MAEK protokoll 02.06.2026

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 158

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 02. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 16.34

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudus: Siim Pohlak

Kutsutud: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor Margus Noormaa

ning peadirektori asetäitjad Jaanus Hämmal ja Kertti-Airin Pärli

Päevakord:

1. Kohtumine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juhtkonnaga

2. Info ja muud küsimused

1. Kohtumine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juhtkonnaga

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu. Ta märkis, et maaelukomisjon soovib

saada ülevaadet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tegevusest,

rõõmudest ja muredest. Ta andis sõna külalistele.

Margus Noormaa märkis, et kavas on anda ülevaade PRIA arengukavast, kuna üks

finantsperiood on lõppemas ja uus kohe-kohe algamas (2028. aasta). Lisaks antakse ülevaade,

kuidas PRIA positsioneerib end (põllumajandus)toetuste valdkonnas ja millises suunas amet

liigub. Ta lisas, et alates eelmisest aastast on muutunud asutuse struktuur ning töö on

korraldatud keskuste põhiselt.

Kertti-Airin Pärli andis ülevaate strateegia ja kliendisuhete keskuse tegevustest (lisa 1). Ta

märkis, et 2024. Aasta lõpuks muutus PRIA töökorraldus ja struktuur ning selle tulemusena

koondati üle 30 inimese. Eelmise aasta esimene pool kulus muudatusega kohanemisele. Täna

on uus struktuur sisse töötatud ja saavutatud teatud stabiilsus. Strateegia ja kliendisuhete

keskusesse on koondatud teemad, mis kujundavad PRIA kuvandit. PRIA eesmärk on pakkuda

suurepärast kliendikogemust ning olla hooliv ja usaldusväärne tööandja. Ameti tugevuseks

organisatsiooni juhtimises on selge strateegiline suund, läbimõeldud ja tõhus töökorraldus

ning võime siduda eesmärgid keskkonnast tulenevate väljakutsete ja olemasolevate

ressurssidega. Samuti pöörab amet tähelepanu organisatsioonikultuurile. Inimeste juhtimises

on ameti tugevusteks võimekas ja koostöine juhtide ring, keskastmejuhtide kaasatus ning

piisav otsustusvabadus. Suurepärase kliendikogemuse pakkumiseks tuleb klienti hästi tunda.

2

Eelmisel aastal tegeleti klientide (u 36 tuh klienti) segmenteerimisega. Täna keskendutakse

eelkõige sellele, et ameti pakutav kliendikogemus looks vastastikust usaldust. Eelmise aasta

novembris loodi kliendikogukond, millega on tänaseks liitunud juba üle 200 kliendi.

Kogukonnas toimuvad erinevad arutelud, sh ameti tegevuse ja pakutavate teenuste üle.

Kõneleja lisas, et PRIA saab peagi 26-aastaseks ning asutuses töötab mitmeid eksperte, mis

võimaldab ametil olla nähtav ja usaldusväärne partner nii Eestis kui ka Euroopa tasandil.

Anti Allas tundis huvi kliendikogukonna vastu. Ta küsis, kuidas kujuneb kliendikogukond,

kes seda haldab ning kas kogukonna tehtud ettepanekutest on mõni juba ellu viidud.

Kertti-Airin Pärli selgitas, et 2008. aastast tegutses PRIAs kliendinõukoda, kuid eelmisel

aastal otsustati nõukoja senine formaat lõpetada ning luua segmendipõhine kliendikogukonna

formaat. Kliendikogukonda haldab kliendikogemusjuht ning sellega saavad liituda kõik

soovijad. Liitumisel saab igaüks märkida, millistel teemadel ta soovib kaasa rääkida.

Anti Allas küsis, kas amet annab tagasisidet kliendikogukonnas tehtud ettepanekutele.

Kertti-Airin Pärli vastas, et kliendikogukonna kohtumised toimuvad silmast silma formaadis

(enamasti veebis) ning kohtumistel arutatakse erinevaid teemasid. Kord kuus saadetakse

kliendikogukonna liikmetele ka infokiri. See tähendab, et kui inimene on kliendikogukonnaga

liitunud, kuid ei saanud osaleda kohtumisel, saab ta infokirjast teada erinevatest aruteludest.

Ta juhtis tähelepanu, et kliendikogukond on tegutsenud alles pool aastat ning saadud on

esimesed kogemused.

Kertti-Airin Pärli jätkas ettekandega ning märkis, et ametis töötab teenusedisainer, kelle

ülesanne on arendada asutuse teenuseid ja mõelda läbi, kuidas need oleksid loogiliselt üles

ehitatud ja kliendi jaoks arusaadavad. Kliendikeskse lähenemise juurutamine on aeganõudev

ja järjepidev protsess. Amet teeb koostööd erinevate erialaliitudega. Oluline on klientide

tagasiside, mistõttu soovitakse luua lahendusi, mis võimaldavad koguda tagasisidet

automaatselt kõigi teenuste kohta. Sujuv kliendikogemus ei eelda alati suuri ja kulukaid

muudatusi infosüsteemides. Asutuse jaoks on oluline, et klientidele saadetavad kirjad ja

otsused oleksid selged ja arusaadavad. PRIA käsitleb erinevaid teemasid ka sotsiaalmeedias.

Uuendamist vajab e-PRIA kasutajaliides, kuid selleks on vaja lisarahastust.

Anti Allas tundis huvi vana e-PRIA vastu.

Kertti-Airin Pärli vastas, et vanas e-PRIAs on veel litsentsid ja NATURA mets. Täielikult

uuele e-PRIAle üleminek takerdub vahendite nappuse tõttu.

Kertti-Airin Pärli jätkas ettekandega ja andis ülevaate klientide segmentidest. Ta märkis, et

kliendid ei oota PRIAlt niivõrd proaktiivseid toetusi, vaid proaktiivset teenindust (eelkõige

info edastamist). Amet lähtub põhimõttest olla maaelu arengu partner ning avalikustada

andmeid nii palju kui võimalik.

Urmas Kruuse küsis, kas amet annab klientidele ülevaateid erinevatest juhtumitest, millest

saaks õppida.

Kertti-Airin Pärli vastas, et PRIA jagab kolmapäeviti sotsiaalmeedias näiteid sagedamini

ette tulnud juhtumitest (sh pettustest). Need lood on avatud ka kommentaaridele. Ta märkis, et

PRIAl on umbes 36 tuh aktiivset klienti ning võlgnike registris on nendest ligikaudu 300.

Urmas Kruuse küsis, kas võlad tulevad ühest rahastamisperioodist.

Kertti-Airin Pärli vastas, et kuna ametil puudub õigus vanu võlgnevusi lootusetuks

tunnistada, on registris ka väga vanu võlgu (nt 2008. aastast). Ta lisas, et Euroopa Komisjon

(EK) on viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu võlgadele ja nende sissenõudmisele.

Komisjoni hinnangul peab iga riik tegema kõik võimaliku, et kaitsta Euroopa Liidu (EL)

finantshuve.

Ühiselt arutleti võlgadega seonduva üle.

Urmas Kruuse märkis, et võlgade teemat tuleks komisjonis eraldi arutada, sh on vaja saada

selgust, kas sellega seoses on vaja muuta või täiendada õigusakte.

Margus Noormaa sõnul on PRIA teinud võlgade sissenõudmiseks kõik, mis on ametile

seadusega lubatud.

3

Margus Noormaa andis ülevaate PRIA registrite ja teabekeskuse tegevusest (lisa 2). Ta

märkis, et keskuse eesmärk on olla kasulik partner põllumajanduse ja maaelu andmete

kogumisel ning väärtuse loomisel. Ta tutvustas keskuse peamisi tegevusi: registrite ja teenuste

arendamist, uute registrite ja andmevahetusteenuste loomist ning teabeteenuste

kompetentsikeskuse edasiarendamist. Registriandmeid on kogutud juba üle 25 aasta. Andmete

kogumine on oluline, sest nende põhjal saab teha erinevaid analüüse ja disainida lahendusi.

Andmed on olulised ka sektorile, sest nende abil saab ettevõtja nt võrrelda oma positsiooni

konkurentidega. PRIA hallata on suur hulk riiklikke registreid (nt loomade register, millega

liidetakse tulevikus ka lemmikloomade register). Amet teeb tihedat koostööd erinevate

riigiasutustega ning kasutusel on u 60 riiklikku andmekogu. Suur osa põllumajanduse

andmetest jõuab Statistikaametisse PRIA kaudu. Koostööd tehakse ka Maksu- ja

Tolliametiga. Maksukäitumise anomaaliad võivad olla PRIAle märgiks võimalikest riskidest.

Amet kasutab riskiindikaatoreid, et varakult hinnata taotlejaid ja tagada, et toetust saavad

need, kellel on selleks õigus. Lisaks teeb amet koostööd Balti riikide, Soome ja Poolaga. Ta

lisas, et PRIA on vähendanud kohapealsete kontrollide mahtu ja liigub üha enam

riskianalüüsil põhinevate ning automatiseeritud kontrollide suunas.

Maido Ruusmann märkis, et andmekasutamise (jälgimisühiskond) ning järelevalve ja

kontrolli (superandmebaas) sõnum võib ühiskonnas tekitada hirmu. Tema sõnul tuleks sellele

mõelda. Oluline on, kuidas amet oma tegevust ja sõnumeid inimestele edastab ja selgitab.

Urmas Kruuse märkis, et ameti eesmärgiks on eelkõige kliendikeskne lähenemine. Riskidele

keskenduvad sõnumid võivad seda kuvandit nõrgestada. Tema sõnul võiks petuskeeme

käsitlevate ülevaadete kõrval tuua esile ameti positiivset tegevust, sh asjaolu, et õiglane

toetuste jagamine aitab kaasa ausale konkurentsile.

Maido Ruusmann lisas, et küsimus on eelkõige sõnastuses. Tema hinnangul tuleks vältida

liiga järelevalve- ja karistuskeskset tooni.

Anti Allas küsis, kui palju tuleb ette tahtlikke rikkumisi ja kui palju eksimusi, mis on tingitud

inimlikust teadmatusest. Kas neid juhtumeid käsitletakse erinevalt?

Margus Noormaa vastas, et tahtlikke rikkumisi on vähe. Enamasti tehakse vigu

teadmatusest, eriti siis, kui toetust taotletakse esimest korda. Kahtluse ja vihjete korral tehakse

kontrolle.

Urmas Kruuse märkis, et ühelt poolt on eesmärk taotluste lihtsustamine, kuid teisalt

muutuvad määrused üha keerulisemaks. Lihtsuse saavutamine on keeruline, sest erinevaid

sekkumisi on palju. Ta küsis, kas sekkumiste arvu on ministeeriumiga arutatud. Ta tunnustas

ameti klienditeenindajate abivalmidust ning märkis, et taotlejaid aitaks eeltäidetud

taotlusvorm.

Jaanus Hämmal selgitas, et toetuste ahelas on erinevad osapooled (ministeerium, PRIA,

klient) ning amet on ahela viimane osa. PRIA on saatnud ministeeriumile oma märkused ja

ettepanekud erinevate määruste väljatöötamisel ning mõnikord neid arvestatakse, mõnikord

mitte.

Urmas Kruuse küsis, millistele aspektidele on amet määruste kooskõlastamisel tähelepanu

juhtinud.

Jaanus Hämmal vastas, et peamiselt on amet teinud ettepanekuid lihtsustamise ja

arusaadavamaks tegemise osas. Ta rõhutas, et amet ei tee poliitilisi märkusi ega ettepanekuid.

Ta nentis, et PRIAt ei ole veel kaasatud uue perioodi toetusmeetmete ettevalmistamisse.

Samas on oma sisendi andnud nt EPKK. Ta lisas, et pindalatoetuste puhul on kasutusel

eeltäidetud vorm ning see lahendus toimib hästi.

Andrus Seeme märkis, et üldiselt kiidetakse PRIA klienditeenindust, kuid palju sõltub

konkreetsest teenindajast.

Kertti-Airin Pärli palus halvast kogemusest anda teada kliendikogemusjuhile, kes saab

juhtumit täpsemalt uurida.

Urmas Kruuse märkis, et teeninduse kvaliteeti ja kaebusi aitaks paremini hinnata

klienditeeninduse telefonikõnede salvestamine.

4

Maido Ruusmann tõi näiteks Telia, kus kõnede hindamisel kasutatakse tehisaru. Tema sõnul

võiks kaaluda sarnast lahendust ka PRIAs.

Kertti-Airin Pärli vastas, et kliendikogemusjuht juba arutab seda lahendust Teliaga.

Margus Noormaa jätkas ettekandega ning andis ülevaate Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika (ÜPP) andmehaldusasutuse rolli kujundamisest ning partnerlussuhete

arendamisest Eestis ja välismaal. Ta ütles, et uuel perioodil peavad ÜPP andmed olema ühe

asutuse hallata ning Eestis võiks seda rolli täita PRIA. Ta tutvustas keskuse tööd

teabeteenuste arendamisel, mis toetavad toidujulgeolekut ja maaelu kestlikkust. Tema sõnul

koguneb tänapäeva põllumajanduses väga palju andmeid ning oluline ülesanne on need siduda

olemasolevate riiklike andmetega.

Urmas Kruuse märkis, et suuremad põllumajandusettevõtted suudavad ise teatud andmeid

koguda. PRIA andmebaas võib olla abiks pigem väiksematele ettevõtjatele. Andmete

kogumine on oluline, kuid tekib küsimus, kui hästi kliendid selle vajaduse omaks võtavad ja

kui kaugele saab andmete analüüsiga tegelikult minna. Ettevõtjatel võib tekkida mure nt

ärisaladuste lekkimise pärast.

Margus Noormaa selgitas, et PRIA eesmärk ei ole koguda uusi andmeid, vaid kasutada neid

andmeid, mida riik toetuste maksmiseks juba niigi kogub. Tema sõnul saab nende andmete

põhjal luua lisaväärtust eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega

põllumajandusettevõtetele. Ta rõhutas, et kui luuakse isikustatud vaated, peavad need olema

turvalised ja nähtavad ainult sellele inimesele, kellel on selleks õigus.

Urmas Kruuse märkis, et ärimaailmas tuleb arvestada asjaoluga, et mõne valdkonnaga

tegelemine on tulusam kui teisega.

Margus Noormaa nõustus sellega. Ta oli seisukohal, et äri ei peaks põhinema toetustel, s.t

ettevõtte tegevus peaks tootma kasumit ka ilma toetusteta.

Jaanus Hämmal andis ülevaate PRIA toetuste keskuse tegevusest (lisa 3). Ta tutvustas

keskuse eesmärki ja selle mõõdikuid. PRIA on võimekaim toidujulgeoleku tagaja (maaelu

arendaja) läbi õiguskindla ja tulemuspõhise toetuste süsteemi arendamise ja rakendamise.

Urmas Kruuse märkis, et toetuste hindamise aluseks on tulemus, kuid tulemuspõhisust on

keeruline hinnata. Ta küsis, kas selline lähenemine on mõistlik. Tuleb mõelda, millised

mõõdikud näitavad tegelikku konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.

Jaanus Hämmal nõustus, et tulemuspõhisuse hindamine on keeruline. Ta selgitas, et kogu

fondimaailm liigub järjest enam tulemuspõhisuse suunas ning ka põllumajandusfondis

kasutatakse juba indikaatoreid ja tulemusaruandeid. EK-le tuleb nt lisaks aastaaruandele

esitada perioodi tulemusaruanne. Uue perioodi aruteludes on kaalutud lihtsamat mudelit, kus

riik määratleb eesmärgid ja toetuse mahu ning seejärel hinnatakse tulemuse saavutamist.

Selline lähenemine ei pruugi põllumajanduses siiski sobida. Ta lisas, et Euroopa Parlament on

rõhutanud, et kulude kontroll peab igal juhul alles jääma ning ainult tulemuse saavutamisest ei

pruugi piisata.

Urmas Kruuse hinnangul ei ole mõõdiku määratlemine iseenesest keeruline, kuid tegelik

tulemus ei väljendu üksnes tulemuses. Tema sõnul tuleb vaadata, kas selle tulemusel paraneb

konkurentsivõime, suureneb väärindamine või saavutatakse muu sisuline mõju. Ta küsis, kas

EK on juba teinud eelauditi riigiplaani kohta.

Jaanus Hämmal vastas, et seda ei ole tehtud ning täna veel koostatakse riigiplaani ning

arutelud käivad.

Jaanus Hämmal jätkas ettekandega ning andis ülevaate PRIA arengukava strateegilistest

tegevustest (lisa 2). Ta märkis, et ELis on PRIAga sarnaseid makseagentuure 70. Ameti

tegevus tugineb peamiselt kahele suunale: akrediteeringu hoidmisele ja töökorralduse

pidevale parendamisele. Täna on keskseks teemaks programmiperioodi 2028–2034

ettevalmistamine ja rakendamine. Arutelu keskmes on küsimus, milline peaks olema

organisatsioonistruktuur: kas tulevikus on üks või kaks korraldusasutust. Riigi Tugiteenuste

Keskuse (RTK) eestvedamisel on toimunud töögrupid, kuid lõplikke otsuseid ei ole veel

tehtud. RTK eesmärk on koondada enda alla kogu toetuste valdkond (sh EISi ja KIKi

5

toetused). PRIA jääb siiski eraldi makseagentuuriks. PRIA on makseagentuur, mis peab

täitma akrediteerimisnõudeid ning ÜPP aluseks olevatest õigusaktidest tulenevaid

eritingimusi. Samuti on PRIAga seotud osa ÜPP investeeringumeetmetest. Sügisel

otsustatakse, milline saab olema organisatsiooni struktuur ja kuidas jagunevad rahalised

vahendid.

Maido Ruusmann märkis, et varasema positiivse tagasiside asemel on viimastel aastatel

maaettevõtjad hakanud kurtma, et PRIA menetluskiirus on halvenenud. Samal ajal kiidetakse

RTK menetluskiirust.

Jaanus Hämmal selgitas, et PRIA töökoormus kasvas järsult 2025. aasta lõpus lõppenud

programmiperioodi tõttu, sest vahendid tuli ära kasutada. See tekitas väga suure töökoormuse.

Lisaks laekus suures hulgas Leaderi tegevusgruppide taotlusi. Ta märkis, et korrektsete

toetustaotluste puhul teeb PRIA otsused üldjuhul 40–50 ning maksetaotluste puhul 25–30

tööpäeva jooksul. Menetlust aeglustab puudulike taotluste esitamine. Sellisel juhul tuleb teha

täiendavaid järelepärimisi. Keskmiselt tehakse ühe taotluse kohta neli järelpäringut. Täna

otsitakse lahendusi, kuidas selliseid olukordi vähendada. Ühe võimalusena on arutatud, et

puudulike taotluste korral jäetaks see kõrvale ja menetletaks esmalt korrektsed taotlused.

Teise võimalusena nähakse tehisaru kasutamist. Töö spetsiifilise iseloomu tõttu ei ole

võimalik kiiresti leida lisatööjõudu.

Margus Noormaa lisas, et viimase kahe aasta jooksul on PRIA pidanud tegema viis kärbet.

Selle käigus on vähendatud nii kontoripinda kui ka autoparki. Ta märkis, et kui teenuse maht

ja kvaliteedinõuded jäävad samaks, võivad kärped hakata mõjutama töö tulemust.

Maido Ruusmann märkis, et mõistab keerulist olukorda, kuid rõhutas vajadust vaadata üle

taotluste menetlemise korraldus. Tema sõnul on osa menetlusi aja jooksul muutunud

varasemast keerukamaks ning see on suurendanud nii ametnike kui ka klientide koormust. Ta

märkis, et PRIA menetlusajad ei ole võrreldavad RTK omadega. Puudustega taotluste

menetlusest kõrvalejätmisel tuleb olla ettevaatlik, et kliendisuhtlus ei muutuks liiga jäigaks.

Jaanus Hämmal märkis, et PRIA ja RTK tegevust ei saa omavahel võrrelda, sest RTKl ei ole

samas mahus üksiktaotlejaid. Suur osa RTK vahenditest liigub ministeeriumide ja kohalike

omavalitsuste kaudu.

Anti Allas märkis, et mõne meetme puhul võib taotluse hindamine võtta aega kuni 80

tööpäeva. Selle aja peale aeguvad projektile saadud hinnapakkumised.

Jaanus Hämmal vastas, et PRIA meetmed on väga erinevad, mistõttu on ühtset menetlusaega

keeruline välja tuua. Ta selgitas, et mõnes meetmes kasutatakse hindamiskomisjonide töö

toetamiseks tehisarulahendusi, mõnes teeb eelkontrolli teine asutus ning mõnes (nt Leader

meede) eelneb PRIA menetlusele kohaliku tegevusgrupi hindamine.

Urmas Kruuse märkis, et RTKl ei ole erakorralisi meetmeid, mida peab kiiresti välja töötama

ja mis suurendavad järsult töökoormust.

Margus Noormaa selgitas, et erinevus tuleneb muu hulgas ka kliendibaasist, kuna RTK

klientidest ligikaudu 70% on riigiasutused. Tema sõnul ei ole PRIAs ühtset universaalset

menetlust, vaid iga meetmega kaasnevad oma erisused. Ta selgitas, et menetleja tegelik

tööaeg võib mõne taotluse puhul olla lühike, kuid menetluse kogukestust pikendab sageli

järelpäringute tegemine.

Urmas Kruuse sõnul oleks abiks statistika, mis näitaks, kui palju aega kulub kliendi vastuse

ootamisele. See aitaks avalikkusel paremini mõista, miks tegelikud menetlused venivad.

Maido Ruusmann lisas, et nii ministeerium kui ka PRIA peaksid kriitiliselt hindama,

milliseid andmeid taotluste juures koguda, milleks neid kasutada ning kas amet on suuteline

andmeid sisuliselt rakendama. Tema sõnul tuleb vältida olukorda, kus meetmed muutuvad

tarbetult bürokraatlikuks. Näitena tõi ta maaelu mitmekesistamise meetme, mis oli varem

lihtsam, kuid muudeti äriplaanipõhiseks ning seoti hindamiskomisjoniga.

Jaanus Hämmal jätkas ettekandega ja andis ülevaate menetlustähtaegade optimeerimisest

(lisa 2). Ta märkis, et selles küsimuses on kõige olulisem toetuste ajakava parem

planeerimine. Tema sõnul on PRIAl olnud keeruline tööd ette kavandada, sest alati ei ole

6

teada, millal eri meetmed avanevad. Ta rõhutas, et koostöös ministeeriumiga on seatud

eesmärk liikuda ühe aasta ettevaatelt kahe aasta ettevaatele. See aitaks paremini planeerida nii

ameti tööd kui ka klientide rahavooge ja äriplaane.

Urmas Kruuse märkis, et alates COVID-19 perioodist on turg olnud ebastabiilne ja

ettevõtjatel on olnud keeruline isegi aasta võrra ette planeerida. Tema sõnul on globaalsetest

kriisidest, sh sõjast tulenenud uued suunad. Ta leidis, et kuigi erakorralisi olukordi ei ole

võimalik ette näha, on ette teada olevate meetmete varasem kavandamine vajalik.

Anti Allas nõustus eelnevaga ja rõhutas, et oluline on mõista, millal uus programmperiood

reaalselt algab ning millised meetmed avanevad. Tema sõnul aitaks varasem selgus jõuda

paremate lahendusteni maaettevõtjate jaoks.

Urmas Kruuse lisas, et meetmeid on võimalik hakata kavandama pärast riigiplaani

valmimist.

Jaanus Hämmal jätkas ettekandega ja märkis, et oluline on parandada määruste selgust. Ta

andis ülevaate makseagentuuri akrediteeringu hoidmisega seotud küsimustest ja

auditimärkustest. Tema sõnul andis Euroopa Komisjon 2021. aastal välja suunise, mille

kohaselt tuleb pöörata suuremat tähelepanu sellele, kes maad kasutab ja millisel õiguslikul

alusel seda tehakse. 2024. aastal kontrollis PRIA riigimaade kasutamise lepinguid. Audit

näitas, et mõnel maakasutajal ei olnud maa kasutamise lepingut sõlmitud. Seejärel kontrolliti

ka 2023. aasta andmeid. EK määras tulemuste põhjal finantskorrektsiooni.

Anti Allas leidis, et maa kasutuslepingutega seotud küsimused peaks edastama Euroopa

Kontrollikojale.

Urmas Kruuse märkis, et kui toetust taotletakse maa eest, mille kasutamiseks puudub

õiguslik alus, siis ei peaks toetust saama.

Jaanus Hämmal märkis, et järgmise perioodi aruteludes on ühe teemana käsitletud

capping’ut. Tema sõnul võivad toetuste piirmäärad mõjutada seda, kuidas ettevõtted oma

tegevust korraldavad, sh maa kasutamist ja taotluste esitamist.

Urmas Kruuse märkis, et capping’u osas ei ole veel otsust tehtud.

Anti Allas märkis, et Eestis on kehtiv ka suuline lepinguvorm. Ta küsis, kui sageli on ette

tulnud juhtumeid, kus maad kasutatakse ilma omaniku kokkuleppeta.

Jaanus Hämmal vastas, et maakasutusõiguse teemat arutatakse ka Euroopa tasandil. Üks

võimalus on luua eraldi kontrollisüsteemi, mis põhineks registriandmetel. Näiteks võiks ka

suulise rendilepingu puhul maaomanik registris kinnitada, et maa on kasutusse antud.

Urmas Kruuse märkis, et kui maaomanik kinnitab kirjalikult, et maa anti kasutusse suulise

kokkuleppe alusel, peaks sellest kontrolli seisukohalt piisama.

Jaanus Hämmal selgitas, et komisjon laiendab valimis tuvastatud puudused kogu

toetussektorile ning lähtub eeldusest, et kui osal juhtudel puudusid vajalikud lepingud, võib

sama probleem esineda ka mujal.

Margus Noormaa tõi näite elust, kus maale oli määratud toetus, kuid eelmine maaomanik,

kes oli sõlminud põlluharijaga suulise lepingu, ei informeerinud sellest uut maaomanikku.

Tema sõnul on sellistes olukordades keeruline hinnata lepingu olemasolu, eriti kui lepingu

sõlminud isik ei ole enam kättesaadav. Komisjon teeb üksikjuhtumi põhjal üldistusi kogu

valimi/toetussektori kohta.

Maido Ruusmann uuris, kuidas käib selliste vaidluste lahendamine.

Jaanus Hämmal selgitas, et kui trahvi suurus ulatub miljoni euroni, tuleb läbida lepitusorgani

menetlus. Kolmandas etapis jõuab asi Euroopa Kohtusse.

Urmas Kruuse märkis, et PRIA teeb riskipõhist kontrolli, mille aluseks on valim. Ta küsis,

kas juhul, kui valimis esineb 10% eksimusi, laiendatakse tulemust kogu toetussektorile. Tema

hinnangul ei ole selline lähenemine adekvaatne.

Jaanus Hämmal vastas, et komisjoni juhised valimi tingimuste osas on ebamäärased ning see

jätab tõlgendamiseks laia ruumi.

7

Margus Noormaa lisas, et EK akrediteerib PRIAt ja auditeerib ka riskihindamise süsteemi

ning on tunnistanud selle nõuetele vastavaks.

Jaanus Hämmal jätkas ettekandega ja andis ülevaate uue finantsperioodi ettevalmistamisest

ja rakendamisest (lisa 3). Amet on seisukohal, et PRIA peaks jätkama makseagentuuri rollis,

s.t põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkonnad peaksid olema ühes

makseagentuuris. Murekohana tõi ta välja PRIA IT-süsteemi arendamise ja uuendamise

vajaduse, milleks vajab amet lisavahendeid.

Urmas Kruuse küsis, kui suur on investeeringuvajadus.

Jaanus Hämmal vastas, et minimaalne investeerimisvajadus on 5,6 mln €.

Maido Ruusmann märkis, et taotleja vaatest oleks igati mõistlik, kui oleks üks

taotlemisplatvorm. Ta küsis, milline on IT-süsteemi tulevikunägemus ja kas PRIA IT-süsteem

liidetakse struktuurfondide infosüsteemiga (SFOS).

Jaanus Hämmal vastas, et täna ei ole sellist otsust tehtud. Hetkel on otsustatud jätkata kahel

platvormil – SFOSil ja PRIA menetlussüsteemiga MATS.

Margus Noormaa lisas, et IT-süsteemi arendamiseks on vaja ligikaudu 5,5 mln €. Selleks, et

kogu toetuste valdkond viia üle SFOSi, oleks investeeringu maht u 15 mln €. Tema hinnangul

oleks riigi vaatest mõistlikum koondada kogu toetuste süsteem PRIA IT-süsteemidesse.

Jaanus Hämmal jätkas ettekandega ning tutvustas toetuste keskuse mõõdikuid (lisa 3). Ta

märkis, et praegu on Eesti PRIA finantstabeli täitmise järgi (ehk käimasoleva

programmiperioodi vahendite kasutamises) riikide võrdluses 23. kohal.

Urmas Kruuse palus täpsustada, mida tähendab 23. koht.

Jaanus Hämmal vastas, et see näitab, kui hästi on käivitunud maaelufondi vahendite

kasutamine. Ta selgitas, et eelmise perioodi MAKi vahendid kasutati ära 98% ulatuses. Hetkel

on jutt käimasolevast perioodist 2021–2027 ja sellest, kui suure osa vahenditest on seni

suudetud kasutada. Ta lisas, et finantstabeli täitmise määr on 46%, mis tähendab, et toetuste

rakendamise algus on olnud aeglane.

Anti Allas tegi ettepaneku pöörduda maakasutuse teemal Euroopa Kontrollikoja poole. Ta

märkis, et noorte talunike meetme osas valitseb ebaselgus, mistõttu tuleks toetuse tingimused

üle vaadata.

Jaanus Hämmal märkis, et olukorras, kus noor võtab talu üle, võib vanem põlvkond soovida

enne vastutuse lõplikku üleandmist näha, kuidas noor hakkama saab. See on

poliitikakujundamise küsimus, mida saab lahendada eelkõige Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

Urmas Kruuse tänas PRIA esindajaid ameti tegevusest ülevaate andmise ja küsimustele

vastamise eest.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

Arengukava seminar 20.05.2026

10:00–10:15 Kogunemine

10:15–10:30 Avasõnad - Margus Noormaa

10:30–11:30 Strateegia ja kliendisuhete keskuse

arengusuunad

11:30–12:30 Teabe- ja registrite keskuse arengusuunad

12:30–12:45 Paus

12:45–13:45 Toetuste keskuse arengusuunad

13:45–14:00 Kokkuvõte

Peadirektor

Siseauditi osakond

Vastavus- ja kontrolli- osakond

Peadirektori asetäitja

Strat.ja kliendisuhete alal

Peadirektori asetäitja Toetuste alal

Finantsplaneeri- mise ja

personali osakond

Kliendi- suhete

osakond

Teabeteenuste osakond

Registrite ja teenuste osakond

Toetuste arendamise

osakond

REMITK

Strateegia ja kliendisuhete keskus

Toetuste keskus

Toetuste rakendamise

osakond

Teabe- ja registriteenuste keskus

Toetuste teenuse arendamise büroo

Ärianalüüsi ja toodete arendamise büroo

Toetuste rakendamise büroo

Toetuste tugibüroo

Õigusbüroo

Kvaliteedikontrolli büroo

01.01.2025

Strateegia ja kliendisuhete keskus

Kertti

20.05.2026

Keskuse eesmärk:

PRIA = suurepärase kliendikogemuse pakkuja ning hooliv ja usaldusväärne tööandja

• Meie tugevusteks organisatsiooni juhtimises on selge strateegilise suuna olemasolu (AK), läbimõeldud tõhus töökorraldus ning võime siduda eesmärgid keskkonnast tulenevate väljakutsete ja olemasolevate ressurssidega.

• Organisatsioonikultuur toetab uuendusi, õppimist ja heaperemehelikku ressursikasutust.

• Inimeste juhtimises on meie tugevusteks võimekas ja koostöine juhtide ring, keskastmejuhtide kaasatus ning piisav otsustusvabadus. Organisatsioon toetab töötajate arengut, väärtustab avatud tagasisidekultuuri ning teeb põhjendatud ja töötajate heaolu arvestavaid juhtimisotsuseid.

Arengukava strateegilised tegevused. STRATEEGIA JA KLIENDISUHTED

EESMÄRK: Suurepärase kliendikogemuse pakkuja ning hooliv ja usaldusväärne tööandja

STRATEEGILISED TEGEVUSED:

• Tunneme oma kliente ja koostööpartnereid

• Pakume sujuvat kliendikogemust, mis loob vastastikust usaldust

• Oleme nähtav ja usaldusväärne partner Eesti ja Euroopa tasandil

• Oleme hooliv ja usaldusväärne tööandja

• Oleme väärtustatud ja väärtuslikud

Suurepärane kliendikogemus

v Suhtleme klientidega vabalt, vahetult, päriselt.

v Kuulame ja mõistame kliendi tegelikke vajadusi.

v Arendame lahendusi koostöös klientidega.

v Pakume kasutajasõbralikke teenuseid.

„Üks kena proua paneb mu kanad iga kuu lõpus kirja. Helistan.“– Mees, 65+, Tartumaa

„Päringutele vastused on paremaks ja lühemaks läinud ning sõnastus inimlikumaks ja arusaadavamaks (varem vastati kirjale, nüüd saab

arusaadavaid vastuseid ka).“ – Naine, 40-65, Valgamaa

„Aastatega on e-teenused paremaks muutunud. Aastas korra kasutades on olnud probleeme õigete valikute tegemisega. Sel aastal oli üllatus suur kui sai valida eelmisel aastal sisestatud taotlust. See oli suur positiivne üllatus“ – Naine, 40- 65, Võrumaa

„Klientide teenindus on oluliselt paranenud. Loomade register on palju sõbralikumaks ja asjatundlikumaks muutunud. Juba jääb tunne nagu

ajaks ühist asja.“ – Mees, Võrumaa

Strateegiline tegevus: Tunneme oma kliente ja koostööpartnereid

• Kliendikeskse kultuuri tugevdamine organisatsioonis - disainmõtlemise ja kliendikesksete

tööviiside süsteemne levitamine. 2026–2027

• Süsteemne koostöö klientide ja partneritega – vahetu suhtlus erialaliitudega,

kliendikogukonna käivitamine ja kaasamispraktikate arendamine. 2026–2027

• Tagasiside küsimise (sh metoodika) ühtlustamine haldusala üleselt strateegilisel tasandil.

2026

• Automaatse tagasiside kogumise võimekuse loomine operatiivtasandil. 2026–2027

Strateegiline tegevus: Pakume sujuvat kliendikogemust, mis loob vastastikust usaldust

• Selge ja inimliku suhtluskeele juurutamine kõigis (kommunikatsiooni) kanalites. 2026–2028

• Klienditagasiside ja kasutusmustrite analüüsi kasutamine teenuste parendamisel ja

juhtimisotsustes. 2026–2028

• e-PRIA kasutajaliidese uuendamine ning kasutaja töölaua loomine. 2026–2028

• Teenuste ja teabe pakkumine vastavalt kliendisegmentide eripäradele. 2026–2027

• Liikumine reaktiivselt teeninduselt proaktiivse suunas: ennetavad teavitused,

personaalsed soovitused, eeltäidetud taotlused, kliendihalduri piloot jms. 2027–2028

Strateegiline tegevus: oleme nähtav ja usaldusväärne partner Eesti ja Euroopa tasandil

• Oleme avatud ja avalikud – lähtume printsiibist olla maaelu arengu partner, avalikustada

andmeid nii palju kui võimalik ja toetame avaliku diskussiooni kujunemist, PRIAl on pädevad

eestkõnelejad ja eksperdid, negatiivsete meediakajastuste osakaal alla riigisektori asutuste

keskmise (<6%). 2026–...

• Suurendame PRIA ekspertide osalust EL koostööformaatides (nt komiteed, töörühmad);

osaleme aktiivselt arendusprojektides (nt Horizon Europe, Twinning, tehniline abi); kujundame

PRIAst usaldusväärse partneri ÜPP ja andmehalduse valdkonnas. 2026–…

Strateegia ja kliendisuhete keskuse tegevuskava

Meie inimesed ja tööõnn

• Kaasame, oleme paindlikud ja tõhusad

• Väärtustame tervise ja vaimse tervise heaolu

• Juhtimiskvaliteedi hoidmine, tõstmine

• Märkame ja tunnustame

• Arendame, koolitame, juhendame

• Pakume vaid tegelikke motivaatoreid

Strateegiline tegevus: oleme hooliv ja usaldusväärne tööandja 2026+ tegevused (1)

• motivatsioonisüsteemi teadlik arendamine

• töökeskkonna ja töökeskkonnahoiu parendamine

• juhtimiskvaliteedi arendamine (juhtide koolitamine, KURSS, keskastmejuhtide ümarlauad, kogemuste vahetamine, tulemusvestlused ja tagasisidestamine)

• riigikaitsealase teadlikkuse tõstmine (koolitused, infotunnid, infomaterjalid, esmaabi, küberturvalisus jms)

• Asutuse positiivse maine tugevdamine, olemasolevate tunnustuste / märgiste säilitamine ja uute taotlemine

Strateegiline tegevus: oleme hooliv ja usaldusväärne tööandja 2026+ tegevused (2)

• tugev partner arendustes (rollipõhine juhendamine, arenduskorra uuendamine)

• teenuste ja protsesside ning üldise töökorralduse pidev analüüsimine ja korrastamine

• juhendmaterjalide kaasajastamine -> protseduurid kasutajasõbralikumaks

• O365 maksimaalne kasutamine oma tööprotsessides

Strateegiline tegevus: oleme väärtustatud ja väärtuslikud

• Mõnus ja tulemuslik meeskonnatöö – koostöö ja kogemuste vahetus. Tulemusvestlused, koolitused, coachiv juhtimisstiil

• Toimiv ja pidevalt arenev sisekoolitussüsteem koos hinnatud sisekoolitajatega

• Vaimse tervise turgutamise ja enesejuhtimise enesehoiuampsud

• Meeskonnavaimu turgutamiseks ühisüritused, märkamine, tunnustamine

• Tervise edendamiseks Stebby või tervisekindlustus, 35 p puhkust, tervisekontroll, energiapäevad, liikumisväljakutsed, vaimse tervise spetsialist

• Järjepidev tegutsemine töötasu kasvatamiseks võrreldavate asutustes pakutavaga konkurentsivõimeliseks

Mõõdikud EESMÄRK: Suurepärase kliendikogemuse pakkuja ning hooliv ja usaldusväärne tööandja

Arengukava tase/mõõdik Algtase

2026 aasta lõpu saavutustase Saavutus 2029

Tööõnn 7,0 7,0 7,5 (hoiame taset, kõik üksused peavad olema üle antud näitaja)

sh rahulolu (ReM VA) 78,9 Ei mõõdeta80% sh vabatahtlik

voolavus (ei arvesta IT-d) 6,6 alla 10

Rahuloluindeks (CSAT)

CSAT 2025a Kliendid – 71,8% Partnerid – 70,6%

CSAT eesmärk 2026a Kliendid – 74% Partnerid – 74%

CSAT eesmärk 2029a Kliendid – 80+% Partnerid – 80+%

Nähtavuse tõus 2024: 297. koht n/a* 250>

Maine parandamine (meediakajastused)

Toetav/neutraalne 87% Toetav/neutraalne 70%** Toetav/Neutraalne 81%

Positiivne 6% Positiivne 10%** Positiivne 13%

Negatiivne 7% Negatiivne 20%** Negatiivne <6%

* igal aastal ei mõõdeta, Station.ee tasuline teenus // ** hinnanguline tase 2027/2028 seoses lemmikloomaregistriga

Tänan teid kuulamast!

20.05.2026

Registrite ja teabekeskus

Margus

Keskuse eesmärk: Kasulik partner põllumajandus- ja maaelu andmete kogumisel ja väärindamisel

Strateegilised tegevused:

• Registrite ja teenuste arendamine

• Uute registrite ja andmevahetusteenuste loomine ning olemasolevate registrite hõlmamine

• Teabeteenuste kompetentsikeskuse edasiarendamine ja teadmusasutustega partnerlussuhete arendamine nii Eestis kui väljaspool Eestit

• Maaelu jätkusuutlikkust ja toidujulgeolekut toetavate teabeteenuste arendamine

Strateegiline tegevus: Registrite ja teenuste arendamine

• Registrite ja teenuste pidev edasiarendamine.

• Teenuste parendamine tuginedes klientide ja koostööpartnerite tagasisidele ja vajadustele.

• Kasutajamugavuse tõstmine ja andmete esitamisele kuluva aja vähendamine.

• Teenusdisaini põhimõtete järgimine.

• Registriandmete kvaliteedi hoidmine ja süsteemne parendamine.

• Andmeandjatele suurema ja otsesema kasu loomine läbi teabeteenuste pakkumise lähtudes 1x andmete kogumise põhimõttest.

Strateegiline tegevus: Uute registrite ja andmevahetus- teenuste loomine

• Oleme valmis jätkama uute registrite ja andmevahetusteenuste ning andmepõhiste lahenduste kasutusele võtmisega, tuginedes meie pikaajalisele kogemusele registrite ja teenuste arendamisel.

• Oleme andmepõhise aruandluse eestvedajateks põllumajanduse valdkonnas ning teeme koostööd haldusala asutuste ja erasektoriga, et vähendada põllumajandustootjate halduskoormust.

• Uute andmevajaduste korral oleme avatud koostööks, et parandada andmehõive protsessi ning registriandmete ühildamist teiste asjakohaste riiklike registritega.

Mis on TEABETEENUS?

Andmed Informatsioon Teadmus Avastus Tarkuse mudel

Erinevate allikate informatsiooni baasil ja andmemudelitel põhinev hüve pakkumine kliendile. Andmete väärtustamisel põhinev teenus.

Näiteks külvikorra kavandaja, väetussoovitused, toetusvõimaluste kalkulaator, benchmarking ehk võrdlus teiste sarnaste ettevõtetega, proaktiivne toetus, sündmuspõhine toetus jne

Võimalik jagunemine isikustatud vs üldine. PRIA fookus pigem isikustatud

TEABETEENUSED

Strateegiline tegevus: ÜPP andmehaldusasutuse rolli juurutamine ja partnerlussuhete arendamine nii Eestis kui välismaal

Pakkuda kvaliteetseid andme- ja analüüsilahendusi ning seeläbi suurendada kriiside ennetamise ja juhtimise võimekust.

•Täita ÜPP andmehaldusasutuse roll andmete koostalitlusvõime, kvaliteedi ja turvalisuse tagamisel ning AI juurutamisel.

•Toetada automaatset elektroonilist aruandlust.

•Tagada üle-Euroopaline andmevahetusvõimekus alates 2028. aastast.

Strateegiline tegevus: Toidujulgeolekut ja maaelu jätkusuutlikkust toetavate teabeteenuste arendamine

• Jätkame toidujulgeolekut ja jätkusuutlikkust toetavata BI töölaudade välja töötamise ja haldamisega vastavalt klienditellimustele

• Jätkame personaliseeritud teabeteenuste loomist ePRIAsse ja teistesse e-teenustesse

• Analüüsivõimekuse viimine uuele tasemele

• Aktiivne osalemine üle-Euroopalises partnerluses AgData andmete sektori tarbeks väärindamise alamtöögrupis

• Aktiivne osalemine Euroopa põllumajanduse andmeruumi projektis masinate andmete teemagrupis

Registrite ja teabekeskuse tegevuskava

Registrite ja teabekeskuse mõõdikud

Arengukava tase/mõõdik Algtase 2026 aasta lõpu saavutustase Saavutus 2029

Teabeteenuste kasutamise määr

51 538 klikki 60 000 klikki 500 000 klikki

Uute teabeteenuste arendamist toetavate andmevahetusteenuste loomine

52 +2 teenust +5 teenust

Registrite andmekvaliteet on kõrge tasemega Selgitatakse algtase

Selectzero abil mõõdetakse, 95% min.

Eesmärk: Kasulik partner põllumajandus- ja maaelu andmete kogumisel ja väärindamisel

20.05.2026

Toetuste keskuse suund

Jaanus

Toetuste keskuse eesmärk

Võimekaim toidujulgeoleku tagaja (maaelu arendaja) läbi õiguskindla

ja tulemuspõhise toetuste süsteemi arendamise ja rakendamise.

Arengukava strateegilised tegevused

EESMÄRK: Võimekaim maaelu arengu toetaja Euroopa Liidus

Strateegilised tegevused:

• Makseagentuuri akrediteeringu hoidmine ja töökorralduse pidev parendamine

• Programmperioodi 2028–2034 ettevalmistus ja rakendamine

Strateegilise tegevus: Makseagentuuri akrediteeringu hoidmine ja töökorralduse pidev parendamine (1)

• SF projekti toetuste terviklahenduse edukas rakendamine.

• Menetlustähtaegade optimeerimine, toetuste ajakava planeerimine (n+1 aasta lõikes), määruste selguse parandamisele ning õigeaegsele valmimisele kaasa aitamine koostöös ReMiga.

• AI lahenduse kasutuselevõtmine toetuste ettevalmistus-, menetlus- ja arendusprotsessis.

Strateegilise tegevus: Makseagentuuri akrediteeringu hoidmine ja töökorralduse pidev parendamine (2)

• Auditimärkustele tuginedes töökorralduse parendamine - võlgadehaldusprotsessi parendamine ning automatiseeritud maakasutusõiguse kontrolliprotsessi rakendamine.

• Pinnaseire ja põllumassiivide registri haldamise kvaliteedi ja efektiivsuse parendamine läbi täpsema kaardiandmestiku hankimise ja kasutamise.

• Riski- ja andmepõhise kontrollisüsteemi arendamine.

Strateegilise tegevus: Programmperioodi 2028–2034 ettevalmistus ja rakendamine

• ÜPP makseagentuuri rolli säilitamine ja tugevdamine Riigiplaani organisatsioonilises struktuuris.

• Makseagentuuri domeenipõhise rolliga: maaelu, põllumajandus, kalandus ja metsandus, jätkamine vastavate poliitikate rakendamisel.

• Riigiplaani rakendamiseks vajaliku võimekuse loomine ning kvaliteetseks tulemusaruandluseks andmestiku tagamine.

• PRIA poolt menetletavate sekkumiste ühtsele kaasaegsele infotehnoloogilisele platvormile lõpule viimine.

• Perioodi 2021+ perioodi lõpetamine täites n+2/n+3 reeglit 100%.

Toetuste keskuse tegevuskava

Toetuste keskus mõõdikud

EESMÄRK: Võimekaim maaelu arengu toetaja Euroopa Liidus

Arengukava mõõdik Algtase 2026 aasta lõpu saavutustase Saavutus 2029

Finantstabeli täitmise % 46% 50% 100%

EK trahvimäär teise riikide arvestuses 3 koht 3 koht oleme tagantpoolt 3 esimese riigi hulgas

Finantstabeli täitmisel paiknemine riikide arvestuses 23 koht 20 koht oleme top 3 esimese riigi hulgas

Toetustaotluste menetlustähtaeg, tööpäevad 59 59 30 tööpäeva

Maksetaotluste menetlustähtaeg, tööpäevad 33 33 15 tööpäeva

Tänan teid kuulamast!

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 158

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 02. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 16.34

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudus: Siim Pohlak

Kutsutud: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor Margus Noormaa

ning peadirektori asetäitjad Jaanus Hämmal ja Kertti-Airin Pärli

Päevakord:

1. Kohtumine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juhtkonnaga

2. Info ja muud küsimused

1. Kohtumine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juhtkonnaga

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu. Ta märkis, et maaelukomisjon soovib

saada ülevaadet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tegevusest,

rõõmudest ja muredest. Ta andis sõna külalistele.

Margus Noormaa märkis, et kavas on anda ülevaade PRIA arengukavast, kuna üks

finantsperiood on lõppemas ja uus kohe-kohe algamas (2028. aasta). Lisaks antakse ülevaade,

kuidas PRIA positsioneerib end (põllumajandus)toetuste valdkonnas ja millises suunas amet

liigub. Ta lisas, et alates eelmisest aastast on muutunud asutuse struktuur ning töö on

korraldatud keskuste põhiselt.

Kertti-Airin Pärli andis ülevaate strateegia ja kliendisuhete keskuse tegevustest (lisa 1). Ta

märkis, et 2024. Aasta lõpuks muutus PRIA töökorraldus ja struktuur ning selle tulemusena

koondati üle 30 inimese. Eelmise aasta esimene pool kulus muudatusega kohanemisele. Täna

on uus struktuur sisse töötatud ja saavutatud teatud stabiilsus. Strateegia ja kliendisuhete

keskusesse on koondatud teemad, mis kujundavad PRIA kuvandit. PRIA eesmärk on pakkuda

suurepärast kliendikogemust ning olla hooliv ja usaldusväärne tööandja. Ameti tugevuseks

organisatsiooni juhtimises on selge strateegiline suund, läbimõeldud ja tõhus töökorraldus

ning võime siduda eesmärgid keskkonnast tulenevate väljakutsete ja olemasolevate

ressurssidega. Samuti pöörab amet tähelepanu organisatsioonikultuurile. Inimeste juhtimises

on ameti tugevusteks võimekas ja koostöine juhtide ring, keskastmejuhtide kaasatus ning

piisav otsustusvabadus. Suurepärase kliendikogemuse pakkumiseks tuleb klienti hästi tunda.

2

Eelmisel aastal tegeleti klientide (u 36 tuh klienti) segmenteerimisega. Täna keskendutakse

eelkõige sellele, et ameti pakutav kliendikogemus looks vastastikust usaldust. Eelmise aasta

novembris loodi kliendikogukond, millega on tänaseks liitunud juba üle 200 kliendi.

Kogukonnas toimuvad erinevad arutelud, sh ameti tegevuse ja pakutavate teenuste üle.

Kõneleja lisas, et PRIA saab peagi 26-aastaseks ning asutuses töötab mitmeid eksperte, mis

võimaldab ametil olla nähtav ja usaldusväärne partner nii Eestis kui ka Euroopa tasandil.

Anti Allas tundis huvi kliendikogukonna vastu. Ta küsis, kuidas kujuneb kliendikogukond,

kes seda haldab ning kas kogukonna tehtud ettepanekutest on mõni juba ellu viidud.

Kertti-Airin Pärli selgitas, et 2008. aastast tegutses PRIAs kliendinõukoda, kuid eelmisel

aastal otsustati nõukoja senine formaat lõpetada ning luua segmendipõhine kliendikogukonna

formaat. Kliendikogukonda haldab kliendikogemusjuht ning sellega saavad liituda kõik

soovijad. Liitumisel saab igaüks märkida, millistel teemadel ta soovib kaasa rääkida.

Anti Allas küsis, kas amet annab tagasisidet kliendikogukonnas tehtud ettepanekutele.

Kertti-Airin Pärli vastas, et kliendikogukonna kohtumised toimuvad silmast silma formaadis

(enamasti veebis) ning kohtumistel arutatakse erinevaid teemasid. Kord kuus saadetakse

kliendikogukonna liikmetele ka infokiri. See tähendab, et kui inimene on kliendikogukonnaga

liitunud, kuid ei saanud osaleda kohtumisel, saab ta infokirjast teada erinevatest aruteludest.

Ta juhtis tähelepanu, et kliendikogukond on tegutsenud alles pool aastat ning saadud on

esimesed kogemused.

Kertti-Airin Pärli jätkas ettekandega ning märkis, et ametis töötab teenusedisainer, kelle

ülesanne on arendada asutuse teenuseid ja mõelda läbi, kuidas need oleksid loogiliselt üles

ehitatud ja kliendi jaoks arusaadavad. Kliendikeskse lähenemise juurutamine on aeganõudev

ja järjepidev protsess. Amet teeb koostööd erinevate erialaliitudega. Oluline on klientide

tagasiside, mistõttu soovitakse luua lahendusi, mis võimaldavad koguda tagasisidet

automaatselt kõigi teenuste kohta. Sujuv kliendikogemus ei eelda alati suuri ja kulukaid

muudatusi infosüsteemides. Asutuse jaoks on oluline, et klientidele saadetavad kirjad ja

otsused oleksid selged ja arusaadavad. PRIA käsitleb erinevaid teemasid ka sotsiaalmeedias.

Uuendamist vajab e-PRIA kasutajaliides, kuid selleks on vaja lisarahastust.

Anti Allas tundis huvi vana e-PRIA vastu.

Kertti-Airin Pärli vastas, et vanas e-PRIAs on veel litsentsid ja NATURA mets. Täielikult

uuele e-PRIAle üleminek takerdub vahendite nappuse tõttu.

Kertti-Airin Pärli jätkas ettekandega ja andis ülevaate klientide segmentidest. Ta märkis, et

kliendid ei oota PRIAlt niivõrd proaktiivseid toetusi, vaid proaktiivset teenindust (eelkõige

info edastamist). Amet lähtub põhimõttest olla maaelu arengu partner ning avalikustada

andmeid nii palju kui võimalik.

Urmas Kruuse küsis, kas amet annab klientidele ülevaateid erinevatest juhtumitest, millest

saaks õppida.

Kertti-Airin Pärli vastas, et PRIA jagab kolmapäeviti sotsiaalmeedias näiteid sagedamini

ette tulnud juhtumitest (sh pettustest). Need lood on avatud ka kommentaaridele. Ta märkis, et

PRIAl on umbes 36 tuh aktiivset klienti ning võlgnike registris on nendest ligikaudu 300.

Urmas Kruuse küsis, kas võlad tulevad ühest rahastamisperioodist.

Kertti-Airin Pärli vastas, et kuna ametil puudub õigus vanu võlgnevusi lootusetuks

tunnistada, on registris ka väga vanu võlgu (nt 2008. aastast). Ta lisas, et Euroopa Komisjon

(EK) on viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu võlgadele ja nende sissenõudmisele.

Komisjoni hinnangul peab iga riik tegema kõik võimaliku, et kaitsta Euroopa Liidu (EL)

finantshuve.

Ühiselt arutleti võlgadega seonduva üle.

Urmas Kruuse märkis, et võlgade teemat tuleks komisjonis eraldi arutada, sh on vaja saada

selgust, kas sellega seoses on vaja muuta või täiendada õigusakte.

Margus Noormaa sõnul on PRIA teinud võlgade sissenõudmiseks kõik, mis on ametile

seadusega lubatud.

3

Margus Noormaa andis ülevaate PRIA registrite ja teabekeskuse tegevusest (lisa 2). Ta

märkis, et keskuse eesmärk on olla kasulik partner põllumajanduse ja maaelu andmete

kogumisel ning väärtuse loomisel. Ta tutvustas keskuse peamisi tegevusi: registrite ja teenuste

arendamist, uute registrite ja andmevahetusteenuste loomist ning teabeteenuste

kompetentsikeskuse edasiarendamist. Registriandmeid on kogutud juba üle 25 aasta. Andmete

kogumine on oluline, sest nende põhjal saab teha erinevaid analüüse ja disainida lahendusi.

Andmed on olulised ka sektorile, sest nende abil saab ettevõtja nt võrrelda oma positsiooni

konkurentidega. PRIA hallata on suur hulk riiklikke registreid (nt loomade register, millega

liidetakse tulevikus ka lemmikloomade register). Amet teeb tihedat koostööd erinevate

riigiasutustega ning kasutusel on u 60 riiklikku andmekogu. Suur osa põllumajanduse

andmetest jõuab Statistikaametisse PRIA kaudu. Koostööd tehakse ka Maksu- ja

Tolliametiga. Maksukäitumise anomaaliad võivad olla PRIAle märgiks võimalikest riskidest.

Amet kasutab riskiindikaatoreid, et varakult hinnata taotlejaid ja tagada, et toetust saavad

need, kellel on selleks õigus. Lisaks teeb amet koostööd Balti riikide, Soome ja Poolaga. Ta

lisas, et PRIA on vähendanud kohapealsete kontrollide mahtu ja liigub üha enam

riskianalüüsil põhinevate ning automatiseeritud kontrollide suunas.

Maido Ruusmann märkis, et andmekasutamise (jälgimisühiskond) ning järelevalve ja

kontrolli (superandmebaas) sõnum võib ühiskonnas tekitada hirmu. Tema sõnul tuleks sellele

mõelda. Oluline on, kuidas amet oma tegevust ja sõnumeid inimestele edastab ja selgitab.

Urmas Kruuse märkis, et ameti eesmärgiks on eelkõige kliendikeskne lähenemine. Riskidele

keskenduvad sõnumid võivad seda kuvandit nõrgestada. Tema sõnul võiks petuskeeme

käsitlevate ülevaadete kõrval tuua esile ameti positiivset tegevust, sh asjaolu, et õiglane

toetuste jagamine aitab kaasa ausale konkurentsile.

Maido Ruusmann lisas, et küsimus on eelkõige sõnastuses. Tema hinnangul tuleks vältida

liiga järelevalve- ja karistuskeskset tooni.

Anti Allas küsis, kui palju tuleb ette tahtlikke rikkumisi ja kui palju eksimusi, mis on tingitud

inimlikust teadmatusest. Kas neid juhtumeid käsitletakse erinevalt?

Margus Noormaa vastas, et tahtlikke rikkumisi on vähe. Enamasti tehakse vigu

teadmatusest, eriti siis, kui toetust taotletakse esimest korda. Kahtluse ja vihjete korral tehakse

kontrolle.

Urmas Kruuse märkis, et ühelt poolt on eesmärk taotluste lihtsustamine, kuid teisalt

muutuvad määrused üha keerulisemaks. Lihtsuse saavutamine on keeruline, sest erinevaid

sekkumisi on palju. Ta küsis, kas sekkumiste arvu on ministeeriumiga arutatud. Ta tunnustas

ameti klienditeenindajate abivalmidust ning märkis, et taotlejaid aitaks eeltäidetud

taotlusvorm.

Jaanus Hämmal selgitas, et toetuste ahelas on erinevad osapooled (ministeerium, PRIA,

klient) ning amet on ahela viimane osa. PRIA on saatnud ministeeriumile oma märkused ja

ettepanekud erinevate määruste väljatöötamisel ning mõnikord neid arvestatakse, mõnikord

mitte.

Urmas Kruuse küsis, millistele aspektidele on amet määruste kooskõlastamisel tähelepanu

juhtinud.

Jaanus Hämmal vastas, et peamiselt on amet teinud ettepanekuid lihtsustamise ja

arusaadavamaks tegemise osas. Ta rõhutas, et amet ei tee poliitilisi märkusi ega ettepanekuid.

Ta nentis, et PRIAt ei ole veel kaasatud uue perioodi toetusmeetmete ettevalmistamisse.

Samas on oma sisendi andnud nt EPKK. Ta lisas, et pindalatoetuste puhul on kasutusel

eeltäidetud vorm ning see lahendus toimib hästi.

Andrus Seeme märkis, et üldiselt kiidetakse PRIA klienditeenindust, kuid palju sõltub

konkreetsest teenindajast.

Kertti-Airin Pärli palus halvast kogemusest anda teada kliendikogemusjuhile, kes saab

juhtumit täpsemalt uurida.

Urmas Kruuse märkis, et teeninduse kvaliteeti ja kaebusi aitaks paremini hinnata

klienditeeninduse telefonikõnede salvestamine.

4

Maido Ruusmann tõi näiteks Telia, kus kõnede hindamisel kasutatakse tehisaru. Tema sõnul

võiks kaaluda sarnast lahendust ka PRIAs.

Kertti-Airin Pärli vastas, et kliendikogemusjuht juba arutab seda lahendust Teliaga.

Margus Noormaa jätkas ettekandega ning andis ülevaate Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika (ÜPP) andmehaldusasutuse rolli kujundamisest ning partnerlussuhete

arendamisest Eestis ja välismaal. Ta ütles, et uuel perioodil peavad ÜPP andmed olema ühe

asutuse hallata ning Eestis võiks seda rolli täita PRIA. Ta tutvustas keskuse tööd

teabeteenuste arendamisel, mis toetavad toidujulgeolekut ja maaelu kestlikkust. Tema sõnul

koguneb tänapäeva põllumajanduses väga palju andmeid ning oluline ülesanne on need siduda

olemasolevate riiklike andmetega.

Urmas Kruuse märkis, et suuremad põllumajandusettevõtted suudavad ise teatud andmeid

koguda. PRIA andmebaas võib olla abiks pigem väiksematele ettevõtjatele. Andmete

kogumine on oluline, kuid tekib küsimus, kui hästi kliendid selle vajaduse omaks võtavad ja

kui kaugele saab andmete analüüsiga tegelikult minna. Ettevõtjatel võib tekkida mure nt

ärisaladuste lekkimise pärast.

Margus Noormaa selgitas, et PRIA eesmärk ei ole koguda uusi andmeid, vaid kasutada neid

andmeid, mida riik toetuste maksmiseks juba niigi kogub. Tema sõnul saab nende andmete

põhjal luua lisaväärtust eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega

põllumajandusettevõtetele. Ta rõhutas, et kui luuakse isikustatud vaated, peavad need olema

turvalised ja nähtavad ainult sellele inimesele, kellel on selleks õigus.

Urmas Kruuse märkis, et ärimaailmas tuleb arvestada asjaoluga, et mõne valdkonnaga

tegelemine on tulusam kui teisega.

Margus Noormaa nõustus sellega. Ta oli seisukohal, et äri ei peaks põhinema toetustel, s.t

ettevõtte tegevus peaks tootma kasumit ka ilma toetusteta.

Jaanus Hämmal andis ülevaate PRIA toetuste keskuse tegevusest (lisa 3). Ta tutvustas

keskuse eesmärki ja selle mõõdikuid. PRIA on võimekaim toidujulgeoleku tagaja (maaelu

arendaja) läbi õiguskindla ja tulemuspõhise toetuste süsteemi arendamise ja rakendamise.

Urmas Kruuse märkis, et toetuste hindamise aluseks on tulemus, kuid tulemuspõhisust on

keeruline hinnata. Ta küsis, kas selline lähenemine on mõistlik. Tuleb mõelda, millised

mõõdikud näitavad tegelikku konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.

Jaanus Hämmal nõustus, et tulemuspõhisuse hindamine on keeruline. Ta selgitas, et kogu

fondimaailm liigub järjest enam tulemuspõhisuse suunas ning ka põllumajandusfondis

kasutatakse juba indikaatoreid ja tulemusaruandeid. EK-le tuleb nt lisaks aastaaruandele

esitada perioodi tulemusaruanne. Uue perioodi aruteludes on kaalutud lihtsamat mudelit, kus

riik määratleb eesmärgid ja toetuse mahu ning seejärel hinnatakse tulemuse saavutamist.

Selline lähenemine ei pruugi põllumajanduses siiski sobida. Ta lisas, et Euroopa Parlament on

rõhutanud, et kulude kontroll peab igal juhul alles jääma ning ainult tulemuse saavutamisest ei

pruugi piisata.

Urmas Kruuse hinnangul ei ole mõõdiku määratlemine iseenesest keeruline, kuid tegelik

tulemus ei väljendu üksnes tulemuses. Tema sõnul tuleb vaadata, kas selle tulemusel paraneb

konkurentsivõime, suureneb väärindamine või saavutatakse muu sisuline mõju. Ta küsis, kas

EK on juba teinud eelauditi riigiplaani kohta.

Jaanus Hämmal vastas, et seda ei ole tehtud ning täna veel koostatakse riigiplaani ning

arutelud käivad.

Jaanus Hämmal jätkas ettekandega ning andis ülevaate PRIA arengukava strateegilistest

tegevustest (lisa 2). Ta märkis, et ELis on PRIAga sarnaseid makseagentuure 70. Ameti

tegevus tugineb peamiselt kahele suunale: akrediteeringu hoidmisele ja töökorralduse

pidevale parendamisele. Täna on keskseks teemaks programmiperioodi 2028–2034

ettevalmistamine ja rakendamine. Arutelu keskmes on küsimus, milline peaks olema

organisatsioonistruktuur: kas tulevikus on üks või kaks korraldusasutust. Riigi Tugiteenuste

Keskuse (RTK) eestvedamisel on toimunud töögrupid, kuid lõplikke otsuseid ei ole veel

tehtud. RTK eesmärk on koondada enda alla kogu toetuste valdkond (sh EISi ja KIKi

5

toetused). PRIA jääb siiski eraldi makseagentuuriks. PRIA on makseagentuur, mis peab

täitma akrediteerimisnõudeid ning ÜPP aluseks olevatest õigusaktidest tulenevaid

eritingimusi. Samuti on PRIAga seotud osa ÜPP investeeringumeetmetest. Sügisel

otsustatakse, milline saab olema organisatsiooni struktuur ja kuidas jagunevad rahalised

vahendid.

Maido Ruusmann märkis, et varasema positiivse tagasiside asemel on viimastel aastatel

maaettevõtjad hakanud kurtma, et PRIA menetluskiirus on halvenenud. Samal ajal kiidetakse

RTK menetluskiirust.

Jaanus Hämmal selgitas, et PRIA töökoormus kasvas järsult 2025. aasta lõpus lõppenud

programmiperioodi tõttu, sest vahendid tuli ära kasutada. See tekitas väga suure töökoormuse.

Lisaks laekus suures hulgas Leaderi tegevusgruppide taotlusi. Ta märkis, et korrektsete

toetustaotluste puhul teeb PRIA otsused üldjuhul 40–50 ning maksetaotluste puhul 25–30

tööpäeva jooksul. Menetlust aeglustab puudulike taotluste esitamine. Sellisel juhul tuleb teha

täiendavaid järelepärimisi. Keskmiselt tehakse ühe taotluse kohta neli järelpäringut. Täna

otsitakse lahendusi, kuidas selliseid olukordi vähendada. Ühe võimalusena on arutatud, et

puudulike taotluste korral jäetaks see kõrvale ja menetletaks esmalt korrektsed taotlused.

Teise võimalusena nähakse tehisaru kasutamist. Töö spetsiifilise iseloomu tõttu ei ole

võimalik kiiresti leida lisatööjõudu.

Margus Noormaa lisas, et viimase kahe aasta jooksul on PRIA pidanud tegema viis kärbet.

Selle käigus on vähendatud nii kontoripinda kui ka autoparki. Ta märkis, et kui teenuse maht

ja kvaliteedinõuded jäävad samaks, võivad kärped hakata mõjutama töö tulemust.

Maido Ruusmann märkis, et mõistab keerulist olukorda, kuid rõhutas vajadust vaadata üle

taotluste menetlemise korraldus. Tema sõnul on osa menetlusi aja jooksul muutunud

varasemast keerukamaks ning see on suurendanud nii ametnike kui ka klientide koormust. Ta

märkis, et PRIA menetlusajad ei ole võrreldavad RTK omadega. Puudustega taotluste

menetlusest kõrvalejätmisel tuleb olla ettevaatlik, et kliendisuhtlus ei muutuks liiga jäigaks.

Jaanus Hämmal märkis, et PRIA ja RTK tegevust ei saa omavahel võrrelda, sest RTKl ei ole

samas mahus üksiktaotlejaid. Suur osa RTK vahenditest liigub ministeeriumide ja kohalike

omavalitsuste kaudu.

Anti Allas märkis, et mõne meetme puhul võib taotluse hindamine võtta aega kuni 80

tööpäeva. Selle aja peale aeguvad projektile saadud hinnapakkumised.

Jaanus Hämmal vastas, et PRIA meetmed on väga erinevad, mistõttu on ühtset menetlusaega

keeruline välja tuua. Ta selgitas, et mõnes meetmes kasutatakse hindamiskomisjonide töö

toetamiseks tehisarulahendusi, mõnes teeb eelkontrolli teine asutus ning mõnes (nt Leader

meede) eelneb PRIA menetlusele kohaliku tegevusgrupi hindamine.

Urmas Kruuse märkis, et RTKl ei ole erakorralisi meetmeid, mida peab kiiresti välja töötama

ja mis suurendavad järsult töökoormust.

Margus Noormaa selgitas, et erinevus tuleneb muu hulgas ka kliendibaasist, kuna RTK

klientidest ligikaudu 70% on riigiasutused. Tema sõnul ei ole PRIAs ühtset universaalset

menetlust, vaid iga meetmega kaasnevad oma erisused. Ta selgitas, et menetleja tegelik

tööaeg võib mõne taotluse puhul olla lühike, kuid menetluse kogukestust pikendab sageli

järelpäringute tegemine.

Urmas Kruuse sõnul oleks abiks statistika, mis näitaks, kui palju aega kulub kliendi vastuse

ootamisele. See aitaks avalikkusel paremini mõista, miks tegelikud menetlused venivad.

Maido Ruusmann lisas, et nii ministeerium kui ka PRIA peaksid kriitiliselt hindama,

milliseid andmeid taotluste juures koguda, milleks neid kasutada ning kas amet on suuteline

andmeid sisuliselt rakendama. Tema sõnul tuleb vältida olukorda, kus meetmed muutuvad

tarbetult bürokraatlikuks. Näitena tõi ta maaelu mitmekesistamise meetme, mis oli varem

lihtsam, kuid muudeti äriplaanipõhiseks ning seoti hindamiskomisjoniga.

Jaanus Hämmal jätkas ettekandega ja andis ülevaate menetlustähtaegade optimeerimisest

(lisa 2). Ta märkis, et selles küsimuses on kõige olulisem toetuste ajakava parem

planeerimine. Tema sõnul on PRIAl olnud keeruline tööd ette kavandada, sest alati ei ole

6

teada, millal eri meetmed avanevad. Ta rõhutas, et koostöös ministeeriumiga on seatud

eesmärk liikuda ühe aasta ettevaatelt kahe aasta ettevaatele. See aitaks paremini planeerida nii

ameti tööd kui ka klientide rahavooge ja äriplaane.

Urmas Kruuse märkis, et alates COVID-19 perioodist on turg olnud ebastabiilne ja

ettevõtjatel on olnud keeruline isegi aasta võrra ette planeerida. Tema sõnul on globaalsetest

kriisidest, sh sõjast tulenenud uued suunad. Ta leidis, et kuigi erakorralisi olukordi ei ole

võimalik ette näha, on ette teada olevate meetmete varasem kavandamine vajalik.

Anti Allas nõustus eelnevaga ja rõhutas, et oluline on mõista, millal uus programmperiood

reaalselt algab ning millised meetmed avanevad. Tema sõnul aitaks varasem selgus jõuda

paremate lahendusteni maaettevõtjate jaoks.

Urmas Kruuse lisas, et meetmeid on võimalik hakata kavandama pärast riigiplaani

valmimist.

Jaanus Hämmal jätkas ettekandega ja märkis, et oluline on parandada määruste selgust. Ta

andis ülevaate makseagentuuri akrediteeringu hoidmisega seotud küsimustest ja

auditimärkustest. Tema sõnul andis Euroopa Komisjon 2021. aastal välja suunise, mille

kohaselt tuleb pöörata suuremat tähelepanu sellele, kes maad kasutab ja millisel õiguslikul

alusel seda tehakse. 2024. aastal kontrollis PRIA riigimaade kasutamise lepinguid. Audit

näitas, et mõnel maakasutajal ei olnud maa kasutamise lepingut sõlmitud. Seejärel kontrolliti

ka 2023. aasta andmeid. EK määras tulemuste põhjal finantskorrektsiooni.

Anti Allas leidis, et maa kasutuslepingutega seotud küsimused peaks edastama Euroopa

Kontrollikojale.

Urmas Kruuse märkis, et kui toetust taotletakse maa eest, mille kasutamiseks puudub

õiguslik alus, siis ei peaks toetust saama.

Jaanus Hämmal märkis, et järgmise perioodi aruteludes on ühe teemana käsitletud

capping’ut. Tema sõnul võivad toetuste piirmäärad mõjutada seda, kuidas ettevõtted oma

tegevust korraldavad, sh maa kasutamist ja taotluste esitamist.

Urmas Kruuse märkis, et capping’u osas ei ole veel otsust tehtud.

Anti Allas märkis, et Eestis on kehtiv ka suuline lepinguvorm. Ta küsis, kui sageli on ette

tulnud juhtumeid, kus maad kasutatakse ilma omaniku kokkuleppeta.

Jaanus Hämmal vastas, et maakasutusõiguse teemat arutatakse ka Euroopa tasandil. Üks

võimalus on luua eraldi kontrollisüsteemi, mis põhineks registriandmetel. Näiteks võiks ka

suulise rendilepingu puhul maaomanik registris kinnitada, et maa on kasutusse antud.

Urmas Kruuse märkis, et kui maaomanik kinnitab kirjalikult, et maa anti kasutusse suulise

kokkuleppe alusel, peaks sellest kontrolli seisukohalt piisama.

Jaanus Hämmal selgitas, et komisjon laiendab valimis tuvastatud puudused kogu

toetussektorile ning lähtub eeldusest, et kui osal juhtudel puudusid vajalikud lepingud, võib

sama probleem esineda ka mujal.

Margus Noormaa tõi näite elust, kus maale oli määratud toetus, kuid eelmine maaomanik,

kes oli sõlminud põlluharijaga suulise lepingu, ei informeerinud sellest uut maaomanikku.

Tema sõnul on sellistes olukordades keeruline hinnata lepingu olemasolu, eriti kui lepingu

sõlminud isik ei ole enam kättesaadav. Komisjon teeb üksikjuhtumi põhjal üldistusi kogu

valimi/toetussektori kohta.

Maido Ruusmann uuris, kuidas käib selliste vaidluste lahendamine.

Jaanus Hämmal selgitas, et kui trahvi suurus ulatub miljoni euroni, tuleb läbida lepitusorgani

menetlus. Kolmandas etapis jõuab asi Euroopa Kohtusse.

Urmas Kruuse märkis, et PRIA teeb riskipõhist kontrolli, mille aluseks on valim. Ta küsis,

kas juhul, kui valimis esineb 10% eksimusi, laiendatakse tulemust kogu toetussektorile. Tema

hinnangul ei ole selline lähenemine adekvaatne.

Jaanus Hämmal vastas, et komisjoni juhised valimi tingimuste osas on ebamäärased ning see

jätab tõlgendamiseks laia ruumi.

7

Margus Noormaa lisas, et EK akrediteerib PRIAt ja auditeerib ka riskihindamise süsteemi

ning on tunnistanud selle nõuetele vastavaks.

Jaanus Hämmal jätkas ettekandega ja andis ülevaate uue finantsperioodi ettevalmistamisest

ja rakendamisest (lisa 3). Amet on seisukohal, et PRIA peaks jätkama makseagentuuri rollis,

s.t põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkonnad peaksid olema ühes

makseagentuuris. Murekohana tõi ta välja PRIA IT-süsteemi arendamise ja uuendamise

vajaduse, milleks vajab amet lisavahendeid.

Urmas Kruuse küsis, kui suur on investeeringuvajadus.

Jaanus Hämmal vastas, et minimaalne investeerimisvajadus on 5,6 mln €.

Maido Ruusmann märkis, et taotleja vaatest oleks igati mõistlik, kui oleks üks

taotlemisplatvorm. Ta küsis, milline on IT-süsteemi tulevikunägemus ja kas PRIA IT-süsteem

liidetakse struktuurfondide infosüsteemiga (SFOS).

Jaanus Hämmal vastas, et täna ei ole sellist otsust tehtud. Hetkel on otsustatud jätkata kahel

platvormil – SFOSil ja PRIA menetlussüsteemiga MATS.

Margus Noormaa lisas, et IT-süsteemi arendamiseks on vaja ligikaudu 5,5 mln €. Selleks, et

kogu toetuste valdkond viia üle SFOSi, oleks investeeringu maht u 15 mln €. Tema hinnangul

oleks riigi vaatest mõistlikum koondada kogu toetuste süsteem PRIA IT-süsteemidesse.

Jaanus Hämmal jätkas ettekandega ning tutvustas toetuste keskuse mõõdikuid (lisa 3). Ta

märkis, et praegu on Eesti PRIA finantstabeli täitmise järgi (ehk käimasoleva

programmiperioodi vahendite kasutamises) riikide võrdluses 23. kohal.

Urmas Kruuse palus täpsustada, mida tähendab 23. koht.

Jaanus Hämmal vastas, et see näitab, kui hästi on käivitunud maaelufondi vahendite

kasutamine. Ta selgitas, et eelmise perioodi MAKi vahendid kasutati ära 98% ulatuses. Hetkel

on jutt käimasolevast perioodist 2021–2027 ja sellest, kui suure osa vahenditest on seni

suudetud kasutada. Ta lisas, et finantstabeli täitmise määr on 46%, mis tähendab, et toetuste

rakendamise algus on olnud aeglane.

Anti Allas tegi ettepaneku pöörduda maakasutuse teemal Euroopa Kontrollikoja poole. Ta

märkis, et noorte talunike meetme osas valitseb ebaselgus, mistõttu tuleks toetuse tingimused

üle vaadata.

Jaanus Hämmal märkis, et olukorras, kus noor võtab talu üle, võib vanem põlvkond soovida

enne vastutuse lõplikku üleandmist näha, kuidas noor hakkama saab. See on

poliitikakujundamise küsimus, mida saab lahendada eelkõige Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

Urmas Kruuse tänas PRIA esindajaid ameti tegevusest ülevaate andmise ja küsimustele

vastamise eest.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija