ÕIGK arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-25

Riigikohus Teie 22.05.2026 nr 5-26-25/2

Meie .06.2026 nr 2-8/26-14/2

Arvamus põhiseaduslikkuse

järelevalve asjas 5-26-25

Tartu Ringkonnakohus tunnistas 22.04.2026. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-07-15563

põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata karistusregistri seaduse § 28 ls 2 osas,

mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on

tunnistatud süüdi karistusseadustiku § 404 (Süütamine) järgi.

Ringkonnakohus edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse läbiviimiseks

Riigikohtule, kus see registreeriti põhiseaduslikkuse järelevalve asjana nr 5-26-25.

Riigikohtu menetluses on juba liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-26-6, mis

puudutab samuti KarRS § 28 ls 2 põhiseaduspärasust.

Ringkonnakohus leidis, et KarRS § 28 teine lause on vastuolus Euroopa Liidu (EL) õiguse ja

Eesti põhiseadusega osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi

asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 404 järgi. Kohus tunnistas KarRS § 28 teise

lause vaidlustatud osas põhiseadusvastaseks ja jättis kohaldamata.

EL õiguses reguleerib isikuandmete töötlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016

määrus nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi IKÜM).

Ringkonnakohtu hinnangul pole Eesti õiguses sätestatud IKÜM artiklis 10 ette nähtud piisavaid

kaitsemeetmeid süüdimõistetute õiguste ja vabaduste kaitseks. KarRS § 28 ls 2 ei näe ette

võimalust kaaluda, kas KarS § 404 järgi süüdi tunnistatud inimese karistusandmete jätkuv

avalikustamine on põhjendatud või enam mitte. See tähendab, et karistusandmete jätkuva

avalikustamise otsustamisel ei saa võtta arvesse kuriteo asjaolusid, sellest möödunud aega,

süüdimõistetu isikut ja käitumist ega kohtulahendi avalikustamise mõju. Seetõttu on kohus

seisukohal, et KarRS § 28 teine lause pole selles osas kooskõlas IKÜM artikkel 5 lg 1 p-dega

c–e ega artikliga 10. Vastuolu tõttu EL õigusega jättis kohus seaduse vaidlustatud osas

kohaldamata.

Lisaks EL õigusele on vaidlustatud säte ringkonnakohtu hinnangul vastuolus ka Eesti

põhiseadusega. Vaidlustatud norm ei võimalda määruskaebuste taotlusi lahendades

isikuandmete avalikustamise lõpetamise kasuks ja kahjuks kõnelevaid argumente kaaluda,

näiteks võtta ühelt poolt arvesse avalikustamise võimalikke kahjulikke tagajärgi isiku mainele,

tema era- ja perekonnaelule ning töövõimalustele ning teisalt üldsuse huvi saada teavet tema

toime pandud kuriteost. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul taotletava eesmärgi suhtes pidada

2

mõõdukaks piirangut, mis välistab alati KarS § 404 järgi süüdi tunnistatud isiku avalikustatud

andmete asendamise. Kohus asus kokkuvõttes seisukohale, et KarRS § 28 teine lause on

vaidlustatud osas ebaproportsionaalne ja seetõttu vastuolus vähemalt PS §-ga 14, § 15 lg 1

lausega 1, § 26 lausega 1, § 29 lg 1 lausega 1 ja § 32 lg 1 lausega 1.

Vaidlustatud säte:

§ 28. Isikuandmete avalikustamise lõpetamine

Pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites

või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi

initsiaalide või tähemärgiga. Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud

karistusseadustiku §-s 89–93, 95–114 või 1181, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141

või 142, § 143 lõikes 2, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-s 1432, §-s 145–146, 175–179, 184, 185,

187, 231–238, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo.

toimepanemise eest.

[RT I, 06.08.2022, 4 - jõust. 01.10.2022]

Õiguskomisjon tutvus arvamuse andmiseks esitatud kohtulahendiga, arutas vaidlustatud sätte

põhiseaduspärasust 09.06.26.a. istungil ning leidis järgmist:

1. Käesolevas asjas arvamust andes jääme Riigikohtus liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve

asjas nr 5-26-6 meie varem esitatud seisukohtade juurde (meie 13.04.2026 kiri nr 2-8/26-11/2).

Sisulisi täiendusi ei ole, aga kuna käesolevat asja ei ole liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve

asjaga nr 5-26-6 ühte menetlusse, siis alljärgnevalt kordame oma varem esitatud seisukohti.

2. Käesolevas asjas on tegemist konkreetse normikontrolliga, mille puhul tuleb esmalt võtta

seisukoht vaidlustatud normi asjassepuutuvuse küsimuses.

Norm on asjassepuutuv kui seda tuleb asja lahendamisel kohaldada ja seejuures on norm asja

lahendamise seisukohalt ka otsustava tähtsusega, st normi põhiseadusevastasuse korral peaks

kohus otsustama teisiti kui normi põhiseaduspärasuse korral (RKPJK 31.01.2025, 5-24-30, p

23).

Igat õiguskorras kehtivat sätet ei tule asjas kohaldada ja samas kõik sätted, mida asja

lahendamisel tuleb kohaldada, ei pruugi olla otsustava tähtsusega ega seetõttu ka

asjassepuutuvad.

Õiguskomisjon leiab, et KarRS § 28 teine lause, selle vaidlustatud osas, on käesolevas asjas

asjassepuutuv, sest vaidlustatud sätte põhiseaduspärasus omab asja sisulisel lahendamisel

otsustavat tähendust.

3. Tegemist on Riigikogu X koosseisus 15.02.2007.a. vastuvõetud ja 01.01.2008.a. jõustunud

isikuandmete kaitse seadusega (eelnõu 1026 SE) KarRS koosseisu lisatud sättega. Eelnõu 1026

SE seletuskirjast nähtub, et avaliku huvi ja kuritegude ennetamise eesmärki silmas pidades

sätestati KarRS § 28 ls-s 2 kuriteod, mille puhul karistusandmete avalikustamist ei lõpetata.

Loetellu lisati eriti ohtlikud kuriteod, arvestades avalikustamise preventiivset toimet ja süüteo

raskust. Seega sooviti vaidlustatud sättega ennetada eriti ohtlikke kuritegusid, samuti nende

kordumist ning teavitada üldsust selliseid tegusid toime pannud inimeste ohtlikkusest. Seda

saab pidada legitiimseks eesmärgiks.

Hiljem kandus säte edasi 17.02.2011.a. Riigikogu XI koosseisus vastu võetud ja 01.01.2012

jõustunud uue KarRS esimesesse redaktsiooni (RT I, 21.03.2011, 3) (eelnõu 762 SE).

Sealt edasi on KarRS § 28 teist lauset KarS eriosa §-de loetelu osas muudetud, kuid vaidlustatud

osas, st KarS § 404 suhtes on see muutumatult kehtinud tänaseks rohkem kui 18 aasta jooksul.

3

Viimati muudeti KarRS § 28 teises lauses sisalduvat loetelu Riigikogu XIV koosseisu poolt

19.07.2022.a. vastu võetud ja 01.10.2022 jõustunud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku

ja lastekaitseseaduse muutmise seadusega (eelnõu 581 SE).

Eelnõu 581 SE I lugemise seletuskirjast (lk 5-7) nähtuvad asjaolud, millest lähtuvalt peab

seadusandja juba varem kehtinud KarRS § 28 loetelu muutmist vajalikuks. See ühtlasi selgitab

ka seadusandja tahet varem loetelus olnud paragrahvide kohta. Loetelu koosseis on ajas küll

muutunud (mitte ainult täienenud vaid loetelust on ka §-e välja jäetud), aga alltoodud sisuline

põhjendus kehtib õiguskomisjoni hinnangul endiselt loetelule tervikuna.

Nõustume eelmainitud seletuskirjas tooduga, et isikuandmete avalikustamine riivab PS §-s 26

sätestatud põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiõiguste riive on

põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on vajalik ja põhjendatud. Selleks et riive oleks

põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on

meede, mis järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne

kitsamas tähenduses.

Isikuandmete avalikustamise eesmärk KarRS §-i 28 tähenduses on hoida ära uute raskete

kuritegude toimepanemist ning tagada õiguskorra kaitse. See eesmärk on legitiimne.

Isiku varasema karistatuse nähtavus kohtulahendist võimaldab selle infoga tutvuda nt isiku

potentsiaalsetel tööandjatel, kelle juures töötades võib isik panna toime uusi (samalaadseid)

kuritegusid. Seega on meede sobiv.

Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut

vähem koormaval viisil ja vähemalt sama tõhusalt. Kuigi isiku karistatust on võimalik

kontrollida ka karistusregistri päringu teel, on isikuandmete avaldamine KarRS § 28 alusel

vajalik meede, arvestades, et praktikas ei ole paljud teadlikud karistusregistri kasutamise

võimalusest ning isiku tausta kontrollitakse sageli internetiotsingu teel. Samuti tuleb

karistusregistri päringu eest tasuda riigilõivu. Lisaks eelnevale on võimalik, et isikul pole

võimalik teostada karistusregistri päringut vajaliku isikut tõendava dokumendi puudumise või

tehnilise rikke tõttu registri töös, mistõttu on kohtulahendite kontroll vajalikuks sekundaarseks

mehhanismiks isiku tausta kontrollimisel.

Meetme mõõdukus on tagatud seeläbi, et KarRS § 28 loetelu on piiratud vaid väga raskete

tahtlike kuritegudega, mille toimepanijate puhul on isikuandmete avaldamine pikema aja vältel

seadusandja hinnangul põhjendatud. Igal teol on tagajärg, mis mõnelgi juhul võib olla

pöördumatu.

4. Õiguskomisjon ei näe EL õigusega seonduvalt vaidlustatud sätte puhul vastuolu IKÜM art

5 lg 1 p-des c–e sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega. IKÜM art 6 lg 1 p e)

kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see toimub avalikes huvides ning art 10

kohaselt on süüdimõistvate kohtuotsustega seotud isikuandmete töötlemine õiguspärane, kui

see on lubatud EL liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed

andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Eestis on andmesubjektide kaitse tagatud

isikuandmete kaitse seadusega.

5. Samuti ei esine õiguskomisjoni hinnangul vastuolu PS §-ga 14, § 15 lg 1 lausega 1, § 26

lausega 1, § 29 lg 1 lausega 1 ja § 32 lg 1 lausega 1.

Keskseks on siin PS § 26 esimeses lauses sätestatud igaühe põhiõigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Kui PS § 26 riive on proportsionaalne ehk põhiseaduspärane, siis pole

vajadust teistele esile toodud PS sätetele keskenduda.

4

PS § 26 esimeses lauses sätestatud privaatsuspõhiõigus ei ole absoluutne. Riik võib sellesse

sekkuda seaduses sätestatud juhtudel, näiteks kuritegude tõkestamiseks või avastamiseks,

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, samuti ka rahvatervise ning avaliku korra

tagamiseks.

Mööname, et isikuandmete avalikustamine pärast karistusandmete kustumist võib riivata isiku

privaatsuspõhiõigust, kuid see teenib legitiimset eesmärki, milleks on avaliku informeerituse

kaudu hoida ära uued rasked kuriteod ja tagada selliselt õiguskorra kaitse. KarRS §-s 28 teises

lauses on loetelu üksnes sellistest kuritegudest, mille puhul on ilmselge kõrgendatud

ühiskondlik huvi ja seaduse näol kehtiv ühiskondlik kokkulepe, et neis asjades on avalik huvi

kaalukam kui erahuvi ja see õigustab seaduses sätestatud viisil isiku privaatsuspõhiõiguse

riivet.

6. Kokkuvõttes asub õiguskomisjon seisukohale, et KarRS § 28 teine lause on kooskõlas EL

õigusega ja samuti ka Eesti põhiseadusega. Tegemist on läbi mitmete Riigikogu koosseisude

avaldatud ja käesoleva asjaga seonduvalt (KarS § 404 osas) muutumatuna püsinud

seadusandja tahtega, mille sisuks on õiguspoliitiline valik, et eksisteerib kogum raskeid

kuritegusid, mille puhul ühe pöördumatu õigusliku järelmina kuriteo toimepanija suhtes on

tema isikuandmete avaldamine. Seetõttu ei ole selles küsimuses kohtule diskretsiooni

võimaldatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

esimees

Linnar Liivamägi

631 6457 [email protected]

Riigikohus Teie 22.05.2026 nr 5-26-25/2

Meie .06.2026 nr 2-8/26-14/2

Arvamus põhiseaduslikkuse

järelevalve asjas 5-26-25

Tartu Ringkonnakohus tunnistas 22.04.2026. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-07-15563

põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata karistusregistri seaduse § 28 ls 2 osas,

mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on

tunnistatud süüdi karistusseadustiku § 404 (Süütamine) järgi.

Ringkonnakohus edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse läbiviimiseks

Riigikohtule, kus see registreeriti põhiseaduslikkuse järelevalve asjana nr 5-26-25.

Riigikohtu menetluses on juba liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-26-6, mis

puudutab samuti KarRS § 28 ls 2 põhiseaduspärasust.

Ringkonnakohus leidis, et KarRS § 28 teine lause on vastuolus Euroopa Liidu (EL) õiguse ja

Eesti põhiseadusega osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi

asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 404 järgi. Kohus tunnistas KarRS § 28 teise

lause vaidlustatud osas põhiseadusvastaseks ja jättis kohaldamata.

EL õiguses reguleerib isikuandmete töötlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016

määrus nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi IKÜM).

Ringkonnakohtu hinnangul pole Eesti õiguses sätestatud IKÜM artiklis 10 ette nähtud piisavaid

kaitsemeetmeid süüdimõistetute õiguste ja vabaduste kaitseks. KarRS § 28 ls 2 ei näe ette

võimalust kaaluda, kas KarS § 404 järgi süüdi tunnistatud inimese karistusandmete jätkuv

avalikustamine on põhjendatud või enam mitte. See tähendab, et karistusandmete jätkuva

avalikustamise otsustamisel ei saa võtta arvesse kuriteo asjaolusid, sellest möödunud aega,

süüdimõistetu isikut ja käitumist ega kohtulahendi avalikustamise mõju. Seetõttu on kohus

seisukohal, et KarRS § 28 teine lause pole selles osas kooskõlas IKÜM artikkel 5 lg 1 p-dega

c–e ega artikliga 10. Vastuolu tõttu EL õigusega jättis kohus seaduse vaidlustatud osas

kohaldamata.

Lisaks EL õigusele on vaidlustatud säte ringkonnakohtu hinnangul vastuolus ka Eesti

põhiseadusega. Vaidlustatud norm ei võimalda määruskaebuste taotlusi lahendades

isikuandmete avalikustamise lõpetamise kasuks ja kahjuks kõnelevaid argumente kaaluda,

näiteks võtta ühelt poolt arvesse avalikustamise võimalikke kahjulikke tagajärgi isiku mainele,

tema era- ja perekonnaelule ning töövõimalustele ning teisalt üldsuse huvi saada teavet tema

toime pandud kuriteost. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul taotletava eesmärgi suhtes pidada

2

mõõdukaks piirangut, mis välistab alati KarS § 404 järgi süüdi tunnistatud isiku avalikustatud

andmete asendamise. Kohus asus kokkuvõttes seisukohale, et KarRS § 28 teine lause on

vaidlustatud osas ebaproportsionaalne ja seetõttu vastuolus vähemalt PS §-ga 14, § 15 lg 1

lausega 1, § 26 lausega 1, § 29 lg 1 lausega 1 ja § 32 lg 1 lausega 1.

Vaidlustatud säte:

§ 28. Isikuandmete avalikustamise lõpetamine

Pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites

või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi

initsiaalide või tähemärgiga. Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud

karistusseadustiku §-s 89–93, 95–114 või 1181, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141

või 142, § 143 lõikes 2, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-s 1432, §-s 145–146, 175–179, 184, 185,

187, 231–238, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo.

toimepanemise eest.

[RT I, 06.08.2022, 4 - jõust. 01.10.2022]

Õiguskomisjon tutvus arvamuse andmiseks esitatud kohtulahendiga, arutas vaidlustatud sätte

põhiseaduspärasust 09.06.26.a. istungil ning leidis järgmist:

1. Käesolevas asjas arvamust andes jääme Riigikohtus liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve

asjas nr 5-26-6 meie varem esitatud seisukohtade juurde (meie 13.04.2026 kiri nr 2-8/26-11/2).

Sisulisi täiendusi ei ole, aga kuna käesolevat asja ei ole liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve

asjaga nr 5-26-6 ühte menetlusse, siis alljärgnevalt kordame oma varem esitatud seisukohti.

2. Käesolevas asjas on tegemist konkreetse normikontrolliga, mille puhul tuleb esmalt võtta

seisukoht vaidlustatud normi asjassepuutuvuse küsimuses.

Norm on asjassepuutuv kui seda tuleb asja lahendamisel kohaldada ja seejuures on norm asja

lahendamise seisukohalt ka otsustava tähtsusega, st normi põhiseadusevastasuse korral peaks

kohus otsustama teisiti kui normi põhiseaduspärasuse korral (RKPJK 31.01.2025, 5-24-30, p

23).

Igat õiguskorras kehtivat sätet ei tule asjas kohaldada ja samas kõik sätted, mida asja

lahendamisel tuleb kohaldada, ei pruugi olla otsustava tähtsusega ega seetõttu ka

asjassepuutuvad.

Õiguskomisjon leiab, et KarRS § 28 teine lause, selle vaidlustatud osas, on käesolevas asjas

asjassepuutuv, sest vaidlustatud sätte põhiseaduspärasus omab asja sisulisel lahendamisel

otsustavat tähendust.

3. Tegemist on Riigikogu X koosseisus 15.02.2007.a. vastuvõetud ja 01.01.2008.a. jõustunud

isikuandmete kaitse seadusega (eelnõu 1026 SE) KarRS koosseisu lisatud sättega. Eelnõu 1026

SE seletuskirjast nähtub, et avaliku huvi ja kuritegude ennetamise eesmärki silmas pidades

sätestati KarRS § 28 ls-s 2 kuriteod, mille puhul karistusandmete avalikustamist ei lõpetata.

Loetellu lisati eriti ohtlikud kuriteod, arvestades avalikustamise preventiivset toimet ja süüteo

raskust. Seega sooviti vaidlustatud sättega ennetada eriti ohtlikke kuritegusid, samuti nende

kordumist ning teavitada üldsust selliseid tegusid toime pannud inimeste ohtlikkusest. Seda

saab pidada legitiimseks eesmärgiks.

Hiljem kandus säte edasi 17.02.2011.a. Riigikogu XI koosseisus vastu võetud ja 01.01.2012

jõustunud uue KarRS esimesesse redaktsiooni (RT I, 21.03.2011, 3) (eelnõu 762 SE).

Sealt edasi on KarRS § 28 teist lauset KarS eriosa §-de loetelu osas muudetud, kuid vaidlustatud

osas, st KarS § 404 suhtes on see muutumatult kehtinud tänaseks rohkem kui 18 aasta jooksul.

3

Viimati muudeti KarRS § 28 teises lauses sisalduvat loetelu Riigikogu XIV koosseisu poolt

19.07.2022.a. vastu võetud ja 01.10.2022 jõustunud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku

ja lastekaitseseaduse muutmise seadusega (eelnõu 581 SE).

Eelnõu 581 SE I lugemise seletuskirjast (lk 5-7) nähtuvad asjaolud, millest lähtuvalt peab

seadusandja juba varem kehtinud KarRS § 28 loetelu muutmist vajalikuks. See ühtlasi selgitab

ka seadusandja tahet varem loetelus olnud paragrahvide kohta. Loetelu koosseis on ajas küll

muutunud (mitte ainult täienenud vaid loetelust on ka §-e välja jäetud), aga alltoodud sisuline

põhjendus kehtib õiguskomisjoni hinnangul endiselt loetelule tervikuna.

Nõustume eelmainitud seletuskirjas tooduga, et isikuandmete avalikustamine riivab PS §-s 26

sätestatud põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiõiguste riive on

põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on vajalik ja põhjendatud. Selleks et riive oleks

põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on

meede, mis järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne

kitsamas tähenduses.

Isikuandmete avalikustamise eesmärk KarRS §-i 28 tähenduses on hoida ära uute raskete

kuritegude toimepanemist ning tagada õiguskorra kaitse. See eesmärk on legitiimne.

Isiku varasema karistatuse nähtavus kohtulahendist võimaldab selle infoga tutvuda nt isiku

potentsiaalsetel tööandjatel, kelle juures töötades võib isik panna toime uusi (samalaadseid)

kuritegusid. Seega on meede sobiv.

Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut

vähem koormaval viisil ja vähemalt sama tõhusalt. Kuigi isiku karistatust on võimalik

kontrollida ka karistusregistri päringu teel, on isikuandmete avaldamine KarRS § 28 alusel

vajalik meede, arvestades, et praktikas ei ole paljud teadlikud karistusregistri kasutamise

võimalusest ning isiku tausta kontrollitakse sageli internetiotsingu teel. Samuti tuleb

karistusregistri päringu eest tasuda riigilõivu. Lisaks eelnevale on võimalik, et isikul pole

võimalik teostada karistusregistri päringut vajaliku isikut tõendava dokumendi puudumise või

tehnilise rikke tõttu registri töös, mistõttu on kohtulahendite kontroll vajalikuks sekundaarseks

mehhanismiks isiku tausta kontrollimisel.

Meetme mõõdukus on tagatud seeläbi, et KarRS § 28 loetelu on piiratud vaid väga raskete

tahtlike kuritegudega, mille toimepanijate puhul on isikuandmete avaldamine pikema aja vältel

seadusandja hinnangul põhjendatud. Igal teol on tagajärg, mis mõnelgi juhul võib olla

pöördumatu.

4. Õiguskomisjon ei näe EL õigusega seonduvalt vaidlustatud sätte puhul vastuolu IKÜM art

5 lg 1 p-des c–e sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega. IKÜM art 6 lg 1 p e)

kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see toimub avalikes huvides ning art 10

kohaselt on süüdimõistvate kohtuotsustega seotud isikuandmete töötlemine õiguspärane, kui

see on lubatud EL liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed

andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Eestis on andmesubjektide kaitse tagatud

isikuandmete kaitse seadusega.

5. Samuti ei esine õiguskomisjoni hinnangul vastuolu PS §-ga 14, § 15 lg 1 lausega 1, § 26

lausega 1, § 29 lg 1 lausega 1 ja § 32 lg 1 lausega 1.

Keskseks on siin PS § 26 esimeses lauses sätestatud igaühe põhiõigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Kui PS § 26 riive on proportsionaalne ehk põhiseaduspärane, siis pole

vajadust teistele esile toodud PS sätetele keskenduda.

4

PS § 26 esimeses lauses sätestatud privaatsuspõhiõigus ei ole absoluutne. Riik võib sellesse

sekkuda seaduses sätestatud juhtudel, näiteks kuritegude tõkestamiseks või avastamiseks,

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, samuti ka rahvatervise ning avaliku korra

tagamiseks.

Mööname, et isikuandmete avalikustamine pärast karistusandmete kustumist võib riivata isiku

privaatsuspõhiõigust, kuid see teenib legitiimset eesmärki, milleks on avaliku informeerituse

kaudu hoida ära uued rasked kuriteod ja tagada selliselt õiguskorra kaitse. KarRS §-s 28 teises

lauses on loetelu üksnes sellistest kuritegudest, mille puhul on ilmselge kõrgendatud

ühiskondlik huvi ja seaduse näol kehtiv ühiskondlik kokkulepe, et neis asjades on avalik huvi

kaalukam kui erahuvi ja see õigustab seaduses sätestatud viisil isiku privaatsuspõhiõiguse

riivet.

6. Kokkuvõttes asub õiguskomisjon seisukohale, et KarRS § 28 teine lause on kooskõlas EL

õigusega ja samuti ka Eesti põhiseadusega. Tegemist on läbi mitmete Riigikogu koosseisude

avaldatud ja käesoleva asjaga seonduvalt (KarS § 404 osas) muutumatuna püsinud

seadusandja tahtega, mille sisuks on õiguspoliitiline valik, et eksisteerib kogum raskeid

kuritegusid, mille puhul ühe pöördumatu õigusliku järelmina kuriteo toimepanija suhtes on

tema isikuandmete avaldamine. Seetõttu ei ole selles küsimuses kohtule diskretsiooni

võimaldatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

esimees

Linnar Liivamägi

631 6457 [email protected]