Ida-Virumaa tasakaalustatud arengu ja õiglase ülemineku toetamiseks Euroopa Liidu \nljärgmisel eelarveperioodil

____________________________________________________________________________________________________ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit +372 337 0327 www.ivol.ee Keskväljak 4, Jõhvi 41431 [email protected] registrikood 80189879

Vabariigi Valitsus

[email protected] 09.06.2026 nr 4-2/3

Ida-Virumaa tasakaalustatud arengu ja õiglase ülemineku toetamiseks Euroopa Liidu

järgmisel eelarveperioodil 

Lugupeetud peaminister

Ida-Virumaa on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega piirkond nii majanduslikult kui

energiajulgeoleku, geopoliitilise tasakaalu ja ühiskondliku sidususe seisukohalt. Euroopa Liidu

kliimaeesmärkidest ja põlevkivisektori ümberkujundamisest tulenevad muutused mõjutavad

Ida-Virumaad ulatuslikumalt kui ühtegi teist maakonda Eestis. Samal ajal pole piirkonna

majandusstruktuur jõudnud veel piisavalt mitmekesistuda ning sotsiaalmajanduslikud riskid

väheneda määrani, mis võimaldaks lõpetada riigi eritähelepanu. Pigem võivad piirkonna

sotsiaalmajanduslikud probleemid negatiivsete demograafiliste protsesside tagajärjel hakata

uuesti võimenduma. Ajutise projektipõhise tähelepanu asemel vajab Ida-

Virumaa programmilist riiklikku strateegilist partnerlust, millega toetada piirkonna pikaajalist,

stabiilset ning õiglast üleminekut toetavat poliitikat.  

1. Vajadus jätkata Ida-Virumaa arenguprogrammi 

Ida-Virumaa ei ole üksnes suurimaid regionaalseid arenguväljakutseid koondav maakond

Eestis, vaid on oluline piirkond kogu riigi julgeoleku, majandusarengu ja ühiskondliku

sidususe seisukohast, seda võimendab geopoliitiline paiknemine Euroopa Liidu ja NATO

idapiiril. Piirkonna eripäraks on  ajalooline sõltuvus põlevkivitööstusest ning sellest

lahtiütlemisega kaasnev tööstusliku ümberkorralduse mõju sisemajanduse kogutoodangule,

tööhõivele ja sissetulekutele ning piirkonna sisemistele arenguerinevustele. 

Lisaks iseloomustab Ida-Virumaad elanikkonna kiire vähenemine ja vananemine, kõrgem

tööpuudus ja vaesusrisk ning asjaolu, et mitmes siinses omavalitsuses moodustavad valdava

osa elanikkonnast vene emakeelega ja vene kultuuri taustaga inimesed. See seab riigile

suurema vastutuse tugevdada maakonnas ühiskondlikku sidusust, tõsta usaldust Eesti riigi

vastu ning tagada kvaliteetne eestikeelne haridus. 

2. Riikliku ja kohaliku tasandi koostöine vastutus Ida-Virumaa tuleviku eest 

Õiglase ülemineku territoriaalne kava, Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035

ning Ida-Virumaa tegevuskava 2030 näevad ette uute ettevõtlusvaldkondade

arendamist, kõrge lisandväärtusega tööstuse kasvu, teadus- ja arendustegevuse

tugevdamist, tööjõu ümberõpet, kogukondade ja elukeskkonna arendamist ning kohalike

2

omavalitsuste võimekuse suurendamist. Õiglase Ülemineku Fondi meetmed on toonud

piirkonda uusi investeeringuid, toetanud ettevõtlust ja käivitanud kogukondlikke algatusi. 

Paraku ei ole need ümberkorraldused veel lõppenud. Töökohtade struktuurne muutus riiklike

energiapoliitiliste otsuste mõjul jätkub ka järgmise kümnendi jooksul, seda olukorras, kus

üleminekuperioodi seniste tegevuste jätkusuutlikkus pole veel kaugeltki tagatud,

piirkonna sotsiaalmajanduslik haavatavus püsib ning vajadus tugevdada julgeolekut ja

toimepidevust isegi kasvab. 

Seetõttuon vältimatult vajalik jätkata Ida-Virumaal õiglase ülemineku põhimõtete teostamist

ka pärast Euroopa Liidu eelarveperioodi lõppu 2027. aastal. Selline lähenemine

on kooskõlas strateegiaga ”Eesti 2035”, regionaalpoliitika programmiga 2024-2027, Euroopa

Liidu Õiglase Ülemineku Fondi määrusega ning Euroopa roheleppe eesmärkidega.  

3. Ettepanekud Eesti Vabariigi Valitsusele 

3.1. Koostada Ida-Virumaale pikaajaline riiklik arengulepe aastani 2040 ja säilitada

piirkonnale erimeetmed ettevõtluse ja tööhõive toetamiseks. 

Tagada selleks eraldiseisev riiklik rahastus, mis võtab arvesse Ida-Virumaa eripära

ning sisaldab regionaalselt eristuvaid paindlikke meetmeid ettevõtluskeskkonna arendamiseks

ning uute investeeringute tegemiseks, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. 

3.2. Kujundada Ida-Virumaast Eesti julgeoleku ja rohepöörde pilootpiirkond koos vastava

strateegilise investeeringute programmiga, mille elluviimine hõlmab

energiajulgeolekut, kriisikindlat taristut, ringmajandust, kaitsetööstust, erinevaid

rohetehnoloogiaid ja rahvusvahelist koostööd uute tööstusharude arendamiseks. Selleks on

vajalikud toetused ja maksusoodustused Ida-Virumaale tehtavatele investeeringutele ning 

ettevõtjate ja teadusasutuste koostöö tugevdamine.  Oluline on tagada kõrgem toetuse määr

Ida-Virumaa projektidele. 

3.3. Suurendada investeeringuid inimestesse, et vähendada kohaliku tööjõu oskuste

mittevastavust uutele vajadustele, ning tagada spetsialistide järelkasv. Prioriteediks on ümber-

 ja täiendõpe, noorte tugevam sidumine piirkonnaga, eestikeelse hariduse

kvaliteet, kogukondlik lõimumine, kohalike liidrite ning kogukondade toetamine. 

3.4. Tugevdada kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkust kohalike teenuste säilitamisel ja

elukeskkonna arendamisel, innovatsioonikeskkonna arendamisel ning uute investeeringute

kaasamisel. Tagada  riigi ja Euroopa Liidu kriisikindlust ja

toimepidevust toetavates projektides omaosaluse madalam määr Ida-Virumaa kohalikele

omavalitsustele.  

3.5.  Suurendada riigi kohalolekut Ida-Virumaal, eriti pidades

silmas piiriregiooni geopoliitiliselt tundlikke aspekte, ühtlasi lõpetada riigiasutuste ja

-spetsialistide jätkuv väljaviimine Kirde-Eestist.

3

3.6.  Tugevdada Ida-Virumaa elukeskkonna kvaliteeti ja piirkonna atraktiivsust

spetsialistidele, sealhulgas noortele peredele ja uutele elanikele mõeldud riiklikult toetatud

eluasemepoliitika kaudu. Toetada kaasaegsete üürimajade, taskukohaste elamispindade ja

terviklike elukeskkonna arenduste rajamist piirkondadesse, kus töökohtade loomine ja

investeeringud eeldavad kvalifitseeritud tööjõu olemasolu.  

3.7. Luua Ida-Virumaa jaoks eraldi finantsinstrumendid ja riskijagamise meetmed

investeeringute toetamiseks piiriregioonis, sh riiklikud garantiid, madalama

omafinantseeringu võimalused, ning laiendada MES-i ja EIS-i laadseid meetmeid ettevõtluse,

eluasemete ja strateegiliste investeeringute toetamiseks. 

(allkirjastatud digitaalselt)

Dmitri Dmitrijev

juhatuse esimees

Teadmiseks:

Eesti 200 fraktsioon

Eesti Keskerakonna fraktsioon

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Eesti Reformierakonna fraktsioon

Isamaa fraktsioon

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon