MAEK protokoll 01.06.2026

157_MAEK_protokoll_01.06.2026.pdf

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 157

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 01. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 12.18

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudusid: Anti Allas ja Siim Pohlak

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist

Anne Laura Laur ja õigusosakonna nõunik Diana Rammul (2. päevakorrapunkt); regionaal- ja

põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (3.–4. päevakorrapunkt),

Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Tarvo Järve, sama osakonna

taimekaitse valdkonna juht Janar Leeduks ja taimetervise valdkonna juht Marge Nõmmik

(3. päevakorrapunkt); Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna

loomatervise ja -heaolu valdkonna juht Kadri Kaugerand ning sama osakonna nõunik Kadri

Kabel (4. päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (918 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Vaadati läbi 16. töönädala (01.–07.06.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 01.06.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2

3. Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (918 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 02.06.2026 kell 14.00

1. Kohtumine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juhtkonnaga

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Toomas Uibo).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse avas päevakorrapunkti arutelu ning küsis, kas ministeeriumi esindajatel on

täiendavaid tähelepanekuid või muudatusettepanekuid, arvestades, et tähtajaks Riigikogu

liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud.

Anne Laura Laur vastas, et täiendavaid ettepanekuid ei ole.

Urmas Kruuse tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 09.06.2026 (konsensus: Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo).

2.2. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus Seeme,

Toomas Uibo).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse tutvustas külalisi ning andis eelnõu selgitamiseks sõna Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna taimekaitse valdkonna juhile Janar

Leeduksile.

Janar Leeduks tutvustas eelnõu muudatusi, mille eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse

rakendamisel ilmnenud kitsaskohad ning muuta regulatsioon paindlikumaks ja selgemaks (lisa

1). Üheks peamiseks muudatuseks on taimekaitsekoolituse ja eksami lahutamine, mis

võimaldab isikutel teadmiste olemasolul sooritada ainuüksi eksam ning saada tunnistus ilma

koolitust läbimata. Samuti täpsustas ta, et tunnistused jaotatakse edaspidi kategooriatesse

(turustaja, kasutaja ja nõustaja) ning isikul saab olla korraga üks tunnistus. Lisaks käsitles ta

muudatusi taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli valdkonnas, kus laiendatakse

täiendkoolituse võimalusi. See võimaldab lisaks praegusele Maaelu Teadmuskeskuse

(METK) koolitusele osaleda ka muudel erialastel üritustel, nagu näiteks infopäevad ja

konverentsid. Teise muudatusena lisatakse piloodita õhusõidukitelt ehk droonidelt

taimekaitsevahendite kasutamise regulatsioon. Droonide kasutamise aluseks on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (pestitsiidide säästva kasutamise direktiiv)

artikkel 9. Droonide kasutamine taimekaitsetöödel on lubatud üksnes kindlatel tingimustel:

tuleb teha teavitus enne vegetatsiooniperioodi algust, droonidelt pritsimist ei tohi teha

avalikes kohtades, taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas

määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel, arvestades head

taimekaitsetava. Sarnased muudatused ja arengud toimuvad ka Euroopa Liidu tasandil, kus on

suund droonide kasutamise laiemaks lubamiseks taimekaitsetöödel.

3

Andrus Seeme küsis, kuidas on antud juhul määratletud „avalik koht“.

Janar Leeduks vastas, et „avaliku koha“ all mõistetakse eelkõige selliseid alasid nagu

mänguväljakud, koolide territooriumid ja lasteaiad, kus droonidelt taimekaitsevahendite

kasutamine ei ole lubatud. Ta jätkas eelnõu tutvustamisega märkides, et kolmas muudatus on

seotud taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamisega. See viiakse edaspidi

täielikult elektroonilisele kujule. Tulenevalt Euroopa Liidu nõuetest peavad professionaalsed

kasutajad esitama vastavad andmed elektrooniliselt ka kolmandate osapoolte nõudmisel.

Arvestusse lisanduvad täpsustavad andmeväljad, mis tagavad ühtse rahvusvahelise tähistuse

ja mis võimaldavad hinnata taimekaitsevahendi kasutamise ajastust. Andmed peavad olema

masinloetavad, mistõttu ei ole lubatud esitada infot näiteks fotodena käsikirjalistest

märkmetest. Järelevalvega seotud muudatuste kohaselt saab Põllumajandus‑ ja Toiduamet

(PTA) teatud juhtudel kasutada kontrolltehinguid, kui muude meetoditega ei ole võimalik

nõuete täitmist kontrollida. Nende kaudu saab kontrollida muu hulgas taimekaitsevahendite

turustamise, kasutamise ning taimepassidega seotud nõuete täitmist.

Hendrik Johannes Terras lisas, et valitsuse tasandil toimus põhjalik arutelu lõivude ja

tasustamise teemal, kuid selles küsimuses kokkulepet ei saavutatud, mistõttu jäeti vastav

regulatsioon eelnõust välja.

Andrus Seeme küsis täpsustuseks, kes viib läbi taimekaitsetunnistuse eksami ning kus on

võimalik seda sooritada.

Janar Leeduks vastas, et taimekaitsetunnistuse koolitust ja eksamit viivad läbi mitmed

erinevad õppeasutused, sealhulgas näiteks Räpina Aianduskool ning Olustvere Teenindus- ja

Maamajanduskool. Pakkujaid on kokku ligikaudu 6–7 ning tegemist ei ole üksnes METK-iga,

vaid kaasatud on ka kutseõppeasutused. Koolituse sisu üle teostab järelevalvet PTA, kellele

koolitajad esitavad oma õppematerjalid kinnitamiseks ning kes need igal aastal üle vaatab ja

heaks kiidab.

Urmas Kruuse tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 10 tööpäeva tulenevalt Riigikogu kodu- ja

töökorraseadusest.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16.09.2026 (konsensus: Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni liige Andrus Seeme (konsensus:

Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo).

3.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Urmas Kruuse, Maido

Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (918 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse tutvustas istungil osalevaid külalisi ning andis sõna regionaal- ja

põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele eelnõu tutvustamiseks.

Hendrik Johannes Terras sõnas, et tegemist on pikalt arutatud teemaga, mille osas on

valitsuse tasandil saavutatud kokkulepe kehtestada kasside, koerte ja valgetuhkrute

kiibistamise kohustus. Kuigi kohustus ei too koheseid muutusi, on varasem kogemus koerte

kiibistamisega näidanud, et see parandab olukorda, eriti KOV-ide järelevalve kaudu. Miister

tõi esile, et probleem on jätkuvalt suur kassidega, kelle omanike tuvastamine on keerulisem

ning kelle arv varjupaikades on märkimisväärne, eriti maapiirkondades. Vahemärkusena tõi ta

välja, et Eestis on hinnanguliselt 250 000 kuni 300 000 kassi. Muudatusega luuakse ka ühtne

lemmikloomade register, mis asendab senise killustunud süsteemi ning võimaldab paremini

loomi tuvastada ka omavalitsuste vahel. Muudatuse rakendamist toetavad teavituskampaaniad

ning KOV-ide ja loomakaitseorganisatsioonide kaasamine, sealhulgas võimalused soodustada

kiibistamist. Tegemist on pikaajalise protsessi algusega, mille eesmärk on parandada

4

lemmikloomade pidamise korraldust ja vähendada hulkuvate loomade arvu.

Maido Ruusmann küsis, millises ajaraamis võiks jõuda ühtse lemmikloomade registri

kasutuselevõtuni.

Hendrik Johannes Terras selgitas, et ühtse lemmikloomade registri loomise rahastus on

tagatud ning arendust viib läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia

Keskus. Registri arendamine on ootel kuni seaduse vastuvõtmiseni, kuna enne õigusliku aluse

loomist ei ole otstarbekas IT-arendustega edasi liikuda. Eelnõu menetluse edenemine,

sealhulgas esimese lugemise läbimine, annab aluse arendustegevustega edasi minna ning

registri valmimine on kavandatud mõistliku aja jooksul.

Kadri Kabel täpsustas, et ühtse lemmikloomade registri valmimine on kavandatud järgmise

aasta aprilliks, millele järgneb testimisperiood ja võimalike vigade parandamine. Eesmärk on,

et register oleks täielikult kasutusvalmis alates 1. juunist 2027.

Maido Ruusmann küsis, kas ühtne lemmikloomade register võiks tulevikus hõlmata ka

piiriülest koostööd, tuues näitena Valga ja Valka olukorra, kus ühe linna territoorium jaguneb

kahe riigi vahel. Ta tundis huvi, kas ja kuidas võiks Eesti ja Läti registrite vahel toimuda

andmevahetus või koostöö, et lihtsustada üle piiri liikuvate loomade tuvastamist.

Kadri Kabel vastas, et Euroopa tasandil on olemas registreid ühendav süsteem Europetnet,

millega Eesti plaanib oma lemmikloomaregistri liidestada. See võimaldaks tuvastada looma

päritolu ka juhul, kui see leitakse teises riigis, näiteks Saksamaal, ning näha, et loom on

registreeritud Eesti andmebaasis. Läti ei ole hetkel selle võrgustikuga liitunud, mistõttu otsene

andmevahetus ei ole võimalik. Seetõttu tuleb edaspidi eraldi otsida lahendusi, kuidas Eesti ja

Läti vahel loomadega seotud infot paremini jagada.

Andrus Seeme küsis, miks on kiibistamiskohustus seatud just valgetuhkrutele ning mitte

teistele loomadele, näiteks siilidele või jänestele.

Kadri Kabel selgitas, et loomaliikide valik kiibistamiskohustuse puhul lähtub eelkõige

riigipõhistest vajadustest ning Euroopa praktikatest. Näiteks Islandil on kiibistamiskohustus

kehtestatud ka küülikutel tulenevalt kohaliku loomapopulatsiooni eripäradest. Eestis on

valgetuhkrute kaasamise üheks peamiseks põhjuseks nendele kehtiv marutaudivastase

vaktsineerimise kohustus, mis on sarnane koerte ja kassidega. Sellest tulenevalt on oluline

omada ülevaadet loomade arvust ja vaktsineerimise ulatusest, et tagada riigi marutaudivaba

staatus. Kuigi valgetuhkrute populaarsus on ajas vähenenud, on nende arvestus endiselt

oluline eelkõige rahvatervise ja järelevalve seisukohalt.

Kadri Kabel selgitas, et kuigi kiibistamiskohustus ja ühtse lemmikloomaregistri loomine on

muudatuse peamine ajend, sisaldab eelnõu ka mitmeid täiendavaid, väiksema mõjuga

muudatusi (lisa 2). Praegu on lemmikloomade märgistamine ja registreerimine jäetud KOV-i

otsustada, mistõttu esineb praktikas märkimisväärseid erinevusi nii nõuetes kui ka andmete

kogumises. Ligikaudu 80% KOV-idest on kehtestanud koerte kiibistamise kohustuse, samas

kui kasside puhul kehtib see vaid umbes pooltes omavalitsustes. Lisaks ei ole registritesse

esitatavad andmed ühtsed ega alati täielikud. Ühtse registri loomise eesmärk on parandada

andmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning vähendada olukordi, kus loomade kohta vajalik info

ei jõua registritesse või ei ole kontrollitav. Muudatus aitab tugevdada loomapidajate vastutust,

eriti kasside puhul, kelle puhul probleem hulkuvate loomadega on suurem. Lisaks käsitles ta

varjupaikade ja KOV-ide koormust. Umbes 50–60% varjupaika jõudnud koertest leiab tee

tagasi oma omaniku juurde, samas kui kasside puhul jääb see näitaja ligikaudu 10% juurde

või alla selle. Suur osa varjupaika sattuvatest koertest ja kassidest on tegelikult kellegi

lemmikloomad, kuid ei jõua enam omaniku juurde tagasi. Selline olukord toob kaasa

märkimisväärse koormuse nii varjupaikadele kui ka KOV-idele, kuna hulkuvaid loomi tuleb

vähemalt kaks nädalat ülal pidada. Kulud algavad kasside puhul ligikaudu 100 eurost kahe

nädala eest ning võivad koerte puhul ulatuda kuni 400 euroni, millele lisanduvad muud kulud

nagu transport ja tööjõud, mistõttu kavandatavad muudatused aitavad seda koormust

vähendada. Arvestades, et varjupaigad tegutsevad suures osas avaliku raha ja annetuste toel,

on oluline rõhutada loomapidajate õiguste kaitset, sealhulgas õigust oma loom tagasi saada.

Ebaseaduslik lemmikloomakaubandus on laiem Euroopa-ülene probleem ning kavandatavad

5

muudatused aitavad kaasa nii nende riskide vähendamisele kui ka õiguskeskkonna

korrastamisele.

Urmas Kruuse küsis, kas omaniku juurde tagasi mittejõudmine puudutab peamiselt koeri.

Kadri Kabel kinnitas seda ja lisas, et eelkõige on tegu tõutunnustega koertega.

Urmas Kruuse küsis, kas esineb nn „suvekasside“ probleemi.

Kadri Kabel vastas, et selline nähtus on olemas. Sügisperioodil esineb sagedamini

juhtumeid, kus suvilates peetud kassid hüljatakse. Kassipojad võetakse sageli ajutiselt, kuid

linna naastes ei soovita looma enam kaasa võtta, mille tulemusena tekivad hulkuvate kasside

kolooniad, millega peavad tegelema KOV-id.

Andrus Seeme küsis, kas hulkuvate loomade hoidmiseks ette nähtud kahe nädala pikkune

periood on põhjendatud. Ta leidis, et see võib olla liialt pikk, kuna loomaomanik alustab

tavaliselt oma looma otsimist kohe.

Kadri Kabel selgitas, et kahe nädala pikkune tähtaeg on praegu vajalik, arvestades praeguse

süsteemi killustatust. Kuna loomad võivad ületada omavalitsusüksuste piire ning registrid ei

ole seni olnud ühtsed, võib looma leidmine olla omaniku jaoks keeruline, mistõttu peab

tähtaeg olema piisavalt pikk. Kehtiv regulatsioon tuleneb loomakaitseseadusest ning näeb ette

vähemalt kahe nädala pikkuse perioodi. Tulevikus on võimalik seda tähtaega lühendada, kui

kiibistamine ja registreerimine muutuvad laialdasemaks ning loomade tagasijõudmine

omanike juurde kiireneb.

Urmas Kruuse lausus, et ebaseadusliku lemmikloomakaubanduse kontekstis võib eeldada, et

sellise tegevusega tegelevad isikud ei pruugi kiibistamiskohustust järgida.

Kadri Kabel selgitas, et ebaseadusliku lemmikloomakaubanduse puhul ei pruugi kõik

rikkumised olla tahtlikud, kuid ebaeetiliste aretajate puhul ei ole tõenäoline, et nad hakkaksid

edaspidi nõudeid täitma. Kavandatav süsteem on üles ehitatud selliselt, et tulevikus ei peaks

olema võimalik omandada looma, kes ei ole juba eelnevalt kiibistatud ja registreeritud. Juhul

kui keegi pakub müügiks kiibistamata ja registreerimata looma, peaks see olema selge

ohumärk, mis viitab võimalikele rikkumistele.

Kadri Kabel selgitas, et ebaseadusliku lemmikloomakaubandusega kaasneb ka oluline

marutaudirisk, eriti juhtudel, kus kasutatakse võltsitud dokumente. Loomataudide ennetamine

ja piiramine on seetõttu kriitilise tähtsusega ning seotud ka loomade heaolu parandamisega.

Kadri Kaugerand tõi näitena hiljutise juhtumi, kus 2025. aasta detsembris tuvastati Itaalias

Marokost ebaseadusliku kaubanduse kaudu toodud koeral marutaud.

Kadri Kabel lisas, et sarnane juhtum leidis aset ka 2026. aasta jaanuaris, kui Saksamaale

toodi Venemaalt kutsikas, kellel avastati samuti marutaud.

Kadri Kabel selgitas, et loomade heaolu paraneb eelkõige siis, kui loom saab kiiresti tagasi

oma tavapärasesse keskkonda, kuna võõras keskkond tekitab stressi, mis omakorda mõjutab

negatiivselt looma tervist. Ta tutvustas kavandatavat varjupaiga moodulit, mille eesmärk on

reguleerida varjupaika jõudnud loomade käsitlemist esimesel kahel nädalal. Selle perioodi

jooksul peab varjupaigapidaja kandma looma kohta andmed registrisse ning selle aja jooksul

on võimalik loom tagastada omanikule. Kahe nädala jooksul on lubatud üksnes hädavajalikud

toimingud, nagu esmased tervisetoimingud (vaktsineerimine või parasiiditõrje), kuid muid

otsuseid looma suhtes teha ei tohi, kuna omandiõigus püsib endiselt omanikul. Varjupaiga

mooduli eesmärk on tagada kehtiva kahe nädala nõude järgimine praktikas, kuna praegu ei

pruugi kõik organisatsioonid sellest kinni pidada. Mooduli kasutuselevõtt aitaks seeläbi

paremini kaitsta loomaomanike õigusi ja suurendada süsteemi läbipaistvust.

Andrus Seeme küsis, kas on võimalik kehtestada loomapidamise keeld isikule, kes on

korduvalt loomade suhtes halvasti käitunud.

Kadri Kabel vastas, et loomapidamise õigust on võimalik ära võtta üksnes kohtuotsusega

ning vastava taotluse esitab Politsei- ja Piirivalveamet. Keeld võib olla nii loomaliigipõhine

kui ka hõlmata kõiki loomi ning selle kestus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ja

määratud karistuse liigist. Kavandatava registri puhul on ette nähtud täiendav

6

kontrollimehhanism, mille kohaselt juhul, kui isikult on kohtuotsusega loomapidamise õigus

ära võetud ja see kajastub karistusregistris, ei ole võimalik tema nimele lemmiklooma

registreerida.

Kadri Kabel märkis, et lisaks koertele, kassidele ja valgetuhkrutele on võimalik

vabatahtlikkuse alusel kanda lemmikloomaregistrisse ka teisi loomaliike. Registri alla ei

kuulu põllumajandusloomad, kuid praktikas on sinna juba registreeritud ka näiteks alpakasid

ja minisigu, mis tegelikult lemmikloomaks ei kvalifitseeru. Eelnõu kohaselt on kavandatud

riigilõiv ligikaudu 12 eurot, millele lisanduvad kiibi maksumus ning veterinaararsti visiidi

tasu. Riigilõivu tasumisest on vabastatud riigiasutused teenistuskoerte registreerimisel ning

varjupaigad oma loomade registreerimisel. Praktikas on kiibistamise maksumus umbes 15–20

eurot ning registreerimine 15–25 eurot, samas kui veterinaararsti visiidi tasu algab ligikaudu

20 eurost, sõltudes teenusepakkujast.

Urmas Kruuse küsis täpsustuseks, kas kavandatav 12-eurone riigilõiv tähendab võrreldes

senise praktikaga soodsamat lahendust.

Kadri Kabel selgitas, et kavandatav 12-eurone riigilõiv võib teatud juhtudel olla varasemast

soodsam. Samas märkis ta, et kui arvestada kogu kulupaketti, sealhulgas kiibistamist,

registreerimist ja veterinaararsti visiiti, kujuneb kogukulu realistlikult umbes 80 euro ringi.

Maido Ruusmann küsis, milline on ühtse lemmikloomaregistri mõju KOV-idele rahalises

mõttes ning kes hakkab registri ülalpidamist keskselt rahastama. Ta tundis huvi, kas registri

kasutuselevõtt toob omavalitsustele kaasa täiendavaid kulusid või mitte.

Kadri Kabel sõnas, et ühtse lemmikloomaregistri rahastamine on kavandatud riigilõivu

kaudu, mille eesmärk on tagada registri ülalpidamine ning arendamine Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt. 12‑eurone riigilõiv katab hinnanguliselt

umbes 209 000 euro suuruse aastase kulu. Registri ülalpidamise rahastamine jääb

loomapidajate kanda ega lange KOV-ide õlule. Kuna osa seniseid ülesandeid viiakse riigi

tasandile, võib muudatus avaldada KOV-idele pigem positiivset mõju ning vähendada nende

kulusid.

Kadri Kabel lausus, et loomapidaja kohustuseks on korraldada looma märgistamine

mikrokiibiga ning esitada nii enda kui ka looma andmed registripidajale. Mikrokiipi võib

paigaldada üksnes veterinaararst ning tulenevalt selle toimingu seotusest veterinaarse

menetlusega on veterinaararst ka ainus isik, kes peab mikrokiibi andmed registrisse esitama.

Urmas Kruuse küsis, kust pärineb mikrokiip ning kas see tuleb kohustuslikult veterinaararsti

kaudu või võib loomapidaja tulla oma mikrokiibiga ja paluda see paigaldada. Ta väljendas

muret võimaliku hinnatõusu või turumoonutuste pärast, tuues esile riski, et kohustusliku

nõudluse tingimustes võivad teenusepakkujad hindu tõsta. Samuti tõstatas ta küsimuse, kuidas

vältida olukorda, kus turul kujuneb välja kartellikäitumine ning sellega kaasnevad negatiivsed

majanduslikud mõjud.

Kadri Kabel vastas, et mikrokiibid paigaldatakse üksnes veterinaararsti kaudu ning neid ei

saa loomapidaja ise vabalt turult hankida ja paigaldada.

Kadri Kaugerand lisas, et kasutusele võetakse riikliku koodiga mikrokiibid, mille puhul on

tagatud nende päritolu ja liikumise jälgitavus. Kiibid jõuavad kasutusse

veterinaarhulgimüüjate kaudu ning peavad olema heaks kiidetud PTA poolt, tulenevalt

Euroopa Liidu nõuetest. Süsteem võimaldab edaspidi täpselt jälgida, milliste

numbrivahemikega kiibid on millistele veterinaararstidele väljastatud, ning see aitab ennetada

ebaseaduslikku tegevust. Samuti välistab see olukorra, kus kiibid liiguvad kontrollimatult

ning loomad registreeritakse ilma nõuetekohase kiibi paigalduseta. Mikrokiibi paigaldamine

on veterinaarne toiming, mida tohib teha ainult veterinaararst, kuna vale paigaldus võib

kujutada ohtu looma tervisele. Andmete ristkontrolli võimaldamiseks tehakse koostööd

hulgimüüjatega, et tagada kiipide kasutamise läbipaistvus ja kontrollitavus.

Andrus Seeme küsis, kas kavandatava regulatsiooni puhul võib tekkida riigil kohustus

korraldada mikrokiipide hankimiseks riigihange.

Kadri Kabel selgitas, et riigil ei teki kohustust mikrokiipide hankimiseks, kuna mikrokiipide

7

paigaldamine kuulub veterinaararsti tööülesannete hulka. Oluline probleem on olnud ka see,

et kasutusel on olnud nõuetele mittevastavad mikrokiibid, mis ei ole PTA poolt heaks kiidetud

ega pruugi toimida korrektselt. See võib kaasa tuua lisakulu loomapidajale, mistõttu on

oluline tagada, et kasutatavad kiibid vastaksid kehtivatele nõuetele.

Kadri Kabel selgitas, et eelnõuga nähakse ette üleminekuperiood, mille jooksul ei pea

olemasolevad loomapidajad oma loomi kohe kiibistama ja registreerima. Alates seaduse

jõustumisest ehk 1. jaanuarist 2027 on kavandatud kaheaastane üleminekuperiood, mis

võimaldab siduda kiibistamise kohustuse näiteks marutaudivastase vaktsineerimisega ning

teha mõlemad toimingud korraga, vähendades seeläbi loomapidaja kulutusi. Andmete

esitamise ja muudatustest teavitamise tähtajad viiakse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega,

nähes ette lühikesed, selged tähtajad. Samuti kantakse olemasolevates KOV-ide ja Eesti

Loomaarstide Koja registrites olevad andmed üle uude registrisse, ilma et loomapidajatele

sellega lisakulusid kaasneks. Muudatuste mõju loomapidajatele võib mõningal määral

tähendada kulude kasvu, kuid see sõltub piirkonnast ning teenuste kättesaadavusest.

Maapiirkondades võib veterinaararstiteenuse kättesaadavus olla piiratum, mistõttu on

kavandatud ka täiendavad meetmed, sealhulgas teavituskampaaniad. Kuigi andmete

töötlemine muutub üleriigilise kohustuse tõttu laiemaks, ei ole tegemist sisuliselt uue

andmekogumisega, vaid olemasolevate andmete ühtlustamisega. Varjupaikadele kehtestatav

tegevusloa nõue on aluseks ka registrile ligipääsu andmisel ning süsteem võimaldab jälgida,

kes ja mis eesmärgil andmeid kasutab, suurendades sel viisil läbipaistvust.

Urmas Kruuse toonitas, et kõige olulisem on tagada, et andmed ei liiguks kontrollimatult ega

„rändaks“ erinevate süsteemide vahel.

Kadri Kabel vastas, et riiklikus registris on andmed turvalisemalt hallatud.

Kadri Kabel ütles, et lisaks peamistele muudatustele sisaldab eelnõu ka mitmeid väiksema

mõjuga muudatusi. Nende eesmärk on tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega, täita

rahvusvahelisi kohustusi ning lihtsustada olemasolevaid protsesse, luues paremad eeldused

andmepõhiste otsuste tegemiseks. Lemmikloomade mikrokiipide heakskiitmise kord

muudetakse sarnaseks põllumajandusloomadele kehtiva süsteemiga, kus PTA kinnitab kiibid

ning turustajatele kehtestatakse aruandluskohustus PTA ja PRIA ees. Samuti käsitles ta

Euroopa Liidu õigusest tulenevate erandite võimaldamist teatud loomade pidamisel. See

puudutab eelkõige Tallinna Loomaaeda, kus erinevate loomaliikide puhul (nt hobuslased ja

veised) ei ole otstarbekas rakendada põllumajandusloomadele kehtivaid märgistamisnõudeid,

kuna loomaaedadel on juba oma jälgitavuse süsteemid. Kuigi selliseid erandeid on võimalik

seaduses ette näha, on nende praktiline kasutus Eestis seni olnud piiratud ning need

puudutavad vaid üksikuid juhtumeid.

Urmas Kruuse uuris, kas varjupaikade ligipääs registrile on piiratud üksnes konkreetse

loomaomaniku tuvastamisega ning kas neil puudub võimalus vaadata teiste isikute andmeid.

Kadri Kabel selgitas, et varjupaikade ligipääs registrile on piiratud ning otsinguid saab teha

eelkõige mikrokiibi numbri alusel. See on varjupaikade jaoks peamine ja vajalik funktsioon

looma omaniku tuvastamiseks. Teatud asutused nagu KOV-id, PTA, Politsei- ja

Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet on väljendanud huvi laiemate otsinguvõimaluste

vastu, kuid registri keskne loogika on siiski see, et loom tuvastatakse kiibinumbri alusel.

Urmas Kruuse küsis, kas KOV-il oleks võimalik registris teha otsinguid aadressi alusel, et

kontrollida, kas konkreetsel aadressil on loom registreeritud või mitte.

Kadri Kabel lausus, et KOV-ide huvi aadressipõhise info vastu tuleneb eelkõige vajadusest

hinnata võimalikke riske, näiteks koerte olemasolu ja nende võimalikku ohtlikkust enne

objekti külastamist.

Urmas Kruuse väljendas muret, et selline ligipääs võib olla liialt avar ning võimaldada

andmete põhjendamatut vaatamist. Ta märkis, et info loomade olemasolu kohta peaks jõudma

ametnikuni pigem muul viisil ega peaks eeldama laiapõhjalist otsinguvõimalust registris.

Maido Ruusmann küsis, kas registrist on võimalik teha otsinguid ka isiku nime alusel, et

näha, millised loomad kellelegi kuuluvad. Ta tundis huvi, kas sellised päringud kajastuvad

8

andmejälgijas ning kas iga andmete vaatamine jääb süsteemis jälgitavaks.

Kadri Kabel vastas, et isiku nime alusel ei ole registrist võimalik lemmikloomade olemasolu

otsida.

Urmas Kruuse kordas, et andmete kasutamise võimalused peavad olema selgelt piiritletud

ning põhjendatud. Pelgalt mugavuse kaalutlusel ei tohiks registrisse ligipääsu laiendada ning

infot loomade olemasolu kohta tuleks vajadusel koguda muul viisil, näiteks otsesuhtluse

kaudu.

Kadri Kabel selgitas, et ligipääs registrile on piiratud ning tavakasutajad ei saa sinna

andmeid vaatama minna. Ligipääs on antud üksnes pädevatele asutustele, nagu KOV-id,

riigiasutused ja varjupaigad. KOV-ide puhul on juurdepääs seotud konkreetse ametniku

tööülesannete täitmisega. Registri kasutamine on jälgitav, kuna kehtib andmejälgimise

kohustus, mis võimaldab tuvastada, kes, millal ja mis eesmärgil andmeid vaatas. Tegemist on

teemaga, mida arutatakse praegu koos PRIA-ga ärianalüüsi raames. See on küsimus, mis tuleb

kindlasti edasises arenduses täiendavalt läbi töötada.

Kadri Kabel tõi esile, et eelnõu sisaldab ka veterinaararstide registriga seotud muudatust,

mille kohaselt täpsustatakse töökoha andmeid. Edaspidi kajastatakse avalikus vaates

täpsemalt, millises maakonnas või kohaliku omavalitsuse üksuses veterinaararst tegutseb. See

muudatus on oluline, et saada parem ülevaade tegevveterinaararstide arvust ja nende

piirkondlikust jaotusest, mis omakorda võimaldab teha täpsemaid poliitikaotsuseid, sealhulgas

hinnata veterinaararstide koolitus- ja järelkasvuvajadust.

Urmas Kruuse küsis, kas veterinaararstid kantakse registrisse automaatselt või eeldab see

eelnevat tegevust nende endi poolt. Ta tõstatas ka küsimuse, kas registris kajastuvad üksnes

tegevusloaga veterinaararstid ning kas need, kes omavad küll vastavat haridust, kuid hetkel

erialal ei tööta, jäävad registrist välja.

Kadri Kaugerand selgitas, et veterinaararstidel on kohustus hoida oma andmed registris

ajakohasena. Registris on üle 900 loomaarsti ning veterinaararstina tegutsemiseks on vajalik

kehtiv tegevusluba.

Kadri Kabel lisas, et täpne ülevaade tegevveterinaararstide arvust puudub, kuna ei ole selge,

kui paljud kutsetegevusloaga isikud tegelikult aktiivselt veterinaararstina töötavad.

Kadri Kabel märkis, et loomataudidest teavitamise ja tõrje muudatused on seotud

rahvusvaheliste kohustuste täitmisega, sealhulgas vajadusega teavitada ka nendest taudidest,

mis ei tulene otseselt Euroopa Liidu õigusest, kuid on Maailma Loomatervise Organisatsiooni

nimekirjades. Vastav teavitamiskohustus laieneb lisaks veterinaararstidele ka laboritele ning

PTA saab vajaduse korral kehtestada loomataudide leviku tõkestamiseks liikumis- ja

väljaveopiiranguid. Kaotatakse PRIA-le paberkandjal andmete esitamine ning minnakse üle

täielikult elektroonilisele süsteemile, kuna paberkandjal esitatakse alla 1% andmetest ning see

tekitab ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust ja kulu. Andmete esitamise tähtaega

muudetakse, viies see vastavusse Euroopa Liidu õigusega.

Urmas Kruuse kommenteeris andmete esitamise tähtaja muutmise osas, et probleem ei

seisne niivõrd riigisiseses korralduses, vaid vajaduses olla kooskõlas Euroopa Liidu

regulatsioonidega. Tegemist on tavapärase olukorraga, kus tuleb arvestada Euroopa tasandi

põhimõtetega ning vastavad muudatused on sellest tulenevalt vajalikud.

Kadri Kabel tõi välja, et täpsustatakse ka referentlaborite tegutsemise aluseid. Tegemist on

tsiviillepingu alusel toimivate laboritega. Edaspidi ei tegutse need enam ministri tellimuse

alusel, vaid lepingutingimuste ning Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste alusel.

Muudatus on pigem tehniline ning selle eesmärk on süsteemi lihtsustamine, sisulisi muudatusi

regulatsioonis see kaasa ei too.

Urmas Kruuse palus täiendavat infot referentlaborite kohta ning küsis, kas Eestis on neid

vaid üks.

Kadri Kaugerand vastas, et praktikas on tegemist ühe asutusega, milleks on Riigi

Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS).

9

Kadri Kabel lisas, et referentlaborite puhul ei ole otstarbekas neid seaduses nimeliselt

fikseerida, kuna vastavad lepingud ja koostööpartnerid võivad ajas muutuda. Kuigi Eestis on

praegu peamine referentlabor LABRIS, kasutatakse vajadusel ka välispartnereid, näiteks

Belgiast, mistõttu peab regulatsioon jääma paindlikuks.

Kadri Kabel tutvustas eelnõus käsitletud muudatuste jõustumise ajakava. Seadus tervikuna

on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027, samas kui lemmikloomaregistriga seotud

muudatused rakenduksid alates 1. juunist 2027. Samal ajal jõustuvad ka muud registriga

seotud muudatused, sealhulgas PRIA-le andmete esitamise tähtajad, tulenevalt

põllumajandusloomade registri ümberkujundamisest ühtseks loomade registriks. Samuti

kehtestatakse kaheaastane üleminekuperiood olemasolevatele koera-, kassi- ja

valgetuhkrupidajatele. Muudatuste rakendamiseks tuleb muuta ligikaudu 32–33 määrust,

millest osa puudutab registri nimetuse muutmist ning lisaks kehtestatakse uus ministri määrus,

mis täpsustab kiibistamise tähtaegu ja nõudeid.

Maido Ruusmann palus eelnõu puhul välja tuua, milline on kavandatavate muudatuste

tegelik mõju loomapidajatele, eelkõige kulude osas, ning rõhutas vajadust neid mõjusid

selgelt ja ennetavalt selgitada. Kohustusliku nõude kehtestamine võib mõjutada nii

mikrokiipide hinda kui ka teenuse kättesaadavust, eriti maapiirkondades, kus veterinaararstide

arv on piiratud. Oluline on läbi käia konkreetsed aspektid, mis võivad praktikas muutuda, et

vältida ebakindlust ja võimalikke negatiivseid mõjusid, sealhulgas hinnatõusu või

regionaalsete erinevuste süvenemist.

Urmas Kruuse sõnas, et eeldus on toimiv turg, kus mikrokiipide osas ei kujune välja piiratud

valik ega monopol. Ta väljendas muret, et kohustusliku nõudluse tekkimisel võib turul

tekkida hinnatõus või koondumine väheste pakkujate kätte. Kuigi mikrokiipidele kehtivad

teatud standardid, peaks turul olema piisav konkurents ja valikuvõimalus. Samuti tõstatas ta

küsimuse, kuidas kujunevad veterinaararstide ja tarnijate vahelised suhted ning kas need

võivad mõjutada teenuse hinda või kättesaadavust.

Kadri Kaugerand selgitas, et mikrokiipide osas ei ole tegemist piiratud turuga, kuna olemas

on mitu erinevat pakkujat ning PTA määrab üksnes standardid, millele kiibid peavad vastama.

Turul tegutsevad juba praegu mitmed ettevõtted, kes kiipe müüvad, ning kavandatav

regulatsioon ei piira nende tegevust ega vähenda valikuvõimalusi. Muudatuse eesmärk on

eelkõige tagada mikrokiipide kvaliteet ja töökindlus, vältides olukordi, kus nõuetele

mittevastavad kiibid ei toimi ning loomapidaja peab tegema lisakulutusi.

Urmas Kruuse tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 10 tööpäeva tulenevalt Riigikogu kodu- ja

töökorraseadusest.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16.09.2026 (konsensus: Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo).

4.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse (konsensus:

Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo).

5. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

157_MAEK_protokolli_lisa_1.TaimKS_919_SE.pdf

Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister

Janar Leeduks, taimekaitse valdkonna juht

Marge Nõmmik, taimetervise valdkonna juht

Maaelukomisjon, 01.06.2026

Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE)

MUUDATUSE EESMÄRK

Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamine on tingitud vajadusest lahendada

taimekaitseseaduse rakendamisel tekkinud kitsaskohti.

PEAMISED MUUDATUSED

• Taimekaitsetunnistuse tähenduse ja selle väljastamise korra täpsustamine.

• Taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-aastase täienduskoolituse

läbimise viiside laiendamine.

• Professionaalse kasutaja kohustuse täiendamine taimekaitsevahendite

kasutamise üle arvestuse pidamisel.

• Kontrollitud ja hinnatud juhtudel taimekaitsevahendite kasutuse võimaldamine

piloodita õhusõidukitelt (droonidelt).

• Kontrolltehingu tegemise aluste sätestamine.

TAIMEKAITSEKOOLITUS

• Osalemine muudetakse paindlikumaks ning taimekaitsetunnistus on võimalik

saada vaid eksami sooritamisel.

• Koolituse läbiviimine ja eksami korraldamine lüüakse lahku.

• Eksamit saab sooritada iga hetk sõltumata tunnistuse kehtivusest ning

omamisest.

• Täpsustatakse taimekaitsetunnistuse tähendust, loetledes lubatud tegevusi ja

kohustusi.

• Isikul saab olla ainult üks taimekaitsetunnistus.

TAIMEKAITSESEADMED

• Laiendatakse tehnilise kontrolli tegija iga-aastase täienduskoolituse läbimise

viise.

• Hetkel saab osaleda ainult METKi täienduskoolitusel.

• Edaspidi sobib osalemine igal taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli

alasel õppetegevusel nagu infopäev, konverents või täienduskoolitus.

TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMINE PILOODITA ÕHUSÕIDUKITELT

Aluseks: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ, (pestitsiidide

säästva kasutamise direktiiv) artikkel 9: Liikmesriigid tagavad õhust pritsimise

keelustamise. Artiklis 9 nimetatud tingimuste täitmisel on võimalik erand

eelnõu § 78 lg 7 säte: „Taimekaitsevahendit on keelatud kasutada lennukilt või

helikopterilt. Taimekaitsevahendit võib pritsida muult õhusõidukilt üksnes käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. “ (+ teavitus enne vegetatsiooniperioodi algust, ― avalikus kohas)

TaimKS 78 lg 1 „Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes taimekaitsevahendi

loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel,

arvestades head taimekaitsetava.“

TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTUSE ARVESTUS

• Kehtiv regulatsioon TaimKS § 78 (6): Isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma

majandustegevuses, peab kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või

elektrooniliselt.

• Muudatuse ajendiks on andmed ja formaat.

• Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/564 , mis sätestab professionaalsete kasutajate poolt

säilitatavate taimekaitsevahendite andmete sisu ja vormingu.

• Eelnõu: professionaalne kasutaja säilitab kasutusandmeid elektrooniliselt masinloetavas

formaadis.

• Andmekoosseis on valdavalt sama TaimKS § 78 (6) vs (EL) 2023/564 lisa 1.

• Masinloetav formaat - sobib PRIA e-põlluraamat ja sellega liidestatud äpid, Excel ning ei sobi

pildid.

KONTROLLTEHING

PTA-l on õigus teha kontrolltehing, kui järelevalve käesolevas seaduses või Euroopa

Liidu õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik.

- taimekaitsevahendi loa olemasolu;

- taimekaitsevahendi turule laskmine ning turustamine;

- taimepassi olemasolu ja taimetervisenõuete täitmine kaugmüügil.

SEADUSE JÕUSTUMINE JA RAKENDUSAKTID

Seaduse jõustumine

• Seadus jõustub üldises korras.

Muudetavad rakendusaktid

• Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 26 „Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“

• Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 21 „Taimetervise registri põhimäärus“

Uus määrus

• Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.xxxx a määrus nr xx „Taimekaitsekoolituse programmi,

taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade, koolituse kestuse, eksami ülesehituse ja läbiviimise

nõuded1 “

Aitäh!

157_MAEK_protokolli_lisa_2._REM_918_SE.pdf

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (918 SE)

Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister

Kadri Kabel, loomatervise ja –heaolu nõunik

Kadri Kaugerand, loomatervise ja –heaolu valdkonna juht

Maaelukomisjon, 01.06.2026

Muudatused veterinaarseaduses

A. Suure mõjuga muudatus:

Koera, kassi ja valgetuhkru kiibistamine ja registreerimine, lemmikloomaregister

B. Väiksema mõjuga muudatused:

1. Loomade identifitseerimise ja identifitseerimisvahendite nõuded;

2. Veterinaararstide registrisse andmete esitamine;

3. Loomataudidest teavitamine ja tõrje;

4. PRIA-le andmete esitamine;

5. Referentlabori tegutsemise alused.

A. Veterinaarseaduse muutmise peamine eesmärk

• Koerte, kasside, valgetuhkrute jälgitavuse tagamine ühtsetel alustel;

• Loomapidaja vastutuse rõhutamine;

• Varjupaikade ja KOV-ide koormuse vähendamine hulkuvate loomadega seoses;

• Varjupaikade tegevuse läbipaistvuse suurendamine;

• Loomaomaniku õiguste tagamine;

• Ebaseadusliku kaubanduse ja pettuste vähendamine;

• Loomataudide leviku piiramine;

• Loomade heaolu parandamine!

A. Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustuslik kiibistamine ja registreerimine, lemmikloomaregister

• PRIA loomade registri juurde luuakse riigi lemmikloomaregister;

• Alates 1.06.2027 kohustus koer, kass, valgetuhkur märgistada mikrokiibiga, PRIA

registris registreerida;

• Varjupaika sattuv loom registreeritakse varjupaiga moodulis;

• Riigilõiv 12 eurot looma esmasel registreerimisel ja loomapidaja vahetumisel;

• Riigilõivu vabastus: riigiasutused, varjupaigad

• PRIA põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade registriks. Sellega

seoses muudatused toiduseaduses ja vedelkütuse erimärgistamise seaduses.

A. Kiibistamise ja registreerimise nõuded:

Loomapidaja:

• korraldab oma looma identifitseerimise mikrokiibiga – eeldus: veterinaararsti

külastus;

• esitab registripidajale andmed enda ja looma kohta.

Veterinaararst:

• paigaldab loomale mikrokiibi

• esitab registripidajale andmed looma ja mikrokiibi kohta.

• Üleminekuperiood praegustele loomapidajatele: 1.01.2029

• Andmete esitamise ja muudatuste korral ajakohamise tähtaeg: kolm päeva.

A. Miks on vajalik riigi lemmikloomaregister?

• Üks üleriigiliselt kasutatav register;

• Ühtsed andmenõuded;

• Varjupaikade ja KOV töö lihtsustamine, tulemuslikkuse tõstmine;

• Järelevalve võimekus – PTA, PPA, MTA;

• Isikuandmete kaitse;

• Jätkuarenduste potentsiaal;

• Tulevased EL nõuded (koerte ja kasside heaolu ja jälgitavus).

• Andmed kantakse üle praegu kasutatavatest registritest, loomapidajale kulu ei teki.

A. Muudatuste mõju

• Loomapidaja: veterinaararsti kättesaadavus ?, kulu ↑↓, isikuandmete töötlemine ↑

• Veterinaararst, kiipide turustaja: haldus-/töökoormus ↑, töötasu ↑, sotsiaalne mõju ↑

• Varjupaik: halduskoormus ↑, töökoormus ↓

• KOV: kulu ↓, töökoormus ↓, ülesannete hulk ↓, teenuste pakkumine elanikele ↑

• PTA, PPA, MTA: järelevalvevõimekus ↑

• REM, PRIA: kulu ↑↓, töökoormus ↑, ülesannete hulk ↑

• Koerad, kassid, valgetuhkrud jm lemmikloomad: heaolu ↑

• Lemmikloomaregistri platvormi pakkujad: haldus-/töökoormus ↓↓

Kokkupuude 899 SE (LoKS) – varjupaiga tegevusloa nõue → ligipääs → isikuandmed

B. Veterinaarseaduse muutmise muud eesmärgid

• EL õigusega kooskõla

• Rahvusvaheliste kohustuste täitmine

• Õigusruumi/protsesside lihtsustamine

• Andmepõhiste otsuste tegemine

B.1. Loomade identifitseerimise ja identifitseerimisvahendite nõuded • Ühtlustatakse peetava looma märgistamiseks kasutatava elektroonse

identifitseerimisvahendi heakskiitmise korda.

• Teatud peetavate loomade identifitseerimise kohta lubatakse erandeid.

B.2. Veterinaararstide registrisse andmete esitamine • Veterinaararsti kohustust veterinaararstide registrisse töökoha kohta andmete

esitamise kohta täpsustatakse.

B.3. Loomataudidest teavitamine ja tõrje

• Veterinaararstile lisandub kohustus teavitada Maailma Loomatervise

Organisatsioonile (WOAH) kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva

loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest PTA-d, loomapidajat ja

lemmikloomapidajat.

• Laboritelele lisandub kohustus teavitada Maailma Loomatervise Organisatsioonile

(edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva

loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest PTA-d.

• Lisanduvad muude loomataudide kahtlusest ja diagnoosimisest teavituse ja nende

tõrje nõuded.

B.4. PRIA-le andmete esitamine

• Kaotatakse PRIA-le paberkandjal andmete esitamise protsess.

• Muudetakse PRIA-le andmete esitamise tähtaega.

B.5. Referentlabori tegutsemise alused

• Täpsustatakse referentlabori tegusemise alused.

Eelnõu jõustumine seadusena

Kavandatud jõustumisaeg: 1. jaanuar 2027

1. jaanuar 2027 Veterinaararstide registrisse andmete esitamine; Teatud peetavate loomade identifitseerimise erandid; Loomataudidest teavitamine ja tõrje; Referentlabori tegutsemise alused.

1. juuni 2027 Koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kohustus; Lemmikloomaregister; Peetava looma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmise kord; PRIA-le andmete esitamine.

1. jaanuar 2029 Kiibistamise ja registreerimise tähtaeg praegustele loomapidajatele

Muudetavad rakendusaktid

1) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus”;

2) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ning

aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord”;

3) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 71 „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded

ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse

pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille

haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“;

4) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus”;

5) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning

veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord

ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded”;

6) 27 ministri määrust seoses põllumajandusloomade registri nime muutmisega.

Uus regionaal- ja põllumajandusministri määrus

„Mikrokiibiga identifitseeritavate ja loomade registris registreeritava koera, kassi,

valgetuhkru ja muu lemmiklooma märgistamise ning registreerimise täpsemad

tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning

mikrokiibi asendamise nõuded“

Täname kuulamast!

MAEK_protokoll_01.06.2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

URMAS KRUUSE PNOEE-36507142735 2026-06-09 13:14:59

MARKUS VEIA PNOEE-50010240223 2026-06-10 05:30:05