välja ei toonud, kuna periood on läbi ja tegeletakse ainult järeltegevustega. Aruandlusperioodil

oli peamine eesmärk kahepoolsete suhete fondi projektide edukas lõpetamine. Kuna 2024.

aastal kinnitatud projektide rakendamiseks oli vähe aega, siis kaasnes risk, et toetuse saajad ei

jõua õigeaegselt oma tegevusi ellu viia. See risk õnneks erinevate osapoolte vahelise väga hea

kommunikatsiooni ja probleemide lahendamisele suunatud suhtumise tõttu ei avaldunud ja

projektid said kõik edukalt ellu viidud.

Küll aga tekkisid probleemid ühes 2022. aastal kinnitatud projektis (2014-2021.1.01.22-0022),

kus üks suur tegevus jäi õigeaegselt ellu viimata. Lisaks on selles projektis üleval pettuse

kahtlus seoses toetuse saaja endise juhatuse liikme sõlmitud lepingutega. Kuigi toetuse saaja

uued juhatuse liikmed teostasid projekti viimase tegevuse, siis kuna see ei saanud tehtud

abikõlblikkuse perioodil, ei saanud seda 100% abikõlblikuks lugeda. RTK on projekti

3 FMO infosüsteemis GrACE on kahepoolsete suhete fondi algatusi (bilateral initiatives) kokku 68 (44

kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee otsusega, 24 programmi koostöökomisjoni otsusega). GrACE-is

kajastuvad programmide kahepoolsed tegevused tegevuste lõikes eraldi (ühe programmi kohta mitu algatust).

Infosüsteemis SFOS on programmi peale 1 kahepoolsete suhete fondi projekt, kus kajastuvad kõik selle

programmiga seotud kahepoolsed tegevused (va EE-Localdev programmis, kus iga tegevuse jaoks on SFOSis

sarnaselt GrACE-iga eraldi projekt - kokku 4). SFOSis on 51 projekti: kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee

otsustega 44 ja programmi koostöökomisjoni otsustega 7.

3

panustanud ebaproportsionaalselt palju aega, püüdes leida parimaid lahendusi, jättes

tagaplaanile teised tööülesanded. Menetlused ja suhtlus selles projektis jätkuvad ka 2026.

aastal. Projektis on koostatud kolm otsust finantskorrektsiooni tegemise kohta, kõigi nende

kohta on toetuse saaja esitanud kaebuse Tallinna Halduskohtusse. Esimene kaebus on

menetlusse võetud, ülejäänud kahe menetlusse võtmist ei ole kohus otsustanud.

Selliste keeruliste toetuse saajatega tegelemisega kaasneb risk (mille RKA tõi välja ka riskide

hindamisel), et RTK töötajate motivatsioon ja töörõõm langevad, millest tulenevalt töö

tulemuslikkus kannatab ja on ka oht, et töötaja lahkub. Riski maandamiseks tegeleb projektiga

RTK-s mitu inimest (jurist, järelevalve spetsialist, koordinaator, juhid), kuna erikaasusest

tulenevalt on palju asjaolusid, mis tuleb läbi arutada.

Riskide maandamine on osa igapäeva tööst ja RKA hinnangul on see tõhus.

Programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemide audititeid 2025. aastal läbi ei viidud. Auditeeriv

asutus (AA) viis ise 2025. aastal läbi 10 projektiauditit. Täiendavalt tellis AA 15

projektiauditi läbiviimise. 2025. aastal läbi viidud auditid hõlmasid kõikide programmide ja

kahepoolsete suhete fondi projekte. Olulisi tähelepanekuid tehti 6 projektiga seonduvalt

(2014-2021.1.01.22-0022, 2014-2021.1.02.20-0102, 2014-2021.1.02.22-0179, 2014-

2021.1.05.20-0142, 2014-2021.1.05.21-0161, 2014-2021.1.05.21-0191) hõlmates EE-

Localdev ja EE-Innovation programme ning kahepoolsete suhete fondi.

15.05.2026 seisuga on sulgemata 2 tähelepanekut projektis 2014-2021.1.02.20-0102.

Projekti 2014-2021.1.02.20-0102 auditi lõpparuandes (25.06.2025) juhtis AA tähelepanu

sellele, et Kaitseministeerium toetuse saajana ei ole hangete nr 211300 ja nr 194409 läbiviimisel

järginud kehtivaid õigusakte ning et sellel on finantsmõju. Programmioperaator on saatnud AA-

le 02.03.2026 kirja, kus toob välja, et tema arvates puudub alus toetuse saajalt toetuse tagasi

nõudmiseks. AA vastas aprillis 2026, et tema jääb oma esialgsete seisukohtade juurde. PO

pöördus RKA poole, et selgitada, mis on edasised sammud ning saatis ka põhjalikuma memo

auditi tähelepanekute osas. RKA analüüsis memos toodut ja on PO-ga samal arvamusel, et

tagasinõueteks alust ei ole. RKA soovitusel saatis PO mai alguses 2026 memo ka AA-le. Peale

AA vastust otsustab RKA edasised tegevused, sh kas on vajadust ümarlaua kokkukutsumiseks.

2026. a alguses viis AA läbi täiendavalt 3 projektiauditit kahepoolsete suhete fondi projektides.

Projektiauditite lõpparuanded kinnitati 31.03.2026-22.04.2026. Olulisi tähelepanekuid tehti

2 projektiga seonduvalt (2014-2021.1.01.24-0059, 2014-2021.1.01.24-0065). Need

tähelepanekud on 15.05.2026 seisuga sulgemata. Projekti 2014-2021.1.01.24-0059

tähelepaneku tulemusel võeti üles pettuse kahtlus, mis oli seotud hankega, mida kasutati ka

teises Norra/EMP projektis (2014-2021.1.05.19-0001, EE-Localdev). Ka seal projektis võeti

üles pettuse kahtlus. Pettuse kahtluse puhul arvutatakse kohe maksimaalne võimalik rikkumine

AA esitatavatest lõppdeklaratsioonidest maha, kuna pettuse kahtluste lahendamisega võib

minna väga kaua.

30.04.2026 esitas AA FMO-le lõpliku auditi aruande ja sulgemise deklaratsioonid. Auditi

aruandes tõi AA välja, et 2025. ja 2026. aastal läbiviidud (2025 makseid hõlmav)

projektiauditite veamäär on üle 2% (laiendatud veamäär 2,68% ja laiendatud veamäär pärast

leitud vigade korrigeerimist 2,29%). AA on sealjuures toonud välja ka võimaluse, et vajalik

4

võib olla teha täiendav finantskorrektsioon, et lõplik veamäär jääks alla 2%. Selle vajaduse osas

jäädakse ootama doonorite tagasisidet. Üleüldiselt tasub mainida, et väikeste fondide puhul on

veamäära ületamine alati suur risk, kuna kasvõi ühe anomaalse leiu pealt võib auditimetoodika

alusel leiu populatsioonile laiendamise tulemusena väga kergelt veamäära ületada. RKA peab

siin oluliseks veel rõhutada seda, et 2 sulgemata tähelepanekut projektis 2014-2021.1.02.20-

0102, mille osas on PO-l (koos RKA-ga) ja AA-l erimeelsus, on kokku nii suures summas, et

kui selle rikkumise finantsmõju mitte arvestada, siis veamäär oleks alla 2%. Samuti ei saa olla

kindel, kas finantskorrektsiooniks on alust ka projektis 2014-2021.1.01.24-0065 – lõplik

seisukoht kujundatakse järelevalvemenetluse käigus.

30.04.2026 AA esitatud sulgemise deklaratsioonid puudutasid kõiki programme (EE-

Localdev, EE-Innovation, EE-Climate, EE-Research) ja ka tehnilist abi (EE-TA) ning

kahepoolsete suhete fondi (EE_BF). EE-Climate, EE-Research ja EE-TA aruannetega ei

deklareeritud erinevusi võrreldes programmide lõpparuannetega/tehnilise abi lõpparuandega.

Küll aga näitas AA aruannetega EE-Localdev, EE-Innovation ja EE-BF, et lõpparuannete

summad vajavad korrigeerimist tulenevalt olulistest auditi tähelepanekutest, millega ei olnud

arvestatud programmide lõpparuannetes/ lõplikus strateegilises aruandes. Lahtiste rikkumise

juhtumitega projektide 2014-2021.1.02.20-0102 ja 2014-2021.1.01.24-0065 osas võib tulla

veel täiendavaid parandusi sulgemise deklaratsioonis; projektide 2014- 2021.1.01.24-0059

ja 2014-2021.1.05.19- 0001 osas ilmselt enam mitte, kuna tegemist on pettuse kahtlusega ja

lahenduseni jõudmine võib võtta rohkem kui aasta.

Programmperioodi algusest alates kuni 31.12.2025 on rikkumise asutust teavitatud kokku 74

rikkumise või pettuse kahtluse juhtumist (15.05.2026 seisuga 77). 15.05.2026 seisuga on

lahenduseta veel kaks EISi (EE-Innovation programmi projekt 2014-2021.1.02.20-0102) ja

kuus RTK (EE-Localdev programmi projekt 2014-2021.1.05.19- 0001 ja kahepoolsete suhete

fondi projektid 2014-2021.1.01.22-0022, 2014- 2021.1.01.24-0059, 2014-2021.1.01.24-0065)

rikkumise kaasust. Aruandlusperioodil (01.07.2024-31.12.2025) toimus projektide aktiivne

lõpetamine ja seetõttu tuvastati ning lahendati juhtumeid aktiivselt. Tuvastati 19 uut juhtumit

(01.07.2024-15.05.2026 perioodil 22). Kuna programmperiood ei ole veel suletud, siis uute

täiendavate rikkumiste tuvastamine ei ole välistatud. Kokkuvõtvalt võib asutuste tegevust

rikkumistest teavitamisel ja lahendamisel hinnata heaks.

RKA kontrollis kogu programmperioodi jooksul 92 tagastust. Aruandlusperioodil on

sisestatud 22 tagastust, neist RKA poolt on kontrollitud 18. Kokku on tuvastatud kontrollitud

tagastustes 3 finantsmõjuta eksimust. Ei ole tuvastatud puudusi, mis viitaks süsteemsetele

eksimustele või eeldaks laiaulatuslike muudatustega alustamist.

RKA kontrollis kogu programmperioodi jooksul 314 makset/ettemakset/KD gruppi kokku

toetuse summas 13 009 151,28 eurot, mis on 21% kogu programmperioodi välja makstud

summast. Aruandlusperioodil on RKA kontrollinud 38 KD gruppi/makset ehk 592

kuludokumenti kokku toetuse summas 2 282 122,70 eurot. Kokku on tuvastatud kontrollitud

maksetes 3 finantsmõjuta eksimust. Kontrollide käigus ei ole maksetaotlustes olulisi ja

süsteemseid rikkumisi ega vigu tuvastatud.

Kokku programmperioodi algusest on teostatud 112 kohapealset kontrolli. Paikvaadeldud

projektide arv kokku on 102 ja see moodustab 41,46% kogu projektide arvust. Tähelepanekuid

5

on kogu programmperioodi jooksul tehtud vaid 2: seoses avalikustamise nõuete täitmisega.

Järelkontrolle toimingu kestusnõude täitmiseks ei ole läbi viidud. Iga-aastaselt viiakse RÜ-s

läbi analüüs, mille alusel tehakse valimid, milliseid projekte seoses kestusnõude täitmisega

kontrollida ja kuidas.

RKA teostab eesmärkide ja tulemuste üle kontrolli läbi aruandluse kontrolli/kooskõlastuse,

programmide seirekoosolekutel osalemise, projektide üritustel osalemise, ad hoc väljakutsetega

tegelemise. RKA-l on programmioperaatoritega väga hea koostöö, mistõttu kaasavad

programmioperaatorid RKA erinevatesse teemadesse piisavalt vara, et nendega jõuaks

tegeleda.

Programmide lõpparuanded esitas sertifitseeriv asutus FMO-le 2025. aasta aprilli lõpus.

Paljud programmide indikaatorid said ületatud (nt toetatud teadlaste arv, liikuma kutsuvate

koolide arv, kliimavaldkonna projektides doonorpartnerite arv, erinevatel koolitustel osalejate

arv virtuaalsete võimaluste tõttu jpt). Aga on ka indikaatoreid, mis jäävadki saavutamata,

kuna seda ei osatud algushetkedel ette näha. Mõjutusi leiab kindlasti palju kriisidest maailmas

(COVID-19, Ukraina sõda ja nendele järgnenud tarneprobleemid, hindade kallinemised jm) ja

ei ole indikaatorit, mille alatäitmise osas ei ole mõjuvaid sisulisi põhjendusi. FMO kinnitusel

indikaatorite mittetäitmine/ alatäitmine ei too ilmtingimata kaasa finantskorrektsioone,

kui on mõjuvad põhjused. Üldiselt hindab RKA olukorra heaks, arvestades üleüldiselt

programmperioodi hilist algust ja kriise maailmas.

Toimivusanalüüsi tulemusena täiendavaid RKA kontrolle ei tekkinud, mistõttu ei ole lisatud

ka 2026 toimivusanalüüsi tegevuskava. Üheks peamiseks põhjuseks on see, et programmide

projektid lõppesid juba 30.04.2024, kahepoolsete suhete fondi projektid 30.04.2025. Küll aga

jätkab RKA igapäevaste jooksvate tegevustega, sh:

 nõustamised/juhendamised (nt päringud seoses auditite, rikkumiste, tagastustega),

 tagastuste kontroll,

 infosüsteemi SFOS arendused.

Jätkuvad ka rikkumiste asutuse, auditeeriva asutuse ja sertifitseeriva asutuse igapäevased

kontrollid/ nõustamised.

FMO-le on saadetud 2025. aasta septembris strateegiline lõpparuanne (Final Strategic

Report) ja 2025. aasta novembris tehnilise abi lõpparuanne (Final Technical Assistance

Report).

2021–2028 PERIOODI KOKKUVÕTE

6

27.05.2025 sõlmiti Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vastastikuse

mõistmise memorandumid Eestiga. Samal kuupäeval allkirjastati ka tehnilise abi leping ja

kahepoolsete suhete fondi leping.

27.05.2025 olid ka programmide avakohtumised. Peale seda algas programmikirjelduste

(Concept Note) koostamise aeg. Programmikirjelduste koostamise erinevates etappides

toimusid kohtumised, kuhu olid muuhulgas kaasatud finantsmehhanismide kantselei (FMO),

doonorprogrammipartner (DPP), rahvusvaheline partnerorganisatsioon (IPO), Norra saatkond,

riiklik kontaktasutus (RKA) ja programmide erinevate osade eest vastutavad ministeeriumid.

Sarnaselt eelmisele programmperioodile on programmid kliima, innovatsiooni ja tervise

valdkonnas (samad vastutavad ministeeriumid ja põhikontaktid võrreldes eelmise perioodiga).

Uus programm on kriisikindluse valdkonnas, kus vastutavaks ministeeriumiks on

siseministeerium. Meie eesmärk on vähem kogenud ministeeriumit rohkem toetada, et kõik

programmid saaksid enam-vähem samal ajal alguse ja keegi ei jääks oma tegevustega ajakavast

oluliselt maha.

06.10.2025 viis FMO riikliku kontaktasutuse abiga Eestis läbi koolituse, kus rääkis 2021–28

perioodi õiguslikust raamistikust, lihtsustamistest ja peamistest muudatustest võrreldes

eelmise programmperioodiga ning kuidas kirjutada head programmikirjeldust. Koolitusele

said kaasatud kõik asjasse puutuvad osapooled, sh programmioperaatorid, rakendusüksused,

RKA (sh kommunikatsiooni, rikkumiste raporteerimise, lihtsustamiste, õigusküsimustega

tegelevad töötajad), auditeeriv asutus. Sellega tagasime, et kõik on uue perioodi erisustega, sh

uute lihtsustamisvõimalustega, kursis ja saavad vastused tekkinud küsimustele, sh hea sisendi

programmikirjelduste parendamiseks ning võimaluse kolleegidega erinevaid aktuaalseid

teemasid arutada.

27.11.2025 esitas RKA 3 programmikirjeldust (Concept Note) FMO-le: Green ICT, Public

Health, Crisis Preparedness. Üks programmikirjeldus (Green Transition) esitati FMO-ga

kooskõlastatult hilinemisega 20.01.2026. Programmikirjelduste ja programmioperaatorite

saadetud lisainfo põhjal valmistas FMO ette programmilepingud. Kõik programmilepingud

said allkirjastatud tähtaegselt, enne 27.05.2026, viimased kolm Norra/EMP 2021-28 perioodi

esimese aastakoosoleku raames 26.05.2026 Norra suursaadiku vastuvõtul.

27.11.2025 esitas RKA kommunikatsioonispetsialist FMO-le 2021–28 perioodi

kommunikatsioonistrateegia, mille FMO aktsepteeris 2026. aasta jaanuari lõpus. Samaks

kuupäevaks 27.11.2025 oli FMO poolt Eesti jaoks loodud ka veebileht4 nende enda veebilehe

alalehena. Sellele eelnesid kommunikatsioonispetsialisti kohtumised FMO-ga Brüsselis

oktoobris 2025 ja novembris 2025. Kuna sellisel kujul veebileht on esmakordne kõigile, siis

esialgu on väljakutseid palju, eriti kasusaajariikidel, kes alustavad rakendamisega esimeste

seas. RKA vastutus ja eesmärk on veebilehe info hoida värske, lihtne ja kergesti arusaadav.

Programmide lehtede info eest vastutab programmioperaator. Esimese üldisema koosoleku

veebilehtede osas tegi FMO programmioperaatoritele 21.04.2026. Et kommunikatsiooni ja

veebilehe info osas saaksid kõik ühtemoodi aru, algatas kommunikatsioonispetsialist

kommunikatsioonivõrgustiku kohtumised – esimene toimus 14.05.2026.

Kommunikatsioonivõrgustiku kohtumistele on kaasatud ka Norra saatkonna esindaja.

4 EEA and Norway Grants Estonia

7

27.10.2025 oli perioodi 2021-28 kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee (JCBF) esimene

koosolek. Koosoleku eel esitas RKA ühiskomiteele tööplaani mustandi, mida kohtumisel

arutati. Kahepoolsete suhete fondi tööplaan sai esmase kinnituse 16.12.2025, ametlikuks sai

tööplaan aga 15.01.2026, kui FMO jagas meiega doonorite toetussummasid (igal doonorriigil

on erinev osakaal kogu kahepoolsete suhete fondi summast). Teemade osas on muuhulgas

fookus küberturvalisusel ja digitaliseerimisel, võrdõiguslikkusel, välispoliitikal. Tööplaan tuli

lihtne ja loogiline, mis on edaspidiste otsuste tegemisel suureks abiks.

21.01.2026 kinnitas JCBF esimese kahepoolsete suhete fondi algatuse küberturvalisuse teemal,

19.02.2026 teise soolise võrdõiguslikkuse teemal. RKA on võtnud eesmärgiks kasutada

kahepoolsete suhete fondis rakendusmääruses (artikkel 8.3.2d – draft budget method)

pakutud lihtsustamist alla 200 000 euro eelarvega kahepoolsete suhete fondi algatuste puhul.

Alla 200 000 euro eelarvega taotluste eelarve mustandid vaadatakse üle koos lihtsustamise

eksperdiga ja vajadusel küsitakse nõu kogenud lihtsustamistega projektide koordineerijatelt

RTK-s ning püütakse leida parim lahendus lihtsustamiseks. 19.02.2026 kinnitatud algatuse

puhul on kokku lepitud 2 väljundit/tulemust, mille saavutamise ja tõendamise järgselt teeb RKA

kindlasummalise makse.

18.02.2026 viis FMO riikliku kontaktasutuse abiga Eestis läbi koolituse, kus rääkis 2021–28

perioodi kommunikatsioonist, veebilehest, FMO infosüsteemist GrACE. Koolitusele kaasati

kõik asjasse puutuvad osapooled, sh programmioperaatorid, rakendusüksused, RKA (sh

kommunikatsiooni, rikkumiste raporteerimise, õigusküsimustega tegelevad töötajad),

auditeeriv asutus. Sellega tagasime, et kõik on GrACE ja kommunikatsiooni teemadega kursis

ja saavad vastused tekkinud küsimustele ning võimaluse kolleegidega erinevaid aktuaalseid

teemasid arutada.

Ettevalmistamisel on 2021–28 perioodi Norra/EMP määrus, mille üldine eesmärk on anda

peamised suunised programmioperaatoritele. RKA on ette valmistanud riikliku kontaktasutuse,

sertifitseeriva asutuse ja auditeeriva asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse,

mille osas auditeeriv asutus koostas aruande ja arvamuse. Auditi arvamus esitati FMO-le

27.05.2026. AA kinnitas väheolulise tähelepaneku ning märkustega JKS kooskõla

rakendusmäärusega. RKA vaatab tähelepaneku ja märkused üle ning arvestab nendega järgmise

JKS muudatuse tegemisel.

Nagu ka eelmisel programmperioodil ja eelmistel aastatel, jätkab RKA ka sellel

programmperioodil iga-aastase riskide hindamisega. 2025. aastal esitati kokku 59 riski, sh 27

madalat, 24 tingimuslikku ja 8 kriitilist.

Esitatud 8 kriitilist riski on seotud mitme rahastusallikaga, mitte ainult konkreetselt Norra/EMP

finantsmehhanismiga. Norra/EMP osas võib kriitiliseks lugeda personali küsimust, kuna

ekspertide vähesus ning teadmiste koondumine üksikute inimeste kätte muudab süsteemi

haavatavaks. Oluline on süsteemne teadmiste jagamine, asendussüsteemide loomine ja tihe

suhtlus partneritega.

Kriitiliste riskide puhul on oluline juhtkonna ja poliitikakujundajate aktiivne roll – selgitustöö,

nõustamine ja vajadusel otsuste kiire ümberhindamine, mis kõik aitavad riske maandada või

nende mõju vähendada.

Kriitiliste ja tingimuslike riskide seas olid sarnased riskid hõlmates personalipuudust (personali

ülekoormatust, oskuste/kogemuste puudumist), poliitilisi sekkumisi (prioriteetide muutumist,

8

otsuste viibimist), nõuete erinevat tõlgendamist, huvide konflikti (RÜ-l ei ole piisavalt

võimalusi kontrollida, nt saab kontrollida seoseid äriregistrist, aga puudub võimalus kontrollida

eraelulisi seoseid). Täiendavalt oli muuhulgas välja toodud riigiabi ja riigihangete reeglite

rikkumist, mittehankijate ostumenetluse nõuete rikkumist.

Eelnimetatud kriitiliste ja tingimuslike riskide maandamistegevused on üldjuhul süsteemsed ja

protsessipõhised. Personaliga seonduvate riskide maandamiseks on peamine tähelepanu

suunatud tööprotsessidele ja ametijuhendite ajakohastamisele, teadmiste ülekandmisele,

töötajate hoidmisele ning pidevale koolitamisele ja toetamisele. Teiste valdkondade puhul on

rõhk peamiselt koolitustel, infovahetusel, koostööl, juhendmaterjalide ja tegevuskavade

ajakohastamisel, osapoolte kaasamisel ning regulaarsetel aruteludel.

RKA jälgib kriitiliste ja tingimuslike riskide maandamist ja sekkub, kui on vajalik. Riskide

maandamine on osa igapäevatööst ja RKA hinnangul on see tõhus. Lisaks igapäevasele

aktiivsele suhtlusele ja riskide maandamisele küsib RKA iga-aastaselt mais kriitiliste ja

tingimuslike riskide omanikelt selgitusi ja sellele järgneb kokkuvõte. Kui ilmneb mõni uus

varem arvesse võtmata risk ning seda on vaja osapooltega läbi rääkida, siis kutsub RKA kokku

eraldi koosoleku. Riskid ja nende maandamistegevused on toodud lisas nr 2.

Programmide riske hindasid programmioperaatorid ise programmilepingute sõlmimise

eel.

Programmis Green ICT on peamiste riskidena välja toodud:

 Mitteabikõlblike kulude tekkimine tulenevalt riigihangete reeglite mitte tundmise või

audiitorite reeglite tõlgenduste muutuste tõttu.

 Programmi eesmärgid jäävad täitmata, kuna rahastatud projektid ei käivitu või

lõpetatakse omafinantseeringu puudumise tõttu.

 Erinevused toetuse nõuete tõlgendamisel, mis võivad põhjustada finantskorrektsioone.

 Ebapiisav doonorpartnerluste osa, mille tulemusel väheneb kahepoolse koostöö mõju.

 Ebapiisav huvi taotlusvoorude vastu abikõlblikkuse reeglite või muude toetusest

tulenevate piirangute tõttu, mis võib ohustada konkurentsi ja taotluste kvaliteeti. Madala

kvaliteediga taotlustega ei saavutata soovitud mõju ja programmi eesmärgid võivad

jääda täitmata.

 Pettuste oht, kuna puuduvad piisavad kontrollid.

Kõrgemaks on programmioperaator ise hinnanud kahte esimest riski. Peamised

maandamistegevused nende osas: PO ja RÜ mõtlevad põhjalikult läbi meetme reeglid ja

sõnastavad need alusdokumentides selgelt ja üheselt mõistetavalt; PO ja RÜ nõustavad ja

juhendavad toetuse saajaid erinevate reeglite osas; PO ja RÜ peavad olema valmis kiiresti

kohanduma, juhul kui tõlgendused muutuvad; valikukomisjon peab projekti taotleja

finantsvõimekuse ja tema ärimudeli hindamisel kasutama konservatiivset lähenemisviisi.

Programmil on eelneva kogemusega programmioperaator, mistõttu võib prognoosida riskide

head maandamist.

Programmis Crisis Preparedness on peamiste riskidena välja toodud:

9

 Ebapiisav personali võimekus ja oskusteave samaaegsete operatiivsete nõudmiste

haldamiseks suurenenud töökoormuse, konkureerivate kriisiprioriteetide ja

personalipuuduse tõttu.

 Erinevused toetuse nõuete tõlgendamisel.

 Ebapiisav koordineerimine erinevate osapoolte vahel ja ebaselged rollid.

 Poliitilised või organisatsioonilised muudatused (poliitiliste prioriteetide muutumine).

 Viivitused programmiga alustamisel, mis võib põhjustada probleeme projektide

rakendamisel ja tulemuste saavutamisel.

Kõrgemaks on programmioperaator ise hinnanud 3 esimest riski, mis selgelt viitavad sellele, et

tegemist on Norra/EMP osas uue programmi ja programmi elluviijaga. Oluline

maandamistegevus on suhtlus erinevate osapoolte vahel, veendumaks et toetuse reegleid

tõlgendatakse ühtemoodi, suuremad probleemid saaks ennetatud ja juba tekkinud probleemid

lahendatakse efektiivselt. See tagab kindlasti ka sujuvama koostöö ja parema rolliselguse.

Programmioperaator on vähem kogenud ja vajab igakülgset toetust ja tähelepanu. Kuigi

programmioperaatoril puudub eelnev Norra/EMP programmi rakendamise kogemus, on

programmioperaator näidanud ennast väga positiivsest küljest, olles uudishimulik, põhjalik,

pühendunud, vastutustundlik ja koostööaldis.

Programmis Public Health on peamiste riskidena välja toodud:

 Viivitused programmi ja eeldefineeritud projektidega alustamisel, mis võib põhjustada

probleeme projektide rakendamisel ja tulemuste saavutamisel.

 Sidusrühmade vähene kaasamine, mis võib põhjustada taotlusvoorude ebaõnnestumise,

seega ka kohustuste täitmises viivituse.

 Ebaselgus ja puudused taotlusvooru tingimustes, mis võib ohustada eesmärgipärast

toetuse kasutamist.

 Projektijuhtimise oskuse ja kogemuse puudus, mis mõjutab tegevuste planeerimist ja

eelarvestamist, mis omakorda võib mõjutada projekti tulemusi.

Kõrgemaks on programmioperaator ise hinnanud 2 esimest riski. Oluline maandamistegevus

on suhtlus erinevate osapoolte vahel, veendumaks et vajalikud sidusrühmad on võimalikult vara

kaasatud, ja ka veendumaks et toetuse reegleid tõlgendatakse ühtemoodi, suuremad probleemid

saaks ennetatud ja juba tekkinud probleemid lahendatakse efektiivselt. Programmil on eelneva

kogemusega programmioperaator, mistõttu võib prognoosida riskide head maandamist.

Programmis Green Transition on peamiste riskidena välja toodud:

 Viivitused programmiga alustamisel, mis võib põhjustada probleeme projektide

rakendamisel ja tulemuste saavutamisel.

 Kohalikes omavalitsustes on piiratud finants- ja tööjõuressurss, seetõttu on konkurents

teiste rahastusallikate meetmetega.

10

 Lihtsustamised (sh tõendusdokumentide harvem küsimine rakendusmäärusest

tulenevalt) vähendavad kontrolli ja/või suunavad kontrolli projekti lõppu, mistõttu tekib

mitteabikõlblike kulude oht.

 Doonorpartneri osalus pigem formaalne, mitte niivõrd sisuline, mis ei anna soovitud

tulemust.

 Hangete ebaõnnestumised, mis põhjustavad viivitusi ja sellest tulenevalt võivad

põhjustada ka eesmärkide mittesaavutamist.

Programmioperaator ei ole mitte ühtegi eeltoodud riski kõrgeks hinnanud. RKA peab oluliseks

siin programmis ekstra tähelepanu pöörata laevade hangetele Riigilaevastiku

eeldefineeritud projektis. Kuigi programmioperaator on kogenud, on programm keerulise ja

mitmeid erinevaid osapooli hõlmava ülesehitusega, mistõttu on oluline programmi tegevusi

ekstra tähelepanuga seirata ja neid nende tegemistes toetada.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et programmides on väga sarnased riskid:

 toetusreeglite erinev tõlgendamine,

 viivitused programmi/ projektidega alustamisel,

 vajaliku tööjõu puudus/ ülekoormatus.

Parim nende riskide maandamiseks on erinevate osapoolte vaheline tihe suhtlus programmi

dokumentide juhiste väljatöötamisel, probleemkohtade lahendamisel, erinevate toetusreeglite

tõlgenduste vältimiseks. See tagab ka sujuvama koostöö ja efektiivsema programmiga

alustamise.

RKA juhendab programmioperaatoreid jooksvalt, kui küsimused tekivad ja jagab/ arutab

erinevaid olulisi kõike programme hõlmavaid teemasid kõigi programmioperaatoritega. RKA

on alati abivalmis, avatud ja probleemide lahendustele orienteeritud ning julgustab

programmioperaatoreid RKA poole erinevate küsimustega pöörduma. RKA-l on

programmioperaatoritega väga hea koostöö, mistõttu kaasavad programmioperaatorid RKA

erinevatesse teemadesse piisavalt vara, et nendega jõuaks tegeleda.

Hiljemalt sügisel 2026 alustab RKA ka 2021-2028 perioodi osas programmioperaatoritega

regulaarsete kohtumiste korraldamist, et olla kursis programmide seisuga ja peamiste

väljakutsetega ning vajadusel pakkuda abi. See annab võimaluse ka programmioperaatoritel

omavahel kogemusi vahetada. RKA peab oluliseks osaleda programmi koostöökomisjoni

kohtumistel, kus samuti tuuakse välja olulisemad aktuaalsemad teemad programmis. Green

Transition programmi esimene koostöökomisjoni kohtumine toimus juba märtsis 2026, teine

01.06.2026. Crisis Preparedness programmi esimene koostöökomisjoni kohtumine toimus

27.05.2026.

Toimivusanalüüsi tulemusena täiendavaid konkreetseid RKA kontrolle ei tekkinud, kuna

esimene programmileping sõlmiti alles 22.04.2026 ja teised programmilepingud sõlmiti mai

lõpus 2026. Programmides pole ühtegi taotlusvooru veel alanud ja eeldefineeritud projekti

kinnitatud, mis tähendab, et projektide rakendamine pole veel alanud. Küll aga on väga oluline

RKA-l toetada programmioperaatoreid kõikide vajalike dokumentide ettevalmistamisel,

reeglite tõlgendamisel. Oluline on tihe suhtlus kõigi osapoolte vahel, et tagada sujuv

programmide algus ning probleemide tekkimisel kiire reageerimine.

11

LISAD

1. Norra/EMP üldine edenemine aastate lõikes

2. Norra/EMP riskid