MAJK protokoll nr 197 2.06.2026

Majanduskomisjon

2.juuni 2026.a.

Tänasel rnajanduskomisjoni istungil asendab Aleksei Jevgrafovit Lauri Laats.

Lugupidamisega

Lauri Laats

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna

RIIGIKOGU fraktsioon

Riigikogu majanduskomisjon

02.06.2026

VOLITUS

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon maarab 02.06.2026.a. toimuval majanduskomisjoni istungil komisjoni liikme Reili Ranna asendusliikmeks Riina Sikkuti.

Fraktsiooni aseesimees

RIIOIKOGU Lossi plats la, T. +372 631 6331 riigikogu.ee

15165, Talliun F. +372 631 6334

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 197

Tallinn, Toompea Teisipäev, 2. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 16.05

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Kiia Väli (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Lauri Laats (Aleksei Jevgrafov

asendusliige), Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Riina Sikkut (Reili Rand asendusliige), Urve

Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Maria Haas (konsultant)

Puudus: Mart Maastik

Kutsutud: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja ja Riigikogu liige Lauri Laats,

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja ja Riigikogu liige Jaak Aab,

Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna kiirguse ja tuumaohutuse

valdkonna juht Marily Jaska ja õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (1. päevakorrapunkt);

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi

Pajuste ja sama osakonna õigusnõunik Madis Kaasik, teede- ja raudteeosakonna teede

valdkonnajuht Julia Bergštein, energeetikaosakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk

(2. päevakorrapunkt); Riigikogu keskkonnakomisjoni praktikant Liisa Varul

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (743 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas, et komisjon sai 19. mai 2026. a istungil ülevaate eelnõule esitatud

ettepanekutest, valmistamaks ette komisjonile muudatusettepanekute (ME) loetelu kavandit.

Käesoleval komisjoni istungil vaatab komisjon läbi ja hääletab ME-de loetelu kavandis

sisalduvaid ettepanekuid. Täiendavalt on laekunud Kaitseväe vastus komisjoni päringule

tuumajaama teemal.

Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.

2

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu § 1 lõike 1 punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2) tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevusi;“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et käesoleva seadusega reguleeritakse nii

tuumkütusetsükli kui ka sellega seotud tegevusi. Tuumkütusetsükli tegevused on otseselt

tuumkütusetsükli osa ning tulenevad eelnõu § 5 lõikes 3 toodud definitsioonist. Seotud

tegevused on aga näiteks tuumkütusetsükliga seotud teadus- ja arendustegevus;

tuumkütusetsükliga seotud seadmete või tehnoloogia arendamine; tuumamaterjali arvestuse

ja kontrolliga seotud tegevused; tuumkütuse või kasutatud tuumkütuse veoga seotud

tegevused; tuumkütusetsükli rajatiste projekteerimine või ettevalmistamine; tuumkütusetsükli

tegevustega seotud andmete esitamine, seire või teavitamine.

1.2. Muuta eelnõu § 2 punkt 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) tagada riiklik järelevalve tuumamaterjali, tuumakäitise ja tuumkütusetsükli ning sellega

seotud tegevuste üle;“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et käesoleva seaduse eesmärk on tagada riiklik

järelevalve nii tuumkütusetsükli kui sellega seotud tegevuste üle.

1.3. Muuta eelnõu § 9 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Keelatud on mis tahes tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevus ilma asjaomase loata.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse loakohustuse ulatust selliselt, et ilma asjaomase loata ei

ole keelatud üksnes tuumkütusetsükli tegevused kitsas tähenduses, vaid ka nendega seotud

tegevused. Täpsustus on vajalik, sest tuumkütusetsükli ohutus, julgeolek ja

tuumakontrollimeetmed ei sõltu ainult vahetust tuumkütuse kasutamisest või käitlemisest, vaid

ka seda ettevalmistavatest, toetavatest ja sellega vahetult seotud tegevustest

1.4. Muuta eelnõu § 10 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Tuumakäitise ning tuumkütusetsüklis ja sellega seotud tegevustes tuleb rakendada

ohutusnõudeid ja nende kontrollimist proportsionaalselt riskitasemega, võttes arvesse ohtude

tõenäosust ja võimalikke tagajärgi.“

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et astmelist ja riskipõhist lähenemist ei kohaldata

üksnes tuumakäitise ja tuumkütusetsükli tegevuste suhtes kitsas tähenduses, vaid ka

tuumkütusetsükliga seotud tegevustele. Täiendus „sellega seotud tegevustes“ on vajalik, sest

tuumaohutust, tuumajulgeolekut, kiirgusohutust ja tuumakontrollimeetmeid võivad mõjutada

ka sellised tegevused, mis ei ole ise vahetult tuumkütusetsükli etapid, kuid loovad nende

tegevuste eeldused või toetavad nende läbiviimist.

1.5. Muuta eelnõu § 11 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 11. Tuumakäitise, tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevuste üldised ohutusnõuded

(1) Tuumaohutus tuleb tagada kogu tuumakäitise elukaare vältel kõigis tuumkütusetsükli ja

sellega seotud tegevustes selliselt, et oleks võimalik eesmärgipäraselt tuumakäitist käitada ja

tuumkütusetsükli tegevusi teha.

(2) Tuumaohutuse tagamiseks tuleb rakendada süvakaitsel põhinevaid sõltumatuid

kaitsemehhanisme, mis tagavad vastavuse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide nõuetele ka juhul, kui üksikud kaitsemehhanismid ei toimi kavandatud viisil.

(3) Tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevuste tegija vastutab käesolevas seaduses ja

tuumaohutusloa tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada tuumakäitise ja

tuumkütusetsükliga seotud tegevuse ohutus inimese elule, tervisele ja varale ning keskkonnale

ning töötajate kiirgusohutus tuumakäitise elukaare vältel kõigis kiiritusolukordades, mis on

3

seotud tema valduses oleva tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjaliga, ning see

vastutus säilib kogu tuumakäitise elukaare vältel olenemata tuumaohutusloa kehtivusest või

olemasolust ega ole üleantav.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et üldised tuumaohutusnõuded ja vastutus ei hõlma

üksnes tuumakäitist ja tuumkütusetsükli tegevusi kitsas tähenduses, vaid ka nendega seotud

tegevusi. Täiendus on vajalik, sest tuumaohutust, kiirgusohutust, tuumajulgeolekut ja

keskkonna kaitset võivad mõjutada ka tegevused, mis ei ole ise vahetult tuumkütusetsükli

etapp, kuid on selle ettevalmistamiseks, toetamiseks või läbiviimiseks vajalikud.

Sellisteks seotud tegevusteks võivad olla näiteks tuumkütusetsükliga seotud projekteerimine,

seadmete või tehnoloogia arendamine, tuumamaterjali arvestus ja kontroll, veo

ettevalmistamine, seire, andmete esitamine või muud tegevused, millel võib olla mõju

tuumakäitise või tuumkütusetsükli ohutusele.

Täpsustuse eesmärk on vältida tõlgendust, et üldised ohutusnõuded ja vastutus kohalduvad

ainult tuumkütuse vahetule käitlemisele või tuumakäitise käitamisele. Ka seotud tegevuste

tegija peab oma tegevuse ulatuses tagama, et tegevus ei ohustaks inimese elu, tervist, vara

ega keskkonda ning et ohutusnõuded oleksid täidetud kogu asjakohase tegevuse vältel. Samas

jääb nõuete kohaldamine seotuks konkreetse tegevuse laadi ja riskitasemega.

1.6. Muuta eelnõu § 14 lõike 2 punkt 9 ja sõnastada see järgmiselt:

„9) korraldab kiirgustegevuse ning tuumkütusetsükli ja sellega seotud

tegevuste nõuetele vastavuse tagamist järelevalvetoimingute kaudu;“ .

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et pädeva asutuse järelevalve ei hõlma üksnes

kiirgustegevust ja tuumkütusetsükli tegevusi kitsas tähenduses, vaid ka tuumkütusetsükliga

seotud tegevusi. Täiendus „ja sellega seotud tegevuste“ on vajalik, et pädev asutus saaks

kontrollida ka selliseid tegevusi, mis ei ole ise vahetult tuumkütusetsükli etapid, kuid võivad

mõjutada tuumaohutust, kiirgusohutust, tuumajulgeolekut või tuumakontrollimeetmete

nõuetekohast täitmist.

Muudatuse eesmärk on vältida tõlgendust, et järelevalvetoiminguid saab teha üksnes

tuumkütuse vahetu käitlemise, ladustamise või kasutamise üle. Kui seotud tegevus võib

mõjutada tuumkütusetsükli ohutut ja nõuetekohast toimimist, peab pädeval asutusel olema

selge volitus kontrollida selle vastavust seaduses, loa tingimustes ja muudes õigusaktides

sätestatud nõuetele.

1.7. Muuta eelnõu § 33 lõike 1 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) taotleja kavandatava tuumakäitise süsteem, konstruktsioon või komponent,

tuumkütusetsükli tegevus või taotleja kasutatav tuumareaktor ei ole rakendatavaid

ohutusmeetmeid arvestades ohutu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale;“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et siinkohal oleks tuumkütusetsükliga seotud tegevuste

asemel õigem kasutada tuumkütusetsükli tegevusi, sest need on konkreetselt seotud

tuumaohutusloaga, mis on antud just tuumakütusetsükliga otse seotud tegevustele.

1.8. Muuta eelnõu § 56 sissejuhatavat lauseosa ja sõnastada see järgmiselt:

„Tuumamaterjali, tuumakäitise ning tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevuste korral

kohaldatakse järgmisi sätteid:“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et kiirgusseaduse asjakohaseid nõudeid kohaldatakse

mitte üksnes tuumamaterjali, tuumakäitise ja tuumkütusetsükliga seotud tegevuste suhtes, vaid

ka otseselt tuumkütusetsükli tegevustele. Tuumkütusetsükkel ja sellega seotud tegevused on

sättes eraldi nimetatud selleks, et vältida tõlgendust, nagu kohalduksid kiirgusohutuse

põhimõtted ja kiirgustegevuse tegija kohustused ainult tuumkütusetsükliga seotud tegevustele

kuigi need kohalduvad ka vahetult tuumkütusetsükliga seotud etappidele

4

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

2. Teha eelnõus järgmised muudatused:

2.1. Asendada eelnõus sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“ vastavas käändes.

Selgitus: Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (668

SE), milles kriiside ühtse lahendamise huvides võetakse senise hädaolukorra ja kõrgendatud

kaitsevalmiduse asemel kasutusele tsiviil- ja riigikaitselisi kriise ühendav koondmõiste

„kriisiolukord“.

2.2. Asendada eelnõu § 57 lõikes 1, § 59 lõigetes 1 ja 4 ning § 60 lõike 3 punktis 1 sõnad

„hädaolukorra seadus“ sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seadus“ vastavas käändes.

Selgitus: Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega

(668 SE), milles hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks ning milles sisaldunud

regulatsioon viidi kriisiolukorra ja riigikaitse seadusesse.

2.3. Muuta eelnõu § 85 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 85. Tuumakäitise ja -materjali füüsiline kaitse

(1) Tuumakäitise ja -materjali füüsiline kaitse tuleb tagada:

1) riiklike ohuhinnangute põhjal, arvestades riigi julgeolekukeskkonna muutusi ning

tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevuste arengut;

2) tuumamaterjali kategooria ja tuumakäitise riskitasemele vastava tüüpohu profiili või kaitse

kavandamise aluseks oleva ohu põhjal, tagades füüsilise kaitse vastavuse võimalikele

ohtudele;

3)  alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsemeetmete ning nende

rakendamise tingimuste korra kohaselt, kui tuumakäitis ja -materjal on määratud

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Tuumakäitise ja -materjali füüsilise kaitse nõuded, tüüpohu profiili ja kaitse kavandamise

aluseks oleva ohu määramise korra, tuumamaterjali kategoriseerimise alused ning turvaplaani

nõuded ja õppuste korraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Tuumaohutusloa omaja vastutab oma tegevuse julgeoleku ja füüsilise kaitse eest ning on

kohustatud:

1) tuumamaterjali kategooria ja tuumakäitise riskitaseme põhjal töötama välja ja rakendama

turvameetmeid, mis on kooskõlas kehtiva tüüpohu profiiliga või kaitse kavandamise aluseks

oleva ohuga;

2) koostama tuumakäitise turvaplaani;

3) korraldama turvaplaani katsetamiseks turvaõppuseid;

4) lisama loataotlusele kirjelduse riskihinnangu, kavandatavate turvameetmete ning

sidepidamise ja koostöö korralduse kohta korrakaitseorganite ja teiste osapooltega, kes

vastutavad tuumakäitise turvalisust ohustavatele intsidentidele reageerimise eest, ning koostöö

ja vastutuse ülemineku korralduse kirjelduse, kui intsidenti käsitletakse kriisiolukorrana;

5) tagama tuumakäitises füüsilise kaitse meetmete rakendamise ja valmisoleku riiklike

ohuhinnangute, tüüpohu profiili või kaitse kavandamise aluseks oleva ohu kohaselt;

6) korraldama töötajate taustakontrolli;

7) viivitamata teavitama pädevat asutust igast intsidendist, mis võib ohustada

tuumakäitise turvalisust;

8) rakendama meetmeid kadunud või varastatud tuumamaterjali või muu radioaktiivse

materjali leidmiseks ja tagasisaamiseks;

5

9) rakendama meetmeid tuumakäitise vastu suunatud mehitamata süsteemidest tuleneva ohu

ennetamiseks, avastamiseks ja tõrjumiseks ning võimaliku ründe või intsidendi tagajärgede

leevendamiseks riiklike ohuhinnangute, tüüpohu profiili või kaitse kavandamise aluseks oleva

ohu kohaselt.

(4) Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi või muu julgeoleku või riigikaitse valdkonnas pädev asutus

võib tuumaohutusloa omajale eriolukorra, kõrgendatud julgeolekuohu või sõjalise või

hübriidkonflikti ohu tõttu anda tuumakäitise kaitseks juhiseid ja kehtestada

lisakaitsemeetmeid seadusest tuleneva pädevuse kohaselt.“.

Selgitus: Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega

(668 SE). Mõiste „riigikaitseobjekt“ asendatakse sõnadega „alaliselt või ajutiselt kaitstav

olulise tähtsusega objekt“. Lisatakse selge viide, et juhul kui tuumakäitis või tuumamaterjal

on määratud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel alaliselt või ajutiselt kaitstavaks

olulise tähtsusega objektiks, kohaldatakse selle kaitsele ka vastavat olulise tähtsusega objekti

kaitsemeetmete ja nende rakendamise korda, arvestades TEOSes sätestatud erisusi. Täpsustus

on vajalik normide koostoime selgitamiseks: tuumakäitise ja tuumamaterjali kaitse peab

olema kooskõlas üldise riikliku kriisi- ja riigikaitseraamistikuga, kuid tuumavaldkonna

eripära tõttu tuleb samal ajal säilitada TEOSes sätestatud tuumaspetsiifilised nõuded.

Lõikes 2 tehtava muudatusega täpsustatakse volitusnormi. Ekslikult oli sätte tekstist jäänud

välja viide tuumakäitisele, kuigi füüsilise kaitse nõuded peavad hõlmama nii tuumamaterjali

kui ka tuumakäitist.

Majanduskomisjon

Marily Jaska sõnas, et arutatava ME-ga seonduvalt on veel arutelukohti, mida

Kliimaministeerium (KLIM) sooviks Kaitseministeeriumiga täiendavalt üle arutada. Sellest

tulenevalt esitab ministeerium tõenäoliselt eelnõule veel mõned täiendavad ettepanekud.

Tõnis Mölder palus täpsustada, kas ettepanekud plaanitakse esitada arutatavale eelnõule või

algatatakse sügisel uus seaduseelnõu.

Marily Jaska vastas, et ettepanekud on vormistatud, aga KLIM sooviks neid veel

Kaitseministeeriumiga läbi rääkida, peale mida esitatakse tõenäoliselt täiendavad ettepanekud

arutatavale eelnõule.

Marek Reinaas sõnas, et neid võimalikke ettepanekuid käsitleb komisjon järgmise nädala

esmaspäevasel istungil.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

3. Muuta eelnõu § 9 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Keelatud on mis tahes tegevus, mis on suunatud tuumarelva, tuumalõhkeseadme või

radioaktiivset materjali laiali paiskava vahendi loomisele, arendamisele, valmistamisele,

hankimisele, omamisele, kasutamisele või nendele tegevustele kaasaaitamisele, samuti

tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjali kasutamine nimetatud eesmärkidel.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse keelatud tegevuste sõnastust. Senine sõnastus

„tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjali mis tahes mitterahumeelne kasutamine“

asendatakse kitsama ja õigusselgema sõnastusega, mille kohaselt on keelatud tuumamaterjali

6

või muu radioaktiivse materjali kasutamine nimetatud eesmärkidel (s.o tuumarelva,

tuumalõhkeseadme või radioaktiivset materjali laiali paiskava vahendi loomise, arendamise,

valmistamise, hankimise, omamise või kasutamise eesmärgil). Muudatus ei kitsenda

tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ega muude rahvusvaheliste kohustuste täitmist, vaid

täpsustab, et tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) § 9 reguleerib tsiviilotstarbelise

tuumaenergia ja tuumamaterjali kasutamise raamistikus tuuma- ja radioaktiivse materjali

kõrvalesuunamise keeldu relvastusega seotud eesmärkidel. Muudatus väldib tõlgendust, nagu

reguleeriks TEOS üldiselt riigikaitselist või liitlaste kaitsekoostööd, mis ei ole käesoleva

seaduse reguleerimisese.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Mario Kadastik lausus, et tema hinnangul võiks ettepaneku sõnastust Kaitseministeeriumiga

veel arutada, kuna tema hinnangul tekib küsimus, kas nt liitlastele teenuste osutamine

kvalifitseerub ettepanekus sõnastatud tegevustele kaasaaitamisena.

Riina Sikkut nõustus eelnevalt öelduga, et ka temal tekkis küsimus, kas mingisuguste

teenuste osutamine kvalifitseerub kaasaaitamise tegevustena. Ettepaneku selgitust lugedes on

küll arusaadav, mida ettepanekuga mõeldakse, aga tasuks ehk ettepaneku sõnastust täiendada.

Tõnis Mölder nõustus eelnevalt öelduga ja tegi ettepaneku ME-d hääletada esmaspäeval, mis

ajaks on sõnastust Kaitseministeeriumiga arutatud.

Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).

4. Teha eelnõus järgmised muudatused:

4.1. Muuta eelnõu § 12 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet töötleb temale käesoleva seadusega pandud

ülesannete täitmisel planeerimis-, eelhinnangu-, ehitusloa-, tuumaohutusloa-, riikliku

järelevalve ja väärteo menetluses teavet, sealhulgas isikuandmeid, seadme ohutuse seaduse

§ 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis.“.

Selgitus: Sätte täiendamine on vajalik, et täpsustada isikuandmete töötlemise aluseid.

Isikuandmete töötlemise alused peavad olema selgelt seaduses sõnastatud, kuna see riivab

isiku põhiõigusi.

4.2. Täiendada eelnõu § 12 lõiget 2 teise lausega järgmises sõnastuses:

„Seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi põhimääruses võib sätestada

lühemad andmete säilitamise tähtajad.“.

Selgitus: Lühem andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse vajadusel reeglina andmekogu

põhimääruses.

4.3. Muuta eelnõu § 12 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe, sealhulgas isikuandmete töötlemise

täpsemad nõuded sätestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi

põhimääruses.“.

Selgitus: Andmete säilitamist reguleerivad täpsustused on põhjendatud reguleerida määruses.

Seadme ohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

(TTJA) infosüsteem andmekogu, mille pidamise eesmärk on TTJA õigusaktidest tulenevate

ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud andmete töötlemine.

TEOS-st tulenevate isikuandmete töötlemiseks vastavas andmekogus peab olema seaduslik

7

alus.

4.4. Jätta välja eelnõu § 12 lõikest 4 sõnad „või muudetakse need anonüümseks“.

Selgitus: Tavaliselt on andmete anonüümseks muutmise eesmärgiks statistiliste andmete

kogumine, kuid arvestades TEOS-e reguleerimisala, ei ole see vajalik.

4.5. Muuta eelnõu § 12 lõige 5 ja sõnastada see järgmiselt:

„(5) Kiirgusallika ja tuumamaterjali omadusi ning nende asukohaks olevaid ruume ja füüsilise

kaitse meetmeid käsitlev teave on osas, milles see ei ole riigisaladus, asutusesiseseks

kasutamiseks, et tagada kiirgusallika ja tuumamaterjali ohutus ja füüsiline kaitse.“.

Selgitus: Lõikes 5 nimetatud andmed võivad olla riigisaladus RSVS § 10 lg 11 tähenduses

ning tegemist võib olla ka salastatud välisteabega, mille Eesti on saanud rahvusvahelise

koostöö käigus teiselt riigilt, Euroopa Liidult, NATO-lt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt

ning mille kaitse tagamine peab toimuma vastavalt selle edastaja kehtestatud piirangutele ja

kaitsenõuetele ja seoses sellega kehtivad nendele andmetele rangemad kaitsenõuded.

Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus selline teave loetakse automaatselt üksnes

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kuigi selle kaitsevajadus võib olla oluliselt

kõrgem. Selleks, et lõikes 5 nimetatud tundlik teave oleks kindlasti kaitstud ka juhul, kui see ei

ole riigisaladus, siis on vajalik lisada vastav täiendus.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

5. Muuta eelnõu § 15 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 15. Pädeva asutuse peadirektori asetäitja kiirgus- ja tuumaohutuse

valdkonnas

(1) Pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja

nimetab ametikohale viieks aastaks asutuse peadirektor.

(2) Pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutavale peadirektori

asetäitjale esitatavad nõuded ning tema värbamise, valiku, arendamise ja

hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“.

Selgitus: Paragrahvi 15 pealkirja muudatus ja senise lõike 1 eelnõust väljajätmine on

vajalikud, kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) peadirektorit ei

saa nimetada eelnõukohase seaduse alusel, sest seadusi, mille alusel TTJA pädeva asutusena

tegutseb, on rohkem kui eelnõukohane seadus. TTJA peadirektori ametisse nimetamise erisus

tuleb reguleerida Vabariigi Valitsuse seaduses, kuivõrd VVS on valdkondade ülene seadus ja

ameti juhi ametisse nimetamist reguleerib VVS § 70 lõige 2. Seoses lõike 1 väljajätmisega

muutub ka järgnevate lõigete numeratsioon.

Paragrahvi 15 lõike 2 muudatus on vajalik eelnõu normitehnilise ja juriidilise korrektsuse

tagamiseks. Varasemas sõnastuses on Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määruse nr 100

kohaldamisala „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja

valiku ning arendamise ja hindamise kord“ laiendatud vastava volitusnormita, kuid

haldusõiguses saab määruse kohaldamisala laiendada üksnes seaduses sätestatud

volitusnormi alusel. Muudatusettepanekus sõnastatakse sisult sama norm volitusnormina

Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks. See tähendab, et kehtivat Vabariigi Valitsuse

määrust nr 100 täiendatakse vastavate sätetega ning määrus kehtestatakse ATS § 10 lg 2 ja

TEOS § 15 lg 2 alusel. Lisaks on vajalik täpsustada, millise valdkonna peadirektori

asetäitjale kohaldatakse ATS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud värbamiskorda. Selguse ja

8

täpsuse huvides on põhjendatud siduda see sõnaselgelt kiirgus- ja tuumaohutuse

valdkonnaga.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

6. Täiendada eelnõu §-i 21 lõikega 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4)Vabariigi Valitsus esitab eelhinnangu, eriplaneeringu detailse lahenduse ja oma

seisukohad Riigikogule, kes langetab otsuse tuumajaama või tuumakäitise ehitamise kohta.“.

Selgitus: Tuumajaam või muu tuumakäitis on riigi jaoks kõrgendatud keskkonna-, majandus-

ja julgeolekuriskiga ehitis. Seepärast peaks lõpliku otsuse ehitamise kohta langetama

Riigikogu, mitte Vabariigi Valitsus.

12. juunil 2024. aastal võttis Riigikogu vastu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu

toetamine”. Selle seletuskirjas on öeldud järgmist: „Kõnealuse Riigikogu otsusega ei anta

õigust ehitada Eestisse tuumaelektrijaam. Tegemist on tuumaenergia kasutuselevõtu protsessi

esimese sammuga, mis võimaldab alustada ettevalmistusi järgmiste otsustuskohtadeni

viivateks tegevusteks. Järgmise otsustuskohana kuulub Riigikogu pädevusse Vabariigi

Valitsuse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine tuumaregulaatori loomiseks. Seejärel

tuleks vastu võtta tuumaenergia ja -ohutuse seadus ning valdkondliku puutumusega seaduste

muutmise seadused. Õigusaktide eelnõude menetlemise käigus tuleb langetada ka otsus,

milliste järgmiste otsustuspunktide puhul, nagu tuumaelektrijaama asukoha valimiseks tehtava

riigi eriplaneeringu vastuvõtmine ning ehitus- ja käitamisloa andmine, tuleks otsustuspädevus

anda Riigikogule.“

Riigikogu otsuse punkt 2 ütleb “Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 käsitleda

tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia varustuskindlus

kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.“

Käesoleva aasta jaanuaris Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud arengukava ei käsitle

tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, need on hindamata. Eeltoodut arvestades

tuleb tuumajaama või tuumakäitise ehitamise lõplik otsustusõigus anda Riigikogule, kes saab

teha otsuse eriplaneeringust ja eelhinnangust lähtuvalt.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab ja Andre Hanimägi

Jaak Aab sõnas, et ta on tutvunud seitsmenda ME-ga, mis on koostatud komisjoni poolt, ja

tema hinnangul on see sisuliselt mõistlik.

Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).

Eelnõu algataja esindaja seisukoht: Ei toeta.

Kliimaministeerium ei toeta ettepanekut anda tuumajaama või muu tuumakäitise ehitamise

lõplik otsustusõigus Riigikogule. Kliimaministeeriumi hinnangul ei suurendaks kavandatav

muudatus sisuliselt Riigikogu kontrollivõimalusi, kuid muudaks keerukaks haldusmenetluse

ülesehituse ja vastutusahelad ning muudaks Eestis väljakujunenud võimude lahususe ja

tasakaalustatuse süsteemi.

Eelnõukohane lahendus lähtub põhiseaduslikust pädevuste jaotusest, mille kohaselt

individuaalsete haldusotsuste tegemine kuulub täidesaatvale võimule, samal ajal kui

Riigikogu kujundab õigusraamistiku (TEOSe vastuvõtmine), teostab poliitilist kontrolli, ning

saab kasutada ulatuslikke järelevalvemehhanisme kogu protsessi vältel.

Kehtivas õiguses on Riigikogul piisavad ja tõhusad vahendid, et osaleda tuumaenergia

kasutuselevõtu protsessis, teostada selle üle poliitilist kontrolli ning vajadusel sekkuda.

Riigikogu roll tuumaenergia kasutuselevõtul ei piirdu üksnes seaduste vastuvõtmisega.

9

Riigikogu kontrollifunktsioon ja võimalused täidesaatva võimu tegevust suunata ning hinnata

tulenevad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Selle seaduse alusel võib Riigikogu

moodustada nii eri- kui ka uurimiskomisjone, kellele on antud ulatuslikud õigused vajaliku

teabe kogumiseks ja järelevalve teostamiseks.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 22 kohaselt on komisjonil õigus nõuda Vabariigi

Valitsuselt ja täidesaatva riigivõimu asutustelt oma tööks vajalikke andmeid, kutsuda

komisjoni ette valitsuse liikmeid ning kaasata komisjoni istungitele ametnikke ja teisi

asjatundjaid. Uurimiskomisjonil on veelgi laiemad õigused – komisjon võib kutsuda enda ette

isikuid, nõuda dokumente ja selgitusi ning kutsutud isikutel on kohustus komisjoni ette ilmuda

ja küsimustele vastata. Tegemist on sisuliselt parlamentaarse kontrolli tugevate

instrumentidega, mis võimaldavad Riigikogul saada põhjalikku ülevaadet tuumaenergia

kasutuselevõtu ettevalmistamisest, riskidest, mõjude hindamisest ja haldusotsuste tegemisest.

Lisaks annab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 231 komisjonidele võimaluse koostada

oma pädevusvaldkonnas raporteid nii järelevalve teostamiseks kui ka oluliste küsimuste

sisuliseks läbitöötamiseks. Raport võib sisaldada ka komisjoni liikmete eriarvamusi ning selle

võib esitada Riigikogule arutamiseks olulise tähtsusega riigielu küsimusena. Seega on

Riigikogul võimalik tuumaenergia kasutuselevõtu küsimusi regulaarselt parlamentaarsesse

arutellu tuua, hinnata täidesaatva võimu tegevust ning kujundada poliitilisi seisukohti kogu

protsessi vältel.

7. Teha eelnõus järgmised muudatused:

7.1. Muuta eelnõu § 21 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Kui pädev asutus on menetluse tulemusel veendunud, et võimalik on teha positiivne

eelhinnangu otsus, siis ta esitab eelhinnangu otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele .“.

7.2. Täiendada eelnõu § 21 lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Vabariigi Valitsus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse eelnõu kohta

seisukoha Riigikogule otsuse eelnõuna 60 päeva jooksul eelhinnangu otsuse eelnõu saamisest

arvates.

(5) Riigikogu võtab vastu otsuse Vabariigi Valitsuse seisukoha heakskiitmise või heaks

kiitmata jätmise kohta.“.

7.3. Jätta välja eelnõu § 22 lõike 1 punktist 8 lauseosa „ja Vabariigi Valitsus on andnud

seisukoha“.

7.4. Täiendada eelnõu § 22 lõiget 1 punktiga 9, muutes vastavalt järgmise punkti

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„9) Riigikogu on otsusega Vabariigi Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu kohta

heaks kiitnud;“.

7.5. Täiendada eelnõu § 23 lõiget 1 punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) Riigikogu jätab heaks kiitmata Vabariigi Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu

kohta.“.

Selgitus: Paragrahvi 21 lõikes 3 sätestatakse pädeva asutuse kohustus esitada eelhinnangu

otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele üksnes juhul, kui pädev asutus on menetluse tulemusel

jõudnud järeldusele, et eelhinnangu otsuse eelnõu võib olla positiivne. Sätte eesmärk on

eristada olukordi, kus otsustuspädevus jääb pädevale asutusele, olukordadest, kus otsustusse

kaasatakse Vabariigi Valitsus ja Riigikogu. Kui pädev asutus jõuab menetluses järeldusele, et

positiivse eelhinnangu andmise eeldused ei ole täidetud, teeb pädev asutus negatiivse otsuse

kehtiva pädevusjaotuse kohaselt ise ning sellist otsust ei ole põhjendatud esitada Vabariigi

Valitsusele ega Riigikogule. Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu kaasamine on seega ette nähtud

üksnes sellises menetlusetapis, kus pädeva asutuse erialase hinnangu kohaselt ei esine

välistavaid asjaolusid ning küsimus on positiivse eelhinnangu andmise võimalikkuses.

10

Paragrahvi 21 lõikes 4 sätestatakse Vabariigi Valitsuse roll pädeva asutuse eelhinnangu

otsuse eelnõu alusel seisukoha kujundamisel. Vabariigi Valitsus ei tegutse üksnes pädeva

asutuse eelnõu edastajana, vaid kujundab pädeva asutuse esitatud eelhinnangu otsuse eelnõu

ja selle põhjenduste alusel oma seisukoha. Vabariigi Valitsuse seisukoht vormistatakse

Riigikogule esitatava Riigikogu otsuse eelnõuna. Selline sõnastus tagab menetluse selguse:

pädev asutus koostab eelhinnangu otsuse eelnõu, Vabariigi Valitsus kujundab selle alusel

poliitilis-valitsusliku seisukoha ning Riigikogu otsustab Vabariigi Valitsuse seisukoha

heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise. Lõikes sätestatakse ka 60-päevane tähtaeg, mille

jooksul Vabariigi Valitsus peab esitama Riigikogule vastava otsuse eelnõu. Tähtaja

kehtestamise eesmärk on vältida menetluse põhjendamatut venimist ning tagada õigusselgus

nii pädevale asutusele, arendajale kui ka teistele menetlusosalistele.

Paragrahvi 21 lõikes 5 sätestatakse Riigikogu pädevus võtta vastu otsus Vabariigi Valitsuse

seisukoha heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise kohta. Riigikogu otsus ei asenda pädeva

asutuse tehtavat erialast, tehnilist, ohutuslikku ega keskkonnaalast hindamist. Need

kriteeriumid hinnatakse läbi pädeva asutuse menetluses. Riigikogu roll on anda Vabariigi

Valitsuse seisukohale poliitilise tasandi hinnang. Riigikogu ei hinda uuesti pädeva asutuse

poolt juba tuvastatud asjaolusid, vaid otsustab, kas Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukoht

on laiemast riiklikust ja poliitilisest vaatest aktsepteeritav. Eelkõige võiks Riigikogu lähtuda

energia-, julgeoleku- või keskkonnapoliitika kaalutlustest. Energiapoliitilised kaalutlused

võivad puudutada näiteks riigi pikaajalist energiavarustuskindlust, energiasüsteemi

arengusuundi ja tuumaenergia kasutamisega seotud strateegilisi valikuid.

Julgeolekupoliitilised kaalutlused võivad puudutada riigi julgeoleku, toimepidevuse,

kriisikindluse ja strateegilise taristu kaitsega seotud aspekte. Keskkonnapoliitilised

kaalutlused võivad puudutada eelkõige lõppladustuspaiga rajamise ja pikaajalise

kasutamisega seotud laiemaid keskkonnapoliitilisi valikuid, arvestades, et konkreetne

keskkonnaalane ja ohutusalane hindamine toimub pädeva asutuse menetluses.

Paragrahvi 22 lõike 1 punktiga 9 sätestatakse pädeva asutuse positiivse eelhinnangu ühe

tingimusena, et Riigikogu on Vabariigi Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu kohta

heaks kiitnud. Juhul, kui Riigikogu oma otsusega otsustab Vabariigi Valitsuse seisukoha

eelhinnangu otsuse eelnõu kohta jätta heaks kiitmata, siis pädev asutus positiivset

eelhinnangut anda ei saa.

Paragrahvi 23 lõike 1 punktiga 4 sätestatakse, et pädeva asutuse poolt positiivse eelhinnangu

andmisest keeldumise aluseks on muuhulgas see, kui Riigikogu jätab heaks kiitmata Vabariigi

Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu kohta.

Majanduskomisjon

Mario Kadastik sõnas, et tegemist on komisjoni varasema istungi tulemusel koostatud

kompromissettepanekuga. M. Kadastik tegi ettepaneku sõnastada ME 7.2. osa järgmiselt: „(4)

Vabariigi Valitsus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse eelnõu kohta

seisukoha Riigikogule otsuse eelnõuna 60 päeva jooksul eelhinnangu otsuse eelnõu saamisest

arvates.“. Muudatusega jääks ettepaneku põhimõte samaks, aga see muudaks ettepaneku

lugemise lihtsamaks, kuna kaks korda järjest ei kasutata sõna Riigikogu. Ettepaneku sisu

seisneb selles, et kui pädev asutus leiab menetluse tulemusel, et võimalik ei ole teha

positiivset eelhinnangu otsust, siis edasine protsess ei jätku, aga kui tehakse positiivne

eelhinnangu otsus, siis esitab pädev asutus eelhinnangu otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele,

kes esitab otsuse eelnõu kohta seisukoha Riigikogule otsuse eelnõuna, mille käigus langetab

Riigikogu lõpliku otsuse.

Jaak Aab lausus, et 2024. aastal vastu võetud Riigikogu otsuse tuumaenergia Eestis

kasutuselevõtu kohta käigus jäi Riigikogu liikmetele mulje, et seadusandja langetab veel ka

tuumajaama rajamise lõppotsuse. Aruteludes kipuvad segamini minema tuumajaama rajamine

ja tuumaenergia kasutuselevõtt, ehk siin annaks neid selgelt eristada, et tuumajaama rajamise

11

kohta toimub eraldi otsustus. Kõnealune eelnõu puudutab seega tuumaenergia

kasutuselevõttu. Eelhinnang sisaldab rohkem teavet kui praegu ja selle põhjal saaks paremini

teha lõppotsuse tuumajaama rajamise kohta. Tuumajaam on väga suurte mõjudega. J. Aab

lisas, et ME väljendab korrektses juriidilises vormis seda, mida Sotsiaaldemokraatliku

Erakonna fraktsioon soovis enda ME-ga (nr 6) öelda.

Tõnis Mölder küsis, kas see võimalik Riigikogu otsuse eelnõu vajaks vastu võtmiseks

Riigikogu koosseisu häälteenamust. See arutelukoht tekib tõenäoliselt otsuse eelnõu

menetlemisel ja oleks ehk mõistlik, kui seadusandja oma seisukoha selles osas juba eelnevalt

kujundab. Seda küsimust võiks arutada Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnaga

(ÕAO), peale mida saaks komisjon arutada, kas vastav aspekt tuleks kuidagi määratleda.

Jaak Aab palus Riigikogu otsuse eelnõu osas tekkinud küsimuse kohta küsida ÕAO

arvamust.

Tõnis Mölder küsis, kas komisjon sooviks koosseisu häälteenamuse nõude Riigikogu otsuse

vastuvõtmisel eelnõusse lisada.

Mario Kadastik sõnas, et 856 SE seadusena vastuvõtmisega otsustab Riigikogu Eestisse

tuumajaama rajamise lubamise. Seejuures on iga konkreetse tuumajaama rajamise kohta

Riigikogul kaalutlusõigus otsustada, kas vastav projekt heaks kiita või mitte. See ei tähenda,

et senist tuumaenergia kasutuselevõttu puudutavat arutelu hakatakse uuesti läbi viima, kuna

see otsus tehakse juba 856 SE seadusena vastuvõtmisel. Küsimus on selles, kas nt mõnda

piirkonda rajatava soojusjaama lahenduse üle peab otsustama Riigikogu enamus.

Rene Kokk märkis, et tema hinnangul peaks koosseisu häälteenamuse aspekti määratlema.

See tagaks selguse ja edaspidi ei oleks vaidlusi selle üle. Tuumajaama puudutav on niivõrd

oluline küsimus. Kui tegemist on koalitsiooni otsusega, siis ei ole tema hinnangul koosseisu

häälteenamuse saavutamine probleemiks.

Jaak Aab lausus, et võib-olla jõuab Eesti mingil hetkel olukorda, kus rajatakse tuumaenergial

põhinevaid kaugküttekäitisi, misjuhul võidakse leida, et Riigikogu tasandil ei ole vaja iga

väikese käitise ehitamise kohta eraldi otsust langetada. Praegu on aga tegemist esmakordse

olukorraga ja tuumajaamal on Eestile suured mõjud. Tema pooldab koosseisu häälteenamuse

määratlemist.

Õnne Pillak sõnas, et põhiseadus määratleb selged reeglid, mis juhul on vaja eelnõu

seadusena vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Tuumajaama rajamisel on olulised

mõjud, aga seisukohta, kas arutatava Riigikogu otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vaja

koosseisu häälteenamust, ei saa kujundada tunnetuse pealt, vaid seisukoha võtmiseks on vaja

ÕAO arvamust.

Riina Sikkut märkis, et ta ei ole rahvahääletuste entusiast, aga mitmetes teistes riikides on

tuumaenergia kasutuselevõtu kohta läbi viidud rahvahääletus, arvestades investeeringu

suurust, riigi vastutust ja riske. Seega vajab seisukoht, et tuumajaama rajamise võiks otsustada

nt napp poolthäälte enamus, tugevat põhjendust. Tegemist on põlvkondadeülese mõjuga

otsusega, mille riskid ja kulud on märkimisväärsed. Seetõttu peaks selline otsus olema laia

toetusega ja läbi kaalutud.

12

Marek Reinaas sõnas, et selles küsimuses küsitakse ÕAO hinnangut.

Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).

Eelnõu algataja esindaja seisukoht: Eelnõu algataja oli varasemalt seisukohal, et kehtiv

õiguskord annab Riigikogule piisavad võimalused tuumaenergia kasutuselevõtu protsessi üle

parlamentaarse kontrolli teostamiseks ning täidesaatva võimu tegevuse suunamiseks ja

hindamiseks. Riigikogul on võimalik kasutada nii komisjonide järelevalvepädevust, olulise

tähtsusega riigielu küsimuse arutelu kui ka muid parlamentaarse kontrolli vahendeid.

Arutelude tulemusel peab eelnõu algataja siiski põhjendatuks täiendava poliitilise

otsustuskoha lisamist eelhinnangu menetlusse. Muudatusega nähakse ette, et juhul kui pädev

asutus on menetluse tulemusel jõudnud järeldusele, et võimalik on teha positiivne

eelhinnangu otsus, esitatakse otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele, kes kujundab selle alusel

seisukoha ning esitab selle Riigikogule otsustamiseks.

Selline lahendus tugevdab Riigikogu rolli tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamise

olulises etapis ning annab rahvaesindusele selge võimaluse kujundada poliitiline seisukoht

enne, kui arendajal tekib võimalus liikuda edasi tuumakäitise ehitusloa taotlemise suunas.

Samas säilib eelnõu algataja põhimõtteline seisukoht, et Riigikogu otsus ei asenda ega tohi

ümber hinnata pädeva asutuse erialast, tehnilist, ohutuslikku ega keskkonnaalast hindamist.

Tuumaohutuse, kiirgusohutuse, tuumajulgeoleku, tehnilise sobivuse ja muude erialaste nõuete

täitmist hindab pädev asutus oma menetluses seaduses sätestatud alustel. Riigikogu roll on

anda Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukohale poliitilise tasandi heakskiit või jätta see

heaks kiitmata.

Muudatus võimaldab seega suurendada menetluse poliitilist legitiimsust ja läbipaistvust,

säilitades samal ajal pädeva asutuse sõltumatuse, ohutushinnangute erialase iseloomu ning

põhiseadusliku pädevuste jaotuse.

8. Jätta välja eelnõu § 22 lõike 3 punktist 3 sõnad „ja hinnang“.

Selgitus: Muudatusega jäetakse sätte sõnastusest välja sõnad „ja hinnang“, kuna see ei anna

taustakontrolli tulemusele enam midagi täiendavalt juurde, sest taustakontrolli tulemus ongi

juba sobivuse hinnang.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

9. Teha eelnõus järgmised muudatused:

9.1. Muuta eelnõu § 23 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Julgeoleku ohustamiseks loetakse eelkõige järgmisi asjaolusid:

1) tulevast käitajat või tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liiget, taotlejaga seotud

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omavat muud isikut või tegelikku kasusaajat

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses on karistatud Eestis

riigivastase kuriteo eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest,

olenemata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

2) tulevase käitaja või tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liikme, taotlejaga seotud

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku või tegeliku kasusaaja kohta on

alust arvata, et ta on toime pannud inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo;

3) tulevase käitaja või tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liikme, taotlejaga seotud

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku või tegeliku kasusaaja kohta on

andmeid või on alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või terroriühendusse või et

ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo

rahastamise või toetamisega või rahapesuga;

13

4) tulevase käitaja või tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liikme, taotlejaga seotud

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku või tegeliku kasusaaja puhul

on põhjust kahtlustada, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;

5) tulevane käitaja või tema aktsionär, nõukogu või juhatuse liige, taotlejaga seotud juriidilise

isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik või tegelik kasusaaja ei ole Euroopa Liidu,

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu

Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi kodanik;

6) tulevast käitajat või tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liiget, taotlejaga seotud

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omavat muud isikut või tegelikku kasusaajat ei

ole võimalik tuvastada.“.

9.1. Muuta eelnõu § 33 lõike 1 punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„3) taotleja, tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja või taotlejaga

seotud muu juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava isiku tegevus, taust või

seosed kujutavad pädeva julgeolekuasutuse hinnangul ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule,

põhiseaduslikule korrale või rahvusvahelisele julgeolekule;“.

9.2. Muuta eelnõu § 33 lõike 2 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) taotleja, tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja või taotlejaga

seotud muu juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava isiku varasem tegevus,

karistusandmed või muud usaldusväärsed andmed seoses majandus-, korruptsiooni-,

rahapesu-, relva-, lõhkematerjali- või maksualaste või terrorismiga seotud süütegudega seavad

kahtluse alla taotleja usaldusväärsuse või võime tagada tuumaohutus ja tuumajulgeolek;“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et ei mõelda mistahes muu juriidilise isiku juhtimise üle

valitsevat mõju omavat isikut, vaid konkreetselt taotlejaga seotud muu juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omavat isikut.

Samuti tehakse sättes keelelisi parandusi ning lisatakse puuduolevad komad sõna

„aktsionäri“ järele.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

10. Teha eelnõus järgmised muudatused:

10.1. Jätta välja eelnõu § 25 lõige 6.

Väljajäetav tekst:

„(6) Tuumakäitise ehitusloa taotleja võib taotleda pädevalt asutuselt riigilõivu tasumise

ajatamist. Kui riigilõivu ei tasuta ühe maksena enne taotluse menetlemist, on taotleja

kohustatud pädeva asutuse nõudmisel esitama riigilõivu tasumise tagatise.“.

10.2. Jätta välja eelnõu § 30 lõige 5, muutes vastavalt järgmise lõike numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„(5) Tuumaohutusloa taotleja võib taotleda pädevalt asutuselt riigilõivu tasumise ajatamist.

Kui riigilõivu ei tasuta ühe maksena enne taotluse menetlemist, on taotleja kohustatud pädeva

asutuse nõudmisel esitama riigilõivu tasumise tagatise.“.

10.3. Jätta välja eelnõu § 32 lõige 5, muutes vastavalt järgmiste lõigete numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„(5) Kui taotleja ei tasu riigilõivu 12 kuu möödumisel, tagastab pädev asutus taotluse

läbivaatamata.“.

14

10.4. Jätta välja eelnõu § 33 lõike 1 punktist 8 sõnad „või esitanud tasumise tagatist“.

Selgitus: Muudatusettepanekuga jäetakse eelnõust välja riigilõivu tasumise ajatamist ja

ajatatud osa tagamiseks tagatise nõudmist võimaldavad sätted. Muudatus on vajalik, kuna

riigilõivu tasumise kord on üldiselt reguleeritud riigilõivuseaduses ning kehtivas õiguses

puudub üldregulatsioon riigilõivu tasumise tagatise kohta. Sellise erisuse kehtestamine üksnes

käesolevas eriseaduses ei oleks piisav ega süsteemselt põhjendatud, kuna see jätaks

reguleerimata tagatise vormi, aktsepteeritavad tagatise andjad, tagatise realiseerimise alused

ja ajatamise menetluskorra. Muudatusega välditakse ebaselge ja riigilõivuseaduse

üldpõhimõtetest hälbiva erimehhanismi loomist.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

11. Muuta eelnõu § 30 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Tuumaohutusluba ning selles sätestatud õigused ja kohustused ei ole üleantavad ega lähe

üle õigusjärgluse korras.“.

Selgitus: Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et tuumaohutusluba ning selles sätestatud

õigused ja kohustused ei ole üleantavad ega lähe üle ka õigusjärgluse korras. Senise

sõnastuse kohaselt võis jääda ebamääraseks, mis saab tuumaohutusloast ning selles

sätestatud õigustest ja kohustustest õigusjärgluse olukorras.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Urve Tiidus palus täpsustada, kas muudatus tähendab, et ettevõte, kes alustab tuumajaama

ehitamist, peab ehituse lõpuni vastu pidama.

Elina Lehestik vastas, et kui ettevõte peab oma tegevuse lõpetama, siis tunnistatakse talle

antud luba kehtetuks ja antakse vajadusel uus luba. Nt kui riik võtab tegevuse üle, siis luba ei

ole vaja, aga kui üle võtab mõni teine juriidiline isik, siis on vaja anda uus luba.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

12. Täiendada eelnõu § 31 lõiget 2 punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) käesoleva seaduse 11. peatüki 3. jao tähenduses olulist osalust omavate isikute üldandmed

ning nende taustakontrolli tulemus.“.

Selgitus: Täiendus on vajalik, et seostada tuumaohutusloa menetluses isikuandmete

töötlemine taustakontrolliga analoogiliselt eelhinnangu menetlusele (eelnõu § 22 lg 2 p 3).

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

13. Muuta eelnõu paragrahvi 53 sõnastada see järgmiselt:

15

„ § 53. Lõplik dekomissioneerimiskava

(1) Lõplik dekomissioneerimiskava peab sisaldama valitud dekomissioneerimisstrateegiat,

tegevuste ajakava ja järjestust, jäätmekäitlus- ja rahastamisstrateegiat, kavandatava

lõppladustuspaiga asukohta või selle valiku staatust ja ajakava ning tuumakäitise asukoha

kavandatud lõppseisundi saavutamise ja tõendamise viisi.

(2) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuse lahendus, sealhulgas lõppladustuspaiga asukoht

või selle määramise realistlik ja põhjendatud ajakava, peab olema piisava kindlusega

määratletud hiljemalt enne tuumakäitise ehitusloa väljastamist.

(3) Lõplikus dekomissioneerimiskavas peab arvestama algses dekomissioneerimiskavas

tehtud muudatustega, tuumakäitise kasutamise ajal tehtud ehituslike ja tehnoloogiliste

muudatustega ning lõppladustuslahenduse arendamise käigus tehtud otsustega, sealhulgas

planeeringud, keskkonnamõju hindamised ja muud asjakohased menetlused.

(4) Pädeval asutusel on õigus nõuda lõpliku dekomissioneerimiskava muutmist või

täiendamist, kui see on vajalik tuumaohutuse tagamiseks, õigusaktides sätestatud nõuete

täitmiseks, lõppladustuslahenduse piisava selguse tagamiseks või kui kava tuleb ajakohastada

tuumakäitise seisundi, kavandatud tegevuste, rahastamise, keskkonnaseisundi või

lõppladustuse arengute tõttu.

(5) Lõpliku dekomissioneerimiskava andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“

Selgitus: Peame oluliseks, et lõppladustuse lahenduse osas oleks selgus hiljemalt enne

tuumakäitise ehitusloa väljastamist. Kehtiv sõnastus jätab aga mulje, et lõppladustusega

seotud küsimusi käsitletakse alles dekomissioneerimise etapis, mis on ajaliselt liiga hiline ega

pruugi tagada piisavat õiguskindlust ega keskkonnaohutust.Seetõttu teeme ettepaneku

täpsustada regulatsiooni selliselt, et lõppladustuse kavandamine, sealhulgas asukoha valik ja

sellega seotud menetlused, oleksid selgelt ette nähtud varasemas faasis ning seotud ehitusloa

andmise eeltingimustega.

Riikliku tuumaenergia töörühma on soovitanud sarnaselt: "Alltöörühma hinnangul on vajalik

järgmistes etappides koos tuumajaama asukohaga otsida ka kasutatud tuumkütuse

lõppladustuspaiga asukohta." Viide (lk 5):

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Tuumaelektrijaama%20ja

%20kasutatud%20tuumk%C3%BCtuse%20l%C3%B5ppladustuspaiga%20potentsiaalsete%2

0asukohtade%20ruumianal%C3%BC%C3%BCs.pdf

Eesti Keskerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 4: Jaak Aab, Lauri

Laats, Tõnis Mölder, Riina Sikkut; vastu 5: Mario Kadastik, Õnne Pillak, Marek Reinaas,

Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Rene Kokk).

Eelnõu algataja esindaja seisukoht: Toetab osaliselt (vt MEd nr 14).

Ettepaneku eesmärk tagada lõppladustuse käsitlemine dekomissioneerimiskavas on

põhjendatud. Samas ei ole võimalik ega põhjendatud sätestada, et käitaja lõplik

dekomissioneerimiskava peab sisaldama lõppladustuspaiga asukohta või et

lõppladustuspaiga asukoht peab olema määratud enne tuumakäitise ehitusloa väljastamist.

Lõppladustuspaiga asukohavalik ja rajamise korraldamine on riiklik strateegiline ülesanne,

mis eeldab eraldiseisvaid planeeringu-, keskkonnamõju hindamise ja geoloogiliste uuringute

menetlusi.

Käitaja saab dekomissioneerimiskavas arvestada riigi poolt määratud lõppladustusstrateegia,

vastuvõtukriteeriumide, ajakava ja kuluprognoosidega, kuid ei saa ise määrata

lõppladustuspaiga asukohta.

16

TEOS-e loogika järgi peab jäätmekäitluse ja lõppladustamise raamistik olema olemas kogu

tuumakäitise elukaare vältel ning ehitusloa etapiks peab olema piisav selgus vähemalt

vastutuse, strateegia, kulude ja rahastamise osas. Seletuskiri juba toetab seda lähenemist,

öeldes, et tuumajaama käitajal peab ehitusloa taotlemise etapiks olema selgus riigi plaanide,

vastutusjaotuse, valitud strateegia kulude ja tehniliste piirangute kohta.

14. Teha eelnõus järgmised muudatused:

14.1. Muuta eelnõu § 53 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Lõplik dekomissioneerimiskava peab sisaldama valitud dekomissioneerimisstrateegiat,

tegevuste ajakava ja järjestust, jäätmekäitlus- ja rahastamisstrateegiat ning tuumakäitise

asukoha kavandatud lõppseisundi saavutamise ja tõendamise viisi. Samuti peab lõplikus

dekomissioneerimiskavas arvestama riiklikus tuumajäätmete käitlemise tegevuskavas

ettenähtud lõppladustuslahendusega.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse lõpliku dekomissioneerimiskava sisu selliselt, et kava

peab arvestama riiklikus tuumajäätmete käitlemise tegevuskavas ettenähtud

lõppladustuslahendusega. Täpsustus on vajalik, et tagada dekomissioneerimise ning

tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse lõppladustamise käsitlemine ühtse ja omavahel

seotud protsessina. Lõplik dekomissioneerimiskava peab lähtuma riigi määratud

lõppladustuslahendusest, sealhulgas asjakohastest vastuvõtukriteeriumidest, tehnilistest

piirangutest, ajakavast ja kuluprognoosidest. Muudatus on kooskõlas eelnõu üldise

loogikaga, mille kohaselt peab tuumajäätmete käitlemise ja lõppladustamise raamistik olema

olemas kogu tuumakäitise elukaare vältel ning käitajal peab olema piisav selgus riigi

lõppladustusstrateegia, vastutusjaotuse, kulude ja rahastamise kohta. Täpsustus parandab

õigusselgust ning tagab, et dekomissioneerimiskava ei käsitle jäätmete käitlemist

eraldiseisvalt, vaid seotuna riiklikult kavandatud lõppladustuslahendusega.

14.2. Muuta eelnõu § 53 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Lõplikus dekomissioneerimiskavas peab arvestama algses

dekomissioneerimiskavas tehtud muudatustega, tuumakäitise kasutamise ajal tehtud ehituslike

ja tehnoloogiliste muudatustega ning lõppladustuslahenduse arendamise käigus tehtud

asjakohaste otsuste, kehtestatud planeeringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustega.”.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse lõpliku dekomissioneerimiskava sisu, sätestades, et

kavas tuleb muu hulgas arvestada lõppladustuslahenduse arendamise käigus tehtud

asjakohaste otsuste, kehtestatud planeeringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustega.

Täpsustus on vajalik, et tagada dekomissioneerimise kavandamise kooskõla riiklikult

kujundatava lõppladustuslahendusega. Dekomissioneerimise käigus tekkivate tuumajäätmete

ja kasutatud tuumkütuse käitlemine ei saa olla eraldiseisev käitaja-sisene lahendus, vaid peab

tuginema riigi poolt lõppladustuse arendamisel tehtud otsustele ning kehtestatud ruumilise

planeerimise ja keskkonnamõju hindamise tulemustele. See tagab, et lõplik

dekomissioneerimiskava on realistlik, elluviidav ning kooskõlas riikliku tuumajäätmete

käitlemise raamistikuga. Muudatus suurendab õigusselgust ning seob

dekomissioneerimiskava otsesemalt lõppladustuslahenduse arendamise tegeliku õigusliku ja

tehnilise seisuga. Samuti aitab see vältida olukorda, kus lõplik dekomissioneerimiskava

põhineb eeldustel, mis ei vasta hiljem tehtud lõppladustuse asukoha-, planeeringu- või

keskkonnaotsustele. Nii toetab muudatus tuumajäätmete vastutustundlikku, ohutut ja

pikaajaliselt läbimõeldud käitlemist kogu tuumakäitise elukaare vältel.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Marily Jaska sõnas, et Eesti Keskerakonna fraktsiooni ME kohaselt lõplikus

dekomissioneerimiskavas peaks määrama jäätmete lõppladestuspaiga asukoha. Samas koostab

lõpliku dekomissioneerimiskava arendaja, aga lõppladestuspaiga asukoha valiku teeb riik.

17

Seega arendajale ei saa panna kohustust ega õigust otsustada lõppladestuspaiga asukoha üle.

Seetõttu on KLIM-i ettepanek jätta sellekohane ettepanek arvestamata.

Lauri Laats lausus, et kui tuumajaam ehitatakse, peaks olema teadmine, kuhu tekkinud

jäätmeid hakatakse hiljem ladustama. Kui see on riigi kohustus, siis peab riik koha paika

panema. Seega riik peaks samal ajal, kui hakatakse taotlema tuumajaama ehitusluba, tegelema

paralleelselt lõppladestuskoha väljaselgitamisega.

Marek Reinaas märkis, et eelnõu kaasamiskoosolekutel käsitleti seda teemat. Toodi välja, et

koht, kuhu jäätmed ladustatakse, selgub mitmekümne aasta pärast, seega seda ei peaks kohe

paika panema.

Mario Kadastik sõnas, et selline lähenemine oleks maailmas ka unikaalne, kuna mitte

kusagil ei panda lõppladestuskohta varakult paika. Seda põhjusel, et ajahorisondi

miinimumaeg on 50 aastat, mistõttu ei soovita ennast mingisuguse lahendusega lukku panna.

Pigem puudutab see dekomissioneerimisstrateegiat.

Marily Jaska lausus, et eelnõuga sätestatakse, et 2032. aastaks peab olema valmis riiklik

tuumajäätmete käitlemise tegevuskava. Seega on KLIM arutatavas ME-s võtnud arvesse Eesti

Keskerakonna fraktsiooni esitatud osasid ettepanekuid ja tuuakse selgelt välja, et lõplikus

dekomissioneerimiskavas peab arvestama riikliku tuumajäätmete käitlemise tegevuskavas ette

nähtud lõppladestuslahendusega. Seega lõplikku asukohta selleks ajaks ei valita, aga selgus

peab olema dekomissioneerimisstrateegia valikuga.

Rene Kokk märkis, et ta on printsiibis nõus L. Laatsi ettepanekuga, aga tema hinnangul on

keeruline 50 aasta perspektiivi juures määrata lõppladestuskohta. Tehnoloogia võib aja

jooksul palju muutuda, mistõttu ei saa lõppladestuskoha paika panemist seada eelduseks

tuumajaama ehitamise lubamiseks.

Mario Kadastik sõnas, et temale teadaolevalt on sel teemal Fermi Energia AS-il sõlmitud

eelkokkulepe ühe kohaliku omavalitsusega. Arvestades pikka perioodi, ei ole mõistlik

lõpplahendust hetkel lukku lüüa.

Jaak Aab küsis, mis ajahetkeks peab valmima lõplik dekomissioneerimiskava.

Marily Jaska vastas, et dekomissioneerimiskava peab esitama ehitusloa taotluse juures. See

tähendab, et arendajal peab olema arusaam kasutatavast tehnoloogiast, tekkivatest jäätmetest

ja nende käitlemisest. Jäätmete lõppladestuspaik ei pea olema selles etapis lõplikult määratud.

M. Jaska lisas 2032. aastaks valmiva tegevuskava osas, et ei ole otstarbekas piirata võimalust,

et jäätmeid ladustatakse hoopis väljaspool Eestit. Euroopa Liidu tasandil toimuvad arutelud

jäätmete ladustamise vallas ja tuuakse välja, et väikemoodulreaktorite jäätmekogused on

väikesed.

Lauri Laats sõnas, et ühest küljest on mõistetav, et tehnoloogia areneb, ajahorisont on pikk ja

planeeritakse vastav kava. Samas tuleb arvestada, et nende otsuste tegelike tagajärgedega, mis

avalduvad 50–60 aasta perspektiivis, peab tegelema järgmine põlvkond. Seetõttu on keskne

küsimus, kas ja millises ulatuses soovitakse seda neile jätta. Lisaks põhinevad mitmed

argumendid eeldustel, nagu nt tehnoloogia edasine areng või riikidevaheline koostöö ühise

ladustuskoha leidmisel. Tuumajaam on strateegiliselt oluline objekt, millel on nii eelised kui

18

ka riskid. Riskide realiseerumisel võivad tagajärjed olla suured, mistõttu peab keskenduma ka

võimalike probleemide maandamisele. Seetõttu peaks tema hinnangul liikuma edasi vähemalt

alternatiivse lahendusettepanekuga.

Urve Tiidus märkis, et Soomes on viis tuumajaama ja Soomes plaanitakse rajada ligi 430 m

sügavune rajatis tuumajäätmete ladustamiseks.

Mario Kadastik sõnas, et Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ettepanekud on kõik, v.a

lõppladustuskohta puudutav, arutatava ME-ga nr 14 arvesse võetud. Üldine praktika on, et

lõplik lõppladestuskoht määratakse ajaks, mil seda reaalselt vaja on. Tuumajäätmeid tohib

jaama territooriumil hoida minimaalse perioodi. Seetõttu tekib küsimus, kas Eesti

Keskerakonna fraktsioon toetab arutatavat ME-d, kus on kõik esitatud ettepanekud arvesse

võetud peale lõppladestuskohta puudutava, mida ei ole võimalik hetkel arvestada.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 8: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Lauri Laats, Tõnis Mölder).

15. Muuta eelnõu paragrahvi 66 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„ § 66. Riiklik tuumajäätmete käitlemise tegevuskava

Radioaktiivsete jäätmete ja tuumajäätmete ohutu käitlemise ja lõppladustamise pikaajalised

sihid, põhimõtted, mahud ning tegevuste ajakava ja maksumuse prognoos määratakse

kindlaks kiirgusohutuse riikliku arengukava lisana kehtestatud radioaktiivsete jäätmete

käitlemise tegevuskavas või valdkonna arengukavas (edaspidi riiklik jäätmekäitluskava), mis

peab muu hulgas sisaldama lõppladustuslahenduse tehnoloogiavaliku, asukoha valiku,

rajamise ja kasutuselevõtu etappe, ajakava, kaasamistegevusi ning vastutavaid asutusi.

Selgitus: Lõppladustuse teema on hetkel liiga ebamääraselt reguleeritud ning lahus

tuumajaama rajamise protsessist. On oluline seaduse tasemel ära määratleda, millisel hetkel ja

kelle kohustuseks jääb lõppladustuse asukoha valik. Riiklik jäätmekäitluskava võetakse vastu

hiljemalt aastaks 2032 ning selles määratakse tuumajäätmete lõppladustamise sihid ja mahud,

mis annab omakorda võimaluse määrata ära ka lõppladustuse realistlikud tehnoloogiad ja

asukoht.

Eesti Keskerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

Eelnõu algataja esindaja seisukoht: Toetab.

16. Teha eelnõus järgmised muudatused:

16.1. Muuta eelnõu § 88 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Taustakontrolli tegemisel võib Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses

isikuandmete töötlemise kohta sätestatut .“.

Selgitus: Sätte eesmärk on luua õiguslik alus selleks, et eelnõukohases seaduses sätestatud

taustakontrolli tegemisel oleks vajaduse korral võimalik kohaldada julgeolekuasutuste

seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. Tegemist on erandliku lahendusega, mis

on põhjendatud tuumavaldkonna eripäraga.

Eelnõu § 88 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, arvestades käesolevas jaos sätestatud

19

erisusi“.

Viide julgeolekuasutuste seaduse kohaldamisele sõnastatakse üldisena. Selline lahendus on

vajalik, sest taustakontrolli käigus hinnatavad riskid ei pruugi olla seotud ainult kitsalt

tuumajulgeolekuga. Tuumakäitisega seotud isiku või juriidilise isiku sobivuse hindamisel võib

olla vaja hinnata ka laiemat riigi julgeoleku, põhiseadusliku korra, välismõju, luureohu,

sabotaažiriski, terrorismi, rahapesu, organiseeritud kuritegevuse või muu julgeolekuohu

aspekti. Neid asjaolusid ei ole võimalik TEOSes ammendavalt ette näha ega erisätetena

kirjeldada, kuna julgeolekuriskid sõltuvad konkreetsest isikust, tema ülesannetest,

juurdepääsu ulatusest, tuumakäitise elukaare etapist ning julgeolekukeskkonnast ning

sellisena väljuvad TEOS reguleerimisalast.

Samas ei tähenda üldine viide seda, et julgeolekuasutuste seadust kohaldataks automaatselt

või alati täies ulatuses. Seetõttu on norm sõnastatud kujul „võib kohaldada“. Selline sõnastus

väljendab, et Kaitsepolitseiametil on kaalutlusõigus hinnata, kas konkreetses taustakontrollis

on julgeolekuasutuste seaduse kohaldamine vajalik ja proportsionaalne. JASi kohaldamine

peab igal juhul olema seotud taustakontrolli eesmärgiga.

Selline sõnastus on oluline ka põhiõiguste kaitse seisukohalt. Julgeolekuasutuste seadus

võimaldab oma olemuselt intensiivseid isiku õiguste ja vabaduste riiveid. Seetõttu ei oleks

põhjendatud sätestada, et taustakontrollile „kohaldatakse“ JASi automaatselt. Sõnastus

„võib kohaldada“ välistab automaatse ja üldise kohaldamise ning seob JASi meetmete

kasutamise kohaldamise vajaduse proportsionaalsuse hindamisega.

TEOS-es ei ole otstarbekas sätestada JASi kohaldamise erisusi, kuna see võiks

põhjendamatult kitsendada Kaitsepolitseiameti võimalusi reageerida julgeolekuriskidele, mis

ei ole ette nähtavad või mis ei mahu kitsalt tuumajulgeoleku mõiste alla.

Seega loob säte paindliku, kuid piiratud aluse JASi kohaldamiseks. Paindlikkus on vajalik,

sest tuumavaldkonna riskid võivad olla mitmekihilised ja ajas muutuvad. Piiratus tuleneb aga

sellest, et JASi kohaldamine ei ole automaatne, vaid sõltub konkreetsest vajadusest ning peab

olema kooskõlas taustakontrolli eesmärgi, isiku ülesannete, juurdepääsu ulatuse ja hinnatava

riski raskusega. Selline lahendus võimaldab ühelt poolt tagada tuumaohutuse ja riigi

julgeoleku ning teiselt poolt vältida ebavajalikku või põhjendamatut põhiõiguste riivet.

16.2. Jätta välja eelnõu § 88 lõige 5, muutes vastavalt järgmiste lõigete numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„(5) Kaitsepolitseiamet määrab pädeva asutuse, tulevase käitaja või tuumaohutusloa omaja

esitatud andmete alusel, lähtudes isiku ülesannetest ja vastutusest tuumakäitises või käitise

tööga seotud tegevustes, kas ja mis ulatuses tehakse taustakontroll.“.

Selgitus: Lõige 5 ei anna võrreldes muude samas paragrahvis olevate õigusnormidega

Kaitsepolitseiametile volitusi juurde ja pole seetõttu vajalik.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

17. Teha eelnõus järgmised muudatused:

17.1. Muuta eelnõu § 93 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Kaitsepolitseiamet edastab taustakontrolli tulemuse pädevale asutusele ja tulevasele

käitajale või tuumaohutusloa omajale.“.

Selgitus: Muudatusega korrigeeritakse sätte sõnastust. Senise sätte sõnastuse kohaselt

edastaks Kaitsepolitseiamet taustakontrolli tulemuse ühele kolmest nimetatust, kuid

korrektsem on, et see edastatakse pädevale asutusele ja tulevasele käitajale või

tuumaohutusloa omajale.

20

17.2. Muuta eelnõu § 93 lõike 3 punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„3) teha tulevasele käitajale või tuumaohutusloa omajale ettekirjutuse piirata isiku

juurdepääsu tuumakäitise territooriumile või tuumamaterjalile, tuumkütusetsükli tegevustele,

turvasüsteemidele või nendega seotud teabele, või muuta tema tööülesandeid, kui see on

vajalik tuumaohutuse või -julgeoleku tagamiseks.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse pädeva asutuse õigust teha tulevasele käitajale või

tuumaohutusloa omajale ettekirjutus isiku juurdepääsu piiramiseks või tema tööülesannete

muutmiseks juhul, kui see on vajalik tuumaohutuse või tuumajulgeoleku tagamiseks.

Lisatud sõnastusega määratletakse selgemalt, millistele objektidele, tegevustele, süsteemidele

ja andmetele võib juurdepääsupiirang vajaduse korral kohalduda. Täpsustus hõlmab

juurdepääsu tuumakäitise territooriumile või tuumamaterjalile, tuumkütusetsükli tegevustele,

turvasüsteemidele või nendega seotud teabele. See on vajalik, sest tuumaohutuse ja

-julgeoleku riskid ei pruugi tekkida üksnes otsesest ligipääsust tuumamaterjalile, vaid ka

ligipääsust käitise territooriumile, tehnilistele ja turvasüsteemidele, tuumkütusetsükli

tegevustega seotud tööprotsessidele või tundlikule teabele.

Täpsustus aitab vältida liiga kitsast tõlgendust, mille kohaselt saaks pädev asutus nõuda

juurdepääsu piiramist üksnes tuumamaterjalile või kitsalt määratletud füüsilisele objektile.

Praktikas võib risk seisneda ka selles, et isikul on ligipääs turvasüsteemide toimimisele,

füüsilise kaitse lahendustele, tuumkütusetsükli tegevuste korraldusele või teabele, mille

väärkasutamine võib kahjustada tuumakäitise ohutust või julgeolekut.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

18. Muuta eelnõu § 95 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 95. Taustakontrollis töödeldavad isikuandmed, sealhulgas eriliigilised isikuandmed ja

andmed juriidilise isiku kohta

(1) Taustakontrolli tegemiseks töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid

ja andmeid juriidilise isiku kohta, üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik isiku

usaldusväärsuse ja sobivuse ning juriidilise isiku sobivuse hindamiseks tuumaohutuse ja

-julgeoleku tagamise eesmärgil.

(2) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi

isikuandmeid ja järgmist teavet, võttes arvesse käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi:

1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg;

2) isiku varasemad nimed;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) isiku hariduse andmed alates algastmest;

5) andmed perekondlike sidemete kohta järgmiste isikutega: vanemad või tegelikult

kasvatanud isik, õde, vend, laps või tegelikult kasvatatud isik, abikaasa, endine abikaasa,

registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane, elukaaslane ning esimese astme

alanejad ja ülenejad sugulased;

6) andmed isiku sõltuvushäirete kohta;

7) andmed avalikest allikatest ja sotsiaalmeediakontode andmed;

8) välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse andmed;

9) olulise osaluse omandamine või omamine käesoleva peatüki 3. jao tähenduses;

10) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni

või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja riigi julgeoleku vastu;

11) isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiirmenetluse ja isiku

vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmed;

12) andmed kehtivate karistuste ja käimasolevate kriminaalmenetluste kohta ning

21

karistusregistri arhiivi andmed;

13) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ja teisele

isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab;

14) viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed;

15) eelmise taustakontrolli andmed.

(3) Juriidilise isiku sobivuse hindamisel võib töödelda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides

9-12 nimetatud andmeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute puhul võib töödelda punktides 1

ja 9 nimetatud andmeid ning andmeid kehtivate kriminaalkaristuste kohta.

(5) Isiku usaldusväärsuse ja sobivuse hindamiseks võib töödelda andmeid isiku osaluse ja

juhtimisrolli kohta äriühingutes ning muid majanduslikke seoseid ulatuses, mis on vajalik

huvide konflikti, välismõju või muu tuumaohutust või -julgeolekut ohustava asjaolu

hindamiseks.

(6) Isiku usaldusväärsuse ja sobivuse hindamiseks töödeldakse andmeid kehtivate karistuste

kohta, karistusregistri arhiivi andmeid ning andmeid käimasolevate kriminaalmenetluste kohta

üksnes ulatuses, mis on vajalik selliste õigusrikkumiste tuvastamiseks, mis võivad viidata

_____ julgeolekuohule, korruptsiooniriskile, vägivalla- või sabotaažiriskile või muule

tuumaohutust või -julgeolekut ohustavale käitumisele.

(7) Väärteoandmeid töödeldakse üksnes juhul, kui väärteo laad on otseselt seotud julgeoleku,

relva, lõhkematerjali, kiirgusallika, korruptsiooni või muu tuumaohutuse seisukohalt olulise

riskiga.

(8) Kui isik ei ole Eesti Vabariigi kodanik või kui ta on elanud välisriigis vähemalt kuus kuud

viimase viie aasta jooksul, võib temalt nõuda sellistes andmekogudes olevate andmete ja

dokumentide esitamist, millele Eesti riigil puudub vahetu juurdepääs.

(9) Taustakontrolli tegemiseks on Kaitsepolitseiametil õigus saada isikuandmeid ja muud

teavet julgeolekuasutuste seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud isikutelt ja asutustelt ning avalikest

allikatest, samuti tehes päringu andmekogusse.“.

Selgitus: Paragrahvi 95 lõikes 1 sätestatakse andmete töötlemise üldpõhimõte.

Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda nii füüsilise kui ka juriidilise isiku andmeid üksnes

ulatuses, mis on vältimatult vajalik sobivuse hindamiseks. Võrreldes varasema sõnastusega

on lõikesse lisatud ka juriidiline isik, sest teatud juhtudel tuleb taustakontroll teha lisaks

füüsilisele isikule ka juriidilisele isikule. Selline vajadus tuleneb eelnõu § 88 lõike 2 punktides

1–3 ja punktis 5 sätestatud juhtudest, kus tuumakäitise tegevusega seotud juriidilise isiku

usaldusväärsus võib olla otseselt seotud tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku tagamisega.

Regulatsiooni eeskujuks on vangistusseaduse § 1055 lõige 7, kuid arvestatud on tuumaenergia

valdkonna eripärasid ja kõrgendatud julgeolekuvajadust.

Lõikes 2 sätestatakse nende isikuandmete loetelu, mida võib taustakontrolli tegemisel

töödelda oluliselt täpsemalt võrreldes eelnõuga. Loetelu põhineb vangistusseaduse §-s 1055

sätestatud regulatsioonil, kuid seda on kohandatud tuumaenergia valdkonna vajadustele.

Andmete töötlemise eesmärk on võimaldada hinnata isiku usaldusväärsust, võimalikke

julgeolekuriske ning seotust asjaoludega, mis võivad mõjutada tuumaohutuse või

tuumajulgeoleku tagamist.

Töödelda võib isiku üld- ja kontaktandmeid ning varasemaid nimesid, et tagada isiku

korrektne tuvastamine ja kontroll erinevates andmekogudes. Hariduse ja varasema töökäigu

andmete töötlemine võimaldab hinnata isiku tausta ning kontrollida tema esitatud andmete

õigsust. Perekondlike sidemete andmete töötlemine on vajalik võimalike mõjutus- või

sõltuvussuhete hindamiseks, arvestades tuumaenergia valdkonna kõrgendatud

julgeolekuvajadust.

Andmeid sõltuvushäirete kohta võib töödelda üksnes ulatuses, mis on vajalik isiku

usaldusväärsuse ja tööülesannete täitmise võime hindamiseks. Samuti võib töödelda

sotsiaalmeedia kontode andmeid, kui see on vajalik võimalike julgeolekuriskide või

äärmuslike seisukohtade hindamiseks. Välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse

andmete töötlemine võimaldab kontrollida isiku õigust Eestis viibida ja töötada.

22

Olulise osaluse omandamise või omamise andmete töötlemine on vajalik tuumakäitise

tegevusega seotud mõju- ja kontrollisuhete hindamiseks. Samuti võib töödelda andmeid isiku

seotuse kohta organisatsioonidega, mille tegevus on suunatud avaliku korra või riigi

julgeoleku vastu, kuna selline seotus võib mõjutada isiku sobivust tuumakäitisega seotud

tegevustes osalemiseks.

Majandusliku usaldusväärsuse hindamiseks võib töödelda andmeid pankrotimenetluste,

võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiirmenetluste ja rahaliste nõuete kohta. Selliste

andmete töötlemine võib olla vajalik võimalike mõjutatavuse riskide hindamiseks. Samuti võib

töödelda andmeid kehtivate karistuste, käimasolevate kriminaalmenetluste ja karistusregistri

arhiivi andmete kohta, kuna need võivad olla olulised isiku usaldusväärsuse hindamisel. Seda

sätet kitsendab lõige 5, mis sätestab, et andmeid töödeldakse üksnes ulatuses, mis on vajalik

selliste õigusrikkumiste tuvastamiseks, mis võivad viidata julgeolekuohule,

korruptsiooniriskile, vägivalla- või sabotaažiriskile või muule tuumaohutust või

tuumajulgeolekut ohustavale käitumisele.

Korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud varaandmete töötlemine võimaldab

hinnata isiku varalist seisu ning võimalikke põhjendamatuid varalisi huve või mõjutatavuse

riske. Viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmete ning eelmise

taustakontrolli andmete töötlemine võimaldab hinnata isiku usaldusväärsust ajas ning

kontrollida varem tuvastatud asjaolusid.

TEOS ei määra seaduse tasandil taustakontrolli täpset ulatust ega erinevaid

kontrollitasemeid. Taustakontrolli tegelik ulatus määratakse vastavalt Kaitsepolitseiameti

hinnangule, arvestades isiku kavandatavat ülesannet või seost tuumakäitisega. Selleks annab

Kaitsepolitseiametile sisendi pädev asutus vastavalt ametite koostööd reguleerivale korrale,

mis sätestatakse rakendusaktis (eelnõu § 17 lg 5 alusel). Seetõttu ei ole töödeldavate andmete

loetelu diferentseeritud erinevate juurdepääsutasemete või ülesannete järgi, nagu see on

vangistusseaduses, kus kontrolli ulatus sõltub isiku seotusest kinnipidamisasutuse ja

kinnipeetavatega.

Lõikes 3 sätestatakse juriidilise isiku sobivuse hindamisel töödeldavate andmete ulatus.

Juriidilise isiku puhul võib töödelda lõike 2 punktides 9–12 nimetatud andmeid, st andmeid

olulise osaluse, riigi julgeoleku vastu suunatud organisatsioonidega seotuse, maksejõuetuse

ja võlgnevustega seotud menetluste ning karistusandmete kohta. Sellised andmed

võimaldavad hinnata juriidilise isiku usaldusväärsust ja võimalikke julgeolekuriske

tuumaenergia valdkonnas tegutsemisel.

Lõikes 4 sätestatakse kontrollitava isikuga seotud isikute andmete töötlemise ulatus, milleks

on üldandmed, majanduslikud asjaolud ja kehtivad kriminaalkaristused. Sellega piiratakse

seotud isikute andmete töötlemise ulatus vajalikul määral, et hinnata isiku sobivuse ja

usaldusväärsusega seotud riske, mis tulenevad seostest lähedaste isikutega.

Lõiked 5, 7 ja 8 on menetluses oleva eelnõu varasemad lõiked numbritega 3, 5 ja 6 ning

nende sõnastus ei ole muutunud, muutunud on vaid numeratsioon.

Lõikes 6 on sõnastust muudetud nii, et sõna „karistusregister“ asemel kasutatakse üldisemat

teksti „andmed karistuste kohta“, sest välisriigi kodanike andmed ei ole Eesti

karistusregistris. Samuti on välja jäetud tekst „mis viitab usaldusväärsuse puudumisele“,

kuna see on liiga üldine ning kaetud „tuumaohutust ja -julgeolekut ohustava käitumisega“

lõike lõpus.

Lõikes 9 sätestatakse Kaitsepolitseiameti õigus saada taustakontrolli tegemiseks isikuandmeid

ja muud teavet julgeolekuasutuste seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud isikutelt ja asutustelt,

samuti andmekogudest ning avalikest allikatest. Sätte eesmärk on tagada

Kaitsepolitseiametile võimalus koguda taustakontrolli tegemiseks vajalikku teavet erinevatest

allikatest, et hinnata isiku või juriidilise isiku võimalikku mõju tuumaohutusele ja

-julgeolekule.

Regulatsiooni eeskujuks on vangistusseaduses sätestatud taustakontrolli tegemise kord.

Tuumakäitisega seotud tegevused on julgeolekutundlikud ning taustakontrolli tegemisel võib

olla vajalik koguda ja kontrollida teavet väga erinevatest allikatest, sealhulgas riigi ja

kohaliku omavalitsuse asutustelt, avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt, avalikke ülesandeid

täitvatelt isikutelt ning vajaduse korral ka füüsilistelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt.

23

Viide julgeolekuasutuste seaduse § 31 lõikele 1 tagab, et andmete küsimise õigus on seotud

juba kehtivas õiguses olemasoleva julgeolekuasutuste pädevusnormiga ning ei loo uut

iseseisvat või piiritlemata andmete kogumise alust. Samuti võimaldab see vältida olukorda,

kus TEOS-es tuleks eraldi ja ammendavalt korrata kõiki võimalikke andmeallikaid.

Andmekogudest päringute tegemise ja avalikest allikatest teabe kogumise võimalus on vajalik,

et kontrollida isiku esitatud andmete õigsust ning hinnata võimalikke julgeoleku- või

usaldusväärsuse riske terviklikult. Avalikeks allikateks võivad muu hulgas olla avalikud

registrid, kohtulahendid, ametlikud teadaanded või avalikult kättesaadav teave internetis ja

sotsiaalmeedias. Sarnased alused on ka kehtivas vangistusseaduses (§ 1053 p 3 ja 4).

Kaitsepolitseiamet töötleb andmeid kooskõlas julgeolekuasutuste seaduse ning isikuandmete

kaitset reguleerivate nõuetega.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Marek Reinaas palus täpsustada, kas töödeldavate isikuandmete loetelu on lõplik.

Elina Lehestik selgitas, et see on lõplik loetelu. Varem oli punktis toodud sõnastus üldisem.

Andmekaitse Inspektsioon tegi ettepaneku täpsustada punkti, kuna tegemist on põhiõiguste

tugeva riivega.

Mario Kadastik märkis, et muudatus vähendab riivet, kuna määratakse konkreetne loetelu.

Varasema sõnastuse kohaselt võiks kontrollida põhimõtteliselt kõike.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

19. Muuta eelnõu § 103 ja sõnastada see järgmiselt:

㤠103. Tuumakahjustuse vastutusega seotud isikud ja rajatised

(1) Käitaja on tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsiooni artikli I lõike 1

punktis c nimetatud isik.

(2) Tuumakäitis käesoleva peatüki tähenduses on tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini

konventsiooni artikli I lõike 1 punktis j nimetatud seade.“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse viiteid, õige on viidata tuumakahjustuste eest

tsiviilvastutuse Viini konventsiooni artikli I lõike 1 vastavatele punktidele.

Majanduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

20. Muuta eelnõu § 108 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Pädev asutus võib oma otsusega tunnistadatuumamaterjali vedaja või tuumajäätmete

käitleja vastutavaks isikuks käitaja asemel, kui:

1)tuumamaterjali vedaja või tuumajäätmete käitleja on seda taotlenud;

2) taotlejal on käesoleva seaduse §-s 111 sätestatud nõuetele vastav kehtiv tagatis;

3) käitaja, kes vastutab vastutava käitleja käideldavate tuumajäätmete või -materjali või

vastutava vedaja veetava tuumamaterjaliga seotud tuumakahjustuse eest, on sellega nõus.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse sätte sõnastust. Lõike 1 sissejuhatavat lauset

täpsustatakse, et oleks üheselt selge, et vastutavaks isikuks võib käitaja asemel tunnistada

tuumamaterjali vedaja või tuumajäätmete käitleja. Lõike 1 punktis 1 täiendatakse sõnastust,

24

lisades viite tuumamaterjali vedajale. Lõike 1 punktis 3 täpsustatakse terminikasutust,

asendades üldise viite materjalile viitega tuumamaterjalile.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Mari Tänav sõnas, et vahetult enne komisjoni istungi algust arutati muudatust KLIM-iga ja

leiti, et ME-s toodud paragrahvi lõiget 2 tuleks ka korrigeerida. Seetõttu võiks komisjon ME-d

hääletada täpsustatud sõnastuses esmaspäevasel istungil.

Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).

21. Muuta eelnõu § 121 pealkiri ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 121. Andmete kogumise ja säilitamise nõuete rikkumine“.

Selgitus: Muudatusega korrigeeritakse paragrahvi pealkirja, et viia see kokku sätte sisuga.

Varasem pealkiri viitas andmete säilitamise ja esitamise nõuete rikkumisele, kuid sätte tekst

näeb vastutuse ette andmete kogumise ja säilitamise nõuete rikkumise eest. Seetõttu

asendatakse pealkirjas sõna „esitamise“ sõnaga „kogumise“.

Muudatus on normitehniline ega muuda väärteokoosseisu sisu. Andmete kogumise ja

säilitamise nõuded puudutavad seda, et seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis

nõutavad andmed oleksid olemas, usaldusväärsed, jälgitavad ja hiljem kontrollitavad. See on

oluline näiteks tuumamaterjali arvestuse, kiirgus- ja tuumaohutuse, järelevalve ning

ohutusega seotud dokumentide puhul.

Andmete esitamine ei ole antud väärteokoosseisus asjakohane, kuna tegemist on olemuselt

eraldiseisva kohustusega, mis puudutab andmete edastamist pädevale asutusele kindlal ajal,

vormis või menetluses. Iga andmete esitamisega seotud viivitus või menetluslik puudus ei

peaks automaatselt olema hõlmatud sama väärteokoosseisuga ning on üldjuhul lahendatav

haldusmenetluse või järelevalve abinõudega.

Seega täpsustab pealkirja muutmine, et säte puudutab just andmete kogumise ja säilitamise

nõuete rikkumist, vältides ekslikku tõlgendust, nagu oleks sama väärteokoosseisu alusel

karistatav ka iga andmete esitamisega seotud rikkumine.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

22. Täiendada eelnõu 15. peatüki 2. jagu uue §-ga 128 järgmises sõnastuses, muutes

vastavalt järgmiste paragrahvide numeratsiooni:

㤠128. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduse § 22 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.“.

Selgitus: Muudatusega tunnistatakse kehtetuks elektrituruseaduse § 22 lõige 3, mille kohaselt

võib tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil elektrienergiat toota Riigikogu otsuse

alusel. Tegemist on regulatiivse lähenemise muutmisega, mitte Riigikogu rolli vähendamisega

tuumaenergia valdkonnas. Kehtivates õigusaktides, sealhulgas kiirgusseaduses ja

elektrituruseaduses, oli Riigikogu otsus ette nähtud üldise poliitilise eelotsustusena olukorras,

kus Eestis puudus terviklik tuumaenergia ja -ohutuse õigusraamistik ja detailne loamenetluse

süsteem. Seetõttu toimis Riigikogu otsus nn poliitilise väravana enne tuumakäitise rajamise

või käitamisega seotud tegevuste alustamist.

Tuumaenergia ja -ohutuse seadus (TEOS) loob nüüd tervikliku, mitmeetapilise ja

ohutuspõhise regulatiivse süsteemi, milles kõik olulised otsustusetapid, pädevused ja

25

kontrollimehhanismid on detailselt sätestatud. Otsustusprotsess toimub etapiviisiliselt ning

iga järgmine etapp eeldab eelneva etapi positiivset tulemust ja pädeva asutuse hinnangut.

Kehtivas õiguses on Riigikogul piisavad ja tõhusad vahendid, et osaleda tuumaenergia

kasutuselevõtu protsessis, teostada selle üle poliitilist kontrolli ning vajadusel sekkuda.

Riigikogu roll tuumaenergia kasutuselevõtul ei piirdu üksnes seaduste vastuvõtmisega.

Riigikogu kontrollifunktsioon ja võimalused täidesaatva võimu tegevust suunata ning hinnata

tulenevad eelkõige Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. TEOSi rakendussätetes

tunnistatakse kehtetuks ka kiirgusseaduse § 79, mille kohaselt sai kiirgustegevusluba uue

tuumakäitise käitamiseks taotleda alles pärast Riigikogu vastava otsuse vastuvõtmist.

Eelkirjeldatud põhimõtte ühtlaseks rakendamiseks tunnistatakse kehtetuks ka

elektrituruseaduse § 22 lõige 3.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Tõnis Mölder küsis, kas algselt valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelnõus ei olnud

muudatust, millega eemaldatakse elektrituruseadusest viide tuumajaama rajamise

võimaldamisele Riigikogu heakskiidu alusel.

Marily Jaska vastas, et hetkel sätestatakse nii elektrituruseaduses kui ka kiirgusseaduses, et

uut tuumakäitist ei saa kasutusele võtta ilma Riigikogu otsuseta. See sätestati seadustes

seetõttu, et varem puudus tuumajaama rajamist puudutav raamistik. Riigikogule esitatud

eelnõust 856 SE oli ekslikult välja jäänud viite eemaldamine elektrituruseadusest.

Jaak Aab sõnas, et 856 SE koostajate algne soov oli võtta Riigikogu otsustusroll välja,

mistõttu esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon otsustusrolli puudutava ME.

Viidete eemaldamine elektrituruseadusest ja kiirgusseadusest on mõistlik, kuna sel juhul on

tuumajaama puudutav määratletud tuumaenergia ja -ohutuse seaduses.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,

Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Rene Kokk, Lauri

Laats; erapooletuid 0; ei hääletanud 3: Jaak Aab, Tõnis Mölder, Riina Sikkut)

23. Muuta eelnõu § 128 (uues numeratsioonis § 129) ja sõnastada see järgmiselt:

㤠129. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 6 nimetatud taustakontrolli tegemisel;“;

2) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „kogumise eesmärgil“

tekstiosaga „ning tuumaenergia ja -ohutuse seaduses sätestatud taustakontrolli tegemiseks“.“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse viiteid. KarS §-le 20 viitamisel oli välja jäänud viide

lõikele 1. Samuti tehakse sõnastuslikke parandusi, sh asendatakse ekslik sõna

„tasutakontroll“ sõnaga „taustakontroll“.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

24. Asendada eelnõu § 132 (uues numeratsioonis § 133) punktis 2 sätestatud

26

riigilõivuseaduse §-s 2176 arv “240 500“ arvuga “250 000“.

Selgitus: Muudatusega viiakse eelnõu § 132 punktis 2 sätestatud riigilõivu määr kooskõlla

seletuskirjas esitatud arvestusega. Seletuskirjas on tuumakäitise ehitamise ja käitamise

kavandamise eelhinnangu taotluse läbivaatamise töömahuks hinnatud ligikaudu 3850

töötundi, millele vastav riigilõiv on 250 000 eurot. Eelnõu tekstis nimetatud 240 500 eurot on

ekslik summa. Muudatusega asendatakse see õige summaga 250 000 eurot. Sisulist muudatust

riigilõivu arvestuspõhimõtetes ega menetluse mahus ei tehta.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

Marek Reinaas sõnas, et käesoleval istungil hääletamata jäänud ettepanekuid käsitletakse

komisjoni esmaspäeval istungil.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina

Sikkut, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Lauri Laats,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (743 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas, et eelnõu 743 SE esimene lugemine toimus 17. detsembril 2025. a.

ME-de esitamise tähtajaks, 6. jaanuariks 2026. a kella 16.00-ks esitas ühe ME Isamaa

fraktsioon. Istungile oli kutsutud ka Isamaa fraktsiooni esindaja, kes ei saanud istungil

osaleda. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest Riigikogus paljusid huvirühmi. Eelnõu kohta

esitasid arvamused mitmed huvirühmad. Lisaks esitas oma seisukohad eelnõule esitatud

ettepanekutele ja arvamustele eelnõu algataja esindajana KLIM, kes esitas ka oma täiendavad

ettepanekud eelnõule. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil

menetlemist oma kahel nõupidamisel.

Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.

1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 4, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni,

järgmises sõnastuses:

„4) paragrahvi 4 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksiku osa vahetamist samaväärse

vastu.“;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega, millega viiakse vastavusse

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja selle lisa 1 sõnastus. Vastavalt Eesti Linnade ja Valdade

Liidu esitatud ettepanekule selgitab Kliimaministeerium täiendavalt ehitise üksiku osa

asendamise samaväärsega mõiste sisu. Edaspidi on nii EhS-is kui ka selle lisades sõnapaar

„üksikud osad“ ainsuses, sest seaduse tähenduses kasutatakse mitmust vaid juhul, kui see on

27

normi mõttes oluline1. See ei tähenda, et edaspidi ei saa korraga vahetada mitmeid üksikuid

osi samaväärsete vastu korraga, näiteks kõik hoone aknad. Mõistet samaväärne ei ole

seaduse tasandil välja toodud, kuna selle sisu ei erine tavapäraselt arusaadavast

keelekasutusest (samasugune). Osa tähendab ehitise osa, näiteks avatäidet, tehnosüsteemi

osa, aga ka nt katusekatet, ust, akent vms. Peamine kriteerium, mille alusel hinnata, kas tegu

on ehitise üksiku osa asendamisega samaväärsega või mõne EhS § 4 lg 3 nimetatud

ümberehitamise liigiga, on ehitise omaduste muutumine. Ümberehitamise piiritlemisel osa

asendamisest tuleb hinnata, kas tegevuse tulemusena tehakse mingit (eelkõige EhS § 4 lg 3 ja

4) tegevust. Näiteks peab silmas pidama, et isegi juhul, kui iga tegevus eraldi võttes

kvalifitseeruks osa asendamiseks samaväärsega, siis hoone kõigi osade korraga eemaldamisel

eemaldatakse (likvideeritakse) ehitis tervikuna, seega tekib EhS § 4 lõikes 4 nimetatud

olukord ja tegevus kvalifitseerub lammutamiseks ning taastamiseks. Seega tuleb iga töö

eripärast lähtuvalt hinnata, kas tegemist on üksiku osa asendamisega samaväärsega või mõne

muu ehitusseadustikus reguleeritud tegevusega.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Liisi Pajuste sõnas, et mitmed ettepanekud on normitehnilised. Ettepanekute esitamise on

tinginud nt see, et Eesti Linnade ja Valdade Liit palus osade selgituste täpsustamist.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Muuta eelnõu § 1 punkt 5 (uues numeratsioonis punkt 6 ) ja sõnastada see järgmiselt:

„6) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis olemuslikult sarnasena.“;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega. Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt

esitatud ettepanekule selgitab Kliimaministeerium täiendavalt, et sättega ei ole mõeldud

kõiksuguste erinevatel ajalooperioodidel hävinud ehitiste taastamise lubamist. Ehitise

hävimine ja selle taastamine ümberehitamisena peab toimuma selgelt tajutavalt ja kõigile

arusaadavalt ühes ajahorisondis. Teisisõnu, hävinud ehitise asemele samasuguse ehitise

ehitamist saab pidada ümberehitamiseks üksnes siis, kui hoone hävimise ja uue ehitise

ehitamise vahel on ilmne seos. Konkreetset ajalist piirangut vastav norm ei sisalda ja sellist

piirangut ei ole võimalik ka seada, sest lammutamise ja uue ehitise ehitamise vahel võib olla

erinevatel põhjustel ka ajaline viivitus (näiteks vastava ehitaja leidmise keerukus, hanke

läbiviimise protsess, eelarvelised vajadused, kohtuvaidlused seoses kindlustusjuhtumiga vms).

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Muuta eelnõu § 1 punkt 6 (uues numeratsioonis punkt 7) ja sõnastada see järgmiselt:

„7) paragrahvi 4 lõike 4 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle maht ja kasutusotstarve ei muutu ning

arhitektuurilised lahendused ei muutu või muutuvad väga vähesel määral ajakohaste

ehitusmaterjalide või tehnosüsteemide kasutuselevõtu või eluruumile esitatavate nõuete

täitmise tõttu.“;“.

Selgitus: Lähtudes Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt esitatud ettepanekulekitsendatakse

sätte kohaldamisala. Näiteks võib probleemne olla olukord, kus soovitakse mahutada hoone

katusealusesse ruumi soojustagastusega ventilatsioonisüsteem vmt. Kitsastes oludes

1 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri § 15 lg 4.

28

tänapäevaste ja energiatõhusate tehniliste lahenduste integreerimisel vanematesse hoonetesse

või eluruumi võib nõuetele 2 vastavuse tagamine nõuda kulukaid erilahendusi või olla

võimatu. Seega on mõistlik lubada väikest arhitektuurilise lahenduse muudatust, et oleks

võimalik tagada vanemate ehitiste vastavus tänapäevastele nõuetele. Seetõttu nähakse

eelnõuga ette pädevatele asutustele väikene kaalutlusruum olemuslikult sarnase ehitise mõiste

sisustamisel ehitise arhitektuursete tingimuste osas. Siiski ei näe lõige 4 ette võimalust minna

mööda muudest nõuetest, näiteks planeeringute nõuetest. Eeltoodu aitab piirata pädeva

asutuse kaalutlusruumi sätte kohaldamisel vähendades sellega halduskoormust.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 7 (uues numeratsioonis punktiga 8), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Tehnovõrgu ja -rajatise ümberehitamiseks loetakse muuhulgas olukorda, kus tehnovõrk

või -rajatis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse olemuslikult sarnane tehnovõrk või

-rajatis. Tehnovõrku ja -rajatist loetakse olemuslikult sarnaseks, kui selle asukoht ei muutu ja

kaitsevöönd ei laiene, kõrgus või maht muutuvad kuni 33 protsenti ning selle kasutusotstarve

ja mõju jäävad sarnaseks varasemaga.“;“.

Selgitus: Ettepanekugatäiendatakse ehitusseadustiku§ 4 lõikega 41, millega täpsustatakse

tehnovõrgu ja -rajatise ümberehitamise mõistet ja sätestatakse, et ümberehitamiseks loetakse

muuhulgas olukorda, kus tehnovõrk või -rajatis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse

olemuslikult sarnane tehnovõrk või -rajatis. Tehnovõrku ja -rajatist loetakse olemuslikult

sarnaseks, kui selle asukoht ei muutu ja kaitsevöönd ei laiene, kõrgus või maht muutuvad kuni

33% ning selle kasutusotstarve ja mõju jäävad sarnaseks varasemaga.

Tehnovõrgud ja -rajatised on kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik, elektroonilise

side ja elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- ja elektripaigaldis ning surveseadmestik ja nende

teenindamiseks vajalik ehitis (AÕS § 158 lg 1). EhS-i § 4 lg 3 sätestab ehitise ümberehitamise

(rekonstrueerimise), mis on ehitise omaduste oluline muutmine, ja näeb ette näidisloetelu.

Erinormina sätestab EhS § 4 lg 4, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise

asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena

ehk taastamisena (EhS § 4 lg 4 teine lause). Ehitis loetakse olemuslikult sarnaseks, kui selle

kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu (sama sätte lause 4). See sõnastus

lähtub eelkõige hoonetest ning põhjendatud eeldusest, et ümberehitamiseks tuleb läbida

lihtsam avalik-õiguslik menetlus kui uue ehitise püstitamiseks. Lisaks näeb EhS ette lihtsama

menetluse, kui ehitist laiendatakse, st sellele tehakse külge-, peale või allaehitis kuni 33%

(EhS § 4 lg 2, § 26 lg 2 p 2 ja lisa 1).

Tehnovõrgud ja -rajatised ehitatakse tüüpiliselt pikaks ajaks, aga nii materjalide vananemise

kui ka uuema tehnoloogia kasutuselevõtu, samuti suuremast tarbimisnõudlusest tingitud

mahtude kasvu tõttu, vajavad need siiski perioodiliselt uuendamist. Käesoleval ajal

vahetatakse näiteks kõrgepingeliine ja -maste, st nõukogude ajal ehitatud mastid asendatakse

uute ja tänapäeva nõuetele vastavatega. Seejuures jääb liinivõrk samaks ning mastid

püstitatakse reeglina samasse asukohta. Ka võidakse uuendada gaasitrasse või

kanalisatsioonitorustikke nii, et torustike tüübid (nt läbimõõt, materjal jms) muutuvad.

Seejuures võib nende mõju jääda samaks ning ei pruugi muutuda midagi nähtavat.

Olukorras, kus ei ehitata midagi uut uude asukohta ning tehnovõrgu või -rajatise olemus ja

mõjud jäävad praktiliselt samaks, ei ole põhjendatud kohaldada haldusmenetlust, mis on

2 Eluruumi nõuete all mõeldakse ennekõike majandus- ja taristuministri määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad

nõuded“ sätestatud nõudeid.

29

mõeldud uue ehitise püstitamiseks. See oleks aeganõudev ja asjatu koormus nii

võrguettevõtjatele kui ka riigile ja kohalikele omavalitsustele ehk lõppastmes maksumaksjale.

Uue ehitise puhul tuleb asjakohane (planeerimis)menetlus läbida, et kaalutaks alternatiive ja

et kohapealsete asjaolude muutumisel kaalutaks igakülgselt kõiki huvisid ja mh saaks igaüks

end uute mõjude suhtes kaitsta.

Ettepanek esitatakse üksnes tehnovõrkude ja -rajatiste kohta ning see lähtub samast

ümberehitamise lubatavuse ja olemusliku sarnasuse põhimõttest, mis kehtib juba täna. EhS

§ 4 on vaja täiendada selleks, et asjakohaselt arvestataks tehnovõrkude ja -rajatiste eripära

ning et tagada regulatsiooni õigusselgus ja vältida asjatuid vaidlusi. Olemuslikult sarnaseks

loetakse tehnovõrgu või -rajatise ümberehitamist, kui rajatise olulised ehitustehnilised

näitajad ei muutu oluliselt. Näiteks ei muutu oluliselt tehnovõrgu või -rajatise pinge, rõhk või

surve.

Tartu Ringkonnakohtu otsuses nr 3-21-2759 leiti, et kõrgepingeliini mastide asendamine ei

vastanud selles asjas ümberehituse definitsioonile mastide kõrguse muutumise, samuti

arhitektuurilise (mastide kuju) muutuse tõttu, sh kuna betoonalused suurenesid või lisandusid

(p 292). Kuigi selliselt on võimalik kehtivat õigust tõlgendada, ei ole see sisuliselt

põhjendatud ega vasta kehtiva õiguse loogikale.

Ettepaneku sõnastuses on välja pakutud, et tehnovõrgu või -rajatise parameetrite muutumine,

sh nende kõrgemaks muutumine, on hõlmatud ümberehitamise definitsiooniga. Arvestades, et

tehnovõrgud on oma olemuselt erinevad ja nende ümberehitamine võib siiski tuua kaasa

mõjud ümbritsevale keskkonnale, on ümberehitamise käigus lubatud nt liini mastide kõrgust

muuta kuni 33%. Näiteks, kui õhuliini mastide konstruktsiooni muudetakse oluliselt (mastide

tüüp muutub, mastide jalgade läbimõõt muutub) ja nende kõrgus muutub kuni 33%, tuleb seda

lugeda tehnorajatise ümberehitamiseks, mitte uue tehnorajatise püstitamiseks. Isikute

põhiõiguste kaitseks peavad seejuures olema täidetud ka teised kriteeriumid – tehnorajatise

kui terviku asukoht peab trassikoridoris jääma samaks, kaitsevöönd ei tohi laieneda ning

mõju peab jääma sarnaseks (vt täpsemalt all).

Ehitise mahtu3 arvutatakse ennekõike hoonetel, kuna vastav ehitustehniline näitaja mõjutab

teisi hoonete tingimusi nagu nt korruselisus või korterite arv. Mahu arvutamise eesmärk on

hinnata eelkõige kasutatava ruumala (siseruumi) suurust. Rajatistel ei ole siseruumi. Seega

on maht eelkõige hoone olemuslik tunnus, mistõttu tehnorajatiste puhul ei ole see alati

asjakohane, küll on aga mastide puhul asjakohane kõrgus. Tehnorajatiste hulka kuuluvad aga

ka nt elektripaigaldised ja tehnorajatiste teenindamiseks vajalikud ehitised (AÕS § 158 lg 1),

mistõttu on asjakohane reguleerida ka mahtu.

Toru mahu muutumisel laieneb kaitsevöönd (sest kaitsevööndit arvestatakse toru välispinnast,

mitte keskjoonest nagu elektriliinidel). Ettepanek ei luba lugeda tehnorajatise uuendamist

ümberehitamiseks, kui muudatuste tagajärjel kaitsevöönd laieneb.

Oluline on lähtuda tehnovõrgu ja -rajatise asukohast ning selle kaitsevööndist ja seada

piirang, et need ei tohi muutuda või laieneda. Kinnistule tulenevad piirangud mitte üksnes

tehnovõrkude ja -rajatiste olemasolust, vaid suuresti just nendega kaasnevast kaitsevööndist.

Näiteks on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada jäätmeid ja materjale, teha mis

tahes mäe-, laadimis-, süvendus- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid,

kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ka ehitada traattarasid, rajada loomade

joogikohti ja korraldada massiüritusi (EhS § 77 lg 2). Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on

määratud liini telje järgi; kaugküttevõrgu, vedelkütusetorustike ja gaasitorustike puhul

torustiku välispinnast4. Kuna kaitsevööndi ulatus ja rajatisest lähtuva mõju kese sõltuvad

3 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“ § 34. 4 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 1, §-d 11-13.

30

objekti asukohast, ei või asukoht muutuda.

Olukorras, kus tehnorajatise kaitsevöönd ei laiene, jäävad kinnisasjale kohalduvad piirangud

sisuliselt samaks. Seda ka siis, kui masti arhitektuuriline lahendus, s.o masti tüüp mõnevõrra

muutub ja seetõttu muutub ka selle vundament. Kui omaniku kinnistule kohalduvad piirangud

tehnovõrgu või -rajatise ümberehitamise tõttu ei muutu, ei ole tegu uute ega täiendavate

omandipõhiõiguste piirangutega, mistõttu ei ole ka põhiseaduse järgi nõutav, et muudatuseks

peaks (uuesti) omaniku nõusoleku saama. Sättes on kasutatud sõnastust, et kaitsevöönd ei

laiene. Arvestatud on olukordadega, kus täna on kõrvuti eri mastidel mitu liini, mis mastide

uuendamisel pannakse samadele mastidele või näiteks kahe kõrvuti asetseva vee- või

kanalisatsioonitorustiku asemele paigaldatakse üks suurem. Seega on võimalik, et ühest

kohast liini kadumisel või kahe toru asemel ühe paigaldamisel kaitsevöönd väheneb.

Sobimatu oleks kasutada sõnastust ei suurene, kuna see võimaldaks tõlgendust, et kaitsevöönd

võib nihkuda, kui selle pindala jääb samaks. Kaitsevööndi tekkimine asukohta, kus seda

varem ei olnud, ei tohi olla omandipõhiõigusest lähtuvalt olukorraks, mida võiks lubada

lihtsustatud korras. Seetõttu on sättega ette nähtud, et kaitsevöönd ei või laieneda.

Tehnovõrgu või -rajatise mõne osa (nt mastide) asukoha muutmine ümberehitamisel ei ole

välistatud, kui maaomanik ise selleks soovi avaldab ja see on võrguvaldajaga kokkuleppel

tehniliselt võimalik või kui see tuleneb mõne haldusorgani (nt Transpordiamet) nõudest.

Maaomanik kaasatakse ümberehitamisega seonduvasse haldusmenetlusse, kus ta saab esitada

arvamuse oma õiguste riive osas.

EhS § 4 lg 4 sätestab üldnormina, et ehitise taastamisel ei tohi arhitektuuriline lahendus

muutuda. Mastide kuju, s.o tüübi muutust pidas Tartu Ringkonnakohus oma lahendis

oluliseks asjaoluks, mille järgi tõlgendati ehitustegevust uue ehitise püstitamisena.

Arhitektuuriline ehk ehitise kunstiline lahendus võib hoonete puhul olla väga erinev –

palktarest baroki ja klaashooneteni. Eri stiilis hoonete visuaalne taju ja mõju võib olla väga

erinev. Nii ei ole sageli linnades lubatud teatud stiilis ehitamine või on mõnes piirkonnas

lubatud üksnes teatud ehitusviisid.

Seevastu torustike, elektriliinide ja nende mastide arhitektuuriline lahendus on suhteliselt

sarnane ja nende visuaalne mõju erineb vähe või pole üldse nähtav. Näiteks on

kõrgepingeliinid kinnitatud reeglina metallsõrestikele, mille visuaalne mulje ja taju on üsna

ühetaoline sõltumata täpsest arhitektuurilisest lahendusest (Eestis on kolm terasest

„saledat“ disainmasti5). Samuti ei erine üksteisest kuigivõrd elektriliinide puit-, betoon- ja

metallpostid. Kuna tehnovõrkude ja -rajatiste objektide arhitektuur on olemuselt väga

sarnane, ei ole põhjendatud lugeda tehnovõrku ega -rajatist olemuslikult muutunuks, kui

nende arhitektuuriline lahendus on mõnevõrra erinev. Täpselt samasuguse arhitektuurilise

lahenduse kasutamine ei ole alati ka võimalik, kuna tehnoloogilised lahendused ja nõuded on

tänaseks võrreldes vanade mastide ja liinide ehitamise ajaga muutunud. Eeltoodut arvestades

ei ole ettepaneku kohaselt tehnovõrkude ja -rajatiste puhul edaspidi nõuet, et arhitektuuriline

lahendus peab jääma muutumatuks.

Praktikas arvestatakse masti tüüpide valikul selle sobivust keskkonda ja tehnilist vajalikkust,

st valitakse arhitektuuriline lahendus, mis vähendab konkreetses asukohas isikutele tekkida

võivaid häiringuid ja minimeerib võimalikke ohte. Nõukogude ajal püstitati maste sõltuvalt

sellest, milline materjal parasjagu kättesaadav oli. Kaasajal valitakse mastid lähtudes

põhimõttest, et piirata kaitsevööndis maakasutust võimalikult vähe. Näiteks metsamaadele

püstitatakse reeglina tõmmitsatega mastid, kuivõrd metsa ei tohi kaitsevööndi alal nagunii

kasvatada. Seevastu põllumaadele püstitatakse sõrestikmastid või nn saledate jalgadega

vabaltseisvad mastid, mis tagavad põllumaal liini kaitsevööndi alal parema maakasutuse.

5 Info disainmastide kohta Eleringi kodulehel: https://elering.ee/disainmastid.

31

Ettepaneku kohaselt tehnovõrgu ja -rajatise kasutusotstarve ja mõju peavad jääma sarnaseks.

Kui kõrgepingeliin lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus kõrgepingeliin, siis

kohtupraktika järgi on tegu olemuslikult samasuguse ehitisega ka juhul, kui uus õhuliin on

mastaapsem ning muutuvad rajatise välimus ja tehnilised näitajad 6 . Samas Tartu

Ringkonnakohus kohtuasjas nr 3-21-2759 selle seisukohaga ei nõustunud ning pidas

tehnorajatise välimuse ja kõrguse muutumist alates 36% oluliseks muudatuseks, mida ei saa

käsitada rajatise ümberehitamise ehk taastamisena.

Tartu Ringkonnakohus hindas asjas nr 3-21-2759, et fiiberoptilise kaabli lisandumine

senistele kõrgepingeliini kaablitele ei ole märkimisväärne kasutusotstarbe muudatus, kuna

selle eraldiseisev mõju ei olnud oluline, kuigi see lisas uue funktsionaalsuse (p 253). See

ringkonnakohtu seisukoht on küll sisuliselt põhjendatud, aga ei ole kooskõlas õigusega.

Ehitise kasutamise otstarvete loetelu on sätestatud määrusega 7 ning selle järgi loetakse

erinevateks otstarveteks elektri õhuliine sõltuvalt võimsusest, samuti eraldi otstarve on side

õhuliin, televisioonikaabel jm8. Seega on elektriliinile sidekaabli lisandumine kehtiva õiguse

järgi kasutusotstarbe muutus (lisandumine), mistõttu ei saa seda pidada samaks jäävaks.

Sellisest kasutusotstarbe muutusest ei ole siiski põhjendatud lähtuda hindamisel, kas tehno-

võrk või -rajatis jääb olemuslikult sarnaseks. Kasutusotstarvete loetelu on sätestatud

muuhulgas eesmärgiga, et nendega oleks võimalik siduda teatud tüüpi ehitiste seisundinõuded

(EhS § 11 lg 2 p 10).

Kuigi seisundinõuded võivad sõltuvalt kasutusotstarbest erineda, võib kasutusotstarve olla

sarnane ning ehitise mõju sama. Nii leidis ringkonnakohus ülalviidatud otsuses nr 3-21-2759,

et kasutusotstarbe muudatus ei olnud märkimisväärne, kui elektrikaablile lisandus

fiiberoptiline kaabel. Sarnaselt on kohtupraktikas leitud, et staadioni kui spordi- ja

puhkerajatise muutmisel jalgpallistaadioniks muutuvad ehitise omadused küll oluliselt, aga

mitte olemuslikult9. Eeltoodut arvestades on põhjendatud lugeda tehnovõrkude ja -rajatiste

rekonstrueerimiseks ka seda, kui kasutusotstarve mõnevõrra muutub, kuid sellest tulenev mõju

jääb sarnaseks.

Kaasajal on erinevate sidekaablite lisandumise vastu suur avalik huvi ja paljudel juhtudel ei

muutu välisilmes ega mõjus midagi, kui elektrikaablile lisandub sidekaabel. Eeltoodut

arvestades ei ole olukorras, kus liinide mõju jääb sisuliselt samaks, põhjendatud käsitleda uue

funktsionaalsuse lisandumist asjaoluna, mille tõttu ei võiks olla tegu liini ümberehitusega,

vaid seetõttu tuleks muutus lugeda uue ehitise püstitamiseks ja läbida selleks kogu uue ehitise

(planeerimis)menetlus, millele lisanduvad maa kasutamise kokkulepete sõlmimised. Lisatud

on mõju kriteerium – juhul kui kasutusotstarve muutub või lisandub selliselt, et see on küll

sarnane, aga mõju on oluliselt suurem, ei saa seda lugeda enam ümberehitamiseks ja vajalik

on läbida vastava uue ehitise püstitamise menetlus. Mõju all tuleb silmas pidada näiteks

pinge, surve ja rõhu sellist muutust, mille tõttu tõusevad häiringud inimestele või keskkonnale.

Eeltoodut arvestades määratletakse tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehitamine ehk lihtsam

menetluskord selliselt, et kuigi senine objekt asendub uuega, on see oma olemuselt ja mõjult

samaväärne varasemaga, mistõttu ei ole vajalik uuesti kaaluda kinnistu omaniku õiguste

riivet ega läbida uue ehitise puhul nõutavat avalik-õiguslikku menetlust.

Tartu Ringkonnakohtu otsuses nr 3-21-2759 on leitud, justkui tuleks mastide asendamisel

läbida uue ehitise (planeerimis)menetlus selleks, et kõrvaldada nõukogudeaegne ebaõiglus,

kuna siis ei arvestatud tehnovõrkude ja -rajatiste püstitamisel maaomanike huvidega (p 271,

279). Vastab tegelikkusele, et vanade ja uute tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kohustuse

regulatsioon on mõnevõrra erinev, kuid see ei tähenda põhiseaduse vastast, põhjendamatut

6 TlnRnKo 31.10.2023, 2-21-14141/54, p 68. 7 Majandus- ja taristuministri 2.06.2015 määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” ja selle lisa. 8 Koodid alates 22240. 9 TlnRnKo 13.06.2025, 3-23-2084/43, p 20. Seejuures on küll kõigi staadionide ja spordiväljakute puhul tegu

määruse mõttes sama kasutusotstarbega (kood 24111).

32

isikute erinevat kohtlemist. Kuigi muudatusettepanek kohaldub üht moodi nii nõukogude ajal

rajatud kui ka uutele tehnovõrkudele ja -rajatistele, kontrollitakse siinkohal

võrdsuspõhiõigust, et kõrvaldada kahtlused ebavõrdse kohtlemise suhtes.

PS § 12 lg 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mida piiratakse siis, kui sarnases olukorras

olevaid isikuid koheldakse erinevalt. Võrdsuspõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse

hindamiseks tuleb esmalt määrata kindlaks võrdluse lähtekohad ja tuvastada võrreldavad

grupid (RKÜKo nr 3-22-246/31, p 36). Seejärel tuleb näidata, kuidas riik võrdlusgruppi

kuuluvaid isikuid ebavõrdselt kohtleb.

Seega leitakse järgnevalt grupid, keda tuleb praegusel juhul võrrelda. St grupid, kes on

sarnases olukorras, aga üht gruppi koheldakse väidetavalt halvemini kui teist.

Eeltoodust lähtuvalt on võrreldavateks gruppideks:

a) isikud, kelle kinnistutel on tehnovõrk või -rajatis ajast, mil selle püstitamise suhtes ei

saanud vastuväiteid esitada;

b) isikud, kelle kinnistutele on püstitatud tehnovõrk või -rajatis pärast maa kinnistamist ja

isikutel oli võimalik oma õigusi kaitsta.

Võrreldavate gruppide ühisosa seisneb selles, et nende kinnistul on või sellele püstitatakse

tehnovõrk või -rajatis, mida nad on kohustatud taluma.

Üldjuhul, st b grupi puhul ja tänapäevases tavaolukorras, peab kinnisasja omanik taluma

tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi,

kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud,

nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas

põhjustab ülemääraseid kulutusi (AÕS § 158 lg 1). Talumiskohustuse puhul võib kinnisasja

omanik nõuda teise kinnisasja omanikult reaalservituudi seadmist (AÕS § 158 lg 2). Samuti

peab kinnisasja omanik taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle

ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu

tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda

sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või

-rajatise arendamiseks; selleks seatakse sundvaldus (avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud

ja -rajatised; AÕS § 1581 lg 1).

Gruppi a ehk varem püstitatud tehnovõrke ja -rajatisi reguleerib AÕSRS, mille § 152 lg-d 1 ja

2 sätestavad kinnisasja omaniku kohustuse taluda olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis

on püstitatud enne maa esmakinnistamist; samuti omaniku nõusolekul enne 1999. a 1. aprilli

püstitatud teatud tehnovõrku või -rajatist.

Seega on talumiskohustuse sisu sama. Erisus seisneb selles, kuidas talumiskohustus on

tekkinud või tekib.

Praegusel juhul tuleneb talumiskohustuse tekkimise erinevus okupatsiooniajast, mil õhuliine

rajati riigi otsuse alusel, ilma et kellelgi oleks olnud võimalus oma õigusi kaitsta. Nõukogude

ajal ei olnud maaomanikke, kuna kinnisomandit ei eksisteerinud, samuti ei olnud isikutel

põhiõiguseid. Õhuliine, nende maste ja torustikke püstitati või rajati muuhulgas eraomanikelt

sundvõõrandatud maale, ilma et lähedal elavad inimesed oleksid saanud kaasa rääkida.

Kaasajal on kinnisasja omanikul võimalik vaidlustada tema maale tehnovõrgu ja -rajatise

püstitamist. Samuti on teistel ümbruskonna inimestel planeerimismenetluse käigus võimalus

oma õigusi ja huve kaitsta.

Seega lähtub erisus eelkõige ajaloolisest faktilisest olukorrast – asjaolud, kuidas on

tehnovõrk või -rajatis kinnistule püstitatud, on olnud erinevad. Sellest tulenevalt erineb ka

kohalduv regulatsioon.

33

PS § 12 lg-s 1 sätestatud üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooniga, seega

piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel. Riigikohtu praktika järgi peab

võrdsuspõhiõiguse riive põhjus olema mõistlik ja asjakohane. Mõistlik ja asjakohane on

põhjus juhul, kui see on kohases tasakaalus tekitatud erineva olukorra raskusega (RKPKo nr

3-22-246, p 40). Järgnevalt käsitletakse erineva kohtlemise intensiivsust ja selle põhjuseid

ning hinnatakse nende omavahelist tasakaalu.

Ülal juba käsitleti seda, et talumiskohustuse sisu on mõlema grupi puhul sama. Lisaks on

sisuliselt sama ka talumiskohustuse hüvitamise tasu mehhanism.

Grupi b talumiskohustuse puhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult

reaalservituudi eest kokkuleppelist tasu (AÕS § 158 lg 3). Kui avalikes huvides vajaliku

tehnovõrgu või -rajatise tasus kokkulepet ei saavutata, määratakse tasu vahetu seadusjärgse

talumiskohustuse eest makstava tasu järgi tulenevalt KAHOS § 40 lg-st 5. St kohaldub vahetu

seadusjärgne talumiskohustuse tasu AÕSRS § 155 alusel.

Grupi a puhul sätestab AÕSRS § 154 lg 1 õiguse saada seaduses sätestatud talumistasu, kui

kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tasu

maksmise kohta, ning viitab AÕSRS § 155 sätestatud tasu suurusele. Seega on tasumise

regulatsioon küll formaalselt erinev, aga nii grupi a kui ka b puhul sisuliselt sama – tasu

makstakse kokkuleppel või vahetu seadusejärgse talumiskohustuse tasu suuruses.

Ebatäpne on väide, et a grupp ei ole üldse saanud mõjutada oma omandiõiguse piiranguid.

Nõukogudeaegset ebaõig(l)ust püüti võimaluste piires tasandada omandireformi käigus. Maa

erastamisel lähtuti nii ostueesõigusega erastamisel kui ka enampakkumisega erastatava maa

alghinna puhul maa maksustamishinnast (MaaRS § 223 lg 1). Maa maksustamishinna

määramisel arvestatakse maa harilikku väärtust (MHS § 3 lg 2). Järelikult arvestati maa

erastamisel selle väärtust. Seega omandiõiguse saamisel vastas hind kinnistu tegelikule

väärtusele, arvestades muuhulgas ka sellel olnud kitsendusi ja nende olemasolu ei saa olla

omanikele üllatuslik.

Maade tagastamisel said isikud reeglina valida, kas nad soovivad maa tagastamist – sellises

seisus nagu see nõukogude aja lõpuks oli, või tahtsid tagastamise asemel saada

kompensatsiooni (ORAS § 16 lg 1). Kuigi maa tagastamist võidi eelistada emotsionaalsetel

põhjustel, oli õiguslikult olemas valik, kas soovida kinnistu tagastamist säilinud või muutunud

kujul või selle asemel kompensatsiooni sundvõõrandamisaegse väärtuse järgi. Seega on küll

õige, et nõukogude ajal ei arvestatud lähielanike seisukohti ega õiguseid, kuid isikutel oli

võimalik teha valikuid maade tagastamisel ja erastamisel.

Eeltoodut arvestades koheldakse gruppe erinevalt väga vähesel määral. Esiteks on kohustus

taluda tehnovõrke ja -rajatisi oma kinnistul sisuliselt ühesugune sõltumata objekti ehitamise

ajast. Teiseks on tasusüsteem samasugune. Kolmandaks – kuigi erineval moel, on

kinnistuomanikel olnud kaasarääkimisõigus piirangute suhtes.

Järgnevalt käsitletakse erineva kohtlemise põhjuseid ja seda, mida tähendaks püüd erisusi

kõrvaldada. Seejuures ei saa mööda vaadata nõukogude okupatsiooni pikaajalisusest ja selle

faktilistest tagajärgedest. Arvestada tuleb, et maapiirkondade, seega suure osa Eesti

territooriumi elektrifitseerimine toimus alates 1950.-test, st nõukogude ajal. Samuti on

tsentraalsed veevarustuse, kaugkütte- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatud valdavalt

nõukogude ajal.

(Kõrgepinge)mast ja -elektriliin ei ole eraldiseisvad rajatised, sõltumatud objektid, vaid osa

suurest liinivõrgust. Nende jätkuva toimimise vastu on suur avalik huvi. Reeglina ei ole

võimalik ühe masti asukoha muutmine, ilma et tuleks muuta teiste mastide asukohti, mis

õiguslikus mõttes oleks uute mastide (ehitiste) püstitamine, või rajada täiendavaid maste.

Mõeldamatu oleks näiteks ühe masti asukoha muutmine liini senisest asukohast ühele poole,

mõne teise masti asukoha muutmine teisele poole. Mastide vahed on paika pandud

34

optimaalselt, arvestades tehnilisi nõudeid, sh füüsikaseaduseid, samuti maastikku ja ümbruse

objekte.

Elektri varustuskindluse vastu on väga suur avalik huvi – seejuures nii olemasoleva liinivõrgu

püsimise kui ka selle arendamise suhtes. Kui nõukogudeaegset liinivõrku peaks uuendatama

nii, nagu rajataks uut, tuleks sisuliselt minna tagasi 1940.-tesse ja asuda liinidele sobivaid

kohti otsima riigi eriplaneeringu käigus (PlanS § 27 lg 1), mis üle riigi võtaks eri ressursside

nappuse tõttu aega ilmselt aastakümneid. Kulu kannaks lõppastmes maksumaksja ja

elektritarbija. Arvestades elektri olulisuse kasvu (2023 prognoositi elektritarbimise kasvu

9 TWh-lt 2030. aastaks 13 TWh-ni 10 ), ei oleks seesugune energiataristu arengu seisak

ühiskondlikult vastuvõetav. Samamoodi on väga suur avalik huvi teiste tehnovõrkude

ja -rajatiste püsimise ja arendamise vastu – kaasajal on keskne veevarustus ja kanalisatsioon

vähemalt asulates tavapärane ja eeldatav standard. Samuti on vajalik gaasi- ja soojatrasside

toimimine, et tagada hoonete kavandatud kasutusvõimalused.

Kui liinide, nende mastide ja torustike ümberehitamiseks peaks hakkama läbima menetlusi,

justkui oleks tegu täiesti uute objektidega, tähendaks see ka, et mõningad vanad ja halvas

seisus mastid ja liinid või torustik tuleks vahepealsel ajal üldse kasutusest maha võtta ja

energiataristu läbilaskevõime väheneks või ei oleks torustikke võimalik kasutada.

Praegusel juhul lähtub erinev regulatsioon ajaloolisest faktilisest olukorrast. Iseenesest oleks

võimalik luua seaduslikud alused üleminekuks, nii et kõigile isikutele kohalduks ühtne õiguslik

regulatsioon. Arvestades erineva kohtlemise väikest intensiivsust ja seda, et normatiivne

ühtlustamine tähendaks suurt rahalist ja halduskoormust, ei ole seesugune ühtlustamine

põhiseaduse järgi nõutav.

Tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehitamisel koheldakse gruppe a ja b üht moodi. Reeglid

tehnovõrgu ja -rajatise objekti kohta, kas uuendamist tuleb lugeda vana ehitise

ümberehitamiseks või vana ehitise lammutamiseks ja olemuslikult uue ehitise püstitamiseks,

on ühesugused. Seega on grupid a ja b küll mõnevõrra erinevas olukorras arvestades

ajaloolist kujunemist, aga uus regulatsioon ei aseta neid erinevasse olukorda. Tehnovõrkude

ja -rajatiste uuendamisel on nende õigused üht moodi kaitstud.

Arvestades eeltoodut – st et gruppidel a ja b on sisult ühesugune talumiskohustus ning sama

tasu selle eest, samuti et seniste liinivõrkude ja torustike toimimise suhtes on väga suur avalik

huvi ning nende ümberkujundamine oleks äärmiselt ajamahukas ja kulukas, ning et

ümberehituse puhul koheldakse gruppe üht moodi, on gruppide erinev kohtlemine mõistlik ja

asjakohane. Seega on võrdsuspõhiõigus tagatud.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Mario Kadastik küsis, kas ettepanekus toodud võimalust võib rakendada ka justkui mitu

korda järjest, misjuhul saadakse rajatis nt kõrgemaks.

Liisi Pajuste vastas, et see ei ole põhimõtteliselt keelatud, aga ka kõik muud nõuded

kohalduvad. Seega kui planeeringule on seatud lõppastmepiirang, siis sellega peab arvestama.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

5. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 7 (uues numeratsioonis punktiga 9), muutes vastavalt

10 Taastuvenergia koja prognoos

(https://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2023/06/EESTI-ELEKTRITARBIMISE-PROGNOOS-A

ASTANI-2030.pdf). Samas tegelik tarbimine ei ole sedavõrd kasvanud, kui tookord prognoositi.

35

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„9) paragrahvi 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud teabekogum, mis sisaldab ehitamiseks

vajalikku teavet.“;“.

Selgitus: Muudatus esitatakse lähtuvalt majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ ajakohastamise kaasamisüritustelt saadud sisendile. Ehitusprojekt on

teabekogum ehk ehitis(t)e ja selle osade ehitamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks vajalik

teave, mis võib olla vormistatud ja esitatud dokumendina, ehitusteabe mudelina (Building

Information Modeling, BIM), teabekonteinerina või mõnel muul viisil. Ehitusprojekti mõiste

muutmine iseseisvalt olulist mõju ei oma, kuid see loob aluse majandus- ja taristuministri

määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ajakohastamiseks ning avaldab mõju läbi viidatud

määruse muutmise. EhS § 5 ajakohastamisega luuakse alus, et liikuda ehitusprojekti

koostamisele esitatavate nõuete osas pabervormi- ning dokumendikeskselt lähenemiselt

digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu suunas.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

6. Eelnõu paragrahvi 1 punkt 7 muudetakse selliselt, et Ehitusseadustiku paragrahvi 9

lõikesse 1 lisatav teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Projekteerimisel lähtutakse asjakohastest standarditest, määrustest ja juhendmaterjalidest.“

Isamaa fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Rene Kokk, Tõnis

Mölder; vastu 5: Mario Kadastik, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi; erapooletuid 0; ei hääletanud 0).

Eelnõu algataja esindaja seisukoht: Ei toeta.

Standardite, määruste ja juhendmaterjalide järgimise kohustus on ehitusseadustikus ja selle

alamaktides juba sätestatud. Ehitusseadustiku § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja

ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus

ehitusseadustikuga reguleeritud tegevuses. Lisaks tuleb majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 4 lg 2 kohaselt ehitusprojekti

koostamisel lähtuda õigusaktidest; standarditest; tehnilistest, projekteerimis- või muudest

normidest või; kirjeldustest, mille kasutamises on kokku lepitud.

Hea tava sisustatakse üldjuhul läbi standardite, teadusartiklite või muude valdkonnas

tunnustatud allikate. Kuna hea ehitustava järgimine on EhS alusel kohustuslik, tuleb sellest

lähtuda, olenemata, millisele valdkonnas laialdaselt kasutusel olevale ja tunnustatud allikale

tugineda. Näiteks on õiguskantsler märkinud, et „standardile saab haldusmenetluses tugineda

õigusakti nõude täpsustamisel ja põhjendamiskohustuse täitmisel. Standardist ei saa tuleneda

sellist kohustuslikku nõuet, mida ei ole võimalik taandada õigusaktile. Haldusmenetluses

standardile tuginemine vähendab suvaotsuse võimalust ja suurendab õiguskindlust. Seda

eelkõige seetõttu, et standardid on välja töötatud konsensuse alusel ja need kirjeldavad

mingis valdkonnas üldiselt aktsepteeritud tehnilist lahendust, metoodikat või kvaliteeditaset.

Seetõttu võib ka soovitusliku iseloomuga standardile vastavus luua eelduse, et on järgitud

head tava ja ehitis vastab nõuetele (3-3-1-69-16). Sellisel juhul on isiku tõendamiskoormis

väiksem, samas tuleb arvestada ka muude, standardit eiravate lahenduste võimalikkusega“.

Eelnõu § 1 punktiga 7 on ette nähtud EhS § 9 lg 1 teise lause sõnastamine selliselt, et

projekteerimisel tuleb arvestada teadaolevate kliimamuutuste mõjuga. Mitmete selliste

mõjudega arvestamise kohustus tuleneb näiteks ka planeeringutest, näiteks üleujutusalad ning

haljastusprotsent (kuumasaarte tekke vältimine). Lisaks tuleks sätte kohaselt projekteerimisel

arvestada äärmuslike ilmastikuolude esinemise sagenemisega (väga kuum või külm,

36

valingvihmad jms). Sättest tulenev nõue ei pruugi tähendada kulukaid ja keerulisi lahendusi,

vaid võib seisneda asjakohasel juhul ka lihtsates lahendustes, nagu päikesevarjestus

(markiisid vmt), avalikud joogiveepunktid või haljastus.

7. Muuta eelnõu § 1 punkt 8 (uues numeratsioonis punkt 11) ja sõnastada see järgmiselt:

„11) paragrahvi 11 lõike 2 punktid 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) struktuuri terviklikkust, sealhulgas vastupidavust, konstruktsioonilist tugevust,

kasutatavust ja stabiilsust;

2) tuleohutust, sealhulgas evakuatsiooni- ja päästevajadusi;

3) hügieenitingimusi ja kaitset tervist kahjustava mõju eest;

4) kasutamise ohutust ja ligipääsetavust;

5) mürakaitset ja akustilisi omadusi; “;“.

Selgitus: Vastavalt MTÜ Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus esitatud

ettepanekule jäetakse EhS § 11 lõike 2 punkt 6 võrreldes kehtiva sõnastusega muutmata.

Mõiste „soojuskasutus“ all peetakse silmas pigem nõuet ehitise soojapidavuse kohta, mistõttu

ei anna esialgselt eelnõus kasutatud mõiste CPR-i11 tegelikku mõtet terviklikuna edasi.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

8. Muuta eelnõu § 1 punkt 27 (uues numeratsioonis punkt 30) ja sõnastada see järgmiselt:

„30) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui juriidilisest isikust omanik ehitab ehitusloa kohustuslikku ehitist või

koostab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti ise, siis kohalduvad talle samad nõuded

nagu majandustegevuse korras tegutsevale isikule, sealhulgas peab tema kvalifikatsiooni

tõendama haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti

kohane pädevustunnistus.“;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega. Sättest eemaldatakse viited EhS § 24

lõikele 1 ja 2 ning asendatakse loetavuse huvides tekstilise osaga.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

9. Muuta eelnõu § 1 punkt 44 (uues numeratsioonis punkt 47) ja sõnastada see järgmiselt:

„47) paragrahvi 27 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) planeeringuala krundijaotust tingimusel, et selle tulemusena ei muutu planeeringualale

esialgu antud ehitusõigus .“;

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega ja muudatus on tehtud advokaadibüroo

WALLESS poolt Kliimaministeeriumile esitatud ettepanekust juhindudes. Muudatuse eesmärk

on rõhutada, et ehitusõigus ei tohi muutuda krundipiiride täpsustamise tulemusena, kuid

ehitusõiguse täpsustamine on jätkuvalt lubatav muudel alustel, mis on sätestatud EhS § 27

lõike 4 loetelus.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

11 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 2024/3110 millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud

turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011

37

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

10. Teha eelnõus järgmised muudatused:

10.1. Muuta eelnõu § 1 punkt 61 (uues numeratsioonis punkt 64) ja sõnastada see järgmiselt:

„64) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitisregistri pidamise eesmärk on tagada ehitiste kohta asjakohane andmestik ehitistega

seotud menetluste läbiviimiseks, sealhulgas riikliku järelevalve teostamiseks, ning ehitistega

seotud prioriteetide seadmiseks ja nende elluviimiseks. “;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega. Senises eelnõu § 1 punktis 61 muudeti

koos EhS § 58 lõikeid 1 ja 2, kuid kuna EhS §-s 58 sisaldub vahepeal ka lõige 11, mis peaks

senisel kujul säilima, siis neid lõikeid selliselt koos muuta ei saa, vaid tuleb vormistada eraldi

muutmiskäskudena (vt ka järgmist ettepanekut).

10.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 62 (uues numeratsioonis punktiga 65) ja sõnastada

see järgmiselt:

„65) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ehitisregistri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.“;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega, millega paragrahvi 58 lõige 2 viiakse

eraldi muutmiskäsku ja ehitusseadustiku § 58 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse

sõna “Registri” sõnaga “Ehitisregistri”, millega täpsustatakse, millist registrit täpsemalt

mõeldakse, siinkohal konkreetselt ehitisregistrit.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

11. Muuta eelnõu § 1 punkt 63 (uues numeratsioonis punkt 67) ja sõnastada see järgmiselt:

„67) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Funktsionaalselt koos toimivaid ehitisi võib käsitleda käesolevas seadustikus sätestatud

teatise- ja loamenetluses koos, kuid ehitisregistrisse kantakse iga ehitis eraldi.“;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega. Võrreldes eelnõukohase sõnastusega

asendati tekstiosa „võib käsitleda samas käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja

loamenetluses“ tekstiosaga „võib käsitleda käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja

loamenetluses koos“. Nii on säte keeleliselt korrektsem ning õigusselgem.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

12. Muuta eelnõu § 1 punkt 64 (uues numeratsioonis punkt 68) ja sõnastada see järgmiselt:

„68) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Ehitise või ehitamisega seotud füüsilise isiku nimi, isikukood, sünniaeg ja

kontaktandmed avalikustatakse ehitisregistris, sealhulgas ehitisregistrisse kantud dokumendis,

mis tõendab ehitise, ehitamise või selle kasutamise nõuetele vastavust, üksnes

38

juhul, kui need andmed on vajalikud ehitise või ehitamisega seotud nõuete täitmise

tagamiseks ja kontrollimiseks ning sellega seotud menetluste läbiviimiseks.“;“.

Selgitus: EhS § 19 lg 1 kohaselt on omaniku kohustuseks tagada ehitise, ehitamise ja ehitise

kasutamise vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja vastav kohustus läheb kinnisasja

võõrandamisel üle ka uuele omanikule. Kõikide ehitise ja ehitamisega seotud (füüsiliste)

isikute üldandmetele, sealhulgas kontaktandmetele, ligipääsu piiramine põhjustaks pädevatele

asutustele ebamõistliku halduskoormuse (seda nii avaliku kasutuse piiramisel kui ka edaspidi

andmete väljastamisel). Kontaktandmed avalikustatakse ainult piiratud ulatuses, see

tähendab ainult juhul, kui need esinevad dokumendil, mis on vajalik ehitise, ehitamise või

ehitise kasutamisega seotud nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks ning sellega seotud

menetluste läbiviimiseks. See tähendab, et dokumendid, mis ei näita ehitise või ehitamise

nõuetele vastavust, aga sisaldavad isikuandmeid, sh kontaktandmeid, ei peaks olema

ehitisregistris avalikud (näiteks liitumisleping), aga kui dokumendid tõendavad ehitise või

ehitamise nõuetele vastavust (näiteks korstnapühkimise akt), siis on avalik huvi nende

dokumentide vastu suurem, kui isiku huvi nimetatud andmeid varjata s.t isikute huvi ehitise ja

ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks kaalub üles ehitise ja ehitamisega seotud

füüsilise isiku huvi tema üldandmete, sh kontaktandmete, ligipääsu piiramiseks. Piiratud

juurdepääsuga peaksid andmed olema vaid õigusaktides sätestatud juhtudel. Konkreetse

menetluse käigus kogutud teabele ligipääsupiirangu seadmise eest vastutab pädev asutus, kes

konkreetset menetlust läbi viib.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Riigikohtu halduskolleegium on konstateerinud: „Eraelu puutumatuse riivena

käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“

(RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19.). Põhiseaduse paragrahvis 26 nimetatud õigus on

lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida tohib piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole

põhiseadusega vastuolus ja piirang on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (RKÜKo

01.07.2015, 3-4-1-2-15, p 49). Proportsionaalsuse hindamisel tuleb kaalutleda abinõu

sobivust, vajalikkust ja mõõdukust.

Muudatuse kohaselt on isikuandmete osalise avalikustamise eesmärgiks: 1) teiste isikute huvi

ehitise ja ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks; 2) riigi (eelkõige ehitisregistri

volitatud töötleja) halduskoormuse vähendamine andmete väljastamisel. Need eesmärgid on

legitiimsed, sest need ei ole PS-ga vastuolus.

Avalik juurdepääs nimetatud andmetele on abinõu mõttes sobiv, sest see soodustab piirangu

eesmärgi (riigi halduskoormuse vähendamine ja teiste isikute põhjendatud huvi) saavutamist.

Ehitisega ja ehitamisega seotud nõuete täitmise ning ehitise kasutamise nõuete täitmise vastu

võib olla põhjendatud huvi paljudel isikutel, kellele tuleb ehitisregistrist vajalikke andmeid, sh

isikuandmeid väljastada. Ehitisregistris avaldatud dokumente kasutavad enda töös paljud

asutused ja juriidilised isikud, kes vajavad neid enda tegevuse või ehitistega seotud töö

korraldamiseks. Näiteks kasutavad ehitisega seotud andmeid ja dokumente mh ehitise omanik

või ehitise hoolduse eest vastutavad isikud. Lisaks on ehitiste eluiga üldjuhul mitukümmend

aastat ja seoses sellega on aeg-ajalt vaja ehitistel teostada täiendavaid ehitustöid või muuta

ehitise kasutusotstarvet ning vahel ka ehitised lammutada. Ehitiste osas esitati 2025. aastal

ümberehitamise, laiendamise ja lammutamise ehitusloa taotlusi ja ehitusteatisi kokku ca

900012. Sellega seoses kasutavad EHR-is olevat teavet projekteerijad ja insenerid. Muuhulgas

toimus Eestis 2025. aastal ca 40 000 13 kinnisvaraga seotud ostu-müügitehingut. Enne

kinnisvara ostu tutvub kinnisvaraga seotud dokumentidega maakler, kinnisvara hindaja, ostu

laenuga finantseerimisel panga poolne hindaja ja kõik võimalikud ostuhuvilised. Ka on

kinnisvaraga igal aastal seotud mitmed kohtumenetlused nii halduskohtus seoses ehituse ja

planeerimisega, kui ka tsiviilkohtus seoses lepingute, asjaõiguste ja tekkinud kahjudega.

Samuti on võimalikud vaidlused isegi kriminaalkohtus seoses ehitusnõuetele mittevastava

ehitise ehitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele.

12 EHR-i infoportaal 13 Maa- ja Ruumiameti 2025 aasta 1-4 kvartali andmed

39

Kohtumenetlustes on võimalik kasutada EHR-is olevaid andmeid ja dokumente tõenditena, et

tuvastada ära osapoolte vastutus, nõuete ja kohustuste rikkumine, menetlusnormide

rikkumine, jne. Kohtusse kaebuse koostamisel kasutavad andmebaase näiteks advokaadid ja

pädeva asutuse (menetleja) õigusosakond ning ekspertiisi koostajad. Samamoodi on

asjakohased ehitisega seotud dokumendid olulised ka erinevate kindlustusjuhtumite või

õnnetusjuhtumite korral. 2023. aastal oli ainuüksi loodusjõudude poolt põhjustatud

kindlustusjuhtumite arv üle 380014. Swedbank on toonud esile, et aastal 2024 esines nendel 15

500 15 kodukindlustuse juhtumit. Kindlustusjuhtumite lahendamisel on oluliseks

lisandväärtuseks ehituse või ehitise nõuetele vastavust kajastavad dokumendid. Tegemist ei

ole ammendava loeteluga isikutest, kes oma igapäevases tegevuses ehitisregistri andmetele

tuginevad.

Muudatuse tulemusena saaksid lisaks nendele isikutele ehitisregistri kaudu teatavatele isiku

üldandmetele vaba ligipääsu ka muud isikud, kelle motivaatoriks võib olla näiteks uudishimu.

Juurdepääs osadele isiku üldandmetele ilma igakordse väljastamiseta oleks vähem koormav

riigile. Samuti on see vähem koormav isikutele, kes on õigustatud andmeid saama oma

ülesannete täitmiseks.

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p

29). Kindlasti oleks andmesubjekti vähem koormav, kui tema isikuandmeid antaks registrist

välja vähematel juhtudel. Teisalt ei oleks see sama efektiivne kui vaba juurdepääs nimetatud

isikuandmetele – suurem on riigi halduskoormus ning andmeid igal juhul saama õigustatud

isikute koormus ja andmete saamise kiirus. Eelpool toodud isikutest on vaid väike osa

automaatselt tuvastatav, näiteks läbi väljastatud kutsete, ehk EHRis puudub faktiliselt

võimalus rajada automaatsed ligipääsud andmetele vaid konkreetsetele isikutele. Samuti, kui

EHRi andmetele ja dokumentidele oleks EHRis ligipääs (sh osaliselt) piiratud, puuduksid

endiselt laialdased alused, miks peaks pädevad asutused teabenõude korral keelduma ehitise

ja ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitise ja ehitamisega seotud isikute

üldandmete väljastamisest (nt kinnisvara osta sooviv isik teostab kontrolli ise). Selline

lausaline või osaline varjamine tooks kaasa ebaproportsionaalse töökoormuse kohalikele

omavalitsustele. Seetõttu saab pidada abinõud vajalikuks.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust

ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15).

Siin on ühel kaalukausil isiku üldandmete avalikustamine ja jõudmine teiste isikuteni, kellel

seda vältimatult vaja ei ole, ja teisel poolel riigi halduskoormuse vähendamine ning kiirem

menetlus kolmandate isikute õiguste realiseerimisel. Hindamisel saab arvestada järgmiste

kaalutlustega.

Esiteks, EhS-i § 60 lõike 31 kohaselt avalikustamisele kuuluvate isikuandmete ring on

piiratud. Isikuandmeid avalikustatakse vaid nendel dokumentidel, mis täidavad ehitamise ja

ehitise nõuetele vastavuse tõendamise eesmärki. See tähendab, et isikuandmete

avalikustamine ei ole lubatud dokumentidel, mis ei täida eelnimetatud eesmärki.

Teiseks, avalikustatavad andmed on piiritletud isiku üldandmetega (nimi, isikukood, sünniaeg,

kontaktandmed), mille „delikaatsus“ ei ole kõige suurem. Suure tõenäosusega saab nende

andmete järgi kindlaks teha ehitise omaniku. Tuleb aga meeles pidada, et vastavalt

kinnistusraamatuseaduse § 74 lõikele 1 võib igaüks tutvuda kinnistusraamatu registriosaga.

Registriosas sisalduvad omaniku nimi, isikukood, puudutatud isikute kitsendused omandi

kasutamisel jms. Sarnaselt ehitisregistriga saab neid andmeid kinnistusraamatust otsida

ehitise aadressi või muude ehitise tunnuste järgi (aga mitte omaniku järgi). Seega on võimalik

ehitise omanikku üldjuhul kindlaks teha ka ilma ehitisregistri andmeteta.

Kolmandaks tuleb juhtida tähelepanu, et kolmandate isikute (andmetega tutvujate) õigused

puudutavad sageli ehitise ohutust (st lõppastmes isiku elu tervist) või siis rahalisi kohustusi

(kinnisasja ostmine, õigusvaidlused ehitise kvaliteedi üle, kindlustus). Elu, tervist ja suuri

14 https://www.lkf.ee/et/loodusjoud-pohjustavad-uha-enam-kahju-hoonetele 15

https://blog.swedbank.ee/kindlustus/swedbanki-kodukindlustus-2024-43-kahjujuhtumit-paevas-suurimad-kahjus

ummad-sadades-tuhandetes

40

rahalisi kohustusi peetakse üldjuhul kaalukateks väärtusteks. Antud juhul ei ole siiski küsimus

selles, et isik neid andmeid vajaduse korral kätte ei saaks, vaid kättesaamisele kulutatud ajas

ja vaevas, mida muudatus vähendab. Eelnõukohase muudatuse eesmärgiks on säilitada kehtiv

EHR-i andmete avalikkuse põhimõte. Arvestades EHR-i andmetest huvitatud isikute hulka

tuleks muudatuse tegemata jätmisel lahendada huvitatud isikute taotlused andmete saamiseks

juhtumipõhiselt. Kuivõrd andmete väljastamiseks ei ole eelkirjeldatud põhjustel võimalik luua

automatiseeritud lahendust, suureneks muudatuse tegemata jätmisel kõikide kohalike

omavalitsuste, teiste menetlusi läbiviivate asutuste ning Maa- ja Ruumiameti töökoormus

oluliselt. Sealjuures tuleb arvestada ülaltoodud asjaoluga, mille kohaselt isegi juhul, kui

nimetatud andmed ei oleks avalikud, puuduksid pädeval asutusel alused teabenõude korras

andmete väljastamisest keeldumiseks (nt omanikuvahetuse korral kaalub uue omaniku huvi

ehitise, ehitamise ja selle kasutamisega seotud dokumentide osas üles varasema omaniku huvi

isikuandmete kaitsele). Seega saab pidada abinõud mõõdukas.

Sätte sõnastamisel on arvestatud EL isikuandmete kaitse üldmäärusega (Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus 2016/679)16. EL isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus 2016/679) artikli 6 lõike 1 punkti c kohaselt on isikuandmete töötlemine

seaduslik mh juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise

kohustuse täitmiseks. Sama lõike punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud, kui

isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava

töötleja avaliku võimu teostamiseks. Nendel juhtudel ei ole andmesubjekti nõusolek vajalik.

Artikli 6 lõike 3 punktide a ja b kohaselt kehtestatakse vastavad alused EL õigusega või

liikmesriigi õigusega. Lõike 3 punkti b kohaselt peab liidu või liikmesriigi õigus vastama

avaliku huvi eesmärgile ning olema proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga.

Riigi valduses olevate isikuandmete töötlemisele kohaldub veel artikliga 6 seotud erisäte,

artikkel 87.

„Isikuandmete töötlemine ja üldsuse juurdepääs ametlikele dokumentidele“

Avaliku sektori asutus või avaliku sektori organ või erasektori organ võib avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks avaldada tema valduses olevates ametlikes dokumentides

sisalduvaid isikuandmeid kooskõlas liidu õigusega või kõnealusele avaliku sektori asutusele

või organile kohaldatava liikmesriigi õigusega, et ühitada üldsuse juurdepääs sellistele

ametlikele dokumentidele ja käesoleva määruse kohane õigus isikuandmete kaitsele.

Nendest sätetest lähtuvalt on isikuandmete avalikustamine riiklikes andmekogudes lubatud,

kui see on avalikes huvides vajalik ja võtab arvesse ka andmesubjekti õigusi. Ilmselt on

arvestatud samade sätetega ka nt kinnistusraamatuseaduse sätete juures.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Marek Reinaas sõnas, et komisjon küsis muudatuse kohta arvamust ka Riigikogu Kantselei

õigus- ja analüüsiosakonnalt, kelle hinnangul muudatuse tulemusel ei teki vastuolu

põhiseadusega.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

13. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 80 (uues numeratsioonis punktiga 84) järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni:

„84) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) sideehitise, välja arvatud liin, puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks;“;“.

Selgitus: Vastavalt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt esitatud

ettepanekule muudetakse sätet selliselt, et oleks ühemõtteliselt arusaadav

projekteerimistingimuste kohustuse puudumine liini (elektroonilise side seaduse § 2 punkt 24

16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679&from=EN

41

tähenduses) puhul.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

14. Muuta eelnõu § 1 punkt 88 (uues numeratsioonis punkt 93) ja sõnastada see järgmiselt:

„93) seadustikku täiendatakse §-dega 921–923 järgmises sõnastuses:

㤠921. Riigitee

(1) Riigitee on riigiteeks määratud riigile kuuluv tee või riigi poolt avalikuks kasutamiseks

määratud eratee. Riigiteel täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet.

(2) Tee määratakse riigiteeks, kui tee vastab riigitee põhitunnustele, mis on eelkõige

rahvusvahelise liikluse teenindamine ning riigi eri piirkondade ja laiema avaliku huvi või

majandusmõjuga sihtpunktide vahelise ühenduse tagamine, arvestades tee ehitustehnilist

lahendust, teenindatava liikluse iseloomu ning riigiteede ühtse liikluse ja teehoiukorralduse

tagamise üldpõhimõtet.

(3) Tee määrab riigiteeks Transpordiamet haldusaktiga.

(4) Riigitee liigid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 922. Riigitee koosseisus elektroonilise side taristu rajamise võimaldamine

Riigitee ehitamise ja rekonstrueerimise käigus võib teha kulutusi tee toimimiseks

mittevajalike elektroonilise side võrgu elementide rajamiseks, kui see on ette nähtud

liiklusseaduse § 11 lõikes 1 nimetatud teehoiukavas ning selle opereerimise ja haldamise

korraldamiseks on sõlmitud elektroonilise side võrku haldava sihtasutuse või elektroonilise

side ettevõtjaga sellekohane leping.

§ 923. Kohalik tee

Kohalik tee on kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv ja kohaliku liikluse korraldamiseks või

muuks kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes

1–21 sätestatud ülesande täitmiseks vajalik tee või tema poolt avalikuks kasutamiseks

määratud eratee. Kohalik tee määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktiga.

Kohalikul teel täidab omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus.“;“

Selgitus: Muudatusega lisatakse uus paragrahv riigitee kooseisus elektroonilise side taristu

rajamise võimaldamiseks, mistõttu muutub paragrahvide numeratsioon. Riigitee kooseisus

elektroonilise side taristu rajamise võimaldamine sätestatakse paragrahvis 922 ja kohalik tee

sätestatakse muutmata kujul paragrahvis 923.

Muudatusettepaneku peamine ajend on luua alused ennetavaks taristu rajamiseks ühisehituse

sünergia eeliseid ära kasutades, et vältida hilisemaid lisakulusid ja olukordi, kus näiteks juba

rajatud või rekonstrueeritud teid tuleb hiljem sidevõrgu rajamise eesmärgil uuesti ümber

ehitada ja riigiteedel selleks korduvaid kaevetöid teha. Pakutud lahendus on kooskõlas riigi

üldiste kuluefektiivsuse ning maksuvahendite säästliku kasutamise eesmärkidega.

Ettepaneku kohaselt luuakse õiguslik alus, et riigitee ehitamisel ja rekonstrueerimisel oleks

võimalik rajada elektroonilise side võrgu elemente ka siis, kui need ei ole vajalikud tee

toimimiseks ja liikluse korraldamiseks, kuid on vajalikud elektroonilise side võrgu

väljaarendamiseks ning sideteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Kuivõrd

Transpordiamet riigiteede haldajana ei oma elektroonilise side alast pädevust ning puudub ka

selge õiguslik alus teehoiuvahenditest vajadusel sidetaristu rahastamiseks, siis

muudatusettepaneku kohaselt tuleb Transpordiametil sõlmida asjakohane leping

elektroonilise side valdkonnas pädeva isikuga, sihtasutusega (näiteks Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutusega) või side ettevõtjaga.

Kahe tingimuse samaaegne täitmine – tegevuse kavandamine Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatavas teehoiukavas ning lepingu olemasolu – tagab, et sidetaristu rajamine on

vajaduspõhiselt planeeritud, rahastuse olemasolul elluviidav ning praktilise

42

kasutuspotentsiaaliga. Kohaldatava lepinguliigi valikul lähtutakse nii riigivaraseadusest,

riigihangete seadusest kui haldusmenetluse seadusest, lepingus määratakse poolte õigused ja

kohustused, sealhulgas kasutusõiguste seadmise tingimused, projekti tehniliste tingimuste

andmise kord ning koostöö üldine korraldus.

Teehoiuvahendite sihtotstarvet ja selle piiratust arvestades on kavandatud rajada tee

toimimiseks mittevajalikest sidevõrgu elementidest eelkõige vaid kaablikanalisatsiooniga

seonduv, kui tee ehitusprojekti koostamisel on vastavad tehnilised tingimused antud

elektroonilise side võrku haldavalt lepingupoolelt. Muude elektroonilise side võrgu

elementide rajamine on võimalik üksnes juhul, kui selleks on riigiteede teehoiukavas ette

nähtud sihtotstarbelised vahendid, mis tagab nende läbipaistva planeerimise ja kasutamise.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Tõnis Mölder sõnas, et KLIM-i esitatud ettepanek on pool sammu sellest, mida ühine

poliitiline tahe on soovinud. T. Mölder tegi ettepaneku täiendada §-i 922 järgmiselt:

„Teehoiukava koostamisel peab KLIM riigiteede rajamise ja rekonstrueerimise objektide

juurde lisama elektroonilise side võrgu elementide rajamise vajaduse välja arvatud juhul, kui

see ei ole tehniliselt teostatav, on ebaproportsionaalselt koormav või ei ole ohutusnõuetest

tulenevalt võimalik.“.

Mario Kadastik palus KLIM-i esindajatel selgitada, mis põhjusel ei esitanud ministeerium

ise sellist varianti. Teemat on mitmeid kordi arutatud ja poliitiline tahe muudatuse tegemiseks

on olemas.

Tõnis Mölder lausus, et Transpordiamet ei ole soovinud sidekaablit tee juurde lisada.

Julia Bergštein sõnas, et Transpordiamet on riigiteede haldaja, aga seadusemuudatuste

ettepanekuid koostab KLIM. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) esitas

taolise ettepaneku ka KLIM-ile, kes selgitas neile, miks KLIM esitas just taolise ettepaneku.

ITL-ilt ei laekunud KLIM-i ettepanekule rohkem tagasisidet ja öeldi, et seda jagatakse edasi

liidu liikmetele. KLIM sai majanduskomisjoni kaudu teada, et ITL ei nõustu pakutud

sõnastusega. Arutatavas ettepanekus kasutatakse liiklusseaduses määratletud teehoiu

terminoloogiat, et teehoiuvahendeid jaotatakse vastavalt teehoiukavale. Teehoiukava on

Vabariigi Valitsuse korralduse dokument. Riigieelarvega eraldatakse Transpordiametile

teehoiuks vahendeid, mille eest võib kavandada sidetaristut, mis ei ole tee toimimiseks

vajalik. Side tagamiseks peab ehitama laiemaid torusid. Halduslepingu punkt tuuakse sisse

seetõttu, et sidepädevusega ettevõte või sihtasutus annaks Transpordiametile teada, kes ise ei

ole pädev sideteenuste osutamise vallas, millised peavad olema rajatava taristu tehnilised

tingimused. Seda põhjusel, kuna sidetaristu rajamine oleks teehoiuks ette nähtud vahendite

eest rahastatud ja sel juhul on kulud riigihankelepingu kaudu abikõlblikud. Sel juhul saab

kaablikanalisatsiooni üle anda vastavale sihtasutusele, kes haldab selle kasutamist.

Mario Kadastik lausus, et jääb mulje, et püütakse leida regulatsioonis võimalus formaalselt

nõude täitmiseks, vältides samas selle sisulist rakendamist. Sõna „võib“ kasutamine ei loo

selles kontekstis tegelikku kohustust. Ta toetas T. Mölderi ettepanekut, et nõude peaks

sätestama kohustuslikus vormis. Praeguse sõnastuse puhul ei ole realistlik eeldada, et piiratud

ressursside tingimustes suunatakse vahendeid tegevustele, mis ei ole siduvalt ette nähtud.

Rene Kokk märkis, et arutatav punkt tuleb seaduses sätestada. Teemat on pikalt arutatud ja

oluline on see lahendada.

43

Liisi Pajuste sõnas, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb hetkel Euroopa Liidu

gigabititaristu otsekohalduva määruse Eesti seadusruumi ülevõtmise ettevalmistamisega.

Määrus plaanitakse üle võtta ehitusseadustiku kaudu. Seal on valmimas rakendus ja loomisel

kohustus kõigile avaliku sektori ehitajatele. Nimelt peavad teetrasside, liinide ja kaablite

rajajad edaspidi teavitama rakenduses kavandatavast ehitustegevusest vähemalt kaks kuud

enne ehitusloa taotluse esitamist. Eesmärk on tagada, et kõik side- ja muud taristuarendajad

saaksid soovi korral projektiga liituda, vältimaks korduvaid kaevetöid. Nõuded tulenevad

otsekohalduvast määrusest.

Mario Kadastik lausus, etsee puudutab olukordi, kus tööde plaan on ette teada. ME

täiendamise punkt puudutab olukordi, kus plaan ei pea olema koostatud, vaid on teada

kaevetööde tegemine, kuhu peaks muudatuse rakendumisel lisama ka sidetaristu, sõltumata

sellest, kas konkreetne vajadus kaablite paigaldamiseks on koheselt olemas. Nii välditakse

vajadust sama ala hiljem uuesti üles kaevata. Tegemist on põhimõttelise otsusega, mis on

poliitilisel tasandil juba varem kujunenud ning mida toetab nii koalitsioon kui ka opositsioon.

Julia Bergštein palus täpsustada, kas ME täiendamisel säilib halduslepingu punkt, ehk kuidas

jõuab tehniliste tingimuste teave Transpordiametini, et oleks teada, mida täpselt on vaja

ehitada.

Tõnis Mölder selgitas, et ME nr 14 on eri osapooltele üheselt arusaadav ja sobiv. Ei eeldata,

et riik hakkaks rajatud sidekaablit ise haldama. Seda rolli täidaks vastav sihtasutus. Riigi roll

on, et kaevetööde tegemisel rajatakse vajalik taristu ka juhul, kui selle kohene kasutus ei ole

tagatud. Ettepanek on täpsustada üksnes §-i 922, säilitades ülejäänud sätted senisel kujul.

Urve Tiidus märkis, et tema hinnangul võib mõiste „ebaproportsionaalselt koormav“ tekitada

tulevikus vaidluskohti.

Marek Reinaas nõustus öelduga.

Julia Bergštein sõnas, et eelkõige tekib küsimus mõistetes nagu „tehniliselt teostatav“ ja

„ebaproportsionaalselt koormav“. Nende sisu ja rakendamine peavad olema piisavalt selgelt

määratletud. Justkui saab öelda, et enamik lahendusi on võimalik tehniliselt teostada. Kui

pädev asutus või sihtasutus annab ette tehnilised tingimused, suudavad projekteerijad ja

ehitajad tingimused ellu viia.

Tõnis Mölder lausus, et välistavad juhud on sõnastatud sel eesmärgil, et kui on reaalne

olukord, kus sidetaristut ei ole võimalik või mõistlik rajada, siis on võimalus sellest loobuda.

Kui loobumisvõimalust ei ole vaja, siis selle punkti saab ka eemaldada.

Julia Bergštein märkis, et osapooled soovivad saavutada ühist eesmärki. J. Bergštein palus

täpsustada, mida tähendab „ei ole tehniliselt teostatav“ või „ebaproportsionaalselt koormav“.

Mario Kadastik tõi näitena piirmääradega seonduva, ehk kui taristu rajamist mõjutab nt tee

laius või kandekoormus või muutuks ebaproportsionaalselt koormavaks, kuna kasutama peaks

haruldasi materjale.

Julia Bergštein palus seda aspekti selgituses täpsustada. Teemat on korduvalt arutatud, sh

ITL-i ja Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusega. KLIM-i hinnangul saaks taristut ehitada, kui

44

sideettevõtted annaksid kindlad projekteerimistingimused. Seni ei ole neid esitatud.

Rene Kokk sõnas, et ebaproportsionaalselt koormav punkt peab ettepanekus olema nt

olukordadeks, kui tee uuendamise käigus on nt tehnilistel põhjustel taristu rajamine

ebaproportsionaalselt kallis.

Julia Bergštein palus selles osas selgitust täiendada. Transpordiametil oleks kaalutlusõigus

taristu rajamisest loobuda, kui taristu rajamine ei ole nt tehniliselt või majanduslikult mõistlik.

Tõnis Mölder tegi ettepaneku hääletada ME-d komisjoni esmaspäevasel istungil, mis ajaks

täpsustatakse ettepaneku sõnastust.

Marek Reinaas sõnas, et ME-d hääletatakse esmaspäevasel istungil. M. Reinaas lisas, et

ebaproportsionaalselt koormav osa on oluline, ehk kui sidetaristu rajamine ei ole tehniliselt

teostatav, siis võiks see olla välistatav tegur.

Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).

15. Teha eelnõus järgmised muudatused:

15.1. Muuta eelnõu § 1 punkt 92 (uues numeratsioonis punkt 97) ja sõnastada see järgmiselt:

„97) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui projekteerimistingimused antakse ehitisele, millele projekteerimistingimuste

andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti

pädevuses, siis annab projekteerimistingimused asutus, kelle pädevuses oleva ehitise

osa moodustab kavandatavast lahendusest enamuse.“;“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse sätte sõnastust, kuna mõiste „peamine ehitis“ ei olnud

seaduse sättes üheselt mõistetav. Sättega jaotatakse projekteerimistingimuse andmise pädevus

sõltuvalt sellest, kelle pädevuses oleks anda projekteerimistingimused suuremale osale

kavandatavast lahendusest.

15.2. Muuta eelnõu § 1 punkt 95 (uues numeratsioonis punkt 100) ja sõnastada see järgmiselt:

„100) paragrahvi 101 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui riigi eriplaneering on koostatud riigitee ehitamiseks, annab riigitee või selle tee

ehitamisega seotud ehitiste ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet või tuleb esitada ehitusteatis

Transpordiametile.

(22) Kui tee ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitusloa

andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses,

annab ehitusloa asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab

kavandatavast lahendusest enamuse.“;“.

Selgitus: Paragrahvi 101 lõikes 21 parandatakse sõnastust, kuna senise sõnastuse kohaselt ei

olnud üheselt mõistetav, kuidas on seotud tee ja tee ehitamisega seotud ehitised. Sõnastust on

täpsustatud selliselt, et kui riigi eriplaneeringu alusel ehitatud riigitee ehitamisega koos on

vaja ehitada või ümber ehitada või laiendada teisi ehitisi, annab ka neile ehitusloa

Transpordiamet.

Lõikes 22 parandatakse sõnastust, kuna mõiste „peamine ehitis“ ei olnud seaduse sättes

üheselt mõistetav. Sättega jaotatakse ehitusõiguse andmise pädevus sõltuvalt sellest, kelle

pädevuses oleks anda ehitusõigus suuremale osale kavandatavast lahendusest.

15.3. Muuta eelnõu § 1 punkt 96 (uues numeratsioonis punkt 101) ja sõnastada see järgmiselt:

„101) seadustikku täiendatakse §-ga 1011 järgmises sõnastuses:

㤠1011. Kasutusteatis ja kasutusluba

45

(1) Kui riigi eriplaneering on koostatud peamiselt riigitee ehitamiseks, annab riigitee

ehitamisega seotud ehitiste kasutamiseks kasutusloa Transpordiamet või tuleb esitada

kasutusteatis Transpordiametile.

(2) Kui kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kasutusloa andmine

on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, annab

kasutusloa asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab ehitusprojektis

enamuse.“;”

Selgitus: Ehitusseadustikku lisatav paragrahv 1011 sõnastatakse uuesti. Võrreldes eelnõu

kohase paragrahviga on välja jäetud lõiked 1 ja 2. Lõige 1 jäeti välja põhjusel, sest üldnormi

kohaselt menetleb üldkorras kõiki teatisi ja loataotlusi kohaliku omavalitsuse üksus (EhS §-d

35 lg 2, 47 lg 4, 38 lg 2 ja 50 lg 1). Lõige 2 jäeti välja, kuna eelnõuga nähakse ette, et

avalikult kasutatavatel teedel, kasutusteatise või kasutusloa kohustus puudub, seega puudub

vajadus ka erinormi järgi. Säilitati sätted, mille kohaselt riigitee ehitusega seotud ehitiste

kasutusloa menetlus jääb riigi eriplaneeringu puhul Transpordiameti kanda. Samuti säilitati

erinorm juhuks, kui ehitatakse avalikkusele juurdepääsetav eratee koos avalikult kasutatava

teega. Kui ehitusprojektiga on seotud kohalik tee või riigitee, annab avalikkusele

juurdepääsetava eratee kasutusloa vastavalt kas kohalik omavalitsus või Transpordiamet,

sõltuvalt sellest, kelle pädevuses oleks anda kasutusõigus suuremale osale ehitusprojektis

kajastatud lahendusest.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

16. Muuta eelnõu § 1 punkt 106 (uues numeratsioonis punkt 111) ja sõnastada see

järgmiselt:

„111) paragrahvi 11317 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut kohaldatakse ka

hoonestusloa menetluses menetlusosalisena osalevas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel

või talle kuuluva ettevõtte olulise osa üleminekul.“;

Selgitus: Sätte sõnastuses puudus ettevõtte üleminekul laiend „oluline“. Muudatus on vajalik

õigusselguse tagamiseks, et nii äriühingu kui ka talle kuuluva äriühingu osade võõrandamisel

alustatakse eelkontrolli vaid juhul, kui tegemist on olulise osa võõrandamise või üleminekuga.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

17. Muuta eelnõu § 1 punkt 108 (uues numeratsioonis punkt 113) ja sõnastada see

järgmiselt:

„113) paragrahvi 11322 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Juhul kui ehitise ehitamiseks ei ole lisaks hoonestusloale vaja taotleda ehitusluba, algab

hoonestustasu arvestamine ehitusteatise esitamisele, keskkonnaloa andmisele või

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisele järgnevast päevast, lähtudes sellest,

milline neist on varasema kuupäevaga, ja hoonestustasu tuleb maksta käesoleva seadustiku §

11321 lõike 2 kohaselt.“;

Selgitus: Muudatus on täpsustav ja vajalik selleks, et rõhutada seda, et hoonestustasu hakkab

kehtima alates sellest toimingust või haldusaktist, mis on esimene.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

46

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

18. Teha eelnõus järgmised muudatused:

18.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 112 (uues numeratsioonis punktiga 117), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„117) paragrahvi 126 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „ehitusloa

taotluse“ sõnadega „või ehitusteatise“;“.

Selgitus: Muudatus on seotud halduskoormuse vähendamisega puurkaevude ja -aukude

rajamisel. Muudatusega lisatakse sättesse sõnad „või ehitusteatise“. Eelnõukohase

seadusega muudetakse ehitusseadustiku lisa 1 selliselt, et puurkaevu, mille tootlikkus on alla

10 m3 ööpäevas või mida kasutab kuni 50 inimest, rajamisel ehitusloa taotluse esitamise nõue

asendatakse ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamise nõudega. Kuna selline väikese

tootlikkusega puurkaev võib ka vastata EhS § 126 lõikes 1 nimetatud juhtumitele (näiteks

rajatakse puurkaev kambriumi-vendi või ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi või

kehtestatud põhjaveevaruga alale), siis on vaja ka sellise väikese tootlikkusega puurkaevu

rajamise kavatsus ehitusteatisena kooskõlastada Keskkonnaametiga. Eelnõu kohaselt

täiendatakse EhS § 126 lõikeid 1, 11,3 ja 4 selliselt, et lisaks ehitusloa taotlusele tuleb saata

ka ehitusteatis Keskkonnaametile kooskõlastamiseks, kui puurkaev vastav § 126 lõikes 1

toodud juhtumitele.

18.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 112 (uues numeratsioonis punktiga 118), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„118) paragrahvi 126 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Keskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise

või keeldub taotluse või teatise kooskõlastamisest kümne päeva jooksul taotluse saamisest

arvates.“;“.

Selgitus: Muudatus on seotud halduskoormuse vähendamisega puurkaevude ja -aukude

rajamisel. Vaata täpsemat selgitust punkti 18.1. juurest.

18.3. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 113 (uues numeratsioonis punktiga 120), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„120) paragrahvi 126 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „ehitusloa

taotluse“ sõnadega „või ehitusteatise“;“.

Selgitus: Muudatus on seotud halduskoormuse vähendamisega puurkaevude ja -aukude

rajamisel. Vaata täpsemat selgitust punkti 18.1. juurest.

18.4. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 113 (uues numeratsioonis punktiga 121), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„121) paragrahvi 126 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „ehitusloa taotluse“ sõnadega „või

ehitusteatise“;“.

Selgitus: Muudatus on seotud halduskoormuse vähendamisega puurkaevude ja -aukude

rajamisel. Vaata täpsemat selgitust punkti 18.1. juurest.

18.5. Muuta eelnõu § 1 punkt 113 (uues numeratsioonis punkt 122) ja sõnastada see

järgmiselt:

„122) paragrahvi 126 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) puurkaevu või -augu ehitus- ja kasutusloa taotluste ning ehitus- ja kasutusteatise

täpsustatud andmekoosseisud ja puurimispäeviku vormi;“;“.

47

Selgitus: Eelnõukohase seadusega tunnistatakse kehtetuks EhS-i § 124, mis reguleerib

puurkaevu asukoha kooskõlastamist. Samuti jäetakse valdkonna eest vastutavale ministrile

antud volitusnormist välja puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise korra täpsema

reguleerimise õigus. Muudatusettepanekuga jäetakse volitusnormist välja ka puurkaevu ja

-augu ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise ning puurkaevu või -augu

andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise ja puurkaevu või -augu lammutamise teatise

vormide kehtestamine. Edaspidi sätestatakse määruses puurkaevu või -augu ehitus- ja

kasutusloa taotluste ning ehitus- ja kasutusteatise täpsustatud andmekoosseisud ja ainult

puurimispäeviku vorm. Õigusselguse huvides sätestatakse Eesti looduse infosüsteemi andmete

esitamise korra ja esitatavate andmete koosseisu kehtestamine eraldi punktina (vt järgmine

ettepanek).

18.6. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 114 (uues numeratsioonis punktiga 123), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„123) paragrahvi 126 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) puurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ja esitatavate

andmete koosseisu.“;“.

Selgitus: Arvestades eelmist ettepanekut, tuuakse selguse mõttes volitusnormis eraldi

punktina välja Eesti looduse infosüsteemi andmete esitamise korra ja esitatavate andmete

koosseisu kehtestamine.

18.7. Muuta eelnõu § 1 punkt 115 (uues numeratsioonis punkt 125) ja sõnastada see

järgmiselt:

„125) paragrahvi 129 tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta

kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest Keskkonnaagentuuri.“;“.

Selgitus: Senise praktika kohaselt teavitatakse puurkaevu või -augu konserveerimisest

Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust. Keskkonnaamet või kohaliku omavalitsuse

üksus edastab selle info Keskkonnaagentuurile, kes teeb märke Eesti looduse infosüsteemi

puurkaevude andmestikus. Edaspidi on mõistlik, et puurkaevu või -augu konserveerimisest

teavitatakse otse Keskkonnaagentuuri. Seepärast muudetakse eelnõukohases seaduses

ehitusseadustiku § 129 sõnastust.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

19. Asendada eelnõu § 1 punktis 123 (uues numeratsioonis punktis 133) nimetatud

ehitusseadustiku lisad 1 ja 2 uues sõnastuses lisadega 1 ja 2 (lisatud).

Selgitus: Vastavalt Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt esitatud ettepanekule tuleb edaspidi

hüdrantide rajamiseks esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga sõltumata sellest, kas

tegemist on ühisveevärgi küljes oleva hüdrandiga või mitte. Eelnõu algataja esialgu

ettepanekut ei toetanud, kuid täiendaval konsulteerimisel ettepaneku esitajaga asuti

seisukohale, et ettepaneku tulemusena väheneb hüdrantide rajamisel halduskoormus ning

hüdrantide ehitisregistrisse kandmiseks tekkib selge õiguslik alus. Kui kehtiva seaduse

kohaselt on ühisveevärgi külge ehitatava hüdrandi ehitamiseks vajalik esitada ehitusloa

taotlus, siis edaspidi piisab ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamisest. See muudatus annab

edaspidi võimaluse leida EHR-ist kõik veevõtukohad oluliselt kergemini üles, sh aitab

lihtsustada Päästeameti ja vee-ettevõtjate vahelist infovahetust, kui tulekahju ajal on

hüdrandist võetud vett. Tuletõrje veevõtukohtade, sh hüdrantide rajamise osas, mis

ühisveevärgi osaks ei ole, nõuded ei muutu. Samuti on ehitusseadustiku lisades jätkuvalt

48

hõlmatud ka tuletõrje veevõtukohtade teenindamiseks veeallikate rajamine. Täpsustatud on, et

veeallikas peab olema tehislik ja tuletõrje veevõtukoha jaoks spetsiaalselt rajatav, sest

tuletõrjevett on võimalik võtta ka jõest või merest, mille tekkimine võib olla looduslik.

Veeallika all on peetud silmas erinevaid veeallikaid (paak, tiik vms), mis rajatakse just

tuletõrje veevõtukoha teenindamiseks. Neid eristab teistest veekogudest see, et neile on seatud

tehnilised nõuded ja tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus peab olema olemas

aastaringselt s.o veeallikas on oluline komponent selleks, et tuletõrje veevõtukoht toimiks.

Lisaks viidi ehitusseadustiku lisa 2 rajatiste kategooria pealkirja sõnastus vastavusse lisa 1

vastava kategooria pealkirja sõnastusega, asendades tekstiosa „ehitis“ tekstiosaga „rajatis“.

Vastavalt EhS § 3 lõikele 2 on ehitised hooned või rajatised. Kuivõrd ehitise mõiste hõlmab

nii hooneid kui ka rajatisi, ei olnud EhS lisa 2 rajatiste kategooria pealkiri sisuliselt vale.

Siiski tagab muudatus suurema õigusselguse, st puudub põhjendus, miks samade ehitiste

menetlusliiki reguleerivad tabelid peaksid olema pealkirjastatud erinevalt.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Mario Kadastik küsis, kas arutatav ettepanek on arutelude tulemusel koostatud

kompromissettepanek.

Liisi Pajuste vastas jaatavalt. Hüdrandid on eraldi ehitised. Samuti vaadati loamenetlust ja

seal saavad need leevenduse. Hüdrante on suhteliselt lihtne registrisse kanda, sest ehituslube

on võimalik anda korraga ka kümnetele ehitistele.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

20. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 2, muutes vastavalt järgmiste punktide

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„2) seadust täiendatakse paragrahviga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Kvalifikatsiooninõuetest ja teatamiskohustusest vabastamine

(1) Ehitusseadustiku § 19 lõike 3 nõudeid ei kohaldata juhul, kui ehitise ehitamise või

ehitusprojekti koostamisega seotud ehitusloa taotlus on esitatud enne 2027. aasta 1. jaanuari.

(2) Ehitusseadustiku § 24 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning § 25 lõike 1 punktides 1 ja 2 nõudeid

ei kohaldata elamu ümberehitamisele, mille puhul on ehitusluba nõutav ja mille ehitusloa

taotlus on esitatud enne 2027. aasta 1. jaanuari.“;“.

Selgitus: Kuna eelnõuga piiratakse ehitusseadustikus iseendale ehitusloakohustusliku ehitise

projekteerimise ja ehitamise võimalusi juriidilistele isikutele, nähakse lõikega 1 sättele ette

üleminekuaeg. Lõike 2 kohaselt nähakse ette korterelamute ümberehitamisel

kvalifikatsiooninõuete tõendamise kohustusele üleminekuaeg. Ehitusloa kohustuse laienemine

korterelamute ümberehitamisele on olulise mõjuga muudatus, mille jõustumine vajab

üleminekuaega, et puudutatud isikud, sh rekonstrueerimisturul tegutsevad ettevõtjad, saaksid

kohalduva regulatsiooniga tutvuda ja oma tegevust vastavalt ümber kujundada. Seaduse

jõustumisel kohaldub korterelamute ümberehitamisele küll ehitusloakohustus, kuid pädeva

isiku kvalifikatsiooni tõendamise nõue rakendub korterelamute ümberehitamisele, mille kohta

on ehitusloa taotlus esitatud alates 2027. aasta 1. jaanuarist.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

21. Jätta välja eelnõu § 2 punkt 3, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni.

49

Väljajäetav tekst:

„3) paragrahvi 251 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses

sätestatud tingimuste ja korra järgi“ sõnaga „kohaselt“;“.

Selgitus: Sätte muutmiseks puudub praktiline vajadus.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Liisi Pajuste sõnas, et sätte muutmiseks puudub praktiline vajadus. Mitmed järgmised sätted

on seotud 2019. aastal toimunud muudatustega, mil hoonestusloa sätted viidi veeseadusest üle

ehitusseadustikku, kuid osa sätteid jäi toona paraku ümber tõstmata. Seetõttu on tekkinud

olukord, kus nii veeseaduses kui ka ehitusseadustikus viitavad osad sätted veeseaduse

kehtetutele sätetele. 743 SE raames korrigeeritakse neid ebakõlasid. Arutatav säte tõsteti

ümber, kuna sättes viidatud määrus ei ole enam kehtiv. Täiendavate arutelude käigus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga selgus, et ameti hinnangul ei ole selline

muudatus hetkel vajalik.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

22. Teha eelnõus järgmised muudatused:

22.1. Täiendada eelnõu § 2 punktis 4 sätestatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse § 255 lõike 2 kolmandat lauset pärast sõna „nimetatu“ tekstiosaga „,

ning riigilõivuseaduse §-s 21513 sätestatut“.

Selgitus: Eelnõus olev ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 255

lõige 5 jäetakse välja (vt järgmist ettepanekut) ja seal reguleeritud riigilõivu erisus tõstetakse

lõikesse 2.

22.2. Jätta välja eelnõu § 2 punktist 4 ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse § 255 lõige 5.

Väljajäetav tekstiosa:

„(5) Juhul kui ehitisel oli varem olemas vee erikasutusluba või muu avalikku veekogusse

ehitamise õiguslik alus, ei kohaldata sellisele ehitisele käesoleva seaduse §-des 11321 ja 11322

ning riigilõivu seaduse §-s 21513 sätestatut.“.

Selgitus: Eelnõus olev ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 255

lõige 5 jäetakse välja, sest hoonestustasust vabastuse erisused on juba sätestatud EhSRS § 252

ja riigilõivu erisused on liidetud § 255lõikega 2 (vt eelmist ettepanekut).

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

23. Muuta eelnõu § 2 punkt 10 ja sõnastada see järgmiselt:

„10) paragrahvi 28 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt, välja arvatud

juhul, kui ehitise ehitamise ajal kehtinud nõuded olid rangemad kui kehtivad nõuded.“;“

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega. Sõna „on“ asendatakse sõnaga „olid“.

Sõna „on“ viitab keeleliselt kehtivatele nõuetele, kuid sätte eesmärgiks on viidata ehitamise

aja kehtinud nõuetele.

50

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

24. Teha eelnõus järgmised muudatused:

24.1. Jätta välja eelnõu § 3 punkt 1, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„1) paragrahvi 3311 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Elamu ja seda teenindava ehitise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

150 eurot. Elamu ja seda teenindava ehitise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.“;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega. Käesolev ettepanek jäetakse eelnõust

välja ning eelnõu §-i 3 lisatakse täiendav punkt (vt järgmine ettepanek), mille kohaselt sõltub

hoonet teenindava abihoone ehitusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määr sellest, kas

abihoone teenindab elamut või mitteelamut. Muudatuse eesmärgiks on tagada, et elamu

abihoone ehitusloa taotluse eest tasutakse riigilõivu samas määras, nagu elamu ehitusloa

taotluse läbivaatamise eest. Riigilõivuseaduse § 3311 lg 3 näeb ette, et kui ehitusloa taotlus

sisaldab mitut hoonet ja seda teenindavat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses

sisalduva ehitusloakohustusliku hoone eest eraldi. See tähendab, et riigilõivuga on kaetud nii

konkreetse hoone kui ka seda teenindavate rajatiste ehitusloa taotluse läbivaatamine. Küll

aga tuleb riigilõiv tasuda iga ehitusloakohustusliku hoone eest eraldi.

24.2. Täiendada eelnõu § 3 uue punktiga 2 (uues numeratsioonis punktiga 1), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„1) paragrahvi 3311 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Hoonet teenindava abihoone ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud määras vastavalt sellele, kas abihoone

teenindab elamut või mitteelamut.“;“.

Selgitus: Muudatusega tagatakse, et elamut teenindava abihoone ehitusloa taotluse

läbiviimise eest ei peaks tasuma riigilõivu suuremas määras (mitteelamule kehtestatud

määras), kui elamu ehitusloa taotluse läbivaatamise eest.

24.3. Täiendada eelnõu § 3 uue punktiga 2 (uues numeratsioonis punktiga 2), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„2) paragrahvi 3312 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „puuraugu,“;“.

Selgitus: Muudatus on seotud halduskoormuse vähendamiseks tehtud ettepanekuga, mille

kohaselt kaotatakse puuraukudelt ehitusloa kohustus. Seetõttu puudub vajadus riigilõivu

sättes kajastada puuraugu kui ehitusloakohustusliku rajatise riigilõivumäära.

24.4. Jätta välja eelnõu § 3 punkt 2, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekstiosa:

„2) paragrahvi 3313 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Elamu ja seda teenindava ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu 30 eurot.“;“.

Selgitus: Muudatusettepanek kannab endas võrreldes riigilõivuseaduse § 3311 muudatustega

sama eesmärki. Täpsemaid selgitusi muudatuse kohta vaata punktidest 24.1. ja 24.2.

51

24.5. Täiendada eelnõu § 3 uue punktiga 2 (uues numeratsioonis punktiga 3), muutes

vastavalt järgmise punkti numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„3) paragrahvi 3313 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Hoonet teenindava abihoone kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud määras vastavalt sellele, kas abihoone

teenindab elamut või mitteelamut.“;“.

Selgitus: Muudatusettepanek kannab endas võrreldes riigilõivuseaduse § 3311 muudatustega

sama eesmärki. Täpsemaid selgitusi muudatuse kohta vaata punktidest 24.1. ja 24.2.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

25. Muuta eelnõu § 6 tekstiosa ja sõnastada see järgmiselt:

„Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. augustil.“.

Selgitus: Seaduse jõustumise aeg on määratud vastavalt sellele, et tagada piisav aeg

volitusnormide alusel antavate määruste väljatöötamiseks ning menetlemiseks ning

ehitisregistri arenduste elluviimiseks. Eelnõu jõustumisega tingitud ehitisregistri arendustöö

maksumus on ligikaudu 100 000 (ükssada tuhat) eurot. Arendustöö maksumus kaetakse

riigieelarvelistest vahenditest.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Mario

Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis

Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Info ja muud küsimused

Marek Reinaas tuletas komisjoni liikmetele meelde eesootavaid kohtumisi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kiia Väli

protokollija

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 197

Tallinn, Toompea Teisipäev, 2. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 16.05

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Kiia Väli (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Lauri Laats (Aleksei Jevgrafov

asendusliige), Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Riina Sikkut (Reili Rand asendusliige), Urve

Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Maria Haas (konsultant)

Puudus: Mart Maastik

Kutsutud: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja ja Riigikogu liige Lauri Laats,

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja ja Riigikogu liige Jaak Aab,

Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna kiirguse ja tuumaohutuse

valdkonna juht Marily Jaska ja õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (1. päevakorrapunkt);

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi

Pajuste ja sama osakonna õigusnõunik Madis Kaasik, teede- ja raudteeosakonna teede

valdkonnajuht Julia Bergštein, energeetikaosakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk

(2. päevakorrapunkt); Riigikogu keskkonnakomisjoni praktikant Liisa Varul

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (743 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas, et komisjon sai 19. mai 2026. a istungil ülevaate eelnõule esitatud

ettepanekutest, valmistamaks ette komisjonile muudatusettepanekute (ME) loetelu kavandit.

Käesoleval komisjoni istungil vaatab komisjon läbi ja hääletab ME-de loetelu kavandis

sisalduvaid ettepanekuid. Täiendavalt on laekunud Kaitseväe vastus komisjoni päringule

tuumajaama teemal.

Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.

2

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu § 1 lõike 1 punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2) tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevusi;“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et käesoleva seadusega reguleeritakse nii

tuumkütusetsükli kui ka sellega seotud tegevusi. Tuumkütusetsükli tegevused on otseselt

tuumkütusetsükli osa ning tulenevad eelnõu § 5 lõikes 3 toodud definitsioonist. Seotud

tegevused on aga näiteks tuumkütusetsükliga seotud teadus- ja arendustegevus;

tuumkütusetsükliga seotud seadmete või tehnoloogia arendamine; tuumamaterjali arvestuse

ja kontrolliga seotud tegevused; tuumkütuse või kasutatud tuumkütuse veoga seotud

tegevused; tuumkütusetsükli rajatiste projekteerimine või ettevalmistamine; tuumkütusetsükli

tegevustega seotud andmete esitamine, seire või teavitamine.

1.2. Muuta eelnõu § 2 punkt 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) tagada riiklik järelevalve tuumamaterjali, tuumakäitise ja tuumkütusetsükli ning sellega

seotud tegevuste üle;“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et käesoleva seaduse eesmärk on tagada riiklik

järelevalve nii tuumkütusetsükli kui sellega seotud tegevuste üle.

1.3. Muuta eelnõu § 9 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Keelatud on mis tahes tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevus ilma asjaomase loata.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse loakohustuse ulatust selliselt, et ilma asjaomase loata ei

ole keelatud üksnes tuumkütusetsükli tegevused kitsas tähenduses, vaid ka nendega seotud

tegevused. Täpsustus on vajalik, sest tuumkütusetsükli ohutus, julgeolek ja

tuumakontrollimeetmed ei sõltu ainult vahetust tuumkütuse kasutamisest või käitlemisest, vaid

ka seda ettevalmistavatest, toetavatest ja sellega vahetult seotud tegevustest

1.4. Muuta eelnõu § 10 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Tuumakäitise ning tuumkütusetsüklis ja sellega seotud tegevustes tuleb rakendada

ohutusnõudeid ja nende kontrollimist proportsionaalselt riskitasemega, võttes arvesse ohtude

tõenäosust ja võimalikke tagajärgi.“

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et astmelist ja riskipõhist lähenemist ei kohaldata

üksnes tuumakäitise ja tuumkütusetsükli tegevuste suhtes kitsas tähenduses, vaid ka

tuumkütusetsükliga seotud tegevustele. Täiendus „sellega seotud tegevustes“ on vajalik, sest

tuumaohutust, tuumajulgeolekut, kiirgusohutust ja tuumakontrollimeetmeid võivad mõjutada

ka sellised tegevused, mis ei ole ise vahetult tuumkütusetsükli etapid, kuid loovad nende

tegevuste eeldused või toetavad nende läbiviimist.

1.5. Muuta eelnõu § 11 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 11. Tuumakäitise, tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevuste üldised ohutusnõuded

(1) Tuumaohutus tuleb tagada kogu tuumakäitise elukaare vältel kõigis tuumkütusetsükli ja

sellega seotud tegevustes selliselt, et oleks võimalik eesmärgipäraselt tuumakäitist käitada ja

tuumkütusetsükli tegevusi teha.

(2) Tuumaohutuse tagamiseks tuleb rakendada süvakaitsel põhinevaid sõltumatuid

kaitsemehhanisme, mis tagavad vastavuse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide nõuetele ka juhul, kui üksikud kaitsemehhanismid ei toimi kavandatud viisil.

(3) Tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevuste tegija vastutab käesolevas seaduses ja

tuumaohutusloa tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada tuumakäitise ja

tuumkütusetsükliga seotud tegevuse ohutus inimese elule, tervisele ja varale ning keskkonnale

ning töötajate kiirgusohutus tuumakäitise elukaare vältel kõigis kiiritusolukordades, mis on

3

seotud tema valduses oleva tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjaliga, ning see

vastutus säilib kogu tuumakäitise elukaare vältel olenemata tuumaohutusloa kehtivusest või

olemasolust ega ole üleantav.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et üldised tuumaohutusnõuded ja vastutus ei hõlma

üksnes tuumakäitist ja tuumkütusetsükli tegevusi kitsas tähenduses, vaid ka nendega seotud

tegevusi. Täiendus on vajalik, sest tuumaohutust, kiirgusohutust, tuumajulgeolekut ja

keskkonna kaitset võivad mõjutada ka tegevused, mis ei ole ise vahetult tuumkütusetsükli

etapp, kuid on selle ettevalmistamiseks, toetamiseks või läbiviimiseks vajalikud.

Sellisteks seotud tegevusteks võivad olla näiteks tuumkütusetsükliga seotud projekteerimine,

seadmete või tehnoloogia arendamine, tuumamaterjali arvestus ja kontroll, veo

ettevalmistamine, seire, andmete esitamine või muud tegevused, millel võib olla mõju

tuumakäitise või tuumkütusetsükli ohutusele.

Täpsustuse eesmärk on vältida tõlgendust, et üldised ohutusnõuded ja vastutus kohalduvad

ainult tuumkütuse vahetule käitlemisele või tuumakäitise käitamisele. Ka seotud tegevuste

tegija peab oma tegevuse ulatuses tagama, et tegevus ei ohustaks inimese elu, tervist, vara

ega keskkonda ning et ohutusnõuded oleksid täidetud kogu asjakohase tegevuse vältel. Samas

jääb nõuete kohaldamine seotuks konkreetse tegevuse laadi ja riskitasemega.

1.6. Muuta eelnõu § 14 lõike 2 punkt 9 ja sõnastada see järgmiselt:

„9) korraldab kiirgustegevuse ning tuumkütusetsükli ja sellega seotud

tegevuste nõuetele vastavuse tagamist järelevalvetoimingute kaudu;“ .

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et pädeva asutuse järelevalve ei hõlma üksnes

kiirgustegevust ja tuumkütusetsükli tegevusi kitsas tähenduses, vaid ka tuumkütusetsükliga

seotud tegevusi. Täiendus „ja sellega seotud tegevuste“ on vajalik, et pädev asutus saaks

kontrollida ka selliseid tegevusi, mis ei ole ise vahetult tuumkütusetsükli etapid, kuid võivad

mõjutada tuumaohutust, kiirgusohutust, tuumajulgeolekut või tuumakontrollimeetmete

nõuetekohast täitmist.

Muudatuse eesmärk on vältida tõlgendust, et järelevalvetoiminguid saab teha üksnes

tuumkütuse vahetu käitlemise, ladustamise või kasutamise üle. Kui seotud tegevus võib

mõjutada tuumkütusetsükli ohutut ja nõuetekohast toimimist, peab pädeval asutusel olema

selge volitus kontrollida selle vastavust seaduses, loa tingimustes ja muudes õigusaktides

sätestatud nõuetele.

1.7. Muuta eelnõu § 33 lõike 1 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) taotleja kavandatava tuumakäitise süsteem, konstruktsioon või komponent,

tuumkütusetsükli tegevus või taotleja kasutatav tuumareaktor ei ole rakendatavaid

ohutusmeetmeid arvestades ohutu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale;“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et siinkohal oleks tuumkütusetsükliga seotud tegevuste

asemel õigem kasutada tuumkütusetsükli tegevusi, sest need on konkreetselt seotud

tuumaohutusloaga, mis on antud just tuumakütusetsükliga otse seotud tegevustele.

1.8. Muuta eelnõu § 56 sissejuhatavat lauseosa ja sõnastada see järgmiselt:

„Tuumamaterjali, tuumakäitise ning tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevuste korral

kohaldatakse järgmisi sätteid:“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et kiirgusseaduse asjakohaseid nõudeid kohaldatakse

mitte üksnes tuumamaterjali, tuumakäitise ja tuumkütusetsükliga seotud tegevuste suhtes, vaid

ka otseselt tuumkütusetsükli tegevustele. Tuumkütusetsükkel ja sellega seotud tegevused on

sättes eraldi nimetatud selleks, et vältida tõlgendust, nagu kohalduksid kiirgusohutuse

põhimõtted ja kiirgustegevuse tegija kohustused ainult tuumkütusetsükliga seotud tegevustele

kuigi need kohalduvad ka vahetult tuumkütusetsükliga seotud etappidele

4

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

2. Teha eelnõus järgmised muudatused:

2.1. Asendada eelnõus sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“ vastavas käändes.

Selgitus: Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (668

SE), milles kriiside ühtse lahendamise huvides võetakse senise hädaolukorra ja kõrgendatud

kaitsevalmiduse asemel kasutusele tsiviil- ja riigikaitselisi kriise ühendav koondmõiste

„kriisiolukord“.

2.2. Asendada eelnõu § 57 lõikes 1, § 59 lõigetes 1 ja 4 ning § 60 lõike 3 punktis 1 sõnad

„hädaolukorra seadus“ sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seadus“ vastavas käändes.

Selgitus: Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega

(668 SE), milles hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks ning milles sisaldunud

regulatsioon viidi kriisiolukorra ja riigikaitse seadusesse.

2.3. Muuta eelnõu § 85 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 85. Tuumakäitise ja -materjali füüsiline kaitse

(1) Tuumakäitise ja -materjali füüsiline kaitse tuleb tagada:

1) riiklike ohuhinnangute põhjal, arvestades riigi julgeolekukeskkonna muutusi ning

tuumkütusetsükli ja sellega seotud tegevuste arengut;

2) tuumamaterjali kategooria ja tuumakäitise riskitasemele vastava tüüpohu profiili või kaitse

kavandamise aluseks oleva ohu põhjal, tagades füüsilise kaitse vastavuse võimalikele

ohtudele;

3)  alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsemeetmete ning nende

rakendamise tingimuste korra kohaselt, kui tuumakäitis ja -materjal on määratud

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Tuumakäitise ja -materjali füüsilise kaitse nõuded, tüüpohu profiili ja kaitse kavandamise

aluseks oleva ohu määramise korra, tuumamaterjali kategoriseerimise alused ning turvaplaani

nõuded ja õppuste korraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Tuumaohutusloa omaja vastutab oma tegevuse julgeoleku ja füüsilise kaitse eest ning on

kohustatud:

1) tuumamaterjali kategooria ja tuumakäitise riskitaseme põhjal töötama välja ja rakendama

turvameetmeid, mis on kooskõlas kehtiva tüüpohu profiiliga või kaitse kavandamise aluseks

oleva ohuga;

2) koostama tuumakäitise turvaplaani;

3) korraldama turvaplaani katsetamiseks turvaõppuseid;

4) lisama loataotlusele kirjelduse riskihinnangu, kavandatavate turvameetmete ning

sidepidamise ja koostöö korralduse kohta korrakaitseorganite ja teiste osapooltega, kes

vastutavad tuumakäitise turvalisust ohustavatele intsidentidele reageerimise eest, ning koostöö

ja vastutuse ülemineku korralduse kirjelduse, kui intsidenti käsitletakse kriisiolukorrana;

5) tagama tuumakäitises füüsilise kaitse meetmete rakendamise ja valmisoleku riiklike

ohuhinnangute, tüüpohu profiili või kaitse kavandamise aluseks oleva ohu kohaselt;

6) korraldama töötajate taustakontrolli;

7) viivitamata teavitama pädevat asutust igast intsidendist, mis võib ohustada

tuumakäitise turvalisust;

8) rakendama meetmeid kadunud või varastatud tuumamaterjali või muu radioaktiivse

materjali leidmiseks ja tagasisaamiseks;

5

9) rakendama meetmeid tuumakäitise vastu suunatud mehitamata süsteemidest tuleneva ohu

ennetamiseks, avastamiseks ja tõrjumiseks ning võimaliku ründe või intsidendi tagajärgede

leevendamiseks riiklike ohuhinnangute, tüüpohu profiili või kaitse kavandamise aluseks oleva

ohu kohaselt.

(4) Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi või muu julgeoleku või riigikaitse valdkonnas pädev asutus

võib tuumaohutusloa omajale eriolukorra, kõrgendatud julgeolekuohu või sõjalise või

hübriidkonflikti ohu tõttu anda tuumakäitise kaitseks juhiseid ja kehtestada

lisakaitsemeetmeid seadusest tuleneva pädevuse kohaselt.“.

Selgitus: Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega

(668 SE). Mõiste „riigikaitseobjekt“ asendatakse sõnadega „alaliselt või ajutiselt kaitstav

olulise tähtsusega objekt“. Lisatakse selge viide, et juhul kui tuumakäitis või tuumamaterjal

on määratud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel alaliselt või ajutiselt kaitstavaks

olulise tähtsusega objektiks, kohaldatakse selle kaitsele ka vastavat olulise tähtsusega objekti

kaitsemeetmete ja nende rakendamise korda, arvestades TEOSes sätestatud erisusi. Täpsustus

on vajalik normide koostoime selgitamiseks: tuumakäitise ja tuumamaterjali kaitse peab

olema kooskõlas üldise riikliku kriisi- ja riigikaitseraamistikuga, kuid tuumavaldkonna

eripära tõttu tuleb samal ajal säilitada TEOSes sätestatud tuumaspetsiifilised nõuded.

Lõikes 2 tehtava muudatusega täpsustatakse volitusnormi. Ekslikult oli sätte tekstist jäänud

välja viide tuumakäitisele, kuigi füüsilise kaitse nõuded peavad hõlmama nii tuumamaterjali

kui ka tuumakäitist.

Majanduskomisjon

Marily Jaska sõnas, et arutatava ME-ga seonduvalt on veel arutelukohti, mida

Kliimaministeerium (KLIM) sooviks Kaitseministeeriumiga täiendavalt üle arutada. Sellest

tulenevalt esitab ministeerium tõenäoliselt eelnõule veel mõned täiendavad ettepanekud.

Tõnis Mölder palus täpsustada, kas ettepanekud plaanitakse esitada arutatavale eelnõule või

algatatakse sügisel uus seaduseelnõu.

Marily Jaska vastas, et ettepanekud on vormistatud, aga KLIM sooviks neid veel

Kaitseministeeriumiga läbi rääkida, peale mida esitatakse tõenäoliselt täiendavad ettepanekud

arutatavale eelnõule.

Marek Reinaas sõnas, et neid võimalikke ettepanekuid käsitleb komisjon järgmise nädala

esmaspäevasel istungil.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

3. Muuta eelnõu § 9 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Keelatud on mis tahes tegevus, mis on suunatud tuumarelva, tuumalõhkeseadme või

radioaktiivset materjali laiali paiskava vahendi loomisele, arendamisele, valmistamisele,

hankimisele, omamisele, kasutamisele või nendele tegevustele kaasaaitamisele, samuti

tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjali kasutamine nimetatud eesmärkidel.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse keelatud tegevuste sõnastust. Senine sõnastus

„tuumamaterjali või muu radioaktiivse materjali mis tahes mitterahumeelne kasutamine“

asendatakse kitsama ja õigusselgema sõnastusega, mille kohaselt on keelatud tuumamaterjali

6

või muu radioaktiivse materjali kasutamine nimetatud eesmärkidel (s.o tuumarelva,

tuumalõhkeseadme või radioaktiivset materjali laiali paiskava vahendi loomise, arendamise,

valmistamise, hankimise, omamise või kasutamise eesmärgil). Muudatus ei kitsenda

tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ega muude rahvusvaheliste kohustuste täitmist, vaid

täpsustab, et tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) § 9 reguleerib tsiviilotstarbelise

tuumaenergia ja tuumamaterjali kasutamise raamistikus tuuma- ja radioaktiivse materjali

kõrvalesuunamise keeldu relvastusega seotud eesmärkidel. Muudatus väldib tõlgendust, nagu

reguleeriks TEOS üldiselt riigikaitselist või liitlaste kaitsekoostööd, mis ei ole käesoleva

seaduse reguleerimisese.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Mario Kadastik lausus, et tema hinnangul võiks ettepaneku sõnastust Kaitseministeeriumiga

veel arutada, kuna tema hinnangul tekib küsimus, kas nt liitlastele teenuste osutamine

kvalifitseerub ettepanekus sõnastatud tegevustele kaasaaitamisena.

Riina Sikkut nõustus eelnevalt öelduga, et ka temal tekkis küsimus, kas mingisuguste

teenuste osutamine kvalifitseerub kaasaaitamise tegevustena. Ettepaneku selgitust lugedes on

küll arusaadav, mida ettepanekuga mõeldakse, aga tasuks ehk ettepaneku sõnastust täiendada.

Tõnis Mölder nõustus eelnevalt öelduga ja tegi ettepaneku ME-d hääletada esmaspäeval, mis

ajaks on sõnastust Kaitseministeeriumiga arutatud.

Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).

4. Teha eelnõus järgmised muudatused:

4.1. Muuta eelnõu § 12 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet töötleb temale käesoleva seadusega pandud

ülesannete täitmisel planeerimis-, eelhinnangu-, ehitusloa-, tuumaohutusloa-, riikliku

järelevalve ja väärteo menetluses teavet, sealhulgas isikuandmeid, seadme ohutuse seaduse

§ 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis.“.

Selgitus: Sätte täiendamine on vajalik, et täpsustada isikuandmete töötlemise aluseid.

Isikuandmete töötlemise alused peavad olema selgelt seaduses sõnastatud, kuna see riivab

isiku põhiõigusi.

4.2. Täiendada eelnõu § 12 lõiget 2 teise lausega järgmises sõnastuses:

„Seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi põhimääruses võib sätestada

lühemad andmete säilitamise tähtajad.“.

Selgitus: Lühem andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse vajadusel reeglina andmekogu

põhimääruses.

4.3. Muuta eelnõu § 12 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe, sealhulgas isikuandmete töötlemise

täpsemad nõuded sätestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi

põhimääruses.“.

Selgitus: Andmete säilitamist reguleerivad täpsustused on põhjendatud reguleerida määruses.

Seadme ohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

(TTJA) infosüsteem andmekogu, mille pidamise eesmärk on TTJA õigusaktidest tulenevate

ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud andmete töötlemine.

TEOS-st tulenevate isikuandmete töötlemiseks vastavas andmekogus peab olema seaduslik

7

alus.

4.4. Jätta välja eelnõu § 12 lõikest 4 sõnad „või muudetakse need anonüümseks“.

Selgitus: Tavaliselt on andmete anonüümseks muutmise eesmärgiks statistiliste andmete

kogumine, kuid arvestades TEOS-e reguleerimisala, ei ole see vajalik.

4.5. Muuta eelnõu § 12 lõige 5 ja sõnastada see järgmiselt:

„(5) Kiirgusallika ja tuumamaterjali omadusi ning nende asukohaks olevaid ruume ja füüsilise

kaitse meetmeid käsitlev teave on osas, milles see ei ole riigisaladus, asutusesiseseks

kasutamiseks, et tagada kiirgusallika ja tuumamaterjali ohutus ja füüsiline kaitse.“.

Selgitus: Lõikes 5 nimetatud andmed võivad olla riigisaladus RSVS § 10 lg 11 tähenduses

ning tegemist võib olla ka salastatud välisteabega, mille Eesti on saanud rahvusvahelise

koostöö käigus teiselt riigilt, Euroopa Liidult, NATO-lt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt

ning mille kaitse tagamine peab toimuma vastavalt selle edastaja kehtestatud piirangutele ja

kaitsenõuetele ja seoses sellega kehtivad nendele andmetele rangemad kaitsenõuded.

Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus selline teave loetakse automaatselt üksnes

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kuigi selle kaitsevajadus võib olla oluliselt

kõrgem. Selleks, et lõikes 5 nimetatud tundlik teave oleks kindlasti kaitstud ka juhul, kui see ei

ole riigisaladus, siis on vajalik lisada vastav täiendus.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

5. Muuta eelnõu § 15 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 15. Pädeva asutuse peadirektori asetäitja kiirgus- ja tuumaohutuse

valdkonnas

(1) Pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja

nimetab ametikohale viieks aastaks asutuse peadirektor.

(2) Pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutavale peadirektori

asetäitjale esitatavad nõuded ning tema värbamise, valiku, arendamise ja

hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“.

Selgitus: Paragrahvi 15 pealkirja muudatus ja senise lõike 1 eelnõust väljajätmine on

vajalikud, kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) peadirektorit ei

saa nimetada eelnõukohase seaduse alusel, sest seadusi, mille alusel TTJA pädeva asutusena

tegutseb, on rohkem kui eelnõukohane seadus. TTJA peadirektori ametisse nimetamise erisus

tuleb reguleerida Vabariigi Valitsuse seaduses, kuivõrd VVS on valdkondade ülene seadus ja

ameti juhi ametisse nimetamist reguleerib VVS § 70 lõige 2. Seoses lõike 1 väljajätmisega

muutub ka järgnevate lõigete numeratsioon.

Paragrahvi 15 lõike 2 muudatus on vajalik eelnõu normitehnilise ja juriidilise korrektsuse

tagamiseks. Varasemas sõnastuses on Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määruse nr 100

kohaldamisala „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja

valiku ning arendamise ja hindamise kord“ laiendatud vastava volitusnormita, kuid

haldusõiguses saab määruse kohaldamisala laiendada üksnes seaduses sätestatud

volitusnormi alusel. Muudatusettepanekus sõnastatakse sisult sama norm volitusnormina

Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks. See tähendab, et kehtivat Vabariigi Valitsuse

määrust nr 100 täiendatakse vastavate sätetega ning määrus kehtestatakse ATS § 10 lg 2 ja

TEOS § 15 lg 2 alusel. Lisaks on vajalik täpsustada, millise valdkonna peadirektori

asetäitjale kohaldatakse ATS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud värbamiskorda. Selguse ja

8

täpsuse huvides on põhjendatud siduda see sõnaselgelt kiirgus- ja tuumaohutuse

valdkonnaga.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

6. Täiendada eelnõu §-i 21 lõikega 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4)Vabariigi Valitsus esitab eelhinnangu, eriplaneeringu detailse lahenduse ja oma

seisukohad Riigikogule, kes langetab otsuse tuumajaama või tuumakäitise ehitamise kohta.“.

Selgitus: Tuumajaam või muu tuumakäitis on riigi jaoks kõrgendatud keskkonna-, majandus-

ja julgeolekuriskiga ehitis. Seepärast peaks lõpliku otsuse ehitamise kohta langetama

Riigikogu, mitte Vabariigi Valitsus.

12. juunil 2024. aastal võttis Riigikogu vastu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu

toetamine”. Selle seletuskirjas on öeldud järgmist: „Kõnealuse Riigikogu otsusega ei anta

õigust ehitada Eestisse tuumaelektrijaam. Tegemist on tuumaenergia kasutuselevõtu protsessi

esimese sammuga, mis võimaldab alustada ettevalmistusi järgmiste otsustuskohtadeni

viivateks tegevusteks. Järgmise otsustuskohana kuulub Riigikogu pädevusse Vabariigi

Valitsuse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine tuumaregulaatori loomiseks. Seejärel

tuleks vastu võtta tuumaenergia ja -ohutuse seadus ning valdkondliku puutumusega seaduste

muutmise seadused. Õigusaktide eelnõude menetlemise käigus tuleb langetada ka otsus,

milliste järgmiste otsustuspunktide puhul, nagu tuumaelektrijaama asukoha valimiseks tehtava

riigi eriplaneeringu vastuvõtmine ning ehitus- ja käitamisloa andmine, tuleks otsustuspädevus

anda Riigikogule.“

Riigikogu otsuse punkt 2 ütleb “Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 käsitleda

tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia varustuskindlus

kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.“

Käesoleva aasta jaanuaris Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud arengukava ei käsitle

tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, need on hindamata. Eeltoodut arvestades

tuleb tuumajaama või tuumakäitise ehitamise lõplik otsustusõigus anda Riigikogule, kes saab

teha otsuse eriplaneeringust ja eelhinnangust lähtuvalt.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab ja Andre Hanimägi

Jaak Aab sõnas, et ta on tutvunud seitsmenda ME-ga, mis on koostatud komisjoni poolt, ja

tema hinnangul on see sisuliselt mõistlik.

Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).

Eelnõu algataja esindaja seisukoht: Ei toeta.

Kliimaministeerium ei toeta ettepanekut anda tuumajaama või muu tuumakäitise ehitamise

lõplik otsustusõigus Riigikogule. Kliimaministeeriumi hinnangul ei suurendaks kavandatav

muudatus sisuliselt Riigikogu kontrollivõimalusi, kuid muudaks keerukaks haldusmenetluse

ülesehituse ja vastutusahelad ning muudaks Eestis väljakujunenud võimude lahususe ja

tasakaalustatuse süsteemi.

Eelnõukohane lahendus lähtub põhiseaduslikust pädevuste jaotusest, mille kohaselt

individuaalsete haldusotsuste tegemine kuulub täidesaatvale võimule, samal ajal kui

Riigikogu kujundab õigusraamistiku (TEOSe vastuvõtmine), teostab poliitilist kontrolli, ning

saab kasutada ulatuslikke järelevalvemehhanisme kogu protsessi vältel.

Kehtivas õiguses on Riigikogul piisavad ja tõhusad vahendid, et osaleda tuumaenergia

kasutuselevõtu protsessis, teostada selle üle poliitilist kontrolli ning vajadusel sekkuda.

Riigikogu roll tuumaenergia kasutuselevõtul ei piirdu üksnes seaduste vastuvõtmisega.

9

Riigikogu kontrollifunktsioon ja võimalused täidesaatva võimu tegevust suunata ning hinnata

tulenevad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Selle seaduse alusel võib Riigikogu

moodustada nii eri- kui ka uurimiskomisjone, kellele on antud ulatuslikud õigused vajaliku

teabe kogumiseks ja järelevalve teostamiseks.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 22 kohaselt on komisjonil õigus nõuda Vabariigi

Valitsuselt ja täidesaatva riigivõimu asutustelt oma tööks vajalikke andmeid, kutsuda

komisjoni ette valitsuse liikmeid ning kaasata komisjoni istungitele ametnikke ja teisi

asjatundjaid. Uurimiskomisjonil on veelgi laiemad õigused – komisjon võib kutsuda enda ette

isikuid, nõuda dokumente ja selgitusi ning kutsutud isikutel on kohustus komisjoni ette ilmuda

ja küsimustele vastata. Tegemist on sisuliselt parlamentaarse kontrolli tugevate

instrumentidega, mis võimaldavad Riigikogul saada põhjalikku ülevaadet tuumaenergia

kasutuselevõtu ettevalmistamisest, riskidest, mõjude hindamisest ja haldusotsuste tegemisest.

Lisaks annab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 231 komisjonidele võimaluse koostada

oma pädevusvaldkonnas raporteid nii järelevalve teostamiseks kui ka oluliste küsimuste

sisuliseks läbitöötamiseks. Raport võib sisaldada ka komisjoni liikmete eriarvamusi ning selle

võib esitada Riigikogule arutamiseks olulise tähtsusega riigielu küsimusena. Seega on

Riigikogul võimalik tuumaenergia kasutuselevõtu küsimusi regulaarselt parlamentaarsesse

arutellu tuua, hinnata täidesaatva võimu tegevust ning kujundada poliitilisi seisukohti kogu

protsessi vältel.

7. Teha eelnõus järgmised muudatused:

7.1. Muuta eelnõu § 21 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Kui pädev asutus on menetluse tulemusel veendunud, et võimalik on teha positiivne

eelhinnangu otsus, siis ta esitab eelhinnangu otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele .“.

7.2. Täiendada eelnõu § 21 lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Vabariigi Valitsus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse eelnõu kohta

seisukoha Riigikogule otsuse eelnõuna 60 päeva jooksul eelhinnangu otsuse eelnõu saamisest

arvates.

(5) Riigikogu võtab vastu otsuse Vabariigi Valitsuse seisukoha heakskiitmise või heaks

kiitmata jätmise kohta.“.

7.3. Jätta välja eelnõu § 22 lõike 1 punktist 8 lauseosa „ja Vabariigi Valitsus on andnud

seisukoha“.

7.4. Täiendada eelnõu § 22 lõiget 1 punktiga 9, muutes vastavalt järgmise punkti

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„9) Riigikogu on otsusega Vabariigi Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu kohta

heaks kiitnud;“.

7.5. Täiendada eelnõu § 23 lõiget 1 punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) Riigikogu jätab heaks kiitmata Vabariigi Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu

kohta.“.

Selgitus: Paragrahvi 21 lõikes 3 sätestatakse pädeva asutuse kohustus esitada eelhinnangu

otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele üksnes juhul, kui pädev asutus on menetluse tulemusel

jõudnud järeldusele, et eelhinnangu otsuse eelnõu võib olla positiivne. Sätte eesmärk on

eristada olukordi, kus otsustuspädevus jääb pädevale asutusele, olukordadest, kus otsustusse

kaasatakse Vabariigi Valitsus ja Riigikogu. Kui pädev asutus jõuab menetluses järeldusele, et

positiivse eelhinnangu andmise eeldused ei ole täidetud, teeb pädev asutus negatiivse otsuse

kehtiva pädevusjaotuse kohaselt ise ning sellist otsust ei ole põhjendatud esitada Vabariigi

Valitsusele ega Riigikogule. Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu kaasamine on seega ette nähtud

üksnes sellises menetlusetapis, kus pädeva asutuse erialase hinnangu kohaselt ei esine

välistavaid asjaolusid ning küsimus on positiivse eelhinnangu andmise võimalikkuses.

10

Paragrahvi 21 lõikes 4 sätestatakse Vabariigi Valitsuse roll pädeva asutuse eelhinnangu

otsuse eelnõu alusel seisukoha kujundamisel. Vabariigi Valitsus ei tegutse üksnes pädeva

asutuse eelnõu edastajana, vaid kujundab pädeva asutuse esitatud eelhinnangu otsuse eelnõu

ja selle põhjenduste alusel oma seisukoha. Vabariigi Valitsuse seisukoht vormistatakse

Riigikogule esitatava Riigikogu otsuse eelnõuna. Selline sõnastus tagab menetluse selguse:

pädev asutus koostab eelhinnangu otsuse eelnõu, Vabariigi Valitsus kujundab selle alusel

poliitilis-valitsusliku seisukoha ning Riigikogu otsustab Vabariigi Valitsuse seisukoha

heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise. Lõikes sätestatakse ka 60-päevane tähtaeg, mille

jooksul Vabariigi Valitsus peab esitama Riigikogule vastava otsuse eelnõu. Tähtaja

kehtestamise eesmärk on vältida menetluse põhjendamatut venimist ning tagada õigusselgus

nii pädevale asutusele, arendajale kui ka teistele menetlusosalistele.

Paragrahvi 21 lõikes 5 sätestatakse Riigikogu pädevus võtta vastu otsus Vabariigi Valitsuse

seisukoha heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise kohta. Riigikogu otsus ei asenda pädeva

asutuse tehtavat erialast, tehnilist, ohutuslikku ega keskkonnaalast hindamist. Need

kriteeriumid hinnatakse läbi pädeva asutuse menetluses. Riigikogu roll on anda Vabariigi

Valitsuse seisukohale poliitilise tasandi hinnang. Riigikogu ei hinda uuesti pädeva asutuse

poolt juba tuvastatud asjaolusid, vaid otsustab, kas Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukoht

on laiemast riiklikust ja poliitilisest vaatest aktsepteeritav. Eelkõige võiks Riigikogu lähtuda

energia-, julgeoleku- või keskkonnapoliitika kaalutlustest. Energiapoliitilised kaalutlused

võivad puudutada näiteks riigi pikaajalist energiavarustuskindlust, energiasüsteemi

arengusuundi ja tuumaenergia kasutamisega seotud strateegilisi valikuid.

Julgeolekupoliitilised kaalutlused võivad puudutada riigi julgeoleku, toimepidevuse,

kriisikindluse ja strateegilise taristu kaitsega seotud aspekte. Keskkonnapoliitilised

kaalutlused võivad puudutada eelkõige lõppladustuspaiga rajamise ja pikaajalise

kasutamisega seotud laiemaid keskkonnapoliitilisi valikuid, arvestades, et konkreetne

keskkonnaalane ja ohutusalane hindamine toimub pädeva asutuse menetluses.

Paragrahvi 22 lõike 1 punktiga 9 sätestatakse pädeva asutuse positiivse eelhinnangu ühe

tingimusena, et Riigikogu on Vabariigi Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu kohta

heaks kiitnud. Juhul, kui Riigikogu oma otsusega otsustab Vabariigi Valitsuse seisukoha

eelhinnangu otsuse eelnõu kohta jätta heaks kiitmata, siis pädev asutus positiivset

eelhinnangut anda ei saa.

Paragrahvi 23 lõike 1 punktiga 4 sätestatakse, et pädeva asutuse poolt positiivse eelhinnangu

andmisest keeldumise aluseks on muuhulgas see, kui Riigikogu jätab heaks kiitmata Vabariigi

Valitsuse seisukoha eelhinnangu otsuse eelnõu kohta.

Majanduskomisjon

Mario Kadastik sõnas, et tegemist on komisjoni varasema istungi tulemusel koostatud

kompromissettepanekuga. M. Kadastik tegi ettepaneku sõnastada ME 7.2. osa järgmiselt: „(4)

Vabariigi Valitsus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse eelnõu kohta

seisukoha Riigikogule otsuse eelnõuna 60 päeva jooksul eelhinnangu otsuse eelnõu saamisest

arvates.“. Muudatusega jääks ettepaneku põhimõte samaks, aga see muudaks ettepaneku

lugemise lihtsamaks, kuna kaks korda järjest ei kasutata sõna Riigikogu. Ettepaneku sisu

seisneb selles, et kui pädev asutus leiab menetluse tulemusel, et võimalik ei ole teha

positiivset eelhinnangu otsust, siis edasine protsess ei jätku, aga kui tehakse positiivne

eelhinnangu otsus, siis esitab pädev asutus eelhinnangu otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele,

kes esitab otsuse eelnõu kohta seisukoha Riigikogule otsuse eelnõuna, mille käigus langetab

Riigikogu lõpliku otsuse.

Jaak Aab lausus, et 2024. aastal vastu võetud Riigikogu otsuse tuumaenergia Eestis

kasutuselevõtu kohta käigus jäi Riigikogu liikmetele mulje, et seadusandja langetab veel ka

tuumajaama rajamise lõppotsuse. Aruteludes kipuvad segamini minema tuumajaama rajamine

ja tuumaenergia kasutuselevõtt, ehk siin annaks neid selgelt eristada, et tuumajaama rajamise

11

kohta toimub eraldi otsustus. Kõnealune eelnõu puudutab seega tuumaenergia

kasutuselevõttu. Eelhinnang sisaldab rohkem teavet kui praegu ja selle põhjal saaks paremini

teha lõppotsuse tuumajaama rajamise kohta. Tuumajaam on väga suurte mõjudega. J. Aab

lisas, et ME väljendab korrektses juriidilises vormis seda, mida Sotsiaaldemokraatliku

Erakonna fraktsioon soovis enda ME-ga (nr 6) öelda.

Tõnis Mölder küsis, kas see võimalik Riigikogu otsuse eelnõu vajaks vastu võtmiseks

Riigikogu koosseisu häälteenamust. See arutelukoht tekib tõenäoliselt otsuse eelnõu

menetlemisel ja oleks ehk mõistlik, kui seadusandja oma seisukoha selles osas juba eelnevalt

kujundab. Seda küsimust võiks arutada Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnaga

(ÕAO), peale mida saaks komisjon arutada, kas vastav aspekt tuleks kuidagi määratleda.

Jaak Aab palus Riigikogu otsuse eelnõu osas tekkinud küsimuse kohta küsida ÕAO

arvamust.

Tõnis Mölder küsis, kas komisjon sooviks koosseisu häälteenamuse nõude Riigikogu otsuse

vastuvõtmisel eelnõusse lisada.

Mario Kadastik sõnas, et 856 SE seadusena vastuvõtmisega otsustab Riigikogu Eestisse

tuumajaama rajamise lubamise. Seejuures on iga konkreetse tuumajaama rajamise kohta

Riigikogul kaalutlusõigus otsustada, kas vastav projekt heaks kiita või mitte. See ei tähenda,

et senist tuumaenergia kasutuselevõttu puudutavat arutelu hakatakse uuesti läbi viima, kuna

see otsus tehakse juba 856 SE seadusena vastuvõtmisel. Küsimus on selles, kas nt mõnda

piirkonda rajatava soojusjaama lahenduse üle peab otsustama Riigikogu enamus.

Rene Kokk märkis, et tema hinnangul peaks koosseisu häälteenamuse aspekti määratlema.

See tagaks selguse ja edaspidi ei oleks vaidlusi selle üle. Tuumajaama puudutav on niivõrd

oluline küsimus. Kui tegemist on koalitsiooni otsusega, siis ei ole tema hinnangul koosseisu

häälteenamuse saavutamine probleemiks.

Jaak Aab lausus, et võib-olla jõuab Eesti mingil hetkel olukorda, kus rajatakse tuumaenergial

põhinevaid kaugküttekäitisi, misjuhul võidakse leida, et Riigikogu tasandil ei ole vaja iga

väikese käitise ehitamise kohta eraldi otsust langetada. Praegu on aga tegemist esmakordse

olukorraga ja tuumajaamal on Eestile suured mõjud. Tema pooldab koosseisu häälteenamuse

määratlemist.

Õnne Pillak sõnas, et põhiseadus määratleb selged reeglid, mis juhul on vaja eelnõu

seadusena vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Tuumajaama rajamisel on olulised

mõjud, aga seisukohta, kas arutatava Riigikogu otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vaja

koosseisu häälteenamust, ei saa kujundada tunnetuse pealt, vaid seisukoha võtmiseks on vaja

ÕAO arvamust.

Riina Sikkut märkis, et ta ei ole rahvahääletuste entusiast, aga mitmetes teistes riikides on

tuumaenergia kasutuselevõtu kohta läbi viidud rahvahääletus, arvestades investeeringu

suurust, riigi vastutust ja riske. Seega vajab seisukoht, et tuumajaama rajamise võiks otsustada

nt napp poolthäälte enamus, tugevat põhjendust. Tegemist on põlvkondadeülese mõjuga

otsusega, mille riskid ja kulud on märkimisväärsed. Seetõttu peaks selline otsus olema laia

toetusega ja läbi kaalutud.

12

Marek Reinaas sõnas, et selles küsimuses küsitakse ÕAO hinnangut.

Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).

Eelnõu algataja esindaja seisukoht: Eelnõu algataja oli varasemalt seisukohal, et kehtiv

õiguskord annab Riigikogule piisavad võimalused tuumaenergia kasutuselevõtu protsessi üle

parlamentaarse kontrolli teostamiseks ning täidesaatva võimu tegevuse suunamiseks ja

hindamiseks. Riigikogul on võimalik kasutada nii komisjonide järelevalvepädevust, olulise

tähtsusega riigielu küsimuse arutelu kui ka muid parlamentaarse kontrolli vahendeid.

Arutelude tulemusel peab eelnõu algataja siiski põhjendatuks täiendava poliitilise

otsustuskoha lisamist eelhinnangu menetlusse. Muudatusega nähakse ette, et juhul kui pädev

asutus on menetluse tulemusel jõudnud järeldusele, et võimalik on teha positiivne

eelhinnangu otsus, esitatakse otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele, kes kujundab selle alusel

seisukoha ning esitab selle Riigikogule otsustamiseks.

Selline lahendus tugevdab Riigikogu rolli tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamise

olulises etapis ning annab rahvaesindusele selge võimaluse kujundada poliitiline seisukoht

enne, kui arendajal tekib võimalus liikuda edasi tuumakäitise ehitusloa taotlemise suunas.

Samas säilib eelnõu algataja põhimõtteline seisukoht, et Riigikogu otsus ei asenda ega tohi

ümber hinnata pädeva asutuse erialast, tehnilist, ohutuslikku ega keskkonnaalast hindamist.

Tuumaohutuse, kiirgusohutuse, tuumajulgeoleku, tehnilise sobivuse ja muude erialaste nõuete

täitmist hindab pädev asutus oma menetluses seaduses sätestatud alustel. Riigikogu roll on

anda Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukohale poliitilise tasandi heakskiit või jätta see

heaks kiitmata.

Muudatus võimaldab seega suurendada menetluse poliitilist legitiimsust ja läbipaistvust,

säilitades samal ajal pädeva asutuse sõltumatuse, ohutushinnangute erialase iseloomu ning

põhiseadusliku pädevuste jaotuse.

8. Jätta välja eelnõu § 22 lõike 3 punktist 3 sõnad „ja hinnang“.

Selgitus: Muudatusega jäetakse sätte sõnastusest välja sõnad „ja hinnang“, kuna see ei anna

taustakontrolli tulemusele enam midagi täiendavalt juurde, sest taustakontrolli tulemus ongi

juba sobivuse hinnang.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

9. Teha eelnõus järgmised muudatused:

9.1. Muuta eelnõu § 23 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Julgeoleku ohustamiseks loetakse eelkõige järgmisi asjaolusid:

1) tulevast käitajat või tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liiget, taotlejaga seotud

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omavat muud isikut või tegelikku kasusaajat

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses on karistatud Eestis

riigivastase kuriteo eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest,

olenemata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

2) tulevase käitaja või tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liikme, taotlejaga seotud

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku või tegeliku kasusaaja kohta on

alust arvata, et ta on toime pannud inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo;

3) tulevase käitaja või tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liikme, taotlejaga seotud

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku või tegeliku kasusaaja kohta on

andmeid või on alust arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või terroriühendusse või et

ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo

rahastamise või toetamisega või rahapesuga;

13

4) tulevase käitaja või tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liikme, taotlejaga seotud

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku või tegeliku kasusaaja puhul

on põhjust kahtlustada, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;

5) tulevane käitaja või tema aktsionär, nõukogu või juhatuse liige, taotlejaga seotud juriidilise

isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik või tegelik kasusaaja ei ole Euroopa Liidu,

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu

Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi kodanik;

6) tulevast käitajat või tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liiget, taotlejaga seotud

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omavat muud isikut või tegelikku kasusaajat ei

ole võimalik tuvastada.“.

9.1. Muuta eelnõu § 33 lõike 1 punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„3) taotleja, tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja või taotlejaga

seotud muu juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava isiku tegevus, taust või

seosed kujutavad pädeva julgeolekuasutuse hinnangul ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule,

põhiseaduslikule korrale või rahvusvahelisele julgeolekule;“.

9.2. Muuta eelnõu § 33 lõike 2 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) taotleja, tema aktsionäri, nõukogu või juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja või taotlejaga

seotud muu juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava isiku varasem tegevus,

karistusandmed või muud usaldusväärsed andmed seoses majandus-, korruptsiooni-,

rahapesu-, relva-, lõhkematerjali- või maksualaste või terrorismiga seotud süütegudega seavad

kahtluse alla taotleja usaldusväärsuse või võime tagada tuumaohutus ja tuumajulgeolek;“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et ei mõelda mistahes muu juriidilise isiku juhtimise üle

valitsevat mõju omavat isikut, vaid konkreetselt taotlejaga seotud muu juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omavat isikut.

Samuti tehakse sättes keelelisi parandusi ning lisatakse puuduolevad komad sõna

„aktsionäri“ järele.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

10. Teha eelnõus järgmised muudatused:

10.1. Jätta välja eelnõu § 25 lõige 6.

Väljajäetav tekst:

„(6) Tuumakäitise ehitusloa taotleja võib taotleda pädevalt asutuselt riigilõivu tasumise

ajatamist. Kui riigilõivu ei tasuta ühe maksena enne taotluse menetlemist, on taotleja

kohustatud pädeva asutuse nõudmisel esitama riigilõivu tasumise tagatise.“.

10.2. Jätta välja eelnõu § 30 lõige 5, muutes vastavalt järgmise lõike numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„(5) Tuumaohutusloa taotleja võib taotleda pädevalt asutuselt riigilõivu tasumise ajatamist.

Kui riigilõivu ei tasuta ühe maksena enne taotluse menetlemist, on taotleja kohustatud pädeva

asutuse nõudmisel esitama riigilõivu tasumise tagatise.“.

10.3. Jätta välja eelnõu § 32 lõige 5, muutes vastavalt järgmiste lõigete numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„(5) Kui taotleja ei tasu riigilõivu 12 kuu möödumisel, tagastab pädev asutus taotluse

läbivaatamata.“.

14

10.4. Jätta välja eelnõu § 33 lõike 1 punktist 8 sõnad „või esitanud tasumise tagatist“.

Selgitus: Muudatusettepanekuga jäetakse eelnõust välja riigilõivu tasumise ajatamist ja

ajatatud osa tagamiseks tagatise nõudmist võimaldavad sätted. Muudatus on vajalik, kuna

riigilõivu tasumise kord on üldiselt reguleeritud riigilõivuseaduses ning kehtivas õiguses

puudub üldregulatsioon riigilõivu tasumise tagatise kohta. Sellise erisuse kehtestamine üksnes

käesolevas eriseaduses ei oleks piisav ega süsteemselt põhjendatud, kuna see jätaks

reguleerimata tagatise vormi, aktsepteeritavad tagatise andjad, tagatise realiseerimise alused

ja ajatamise menetluskorra. Muudatusega välditakse ebaselge ja riigilõivuseaduse

üldpõhimõtetest hälbiva erimehhanismi loomist.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

11. Muuta eelnõu § 30 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Tuumaohutusluba ning selles sätestatud õigused ja kohustused ei ole üleantavad ega lähe

üle õigusjärgluse korras.“.

Selgitus: Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et tuumaohutusluba ning selles sätestatud

õigused ja kohustused ei ole üleantavad ega lähe üle ka õigusjärgluse korras. Senise

sõnastuse kohaselt võis jääda ebamääraseks, mis saab tuumaohutusloast ning selles

sätestatud õigustest ja kohustustest õigusjärgluse olukorras.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Urve Tiidus palus täpsustada, kas muudatus tähendab, et ettevõte, kes alustab tuumajaama

ehitamist, peab ehituse lõpuni vastu pidama.

Elina Lehestik vastas, et kui ettevõte peab oma tegevuse lõpetama, siis tunnistatakse talle

antud luba kehtetuks ja antakse vajadusel uus luba. Nt kui riik võtab tegevuse üle, siis luba ei

ole vaja, aga kui üle võtab mõni teine juriidiline isik, siis on vaja anda uus luba.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

12. Täiendada eelnõu § 31 lõiget 2 punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) käesoleva seaduse 11. peatüki 3. jao tähenduses olulist osalust omavate isikute üldandmed

ning nende taustakontrolli tulemus.“.

Selgitus: Täiendus on vajalik, et seostada tuumaohutusloa menetluses isikuandmete

töötlemine taustakontrolliga analoogiliselt eelhinnangu menetlusele (eelnõu § 22 lg 2 p 3).

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

13. Muuta eelnõu paragrahvi 53 sõnastada see järgmiselt:

15

„ § 53. Lõplik dekomissioneerimiskava

(1) Lõplik dekomissioneerimiskava peab sisaldama valitud dekomissioneerimisstrateegiat,

tegevuste ajakava ja järjestust, jäätmekäitlus- ja rahastamisstrateegiat, kavandatava

lõppladustuspaiga asukohta või selle valiku staatust ja ajakava ning tuumakäitise asukoha

kavandatud lõppseisundi saavutamise ja tõendamise viisi.

(2) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuse lahendus, sealhulgas lõppladustuspaiga asukoht

või selle määramise realistlik ja põhjendatud ajakava, peab olema piisava kindlusega

määratletud hiljemalt enne tuumakäitise ehitusloa väljastamist.

(3) Lõplikus dekomissioneerimiskavas peab arvestama algses dekomissioneerimiskavas

tehtud muudatustega, tuumakäitise kasutamise ajal tehtud ehituslike ja tehnoloogiliste

muudatustega ning lõppladustuslahenduse arendamise käigus tehtud otsustega, sealhulgas

planeeringud, keskkonnamõju hindamised ja muud asjakohased menetlused.

(4) Pädeval asutusel on õigus nõuda lõpliku dekomissioneerimiskava muutmist või

täiendamist, kui see on vajalik tuumaohutuse tagamiseks, õigusaktides sätestatud nõuete

täitmiseks, lõppladustuslahenduse piisava selguse tagamiseks või kui kava tuleb ajakohastada

tuumakäitise seisundi, kavandatud tegevuste, rahastamise, keskkonnaseisundi või

lõppladustuse arengute tõttu.

(5) Lõpliku dekomissioneerimiskava andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“

Selgitus: Peame oluliseks, et lõppladustuse lahenduse osas oleks selgus hiljemalt enne

tuumakäitise ehitusloa väljastamist. Kehtiv sõnastus jätab aga mulje, et lõppladustusega

seotud küsimusi käsitletakse alles dekomissioneerimise etapis, mis on ajaliselt liiga hiline ega

pruugi tagada piisavat õiguskindlust ega keskkonnaohutust.Seetõttu teeme ettepaneku

täpsustada regulatsiooni selliselt, et lõppladustuse kavandamine, sealhulgas asukoha valik ja

sellega seotud menetlused, oleksid selgelt ette nähtud varasemas faasis ning seotud ehitusloa

andmise eeltingimustega.

Riikliku tuumaenergia töörühma on soovitanud sarnaselt: "Alltöörühma hinnangul on vajalik

järgmistes etappides koos tuumajaama asukohaga otsida ka kasutatud tuumkütuse

lõppladustuspaiga asukohta." Viide (lk 5):

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Tuumaelektrijaama%20ja

%20kasutatud%20tuumk%C3%BCtuse%20l%C3%B5ppladustuspaiga%20potentsiaalsete%2

0asukohtade%20ruumianal%C3%BC%C3%BCs.pdf

Eesti Keskerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 4: Jaak Aab, Lauri

Laats, Tõnis Mölder, Riina Sikkut; vastu 5: Mario Kadastik, Õnne Pillak, Marek Reinaas,

Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Rene Kokk).

Eelnõu algataja esindaja seisukoht: Toetab osaliselt (vt MEd nr 14).

Ettepaneku eesmärk tagada lõppladustuse käsitlemine dekomissioneerimiskavas on

põhjendatud. Samas ei ole võimalik ega põhjendatud sätestada, et käitaja lõplik

dekomissioneerimiskava peab sisaldama lõppladustuspaiga asukohta või et

lõppladustuspaiga asukoht peab olema määratud enne tuumakäitise ehitusloa väljastamist.

Lõppladustuspaiga asukohavalik ja rajamise korraldamine on riiklik strateegiline ülesanne,

mis eeldab eraldiseisvaid planeeringu-, keskkonnamõju hindamise ja geoloogiliste uuringute

menetlusi.

Käitaja saab dekomissioneerimiskavas arvestada riigi poolt määratud lõppladustusstrateegia,

vastuvõtukriteeriumide, ajakava ja kuluprognoosidega, kuid ei saa ise määrata

lõppladustuspaiga asukohta.

16

TEOS-e loogika järgi peab jäätmekäitluse ja lõppladustamise raamistik olema olemas kogu

tuumakäitise elukaare vältel ning ehitusloa etapiks peab olema piisav selgus vähemalt

vastutuse, strateegia, kulude ja rahastamise osas. Seletuskiri juba toetab seda lähenemist,

öeldes, et tuumajaama käitajal peab ehitusloa taotlemise etapiks olema selgus riigi plaanide,

vastutusjaotuse, valitud strateegia kulude ja tehniliste piirangute kohta.

14. Teha eelnõus järgmised muudatused:

14.1. Muuta eelnõu § 53 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Lõplik dekomissioneerimiskava peab sisaldama valitud dekomissioneerimisstrateegiat,

tegevuste ajakava ja järjestust, jäätmekäitlus- ja rahastamisstrateegiat ning tuumakäitise

asukoha kavandatud lõppseisundi saavutamise ja tõendamise viisi. Samuti peab lõplikus

dekomissioneerimiskavas arvestama riiklikus tuumajäätmete käitlemise tegevuskavas

ettenähtud lõppladustuslahendusega.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse lõpliku dekomissioneerimiskava sisu selliselt, et kava

peab arvestama riiklikus tuumajäätmete käitlemise tegevuskavas ettenähtud

lõppladustuslahendusega. Täpsustus on vajalik, et tagada dekomissioneerimise ning

tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse lõppladustamise käsitlemine ühtse ja omavahel

seotud protsessina. Lõplik dekomissioneerimiskava peab lähtuma riigi määratud

lõppladustuslahendusest, sealhulgas asjakohastest vastuvõtukriteeriumidest, tehnilistest

piirangutest, ajakavast ja kuluprognoosidest. Muudatus on kooskõlas eelnõu üldise

loogikaga, mille kohaselt peab tuumajäätmete käitlemise ja lõppladustamise raamistik olema

olemas kogu tuumakäitise elukaare vältel ning käitajal peab olema piisav selgus riigi

lõppladustusstrateegia, vastutusjaotuse, kulude ja rahastamise kohta. Täpsustus parandab

õigusselgust ning tagab, et dekomissioneerimiskava ei käsitle jäätmete käitlemist

eraldiseisvalt, vaid seotuna riiklikult kavandatud lõppladustuslahendusega.

14.2. Muuta eelnõu § 53 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Lõplikus dekomissioneerimiskavas peab arvestama algses

dekomissioneerimiskavas tehtud muudatustega, tuumakäitise kasutamise ajal tehtud ehituslike

ja tehnoloogiliste muudatustega ning lõppladustuslahenduse arendamise käigus tehtud

asjakohaste otsuste, kehtestatud planeeringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustega.”.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse lõpliku dekomissioneerimiskava sisu, sätestades, et

kavas tuleb muu hulgas arvestada lõppladustuslahenduse arendamise käigus tehtud

asjakohaste otsuste, kehtestatud planeeringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustega.

Täpsustus on vajalik, et tagada dekomissioneerimise kavandamise kooskõla riiklikult

kujundatava lõppladustuslahendusega. Dekomissioneerimise käigus tekkivate tuumajäätmete

ja kasutatud tuumkütuse käitlemine ei saa olla eraldiseisev käitaja-sisene lahendus, vaid peab

tuginema riigi poolt lõppladustuse arendamisel tehtud otsustele ning kehtestatud ruumilise

planeerimise ja keskkonnamõju hindamise tulemustele. See tagab, et lõplik

dekomissioneerimiskava on realistlik, elluviidav ning kooskõlas riikliku tuumajäätmete

käitlemise raamistikuga. Muudatus suurendab õigusselgust ning seob

dekomissioneerimiskava otsesemalt lõppladustuslahenduse arendamise tegeliku õigusliku ja

tehnilise seisuga. Samuti aitab see vältida olukorda, kus lõplik dekomissioneerimiskava

põhineb eeldustel, mis ei vasta hiljem tehtud lõppladustuse asukoha-, planeeringu- või

keskkonnaotsustele. Nii toetab muudatus tuumajäätmete vastutustundlikku, ohutut ja

pikaajaliselt läbimõeldud käitlemist kogu tuumakäitise elukaare vältel.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Marily Jaska sõnas, et Eesti Keskerakonna fraktsiooni ME kohaselt lõplikus

dekomissioneerimiskavas peaks määrama jäätmete lõppladestuspaiga asukoha. Samas koostab

lõpliku dekomissioneerimiskava arendaja, aga lõppladestuspaiga asukoha valiku teeb riik.

17

Seega arendajale ei saa panna kohustust ega õigust otsustada lõppladestuspaiga asukoha üle.

Seetõttu on KLIM-i ettepanek jätta sellekohane ettepanek arvestamata.

Lauri Laats lausus, et kui tuumajaam ehitatakse, peaks olema teadmine, kuhu tekkinud

jäätmeid hakatakse hiljem ladustama. Kui see on riigi kohustus, siis peab riik koha paika

panema. Seega riik peaks samal ajal, kui hakatakse taotlema tuumajaama ehitusluba, tegelema

paralleelselt lõppladestuskoha väljaselgitamisega.

Marek Reinaas märkis, et eelnõu kaasamiskoosolekutel käsitleti seda teemat. Toodi välja, et

koht, kuhu jäätmed ladustatakse, selgub mitmekümne aasta pärast, seega seda ei peaks kohe

paika panema.

Mario Kadastik sõnas, et selline lähenemine oleks maailmas ka unikaalne, kuna mitte

kusagil ei panda lõppladestuskohta varakult paika. Seda põhjusel, et ajahorisondi

miinimumaeg on 50 aastat, mistõttu ei soovita ennast mingisuguse lahendusega lukku panna.

Pigem puudutab see dekomissioneerimisstrateegiat.

Marily Jaska lausus, et eelnõuga sätestatakse, et 2032. aastaks peab olema valmis riiklik

tuumajäätmete käitlemise tegevuskava. Seega on KLIM arutatavas ME-s võtnud arvesse Eesti

Keskerakonna fraktsiooni esitatud osasid ettepanekuid ja tuuakse selgelt välja, et lõplikus

dekomissioneerimiskavas peab arvestama riikliku tuumajäätmete käitlemise tegevuskavas ette

nähtud lõppladestuslahendusega. Seega lõplikku asukohta selleks ajaks ei valita, aga selgus

peab olema dekomissioneerimisstrateegia valikuga.

Rene Kokk märkis, et ta on printsiibis nõus L. Laatsi ettepanekuga, aga tema hinnangul on

keeruline 50 aasta perspektiivi juures määrata lõppladestuskohta. Tehnoloogia võib aja

jooksul palju muutuda, mistõttu ei saa lõppladestuskoha paika panemist seada eelduseks

tuumajaama ehitamise lubamiseks.

Mario Kadastik sõnas, et temale teadaolevalt on sel teemal Fermi Energia AS-il sõlmitud

eelkokkulepe ühe kohaliku omavalitsusega. Arvestades pikka perioodi, ei ole mõistlik

lõpplahendust hetkel lukku lüüa.

Jaak Aab küsis, mis ajahetkeks peab valmima lõplik dekomissioneerimiskava.

Marily Jaska vastas, et dekomissioneerimiskava peab esitama ehitusloa taotluse juures. See

tähendab, et arendajal peab olema arusaam kasutatavast tehnoloogiast, tekkivatest jäätmetest

ja nende käitlemisest. Jäätmete lõppladestuspaik ei pea olema selles etapis lõplikult määratud.

M. Jaska lisas 2032. aastaks valmiva tegevuskava osas, et ei ole otstarbekas piirata võimalust,

et jäätmeid ladustatakse hoopis väljaspool Eestit. Euroopa Liidu tasandil toimuvad arutelud

jäätmete ladustamise vallas ja tuuakse välja, et väikemoodulreaktorite jäätmekogused on

väikesed.

Lauri Laats sõnas, et ühest küljest on mõistetav, et tehnoloogia areneb, ajahorisont on pikk ja

planeeritakse vastav kava. Samas tuleb arvestada, et nende otsuste tegelike tagajärgedega, mis

avalduvad 50–60 aasta perspektiivis, peab tegelema järgmine põlvkond. Seetõttu on keskne

küsimus, kas ja millises ulatuses soovitakse seda neile jätta. Lisaks põhinevad mitmed

argumendid eeldustel, nagu nt tehnoloogia edasine areng või riikidevaheline koostöö ühise

ladustuskoha leidmisel. Tuumajaam on strateegiliselt oluline objekt, millel on nii eelised kui

18

ka riskid. Riskide realiseerumisel võivad tagajärjed olla suured, mistõttu peab keskenduma ka

võimalike probleemide maandamisele. Seetõttu peaks tema hinnangul liikuma edasi vähemalt

alternatiivse lahendusettepanekuga.

Urve Tiidus märkis, et Soomes on viis tuumajaama ja Soomes plaanitakse rajada ligi 430 m

sügavune rajatis tuumajäätmete ladustamiseks.

Mario Kadastik sõnas, et Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ettepanekud on kõik, v.a

lõppladustuskohta puudutav, arutatava ME-ga nr 14 arvesse võetud. Üldine praktika on, et

lõplik lõppladestuskoht määratakse ajaks, mil seda reaalselt vaja on. Tuumajäätmeid tohib

jaama territooriumil hoida minimaalse perioodi. Seetõttu tekib küsimus, kas Eesti

Keskerakonna fraktsioon toetab arutatavat ME-d, kus on kõik esitatud ettepanekud arvesse

võetud peale lõppladestuskohta puudutava, mida ei ole võimalik hetkel arvestada.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 8: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Lauri Laats, Tõnis Mölder).

15. Muuta eelnõu paragrahvi 66 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„ § 66. Riiklik tuumajäätmete käitlemise tegevuskava

Radioaktiivsete jäätmete ja tuumajäätmete ohutu käitlemise ja lõppladustamise pikaajalised

sihid, põhimõtted, mahud ning tegevuste ajakava ja maksumuse prognoos määratakse

kindlaks kiirgusohutuse riikliku arengukava lisana kehtestatud radioaktiivsete jäätmete

käitlemise tegevuskavas või valdkonna arengukavas (edaspidi riiklik jäätmekäitluskava), mis

peab muu hulgas sisaldama lõppladustuslahenduse tehnoloogiavaliku, asukoha valiku,

rajamise ja kasutuselevõtu etappe, ajakava, kaasamistegevusi ning vastutavaid asutusi.

Selgitus: Lõppladustuse teema on hetkel liiga ebamääraselt reguleeritud ning lahus

tuumajaama rajamise protsessist. On oluline seaduse tasemel ära määratleda, millisel hetkel ja

kelle kohustuseks jääb lõppladustuse asukoha valik. Riiklik jäätmekäitluskava võetakse vastu

hiljemalt aastaks 2032 ning selles määratakse tuumajäätmete lõppladustamise sihid ja mahud,

mis annab omakorda võimaluse määrata ära ka lõppladustuse realistlikud tehnoloogiad ja

asukoht.

Eesti Keskerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

Eelnõu algataja esindaja seisukoht: Toetab.

16. Teha eelnõus järgmised muudatused:

16.1. Muuta eelnõu § 88 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Taustakontrolli tegemisel võib Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses

isikuandmete töötlemise kohta sätestatut .“.

Selgitus: Sätte eesmärk on luua õiguslik alus selleks, et eelnõukohases seaduses sätestatud

taustakontrolli tegemisel oleks vajaduse korral võimalik kohaldada julgeolekuasutuste

seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. Tegemist on erandliku lahendusega, mis

on põhjendatud tuumavaldkonna eripäraga.

Eelnõu § 88 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, arvestades käesolevas jaos sätestatud

19

erisusi“.

Viide julgeolekuasutuste seaduse kohaldamisele sõnastatakse üldisena. Selline lahendus on

vajalik, sest taustakontrolli käigus hinnatavad riskid ei pruugi olla seotud ainult kitsalt

tuumajulgeolekuga. Tuumakäitisega seotud isiku või juriidilise isiku sobivuse hindamisel võib

olla vaja hinnata ka laiemat riigi julgeoleku, põhiseadusliku korra, välismõju, luureohu,

sabotaažiriski, terrorismi, rahapesu, organiseeritud kuritegevuse või muu julgeolekuohu

aspekti. Neid asjaolusid ei ole võimalik TEOSes ammendavalt ette näha ega erisätetena

kirjeldada, kuna julgeolekuriskid sõltuvad konkreetsest isikust, tema ülesannetest,

juurdepääsu ulatusest, tuumakäitise elukaare etapist ning julgeolekukeskkonnast ning

sellisena väljuvad TEOS reguleerimisalast.

Samas ei tähenda üldine viide seda, et julgeolekuasutuste seadust kohaldataks automaatselt

või alati täies ulatuses. Seetõttu on norm sõnastatud kujul „võib kohaldada“. Selline sõnastus

väljendab, et Kaitsepolitseiametil on kaalutlusõigus hinnata, kas konkreetses taustakontrollis

on julgeolekuasutuste seaduse kohaldamine vajalik ja proportsionaalne. JASi kohaldamine

peab igal juhul olema seotud taustakontrolli eesmärgiga.

Selline sõnastus on oluline ka põhiõiguste kaitse seisukohalt. Julgeolekuasutuste seadus

võimaldab oma olemuselt intensiivseid isiku õiguste ja vabaduste riiveid. Seetõttu ei oleks

põhjendatud sätestada, et taustakontrollile „kohaldatakse“ JASi automaatselt. Sõnastus

„võib kohaldada“ välistab automaatse ja üldise kohaldamise ning seob JASi meetmete

kasutamise kohaldamise vajaduse proportsionaalsuse hindamisega.

TEOS-es ei ole otstarbekas sätestada JASi kohaldamise erisusi, kuna see võiks

põhjendamatult kitsendada Kaitsepolitseiameti võimalusi reageerida julgeolekuriskidele, mis

ei ole ette nähtavad või mis ei mahu kitsalt tuumajulgeoleku mõiste alla.

Seega loob säte paindliku, kuid piiratud aluse JASi kohaldamiseks. Paindlikkus on vajalik,

sest tuumavaldkonna riskid võivad olla mitmekihilised ja ajas muutuvad. Piiratus tuleneb aga

sellest, et JASi kohaldamine ei ole automaatne, vaid sõltub konkreetsest vajadusest ning peab

olema kooskõlas taustakontrolli eesmärgi, isiku ülesannete, juurdepääsu ulatuse ja hinnatava

riski raskusega. Selline lahendus võimaldab ühelt poolt tagada tuumaohutuse ja riigi

julgeoleku ning teiselt poolt vältida ebavajalikku või põhjendamatut põhiõiguste riivet.

16.2. Jätta välja eelnõu § 88 lõige 5, muutes vastavalt järgmiste lõigete numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„(5) Kaitsepolitseiamet määrab pädeva asutuse, tulevase käitaja või tuumaohutusloa omaja

esitatud andmete alusel, lähtudes isiku ülesannetest ja vastutusest tuumakäitises või käitise

tööga seotud tegevustes, kas ja mis ulatuses tehakse taustakontroll.“.

Selgitus: Lõige 5 ei anna võrreldes muude samas paragrahvis olevate õigusnormidega

Kaitsepolitseiametile volitusi juurde ja pole seetõttu vajalik.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

17. Teha eelnõus järgmised muudatused:

17.1. Muuta eelnõu § 93 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Kaitsepolitseiamet edastab taustakontrolli tulemuse pädevale asutusele ja tulevasele

käitajale või tuumaohutusloa omajale.“.

Selgitus: Muudatusega korrigeeritakse sätte sõnastust. Senise sätte sõnastuse kohaselt

edastaks Kaitsepolitseiamet taustakontrolli tulemuse ühele kolmest nimetatust, kuid

korrektsem on, et see edastatakse pädevale asutusele ja tulevasele käitajale või

tuumaohutusloa omajale.

20

17.2. Muuta eelnõu § 93 lõike 3 punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„3) teha tulevasele käitajale või tuumaohutusloa omajale ettekirjutuse piirata isiku

juurdepääsu tuumakäitise territooriumile või tuumamaterjalile, tuumkütusetsükli tegevustele,

turvasüsteemidele või nendega seotud teabele, või muuta tema tööülesandeid, kui see on

vajalik tuumaohutuse või -julgeoleku tagamiseks.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse pädeva asutuse õigust teha tulevasele käitajale või

tuumaohutusloa omajale ettekirjutus isiku juurdepääsu piiramiseks või tema tööülesannete

muutmiseks juhul, kui see on vajalik tuumaohutuse või tuumajulgeoleku tagamiseks.

Lisatud sõnastusega määratletakse selgemalt, millistele objektidele, tegevustele, süsteemidele

ja andmetele võib juurdepääsupiirang vajaduse korral kohalduda. Täpsustus hõlmab

juurdepääsu tuumakäitise territooriumile või tuumamaterjalile, tuumkütusetsükli tegevustele,

turvasüsteemidele või nendega seotud teabele. See on vajalik, sest tuumaohutuse ja

-julgeoleku riskid ei pruugi tekkida üksnes otsesest ligipääsust tuumamaterjalile, vaid ka

ligipääsust käitise territooriumile, tehnilistele ja turvasüsteemidele, tuumkütusetsükli

tegevustega seotud tööprotsessidele või tundlikule teabele.

Täpsustus aitab vältida liiga kitsast tõlgendust, mille kohaselt saaks pädev asutus nõuda

juurdepääsu piiramist üksnes tuumamaterjalile või kitsalt määratletud füüsilisele objektile.

Praktikas võib risk seisneda ka selles, et isikul on ligipääs turvasüsteemide toimimisele,

füüsilise kaitse lahendustele, tuumkütusetsükli tegevuste korraldusele või teabele, mille

väärkasutamine võib kahjustada tuumakäitise ohutust või julgeolekut.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

18. Muuta eelnõu § 95 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 95. Taustakontrollis töödeldavad isikuandmed, sealhulgas eriliigilised isikuandmed ja

andmed juriidilise isiku kohta

(1) Taustakontrolli tegemiseks töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid

ja andmeid juriidilise isiku kohta, üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik isiku

usaldusväärsuse ja sobivuse ning juriidilise isiku sobivuse hindamiseks tuumaohutuse ja

-julgeoleku tagamise eesmärgil.

(2) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi

isikuandmeid ja järgmist teavet, võttes arvesse käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi:

1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg;

2) isiku varasemad nimed;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) isiku hariduse andmed alates algastmest;

5) andmed perekondlike sidemete kohta järgmiste isikutega: vanemad või tegelikult

kasvatanud isik, õde, vend, laps või tegelikult kasvatatud isik, abikaasa, endine abikaasa,

registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane, elukaaslane ning esimese astme

alanejad ja ülenejad sugulased;

6) andmed isiku sõltuvushäirete kohta;

7) andmed avalikest allikatest ja sotsiaalmeediakontode andmed;

8) välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse andmed;

9) olulise osaluse omandamine või omamine käesoleva peatüki 3. jao tähenduses;

10) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni

või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja riigi julgeoleku vastu;

11) isiku pankrotimenetluse, võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiirmenetluse ja isiku

vastu suunatud raha maksmise nõude kohtuotsuse andmed;

12) andmed kehtivate karistuste ja käimasolevate kriminaalmenetluste kohta ning

21

karistusregistri arhiivi andmed;

13) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmed isiku vara kohta ja teisele

isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab;

14) viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed;

15) eelmise taustakontrolli andmed.

(3) Juriidilise isiku sobivuse hindamisel võib töödelda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides

9-12 nimetatud andmeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute puhul võib töödelda punktides 1

ja 9 nimetatud andmeid ning andmeid kehtivate kriminaalkaristuste kohta.

(5) Isiku usaldusväärsuse ja sobivuse hindamiseks võib töödelda andmeid isiku osaluse ja

juhtimisrolli kohta äriühingutes ning muid majanduslikke seoseid ulatuses, mis on vajalik

huvide konflikti, välismõju või muu tuumaohutust või -julgeolekut ohustava asjaolu

hindamiseks.

(6) Isiku usaldusväärsuse ja sobivuse hindamiseks töödeldakse andmeid kehtivate karistuste

kohta, karistusregistri arhiivi andmeid ning andmeid käimasolevate kriminaalmenetluste kohta

üksnes ulatuses, mis on vajalik selliste õigusrikkumiste tuvastamiseks, mis võivad viidata

_____ julgeolekuohule, korruptsiooniriskile, vägivalla- või sabotaažiriskile või muule

tuumaohutust või -julgeolekut ohustavale käitumisele.

(7) Väärteoandmeid töödeldakse üksnes juhul, kui väärteo laad on otseselt seotud julgeoleku,

relva, lõhkematerjali, kiirgusallika, korruptsiooni või muu tuumaohutuse seisukohalt olulise

riskiga.

(8) Kui isik ei ole Eesti Vabariigi kodanik või kui ta on elanud välisriigis vähemalt kuus kuud

viimase viie aasta jooksul, võib temalt nõuda sellistes andmekogudes olevate andmete ja

dokumentide esitamist, millele Eesti riigil puudub vahetu juurdepääs.

(9) Taustakontrolli tegemiseks on Kaitsepolitseiametil õigus saada isikuandmeid ja muud

teavet julgeolekuasutuste seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud isikutelt ja asutustelt ning avalikest

allikatest, samuti tehes päringu andmekogusse.“.

Selgitus: Paragrahvi 95 lõikes 1 sätestatakse andmete töötlemise üldpõhimõte.

Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda nii füüsilise kui ka juriidilise isiku andmeid üksnes

ulatuses, mis on vältimatult vajalik sobivuse hindamiseks. Võrreldes varasema sõnastusega

on lõikesse lisatud ka juriidiline isik, sest teatud juhtudel tuleb taustakontroll teha lisaks

füüsilisele isikule ka juriidilisele isikule. Selline vajadus tuleneb eelnõu § 88 lõike 2 punktides

1–3 ja punktis 5 sätestatud juhtudest, kus tuumakäitise tegevusega seotud juriidilise isiku

usaldusväärsus võib olla otseselt seotud tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku tagamisega.

Regulatsiooni eeskujuks on vangistusseaduse § 1055 lõige 7, kuid arvestatud on tuumaenergia

valdkonna eripärasid ja kõrgendatud julgeolekuvajadust.

Lõikes 2 sätestatakse nende isikuandmete loetelu, mida võib taustakontrolli tegemisel

töödelda oluliselt täpsemalt võrreldes eelnõuga. Loetelu põhineb vangistusseaduse §-s 1055

sätestatud regulatsioonil, kuid seda on kohandatud tuumaenergia valdkonna vajadustele.

Andmete töötlemise eesmärk on võimaldada hinnata isiku usaldusväärsust, võimalikke

julgeolekuriske ning seotust asjaoludega, mis võivad mõjutada tuumaohutuse või

tuumajulgeoleku tagamist.

Töödelda võib isiku üld- ja kontaktandmeid ning varasemaid nimesid, et tagada isiku

korrektne tuvastamine ja kontroll erinevates andmekogudes. Hariduse ja varasema töökäigu

andmete töötlemine võimaldab hinnata isiku tausta ning kontrollida tema esitatud andmete

õigsust. Perekondlike sidemete andmete töötlemine on vajalik võimalike mõjutus- või

sõltuvussuhete hindamiseks, arvestades tuumaenergia valdkonna kõrgendatud

julgeolekuvajadust.

Andmeid sõltuvushäirete kohta võib töödelda üksnes ulatuses, mis on vajalik isiku

usaldusväärsuse ja tööülesannete täitmise võime hindamiseks. Samuti võib töödelda

sotsiaalmeedia kontode andmeid, kui see on vajalik võimalike julgeolekuriskide või

äärmuslike seisukohtade hindamiseks. Välismaalase elamis- ja tööloa või elamisõiguse

andmete töötlemine võimaldab kontrollida isiku õigust Eestis viibida ja töötada.

22

Olulise osaluse omandamise või omamise andmete töötlemine on vajalik tuumakäitise

tegevusega seotud mõju- ja kontrollisuhete hindamiseks. Samuti võib töödelda andmeid isiku

seotuse kohta organisatsioonidega, mille tegevus on suunatud avaliku korra või riigi

julgeoleku vastu, kuna selline seotus võib mõjutada isiku sobivust tuumakäitisega seotud

tegevustes osalemiseks.

Majandusliku usaldusväärsuse hindamiseks võib töödelda andmeid pankrotimenetluste,

võlgade ümberkujundamise, maksekäsu kiirmenetluste ja rahaliste nõuete kohta. Selliste

andmete töötlemine võib olla vajalik võimalike mõjutatavuse riskide hindamiseks. Samuti võib

töödelda andmeid kehtivate karistuste, käimasolevate kriminaalmenetluste ja karistusregistri

arhiivi andmete kohta, kuna need võivad olla olulised isiku usaldusväärsuse hindamisel. Seda

sätet kitsendab lõige 5, mis sätestab, et andmeid töödeldakse üksnes ulatuses, mis on vajalik

selliste õigusrikkumiste tuvastamiseks, mis võivad viidata julgeolekuohule,

korruptsiooniriskile, vägivalla- või sabotaažiriskile või muule tuumaohutust või

tuumajulgeolekut ohustavale käitumisele.

Korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud varaandmete töötlemine võimaldab

hinnata isiku varalist seisu ning võimalikke põhjendamatuid varalisi huve või mõjutatavuse

riske. Viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmete ning eelmise

taustakontrolli andmete töötlemine võimaldab hinnata isiku usaldusväärsust ajas ning

kontrollida varem tuvastatud asjaolusid.

TEOS ei määra seaduse tasandil taustakontrolli täpset ulatust ega erinevaid

kontrollitasemeid. Taustakontrolli tegelik ulatus määratakse vastavalt Kaitsepolitseiameti

hinnangule, arvestades isiku kavandatavat ülesannet või seost tuumakäitisega. Selleks annab

Kaitsepolitseiametile sisendi pädev asutus vastavalt ametite koostööd reguleerivale korrale,

mis sätestatakse rakendusaktis (eelnõu § 17 lg 5 alusel). Seetõttu ei ole töödeldavate andmete

loetelu diferentseeritud erinevate juurdepääsutasemete või ülesannete järgi, nagu see on

vangistusseaduses, kus kontrolli ulatus sõltub isiku seotusest kinnipidamisasutuse ja

kinnipeetavatega.

Lõikes 3 sätestatakse juriidilise isiku sobivuse hindamisel töödeldavate andmete ulatus.

Juriidilise isiku puhul võib töödelda lõike 2 punktides 9–12 nimetatud andmeid, st andmeid

olulise osaluse, riigi julgeoleku vastu suunatud organisatsioonidega seotuse, maksejõuetuse

ja võlgnevustega seotud menetluste ning karistusandmete kohta. Sellised andmed

võimaldavad hinnata juriidilise isiku usaldusväärsust ja võimalikke julgeolekuriske

tuumaenergia valdkonnas tegutsemisel.

Lõikes 4 sätestatakse kontrollitava isikuga seotud isikute andmete töötlemise ulatus, milleks

on üldandmed, majanduslikud asjaolud ja kehtivad kriminaalkaristused. Sellega piiratakse

seotud isikute andmete töötlemise ulatus vajalikul määral, et hinnata isiku sobivuse ja

usaldusväärsusega seotud riske, mis tulenevad seostest lähedaste isikutega.

Lõiked 5, 7 ja 8 on menetluses oleva eelnõu varasemad lõiked numbritega 3, 5 ja 6 ning

nende sõnastus ei ole muutunud, muutunud on vaid numeratsioon.

Lõikes 6 on sõnastust muudetud nii, et sõna „karistusregister“ asemel kasutatakse üldisemat

teksti „andmed karistuste kohta“, sest välisriigi kodanike andmed ei ole Eesti

karistusregistris. Samuti on välja jäetud tekst „mis viitab usaldusväärsuse puudumisele“,

kuna see on liiga üldine ning kaetud „tuumaohutust ja -julgeolekut ohustava käitumisega“

lõike lõpus.

Lõikes 9 sätestatakse Kaitsepolitseiameti õigus saada taustakontrolli tegemiseks isikuandmeid

ja muud teavet julgeolekuasutuste seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud isikutelt ja asutustelt,

samuti andmekogudest ning avalikest allikatest. Sätte eesmärk on tagada

Kaitsepolitseiametile võimalus koguda taustakontrolli tegemiseks vajalikku teavet erinevatest

allikatest, et hinnata isiku või juriidilise isiku võimalikku mõju tuumaohutusele ja

-julgeolekule.

Regulatsiooni eeskujuks on vangistusseaduses sätestatud taustakontrolli tegemise kord.

Tuumakäitisega seotud tegevused on julgeolekutundlikud ning taustakontrolli tegemisel võib

olla vajalik koguda ja kontrollida teavet väga erinevatest allikatest, sealhulgas riigi ja

kohaliku omavalitsuse asutustelt, avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt, avalikke ülesandeid

täitvatelt isikutelt ning vajaduse korral ka füüsilistelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt.

23

Viide julgeolekuasutuste seaduse § 31 lõikele 1 tagab, et andmete küsimise õigus on seotud

juba kehtivas õiguses olemasoleva julgeolekuasutuste pädevusnormiga ning ei loo uut

iseseisvat või piiritlemata andmete kogumise alust. Samuti võimaldab see vältida olukorda,

kus TEOS-es tuleks eraldi ja ammendavalt korrata kõiki võimalikke andmeallikaid.

Andmekogudest päringute tegemise ja avalikest allikatest teabe kogumise võimalus on vajalik,

et kontrollida isiku esitatud andmete õigsust ning hinnata võimalikke julgeoleku- või

usaldusväärsuse riske terviklikult. Avalikeks allikateks võivad muu hulgas olla avalikud

registrid, kohtulahendid, ametlikud teadaanded või avalikult kättesaadav teave internetis ja

sotsiaalmeedias. Sarnased alused on ka kehtivas vangistusseaduses (§ 1053 p 3 ja 4).

Kaitsepolitseiamet töötleb andmeid kooskõlas julgeolekuasutuste seaduse ning isikuandmete

kaitset reguleerivate nõuetega.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Marek Reinaas palus täpsustada, kas töödeldavate isikuandmete loetelu on lõplik.

Elina Lehestik selgitas, et see on lõplik loetelu. Varem oli punktis toodud sõnastus üldisem.

Andmekaitse Inspektsioon tegi ettepaneku täpsustada punkti, kuna tegemist on põhiõiguste

tugeva riivega.

Mario Kadastik märkis, et muudatus vähendab riivet, kuna määratakse konkreetne loetelu.

Varasema sõnastuse kohaselt võiks kontrollida põhimõtteliselt kõike.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

19. Muuta eelnõu § 103 ja sõnastada see järgmiselt:

㤠103. Tuumakahjustuse vastutusega seotud isikud ja rajatised

(1) Käitaja on tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsiooni artikli I lõike 1

punktis c nimetatud isik.

(2) Tuumakäitis käesoleva peatüki tähenduses on tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini

konventsiooni artikli I lõike 1 punktis j nimetatud seade.“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse viiteid, õige on viidata tuumakahjustuste eest

tsiviilvastutuse Viini konventsiooni artikli I lõike 1 vastavatele punktidele.

Majanduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

20. Muuta eelnõu § 108 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Pädev asutus võib oma otsusega tunnistadatuumamaterjali vedaja või tuumajäätmete

käitleja vastutavaks isikuks käitaja asemel, kui:

1)tuumamaterjali vedaja või tuumajäätmete käitleja on seda taotlenud;

2) taotlejal on käesoleva seaduse §-s 111 sätestatud nõuetele vastav kehtiv tagatis;

3) käitaja, kes vastutab vastutava käitleja käideldavate tuumajäätmete või -materjali või

vastutava vedaja veetava tuumamaterjaliga seotud tuumakahjustuse eest, on sellega nõus.“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse sätte sõnastust. Lõike 1 sissejuhatavat lauset

täpsustatakse, et oleks üheselt selge, et vastutavaks isikuks võib käitaja asemel tunnistada

tuumamaterjali vedaja või tuumajäätmete käitleja. Lõike 1 punktis 1 täiendatakse sõnastust,

24

lisades viite tuumamaterjali vedajale. Lõike 1 punktis 3 täpsustatakse terminikasutust,

asendades üldise viite materjalile viitega tuumamaterjalile.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Mari Tänav sõnas, et vahetult enne komisjoni istungi algust arutati muudatust KLIM-iga ja

leiti, et ME-s toodud paragrahvi lõiget 2 tuleks ka korrigeerida. Seetõttu võiks komisjon ME-d

hääletada täpsustatud sõnastuses esmaspäevasel istungil.

Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).

21. Muuta eelnõu § 121 pealkiri ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 121. Andmete kogumise ja säilitamise nõuete rikkumine“.

Selgitus: Muudatusega korrigeeritakse paragrahvi pealkirja, et viia see kokku sätte sisuga.

Varasem pealkiri viitas andmete säilitamise ja esitamise nõuete rikkumisele, kuid sätte tekst

näeb vastutuse ette andmete kogumise ja säilitamise nõuete rikkumise eest. Seetõttu

asendatakse pealkirjas sõna „esitamise“ sõnaga „kogumise“.

Muudatus on normitehniline ega muuda väärteokoosseisu sisu. Andmete kogumise ja

säilitamise nõuded puudutavad seda, et seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis

nõutavad andmed oleksid olemas, usaldusväärsed, jälgitavad ja hiljem kontrollitavad. See on

oluline näiteks tuumamaterjali arvestuse, kiirgus- ja tuumaohutuse, järelevalve ning

ohutusega seotud dokumentide puhul.

Andmete esitamine ei ole antud väärteokoosseisus asjakohane, kuna tegemist on olemuselt

eraldiseisva kohustusega, mis puudutab andmete edastamist pädevale asutusele kindlal ajal,

vormis või menetluses. Iga andmete esitamisega seotud viivitus või menetluslik puudus ei

peaks automaatselt olema hõlmatud sama väärteokoosseisuga ning on üldjuhul lahendatav

haldusmenetluse või järelevalve abinõudega.

Seega täpsustab pealkirja muutmine, et säte puudutab just andmete kogumise ja säilitamise

nõuete rikkumist, vältides ekslikku tõlgendust, nagu oleks sama väärteokoosseisu alusel

karistatav ka iga andmete esitamisega seotud rikkumine.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

22. Täiendada eelnõu 15. peatüki 2. jagu uue §-ga 128 järgmises sõnastuses, muutes

vastavalt järgmiste paragrahvide numeratsiooni:

㤠128. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduse § 22 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.“.

Selgitus: Muudatusega tunnistatakse kehtetuks elektrituruseaduse § 22 lõige 3, mille kohaselt

võib tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil elektrienergiat toota Riigikogu otsuse

alusel. Tegemist on regulatiivse lähenemise muutmisega, mitte Riigikogu rolli vähendamisega

tuumaenergia valdkonnas. Kehtivates õigusaktides, sealhulgas kiirgusseaduses ja

elektrituruseaduses, oli Riigikogu otsus ette nähtud üldise poliitilise eelotsustusena olukorras,

kus Eestis puudus terviklik tuumaenergia ja -ohutuse õigusraamistik ja detailne loamenetluse

süsteem. Seetõttu toimis Riigikogu otsus nn poliitilise väravana enne tuumakäitise rajamise

või käitamisega seotud tegevuste alustamist.

Tuumaenergia ja -ohutuse seadus (TEOS) loob nüüd tervikliku, mitmeetapilise ja

ohutuspõhise regulatiivse süsteemi, milles kõik olulised otsustusetapid, pädevused ja

25

kontrollimehhanismid on detailselt sätestatud. Otsustusprotsess toimub etapiviisiliselt ning

iga järgmine etapp eeldab eelneva etapi positiivset tulemust ja pädeva asutuse hinnangut.

Kehtivas õiguses on Riigikogul piisavad ja tõhusad vahendid, et osaleda tuumaenergia

kasutuselevõtu protsessis, teostada selle üle poliitilist kontrolli ning vajadusel sekkuda.

Riigikogu roll tuumaenergia kasutuselevõtul ei piirdu üksnes seaduste vastuvõtmisega.

Riigikogu kontrollifunktsioon ja võimalused täidesaatva võimu tegevust suunata ning hinnata

tulenevad eelkõige Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. TEOSi rakendussätetes

tunnistatakse kehtetuks ka kiirgusseaduse § 79, mille kohaselt sai kiirgustegevusluba uue

tuumakäitise käitamiseks taotleda alles pärast Riigikogu vastava otsuse vastuvõtmist.

Eelkirjeldatud põhimõtte ühtlaseks rakendamiseks tunnistatakse kehtetuks ka

elektrituruseaduse § 22 lõige 3.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Tõnis Mölder küsis, kas algselt valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelnõus ei olnud

muudatust, millega eemaldatakse elektrituruseadusest viide tuumajaama rajamise

võimaldamisele Riigikogu heakskiidu alusel.

Marily Jaska vastas, et hetkel sätestatakse nii elektrituruseaduses kui ka kiirgusseaduses, et

uut tuumakäitist ei saa kasutusele võtta ilma Riigikogu otsuseta. See sätestati seadustes

seetõttu, et varem puudus tuumajaama rajamist puudutav raamistik. Riigikogule esitatud

eelnõust 856 SE oli ekslikult välja jäänud viite eemaldamine elektrituruseadusest.

Jaak Aab sõnas, et 856 SE koostajate algne soov oli võtta Riigikogu otsustusroll välja,

mistõttu esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon otsustusrolli puudutava ME.

Viidete eemaldamine elektrituruseadusest ja kiirgusseadusest on mõistlik, kuna sel juhul on

tuumajaama puudutav määratletud tuumaenergia ja -ohutuse seaduses.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,

Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Rene Kokk, Lauri

Laats; erapooletuid 0; ei hääletanud 3: Jaak Aab, Tõnis Mölder, Riina Sikkut)

23. Muuta eelnõu § 128 (uues numeratsioonis § 129) ja sõnastada see järgmiselt:

㤠129. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 6 nimetatud taustakontrolli tegemisel;“;

2) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „kogumise eesmärgil“

tekstiosaga „ning tuumaenergia ja -ohutuse seaduses sätestatud taustakontrolli tegemiseks“.“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse viiteid. KarS §-le 20 viitamisel oli välja jäänud viide

lõikele 1. Samuti tehakse sõnastuslikke parandusi, sh asendatakse ekslik sõna

„tasutakontroll“ sõnaga „taustakontroll“.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

24. Asendada eelnõu § 132 (uues numeratsioonis § 133) punktis 2 sätestatud

26

riigilõivuseaduse §-s 2176 arv “240 500“ arvuga “250 000“.

Selgitus: Muudatusega viiakse eelnõu § 132 punktis 2 sätestatud riigilõivu määr kooskõlla

seletuskirjas esitatud arvestusega. Seletuskirjas on tuumakäitise ehitamise ja käitamise

kavandamise eelhinnangu taotluse läbivaatamise töömahuks hinnatud ligikaudu 3850

töötundi, millele vastav riigilõiv on 250 000 eurot. Eelnõu tekstis nimetatud 240 500 eurot on

ekslik summa. Muudatusega asendatakse see õige summaga 250 000 eurot. Sisulist muudatust

riigilõivu arvestuspõhimõtetes ega menetluse mahus ei tehta.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

Marek Reinaas sõnas, et käesoleval istungil hääletamata jäänud ettepanekuid käsitletakse

komisjoni esmaspäeval istungil.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina

Sikkut, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Lauri Laats, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Lauri Laats,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Riina Sikkut, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (743 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas, et eelnõu 743 SE esimene lugemine toimus 17. detsembril 2025. a.

ME-de esitamise tähtajaks, 6. jaanuariks 2026. a kella 16.00-ks esitas ühe ME Isamaa

fraktsioon. Istungile oli kutsutud ka Isamaa fraktsiooni esindaja, kes ei saanud istungil

osaleda. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest Riigikogus paljusid huvirühmi. Eelnõu kohta

esitasid arvamused mitmed huvirühmad. Lisaks esitas oma seisukohad eelnõule esitatud

ettepanekutele ja arvamustele eelnõu algataja esindajana KLIM, kes esitas ka oma täiendavad

ettepanekud eelnõule. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil

menetlemist oma kahel nõupidamisel.

Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.

1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 4, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni,

järgmises sõnastuses:

„4) paragrahvi 4 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksiku osa vahetamist samaväärse

vastu.“;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega, millega viiakse vastavusse

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja selle lisa 1 sõnastus. Vastavalt Eesti Linnade ja Valdade

Liidu esitatud ettepanekule selgitab Kliimaministeerium täiendavalt ehitise üksiku osa

asendamise samaväärsega mõiste sisu. Edaspidi on nii EhS-is kui ka selle lisades sõnapaar

„üksikud osad“ ainsuses, sest seaduse tähenduses kasutatakse mitmust vaid juhul, kui see on

27

normi mõttes oluline1. See ei tähenda, et edaspidi ei saa korraga vahetada mitmeid üksikuid

osi samaväärsete vastu korraga, näiteks kõik hoone aknad. Mõistet samaväärne ei ole

seaduse tasandil välja toodud, kuna selle sisu ei erine tavapäraselt arusaadavast

keelekasutusest (samasugune). Osa tähendab ehitise osa, näiteks avatäidet, tehnosüsteemi

osa, aga ka nt katusekatet, ust, akent vms. Peamine kriteerium, mille alusel hinnata, kas tegu

on ehitise üksiku osa asendamisega samaväärsega või mõne EhS § 4 lg 3 nimetatud

ümberehitamise liigiga, on ehitise omaduste muutumine. Ümberehitamise piiritlemisel osa

asendamisest tuleb hinnata, kas tegevuse tulemusena tehakse mingit (eelkõige EhS § 4 lg 3 ja

4) tegevust. Näiteks peab silmas pidama, et isegi juhul, kui iga tegevus eraldi võttes

kvalifitseeruks osa asendamiseks samaväärsega, siis hoone kõigi osade korraga eemaldamisel

eemaldatakse (likvideeritakse) ehitis tervikuna, seega tekib EhS § 4 lõikes 4 nimetatud

olukord ja tegevus kvalifitseerub lammutamiseks ning taastamiseks. Seega tuleb iga töö

eripärast lähtuvalt hinnata, kas tegemist on üksiku osa asendamisega samaväärsega või mõne

muu ehitusseadustikus reguleeritud tegevusega.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Liisi Pajuste sõnas, et mitmed ettepanekud on normitehnilised. Ettepanekute esitamise on

tinginud nt see, et Eesti Linnade ja Valdade Liit palus osade selgituste täpsustamist.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Muuta eelnõu § 1 punkt 5 (uues numeratsioonis punkt 6 ) ja sõnastada see järgmiselt:

„6) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis olemuslikult sarnasena.“;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega. Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt

esitatud ettepanekule selgitab Kliimaministeerium täiendavalt, et sättega ei ole mõeldud

kõiksuguste erinevatel ajalooperioodidel hävinud ehitiste taastamise lubamist. Ehitise

hävimine ja selle taastamine ümberehitamisena peab toimuma selgelt tajutavalt ja kõigile

arusaadavalt ühes ajahorisondis. Teisisõnu, hävinud ehitise asemele samasuguse ehitise

ehitamist saab pidada ümberehitamiseks üksnes siis, kui hoone hävimise ja uue ehitise

ehitamise vahel on ilmne seos. Konkreetset ajalist piirangut vastav norm ei sisalda ja sellist

piirangut ei ole võimalik ka seada, sest lammutamise ja uue ehitise ehitamise vahel võib olla

erinevatel põhjustel ka ajaline viivitus (näiteks vastava ehitaja leidmise keerukus, hanke

läbiviimise protsess, eelarvelised vajadused, kohtuvaidlused seoses kindlustusjuhtumiga vms).

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Muuta eelnõu § 1 punkt 6 (uues numeratsioonis punkt 7) ja sõnastada see järgmiselt:

„7) paragrahvi 4 lõike 4 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle maht ja kasutusotstarve ei muutu ning

arhitektuurilised lahendused ei muutu või muutuvad väga vähesel määral ajakohaste

ehitusmaterjalide või tehnosüsteemide kasutuselevõtu või eluruumile esitatavate nõuete

täitmise tõttu.“;“.

Selgitus: Lähtudes Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt esitatud ettepanekulekitsendatakse

sätte kohaldamisala. Näiteks võib probleemne olla olukord, kus soovitakse mahutada hoone

katusealusesse ruumi soojustagastusega ventilatsioonisüsteem vmt. Kitsastes oludes

1 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri § 15 lg 4.

28

tänapäevaste ja energiatõhusate tehniliste lahenduste integreerimisel vanematesse hoonetesse

või eluruumi võib nõuetele 2 vastavuse tagamine nõuda kulukaid erilahendusi või olla

võimatu. Seega on mõistlik lubada väikest arhitektuurilise lahenduse muudatust, et oleks

võimalik tagada vanemate ehitiste vastavus tänapäevastele nõuetele. Seetõttu nähakse

eelnõuga ette pädevatele asutustele väikene kaalutlusruum olemuslikult sarnase ehitise mõiste

sisustamisel ehitise arhitektuursete tingimuste osas. Siiski ei näe lõige 4 ette võimalust minna

mööda muudest nõuetest, näiteks planeeringute nõuetest. Eeltoodu aitab piirata pädeva

asutuse kaalutlusruumi sätte kohaldamisel vähendades sellega halduskoormust.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 7 (uues numeratsioonis punktiga 8), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Tehnovõrgu ja -rajatise ümberehitamiseks loetakse muuhulgas olukorda, kus tehnovõrk

või -rajatis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse olemuslikult sarnane tehnovõrk või

-rajatis. Tehnovõrku ja -rajatist loetakse olemuslikult sarnaseks, kui selle asukoht ei muutu ja

kaitsevöönd ei laiene, kõrgus või maht muutuvad kuni 33 protsenti ning selle kasutusotstarve

ja mõju jäävad sarnaseks varasemaga.“;“.

Selgitus: Ettepanekugatäiendatakse ehitusseadustiku§ 4 lõikega 41, millega täpsustatakse

tehnovõrgu ja -rajatise ümberehitamise mõistet ja sätestatakse, et ümberehitamiseks loetakse

muuhulgas olukorda, kus tehnovõrk või -rajatis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse

olemuslikult sarnane tehnovõrk või -rajatis. Tehnovõrku ja -rajatist loetakse olemuslikult

sarnaseks, kui selle asukoht ei muutu ja kaitsevöönd ei laiene, kõrgus või maht muutuvad kuni

33% ning selle kasutusotstarve ja mõju jäävad sarnaseks varasemaga.

Tehnovõrgud ja -rajatised on kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik, elektroonilise

side ja elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- ja elektripaigaldis ning surveseadmestik ja nende

teenindamiseks vajalik ehitis (AÕS § 158 lg 1). EhS-i § 4 lg 3 sätestab ehitise ümberehitamise

(rekonstrueerimise), mis on ehitise omaduste oluline muutmine, ja näeb ette näidisloetelu.

Erinormina sätestab EhS § 4 lg 4, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise

asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena

ehk taastamisena (EhS § 4 lg 4 teine lause). Ehitis loetakse olemuslikult sarnaseks, kui selle

kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu (sama sätte lause 4). See sõnastus

lähtub eelkõige hoonetest ning põhjendatud eeldusest, et ümberehitamiseks tuleb läbida

lihtsam avalik-õiguslik menetlus kui uue ehitise püstitamiseks. Lisaks näeb EhS ette lihtsama

menetluse, kui ehitist laiendatakse, st sellele tehakse külge-, peale või allaehitis kuni 33%

(EhS § 4 lg 2, § 26 lg 2 p 2 ja lisa 1).

Tehnovõrgud ja -rajatised ehitatakse tüüpiliselt pikaks ajaks, aga nii materjalide vananemise

kui ka uuema tehnoloogia kasutuselevõtu, samuti suuremast tarbimisnõudlusest tingitud

mahtude kasvu tõttu, vajavad need siiski perioodiliselt uuendamist. Käesoleval ajal

vahetatakse näiteks kõrgepingeliine ja -maste, st nõukogude ajal ehitatud mastid asendatakse

uute ja tänapäeva nõuetele vastavatega. Seejuures jääb liinivõrk samaks ning mastid

püstitatakse reeglina samasse asukohta. Ka võidakse uuendada gaasitrasse või

kanalisatsioonitorustikke nii, et torustike tüübid (nt läbimõõt, materjal jms) muutuvad.

Seejuures võib nende mõju jääda samaks ning ei pruugi muutuda midagi nähtavat.

Olukorras, kus ei ehitata midagi uut uude asukohta ning tehnovõrgu või -rajatise olemus ja

mõjud jäävad praktiliselt samaks, ei ole põhjendatud kohaldada haldusmenetlust, mis on

2 Eluruumi nõuete all mõeldakse ennekõike majandus- ja taristuministri määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad

nõuded“ sätestatud nõudeid.

29

mõeldud uue ehitise püstitamiseks. See oleks aeganõudev ja asjatu koormus nii

võrguettevõtjatele kui ka riigile ja kohalikele omavalitsustele ehk lõppastmes maksumaksjale.

Uue ehitise puhul tuleb asjakohane (planeerimis)menetlus läbida, et kaalutaks alternatiive ja

et kohapealsete asjaolude muutumisel kaalutaks igakülgselt kõiki huvisid ja mh saaks igaüks

end uute mõjude suhtes kaitsta.

Ettepanek esitatakse üksnes tehnovõrkude ja -rajatiste kohta ning see lähtub samast

ümberehitamise lubatavuse ja olemusliku sarnasuse põhimõttest, mis kehtib juba täna. EhS

§ 4 on vaja täiendada selleks, et asjakohaselt arvestataks tehnovõrkude ja -rajatiste eripära

ning et tagada regulatsiooni õigusselgus ja vältida asjatuid vaidlusi. Olemuslikult sarnaseks

loetakse tehnovõrgu või -rajatise ümberehitamist, kui rajatise olulised ehitustehnilised

näitajad ei muutu oluliselt. Näiteks ei muutu oluliselt tehnovõrgu või -rajatise pinge, rõhk või

surve.

Tartu Ringkonnakohtu otsuses nr 3-21-2759 leiti, et kõrgepingeliini mastide asendamine ei

vastanud selles asjas ümberehituse definitsioonile mastide kõrguse muutumise, samuti

arhitektuurilise (mastide kuju) muutuse tõttu, sh kuna betoonalused suurenesid või lisandusid

(p 292). Kuigi selliselt on võimalik kehtivat õigust tõlgendada, ei ole see sisuliselt

põhjendatud ega vasta kehtiva õiguse loogikale.

Ettepaneku sõnastuses on välja pakutud, et tehnovõrgu või -rajatise parameetrite muutumine,

sh nende kõrgemaks muutumine, on hõlmatud ümberehitamise definitsiooniga. Arvestades, et

tehnovõrgud on oma olemuselt erinevad ja nende ümberehitamine võib siiski tuua kaasa

mõjud ümbritsevale keskkonnale, on ümberehitamise käigus lubatud nt liini mastide kõrgust

muuta kuni 33%. Näiteks, kui õhuliini mastide konstruktsiooni muudetakse oluliselt (mastide

tüüp muutub, mastide jalgade läbimõõt muutub) ja nende kõrgus muutub kuni 33%, tuleb seda

lugeda tehnorajatise ümberehitamiseks, mitte uue tehnorajatise püstitamiseks. Isikute

põhiõiguste kaitseks peavad seejuures olema täidetud ka teised kriteeriumid – tehnorajatise

kui terviku asukoht peab trassikoridoris jääma samaks, kaitsevöönd ei tohi laieneda ning

mõju peab jääma sarnaseks (vt täpsemalt all).

Ehitise mahtu3 arvutatakse ennekõike hoonetel, kuna vastav ehitustehniline näitaja mõjutab

teisi hoonete tingimusi nagu nt korruselisus või korterite arv. Mahu arvutamise eesmärk on

hinnata eelkõige kasutatava ruumala (siseruumi) suurust. Rajatistel ei ole siseruumi. Seega

on maht eelkõige hoone olemuslik tunnus, mistõttu tehnorajatiste puhul ei ole see alati

asjakohane, küll on aga mastide puhul asjakohane kõrgus. Tehnorajatiste hulka kuuluvad aga

ka nt elektripaigaldised ja tehnorajatiste teenindamiseks vajalikud ehitised (AÕS § 158 lg 1),

mistõttu on asjakohane reguleerida ka mahtu.

Toru mahu muutumisel laieneb kaitsevöönd (sest kaitsevööndit arvestatakse toru välispinnast,

mitte keskjoonest nagu elektriliinidel). Ettepanek ei luba lugeda tehnorajatise uuendamist

ümberehitamiseks, kui muudatuste tagajärjel kaitsevöönd laieneb.

Oluline on lähtuda tehnovõrgu ja -rajatise asukohast ning selle kaitsevööndist ja seada

piirang, et need ei tohi muutuda või laieneda. Kinnistule tulenevad piirangud mitte üksnes

tehnovõrkude ja -rajatiste olemasolust, vaid suuresti just nendega kaasnevast kaitsevööndist.

Näiteks on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada jäätmeid ja materjale, teha mis

tahes mäe-, laadimis-, süvendus- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid,

kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ka ehitada traattarasid, rajada loomade

joogikohti ja korraldada massiüritusi (EhS § 77 lg 2). Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on

määratud liini telje järgi; kaugküttevõrgu, vedelkütusetorustike ja gaasitorustike puhul

torustiku välispinnast4. Kuna kaitsevööndi ulatus ja rajatisest lähtuva mõju kese sõltuvad

3 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“ § 34. 4 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 1, §-d 11-13.

30

objekti asukohast, ei või asukoht muutuda.

Olukorras, kus tehnorajatise kaitsevöönd ei laiene, jäävad kinnisasjale kohalduvad piirangud

sisuliselt samaks. Seda ka siis, kui masti arhitektuuriline lahendus, s.o masti tüüp mõnevõrra

muutub ja seetõttu muutub ka selle vundament. Kui omaniku kinnistule kohalduvad piirangud

tehnovõrgu või -rajatise ümberehitamise tõttu ei muutu, ei ole tegu uute ega täiendavate

omandipõhiõiguste piirangutega, mistõttu ei ole ka põhiseaduse järgi nõutav, et muudatuseks

peaks (uuesti) omaniku nõusoleku saama. Sättes on kasutatud sõnastust, et kaitsevöönd ei

laiene. Arvestatud on olukordadega, kus täna on kõrvuti eri mastidel mitu liini, mis mastide

uuendamisel pannakse samadele mastidele või näiteks kahe kõrvuti asetseva vee- või

kanalisatsioonitorustiku asemele paigaldatakse üks suurem. Seega on võimalik, et ühest

kohast liini kadumisel või kahe toru asemel ühe paigaldamisel kaitsevöönd väheneb.

Sobimatu oleks kasutada sõnastust ei suurene, kuna see võimaldaks tõlgendust, et kaitsevöönd

võib nihkuda, kui selle pindala jääb samaks. Kaitsevööndi tekkimine asukohta, kus seda

varem ei olnud, ei tohi olla omandipõhiõigusest lähtuvalt olukorraks, mida võiks lubada

lihtsustatud korras. Seetõttu on sättega ette nähtud, et kaitsevöönd ei või laieneda.

Tehnovõrgu või -rajatise mõne osa (nt mastide) asukoha muutmine ümberehitamisel ei ole

välistatud, kui maaomanik ise selleks soovi avaldab ja see on võrguvaldajaga kokkuleppel

tehniliselt võimalik või kui see tuleneb mõne haldusorgani (nt Transpordiamet) nõudest.

Maaomanik kaasatakse ümberehitamisega seonduvasse haldusmenetlusse, kus ta saab esitada

arvamuse oma õiguste riive osas.

EhS § 4 lg 4 sätestab üldnormina, et ehitise taastamisel ei tohi arhitektuuriline lahendus

muutuda. Mastide kuju, s.o tüübi muutust pidas Tartu Ringkonnakohus oma lahendis

oluliseks asjaoluks, mille järgi tõlgendati ehitustegevust uue ehitise püstitamisena.

Arhitektuuriline ehk ehitise kunstiline lahendus võib hoonete puhul olla väga erinev –

palktarest baroki ja klaashooneteni. Eri stiilis hoonete visuaalne taju ja mõju võib olla väga

erinev. Nii ei ole sageli linnades lubatud teatud stiilis ehitamine või on mõnes piirkonnas

lubatud üksnes teatud ehitusviisid.

Seevastu torustike, elektriliinide ja nende mastide arhitektuuriline lahendus on suhteliselt

sarnane ja nende visuaalne mõju erineb vähe või pole üldse nähtav. Näiteks on

kõrgepingeliinid kinnitatud reeglina metallsõrestikele, mille visuaalne mulje ja taju on üsna

ühetaoline sõltumata täpsest arhitektuurilisest lahendusest (Eestis on kolm terasest

„saledat“ disainmasti5). Samuti ei erine üksteisest kuigivõrd elektriliinide puit-, betoon- ja

metallpostid. Kuna tehnovõrkude ja -rajatiste objektide arhitektuur on olemuselt väga

sarnane, ei ole põhjendatud lugeda tehnovõrku ega -rajatist olemuslikult muutunuks, kui

nende arhitektuuriline lahendus on mõnevõrra erinev. Täpselt samasuguse arhitektuurilise

lahenduse kasutamine ei ole alati ka võimalik, kuna tehnoloogilised lahendused ja nõuded on

tänaseks võrreldes vanade mastide ja liinide ehitamise ajaga muutunud. Eeltoodut arvestades

ei ole ettepaneku kohaselt tehnovõrkude ja -rajatiste puhul edaspidi nõuet, et arhitektuuriline

lahendus peab jääma muutumatuks.

Praktikas arvestatakse masti tüüpide valikul selle sobivust keskkonda ja tehnilist vajalikkust,

st valitakse arhitektuuriline lahendus, mis vähendab konkreetses asukohas isikutele tekkida

võivaid häiringuid ja minimeerib võimalikke ohte. Nõukogude ajal püstitati maste sõltuvalt

sellest, milline materjal parasjagu kättesaadav oli. Kaasajal valitakse mastid lähtudes

põhimõttest, et piirata kaitsevööndis maakasutust võimalikult vähe. Näiteks metsamaadele

püstitatakse reeglina tõmmitsatega mastid, kuivõrd metsa ei tohi kaitsevööndi alal nagunii

kasvatada. Seevastu põllumaadele püstitatakse sõrestikmastid või nn saledate jalgadega

vabaltseisvad mastid, mis tagavad põllumaal liini kaitsevööndi alal parema maakasutuse.

5 Info disainmastide kohta Eleringi kodulehel: https://elering.ee/disainmastid.

31

Ettepaneku kohaselt tehnovõrgu ja -rajatise kasutusotstarve ja mõju peavad jääma sarnaseks.

Kui kõrgepingeliin lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus kõrgepingeliin, siis

kohtupraktika järgi on tegu olemuslikult samasuguse ehitisega ka juhul, kui uus õhuliin on

mastaapsem ning muutuvad rajatise välimus ja tehnilised näitajad 6 . Samas Tartu

Ringkonnakohus kohtuasjas nr 3-21-2759 selle seisukohaga ei nõustunud ning pidas

tehnorajatise välimuse ja kõrguse muutumist alates 36% oluliseks muudatuseks, mida ei saa

käsitada rajatise ümberehitamise ehk taastamisena.

Tartu Ringkonnakohus hindas asjas nr 3-21-2759, et fiiberoptilise kaabli lisandumine

senistele kõrgepingeliini kaablitele ei ole märkimisväärne kasutusotstarbe muudatus, kuna

selle eraldiseisev mõju ei olnud oluline, kuigi see lisas uue funktsionaalsuse (p 253). See

ringkonnakohtu seisukoht on küll sisuliselt põhjendatud, aga ei ole kooskõlas õigusega.

Ehitise kasutamise otstarvete loetelu on sätestatud määrusega 7 ning selle järgi loetakse

erinevateks otstarveteks elektri õhuliine sõltuvalt võimsusest, samuti eraldi otstarve on side

õhuliin, televisioonikaabel jm8. Seega on elektriliinile sidekaabli lisandumine kehtiva õiguse

järgi kasutusotstarbe muutus (lisandumine), mistõttu ei saa seda pidada samaks jäävaks.

Sellisest kasutusotstarbe muutusest ei ole siiski põhjendatud lähtuda hindamisel, kas tehno-

võrk või -rajatis jääb olemuslikult sarnaseks. Kasutusotstarvete loetelu on sätestatud

muuhulgas eesmärgiga, et nendega oleks võimalik siduda teatud tüüpi ehitiste seisundinõuded

(EhS § 11 lg 2 p 10).

Kuigi seisundinõuded võivad sõltuvalt kasutusotstarbest erineda, võib kasutusotstarve olla

sarnane ning ehitise mõju sama. Nii leidis ringkonnakohus ülalviidatud otsuses nr 3-21-2759,

et kasutusotstarbe muudatus ei olnud märkimisväärne, kui elektrikaablile lisandus

fiiberoptiline kaabel. Sarnaselt on kohtupraktikas leitud, et staadioni kui spordi- ja

puhkerajatise muutmisel jalgpallistaadioniks muutuvad ehitise omadused küll oluliselt, aga

mitte olemuslikult9. Eeltoodut arvestades on põhjendatud lugeda tehnovõrkude ja -rajatiste

rekonstrueerimiseks ka seda, kui kasutusotstarve mõnevõrra muutub, kuid sellest tulenev mõju

jääb sarnaseks.

Kaasajal on erinevate sidekaablite lisandumise vastu suur avalik huvi ja paljudel juhtudel ei

muutu välisilmes ega mõjus midagi, kui elektrikaablile lisandub sidekaabel. Eeltoodut

arvestades ei ole olukorras, kus liinide mõju jääb sisuliselt samaks, põhjendatud käsitleda uue

funktsionaalsuse lisandumist asjaoluna, mille tõttu ei võiks olla tegu liini ümberehitusega,

vaid seetõttu tuleks muutus lugeda uue ehitise püstitamiseks ja läbida selleks kogu uue ehitise

(planeerimis)menetlus, millele lisanduvad maa kasutamise kokkulepete sõlmimised. Lisatud

on mõju kriteerium – juhul kui kasutusotstarve muutub või lisandub selliselt, et see on küll

sarnane, aga mõju on oluliselt suurem, ei saa seda lugeda enam ümberehitamiseks ja vajalik

on läbida vastava uue ehitise püstitamise menetlus. Mõju all tuleb silmas pidada näiteks

pinge, surve ja rõhu sellist muutust, mille tõttu tõusevad häiringud inimestele või keskkonnale.

Eeltoodut arvestades määratletakse tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehitamine ehk lihtsam

menetluskord selliselt, et kuigi senine objekt asendub uuega, on see oma olemuselt ja mõjult

samaväärne varasemaga, mistõttu ei ole vajalik uuesti kaaluda kinnistu omaniku õiguste

riivet ega läbida uue ehitise puhul nõutavat avalik-õiguslikku menetlust.

Tartu Ringkonnakohtu otsuses nr 3-21-2759 on leitud, justkui tuleks mastide asendamisel

läbida uue ehitise (planeerimis)menetlus selleks, et kõrvaldada nõukogudeaegne ebaõiglus,

kuna siis ei arvestatud tehnovõrkude ja -rajatiste püstitamisel maaomanike huvidega (p 271,

279). Vastab tegelikkusele, et vanade ja uute tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kohustuse

regulatsioon on mõnevõrra erinev, kuid see ei tähenda põhiseaduse vastast, põhjendamatut

6 TlnRnKo 31.10.2023, 2-21-14141/54, p 68. 7 Majandus- ja taristuministri 2.06.2015 määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” ja selle lisa. 8 Koodid alates 22240. 9 TlnRnKo 13.06.2025, 3-23-2084/43, p 20. Seejuures on küll kõigi staadionide ja spordiväljakute puhul tegu

määruse mõttes sama kasutusotstarbega (kood 24111).

32

isikute erinevat kohtlemist. Kuigi muudatusettepanek kohaldub üht moodi nii nõukogude ajal

rajatud kui ka uutele tehnovõrkudele ja -rajatistele, kontrollitakse siinkohal

võrdsuspõhiõigust, et kõrvaldada kahtlused ebavõrdse kohtlemise suhtes.

PS § 12 lg 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mida piiratakse siis, kui sarnases olukorras

olevaid isikuid koheldakse erinevalt. Võrdsuspõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse

hindamiseks tuleb esmalt määrata kindlaks võrdluse lähtekohad ja tuvastada võrreldavad

grupid (RKÜKo nr 3-22-246/31, p 36). Seejärel tuleb näidata, kuidas riik võrdlusgruppi

kuuluvaid isikuid ebavõrdselt kohtleb.

Seega leitakse järgnevalt grupid, keda tuleb praegusel juhul võrrelda. St grupid, kes on

sarnases olukorras, aga üht gruppi koheldakse väidetavalt halvemini kui teist.

Eeltoodust lähtuvalt on võrreldavateks gruppideks:

a) isikud, kelle kinnistutel on tehnovõrk või -rajatis ajast, mil selle püstitamise suhtes ei

saanud vastuväiteid esitada;

b) isikud, kelle kinnistutele on püstitatud tehnovõrk või -rajatis pärast maa kinnistamist ja

isikutel oli võimalik oma õigusi kaitsta.

Võrreldavate gruppide ühisosa seisneb selles, et nende kinnistul on või sellele püstitatakse

tehnovõrk või -rajatis, mida nad on kohustatud taluma.

Üldjuhul, st b grupi puhul ja tänapäevases tavaolukorras, peab kinnisasja omanik taluma

tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi,

kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud,

nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas

põhjustab ülemääraseid kulutusi (AÕS § 158 lg 1). Talumiskohustuse puhul võib kinnisasja

omanik nõuda teise kinnisasja omanikult reaalservituudi seadmist (AÕS § 158 lg 2). Samuti

peab kinnisasja omanik taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle

ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu

tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda

sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või

-rajatise arendamiseks; selleks seatakse sundvaldus (avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud

ja -rajatised; AÕS § 1581 lg 1).

Gruppi a ehk varem püstitatud tehnovõrke ja -rajatisi reguleerib AÕSRS, mille § 152 lg-d 1 ja

2 sätestavad kinnisasja omaniku kohustuse taluda olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis

on püstitatud enne maa esmakinnistamist; samuti omaniku nõusolekul enne 1999. a 1. aprilli

püstitatud teatud tehnovõrku või -rajatist.

Seega on talumiskohustuse sisu sama. Erisus seisneb selles, kuidas talumiskohustus on

tekkinud või tekib.

Praegusel juhul tuleneb talumiskohustuse tekkimise erinevus okupatsiooniajast, mil õhuliine

rajati riigi otsuse alusel, ilma et kellelgi oleks olnud võimalus oma õigusi kaitsta. Nõukogude

ajal ei olnud maaomanikke, kuna kinnisomandit ei eksisteerinud, samuti ei olnud isikutel

põhiõiguseid. Õhuliine, nende maste ja torustikke püstitati või rajati muuhulgas eraomanikelt

sundvõõrandatud maale, ilma et lähedal elavad inimesed oleksid saanud kaasa rääkida.

Kaasajal on kinnisasja omanikul võimalik vaidlustada tema maale tehnovõrgu ja -rajatise

püstitamist. Samuti on teistel ümbruskonna inimestel planeerimismenetluse käigus võimalus

oma õigusi ja huve kaitsta.

Seega lähtub erisus eelkõige ajaloolisest faktilisest olukorrast – asjaolud, kuidas on

tehnovõrk või -rajatis kinnistule püstitatud, on olnud erinevad. Sellest tulenevalt erineb ka

kohalduv regulatsioon.

33

PS § 12 lg-s 1 sätestatud üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooniga, seega

piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel. Riigikohtu praktika järgi peab

võrdsuspõhiõiguse riive põhjus olema mõistlik ja asjakohane. Mõistlik ja asjakohane on

põhjus juhul, kui see on kohases tasakaalus tekitatud erineva olukorra raskusega (RKPKo nr

3-22-246, p 40). Järgnevalt käsitletakse erineva kohtlemise intensiivsust ja selle põhjuseid

ning hinnatakse nende omavahelist tasakaalu.

Ülal juba käsitleti seda, et talumiskohustuse sisu on mõlema grupi puhul sama. Lisaks on

sisuliselt sama ka talumiskohustuse hüvitamise tasu mehhanism.

Grupi b talumiskohustuse puhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult

reaalservituudi eest kokkuleppelist tasu (AÕS § 158 lg 3). Kui avalikes huvides vajaliku

tehnovõrgu või -rajatise tasus kokkulepet ei saavutata, määratakse tasu vahetu seadusjärgse

talumiskohustuse eest makstava tasu järgi tulenevalt KAHOS § 40 lg-st 5. St kohaldub vahetu

seadusjärgne talumiskohustuse tasu AÕSRS § 155 alusel.

Grupi a puhul sätestab AÕSRS § 154 lg 1 õiguse saada seaduses sätestatud talumistasu, kui

kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tasu

maksmise kohta, ning viitab AÕSRS § 155 sätestatud tasu suurusele. Seega on tasumise

regulatsioon küll formaalselt erinev, aga nii grupi a kui ka b puhul sisuliselt sama – tasu

makstakse kokkuleppel või vahetu seadusejärgse talumiskohustuse tasu suuruses.

Ebatäpne on väide, et a grupp ei ole üldse saanud mõjutada oma omandiõiguse piiranguid.

Nõukogudeaegset ebaõig(l)ust püüti võimaluste piires tasandada omandireformi käigus. Maa

erastamisel lähtuti nii ostueesõigusega erastamisel kui ka enampakkumisega erastatava maa

alghinna puhul maa maksustamishinnast (MaaRS § 223 lg 1). Maa maksustamishinna

määramisel arvestatakse maa harilikku väärtust (MHS § 3 lg 2). Järelikult arvestati maa

erastamisel selle väärtust. Seega omandiõiguse saamisel vastas hind kinnistu tegelikule

väärtusele, arvestades muuhulgas ka sellel olnud kitsendusi ja nende olemasolu ei saa olla

omanikele üllatuslik.

Maade tagastamisel said isikud reeglina valida, kas nad soovivad maa tagastamist – sellises

seisus nagu see nõukogude aja lõpuks oli, või tahtsid tagastamise asemel saada

kompensatsiooni (ORAS § 16 lg 1). Kuigi maa tagastamist võidi eelistada emotsionaalsetel

põhjustel, oli õiguslikult olemas valik, kas soovida kinnistu tagastamist säilinud või muutunud

kujul või selle asemel kompensatsiooni sundvõõrandamisaegse väärtuse järgi. Seega on küll

õige, et nõukogude ajal ei arvestatud lähielanike seisukohti ega õiguseid, kuid isikutel oli

võimalik teha valikuid maade tagastamisel ja erastamisel.

Eeltoodut arvestades koheldakse gruppe erinevalt väga vähesel määral. Esiteks on kohustus

taluda tehnovõrke ja -rajatisi oma kinnistul sisuliselt ühesugune sõltumata objekti ehitamise

ajast. Teiseks on tasusüsteem samasugune. Kolmandaks – kuigi erineval moel, on

kinnistuomanikel olnud kaasarääkimisõigus piirangute suhtes.

Järgnevalt käsitletakse erineva kohtlemise põhjuseid ja seda, mida tähendaks püüd erisusi

kõrvaldada. Seejuures ei saa mööda vaadata nõukogude okupatsiooni pikaajalisusest ja selle

faktilistest tagajärgedest. Arvestada tuleb, et maapiirkondade, seega suure osa Eesti

territooriumi elektrifitseerimine toimus alates 1950.-test, st nõukogude ajal. Samuti on

tsentraalsed veevarustuse, kaugkütte- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatud valdavalt

nõukogude ajal.

(Kõrgepinge)mast ja -elektriliin ei ole eraldiseisvad rajatised, sõltumatud objektid, vaid osa

suurest liinivõrgust. Nende jätkuva toimimise vastu on suur avalik huvi. Reeglina ei ole

võimalik ühe masti asukoha muutmine, ilma et tuleks muuta teiste mastide asukohti, mis

õiguslikus mõttes oleks uute mastide (ehitiste) püstitamine, või rajada täiendavaid maste.

Mõeldamatu oleks näiteks ühe masti asukoha muutmine liini senisest asukohast ühele poole,

mõne teise masti asukoha muutmine teisele poole. Mastide vahed on paika pandud

34

optimaalselt, arvestades tehnilisi nõudeid, sh füüsikaseaduseid, samuti maastikku ja ümbruse

objekte.

Elektri varustuskindluse vastu on väga suur avalik huvi – seejuures nii olemasoleva liinivõrgu

püsimise kui ka selle arendamise suhtes. Kui nõukogudeaegset liinivõrku peaks uuendatama

nii, nagu rajataks uut, tuleks sisuliselt minna tagasi 1940.-tesse ja asuda liinidele sobivaid

kohti otsima riigi eriplaneeringu käigus (PlanS § 27 lg 1), mis üle riigi võtaks eri ressursside

nappuse tõttu aega ilmselt aastakümneid. Kulu kannaks lõppastmes maksumaksja ja

elektritarbija. Arvestades elektri olulisuse kasvu (2023 prognoositi elektritarbimise kasvu

9 TWh-lt 2030. aastaks 13 TWh-ni 10 ), ei oleks seesugune energiataristu arengu seisak

ühiskondlikult vastuvõetav. Samamoodi on väga suur avalik huvi teiste tehnovõrkude

ja -rajatiste püsimise ja arendamise vastu – kaasajal on keskne veevarustus ja kanalisatsioon

vähemalt asulates tavapärane ja eeldatav standard. Samuti on vajalik gaasi- ja soojatrasside

toimimine, et tagada hoonete kavandatud kasutusvõimalused.

Kui liinide, nende mastide ja torustike ümberehitamiseks peaks hakkama läbima menetlusi,

justkui oleks tegu täiesti uute objektidega, tähendaks see ka, et mõningad vanad ja halvas

seisus mastid ja liinid või torustik tuleks vahepealsel ajal üldse kasutusest maha võtta ja

energiataristu läbilaskevõime väheneks või ei oleks torustikke võimalik kasutada.

Praegusel juhul lähtub erinev regulatsioon ajaloolisest faktilisest olukorrast. Iseenesest oleks

võimalik luua seaduslikud alused üleminekuks, nii et kõigile isikutele kohalduks ühtne õiguslik

regulatsioon. Arvestades erineva kohtlemise väikest intensiivsust ja seda, et normatiivne

ühtlustamine tähendaks suurt rahalist ja halduskoormust, ei ole seesugune ühtlustamine

põhiseaduse järgi nõutav.

Tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehitamisel koheldakse gruppe a ja b üht moodi. Reeglid

tehnovõrgu ja -rajatise objekti kohta, kas uuendamist tuleb lugeda vana ehitise

ümberehitamiseks või vana ehitise lammutamiseks ja olemuslikult uue ehitise püstitamiseks,

on ühesugused. Seega on grupid a ja b küll mõnevõrra erinevas olukorras arvestades

ajaloolist kujunemist, aga uus regulatsioon ei aseta neid erinevasse olukorda. Tehnovõrkude

ja -rajatiste uuendamisel on nende õigused üht moodi kaitstud.

Arvestades eeltoodut – st et gruppidel a ja b on sisult ühesugune talumiskohustus ning sama

tasu selle eest, samuti et seniste liinivõrkude ja torustike toimimise suhtes on väga suur avalik

huvi ning nende ümberkujundamine oleks äärmiselt ajamahukas ja kulukas, ning et

ümberehituse puhul koheldakse gruppe üht moodi, on gruppide erinev kohtlemine mõistlik ja

asjakohane. Seega on võrdsuspõhiõigus tagatud.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Mario Kadastik küsis, kas ettepanekus toodud võimalust võib rakendada ka justkui mitu

korda järjest, misjuhul saadakse rajatis nt kõrgemaks.

Liisi Pajuste vastas, et see ei ole põhimõtteliselt keelatud, aga ka kõik muud nõuded

kohalduvad. Seega kui planeeringule on seatud lõppastmepiirang, siis sellega peab arvestama.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

5. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 7 (uues numeratsioonis punktiga 9), muutes vastavalt

10 Taastuvenergia koja prognoos

(https://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2023/06/EESTI-ELEKTRITARBIMISE-PROGNOOS-A

ASTANI-2030.pdf). Samas tegelik tarbimine ei ole sedavõrd kasvanud, kui tookord prognoositi.

35

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„9) paragrahvi 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud teabekogum, mis sisaldab ehitamiseks

vajalikku teavet.“;“.

Selgitus: Muudatus esitatakse lähtuvalt majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ ajakohastamise kaasamisüritustelt saadud sisendile. Ehitusprojekt on

teabekogum ehk ehitis(t)e ja selle osade ehitamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks vajalik

teave, mis võib olla vormistatud ja esitatud dokumendina, ehitusteabe mudelina (Building

Information Modeling, BIM), teabekonteinerina või mõnel muul viisil. Ehitusprojekti mõiste

muutmine iseseisvalt olulist mõju ei oma, kuid see loob aluse majandus- ja taristuministri

määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ajakohastamiseks ning avaldab mõju läbi viidatud

määruse muutmise. EhS § 5 ajakohastamisega luuakse alus, et liikuda ehitusprojekti

koostamisele esitatavate nõuete osas pabervormi- ning dokumendikeskselt lähenemiselt

digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu suunas.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

6. Eelnõu paragrahvi 1 punkt 7 muudetakse selliselt, et Ehitusseadustiku paragrahvi 9

lõikesse 1 lisatav teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Projekteerimisel lähtutakse asjakohastest standarditest, määrustest ja juhendmaterjalidest.“

Isamaa fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Rene Kokk, Tõnis

Mölder; vastu 5: Mario Kadastik, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi; erapooletuid 0; ei hääletanud 0).

Eelnõu algataja esindaja seisukoht: Ei toeta.

Standardite, määruste ja juhendmaterjalide järgimise kohustus on ehitusseadustikus ja selle

alamaktides juba sätestatud. Ehitusseadustiku § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja

ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus

ehitusseadustikuga reguleeritud tegevuses. Lisaks tuleb majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 4 lg 2 kohaselt ehitusprojekti

koostamisel lähtuda õigusaktidest; standarditest; tehnilistest, projekteerimis- või muudest

normidest või; kirjeldustest, mille kasutamises on kokku lepitud.

Hea tava sisustatakse üldjuhul läbi standardite, teadusartiklite või muude valdkonnas

tunnustatud allikate. Kuna hea ehitustava järgimine on EhS alusel kohustuslik, tuleb sellest

lähtuda, olenemata, millisele valdkonnas laialdaselt kasutusel olevale ja tunnustatud allikale

tugineda. Näiteks on õiguskantsler märkinud, et „standardile saab haldusmenetluses tugineda

õigusakti nõude täpsustamisel ja põhjendamiskohustuse täitmisel. Standardist ei saa tuleneda

sellist kohustuslikku nõuet, mida ei ole võimalik taandada õigusaktile. Haldusmenetluses

standardile tuginemine vähendab suvaotsuse võimalust ja suurendab õiguskindlust. Seda

eelkõige seetõttu, et standardid on välja töötatud konsensuse alusel ja need kirjeldavad

mingis valdkonnas üldiselt aktsepteeritud tehnilist lahendust, metoodikat või kvaliteeditaset.

Seetõttu võib ka soovitusliku iseloomuga standardile vastavus luua eelduse, et on järgitud

head tava ja ehitis vastab nõuetele (3-3-1-69-16). Sellisel juhul on isiku tõendamiskoormis

väiksem, samas tuleb arvestada ka muude, standardit eiravate lahenduste võimalikkusega“.

Eelnõu § 1 punktiga 7 on ette nähtud EhS § 9 lg 1 teise lause sõnastamine selliselt, et

projekteerimisel tuleb arvestada teadaolevate kliimamuutuste mõjuga. Mitmete selliste

mõjudega arvestamise kohustus tuleneb näiteks ka planeeringutest, näiteks üleujutusalad ning

haljastusprotsent (kuumasaarte tekke vältimine). Lisaks tuleks sätte kohaselt projekteerimisel

arvestada äärmuslike ilmastikuolude esinemise sagenemisega (väga kuum või külm,

36

valingvihmad jms). Sättest tulenev nõue ei pruugi tähendada kulukaid ja keerulisi lahendusi,

vaid võib seisneda asjakohasel juhul ka lihtsates lahendustes, nagu päikesevarjestus

(markiisid vmt), avalikud joogiveepunktid või haljastus.

7. Muuta eelnõu § 1 punkt 8 (uues numeratsioonis punkt 11) ja sõnastada see järgmiselt:

„11) paragrahvi 11 lõike 2 punktid 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) struktuuri terviklikkust, sealhulgas vastupidavust, konstruktsioonilist tugevust,

kasutatavust ja stabiilsust;

2) tuleohutust, sealhulgas evakuatsiooni- ja päästevajadusi;

3) hügieenitingimusi ja kaitset tervist kahjustava mõju eest;

4) kasutamise ohutust ja ligipääsetavust;

5) mürakaitset ja akustilisi omadusi; “;“.

Selgitus: Vastavalt MTÜ Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus esitatud

ettepanekule jäetakse EhS § 11 lõike 2 punkt 6 võrreldes kehtiva sõnastusega muutmata.

Mõiste „soojuskasutus“ all peetakse silmas pigem nõuet ehitise soojapidavuse kohta, mistõttu

ei anna esialgselt eelnõus kasutatud mõiste CPR-i11 tegelikku mõtet terviklikuna edasi.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

8. Muuta eelnõu § 1 punkt 27 (uues numeratsioonis punkt 30) ja sõnastada see järgmiselt:

„30) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui juriidilisest isikust omanik ehitab ehitusloa kohustuslikku ehitist või

koostab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti ise, siis kohalduvad talle samad nõuded

nagu majandustegevuse korras tegutsevale isikule, sealhulgas peab tema kvalifikatsiooni

tõendama haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti

kohane pädevustunnistus.“;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega. Sättest eemaldatakse viited EhS § 24

lõikele 1 ja 2 ning asendatakse loetavuse huvides tekstilise osaga.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

9. Muuta eelnõu § 1 punkt 44 (uues numeratsioonis punkt 47) ja sõnastada see järgmiselt:

„47) paragrahvi 27 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) planeeringuala krundijaotust tingimusel, et selle tulemusena ei muutu planeeringualale

esialgu antud ehitusõigus .“;

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega ja muudatus on tehtud advokaadibüroo

WALLESS poolt Kliimaministeeriumile esitatud ettepanekust juhindudes. Muudatuse eesmärk

on rõhutada, et ehitusõigus ei tohi muutuda krundipiiride täpsustamise tulemusena, kuid

ehitusõiguse täpsustamine on jätkuvalt lubatav muudel alustel, mis on sätestatud EhS § 27

lõike 4 loetelus.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

11 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 2024/3110 millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud

turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011

37

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

10. Teha eelnõus järgmised muudatused:

10.1. Muuta eelnõu § 1 punkt 61 (uues numeratsioonis punkt 64) ja sõnastada see järgmiselt:

„64) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitisregistri pidamise eesmärk on tagada ehitiste kohta asjakohane andmestik ehitistega

seotud menetluste läbiviimiseks, sealhulgas riikliku järelevalve teostamiseks, ning ehitistega

seotud prioriteetide seadmiseks ja nende elluviimiseks. “;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega. Senises eelnõu § 1 punktis 61 muudeti

koos EhS § 58 lõikeid 1 ja 2, kuid kuna EhS §-s 58 sisaldub vahepeal ka lõige 11, mis peaks

senisel kujul säilima, siis neid lõikeid selliselt koos muuta ei saa, vaid tuleb vormistada eraldi

muutmiskäskudena (vt ka järgmist ettepanekut).

10.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 62 (uues numeratsioonis punktiga 65) ja sõnastada

see järgmiselt:

„65) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ehitisregistri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.“;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega, millega paragrahvi 58 lõige 2 viiakse

eraldi muutmiskäsku ja ehitusseadustiku § 58 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse

sõna “Registri” sõnaga “Ehitisregistri”, millega täpsustatakse, millist registrit täpsemalt

mõeldakse, siinkohal konkreetselt ehitisregistrit.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

11. Muuta eelnõu § 1 punkt 63 (uues numeratsioonis punkt 67) ja sõnastada see järgmiselt:

„67) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Funktsionaalselt koos toimivaid ehitisi võib käsitleda käesolevas seadustikus sätestatud

teatise- ja loamenetluses koos, kuid ehitisregistrisse kantakse iga ehitis eraldi.“;“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega. Võrreldes eelnõukohase sõnastusega

asendati tekstiosa „võib käsitleda samas käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja

loamenetluses“ tekstiosaga „võib käsitleda käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja

loamenetluses koos“. Nii on säte keeleliselt korrektsem ning õigusselgem.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

12. Muuta eelnõu § 1 punkt 64 (uues numeratsioonis punkt 68) ja sõnastada see järgmiselt:

„68) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Ehitise või ehitamisega seotud füüsilise isiku nimi, isikukood, sünniaeg ja

kontaktandmed avalikustatakse ehitisregistris, sealhulgas ehitisregistrisse kantud dokumendis,

mis tõendab ehitise, ehitamise või selle kasutamise nõuetele vastavust, üksnes

38

juhul, kui need andmed on vajalikud ehitise või ehitamisega seotud nõuete täitmise

tagamiseks ja kontrollimiseks ning sellega seotud menetluste läbiviimiseks.“;“.

Selgitus: EhS § 19 lg 1 kohaselt on omaniku kohustuseks tagada ehitise, ehitamise ja ehitise

kasutamise vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja vastav kohustus läheb kinnisasja

võõrandamisel üle ka uuele omanikule. Kõikide ehitise ja ehitamisega seotud (füüsiliste)

isikute üldandmetele, sealhulgas kontaktandmetele, ligipääsu piiramine põhjustaks pädevatele

asutustele ebamõistliku halduskoormuse (seda nii avaliku kasutuse piiramisel kui ka edaspidi

andmete väljastamisel). Kontaktandmed avalikustatakse ainult piiratud ulatuses, see

tähendab ainult juhul, kui need esinevad dokumendil, mis on vajalik ehitise, ehitamise või

ehitise kasutamisega seotud nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks ning sellega seotud

menetluste läbiviimiseks. See tähendab, et dokumendid, mis ei näita ehitise või ehitamise

nõuetele vastavust, aga sisaldavad isikuandmeid, sh kontaktandmeid, ei peaks olema

ehitisregistris avalikud (näiteks liitumisleping), aga kui dokumendid tõendavad ehitise või

ehitamise nõuetele vastavust (näiteks korstnapühkimise akt), siis on avalik huvi nende

dokumentide vastu suurem, kui isiku huvi nimetatud andmeid varjata s.t isikute huvi ehitise ja

ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks kaalub üles ehitise ja ehitamisega seotud

füüsilise isiku huvi tema üldandmete, sh kontaktandmete, ligipääsu piiramiseks. Piiratud

juurdepääsuga peaksid andmed olema vaid õigusaktides sätestatud juhtudel. Konkreetse

menetluse käigus kogutud teabele ligipääsupiirangu seadmise eest vastutab pädev asutus, kes

konkreetset menetlust läbi viib.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Riigikohtu halduskolleegium on konstateerinud: „Eraelu puutumatuse riivena

käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“

(RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19.). Põhiseaduse paragrahvis 26 nimetatud õigus on

lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida tohib piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole

põhiseadusega vastuolus ja piirang on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (RKÜKo

01.07.2015, 3-4-1-2-15, p 49). Proportsionaalsuse hindamisel tuleb kaalutleda abinõu

sobivust, vajalikkust ja mõõdukust.

Muudatuse kohaselt on isikuandmete osalise avalikustamise eesmärgiks: 1) teiste isikute huvi

ehitise ja ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks; 2) riigi (eelkõige ehitisregistri

volitatud töötleja) halduskoormuse vähendamine andmete väljastamisel. Need eesmärgid on

legitiimsed, sest need ei ole PS-ga vastuolus.

Avalik juurdepääs nimetatud andmetele on abinõu mõttes sobiv, sest see soodustab piirangu

eesmärgi (riigi halduskoormuse vähendamine ja teiste isikute põhjendatud huvi) saavutamist.

Ehitisega ja ehitamisega seotud nõuete täitmise ning ehitise kasutamise nõuete täitmise vastu

võib olla põhjendatud huvi paljudel isikutel, kellele tuleb ehitisregistrist vajalikke andmeid, sh

isikuandmeid väljastada. Ehitisregistris avaldatud dokumente kasutavad enda töös paljud

asutused ja juriidilised isikud, kes vajavad neid enda tegevuse või ehitistega seotud töö

korraldamiseks. Näiteks kasutavad ehitisega seotud andmeid ja dokumente mh ehitise omanik

või ehitise hoolduse eest vastutavad isikud. Lisaks on ehitiste eluiga üldjuhul mitukümmend

aastat ja seoses sellega on aeg-ajalt vaja ehitistel teostada täiendavaid ehitustöid või muuta

ehitise kasutusotstarvet ning vahel ka ehitised lammutada. Ehitiste osas esitati 2025. aastal

ümberehitamise, laiendamise ja lammutamise ehitusloa taotlusi ja ehitusteatisi kokku ca

900012. Sellega seoses kasutavad EHR-is olevat teavet projekteerijad ja insenerid. Muuhulgas

toimus Eestis 2025. aastal ca 40 000 13 kinnisvaraga seotud ostu-müügitehingut. Enne

kinnisvara ostu tutvub kinnisvaraga seotud dokumentidega maakler, kinnisvara hindaja, ostu

laenuga finantseerimisel panga poolne hindaja ja kõik võimalikud ostuhuvilised. Ka on

kinnisvaraga igal aastal seotud mitmed kohtumenetlused nii halduskohtus seoses ehituse ja

planeerimisega, kui ka tsiviilkohtus seoses lepingute, asjaõiguste ja tekkinud kahjudega.

Samuti on võimalikud vaidlused isegi kriminaalkohtus seoses ehitusnõuetele mittevastava

ehitise ehitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele.

12 EHR-i infoportaal 13 Maa- ja Ruumiameti 2025 aasta 1-4 kvartali andmed

39

Kohtumenetlustes on võimalik kasutada EHR-is olevaid andmeid ja dokumente tõenditena, et

tuvastada ära osapoolte vastutus, nõuete ja kohustuste rikkumine, menetlusnormide

rikkumine, jne. Kohtusse kaebuse koostamisel kasutavad andmebaase näiteks advokaadid ja

pädeva asutuse (menetleja) õigusosakond ning ekspertiisi koostajad. Samamoodi on

asjakohased ehitisega seotud dokumendid olulised ka erinevate kindlustusjuhtumite või

õnnetusjuhtumite korral. 2023. aastal oli ainuüksi loodusjõudude poolt põhjustatud

kindlustusjuhtumite arv üle 380014. Swedbank on toonud esile, et aastal 2024 esines nendel 15

500 15 kodukindlustuse juhtumit. Kindlustusjuhtumite lahendamisel on oluliseks

lisandväärtuseks ehituse või ehitise nõuetele vastavust kajastavad dokumendid. Tegemist ei

ole ammendava loeteluga isikutest, kes oma igapäevases tegevuses ehitisregistri andmetele

tuginevad.

Muudatuse tulemusena saaksid lisaks nendele isikutele ehitisregistri kaudu teatavatele isiku

üldandmetele vaba ligipääsu ka muud isikud, kelle motivaatoriks võib olla näiteks uudishimu.

Juurdepääs osadele isiku üldandmetele ilma igakordse väljastamiseta oleks vähem koormav

riigile. Samuti on see vähem koormav isikutele, kes on õigustatud andmeid saama oma

ülesannete täitmiseks.

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p

29). Kindlasti oleks andmesubjekti vähem koormav, kui tema isikuandmeid antaks registrist

välja vähematel juhtudel. Teisalt ei oleks see sama efektiivne kui vaba juurdepääs nimetatud

isikuandmetele – suurem on riigi halduskoormus ning andmeid igal juhul saama õigustatud

isikute koormus ja andmete saamise kiirus. Eelpool toodud isikutest on vaid väike osa

automaatselt tuvastatav, näiteks läbi väljastatud kutsete, ehk EHRis puudub faktiliselt

võimalus rajada automaatsed ligipääsud andmetele vaid konkreetsetele isikutele. Samuti, kui

EHRi andmetele ja dokumentidele oleks EHRis ligipääs (sh osaliselt) piiratud, puuduksid

endiselt laialdased alused, miks peaks pädevad asutused teabenõude korral keelduma ehitise

ja ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitise ja ehitamisega seotud isikute

üldandmete väljastamisest (nt kinnisvara osta sooviv isik teostab kontrolli ise). Selline

lausaline või osaline varjamine tooks kaasa ebaproportsionaalse töökoormuse kohalikele

omavalitsustele. Seetõttu saab pidada abinõud vajalikuks.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust

ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15).

Siin on ühel kaalukausil isiku üldandmete avalikustamine ja jõudmine teiste isikuteni, kellel

seda vältimatult vaja ei ole, ja teisel poolel riigi halduskoormuse vähendamine ning kiirem

menetlus kolmandate isikute õiguste realiseerimisel. Hindamisel saab arvestada järgmiste

kaalutlustega.

Esiteks, EhS-i § 60 lõike 31 kohaselt avalikustamisele kuuluvate isikuandmete ring on

piiratud. Isikuandmeid avalikustatakse vaid nendel dokumentidel, mis täidavad ehitamise ja

ehitise nõuetele vastavuse tõendamise eesmärki. See tähendab, et isikuandmete

avalikustamine ei ole lubatud dokumentidel, mis ei täida eelnimetatud eesmärki.

Teiseks, avalikustatavad andmed on piiritletud isiku üldandmetega (nimi, isikukood, sünniaeg,

kontaktandmed), mille „delikaatsus“ ei ole kõige suurem. Suure tõenäosusega saab nende

andmete järgi kindlaks teha ehitise omaniku. Tuleb aga meeles pidada, et vastavalt

kinnistusraamatuseaduse § 74 lõikele 1 võib igaüks tutvuda kinnistusraamatu registriosaga.

Registriosas sisalduvad omaniku nimi, isikukood, puudutatud isikute kitsendused omandi

kasutamisel jms. Sarnaselt ehitisregistriga saab neid andmeid kinnistusraamatust otsida

ehitise aadressi või muude ehitise tunnuste järgi (aga mitte omaniku järgi). Seega on võimalik

ehitise omanikku üldjuhul kindlaks teha ka ilma ehitisregistri andmeteta.

Kolmandaks tuleb juhtida tähelepanu, et kolmandate isikute (andmetega tutvujate) õigused

puudutavad sageli ehitise ohutust (st lõppastmes isiku elu tervist) või siis rahalisi kohustusi

(kinnisasja ostmine, õigusvaidlused ehitise kvaliteedi üle, kindlustus). Elu, tervist ja suuri

14 https://www.lkf.ee/et/loodusjoud-pohjustavad-uha-enam-kahju-hoonetele 15

https://blog.swedbank.ee/kindlustus/swedbanki-kodukindlustus-2024-43-kahjujuhtumit-paevas-suurimad-kahjus

ummad-sadades-tuhandetes

40

rahalisi kohustusi peetakse üldjuhul kaalukateks väärtusteks. Antud juhul ei ole siiski küsimus

selles, et isik neid andmeid vajaduse korral kätte ei saaks, vaid kättesaamisele kulutatud ajas

ja vaevas, mida muudatus vähendab. Eelnõukohase muudatuse eesmärgiks on säilitada kehtiv

EHR-i andmete avalikkuse põhimõte. Arvestades EHR-i andmetest huvitatud isikute hulka

tuleks muudatuse tegemata jätmisel lahendada huvitatud isikute taotlused andmete saamiseks

juhtumipõhiselt. Kuivõrd andmete väljastamiseks ei ole eelkirjeldatud põhjustel võimalik luua

automatiseeritud lahendust, suureneks muudatuse tegemata jätmisel kõikide kohalike

omavalitsuste, teiste menetlusi läbiviivate asutuste ning Maa- ja Ruumiameti töökoormus

oluliselt. Sealjuures tuleb arvestada ülaltoodud asjaoluga, mille kohaselt isegi juhul, kui

nimetatud andmed ei oleks avalikud, puuduksid pädeval asutusel alused teabenõude korras

andmete väljastamisest keeldumiseks (nt omanikuvahetuse korral kaalub uue omaniku huvi

ehitise, ehitamise ja selle kasutamisega seotud dokumentide osas üles varasema omaniku huvi

isikuandmete kaitsele). Seega saab pidada abinõud mõõdukas.

Sätte sõnastamisel on arvestatud EL isikuandmete kaitse üldmäärusega (Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus 2016/679)16. EL isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus 2016/679) artikli 6 lõike 1 punkti c kohaselt on isikuandmete töötlemine

seaduslik mh juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise

kohustuse täitmiseks. Sama lõike punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud, kui

isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava

töötleja avaliku võimu teostamiseks. Nendel juhtudel ei ole andmesubjekti nõusolek vajalik.

Artikli 6 lõike 3 punktide a ja b kohaselt kehtestatakse vastavad alused EL õigusega või

liikmesriigi õigusega. Lõike 3 punkti b kohaselt peab liidu või liikmesriigi õigus vastama

avaliku huvi eesmärgile ning olema proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga.

Riigi valduses olevate isikuandmete töötlemisele kohaldub veel artikliga 6 seotud erisäte,

artikkel 87.

„Isikuandmete töötlemine ja üldsuse juurdepääs ametlikele dokumentidele“

Avaliku sektori asutus või avaliku sektori organ või erasektori organ võib avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks avaldada tema valduses olevates ametlikes dokumentides

sisalduvaid isikuandmeid kooskõlas liidu õigusega või kõnealusele avaliku sektori asutusele

või organile kohaldatava liikmesriigi õigusega, et ühitada üldsuse juurdepääs sellistele

ametlikele dokumentidele ja käesoleva määruse kohane õigus isikuandmete kaitsele.

Nendest sätetest lähtuvalt on isikuandmete avalikustamine riiklikes andmekogudes lubatud,

kui see on avalikes huvides vajalik ja võtab arvesse ka andmesubjekti õigusi. Ilmselt on

arvestatud samade sätetega ka nt kinnistusraamatuseaduse sätete juures.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Marek Reinaas sõnas, et komisjon küsis muudatuse kohta arvamust ka Riigikogu Kantselei

õigus- ja analüüsiosakonnalt, kelle hinnangul muudatuse tulemusel ei teki vastuolu

põhiseadusega.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

13. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 80 (uues numeratsioonis punktiga 84) järgmises

sõnastuses, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni:

„84) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) sideehitise, välja arvatud liin, puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks;“;“.

Selgitus: Vastavalt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt esitatud

ettepanekule muudetakse sätet selliselt, et oleks ühemõtteliselt arusaadav

projekteerimistingimuste kohustuse puudumine liini (elektroonilise side seaduse § 2 punkt 24

16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679&from=EN

41

tähenduses) puhul.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

14. Muuta eelnõu § 1 punkt 88 (uues numeratsioonis punkt 93) ja sõnastada see järgmiselt:

„93) seadustikku täiendatakse §-dega 921–923 järgmises sõnastuses:

㤠921. Riigitee

(1) Riigitee on riigiteeks määratud riigile kuuluv tee või riigi poolt avalikuks kasutamiseks

määratud eratee. Riigiteel täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet.

(2) Tee määratakse riigiteeks, kui tee vastab riigitee põhitunnustele, mis on eelkõige

rahvusvahelise liikluse teenindamine ning riigi eri piirkondade ja laiema avaliku huvi või

majandusmõjuga sihtpunktide vahelise ühenduse tagamine, arvestades tee ehitustehnilist

lahendust, teenindatava liikluse iseloomu ning riigiteede ühtse liikluse ja teehoiukorralduse

tagamise üldpõhimõtet.

(3) Tee määrab riigiteeks Transpordiamet haldusaktiga.

(4) Riigitee liigid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 922. Riigitee koosseisus elektroonilise side taristu rajamise võimaldamine

Riigitee ehitamise ja rekonstrueerimise käigus võib teha kulutusi tee toimimiseks

mittevajalike elektroonilise side võrgu elementide rajamiseks, kui see on ette nähtud

liiklusseaduse § 11 lõikes 1 nimetatud teehoiukavas ning selle opereerimise ja haldamise

korraldamiseks on sõlmitud elektroonilise side võrku haldava sihtasutuse või elektroonilise

side ettevõtjaga sellekohane leping.

§ 923. Kohalik tee

Kohalik tee on kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv ja kohaliku liikluse korraldamiseks või

muuks kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes

1–21 sätestatud ülesande täitmiseks vajalik tee või tema poolt avalikuks kasutamiseks

määratud eratee. Kohalik tee määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktiga.

Kohalikul teel täidab omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus.“;“

Selgitus: Muudatusega lisatakse uus paragrahv riigitee kooseisus elektroonilise side taristu

rajamise võimaldamiseks, mistõttu muutub paragrahvide numeratsioon. Riigitee kooseisus

elektroonilise side taristu rajamise võimaldamine sätestatakse paragrahvis 922 ja kohalik tee

sätestatakse muutmata kujul paragrahvis 923.

Muudatusettepaneku peamine ajend on luua alused ennetavaks taristu rajamiseks ühisehituse

sünergia eeliseid ära kasutades, et vältida hilisemaid lisakulusid ja olukordi, kus näiteks juba

rajatud või rekonstrueeritud teid tuleb hiljem sidevõrgu rajamise eesmärgil uuesti ümber

ehitada ja riigiteedel selleks korduvaid kaevetöid teha. Pakutud lahendus on kooskõlas riigi

üldiste kuluefektiivsuse ning maksuvahendite säästliku kasutamise eesmärkidega.

Ettepaneku kohaselt luuakse õiguslik alus, et riigitee ehitamisel ja rekonstrueerimisel oleks

võimalik rajada elektroonilise side võrgu elemente ka siis, kui need ei ole vajalikud tee

toimimiseks ja liikluse korraldamiseks, kuid on vajalikud elektroonilise side võrgu

väljaarendamiseks ning sideteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Kuivõrd

Transpordiamet riigiteede haldajana ei oma elektroonilise side alast pädevust ning puudub ka

selge õiguslik alus teehoiuvahenditest vajadusel sidetaristu rahastamiseks, siis

muudatusettepaneku kohaselt tuleb Transpordiametil sõlmida asjakohane leping

elektroonilise side valdkonnas pädeva isikuga, sihtasutusega (näiteks Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutusega) või side ettevõtjaga.

Kahe tingimuse samaaegne täitmine – tegevuse kavandamine Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatavas teehoiukavas ning lepingu olemasolu – tagab, et sidetaristu rajamine on

vajaduspõhiselt planeeritud, rahastuse olemasolul elluviidav ning praktilise

42

kasutuspotentsiaaliga. Kohaldatava lepinguliigi valikul lähtutakse nii riigivaraseadusest,

riigihangete seadusest kui haldusmenetluse seadusest, lepingus määratakse poolte õigused ja

kohustused, sealhulgas kasutusõiguste seadmise tingimused, projekti tehniliste tingimuste

andmise kord ning koostöö üldine korraldus.

Teehoiuvahendite sihtotstarvet ja selle piiratust arvestades on kavandatud rajada tee

toimimiseks mittevajalikest sidevõrgu elementidest eelkõige vaid kaablikanalisatsiooniga

seonduv, kui tee ehitusprojekti koostamisel on vastavad tehnilised tingimused antud

elektroonilise side võrku haldavalt lepingupoolelt. Muude elektroonilise side võrgu

elementide rajamine on võimalik üksnes juhul, kui selleks on riigiteede teehoiukavas ette

nähtud sihtotstarbelised vahendid, mis tagab nende läbipaistva planeerimise ja kasutamise.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Tõnis Mölder sõnas, et KLIM-i esitatud ettepanek on pool sammu sellest, mida ühine

poliitiline tahe on soovinud. T. Mölder tegi ettepaneku täiendada §-i 922 järgmiselt:

„Teehoiukava koostamisel peab KLIM riigiteede rajamise ja rekonstrueerimise objektide

juurde lisama elektroonilise side võrgu elementide rajamise vajaduse välja arvatud juhul, kui

see ei ole tehniliselt teostatav, on ebaproportsionaalselt koormav või ei ole ohutusnõuetest

tulenevalt võimalik.“.

Mario Kadastik palus KLIM-i esindajatel selgitada, mis põhjusel ei esitanud ministeerium

ise sellist varianti. Teemat on mitmeid kordi arutatud ja poliitiline tahe muudatuse tegemiseks

on olemas.

Tõnis Mölder lausus, et Transpordiamet ei ole soovinud sidekaablit tee juurde lisada.

Julia Bergštein sõnas, et Transpordiamet on riigiteede haldaja, aga seadusemuudatuste

ettepanekuid koostab KLIM. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) esitas

taolise ettepaneku ka KLIM-ile, kes selgitas neile, miks KLIM esitas just taolise ettepaneku.

ITL-ilt ei laekunud KLIM-i ettepanekule rohkem tagasisidet ja öeldi, et seda jagatakse edasi

liidu liikmetele. KLIM sai majanduskomisjoni kaudu teada, et ITL ei nõustu pakutud

sõnastusega. Arutatavas ettepanekus kasutatakse liiklusseaduses määratletud teehoiu

terminoloogiat, et teehoiuvahendeid jaotatakse vastavalt teehoiukavale. Teehoiukava on

Vabariigi Valitsuse korralduse dokument. Riigieelarvega eraldatakse Transpordiametile

teehoiuks vahendeid, mille eest võib kavandada sidetaristut, mis ei ole tee toimimiseks

vajalik. Side tagamiseks peab ehitama laiemaid torusid. Halduslepingu punkt tuuakse sisse

seetõttu, et sidepädevusega ettevõte või sihtasutus annaks Transpordiametile teada, kes ise ei

ole pädev sideteenuste osutamise vallas, millised peavad olema rajatava taristu tehnilised

tingimused. Seda põhjusel, kuna sidetaristu rajamine oleks teehoiuks ette nähtud vahendite

eest rahastatud ja sel juhul on kulud riigihankelepingu kaudu abikõlblikud. Sel juhul saab

kaablikanalisatsiooni üle anda vastavale sihtasutusele, kes haldab selle kasutamist.

Mario Kadastik lausus, et jääb mulje, et püütakse leida regulatsioonis võimalus formaalselt

nõude täitmiseks, vältides samas selle sisulist rakendamist. Sõna „võib“ kasutamine ei loo

selles kontekstis tegelikku kohustust. Ta toetas T. Mölderi ettepanekut, et nõude peaks

sätestama kohustuslikus vormis. Praeguse sõnastuse puhul ei ole realistlik eeldada, et piiratud

ressursside tingimustes suunatakse vahendeid tegevustele, mis ei ole siduvalt ette nähtud.

Rene Kokk märkis, et arutatav punkt tuleb seaduses sätestada. Teemat on pikalt arutatud ja

oluline on see lahendada.

43

Liisi Pajuste sõnas, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb hetkel Euroopa Liidu

gigabititaristu otsekohalduva määruse Eesti seadusruumi ülevõtmise ettevalmistamisega.

Määrus plaanitakse üle võtta ehitusseadustiku kaudu. Seal on valmimas rakendus ja loomisel

kohustus kõigile avaliku sektori ehitajatele. Nimelt peavad teetrasside, liinide ja kaablite

rajajad edaspidi teavitama rakenduses kavandatavast ehitustegevusest vähemalt kaks kuud

enne ehitusloa taotluse esitamist. Eesmärk on tagada, et kõik side- ja muud taristuarendajad

saaksid soovi korral projektiga liituda, vältimaks korduvaid kaevetöid. Nõuded tulenevad

otsekohalduvast määrusest.

Mario Kadastik lausus, etsee puudutab olukordi, kus tööde plaan on ette teada. ME

täiendamise punkt puudutab olukordi, kus plaan ei pea olema koostatud, vaid on teada

kaevetööde tegemine, kuhu peaks muudatuse rakendumisel lisama ka sidetaristu, sõltumata

sellest, kas konkreetne vajadus kaablite paigaldamiseks on koheselt olemas. Nii välditakse

vajadust sama ala hiljem uuesti üles kaevata. Tegemist on põhimõttelise otsusega, mis on

poliitilisel tasandil juba varem kujunenud ning mida toetab nii koalitsioon kui ka opositsioon.

Julia Bergštein palus täpsustada, kas ME täiendamisel säilib halduslepingu punkt, ehk kuidas

jõuab tehniliste tingimuste teave Transpordiametini, et oleks teada, mida täpselt on vaja

ehitada.

Tõnis Mölder selgitas, et ME nr 14 on eri osapooltele üheselt arusaadav ja sobiv. Ei eeldata,

et riik hakkaks rajatud sidekaablit ise haldama. Seda rolli täidaks vastav sihtasutus. Riigi roll

on, et kaevetööde tegemisel rajatakse vajalik taristu ka juhul, kui selle kohene kasutus ei ole

tagatud. Ettepanek on täpsustada üksnes §-i 922, säilitades ülejäänud sätted senisel kujul.

Urve Tiidus märkis, et tema hinnangul võib mõiste „ebaproportsionaalselt koormav“ tekitada

tulevikus vaidluskohti.

Marek Reinaas nõustus öelduga.

Julia Bergštein sõnas, et eelkõige tekib küsimus mõistetes nagu „tehniliselt teostatav“ ja

„ebaproportsionaalselt koormav“. Nende sisu ja rakendamine peavad olema piisavalt selgelt

määratletud. Justkui saab öelda, et enamik lahendusi on võimalik tehniliselt teostada. Kui

pädev asutus või sihtasutus annab ette tehnilised tingimused, suudavad projekteerijad ja

ehitajad tingimused ellu viia.

Tõnis Mölder lausus, et välistavad juhud on sõnastatud sel eesmärgil, et kui on reaalne

olukord, kus sidetaristut ei ole võimalik või mõistlik rajada, siis on võimalus sellest loobuda.

Kui loobumisvõimalust ei ole vaja, siis selle punkti saab ka eemaldada.

Julia Bergštein märkis, et osapooled soovivad saavutada ühist eesmärki. J. Bergštein palus

täpsustada, mida tähendab „ei ole tehniliselt teostatav“ või „ebaproportsionaalselt koormav“.

Mario Kadastik tõi näitena piirmääradega seonduva, ehk kui taristu rajamist mõjutab nt tee

laius või kandekoormus või muutuks ebaproportsionaalselt koormavaks, kuna kasutama peaks

haruldasi materjale.

Julia Bergštein palus seda aspekti selgituses täpsustada. Teemat on korduvalt arutatud, sh

ITL-i ja Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusega. KLIM-i hinnangul saaks taristut ehitada, kui

44

sideettevõtted annaksid kindlad projekteerimistingimused. Seni ei ole neid esitatud.

Rene Kokk sõnas, et ebaproportsionaalselt koormav punkt peab ettepanekus olema nt

olukordadeks, kui tee uuendamise käigus on nt tehnilistel põhjustel taristu rajamine

ebaproportsionaalselt kallis.

Julia Bergštein palus selles osas selgitust täiendada. Transpordiametil oleks kaalutlusõigus

taristu rajamisest loobuda, kui taristu rajamine ei ole nt tehniliselt või majanduslikult mõistlik.

Tõnis Mölder tegi ettepaneku hääletada ME-d komisjoni esmaspäevasel istungil, mis ajaks

täpsustatakse ettepaneku sõnastust.

Marek Reinaas sõnas, et ME-d hääletatakse esmaspäevasel istungil. M. Reinaas lisas, et

ebaproportsionaalselt koormav osa on oluline, ehk kui sidetaristu rajamine ei ole tehniliselt

teostatav, siis võiks see olla välistatav tegur.

Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).

15. Teha eelnõus järgmised muudatused:

15.1. Muuta eelnõu § 1 punkt 92 (uues numeratsioonis punkt 97) ja sõnastada see järgmiselt:

„97) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui projekteerimistingimused antakse ehitisele, millele projekteerimistingimuste

andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti

pädevuses, siis annab projekteerimistingimused asutus, kelle pädevuses oleva ehitise

osa moodustab kavandatavast lahendusest enamuse.“;“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse sätte sõnastust, kuna mõiste „peamine ehitis“ ei olnud

seaduse sättes üheselt mõistetav. Sättega jaotatakse projekteerimistingimuse andmise pädevus

sõltuvalt sellest, kelle pädevuses oleks anda projekteerimistingimused suuremale osale

kavandatavast lahendusest.

15.2. Muuta eelnõu § 1 punkt 95 (uues numeratsioonis punkt 100) ja sõnastada see järgmiselt:

„100) paragrahvi 101 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui riigi eriplaneering on koostatud riigitee ehitamiseks, annab riigitee või selle tee

ehitamisega seotud ehitiste ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet või tuleb esitada ehitusteatis

Transpordiametile.

(22) Kui tee ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitusloa

andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses,

annab ehitusloa asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab

kavandatavast lahendusest enamuse.“;“.

Selgitus: Paragrahvi 101 lõikes 21 parandatakse sõnastust, kuna senise sõnastuse kohaselt ei

olnud üheselt mõistetav, kuidas on seotud tee ja tee ehitamisega seotud ehitised. Sõnastust on

täpsustatud selliselt, et kui riigi eriplaneeringu alusel ehitatud riigitee ehitamisega koos on

vaja ehitada või ümber ehitada või laiendada teisi ehitisi, annab ka neile ehitusloa

Transpordiamet.

Lõikes 22 parandatakse sõnastust, kuna mõiste „peamine ehitis“ ei olnud seaduse sättes

üheselt mõistetav. Sättega jaotatakse ehitusõiguse andmise pädevus sõltuvalt sellest, kelle

pädevuses oleks anda ehitusõigus suuremale osale kavandatavast lahendusest.

15.3. Muuta eelnõu § 1 punkt 96 (uues numeratsioonis punkt 101) ja sõnastada see järgmiselt:

„101) seadustikku täiendatakse §-ga 1011 järgmises sõnastuses:

㤠1011. Kasutusteatis ja kasutusluba

45

(1) Kui riigi eriplaneering on koostatud peamiselt riigitee ehitamiseks, annab riigitee

ehitamisega seotud ehitiste kasutamiseks kasutusloa Transpordiamet või tuleb esitada

kasutusteatis Transpordiametile.

(2) Kui kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kasutusloa andmine

on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, annab

kasutusloa asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab ehitusprojektis

enamuse.“;”

Selgitus: Ehitusseadustikku lisatav paragrahv 1011 sõnastatakse uuesti. Võrreldes eelnõu

kohase paragrahviga on välja jäetud lõiked 1 ja 2. Lõige 1 jäeti välja põhjusel, sest üldnormi

kohaselt menetleb üldkorras kõiki teatisi ja loataotlusi kohaliku omavalitsuse üksus (EhS §-d

35 lg 2, 47 lg 4, 38 lg 2 ja 50 lg 1). Lõige 2 jäeti välja, kuna eelnõuga nähakse ette, et

avalikult kasutatavatel teedel, kasutusteatise või kasutusloa kohustus puudub, seega puudub

vajadus ka erinormi järgi. Säilitati sätted, mille kohaselt riigitee ehitusega seotud ehitiste

kasutusloa menetlus jääb riigi eriplaneeringu puhul Transpordiameti kanda. Samuti säilitati

erinorm juhuks, kui ehitatakse avalikkusele juurdepääsetav eratee koos avalikult kasutatava

teega. Kui ehitusprojektiga on seotud kohalik tee või riigitee, annab avalikkusele

juurdepääsetava eratee kasutusloa vastavalt kas kohalik omavalitsus või Transpordiamet,

sõltuvalt sellest, kelle pädevuses oleks anda kasutusõigus suuremale osale ehitusprojektis

kajastatud lahendusest.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

16. Muuta eelnõu § 1 punkt 106 (uues numeratsioonis punkt 111) ja sõnastada see

järgmiselt:

„111) paragrahvi 11317 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut kohaldatakse ka

hoonestusloa menetluses menetlusosalisena osalevas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel

või talle kuuluva ettevõtte olulise osa üleminekul.“;

Selgitus: Sätte sõnastuses puudus ettevõtte üleminekul laiend „oluline“. Muudatus on vajalik