SOTK protokoll 2.06.2026

Eesti 200 fraktsioon

RITOIKOGU

Jo KOMISJONILE

VOLIKIRI

Eesti 200 fraktsioon volitab .komisjoni

istungil J.f

asendama U

Lugupidamisega

Toomas Uibo

Eesti 200 fraktsiooni esimees

Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi (EIS) muudatusettepanekud

889 SE (NETS) Mait Altmets

02.06.2026

Kes haigestub tuberkuloosi Eestis?

2025. aastal registreerisime 87 tuberkuloosijuhtu (73 TB esmasjuhtu, 12 retsidiivi, 2 muud korduvravi juhtu)

22 naist (25,3%)

Keskmine vanus 52,5 (18-88)

Eestis sündinud 14 (63,6%)

8 mujal sündinud: 1 Ukrainas 4 Venemaal 3 Süürias

3 (13,6%) alkoholi tarvitamine

7 (31,8 %) töötaja 7 (31,8%) pensionär 1 töövõimetuspensionär 5 töötu 1 kodune

65 meest (74,7%)

Keskmine vanus 54,4 (12- 89)

Eestis sündinud 50 (76,9%)

15 mujal sündinud: 7 Ukrainas 6 Venemaal 1 Brasiilias 1 Süürias

33 (50,8%) alkoholi tarvitamine

22 (33,8%) töötaja 12 (18,5%) pensionär 12 (18,5%) töötu 10 (15,4%) töövõimetuspensionär

3 hoolealune 2 õpilane

1 kinnipeetav

Tuberkuloosiregister 25.03.2026

TB patsiendid Eestis 2025

25,374,7

22

1 65

EIS ettepanekud

• § 21. Nakkushaiguste leviku tõkestamine töökohal

• § 21 lõige 1 sõnastada ümber: • Tööle asumisel peavad kõik töötajad läbima tervisekontrolli tuberkuloosi suhtes

töötervishoiuarsti visiidil

• Määruses kirjutada, kuidas täpsemalt toimida • skriininguvajadust hinnatakse sõltuvalt, kas:

• esinevad tuberkuloosile viitavad sümptomid, • on olnud lähikontakt tuberkuloosihaigega, • on olnud varasem tuberkuloos, • on viibinud pikaajaliselt kõrge tuberkuloosi haigestumusega riigis või muu oluline kokkupuude

haigusega.

EIS ettepanekud

• § 12. Nakkushaiguse kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamine

• Keskenduda kiiret sekkumist vajavatele nakkushaigustele • nt tervishoiutekkeste infektsioonide üksikjuhtude edastamisel pole mõtet

• Teatistel nõutud andmed kirjeldada seaduse asemel määruse tasandil (nagu praegu kehtivas korras)

• Vältida täiendava halduskoormuse tekkimist tervishoiuteenuse osutajatele täiendavate andmete edastamisel

• Täpsustada andmekaitsealaseid nõudmisi

Terminoloogia § 3. Nakkustekitaja ja nakkushaigus

Soovitame definitsioone lihtsustada ja täpsustada (1) Nakkustekitaja on viirus, bakter, mikroskoopiline seen või parasiit, mis on

võimelised põhjustama inimese nakatumist ja nakkushaigust. prioon ja toksiinid – ära võtta

(2) Nakkushaigus on haigus, mida põhjustab nakkustekitaja sattumine organismi ja mis levib otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele nakkustekitaja või selle toksiini – toksiin ära võtta

(3) 3) Haiguse on põhjustanud uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja, mille suhtes puudub elanikkonnal immuunsus või puuduvad spetsiifilised ravi- või ennetusmeetmed ja millega võib kaasneda oluline oht rahvastiku tervisele. tõhusa asemel spetsiifiline

Terminoloogia § 30. Karantiini kehtestamine ja lõpetamine Karantiini ja isolatsiooni mõiste

• Praeguses eelnõus: Karantiin on nakkusohtliku inimese, nakkusohtliku inimesega kokku puutunud või nakkuskahtlusega inimese liikumisvabaduse, tegevuste või teenuste osutamise piirang, samuti kauba ja sõiduki liikumise piirang eesmärgiga ennetada ja tõrjuda nakkushaiguse leviku ohtu.

• Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud terminoloogiale ei saa me nõustuda karantiini definitsiooniga, kuhu on praegu ka lisatud nakkusohtlik inimene.

• Nakkusohtlik on nakkuskandlusega või nakkushaigusega inimene. Nakkusohtlik inimene peab olema isolatsioonis.

EIS ettepanek

• Karantiin on nakkuskahtlusega inimese liikumisvabaduse, tegevuste või teenuste osutamise piirang, samuti kauba ja sõiduki liikumise piirang eesmärgiga ennetada ja vältida nakkustekitaja levikut

• Isolatsioon on nakkuskandlusega või nakkushaigusega inimese isoleerimine, et vältida nakkustekitaja levikut.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 180

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 02. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 18.13

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen (Irja Lutsari asendusliige), Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar (2.

päevakorrapunkt), Eero Merilind

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Puudus: Aleksandr Tšaplõgin

Kutsutud: Riigikogu liige Priit Sibul, Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna

nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm-Gutan, sama osakonna nõunik

Maia-Triin Kanarbik, õigusosakonna õigusnõunikud Kristella Kukk ja Piret Eelmets,

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna osakonnajuhataja Kärt

Sõber ja teenuse juht Irina Filippova, Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia

Uusküla, Tervisekassa eriarstiabi portfelli portfellijuht Marko Tähnas, Eesti

Arstide Liidu volikogu liige Vivika Adamson, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esindaja Mait

Altmets, Eesti Proviisorapteekide Liidu esindaja Heigo Prits, MTÜ Laste Tervise ja Heaolu

Kaitseks esindaja Katrin Pantsosnik, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo (1.

päevakorrapunkt), Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Kädi Koppe (1. ja 2.

päevakorrapunkt); Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitsepoliitika juht

Birgit Siigur (2. ja 3. päevakorrapunkt), Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna

nõunik Ulvi Tüllinen (2. ja 4. päevakorrapunkt), Sotsiaalministeeriumi laste heaolu teenuste

poliitika juht Brit Tammiste, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshaldusosakonna

vabakutseliste talituse nõunikud Kerli Spelman ja Aleksandr Logussov, Politsei- ja

Piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo süüteomenetluse grupi

arendusekspert Ly Kallas, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vanemjurist Piret Altosaar,

Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse juhatuse liige Meelis Kukk, Eesti

Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees Urmo Uiboleht, Lapsele Vanemad MTÜ juhatuse

esimees Erkki Laaneots (2. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja

menetluse talituse nõunik Martin Ziehr (3. päevakorrapunkt); Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolamets, Riigikogu Kantselei avalike suhete

osakonna pressinõunik Maris Meiessaar

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)

teise lugemise ettevalmistamine 

2. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise

2

seaduse eelnõu (901 SE) teise lugemise ettevalmistamine 

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 8. aprillil algatatud lastekaitseseaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE) esimese lugemise ettevalmistamine 

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse,

Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 9. aprillil algatatud perehüvitiste seaduse

muutmise seaduse eelnõu (876 SE) esimese lugemise ettevalmistamine  

5. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja

sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 

6. Info ja muud küsimused 

1. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889

SE) teise lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo teavitas külalisi, et komisjoni istungeid salvestatakse protokolli koostamise

eesmärgil. Salvestised kustutatakse pärast protokolli valmimist, misjärel on protokoll avalikult

kättesaadav Riigikogu kodulehel. Kõik muud komisjoni istungi salvestused või jäädvustused

ei ole lubatud. Päevakorrapunkti sissejuhatuseks märkis S. Riisalo, et eelnõu esimene

lugemine toimus 6. mail 2026. Muudatusettepanekute (ME) esitamise tähtaeg oli 20. mail kell

17.15 ning eelnõule laekus kokku 28 MEd. Neist ühe esitas Irja Lutsar, kaheksa Priit Sibul

ning 19 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Lisaks on ettepanekuid esitanud ka

Sotsiaalministeerium (SOM). Käesoleval istungil tutvub komisjon esitatud MEde, SOM

arvamuse ning eelnõu kohta saadetud seisukohtadega. Samuti lisas ta, et eelnõu

juhtivkomisjoni esindaja Irja Lutsar on eelnõu täiendamisel teinud koostöös erinevate

partneritega väga suurt tööd. Ta andis Irja Lutsarile tema poolt esitatud ME tutvustamiseks

sõna.

Irja Lutsar tegi ettepaneku muuta eelnõu § 3 lõiget 1 ja sõnastada see selliselt, et

nakkustekitaja on mis tahes bioloogiline tegur, sealhulgas viirus, bakter, mikroskoopiline

seen, prioon või parasiit, mis on võimelised põhjustama inimese nakatumist ja nakkushaigust.

Eelnõu algses definitsioonis on väljendid „geneetiliselt muundatud vormid ning nende

bioloogilised komponendid ja toksiinid“ üleliigsed ja eksitavad. Need ei põhjusta iseseisvalt

nakkushaigust, on viiruste, bakterite, mikroskoopiliste seente komponendid ja need levivad

vaid nende vahendusel. Isegi kui bioloogilise relva koostises on mikroorganismide toksiinid,

ei põhjusta need nakkushaigust ning nende tõrjeks ei ole tarvis kasutada nakkushaiguste tõrje

meetodeid. „Alglooma, ussnugilist ja lülijalgset“ võib nimetada ühtse mõistega parasiit. See

muudatusettepanek on I. Lutsari sõnul kooskõlas rahvusvahelise terminoloogia ja

meditsiiniõpikutes tooduga.

Signe Riisalo andis esitatud MEde tutvustamiseks sõna Priit Sibulale.

Priit Sibul selgitas, et ME nr 1 puudutab laste immuniseerimist. Ta tegi ettepaneku jääda

senise immuniseerimiskorra juurde ja muuta eelnõu § 20 lõiget 4 selliselt, et lapse

immuniseerimiseks peab tervishoiuteenuse osutaja küsima seadusliku esindaja kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut. Tema sõnul on see kooskõlas põhiseadusega,

mille järgi jääb lapse eest otsustamise põhiroll vanematele. ME nr 2 soovis P. Sibul jätta

eelnõust välja § 31 lg 1 punkt 7 ja ME nr 3 jätta välja § 32 lg 4 punktid 2 ja 3. ME nr 4-7

soovis P. Sibul muuta eelnõu §-de 37–40 alusel ette nähtud rikkumiste trahvimäärasid.

Signe Riisalo andis sõna Anti Poolametsale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni

MEde tutvustamiseks.

Anti Poolamets tutvustas EKRE fraktsiooni esitatud MEsid. Ta selgitas, et need jagunevad

kahte plokki. Väiksema ploki esimene ME on sisult analoogne Priit Sibula ettepanekuga.

Sellega soovitakse säilitada senine immuniseerimiskord, mille kohaselt peab lapsevanem

andma lapse vaktsineerimiseks kirjaliku loa. Ülejäänud selle ploki MEd puudutavad

trahvimäärasid.

Seejärel tutvustas ta põhjalikumalt suuremat MEde plokki, mis koosnes 13 ettepanekust. Ta

märkis, et nende peamine eesmärk on vältida olukordi, kus sunduslikku arstiabi võidakse

3

kohaldada ilma kohtuotsuseta. ME nr 1 kohaselt täiendataks §-i 3 lõikega 6 sõnastuses, et

nakkushaigele ja nakkuskahtlasele isikule antakse arstiabi tema nõusolekul. Tema sõnul

välistaks see olukorrad, kus meditsiinilist sekkumist kohaldatakse inimese tahte vastaselt.

Kõneleja sõnul muutis koroonaajal tekkinud usalduskriis ja arusaam testimata ravimite

kasutamisest selle teema eriti tundlikuks. MEga nr 2 sooviti eelnõust välja jätta § 3 lg 3 punkt

2, kuna selle sätte alusel võiks eriti ohtlikuks nakkushaiguseks kvalifitseeruda ka ülemiste

hingamisteede nakkushaiguste puhang. Seejärel selgitas ta MEd nr 3, mille kohaselt jäetakse

eelnõust välja § 3 lg 3 punkt 3. Selle ettepaneku järgi tekib elanikkonna laiapõhjaline

karjaimmuunsus nakkustekitajatega kokkupuutel. MEga nr 4 sooviti eelnõust välja jätta § 3

lg 3 punkt 4. Selgituse kohaselt ei tohiks ilma reaalse ohuta Eesti rahvastiku tervisele anda

tsentraliseeritud majanduspoliitilistele huvigruppidele õigust otsustada Eestis toimuva üle.

ME nr 5 kohaselt jäetaks eelnõust välja § 3 lõige 4. A. Poolametsa sõnul tuleks Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO) seisukohti käsitada pigem soovituslikena kui siduvate

alustena. Ta väljendas kriitikat WHO tegevuse suhtes ning viitas seejuures seagripijuhtumile

ja ravimifirmade mõjule. Seejärel käsitles ta § 4 lõike 4 muutmist, mille kohaselt oleks

nakkushaigusega inimene isik, kellel esinevad haigustunnused ja kellel on arstiteaduses

tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus.

ME nr 7 kohaselt sooviti välja jätta § 9 lõige 4. Selgituses märgiti, et teadmata täpselt

rahvusvaheliste organisatsioonide nõuete, õigusaktide, juhiste, suuniste ja konventsioonide

sisu, ei ole mõistlik neid Eesti seadusesse üle võtta. ME nr 8 järgi muudetaks § 11 lõiget 1

selliselt, et eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib

nakkushaigusega inimese suhtes kohaldada tahtest olenematut ravi üksnes siis, kui isik on

teistele ohtlik ning on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi. ME nr 9 kohaselt muudetaks

§ 11 lõiget 5 nii, et esialgse õiguskaitse korras võib arst kohaldada tahtest olenematut ravi

ilma kohtumääruseta kuni 48 tundi alates ravi algusest, kui inimene on teistele ohtlik ning on

keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi. Kui ravi peaks kestma kauem kui 48 tundi, tuleb

arstil esitada samal päeval kohtule taotlus ravi kohaldamiseks. Ettepaneku eesmärk on piirata

ühe arsti liigset otsustusõigust. ME nr 10 kohaselt täiendataks § 19 lõikega 3, mille järgi peab

riiklikus immuniseerimiskavas loetletud ja sinna lisatavatel vaktsiinidel olema teadusandmetel

põhinev võime tekitada immuunsus ehk haiguskindlus konkreetse haigustekitaja vastu.

Eesmärk on vältida olukordi, kus kasutusele võetakse ravimeid või vaktsiine enne, kui nende

tõhusus ja ohutus on piisavalt tõendatud. ME nr 11 kohaselt muudetaks § 20 lõiget 4 nii, et

tervishoiuteenuse osutajal oleks õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida ainult juhul,

kui seaduslikku esindajat on immuniseerimisest teavitatud ja ta on selleks kirjaliku nõusoleku

andnud. ME nr 12 kohaselt muudetaks § 27 lõiget 2 nii, et tervishoiuteenuse osutaja kinnitav

tõend oleks isikustatud dokument, mis tõendab nakkushaiguse läbipõdemist või negatiivset

testitulemust. Vajaduse korral võiks tõendile lisada andmed immuniseerimise ja

nakkustõrjemeetmete järgimist piiravate meditsiiniliste vastunäidustuste kohta. Selle

ettepaneku selgituses rõhutati, et vaktsineerimine ei välista alati haigestumist ega nakkuse

edasikandmist ning seetõttu ei tohiks üksnes vaktsineerituse põhjal teha kaugeleulatuvaid

järeldusi. Samuti märgiti, et nakkustõrjemeetmete, näiteks maski kandmise puhul võivad

mõnel inimesel esineda meditsiinilised vastunäidustused. ME nr 13 kohaselt muudetaks § 28

lg 3 punkti 4 selliselt, et immuniseerimine ja ennetav ravi jäävad inimesele vabatahtlikuks

ilma otsese või kaudse survestamiseta. Selle ettepaneku põhjenduses märgiti, et

immuniseerimise ja ennetava ravi sidumine nakkushaiguste tõrje nõuetega võib kaasa tuua nii

otsese kui ka kaudse vaktsiinisunni ja sundravi. Kõneleja rõhutas, et õigusriigi põhimõtte

kohaselt peab meditsiiniline sekkumine jääma vabatahtlikuks ka kriisiolukorras. Samuti

osutas ta, et teadus ja meditsiin arenevad pidevalt ning täna tõhusaks ja ohutuks peetud

ravimid võivad hiljem osutuda ebaefektiivseks või ohtlikuks. Lõpetuseks rõhutas A.

Poolamets, et demokraatlikult valitud juhtidel on kohustus tegutseda põhiseaduse raamides ka

kriiside ajal ning et farmaatsiatööstuse varasemad rikkumised näitavad vajadust säilitada

ettevaatlikkus ja kriitiline hoiak.

Signe Riisalo andis SOMi esindajatele sõna esitatud MEde kommenteerimiseks ja oma

seisukoha avaldamiseks.

Maia-Triin Kanarbik kommenteeris MEsid eelnõu paragrahvide kaupa. Esiteks käsitles ta

4

EKRE ettepanekuid § 3 kohta, mis puudutasid eriti ohtliku nakkushaiguse definitsiooni

täiendamist. SOM nende ettepanekutega ei nõustunud, põhjendades seda asjaoluga, et

definitsioon sisaldab kumulatiivseid tingimusi: nakkushaigus peab olema raske kuluga ning

kujutama endast kas olulist ohtu rahvastiku tervisele või levima kiiresti ja ohustama

tervishoiusüsteemi. SOM ei nõustunud ka I. Lutsari esitatud muudatusettepanekuga

nakkustekitaja definitsiooni kohta. Seda küsimust arutati koos I. Lutsari ja Terviseametiga,

mille tulemusel koostas SOM oma täpsustava ettepaneku. Samuti tegi EKRE ettepaneku

määratleda § 4 alusel ümber nakkushaigusega inimese mõiste. Selle MEga nõustus SOM

osaliselt ning esitas ka ise sarnase ettepaneku, mille kohaselt peab nakkushaigusega inimesel

esinema nii nakkustekitaja kandlus kui ka haigustunnused või olema tal diagnoositud

nakkushaigus. EKRE MEga nr 9 rahvusvahelise koostöö kohta SOM ei nõustunud, kuna

rahvusvaheline koostöö ja sellega seotud tegevused on sätestatud rahvusvahelistes tervise-

eeskirjades, mille muudatused kinnitas Vabariigi Valitsus 19. septembril 2025. Samuti on

Eesti Euroopa Liidu liikmesriik ning peab täitma Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kehtestatud

ülesandeid. Seetõttu on vajalik, et seaduses oleks selgelt määratletud, kes nende ülesannete

täitmise eest vastutab. SOM ei nõustunud ka EKRE MEga, mis käsitles eriti ohtliku

nakkushaiguse ja tuberkuloosi korral kohaldatavat tahtest olenematut ravi. § 11 sätestab

tahtest olenematu ravi üldise regulatsiooni, kuid selle kohaldamise täpsemad tingimused on

esitatud § 11 lõikes 4. Seal on muu hulgas sätestatud, et inimese käitumine peab vahetult

põhjustama olulise või kõrgendatud ohu teise inimese elule või tervisele. Arutati ka

tervishoiutöötaja õigust teha otsus tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta. Tegelikult saab

arst esialgse õiguskaitse korras otsustada inimese kinnipidamise kuni 48 tunniks, kuid edasine

ravi peab toimuma kohtumääruse alusel. SOM ei nõustu ka EKRE MEdega § 19 kohta, mis

puudutavad riiklikku immuniseerimiskava. Ministeeriumi hinnangul on see täiendus üleliigne,

kuna immuniseerimiskavas loetletud vaktsiinid on ravimid ning neile kohaldub

ravimiseadus (RavS). RavSis on sätestatud, et ravimid peavad vastama eeldatavatele

omadustele ning olema eesmärgipärasel kasutamisel kasutaja tervisele ohutud. SOM ei nõustu

ka EKRE ja Priit Sibula § 20 kohta esitatud MEdega, mis käsitlevad piiratud teovõimega isiku

immuniseerimist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lõike 4 kohaselt on piiratud teovõimega

isiku seaduslikul esindajal tervishoiuteenuste osutamisel esindusõigus üksnes juhul, kui isik

ise ei ole kavandatava tervishoiuteenuse osas võimeline otsustama ega kaalutlusvõimeline.

Ettepaneku väljajätmine looks vastuolu VÕSiga ning piiraks piiratud teovõimega isiku

võimalusi immuniseerimiseks. SOM ei nõustu EKRE MEga § 27 toodud terviseseisundit

kinnitava tõendi kohta, kuna kehtiv sõnastus on piisav ning puudub põhjendus kitsendada

tõendi sisu üksnes nakkushaiguse läbipõdemise või negatiivse testitulemuse tõendamisega.

SOM peab vajalikuks, et tõend hõlmaks ka andmeid immuniseerimise kohta või

tervishoiutöötaja kinnitust meditsiinilise vastunäidustuse olemasolu kohta.

SOM leiab, et EKRE ME nr 8, mille kohaselt ei tohi immuniseerimisele otseselt ega kaudselt

survestada, kujutaks endast üle reguleerimist. Immuniseerimine on inimese jaoks vabatahtlik

ning see on reguleeritud VÕSis. Tema sõnul ei ole määruses võimalik sätestada nõudeid,

millel puudub seaduslik alus, seega sellist nõuet ei ole võimalik panna ministri määrusesse.

Trahvimäärade muutmist puudutavate ettepanekutega SOM samuti ei nõustunud. Sellised

määrad lisati Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul, kuna määrad olid liiga madalad ja ei

olnud kooskõlas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) eelnõuga.

Signe Riisalo palus tutvustada SOMi ettepanekuid.

Gerli Reintamm-Gutan selgitas, et SOM esitas 15 ettepanekut, mida ta tutvustas komisjonile

kokkuvõtvalt. Esmalt käsitles ta definitsioonidega seotud ettepanekuid, sealhulgas

nakkustekitaja definitsiooni loetelu järjestuse muutmist. Samuti tehti ettepanek täiendada

nakkushaiguse definitsiooni, täpsustades, et seda põhjustab nakkustekitaja, ning eemaldada

sealt üleliigsed viited. Eriti ohtliku nakkushaiguse definitsiooni täpsustati nii, et haigus peab

levima kiiresti ning kujutama endast olulist ohtu tervishoiusüsteemi või mõne muu elutähtsa

teenuse toimepidevusele. Lisaks lisati, et eriti ohtlikuks nakkushaiguseks võib pidada haigust,

mille puhul puudub spetsiifiline ravi. Ekspertidega peetud arutelude põhjal tehti kogu eelnõu

ulatuses ettepanek asendada termin „nakkuskandlusega inimene“ sõnastusega „nakkustekitaja

kandlusega inimene“. Samuti täpsustati, et nakkuskahtlusega inimene on inimene, kellel ei ole

5

tuvastatud nakkustekitaja kandlust. Nakkushaigusega inimese definitsiooni lisati täpsustus, et

tegemist on nakkustekitaja kandlusega inimesega, kellel esinevad haigustunnused või kellel

on diagnoositud nakkushaigus. Samuti korrigeeriti termineid „nakkushaiguse kolle“ ja

„epideemia“. Täpsustati, et nakkushaiguse kolle on ruum või territoorium, kus nakkustekitaja

on võimeline levima. Epideemia mõistet täiendati selgitusega, et see tähendab nakkushaiguse

levikut oodatust tunduvalt suuremas ulatuses või selle laiaulatuslikku intensiivset levikut, mis

tingib vajaduse rakendada ulatuslikke nakkustõrjemeetmeid. Täpsustati ka § 10 lg 3 punkti 2,

lisades, et tõendatud peab olema ravimi meditsiiniline efektiivsus ja ohutus. Lisaks täiendati §

12 Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutaja rollide selgemaks määratlemiseks, sätestades, et

tervishoiuteenuse osutaja määrab nakkuskahtlusega inimesele ennetava ravi. Koostöös

erinevate osapooltega täiendas SOM ka edastatavate andmete koosseisu. Kompaktsemaks

muudeti kiireloomulist teavitamist nõudvates olukordades edastatavate andmete koosseisu.

Näiteks kui arst tuvastab ebolakahtlusega patsiendi, tuleb sellest viivitamata teavitada

Terviseametit. Esmalt edastatakse võimalikult minimaalne andmekoosseis ning vajaduse

korral tehakse hiljem täiendavad kanded vastavatesse infosüsteemidesse, mida reguleerivad

juba muud õigusaktid, näiteks tervishoiuteenuse korraldamise seadus ja tervise infosüsteemi

põhimäärus. Andmekoosseisud viidi üle teise paragrahvi, mis käsitleb igapäevasemate

nakkushaiguste tuvastamist, diagnoosimist ja seiret. Samuti korrigeeriti maksimaalset

karantiini kestust, mis võib esmakordsel kehtestamisel olla kuni 42 kalendripäeva. Muudatuse

eesmärk oli vältida olukorda, kus karantiini tuleks pikendada üksnes seetõttu, et konkreetse

nakkushaiguse karantiiniperiood on pikem. Seadusega kehtestatakse selles osas selge piir,

mida ületada ei saa.

SOM teeb ka ettepaneku jätta eelnõust välja tuberkuloosi puudutava tervisekontrolli

regulatsioon. Lisaks soovib SOM täpsustada immuniseerimist läbiviiva tervishoiutöötaja

mõistet, sätestades kehtiva seadusega kooskõlas, et immuniseerimist võib teha arst, õde või

ämmaemand.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele MEde esitajatele küsimuste esitamiseks sõna.

Kalle Grünthalit huvitas, miks on eelnõus viidatud WHO otsusele ning millistest

kaalutlustest WHO lähtub pandeemia või muu rahvusvahelise tähtsusega probleemi

väljakuulutamisel. Ta küsis, miks on see WHO seisukoht Eesti õigusesse üle võetud. Ta

rõhutas, et Eesti on iseseisev riik ja peab langetama kaalutletud otsuseid oma spetsialistide

hinnangute põhjal. Samuti väljendas ta kriitilist suhtumist WHO tegevusse, leides, et

organisatsioon ei lähtu alati inimeste huvidest. Näitena viitas ta sellele, et riigid lükkasid

maikuus tagasi ühe patogeenide arendamist ja paljundamist puudutava eelnõu, mis tema

hinnangul seab kahtluse alla organisatsiooni usaldusväärsuse.

Kerli Reintamm-Gutan vastas, et eriti ohtliku nakkushaiguse kriteeriumid on kumulatiivsed

ning seda on selgitatud ka seletuskirjas. WHO poolt rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra

väljakuulutamine ei tähenda tingimata, et Eestis valitseb samasugune olukord. Iga riik teeb

selles küsimuses oma otsused ise ning see põhimõte on reguleeritud rahvusvahelistes tervise-

eeskirjades ja muudes WHO õigusaktides. Kuna nakkushaigused levivad piiriüleselt, tuleb

jälgida ka seda, mis toimub väljaspool Eestit. Mõni nakkushaigus ei pruugi esialgu tunduda

otsese ohuna, kuid olukord võib muutuda. Selline lähenemine aitab tagada valmisoleku. Ta

lisas, et ka seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu eesmärk on võimaldada lisada nakkushaigus

eriti ohtlike nakkushaiguste loetellu üksnes siis, kui Eesti riiklike ekspertide hinnangul

põhjustab see vastava ohu. Seega on tegemist koosesineva tingimusega. Vajaduse korral saab

võimalikult aegsasti valmistuda, näiteks hankida ravimeid tulevaste potentsiaalselt ohtlike

nakkushaiguste raviks.

Priit Sibul küsis täpsustust kommentaari kohta, mille SOM esitas tema esimesele MEle § 20

lõike 4 kohta. SOM väitis, et see on vastuolus VÕSiga. P. Sibula sõnul on raske mõista,

kuidas saab vastuolu tekkida olukorras, kus ettepaneku eesmärk on kehtiva korra seadusesse

ületoomine. Ta küsis, kas laste immuniseerimise praegune kord on seadusega vastuolus.

Lisaks meenutas ta, et sotsiaalminister märkis Riigikogu täiskogus muudatuse eesmärgina

halduskoormuse vähendamist meditsiinitöötajatele. Talle jäi ministri selgitusest mulje, nagu

saaks tervishoiutöötaja või kooli medõde digiloost kiiresti ülevaate selle kohta, kas lapsel

esineb immuniseerimise vastunäidustusi. Tema hinnangul ei vasta see tegelikkusele, sest

6

digiloos ei ole selliseid koondandmeid kergesti kättesaadaval kujul ning ülevaate saamiseks

tuleb eraldi läbi vaadata haiguslugude kirjeldused ja võimalikud tüsistused. Seetõttu ei pea ta

adekvaatseks väidet, et kooli meditsiinitöötaja saab digiloosse sisse logides lapse

terviseseisundist ülevaate väiksema halduskoormusega kui siis, kui vanemalt küsitakse vastav

nõusolek.

Maia-Triin Kanarbik kinnitas, et P. Sibula ettepanek lähtub immuniseerimise korraldamise

nõuete määruses sätestatud kehtivast korrast, kuid määrus ise on vastuolus VÕSiga.

Seetõttu lisatakse NETSi, et regulatsioon oleks edaspidi VÕSiga kooskõlas. Just sellest

vastuolust ongi tekkinud arutelu ja probleem: koolitervishoiutöötajatel on olnud keeruline aru

saada, kas lähtuda VÕSist või määrusest. Käesoleva seadusemuudatuse ja sellele järgneva

määruse muutmisega püütakse see vastuolu kõrvaldada.

Irja Lutsar kommenteeris, et ta ei ole oma seisukohta muutnud. Ta rõhutas, et on endiselt

veendunud, et toksiinid või mikroobide geneetilised komponendid ilma mikroorganismita ei

ole võimelised põhjustama nakkushaigust. Neid võib küll kunstlikult valmistada ja inimesele

manustada ning sellisel juhul võivad need põhjustada haigestumist, kuid mitte nakkushaigust.

Sellest lähtuvalt esitas I. Lutsar ka vastava ME.

Kalle Grünthali sõnul peaks halduskoormuse vähendamise eesmärgil korraldus olema

vastupidine: kui lapsevanem on lapse vaktsineerimisega nõus, saadab ta sellekohase teavituse

koolile, mitte ei pea lapsevanem teatama oma mittenõustumisest. Ta lisas, et näeb siin ohtu,

et lapsi vaktsineeritakse vanemate tahte vastaselt. Samuti meenutas ta koroonaajal kõlanud

seisukohti, mille järgi võiks vaktsineerimise üle otsustada lapse arengutasemest lähtudes.

Seetõttu avaldas ta toetust P. Sibula seisukohale, et vaktsineerimiseks peab olema

lapsevanema selgesõnaline nõusolek. Lõpetuseks küsis ta, miks soovitakse seda protsessi

ümber pöörata, kui see tegelikult suurendab halduskoormust.

Maia-Triin Kanarbik selgitas, et kavandatava muudatuse eesmärk on halduskoormuse

vähendamine. Kooliõdede ja lapsevanematega peetud aruteludest on ilmnenud, et eelistatakse

vähem bürokraatlikku teavitamise korda. Ta märkis, et teavituskirjale ei jõuta sageli

reageerida või ei peeta vastamist vajalikuks, mistõttu võivad lapsed jääda immuniseerimata.

Nende puhul, kes soovivad immuniseerimisest keelduda, toimub teavitamine senise korra

kohaselt ning neil on võimalik esitada vastav keeldumine. Keeldumine ei pea olema

allkirjastatud ning selle võib edastada näiteks sõnumi või e-kirja teel kooli

tervishoiutöötajale.

Priit Sibul küsis, kas seoses väitega, et kõnealune kord on vastuolus VÕSiga, on koostatud

põhiseaduspärasuse analüüs. Samuti palus ta selgitada, kas on uuritud kõnealuse korra

vastavust põhiseadusele ning hinnatud selle mõju vanemate õiguste seisukohalt.

Kristella Kukk vastas, et nimetatud sätte osas ei ole algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlust, mistõttu ei ole põhjust kahelda, et see on põhiseadusega vastuolus.

Teet Torgo tutvustas Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) seisukohti eelnõu kohta. Ta

tunnustas SOMi eelnõu koostamisel tehtud töö eest, kuid märkis, et eelnõu menetlemise

lõppfaasis kiirustati ning ei järgitud õigusloome head tava. Selle tulemusena on eelnõusse

jäänud sätted, mis ERHLi hinnangul ei ole piisavalt läbi töötatud ning seetõttu ei ole võimalik

eelnõu teatud osi praegusel kujul toetada. T. Torgo juhtis tähelepanu sellele, et eelnõuga

laiendatakse tänasega võrreldes väga ulatuslikult Tervisekassa

ülesandeid ja õigusi ravimihulgimüüjana. Näiteks vabastatakse Tervisekassa ravimite

müügil juurdehindluse nõuetest, st Tervisekassa saab müüa ravimeid

vaba juurdehindlusega. Samas peavad kõik teised ravimite jae- ja hulgimüüjad järgima

ravimiseaduses sätestatud juurdehindluse piirmäärasid ja reegleid. Samuti

ei kohaldu Tervisekassale ravimivaldkonnas kehtivad piirangud selle kohta, kellele on

ravimihulgimüüjal lubatud ravimeid väljastada. Teisisõnu saaks Tervisekassa

ravimivaldkonnas ravimihulgimüüjana ning tervishoiuteenuse osutajatele jt isikutele ravimite

väljastajana ainulaadsed privileegid. Ta märkis, et kavandatavad muudatused võivad

põhjustada rollide kattuvust, õiguslikku ebaselgust ning küsimusi rahastuse sihipärase

kasutamise kohta. Mitmed küsimused vajavad enne eelnõu seadusena vastuvõtmist selget

lahendust ning kaaluda tuleks ERHLi arvamuses toodud sätete eelnõust väljajätmist.

Signe Riisalo märkis, et MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased esindajal ei olnud võimalik

7

komisjoni istungil osaleda, kuid nad on esitanud oma arvamuse ja seisukohad kirjalikult.

Mait Altmets tutvustas slaidide abil Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi (EIS) ettepanekuid (lisa).

Ta selgitas, et EIS on esitanud mitu ettepanekut, millest üks puudutab eelnõu § 21 lõike 1

muutmist. Ettepaneku kohaselt sõnastataks säte ümber nii, et tööle asumisel peavad kõik

töötajad töötervishoiuarsti juures läbima tervisekontrolli tuberkuloosi suhtes. EIS

peab põhjendatuks riskihindamisel põhinevat lähenemist, arvestades,

et tuberkuloosi haigestumus Eestis on oluliselt vähenenud. Tööle

asumisel tuleks hinnata tuberkuloosi skriiningu vajadust järgnevalt: kui esinevad

tuberkuloosile viitavad sümptomid, kui on olnud varasem lähikontakt

tuberkuloosihaigega, kui on olnud varasem tuberkuloos või kui on viibitud pikaajaliselt kõrge

tuberkuloosi haigestumusega riigis või on olnud muu oluline kokkupuude haigusega.

Hindamise toetamiseks võib kasutada eelnevalt täidetud küsimustikku. M. Altmets märkis, et

asjakohane oleks kaaluda selle küsimuse reguleerimist töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses (TTOS). Sätte rakendamise eelduseks on riiklikult kehtestatud riskihindamise korra

või juhendi olemasolu, mida tuleb epidemioloogilise olukorra muutumisest lähtuvalt

regulaarselt ajakohastada. Järgmist ettepanekut tutvustades tõi M. Altmets välja, et

nakkushaiguste kahtluse ja sellest teavitamise puhul tuleks keskenduda eelkõige

nakkushaigustele, mis vajavad kiiret sekkumist. Lisaks tõi ta esile, et eelnõus toodud

edastatavate andmete koosseisu on menetluse käigus oluliselt täiendatud ning sellises mahus

nakkushaiguse teatise edastamine tõstaks märkimisväärselt halduskoormust, ei tagaks

sisuliselt võrreldavat teavet ning ei ole praeguste infosüsteemide juures tehniliselt teostatav

ilma täiendavate IT-investeeringute või lisatööjõuta. Kui antud nõuded tulenevad andmekaitse

nõuetest, siis tuleks olla seaduse tasandil üldsõnaline ning vajadusel andmekoosseis

täpsustada määruse tasandil. Samuti viitas ta sellele, et oluline on kaasata varases etapis

erialaseltsid ja valdkonna spetsialistid rakendusaktide väljatöötamisse. M. Altmets märkis, et

lisaks on EIS teinud ettepanekud eelnõu §-s 3 (nakkustekitaja ja nakkushaigus) lihtsustada ja

täpsustada definitsioone, et need vastaksid erialaselt kokkulepitule. Lõpetuseks käsitles ta

karantiini ja isolatsiooni mõisteid. Ta märkis, et EIS ei toeta lahendust, mille kohaselt

hõlmaks karantiin ka haigestunud isikuid, kuna see ei ole kooskõlas rahvusvaheliselt

tunnustatud terminoloogiaga.

Marko Tähnas andis ülevaate Tervisekassa ettepanekutest. Ta tõi välja, et üheks

ettepanekuks on jätta eelnõu § 10 lõikes 3 loetletud isikute ringist, kellel on õigus esitada

taotlus nakkushaiguste ravimite loetelu muudatuste tegemiseks, välja tervishoiuteenuse

osutajate ühendused. Ta selgitas, et Tervisekassa hinnangul on piisav, kui loetelu muutmise

ettepaneku saavad esitada lisaks ametitele, ministeeriumile ja immunoprüfülaktika

ekspertkomisjonile erialaühendused ning ravimitootjad. Nakkushaiguste ravimite loetelu

muutmise algatuse tegemiseks on vajalik spetsiifiline teave, mille kogumisel ja koondamisel

tuleks tervishoiuteenuse osutajate ühendusel arvatavasti tugineda vastavalt erialaühenduselt

või ravimitootjalt saadud andmetele. M. Tähnas lisas, et teine ettepanek puudutab asjaolu, et

juhul kui Tervisekassale pannakse kohustus hanke korraldamiseks, peaks sellega kaasnev kulu

olema kaetud riigieelarvelistest vahenditest, et vältida Tervisekassale võimaliku ootamatu

eelarveriski tekkimist. Samuti tuleks enne hanke korraldamist jätta võimalus hinnata, kas

hanke läbiviimine on üldse vajalik, st kas nimetatud ravimite või meditsiiniseadmete osas

esineb tegelik puudus või on nende kättesaadavus Eestis juba muul viisil tagatud. Samuti on

oluline märkida, et epideemia olukorras ei pruugi vajalikud vahendid olla viivitamata

kättesaadavad ning olukorras, kus ootus on hankida need näiteks kahe nädala jooksul, võib

tegelik hankeaeg ulatuda kahe kuni kolme kuuni. Seetõttu tuleks võimaldada otsuste

tegemisel arvestada realistlike ajaraamidega.

M. Tähnas tõi viimase sisulise ettepanekuna esile vajaduse parandada immuniseerimise

kättesaadavust ning laiendada vaktsineerimisõigust ka proviisoritele ja farmatseutidele,

tingimusel et neil on läbitud vastav koolitus ja olemas nõutav pädevus.

Vivika Adamson märkis, et Eesti Arstide Liit on eelnõu menetlemise käigus toetanud EISi

ettepanekuid. Ta palus esitatud ettepanekuid kaaluda ning võimaluse korral nendega

arvestada.

Heigo Prits märkis, et esindab Eesti Proviisorapteekide Liitu (EPAL). Ta tõi esile, et EPAL

8

on olnud aruteludesse kaasatud ning kuulanud teiste huvigruppide seisukohti. Samuti märkis

ta, et EPALi peamine ettepanek, milleks oli vaktsineerimisringi laiendamine ehk

vaktsineerimisõiguse andmine apteekritele, ei ole kahjuks toetust leidnud. H. Prits selgitas, et

alates 2018. aastast on apteekides pakutud vaktsineerimise teenust koostöös tervishoiuteenuse

osutajatega, sest apteekritel puudub Eestis õigus ise vaktsineerida. Seetõttu ostetakse teenuse

osutamiseks sisse õendusteenust tervishoiuteenuse osutajatelt. Selline korraldus ei ole Eesti

piiratud tervishoiuressursi tingimustes jätkusuutlik. Probleemiks on nii rahalised piirangud,

millega Tervisekassa silmitsi seisab, kui ka tööjõupuudus, mille mõju on pikemas

perspektiivis veelgi ulatuslikum. EPAL leiab, et apteekrid tuleks arvata immuniseerimist

teostavate isikute ringi.

Kädi Koppe märkis, et Eesti Linnade ja Valdade Liidul ei ole eelnõu kohta täiendavaid

ettepanekuid. Ta selgitas, et eelnõu menetlemise käigus on kohtutud SOMi esindajatega ning

KOVidele on korraldatud infotunde, mille raames on saadud vastused tekkinud küsimustele.

Katrin Pantsosnik tõi välja, et MTÜ Mõttekoda „Terve Laps – Terve Ühiskond“,

Vaktsiinikahjustustega Laste Vanemate Ühing ja MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks ei

toeta muudatusi, mis võimaldavad alaealiste vaktsineerimist ilma lapsevanema selgesõnalise

nõusolekuta. Selline muudatus loob erinevaid õiguslikke probleeme, riivab lapsevanema

põhiseaduslikke õigusi ning õigusriigi keskseid põhimõtteid. Ta lisas, et ei toetata

seadusemuudatusi, mis näevad ette sundravi, kohustuslikud terviseuuringud ning karistused

tahtevastase ravi vastuvõtmisest keeldumise korral. Leitakse, et rahva tervist puudutavad

seaduseelnõud, mille koostamisel ei ole tagatud piisav rahvaosalus, tuleb tagasi lükata.

Lõpetuseks märkis K. Pantsosnik, et ühingud soovivad viia vaktsineerimised koolidest

perearstikabinetti, kus perearstil on lapse terviseseisundist terviklik ülevaade.

Maia-Triin Kanarbik selgitas, et eelnõuga ei panda Tervisekassale uusi ülesandeid.

Tervisekassa hangib keskselt vaktsiine, ARV-ravimeid ja tuberkuloosiravimeid ka kehtiva

korra alusel. Eelnõu eesmärk on olemasolev korraldus selgemalt ja süsteemsemalt koondada,

kuna seni olid vastavad ülesanded NETSis hajutatud. Ainsa sisulise uuendusena nähakse

pandeemia või epideemia korral ette võimalus, et minister saab teha riigieelarveliste vahendite

alusel ettepaneku ravimite või meditsiiniseadmete erakorraliseks hankimiseks. Ta märkis, et

see muudatus lähtub COVID-19 pandeemia kogemusest, kui ei olnud teatud juhtudel võimalik

vajalikke ravimeid või meditsiiniseadmeid Eesti turule tuua ning nende keskne hankimine

osutus vajalikuks. Ta lisas, et erakorralise hanke rahastamine tuleb riigieelarvest, et mitte

koormata Tervisekassa ravikindlustuse eelarvet. Lisaks selgitas M.-T. Kanarbik, et

juurdehindluse regulatsioon tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ega kujuta

endast eraldiseisva meetme loomist. Ta rõhutas, et vastav säte lähtub rahvatervise vajadusest,

mitte sellest, et Tervisekassa hakkab olema turuosaline või partner hulgimüüjate hulgas.

Lisaks tõi M.-T. Kanarbik välja, et apteegis vaktsineerimise küsimus on seotud apteegiteenuse

laiendamise väljatöötamiskavatsusega, mis esitati ministeeriumile paar aastat tagasi. Selle

kohta esitati arvukalt kommentaare ja küsimusi ning mitmed küsimused on jätkuvalt

lahendamata. Ta märkis, et pärast arutelude lõppemist on võimalik nende küsimustega edasi

liikuda. Samuti on oluline märkida, et apteekritele vaktsineerimisõiguse andmine eeldab

ravimiseaduse muutmist ega sõltu NETSist.

Signe Riisalo palus SOMil kommenteerida karantiini ja isolatsiooni mõistete teemat, mille

kohta on ettepanekud esitatud.

Kerli Reintamm-Gutan selgitas, et termineid on suures osas juba täpsustatud ning vastavad

parandused on ka MEdes. Andmekoosseisu puudutavad täpsustused

on nüüd selgemad. Isolatsiooni termini seaduse tasandil sätestamata jätmist põhjendas ta

eelkõige normitehniliste kaalutlustega, leides, et seadus ei saa olla n-ö sõnastiku laadne, vaid

peab reguleerima konkreetseid õigussuhteid. Seetõttu on ette nähtud isolatsiooni termini

määratlemine määruse tasandil nakkushaiguste tõrje nõuete määruses, kus sätestatakse

haiguste või haigusgruppide kaupa asjakohased nõuded. Samuti möönis ta, et karantiini

definitsioon ei vasta seaduse tasandil täielikult igapäevasele praktilisele käsitlusele, kuid

rõhutas, et see on sõnastatud viisil, mis hõlmab ka juba haigestunud isikuid. Ta selgitas, et

praktikas kasutatakse isolatsiooni haigete isikute suhtes, samas kui karantiini kohaldatakse

isikutele, kelle puhul ei ole veel selge, kas nad on haigestunud. Sätte alusel

9

saab Terviseamet anda haldusakti või Vabariigi Valitsus korralduse. Isolatsiooni puhul sellist

regulatsiooni samal viisil ette näha ei ole võimalik, kuna see põhineb konkreetsetel

sümptomitel ja meditsiinilisel hinnangul. Seetõttu ei ole isolatsiooni

samaväärne reguleerimine seaduse tasandil juriidiliselt ega normitehniliselt põhjendatud.

K. Reintamm-Gutan selgitas, et seaduse ülesehituse kohaselt on karantiin ja isolatsioon

praktikas olemuselt sarnased meetmed, kuna mõlemal juhul piiratakse isiku liikumist

sõltumata sellest, kas tegemist on juba haigestunud isikuga või isikuga, kelle puhul on

põhjendatud kahtlus haigestumisele. Karantiinimeetmeid võib seaduse alusel kohaldada

ka terve piirkonna suhtes ja siis hõlmab meede paratamatult nii terveid kui ka haigeid isikuid.

Seega karantiini ja isolatsiooni eraldi reguleerimine samas olukorras ei oleks menetluslikult

otstarbekas ega teeniks tõhusalt haiguse leviku tõkestamise eesmärki. Seetõttu on valitud

vastav õiguslik ülesehitus. Täiendav selgus loodetakse tagada määruse tasandil kehtestatavate

definitsioonidega.

Tuberkuloosi ja tervisekontrollide küsimuses selgitas K. Reintamm-Gutan, et SOM on teinud

ettepaneku vastav nõue eelnõust välja jätta. Ta märkis, et kehtiva seaduse alusel nõuti teatud

erialadel enne tööle asumist nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ja tervisetõendi

esitamist, kuid praktikas kajastab see üksnes isiku terviseseisundit kontrolli tegemise

ajahetkel. Esialgsete arutelude käigus peeti vajalikuks säilitada tuberkuloosiga seotud nõue

kolmel ametikohal, kus puututakse kokku haavatavate sihtrühmadega. Täiendavate

ekspertarvamuste põhjal leiti siiski, et sellisel kujul süstemaatiline kontroll nendel

ametikohtadel ei ole põhjendatud. Seetõttu tehti ettepanek lähtuda edaspidi täielikult tööandja

riskihinnangust. Ta rõhutas, et TTOSi alusel peavad tööandjad koostama töökeskkonna

riskianalüüsi ning kui riskihinnangu põhjal esineb tuberkuloosi leviku oht, on tööandjal

võimalik suunata töötaja asjakohasesse tervisekontrolli.

Helmen Kütt märkis, et kuigi inimene võib haigestuda erinevatesse haigustesse igal ajal,

võiks tööle asumisel näiteks lasteasutusse või toitlustusasutusse vastava nõude jätmine olla

põhjendatud.

Signe Riisalo märkis, et statistika kohaselt on alates 2016. aastast profülaktiliselt tuvastatud

14 tuberkuloosijuhtumit. Ta tõdes, et juhtumite arv on väga väike, samas meetmest tulenev

halduskoormus nii tööle asujatele kui ka tööandjatele on märkimisväärne.

Maia-Triin Kanarbik kinnitas, et Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri andmete

kohaselt on kümne aasta jooksul profülaktiliselt tuvastatud 14 juhtu. Ta märkis, et nõustutakse

EISi ettepanekuga, et tuberkuloosi haigestumus on Eestis madal, kuid haigestumise risk ei

tulene otseselt töökohast, vaid võib olla seotud inimese muude kokkupuudetega, sealhulgas

reisimisega. Seetõttu peetakse põhjendatuks vastava nõude eemaldamist. Samas rõhutati, et

tööandjal säilib võimalus lähtuda oma riskihinnangust ning vajaduse korral suunata töötaja

TTOSi alusel tervisekontrolli, sealhulgas tuberkuloosi suhtes kontrollimisele.

Diana Ingerainen märkis, et talle jäi ebaselgeks isolatsiooni ja karantiini regulatsioon ning

küsis, kus seda täpsustatakse.

Kerli Reintamm-Gutan vastas, et karantiin on seaduse tasandil täpselt reguleeritud ning

vastav säte jääb alles. Ta selgitas, et seaduses on sätestatud karantiini kohaldamise

tingimused, ulatus ja lõpetamise kord. Isolatsiooni osas viitas ta eraldi paragrahvile, mis

reguleerib laiemalt nakkushaiguste tõrje nõudeid. Nimetatud paragrahvi alusel koostatakse

täpsustav määrus, milles sätestatakse erinevate nakkushaiguste suhtes kohaldatavad

tõrjemeetmed, sealhulgas isolatsioon.

Signe Riisalo pani hääletusele muudatusettepanekud.

1. Muudetakse eelnõu paragrahv 3 lõige 1 ja sõnastatakse järgmiselt:

(1) Nakkustekitaja on mis tahes bioloogiline tegur, sealhulgas viirus,

bakter, mikroskoopiline seen, prioon või parasiit, mis on võimelised põhjustama inimese

nakatumist ja nakkushaigust.

Selgitus: Eelnõu algses definitsioonis on väljendid „geneetiliselt muundatud vormid ning

nende bioloogilised komponendid ja toksiinid“ üleliigsed ja eksitavad. Need ei põhjusta

10

iseseisvalt nakkushaigust, on viiruste, bakterite, mikroskoopiliste seente komponendid ja need

levivad vaid nende vahendusel. Isegi kui bioloogilise relva koostises on mikroorganismide

toksiinid, ei põhjusta need nakkushaigust ning nende tõrjeks ei ole tarvis kasutada

nakkushaiguste tõrje meetodeid. „Alglooma, ussnugilist ja lülijalgset“ võib nimetada ühtse

mõistega parasiit.

Irja Lutsar

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

2. Muuta eelnõu § 3 lõiked 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:

„(1) Nakkustekitaja on mis tahes bioloogiline tegur, sealhulgas viirus, bakter, mikroskoopiline

seen, prioon, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, nende geneetiliselt muundatud vormid ning

nende bioloogilised komponendid ja toksiinid, mis on võimelised põhjustama inimese

nakatumist ja nakkushaigust.

(2) Nakkushaigus on haigus, mida põhjustab nakkustekitaja sattumine organismi ja mis levib

otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele.“.

Selgitus. Eelnõus on muudetud sõna „prioon“ asukohta nakkustekitajate loetelus, et tagada

terminite loogilisem ja süsteemsem järjestus. Nakkushaiguse definitsioonist on välja jäetud

sõna „bioloogilise“ ja fraas „või selle toksiini“, kuna § 3 lg 1 kohaselt on nakkustekitaja juba

ammendavalt määratletud kui bioloogiline tegur, mis hõlmab ühtlasi toksiine.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 8:

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 1: Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

3. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 3 lõike 3 punkt 2;

Selgitus: Selle kohaselt võiks klassifitseeruda eriti ohtlikuks nakkushaiguseks iga sesoonne

ülemiste hingamisteede nakkushaiguste puhang, mille käigus masstestitakse näiteks PCR

meetodil asümptomaatilist elanikkonda.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero

Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

4. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 3 lõike 3 punkt 3;

Selgitus: Elanikkonna laiapõhjaline karjaimmuunsus tekibki nakkustekitajatega kokkupuutel.

Iga uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja ei pruugi kaasa tuua tegelikku ohtu

rahvastiku tervisele. Vaid potentsiaalse ohu tõttu ilma raske haiguskulu

ja üldsuremuse tõusuta ei tohiks olla võimalust ohtliku nakkushaiguse väljakuulutamiseks.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero

Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

5. Muuta eelnõu § 3 lõike 3 punktid 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:

11

„2) haigus levib kiiresti või ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb oluline oht

tervishoiusüsteemi toimepidevusele või muu elutähtsa teenuse toimepidevusele;

3) haiguse on põhjustanud uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja, mille suhtes

puudub elanikkonnal immuunsus või puuduvad tõhusad või spetsiifilised ravi- või

ennetusmeetmed ja millega võib kaasneda oluline oht rahvastiku tervisele;“.

Selgitus: Punktis 2 täpsustatakse, et silmas on peetud elutähtsa teenuse toimepidevust, mis

on ka hädaolukorra seaduse termin. Punkti 3 muudatusega täpsustakse, et puuduma peavad

ka spetsiifilised ravi- või ennetusmeetmed. Täiendus tagab õigusselguse olukordades, kus

sihipärane ravim või vaktsiin puudub ja kättesaadav on üksnes sümptomaatiline ravi ning ka

juhtudel, mil eksisteeriv spetsiifiline meede on kaotanud oma toime näiteks viirustüve

muteerumise tõttu.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 8:

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 1: Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

6. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 3 lõike 3 punkt 4;

Selgitus: Ilma reaalse ohuta rahvastiku tervisele Eestis, ei tohiks tsentraliseeritud

majanduspoliitilistele huvigruppidele anda õigust otsustada Eestis toimuva üle.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

7. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 3 lõige 4;

Selgitus: Ajaloost on teada, et tsentraalne võim korrumpeerub. Maailma

Terviseorganisatsiooni seisukohti võib parimal juhul võtta kui soovituslikke, arvestades

organisatsiooni ebaõnnestumisi koroonakriisi lahendamisel ning rahastajate ja peadirektori

tausta.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

8. paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(1) Nakkushaigele ja nakkuskahtlasele isikule antakse arstiabi tema nõusolekul.“;

Selgitus: Antud printsiip on õigusriigis elementaarne, välistab olukorrad inimsusevastasteks

kuritegudeks ja selle eemaldamine seaduse muutmise käigus näeb käesolevas sügavas

usalduskriisis erakordselt halb välja.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

9. Asendada eelnõus läbivalt sõnad „nakkuskandlusega inimene“ sõnadega „nakkustekitaja

12

kandlusega inimene“.

Selgitus: Muudatusettepanekuga asendatakse eelnõus läbivalt termin „nakkuskandlusega

inimene“ täpsema oskuskeelse terminiga „nakkustekitaja kandlusega inimene“. Kuna ilma

haigustunnusteta inimene kannab nakkustekitajat (nt viirus, bakter jne, vt eelnõu § 3 lg 1),

mitte abstraktset nakkust, tagab „nakkustekitaja kandlus“ meditsiinilise ja õigusliku

terminoloogia suurema selguse.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

10. Muuta eelnõu § 4 lõiked 3 ja 4 ning sõnastada need järgmiselt:

„(3) Nakkuskahtlusega inimene on inimene, kelle puhul on alust arvata, et ta on

nakkustekitajaga kokku puutunud või viibinud nakkusohtlikus piirkonnas, kuid kellel ei ole

veel diagnoositud nakkushaigust ega tuvastatud nakkustekitaja kandlust.

(4) Nakkushaigusega inimene on inimene, kes on nakkustekitaja kandlusega ja kellel esinevad

haigustunnused või kellel on diagnoositud nakkushaigus.“.

Selgitus: Lõikes 3 täpsustatakse, et nakkuskahtlusega inimene on inimene, kellel ei ole

tuvastatud nakkustekitaja kandlust. Võrreldes ebamäärase mõistega „tõendatud

nakkusohtlikkus“ on nakkustekitaja kandluse tuvastamine laboratoorselt või kliiniliselt

üheselt tuvastatav fakt. Lõikes 4 täiendatakse nakkushaigusega inimese definitsiooni

nakkustekitaja kandluse ja haigustunnuste koosesinemisega, et hõlmata aktiivselt haiged

inimesi enne ametliku kliinilise diagnoosi kinnitamist ning eristada neid ilma

haigustunnusteta nakkustekitaja kandjatest. Lisaks on eemaldatud viide „arstiteaduses

tunnustatud meetoditega“, kuna mõiste „diagnoositud“ eeldab olemuslikult

kehtivatele meditsiinistandarditele vastava metoodika kasutamist.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (poolt 9: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo; vastu 0; erapooletu 0).

11. paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) nakkushaigusega inimene on inimene, kellel on olemas haigustunnused ja kellel on

arstiteaduses tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus.“;

Selgitus: Eelnõu kohaselt on nakkushaige inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud

meetoditega diagnoositud nakkushaigus. Kui tunnustatud meetodiks haiguse diagnoosimisel

on üksnes PCR test, võib nakkushaigeks lugeda suure osa elanikkonnast, kellel nii haigus kui

nakkusoht puuduvad. See võib alusetult käivitada karmid tõrjemeetmed, sealhulgas

tahtevastase ravi. Teaduskirjandus näitab, et positiivne PCR test (eriti Ct > 30) ei tähenda

alati nakkusohtlikkust ja selle tõlgenduskriteeriumid ei vasta reaalsusele.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

13

12. Muuta eelnõu § 5 lõiked 1 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:

„(1) Nakkushaiguse kolle on nakkusallika asukoht ja seda ümbritsev ruum või territoorium

neis piirides, kus nakkustekitaja on võimeline levima.

(3) Epideemia on nakkushaiguse haigusjuhtude esinemine elanikkonnas oodatust tunduvalt

suuremal määral või nakkushaiguse laiaulatuslik ja intensiivne levik, mis tingib vajaduse

rakendada ulatuslikke nakkustõrje meetmeid.“.

Selgitus: Lõikes 1 asendatakse sõna „nakkus“ täpsema terminiga „nakkustekitaja“. Lõike 3

muudatusega täpsustatakse epideemia mõistet, et oleks paremini eristatav erinevus puhangu

ja epideemia termini vahel. Pakutud definitsioon võtab arvesse nii epideemia klassikalist

definitsiooni kui ka võimalikku raskusastet ja vajadust rakendada ulatuslikke meetmeid

nakkushaiguse leviku ohjamiseks.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

13. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 9 lõige 4;

Selgitus: Teadmata täpselt rahvusvaheliste organisatsioonide nõuete, õigusaktide, juhiste,

suuniste ja konventsioonide sisu, on ebamõistlik nendele allumine Eesti Vabariigi seadusesse

kirjutada.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

14. Palume sõnastada § 10 lõige 3 punkt 2 järgmiselt:

„2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja ohutus;“.

Selgitus. Punkti 2 täiendatakse sõnaga „ohutus“. Riikliku rahastamise ja loetellu kandmise

eelduseks peab olema ka ravimi ohutusprofiil.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

15. paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib nakkushaigusega

inimese tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi (edaspidi tahtest olenematu ravi), kui

nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi.“;

Selgitus: Hetkel eelnõus olev annab ebaproportsionaalselt suure otsustusõiguse ühele (!)

arstile ka siis, kui nakkushaige ei kujuta teistele ohtu, kuid arst arvab, et sundravi on vajalik

eriti ohtliku nakkushaiguse peatamiseks. Õigusriigis ei tohiks selline säte seaduseks saada.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

14

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

16. paragrahvi 11 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Esialgse õiguskaitse raames võib tahtest olenematut ravi kohaldada arst ilma

kohtumääruseta kuni 48 tundi tahtest olenematu ravi algusest (edaspidi arsti otsus), kui

nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi

ning kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või tuberkuloosi leviku

tõkestamiseks. Kui ravi eeldatav kestus on pikem kui 48 tundi, esitab arst kohtule taotluse

tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ravi alustamise päeval.“;

Selgitus: Hetkel eelnõus olev annab ebaproportsionaalselt suure otsustusõiguse ühele (!)

arstile ka siis, kui nakkushaige ei kujuta teistele ohtu, kuid arst arvab, et sundravi on vajalik

eriti ohtliku nakkushaiguse peatamiseks. Õigusriigis ei tohiks selline säte seaduseks saada.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

17. Täiendada eelnõu § 12 lõiget 3 punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) määrab nakkuskahtlusega inimesele ennetava ravi.“.

Selgitus. Punkti 4 lisamisega täpsustatakse tervishoiuteenuse osutaja ja Terviseameti rollide

ja vastutuste piire nakkushaiguste tõrjel. Ennetava ravi (näiteks kokkupuutejärgne

profülaktika) vajaduse hindamine ja määramine on olemuselt kliiniline otsus, mis eeldab

patsiendi terviseseisundi vahetut hindamist ning kuulub seetõttu tervishoiuteenuse osutaja

pädevusse.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

18. Palume sõnastada § 12 lõike 5 punktid 2–5 järgmiselt:

„2) muud andmed: viibimiskoht Eestis, reisilt saabumise aeg, reisil viibitud ja läbitud riikide

andmed, amet, töökoht või õppeasutus;

3) terviseandmed, sealhulgas haigestumise, diagnoosi, hospitaliseerimise andmed, nakatumise

asjaolud ning muud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks olulised andmed;

4) surma kuupäev;

5) teabe esitaja ja tervishoiuasutuse üldandmed.“.

Selgitus: Andmekoosseisust on jäetud välja andmed, millest tervishoiuteenuse osutaja ja

laboriteenuse osutaja ei pea tingimata Terviseametit teavitama viivitamata. Selle tulemusena

on jäetud lõikesse 5 alles need andmed, mis on olulised esmase olukorrapildi saamiseks ja

hindamiseks. Selle teabe alusel hakkab Terviseamet edasi tegutsema ning alustab

epidemioloogilist uuringut selgitamaks välja nakatumise asjaolusid, levikuteed jne piiramaks

haiguse levikut.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

15

19. Palume sõnastada § 12 lõige 7 järgmiselt:

„(7) Käesolevas paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud asutus või isik edastab Terviseametile

käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetest üksnes need andmed ja muud asjaolud,

mis on talle teavitamise hetkel teada.“.

Selgitus: Muudatusega lisatakse viide ka tervishoiuteenuse ja laboriteenuse osutajatele, kellel

lõikes 7 teavitamiserand kohaldub samuti.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

20. Palume sõnastada § 12 lõige 11 järgmiselt:

„(11) Andmed, mis edastatakse andmesubjekti isikuandmetega on:

1) üldandmed;

2) muud andmed: sünnikoht, viibimiskoht Eestis, reisilt saabumise aeg, reisil viibitud ja

läbitud riikide andmed, rahvus, amet, Eestis viibitud aeg, töökoht või õppeasutus, sotsiaal–

majanduslik seisund;

3) terviseandmed, sealhulgas diagnoosi andmed, haigestumise andmed, sealhulgas

sümptomid, kaasuvad haigused ja haiguse tüsistused, immuniseerimise andmed, riskirühma

kuuluvus, raseduse kestus, testimise põhjus, nakatumise asjaolud ja oletatav levikutee ning

muud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks olulised andmed;

4) hospitaliseerimise ja ravi andmed, sealhulgas haiglasse saabumise, haiglast väljakirjutamise

ja osakondades viibimise andmed või teise tervishoiuteenuse osutaja juurde üleviimise

andmed ning rakendatud ravi, protseduuride ja intensiivravi andmed;

5) laboratoorsete uuringute ja analüüside andmed, sealhulgas uuringumaterjali andmed,

uuringumeetodi ja -tulemuse andmed ning nakkustekitaja ja selle ravimitundlikkuse ja -

resistentsuse andmed;

6) teatise või laborivastuse andmed;

7) surma kuupäev ja põhjus;

8) kohtuekspertiisiasutuse, tervishoiuteenuse ja laboriteenuse osutaja andmed, sealhulgas

uuringule suunaja, uuringu tegija, dokumendi sisestaja ja koostaja ning tervishoiutöötaja

üldandmed ning perearsti ja perearsti nimistusse kuulumise andmed.“.

Selgitus: Seoses § 12 lõike 5 muutmisega on täiendatud lõikes 11 andmekoosseisu

andmeväljadega, mis jäeti lõikest 5 selguse huvides välja. Lõike 10 alusel kehtestatav määrus

sätestab täpsema teavitamise korra, nakkushaiguste ja nakkustekitajate loetelu, millest

teavitatakse ja täpsema andmekoosseisu sõltuvalt nakkushaigusest ja nakkustekitajast. Lõikes

11 on määratletud kogu kogutavate andmete koosseis ning lõike 10 alusel kehtestatavas

määruses määratletakse täpsemalt, kes milliseid andmeid milliste nakkushaiguste ja

nakkustekitajate kohta edastab, sh millisel viisil ja millises andmekoosseisus. Kõiki nimetatud

andmeid kõigi nakkushaiguste ja nakkustekitajate puhul ei koguta, vaid see sõltub konkreetse

nakkushaiguse ja nakkustekitaja eripärast ja epidemioloogilisest olukorrast.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

21. Jätta eelnõu § 13 lõike 3 punktidest 1 ja 2 välja sõna „andmekogu“.

Selgitus: Arvestades, et tegemist on nakkushaiguste registriga, siis andmekogu eraldi

nimetamine on segadust tekitav ja üleliigne.

16

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

22. Muuta eelnõu § 13 lõige 5 ja sõnastada see järgmiselt:

„(5) Registris töödeldakse nakkushaiguse suhtes uuritud inimese, nakkushaigusega,

nakkustekitaja kandlusega, nakkusohtliku ja nakkuskahtlusega inimese kohta käesoleva

seaduse § 12 lõikes 11 nimetatud andmeid.“.

Selgitus: Muudatus on seotud § 12 lõigete 5 ja 11 ümber sõnastamisega. Kuna § 12 lõige 11

sisaldab juba vajalikku andmekoosseisu, mida nakkushaiguste registris töödeldakse, siis ei

ole mõistlik § 13 lõikes 5 enam sama andmekoosseisu dubleerivalt kirja panna, vaid lisada

viide §12 lõikele 11.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

23. paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Riiklikus immuniseerimiskavas loetletud ja kavasse lisatavatel vaktsiinidel peab olema

võime teadusandmetele põhinevalt tekitada immuunsus ehk haiguskindlus konkreetse

haigustekitaja vastu.“;

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

24. Muuta eelnõu § 20 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Immuniseerimist võib teha arst, õde või ämmaemand, kes vastab käesoleva paragrahvi

lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele.“

Selgitus: ettepanekuga asendatakse seaduses sõna „tervishoiutöötaja“ sõnadega „arst, õde

või ämmaemand“. Muudatus tehakse Terviseameti tähelepaneku alusel.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

25. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 20 lõige 4;

Selgitus: Käesoleva muudatusega võetakse seadusest välja lõige, millega soovitakse nihutada

hooldusõiguse koorem vanematelt riigile ja nõrgestada sellega vanemlikku autoriteeti.

Lapsevanem on esmase vastutuse ja otsustusõigusega isik oma lapse kasvatamisel ja

tervishoius. Eriti ohtlik on rõhk lapse kaalutlusvõime hindamisel. Eelnõu seletuskirja tekst

rõhutab, et kui laps suudab "poolt- ja vastuargumente vastutustundlikult kaaluda", siis läheb

otsustusõigus lapsele, isegi kui vanem on vastu. See loob õigusliku aluse, et kooliarst või õde

saab "küpsusastme" hindamise kaudu vanema tahet ümber lükata. See on lubamatu. Laps ei

ole riigi omand.

17

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

26. paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida, kui

seaduslikku esindajat on immuniseerimisest teavitatud ja ta on immuniseerimisega kirjalikult

nõustunud.“;

Selgitus: Kooliõde ja laps on ebapädevad hindamaks vaktsiinidest saadud kasu-kahju suhet,

kuna vaid lapsevanem on kursis lapse käesoleva tervisliku seisundiga, samuti tema võimalike

vastunäidustustega konkreetsele vaktsiinile. Laps ei pea olema ja saagi olla kursis varem (ka

beebieas) tehtud vaktsiinidele tekkinud kõrvaltoimetega ega lähisuguvõsas esinevate

geneetiliste haigustega, mille latentsel kujul esinemise võib vaktsineerimine aktiveerida

(näiteks epilepsia). Ammugi ei pea olema ega saagi olla kooliõde kursis iga lapse

riskiprofiiliga, nagu ka kõige uuemate ja kohati vastuoluliste teadusandmetega vaktsiinide

ohutusest ja efektiivsusest. Võimalikud tagajärjed tõsiste kõrvaltoimete näol jäävad aga

perekonna kanda.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

27. Eelnõu paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(4) Lapse immuniseerimiseks peab tervishoiuteenuse osutaja küsima tema seadusliku

esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut. Tervishoiuteenuse osutaja,

kellele lapse seaduslik esindaja ei ole varem esitanud vastavasisulist tahteavaldust, küsib

nõusolekut lapsele ka varem teostamata jäänud immuniseerimiskavajärgse immuniseerimise

läbiviimiseks. Lapse immuniseerimiskavajärgsest immuniseerimisest keeldumine

vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning seda säilitatakse lapse

tervisedokumentide hulgas. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis õpilase immuniseerimisest tema seaduslikku esindajat ning küsib õpilase

immuniseerimiseks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat immuniseerimist. Õpilase

seadusliku esindaja nõusolek või keeldumine vormistatakse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning seda säilitatakse õpilase tervisedokumentide hulgas. Õpilase

immuniseerimise ära jäämisel lähtub koolitervishoiuteenuse osutaja õpilase seadusliku

esindaja varem esitatud nõusolekust ning teavitab õpilase seaduslikku esindajat uuest

immuniseerimise ajast vähemalt üks nädal enne selle läbiviimist.”

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

28. Teha eelnõus järgmised muudatused:

28.1 Muuta eelnõu § 21 ja sõnastada see järgmiselt:

„Tööandja on kohustatud nakkushaiguste tõrjel: 

1) tagama nakkusohutuseks vajalike meetmete täitmise töökeskkonnas; 

2) vältima nakkustekitajate levikut teenuste osutamisel.“

18

Selgitus: Muudatusega jäetakse eelnõust välja tuberkuloosi tervisekontrolli sätted ning

edaspidi ei teostata NETS alusel enne tööle asumist tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli.

Lähtutakse sarnaselt teiste nakkushaigustega töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest, st.

tööandja enda riskihinnangust. Ettepanekuga nõustub sotsiaalkomisjon Eesti

Infektsioonhaiguste Seltsi ettepanekuga liikuda tuberkuloosi suhtes tehtava tervisekontrolli

puhul riskipõhisele lähenemisele.

28.2 Muuta eelnõu §-s 43 esitatud alusharidusseaduse muutmise tekst ja sõnastada see

järgmiselt:

㤠43. Alusharidusseaduse muutmine

Alusharidusseaduse § 43 lõige 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.“

Selgitus: Kehtiv alusharidusseadus näeb ette, et juhul, kui lastehoiu tegevus toimub

eluruumides, siis tuleb tegevusloa saamiseks esitada eluruumi kasutava täisealise isiku

tervisetõend nakkushaiguse suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Algselt kehtis eelnõus

vastav tervisekontrolli nõue üksnes tuberkuloosi suhtes, kuid eelnõuga jäetakse tuberkuloosi

tervisekontrolli sätted eelnõust välja, seetõttu tuleb vastav nõue välja jätta ka

alusharidusseadusest.

28.3 Muuta eelnõu § 50 punktid 1-3 ning esitada need ühe muutmiskäsuna punktina 1 (muutes

järgmiste punktide numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt:

1) paragrahvi 454 lõike 1 punkt 4, § 4513 lõike 1 punkt 10 ja § 4513 lõige 2 tunnistatakse

kehtetuks;

28.4 Muuta eelnõu § 50 punktid 5-7 ning esitada need ühe muutmiskäsuna punktina 3 (muutes

järgmiste punktide numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt:

3) paragrahvi 152 lõige 4, lõike 5 punkt 2 ja lõige 7 tunnistatakse kehtetuks

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

29. paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Terviseseisundit kinnitav tõend on tervishoiuteenuse osutaja väljastatud isikustatud

dokument, mis tõendab nakkushaiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust. Vajadusel

võib tõendile lisada andmed immuniseerimiste ja nakkustõrje meetmete järgimist piiravate

meditsiiniliste vastunäidustuste kohta.“;

Selgitus: Vaktsineerimine ei välista alati haigestumist ega nakkuse edasi kandmist. Kui

vaktsiin pärsib haigustunnuseid, kuid ei ole tõestatult steriliseeriv, siis me loome olukorra,

kus vaktsineeritud nakkushaiged muutuvad haiguse superlevitajateks, sealjuures olemata

sellest ise teadlikud. Kui nakkushaiguste tõrje meetmeks on näiteks maski kandmine, siis igal

inimesel esineb meditsiiniline vastunäidustus maski kandmisele – inimesel on õigus vabalt

hingata. Mask langetab õhu kvaliteeti suurendades sissehingatavas õhus süsihappegaasi

hulka ja vähendades hapnikku. Paljudel inimestel tekitavad osad maskid allergiat, nahalöövet

või raskendavad haiguse kulgu, kui ollakse juba nakatunud. Ükski nakkushaiguse tõrje meede

ei tohi kahjustada tervist või raskendada haiguse kulgu.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

19

30. paragrahvi 28 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) immuniseerimine ja ennetav ravi, sealjuures arvestades, et need meditsiinilised

sekkumised on ja jäävad inimesele vabatahtlikuks, ilma otsese ja kaudse survestamiseta.“.

Selgitus: Immuniseerimise ja ennetava ravi sidumine nakkushaiguste tõrje nõuetega, mille

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, tekitab võimaluse nii otseseks kui

kaudseks vaktsiinisunniks ja sundraviks, mis ei sobi kokku õigusriikluse põhimõtetega, kus

igasugune meditsiiniline sekkumine peab jääma vabatahtlikuks ka kriisi olukorras. Teadus ja

meditsiin on pidevalt arenev. Tänased efektiivsed ja ohutud ravimid võidakse homme turult

tagasi kutsuda kui tõestatult ebaefektiivsed ja/või ohtlikud.

Eelmise sajandi inimsusevastased kuritööd viidi ellu tänu toonastele ametnikele, arstidele ja

teadlastele. Teadusuuringute valguses võivad immuniseerimisel kasutatavad preparaadid

kaasa tuua olulise kahju nii üksikisiku tervise17 18 kui riigi tasandil.19 Riik ei tohi ega saa

survestada immuniseerimisel kasutatavate ravimite manustamist, kui ajalooliselt on tõestatud

sarnaste meetmete kasutamisel saadud kahju. Küll võivad immuniseerimine ning ennetav ravi

põhjalikult kontrollitud preparaatidega olla riiklikul tasandil soovitatud.

Demokraatlikult valitud juhtidel on kohustus tegutseda põhiseaduse raamides isegi siis, kui

majandus-poliitiliste huvigruppide surve on väga tugev. Ka hea kavatsus võib teadmatuse või

pealiskaudsuse tõttu kaasa tuua halva või väga halva tagajärje. Eelnõu praegusel kujul

vastuvõtmine võimaldaks kehtestada ulatusliku kontrolli nakkushaiguste puhangute korral.

Kontroll puudutaks meie kõigi vabadusi ja viiks meie ühiskonna suure sammu totalitarismi

suunas, süvendaks usalduskriisi ja vähendaks Eesti kui elukoha atraktiivsust, seda ka siinsete

alaliste elanike seas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

31. Muuta eelnõu § 30 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Konkreetse inimese, inimeste rühma, asutuse või piiratud territooriumi suhtes, kui see on

vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele

vastava haiguse leviku tõkestamiseks, võib Terviseamet kehtestada karantiini haldusaktiga

kuni 42 kalendripäevaks, kohaldades vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

erandeid.“.

Selgitus: Täpsustame, et kõige pikemalt võib karantiini kehtestada kuni 42 kalendripäevaks,

sest see on teadaolevalt kõige pikem peiteperiood nakkushaiguse sümptomite tekkimiseks.

Pikendades maksimaalset esmast karantiini kehtestamise aega, väldime olukorda, kus

karantiini peab pärast 30 kalendripäeva möödumist pikendama üksnes seetõttu, et konkreetse

haiguse peiteperiood on pikem (näiteks 35 kalendripäeva). Ühtlasi tagab esialgse tähtaja

vastavus tegelikule meditsiinilisele vajadusele isikutele suurema õigusselguse ja

ettenähtavuse. Sellega hoitakse ära korduvatest haldusaktide pikendamistest tulenev

ebamäärasus ning vähendatakse nii karantiinile allutatud isikute sotsiaalset ja

psühholoogilist koormust kui ka haldusorgani menetluskoormust.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal,

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

20

32. Jätta eelnõust välja paragrahv 31 lõige 1 punkt 7.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

33. Jätta eelnõust välja paragrahv 32 lõige 4 punktid 2 ja 3.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

34. eelnõust jäetakse välja paragrahv 37;

Selgitus: Käesoleva muudatusega jäetakse jõusse kehtivad trahvimäärad, ilma neid

tõstmata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

35. Eelnõu § 37. Nakkushaiguste tõrje ja nakkusohtliku materjali käitlemise nõuete

rikkumine sõnastatakse järgmiselt:

(1) Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud või §-s 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest

–

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

36. eelnõust jäetakse välja paragrahv 38;

Selgitus: Käesoleva muudatusega jäetakse jõusse kehtivad trahvimäärad, ilma neid

tõstmata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

37. Eelnõu § 38. Karantiininõuete rikkumine sõnastatakse järgmiselt:

(1) Käesoleva seaduse § 30 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest –

21

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

38. eelnõust jäetakse välja paragrahv 39;

Selgitus: Käesoleva muudatusega jäetakse jõusse kehtivad trahvimäärad, ilma neid

tõstmata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt

1: Kalle Grünthal; vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

39. Eelnõu § 39. Nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuete rikkumine sõnastatakse

järgmiselt:

(1) Käesoleva seaduse § 31 või § 32 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

40. eelnõust jäetakse välja paragrahv 40;

Selgitus: Käesoleva muudatusega jäetakse jõusse kehtivad trahvimäärad, ilma neid

tõstmata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

41. Eelnõu § 40. Teabe esitamise kohustuse rikkumine sõnastatakse järgmiselt:

(1) Käesoleva seaduse §-des 12, 14, 15 ja 29 sätestatud teabe, uuringuandmete või

uuringumaterjali tähtaegse esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

22

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Jaanus

Karilaid; vastu 8: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

42. eelnõust jäetakse välja paragrahv 41.

Selgitus: Käesoleva muudatusega jäetakse jõusse kehtivad trahvimäärad, ilma neid

tõstmata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt

1: Kalle Grünthal; vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

43. Eelnõu § 41. Immuniseerimisnõuete rikkumine sõnastatakse järgmiselt:

(1) Tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud nõuete

rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht inimese elule või tervisele või nakkushaiguse levikuks,

–

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Jaanus

Karilaid; vastu 8: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu

1: Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (poolt 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 1: Kalle Grünthal;

erapooletuid 0).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu (901 SE) teise lugemise ettevalmistamine 

Signe Riisalo sõnas sissejuhatuseks, et eelnõu esimene lugemine toimus 20. mail 2026.

Muudatusettepanekute (ME) esitamise tähtajaks 27. mail 2026 laekus Eesti Reformierakonna

fraktsiooni ja Eesti 200 fraktsiooni ME ning 13 arvamust kaasatud huvigruppidelt. Oma

ettepaneku saatis komisjonile ka Sotsiaalministeerium (SOM). Kavas on esmalt

tutvuda MEga, seejärel tutvustab SOM oma ettepanekut. Edasi saavad sõna arvamused

esitanud huvigruppide esindajad.

Signe Riisalo rääkis, et Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti 200 fraktsiooni

23

esitatud ME puudutab perehüvitiste seaduse (PHS) § 19 lõiget 3 ning selle kohaselt tõstetakse

üksikvanema lapse toetus 80 eurolt 100 eurole. Muudatuse põhjendus on, et üksikvanemaga

pered kuuluvad lastega perede hulgas suurimasse vaesusriski. Muudatusega on arvestatud

riigieelarve lisaeelarve koostamisel, vastav ettepanek on esitatud ka Riigikogu

rahanduskomisjonile. S. Riisalo andis SOMile MEle vastamiseks ja ministeeriumi ettepaneku

tutvustamiseks sõna.

Ulvi Tüllinen märkis, et SOM toetab MEd tõsta üksikvanema lapse toetus 80 eurolt 100

eurole. Üksikvanemad elavad suurimas vaesusriskis ning on seetõttu eriti haavatavas

olukorras. Toetuse tõstmine on seetõttu põhjendatud.

Signe Riisalo palus SOMil tutvusta ettepanekut muuta sotsiaalhoolekande seadust ja

rehabilitatsiooni teenuse otsuseid.

Brit Tammiste rääkis, et SOM teeb ettepaneku täiendada eelnõu §-ga 3 ja sätestada, et

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsuste kehtivus, mis lõpeb ajavahemikus 1.–31.

detsember 2026, pikeneb kuni teenuse saaja õigustatuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui

30. septembrini 2027. Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada suunamisotsuste

pikendamist ning anda Sotsiaalkindlustusametile (SKA) selleks selge õiguslik alus. 2026.

aasta detsembris lõpeb üle 3100 suunamisotsuse. Algselt oli kavandatud, et

rehabilitatsiooniteenuse senine korraldus lõpeb 31. detsembril 2026 ja uus korraldus käivitub

1. jaanuaril 2027. 2025. aasta sügisel otsustati aga muudatuste rakendamine edasi lükata 1.

oktoobrile 2027. Seetõttu on vaja seniste otsuste kehtivus üle vaadata ja neid pikendada.

Muudatuse puudumisel koonduks suur hulk lõppevaid otsuseid 2026. aasta lõppu ja 2027.

aasta algusesse, mis suurendaks nii inimeste kui ka teenuseosutajate halduskoormust.

Signe Riisalo asus teemade kaupa huvigruppide arvamusi läbi vaatama. Esmalt võttis S.

Riisalo arutusele täitemenetlust puudutavad ettepanekud. Ta märkis, et kirjalikud seisukohad

esitasid Harju Maakohus, Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda (Koda). Harju Maakohus juhtis oma arvamuses tähelepanu

täitemenetluse seadustikku (TMS) lisatava § 1791 lõikele 3 märkides, et sõnastus „teistkordne

trahv” ei kirjelda piisavalt praktikat, kus rikkumisi võib olla rohkem kui kaks, mistõttu võib

see eksitavalt piirata aresti kohaldamist. Samuti pidas kohus vajalikuks hinnata, kas jõu

kasutamise võimaluse säilitamine suhtluskorra täitmisel on õigusselguse ja praktika

seisukohalt põhjendatud. Lisaks tõstatus küsimus täitetoimingu peatamise otsuse

vaidlustatavusest. S. Riisalo andis sõna PPA esindajale.

Ly Kallas märkis, et PPA peamine mure puudutab jõu kasutamise regulatsiooni ning TMS §-i

27 kavandatavat muutmist. Eelnõu kohaselt antakse politseile õigus eemaldada täitetoimingu

juurest isik, kes takistab toimingu läbiviimist. Selle juures peab olema selgelt määratletud,

millal loetakse tegevust takistamiseks, millistel tingimustel isik eemaldatakse, milline on

eemaldamise sisu ning kui kaua see kestab. L. Kallase sõnul on tegemist isiku põhiõiguste

piiramisega ning selline regulatsioon peab olema üheselt mõistetav. Samuti tekib küsimus, kas

kohtutäiturile antakse esmalt õigus isik eemaldada ning seejärel delegeeritakse sama tegevus

politseile. See vajab selgust. Kui säte jääb eelnõusse, tuleb hinnata ka seda, kas TMS §

1791 lg 1 punktis 4 on vaja § 27 lõiget 2 dubleerida. Kui soovitakse säte sisse jätta, siis tuleks

viidata ka § 27 lõikele 2. Ta rõhutas, et lapse üleandmisel tuleb esikohale seada lapse huvid.

PPA ei pea õigeks lapse juuresolekul jõu kasutatamist või kellegi eemaldamist täitetoimingu

läbiviimiselt. Vajalik on täpselt lahti kirjutada, milles seisneb politsei roll kohtulahendi

täitmisel ja jõu kasutamisel, eriti lastekaitsejuhtumites, kus põhiõiguste riive puudutab

alaealisi.

Signe Riisalo küsis PPA kirjas välja toodud märkuse kohta, et TMS § 27 eelnõus kavandatud

kujul on laiem kui üksnes lastega seotud täitemenetlus ning võib hõlmata ka näiteks

väljatõstmisi ja muid juhtumeid. Kas see on jätkuvalt PPA murekoht?

Ly Kallas vastas, et see on jätkuvalt PPA murekoht. Õiguskantsler on varasemalt juhtinud

tähelepanu sellele, et politseid ei tohi kasutada heidutus- ega ennetusmeetmena. See ei ole

õiguspärane. Kuna TMS § 27 on üldnorm, ulatub selle mõju kaugemale lastega seotud

täitemenetlusest, samas kui lapsi puudutavad erinormid on TMS §-des 179 ja 1791.

Signe Riisalo palusKojal tutvustada oma tähelepanekuid eelnõu kohta.

Piret Altosaar märkis, et Koja peamine tähelepanek puudutab kavandatavat täitetoimingu

24

peatamise regulatsiooni. Eelnõus on sätestatud, et kohtutäitur teeb otsuse täitetoimingu

peatamiseks. Seletuskirjast ja kooskõlastustabelist nähtub aga detailsem loogika: kui

peatamise alus langeb lühikese aja jooksul ära, võib kohtutäitur kaaluda toimingu jätkamist

samas kohas ja samal ajal; kui alus ei lange ära, tuleb toiming ära jätta. Praktikas tähendab

see, et kohtutäitur peab otsustama mitte ainult täitetoimingu peatamise, vaid vajaduse korral

ka selle jätkamise või ärajätmise üle. Koja hinnangul peab see otsustuskord olema selgelt

kirjas seaduses. Vastasel juhul tekib praktikas küsimusi, millises vormis need otsused tehakse,

kuidas need teatavaks tehakse ja kas need on vaidlustatavad. Seetõttu teeb Koda ettepaneku

täpsustada seaduses, mis saab pärast täitetoimingu peatamist edasi: millal võib toimingut

jätkata, millal tuleb see lugeda ärajäetuks ning kuidas tuleb menetlusosalisi otsusest

teavitada.

Signe Riisalo palus Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) esindajal vastata Harju Maakohtu,

PPA ja Koja tõstatatud küsimustele.

Aleksandr Logussov alustas Harju Maakohtu tõstatatud küsimustest. Viidet TMS-i lisatava §

1791 lõikes 3 toodud sõnastusele „teistkordne trahv” peab JDM pigem teoreetiliseks

probleemiks. Enne eelnõu menetlusse saatmist kohtuti Harju Maakohtu perekonnaõiguse

kohtunikega ning toonases arutelus seda küsimust nii teravalt ei tõstatatud. JDM on valmis

ettepanekut tulevases õigusloomes arvesse võtma, kuigi see probleem pole praegu terav. Jõu

kasutamise osas rõhutas A. Logussov, et lapse suhtes ei ole suhtluskorra täitmisel jõu

kasutamine lubatud. Küll aga peab JDM põhjendatuks võimalust teatud juhtudel kasutada

jõudu kohustatud isikute ehk vanemate suhtes. Vastuvõetav ei ole praktika, kus püsiva

suhtluskorra täitmisel rakendataks jõudu korduvalt, kuid üksikjuhtumites ei saa seda

võimalust täielikult välistada. Kohtud on juhtinud tähelepanu sellele, et suhtluskorra täitmise

tagamiseks ei pruugi Eestis olla piisavalt tõhusaid meetmeid. Kohtutäituri tegevuse

vaidlustamise osas JDMi hinnangul ebaselgust ei ole. Ta selgitas, et kui erikorda ei sätestata,

kohaldub üldine kord ning kohtutäituri otsust menetluse peatamise kohta saab vaidlustada

üldises korras. PPA tähelepanekute kohta märkis A. Logussov, et Siseministeeriumi (SIM)

ettepanekud on eelnõu menetluses läbi töötatud: need kas võeti üle täielikult või osaliselt või

põhjendati mittenõustumist. Eelnõu ettevalmistamisel toimus PPAga kaks kohtumist ning

korduvalt paluti esitada konkreetne sisend nii seletuskirja kui ka normi täiendamiseks. Kõik

SIMi kaudu laekunud ettepanekud võeti töösse. Ta rõhutas, et praegused muudatused on alles

esimene samm lastega seotud täitemenetluse selgemal reguleerimisel. TMS § 27 on üldnorm

politsei kaasamiseks täitemenetluses ja see on kehtinud alates 2006. aastast. Selle sätte

kohaldamise osas on olnud lahkarvamusi juba pikka aega. Süsteemi üldine ootus on siiski, et

politsei toetaks kohtutäitureid. Praktika täpsustamiseks lepiti JDMi, SIMi, PPA ning Koja

osalusel kokku, et politsei kaasamise praktilised protseduurid tuleb esmalt omavahel läbi

rääkida. Kui edaspidi ilmneb vajadus seaduse muutmiseks, on JDM valmis teema juurde

tagasi tulema. Sama kehtib ka Koja ettepanekute kohta. Ainuüksi seaduse tekst ei lahenda

kõiki rakendusprobleeme, vajalikud on ka selged praktilised reeglid. Nii politseile kui ka

kohtutäituritele on pakutud koostööd nende reeglite väljatöötamisel. Koja ettepaneku osas

peatamise terminoloogia kohta leiab JDM, et eelnõu sõnastus on rakendatav, kuid on valmis

seda menetluslike kitsaskohtade ilmnemisel muutma.

Signe Riisalo rääkis, et arutelu jätkub juhtumikorraldust ja kohaliku omavalitsuse (KOV)

vastutust puudutavate lastekaitseseaduse (LasteKS) küsimustega. Kõigepealt andis ta sõna

Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse (ELNHÜ) esindajale.

Meelis Kukk märkis, et laste ühest KOVi üksusest teise liikumise küsimus on SOMiga läbi

arutatud ning M. Kuke arusaamist mööda ei puuduta see asendushooldusel olevaid lapsi.

Murekoht on aga see, et kohtutäitur võib teha ettepaneku paigutada laps hoolekandeasutusse.

Ta rõhutas, et see peab olema rangelt erandlik meede. Praktikas on turvakodud olemas

Tallinnas, Pärnus ja Tartus, kuid mujal Eestis neid ei ole. Seetõttu ei saa pidada

vastuvõetavaks lahendust, kus lapsi hakatakse ajutiselt paigutama asenduskodudesse. See

küsimus vajab põhjalikumat läbimõtlemist.

Signe Riisalo nõustus M. Kuke viimase seisukohaga täielikult. Ta andis sõna Eesti Linnade ja

Valdade Liidu (ELVL) esindajale.

Kädi Koppe märkis, et ELVL toetab KOVi vaatest eelnõu eesmärki, et abi ja selle kvaliteet

25

muutuks peredele ning lastele kättesaadavamaks. Oluline roll on siin ka ennetustegevusel.

ELVL on oma ettepanekutele vastused saanud, kuid soov oli komisjoni ette tuua ka

praktilised murekohad, mis võivad eelnõu rakendamisel KOVides küsimusi tekitada. Tema

sõnul suurendab eelnõu ootusi ka teistele valdkondadele, kuigi vastav koostöökohustus

tuleneb osaliselt juba kehtivast õigusest. ELVLi põhisõnum on, et vajalikud on juhendid ja

koolitused, et kõik osapooled mõistaksid oma rolli muudatuste rakendamisel. Täitemenetluse

kontekstis vajab selgemat lahtikirjutamist ka KOVi roll ja see, kuidas hinnatakse lapse

olukorda ajakriitilistes juhtumites.

Signe Riisalo märkis, et eri valdkondade spetsialistide töövahendite tagamise ootus on

põhjendatud. Ta mainis, et eelnõu kohta on komisjonile saatnud kirjaliku tagasiside ka SA

Tallinna Lastehaigla. Haigla hinnangul toetab eelnõu küll laste heaolu eesmärki, kuid käsitleb

tervishoiu rolli, koormust ja rahastust ebapiisavalt. See võib kaasa tuua lisakohustused ilma

rahastuseta ja seeläbi kahjustada arstiabi kättesaadavust. Samuti ei ole lahendatud abivajavate

noorte üleminek täiskasvanuteenustele, mistõttu võivad nad jääda vajalike teenusteta. S.

Riisalo nõustus murekohaga ja palus SOMil seda adresseerida. Samuti saatis oma arvamuse

Eesti Haridustöötajate Liit. Liit nõustus põhimõttega, et lapsele tuleb esmalt tuge pakkuda

valdkonnas, kus abivajadus ilmneb, kuid hoiatas, et see võib praktikas suurendada

haridusasutuste vastutust esmase hindamise ja toe korraldamisel. Liit rõhutas, et piir „ühe

valdkonna“ ja „mitut valdkonda hõlmava“ abivajaduse vahel võib olla ebaselge ning vajatakse

selgemaid juhiseid ja ressursse, et abi ei viibiks. Järgmiseks andis S. Riisalo sõna Koolijuhtide

Ühenduse esindajale.

Urmo Uiboleht sõnas, et ühenduse seisukohad kattuvad eelkõnelejate ja Haridustöötajate

Liidu tähelepanekutega. Tegemist on väga olulise teemaga ning laste heaolu nimel tuleb

koostööd tugevdada. Koostöö ei teki iseenesest, vaid eeldab vastutuse ja praktiliste

tegevusmudelite täpsemat kirjeldamist. Eelnõu toob kaasa muudatusi, mis seda valdkonda

mõjutavad. Osa selgust on võimalik lisada seletuskirja ja juhendmaterjalidega. Suurim mure

puudutab ressursse, sest nii haridus- kui ka lastekaitsevaldkonnas on tõsine tööjõupuudus.

Seetõttu langevad nii määratud kui ka määratlemata ülesanded olemasolevatele töötajatele.

Lahendusi tuleb otsida koostööst, vältides põhjendamatut lisakoormust. Üldjoontes ühendus

toetab eelnõu, kuid peab vajalikuks täiendavaid selgitusi, koolitusi ja paremaid juhiseid, et

varane märkamine koolikeskkonnas toimiks tõhusamalt. Ühenduse vaatest on oluline ka

õpetaja, eriti klassijuhataja, rolli tugevdamine varases märkamises.

Signe Riisalo palus oma arvamust tutvustada Lapsele Vanemad MTÜ esindajal.

Erkki Laaneots märkis, et kuigi LasteKS § 8 kohaselt peavad asutused omavahel koostööd

tegema, tuleks laste huvidest lähtudes rõhutada ka lapsevanemate omavahelist koostööd.

Ettepanek on LasteKS §-i 8 vastava sättega täiendada. Teiseks, kui lastekaitsetöötaja ja/või

kohtutäitur peab vahendama lapse üleandmist suhtluskorra täitmiseks, viitab see juba tõsistele

probleemidele. Sellistes olukordades tuleks soodustada vanemate koostöötahet ja vähendada

tõrksust. Eelnõus kavandatud meetmed on mõistlikud, kuid lisaks võiks lastekaitsetöötaja või

kohtutäitur koostada üleandmise kohta aruande, milles kirjeldatakse toimingu kulgu,

hinnatakse vanemate koostööd ja lastega suhtlemist, et kohus saaks otsust tehes neid

asjaolusid arvestada. Kolmandaks, probleemsetes juhtumites tuleb lapsevanemad koolitustele

suunata. Vanemlike oskuste toetamine aitab ennetavalt ja kulutõhusalt vähendada konflikte.

Koolitusvajadusi võiks kaardistada SKA. Koolitused võiksid olla valdavalt veebipõhised, et

hoida kulud mõistlikud. E. Laaneots rõhutas, et avalikus arutelus keskendutakse sageli

õigustele, kuid vähem kohustustele, vastutusele, hoolimisele ja austusele. Ka seda tasakaalu

tuleks laste huvides rohkem esile tuua.

Signe Riisalo jätkas, et SKA, Eesti Huvikoolide Liit ja Eesti Logopeedide Ühing on

komisjonile teada andnud, et neil ei ole eelnõu osas täiendavaid kommentaare. Riigikohus on

teatanud, et võtab eelnõu teadmiseks ega avalda selle kohta arvamust. S. Riisalo palus SOMil

vastata küsimustele lapse ajutise asenduskodusse paigutamise, noorte täiskasvanuteenustele

ülemineku, vanemate koostöö toetamise ja juhismaterjalidega toetatud valdkondadeülese

koostöö kohta.

Birgit Siigur märkis, et eelnõus kavandatud muudatuste eesmärk on korraldada eri

valdkondade koostööd selgemalt ning tugevdada lastekaitsetöötaja rolli juhtumikorraldajana.

26

Ta rõhutas, et lastekaitsetöös on valdkondadeülene koostöö ja võrgustikutöö keskse

tähtsusega ning tema sõnul toimib see juba praegu. Seni on ebaselgust tekitanud küsimus,

millal tuleb abivajavast lapsest teatada ja kes saab last või peret toetada. Kavandatavad

muudatused aitavad seda selgemini määratleda ning toetavad nii juhtumikorraldust kui ka eri

osapoolte koostööd. Ta selgitas, et asendushooldusel olevate laste puhul jääb vastutus ka

edaspidi KOVile ning nende juhtumite käsitlus ei muutu. Lastekaitsetöö sisu ja lapsevanemate

koostöö puudutavad küsimused on tema sõnul juba reguleeritud abivajaduse hindamise ning

lapse ja pere toetamise protsessis. Samas möönis ta, et lastekaitsetöös esineb kohati sisulisi

puudujääke. Käesoleva eelnõuga vaadatakse üle juhtumikorralduse protsess tervikuna,

sealhulgas see, kuidas selgitatakse välja lapse arvamus, seatakse esikohale lapse õigused ja

hoitakse kontakti lapsevanematega. Lastekaitsetööd, kohtu suunamisi ja koolitusi puudutavad

küsimused on suures osas lahendatavad kohaliku tasandi praktilise töö käigus. Ka praegu on

olemas mitmeid juhiseid, mis vajavad ülevaatamist ja ajakohastamist, sealhulgas SKA

täitemenetluse juhis lastekaitsetöötajatele. Valdkondadevahelisest koostööst rääkides tõdes ta,

et kõik lastega töötavad spetsialistid on ülekoormatud, kuid suurem rolliselgus ja vastutuse

täpsem jaotus aitaksid seda muret leevendada. Täiendavaid kohustusi teistele valdkondadele

tema sõnul ei lisandu, sest võrgustikutöö toimub juba praegu. Ka täisealiseks saavate noorte

toetamise küsimus on ministeeriumile teada ning seda käsitletakse koos täisealiste

juhtumikorralduse ülevaatamisega. Selle teema käsitlemisel on konsulteeritud Eesti Puuetega

Inimeste Koja ja SAga Tallinna Lastehaigla.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Kalle Grünthal märkis, et tema pikaajalise lastega töötamise ja suhtluskorra rakendamise

kogemuse põhjal on PPA ja Koja tõstatatud mured tõsised. Suhtluskorra täitmine on praktikas

sageli keerukas. Tõstatuvad küsimused politsei sekkumise aluste ja piiride kohta. Väga oluline

on, et lapse huvid ja psüühiline heaolu oleksid kaitstud. Kui seadus ei anna piisavalt selgeid

juhiseid, tekib oht hilisemateks vaidlusteks ja vastutusküsimusteks nii politseile kui ka

kohtutäiturile. Ta rõhutas, et esikohal peavad olema lapse huvid ning tagatud peab olema ka

see, et lapse psüühika ei saaks kahjustada. Seetõttu tegi K. Grünthal ettepaneku eelnõu teisele

lugemisele mitte saata enne, kui JDM on need küsimused piisavalt selgelt lahendanud.

Signe Riisalo palus JDMi esindajal selgitada võimalikult konkreetselt, kuidas nähakse TMSi

muudatusi olukorras, kus PPA ning Koda on toonud välja mitmeid murekohti.

Aleksandr Logussov märkis, et üks õigusloome põhimõtteid on normide piisav abstraktsus,

et katta erinevaid võimalikke stsenaariume. Täitetoimingu juures võib tõepoolest esineda

mitmeid olukordi, mille detailset reguleerimist ei ole võimalik seaduse tasandil alati

saavutada. JDMi hinnangul parandab eelnõu siiski märkimisväärselt praegust olukorda, sest

kehtiv regulatsioon on veel üldsõnalisem. Samuti on arvestatud SIMi ettepanekutega nii

regulatsioonis kui ka seletuskirjas.

Tanel Kiik palus selgitada, mis on TMSi muudatuste sisuline eesmärk. Mida need võrreldes

praeguse olukorraga muudavad? Millist probleemi lahendatakse? Kas eesmärk on õigusselgus

ning kas see tähendab, et mõnel juhul hakatakse rohkem sundi rakendama?

Aleksandr Logussov vastas, et kavandatud muudatused suurendavad õigusselgust.

Diana Ingerainen nentis, et põhiprotsessi olemus jääb samaks. Politsei vajab vaid suuremat

selgust selle kohta, millal ja millises ulatuses ta peab sekkuma. Ehkki olukorrad võivad olla

väga erinevad, on tuumküsimus alati sama: kuidas ja millisel õiguslikul alusel politsei oma

pädevust kasutab ning kes politsei kaasamise otsustab.

Aleksandr Logussov vastas, et politsei õigused ja kohustused tulenevad teistest seadustest

ning uus regulatsioon neid piire ei muuda. Ka praegu kehtib põhimõte, et kui täitmise

takistamist on alust eeldada, võib kohtutäitur taotleda politseiametniku kaasamist

täitetoimingusse. Seetõttu ei näe A. Logussov põhjust, miks ei võiks selle muudatusega edasi

liikuda.

Signe Riisalo küsis PPAlt ja Kojalt, kas neil on eelnõu täitemenetluse osa muutmiseks

konkreetsed sõnastusettepanekud.

Piret Altosaar märkis, et Koja seisukoha põhilised punktid tõi ta eelnevalt juba välja,

eelkõige täitetoimingu peatamist puudutava sätte osas. Suhtluskorra täitmisi on väga palju ja

paarist selles küsimuses väga hästi toimetulevast täiturist ei piisa. Pelgalt selline säte, et

27

kohtutäitur teeb otsuse täitetoimingu peatamiseks jääb ebaselgeks ja võib tekitada vaidlusi.

Ly Kallas ütles, et PPA ettepanek on TMS §-i 27 mitte muuta. Kehtiv regulatsioon võimaldab

politsei kaasamist avaliku korra tagamiseks kirjaliku taotluse alusel ning sellest piisab.

Kavandatav TMS § 27 lõige 2 tekitab täiendavat ebaselgust, sest selle kohaselt tekib

kohtutäituril õigus taotleda politseilt isiku eemaldamist. Sel juhul tuleks täpselt määratleda,

mida loetakse takistamiseks ja kuidas eemaldamine praktikas toimub. Kuna TMS §-d 179–

1791 reguleerivad juba lastega seotud olukordi, ei näe PPA TMS §-i 27 muutmiseks vajadust.

Signe Riisalo võttis kokku, et PPA arvates ei ole TMS §-i 27 täiendamine vajalik, kuna kehtiv

õigus juba võimaldab politsei sekkumist. Pigem võib kavandatav muudatus tekitada

ebaselgust, sest tegutsemise alused ei ole piisavalt täpsed. Koja peamine mure puudutab

täitetoimingu peatamise regulatsiooni, see vajab täpsemat sõnastust. Seletuskiri kirjeldab

menetlusloogikat selgemalt kui eelnõu tekst. S. Riisalo küsis Koja esindajalt konkreetset

sätte sõnastuse ettepanekut.

Piret Altosaar vastas, et Koja hinnangul ei ole “peatamine” kõige täpsem

sõnastus. Kirjeldatud võiks olla täitetoimingu “katkestamine”.

Tanel Kiik märkis, et temal on seoses TMSi muudatustega sarnased mured ning lisaks üks

küsimus ELNHÜ tähelepaneku kohta. T. Kiik küsis kohtutäituri võimaluse kohta teha KOVile

ettepanek paigutada laps hoolekandeasutusse kohtulahendi täitmise tagamiseks. Kuigi on

selgitatud, et tegemist on erandliku meetmega, palus T. Kiik täpsustada, kuidas see praktikas

välja näeb: kes sellist vajadust hindab, millisel tasandil otsus tehakse ning kes otsuse lõplikult

langetab.

Aleksandr Logussov vastas, et kuigi ettepaneku teeb kohtutäitur, langetab otsuse KOVi

pädev lastekaitsespetsialist, nagu ka praegu sarnastes olukordades.

Signe Riisalo sõnas, et kohtutäitur edastab oma tähelepaneku või ettepaneku KOVi

lastekaitsetöötajale, kellel on LasteKSist tulenevad volitused ohus oleva või hädaohus oleva

lapse kaitseks tegutsemiseks. Tavapärase ohu korral last üldjuhul perekonnast ei eraldata ega

hoolekandeasutusse ei paigutata. Hädaohu korral on lapse ajutine paigutamine ilma

kohtumääruseta võimalik kuni 72 tunniks, kuid see on äärmuslik meede. Sellisel juhul ei tohi

last paigutada asenduskodusse, vaid turvakodusse või turvakodu asendavasse kriisi- või

turvaperesse. S. Riisalo küsis, kas JDMi esindaja hinnangul on olemasolevat eelnõu võimalik

PPA ja Koja märkusi arvesse võttes parandada?

Aleksandr Logussov märkis, et JDM on valmis täitetoimingu peatamist puudutava sätte

ümber sõnastama. Nagu Koda märkis, kirjeldab seletuskiri soovitud menetlusloogikat

paremini ning terminoloogilise täpsustusega on võimalik seda ka normis selgemalt

väljendada. TMS § 27 osas ei näe A. Logussov praegu kiiret lahendust, sest JDM on

korduvalt palunud PPAl esitada konkreetne sisend nii regulatsiooni kui ka seletuskirja

täpsustamiseks, kuid sellist tagasisidet ei ole laekunud. Ta möönis, et kui TMS §-i 27

muudatus jääb eelnõu edasiliikumisel oluliseks takistuseks, on JDM valmis sellest

muudatusettepanekust loobuma.

Signe Riisalo küsis, kas sätte eelnõust välja jätmine puudutab ainult TMS §-i 27 ja ülejäänud

täitemenetlust käsitlevad sätted jäävad eelnõusse.

Aleksandr Logussov kinnitas, et jutt on ainult TMS § 27 muudatustest.

Ly Kallas kinnitas, et selline lahendus on PPA jaoks vastuvõetav. Kui TMS §-i 27 muudatus

jäetakse välja, jääb TMS § 179 alusel politsei kaasamise võimalus alles ning selles osas

probleemi ei teki.

Signe Riisalo palus Koja hinnangut lahendusele, mille kohaselt täpsustatakse eelnõus

täitetoimingu peatamist puudutavat sätet tuues seletuskirjas kirjeldatud loogika eelnõu

teksti.

Piret Altosaar vastas, et selline lahendus oleks tervitatav.

Signe Riisalo palus erinevatel pooltel omavahel suhelda ja saata sõnastatud

muutmisettepanek sotsiaalkomisjonile.

Signe Riisalo tänas päevakorrapunkti arutelus osalenud külalisi ning komisjon

asus MEde hääletamise juurde.

1. Muuta eelnõu pealkiri ning sõnastada see järgmiselt: „Lastekaitseseaduse ja teiste

28

seaduste muutmise seadus“

Selgitus: Tegemist on normitehnilise muudatusega. Kui seaduste muutmise seaduseelnõus

kavandatakse rohkem kui kolme seaduse muutmine, nimetatakse eelnõu pealkirjas vaid selle

muudetava seaduse pealkiri, mille muutmine tuleneb eelnõu peaeesmärgist.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

2. Muuta eelnõu § 1 punkt 12 ja sõnastada see järgmiselt:

„12) paragrahvi 342 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „punktides 2–4 ja“ tekstiosaga „punktides

2 ja 3 ning“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise muudatusega.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

3. Täiendada eelnõu §-ga 2 (muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni) järgmises

sõnastuses:

„§ 2. Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduse § 19 lõikes 3 asendatakse arv „80“ arvuga „100“.“

Selgitus: Perehüvitiste seaduse muudatusega tõstetakse üksikvanema lapse toetuse suurus

seniselt 80 eurolt 100 eurole kuus. Üksikvanemad elavad majanduslikult haavatavas

olukorras. Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal absoluutses vaesuses 11,1% ning

suhtelises vaesuses 37,9% üksikvanemaga leibkondadest. Võrreldes 2023. aastaga tõusis

üksikvanemaga leibkondade vaesuse määr võrreldes teiste leibkonnatüüpidega kõige rohkem

– 7,4 protsendipunkti.

Viimati tõsteti üksikvanema lapse toetust 2023. aastal 19,18 eurolt 80 eurole. Samas tõusis

2023. aasta I kvartaliga võrreldes tarbijahinnaindeks 12,7%, vähendades toetuse

reaalväärtust. Ka lapse keskmine ülalpidamiskulu on igal aastal kasvanud, jõudes 2026.

aastal 592 euroni kuus.

Üksikvanema lapse toetuse tõstmine aitab üksikvanematel paremini toime tulla lapse

ülalpidamisega ning vähendab vaesusriski. 2025. aastal maksti üksikvanema lapse toetust

6745 vanemale 8819 lapse eest kokku 7,8 mln eurot. 2026. a riigieelarvesse on üksikvanema

lapse toetuse kuluks prognoositud 8,1 mln eurot keskmiselt 8415 lapse eest, kuid arvestades

sündide langust ja käesoleva aasta I kv kulu (1,85 mln eurot), on prognoositav 2026. a tegelik

kulu ligikaudu 7,5 mln eurot. Muudatusega kaasneb riigieelarvele lisakulu 2026. aastal

summas ca 600 000 eurot. Eeldatav lisakulu 2027. ning 2028. aastal on 1,8 miljonit eurot

aastas, alates 2029. aastast on 1,7 miljonit eurot aastas. Toetuse suuruse tõstmisega kaasneb

ka sotsiaalkaitse infosüsteemi ühekordne arenduskulu summas 50 000 eurot, kuna

üksikvanema toetuse varasemaid määramisi ei ole võimalik tõsta vaid toetuse parameetri

muutmisega, vaid parandada tuleb kõik määramised masskorrastuse põhimõttel.

Teeme ettepaneku katta üksikvanema lapse toetuse tõstmisega kaasnev lisakulu peretoetuste

kulu vähenemise tulemusena tekkivate vahendite arvelt.

29

Üksikvanema toetuse eelarved (mln eurot)

Aasta 2026 2027 2028 2029 2030

RES2026-2029 mln eurot 8,08 7,86 7,63 7,40 7,40

RES2027-2030

(2026.a kevadprogn)

7,59 7,38 7,17 6,96 6,77

Muutus RES 2026 vs RES 2027 0,49 0,47 0,46 0,45 0,63

Peretoetuste eelarved (mln eurot)

Aasta 2026 2027 2028 2029 2030

RES2026-2029 mln eurot 402,3 391,3 380,3 369,0 369,0

RES2027-2030

(2026.a kevadprogn)

396,5 385,6 374,7 363,5 354,0

Muutus RES 2026 vs RES 2027 5,87 5,73 5,59 5,45 14,98

Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eesti 200 fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

4. Täiendada eelnõu §-ga 3 (muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni) järgmises

sõnastuses:

㤠3. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 160 täiendatakse lõikega 50 järgmises sõnastuses:

„(50) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsuste, mille kehtivus lõpeb ajavahemikus

2026. aasta 1. detsembrist kuni 31. detsembrini, kehtivust pikendatakse kuni teenuse saaja

õigustatuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2027. aasta 30. septembrini.“.“

Selgitus: Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse

suunamisotsuste pikendamist nendele teenusekasutajatele, kelle kehtivad suunamisotsused

lõpevad perioodil 1. detsembrist 2026 kuni 31. detsembrini 2026. Sel perioodil lõpeb üle 3100

otsuse, kuna rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste esialgse tegevusplaani kohaselt pidi

teenuse osutamine lõppema 31. detsembril 2026. 2025. aasta sügisel otsustati teenuse

osutamise lõpptähtaeg edasi lükata 30. septembrini 2027. Sellest tulenevalt on vajalik

varasemate otsuste kehtivusaeg üle vaadata ja vajadusel pikendada. Muudatuseta koonduks

2026. aasta lõppu ja 2027. aasta algusesse väga suur arv samaaegselt lõppevaid otsuseid,

mis tekitaks märkimisväärse halduskoormuse teenust saavatele inimestele, teenuseosutajatele

ning Sotsiaalkindlustusametile (SKA). 2026. aasta lõpu lõpptähtajaga teenuse

suunamisotsuste automaatne pikendamine aitab inimestele tagada sujuvama

teenusekorralduse rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste kontekstis.

SKA peaspetsialistid hindavad lisaks rehabilitatsiooniteenuse taotlustele ka

erihoolekandeteenuse vajadust. Praegune maksimaalne menetlusvõimekus on umbes 540

taotlust kuus. Seetõttu ei ole võimalik lühikese ajaga menetleda kõiki uusi sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse taotlusi, mida käesoleva muudatuseta esitataks. Seetõttu on vajalik

luua SKA-le võimalus suunamisotsuste automaatseks pikendamiseks. See tagab sujuva

üleminekuperioodi ning vähendab halduskoormust nii teenuse saajatele ja osutajatele kui ka

töökoormust korraldajatele. Suunamisotsuste automaatne pikendamine on ajutine ja erandlik

meede, mille eesmärk on tagada teenuse järjepidevus ning kaitsta teenusekasutajate

õigustatud ootust.

Muudatuse kohaselt:

• pikendab SKA nimetatud perioodil lõppevad suunamisotsused automaatselt, ilma et

30

inimene ei peaks esitama uue taotluse;

• kehtib pikendatud suunamisotsus kuni isiku teenuse saamise õigustatuse lõpuni, kuid

mitte kauem kui 30. septembrini 2027;

• võib suunamisperiood olla pikem kui kaks aastat, mis on praegu sotsiaalhoolekande

seaduse (SHS) järgne tähtaeg. Muudatus puudutab ligikaudu 2400 suunamisotsust,

mille puhul on automaatseks pikendamiseks vajalik õigustatuse alus olemas. Neist

pikenevad 66% üle kahe aasta.

• Hinnanguliselt jõuab automaatselt pikendatavatest suunamisotsustest umbes 60–70%

maksimaalse kehtivustähtajani 30. septembrini 2027, millele lisanduvad 2027. aastal

süsteemi sisenevad uued taotlused.

Suunamisotsuste pikendamisel pikeneb rehabilitatsiooniplaanide kehtivus kuni isiku

õigustatuse perioodi lõpuni. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 69 § 3 lg 5 p 9 järgi saab

rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg olla maksimaalselt sama pikk, kui on suunamisotsuse

kehtivusaeg. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 66 lisa 1 kohaselt on lapsel võimalik kasutada

rehabilitatsiooniplaani koostamiseks kuni 378,40 eurot aastas. See võimaldab

rehabilitatsioonimeeskondadel suunata teenuse osutamise käigus rohkem aega spetsialistide

tööle, vähendades samal ajal plaanide koostamisele kuluvat ajalist ja rahalist ressurssi.

Muudatus puudutab järgmisi sihtrühmasid:

SHS § 59 lg 1 p 2 alusel sihtrühm, kuhu kuuluvad § 28 alusel abivajadusega lapsed (KOV

abivajavad lapsed)

Õigustatuse alus: Isikul on õigus teenusele kuni 18. sünnipäevani.

Suunamisotsust pikendatakse automaatselt kuni lapse 18. sünnipäevani, kui see saabub enne

30.09.2027. Kui lapse õigus teenusele kestab sellest kuupäevast kauem, pikendatakse otsust

kuni 30.09.2027.

SHS § 59 lg 1 p 1 alusel kuni 16-aastaste puudega laste sihtrühm

Õigustatuse alus: kehtiv puude tuvastamise otsus.

Suunamisotsust pikendatakse automaatselt kuni puude otsuse kehtivuse lõppkuupäevani, kui

see saabub enne 30.09.2027. Kui puude otsus kehtib sellest kuupäevast kauem, pikendatakse

suunamisotsust kuni 30.09.2027.

SHS § 59 lg 1 punktide 3, 4 ja 9 alusel psüühikahäirega tööealiste sihtrühm

Õigustatuse alus: kehtiv puude tuvastamise otsus, töövõime hindamise otsus ja on tööealine

SHS § 59 p 2 tähenduses.

Suunamisotsust pikendatakse automaatselt kuni puude tuvastamise või töövõime hindamise

otsuse kehtivuse lõpuni, kui see saabub enne 30.09.2027. Kui nimetatud otsus kehtib sellest

kuupäevast kauem ning isik on tööealine SHS § 59 p 2 tähenduses, pikendatakse

suunamisotsust kuni 30.09.2027.

SHS § 59 lg 1 p 3-7 alusel töö- ja vanaduspensioniealiste sihtrühm

Õigustatuse alus: kehtiv puude tuvastamise otsus või töövõime hindamise otsus.

Suunamisotsust pikendatakse automaatselt kuni vastava õigustatuse aluse kehtivuse lõpuni,

kui see saabub enne 30.09.2027. Kui õigustatus kehtib sellest kuupäevast kauem,

pikendatakse suunamisotsust kuni 30.09.2027.

Kellele muudatus ei kohaldu

Muudatus ei kohaldu 1. jaanuarist 2027 lõppevatele otsustele, kuna nende puhul on juba

arvestatud võimalusega määrata teenus kuni isiku õigustatuse lõpuni, kuid mitte kauemaks

kui 30.09.2027. Nende puhul jääb kehtima senine kord – teenuse jätkamiseks tuleb esitada

uus taotlus, mida on võimalik teha juba enne kehtiva otsuse lõppemist.

Muudatuse mõjud

Eelarveline kulu: Prognoositav lisakulu on 3 084 786 eurot, mille katmiseks on vahendid

olemas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarves. Suunamisotsuste automaatne

pikendamine tagab teenuse järjepidevuse ning vähendab oluliselt halduskoormust nii teenuse

saajatele, teenuseosutajatele kui ka töökoormust riigile. See maandab riske laste ja täisealiste

sihtrühma puhul, vältides lühikese aja jooksul suure hulga uute hindamiste,

rehabilitatsiooniplaanide koostamiste ja menetluste vajadust.

Muudatus on kavandatud jõustuma 1. detsembril 2026. a.

31

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVSTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

5. Lugeda eelnõu § 3 tekst lõikeks 1 ja täiendada paragrahvi 3 lõikega 2 järgmises

sõnastuses: „2) käesoleva seaduse § 2 jõustub 2026 aasta 1. septembril.“

Selgitus: Muudatus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2026. a. Üksikvanema lapse

toetuse tõusuga 80-eurolt 100-eurole alates 01.09.2026 kaasneb riigieelarvele lisakulu 2026.

aastal ligikaudu 600 000 eurot. Eeldatav lisakulu 2027 ning 2028. aastal on 1,8 miljonit

eurot aastas, alates 2029. aastast on 1,7 miljonit eurot aastas. Toetuse suuruse tõstmisega

kaasneb sotsiaalkaitse infosüsteemi ühekordne arenduskulu 2026. a 50 000 eurot, kuna

üksikvanema toetuse varasemaid määramisi ei ole võimalik tõsta vaid toetuse parameetri

muutmisega, vaid parandada tuleb kõik määramised masskorrastuse põhimõttel. Eelnõu

rakendamisega kaasnev 2026. aasta lisakulu kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT

investeeringute eelarve arvelt, mis on võimalik projektide edasilükkumisega järgmisesse

aastasse. Alates 2027. aastast arvestatakse tekkinud lisakuludega riigi eelarvestrateegia

2027-2030 koostamise käigus.

Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eesti 200 fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

6. Muuta eelnõu § 3 (uus § 5) ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 35. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2026. aasta 1. septembril.

(2) Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2026. aasta 1. detsembril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 ja 4 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“

Selgitus: Tegemist on muudatusettepanekuga, millega muudetakse eelnõu jõustumise

tähtaegu. Lõigetes 1-2 on sätestatud vastavalt perehüvitiste seadusesse ja sotsiaalhoolekande

seadusesse tehtavate muudatuste jõustumistähtajad.

Tanel Kiik palustäpsustada, miks on valitud jõustumise kuupäevaks just 1. september 2026,

mitte varasem kuupäev.

Signe Riisalo selgitas, et jõustumise kuupäev on seotud piisava katteallika

leidmisega käesoleva aasta riigieelarvest.

Tanel Kiik nentis, et ta oleks eelistanud varasemat jõustumistähtaega, kuid september on

parem kui muudatuse edasilükkumine.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

32

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (poolt 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 1: Kalle Grünthal;

erapooletuid 0).

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 8. aprillil algatatud

lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine 

Signe Riisalo andis sõna eelnõu algataja esindajale.

Anti Poolamets tutvustas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud

lastekaitseseaduse (LasteKS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE). Ta

selgitas, et eelnõuga tehakse muudatusi LasteKSis ja karistusregistri seaduses (KarRS).

Muudatustega täpsustatakse sõnastust lapse kohtlemise põhimõtetes seoses lapse huvide

väljaselgitamisega ning suurendatakse laste kaitset isikute eest, kellele on kehtestatud lastega

töötamise keeld seoses nende pedofiilse tegevusega. Seaduse peamine eesmärk on tagada

laste kaitse. A. Poolamets märkis, et riigi ülesanne on kaitsta eelkõige haavatavamaid

ühiskonnagruppe ning tagada läbi seaduste laste turvalisus ja ohutu lapsepõlv. Selleks, et seda

saavutada, peavad seadused olema konkreetsed ja ühemõttelised. Isikutele, kellele on nende

varasema käitumise tõttu kehtestatud lastega töötamise keeld, ei tohi avaneda võimalust

naasta tööle, mis hõlmab otsest või vahetut kokkupuudet lastega. Selleks, et potentsiaalsed

tööandjad või koostööpartnerid oleksid teadlikud isikule kohaldatud lastega töötamise keelust,

peab vastav teave kajastuma isiku karistusregistri andmetes. A. Poolamets tõi näitena juhtumi,

kus Ihaste Ratsakeskuses lubati treener taas lastega töötama. Ta rõhutas, et selliste otsustega

seatakse lapsed keerulisse olukorda ning suurendatakse nende kuritarvitamise ohtu. Ta lisas,

et lastega töötamine on spetsiifiline valdkond ning selles valdkonnas töötamise

keeluga isikutel on võimalik leida rakendust muudes tegevusvaldkondades ehk see ei piira

kuidagi nende õigusi.

Martin Ziehr selgitas, et LasteKS §-s 20 on loetletud, milliste süütegude eest karistatud

isikutel on keelatud lastega töötada. Piirangu võib jaotada alaliseks või

ajutiseks, viimase puhul lõppeb piirangu kehtivus karistusandmete arhiveerimisel. Kuna

piiranguga on kaetud palju erinevaid kuritegusid, millest mõned olid sätestatud

juba kriminaalkoodeksis, tuleb arvestada sellega, et seadused, sh karistusnormid, on ajas

sageli muutunud. See muutus võib väljenduda kuritegude täielikus või osalises kehtetuks

tunnistamises, paragrahvi sisu üleviimises täiesti uue paragrahvi alla või ka

kuriteokoosseisude täiendamises uute teoalternatiividega. Sellistel juhtudel tuleb arvestada, et

LasteKSis sätestatud piirang hõlmab sageli terve paragrahvi sisu. Kui seadust muudetakse,

näiteks tunnistatakse mingi osa paragrahvist kehtetuks, ei pruugi see kajastuda lastega

töötamise piirangu kontrollis ja päringu tulemuseks on ikkagi vastus, et isikul on keelatud

lastega töötada. M. Ziehr märkis, et see on probleem, sest lastega töötamise piirangu

eelduseks on fakt, et isik on toime pannud karistatava teo. Kui seadusandja mingit tegu enam

karistatavaks ei pea, ei ole põhjendatud ka lastega töötamise piirang. Ta viitas Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele (5-22-6), millega tunnistati kuni 30.

septembrini 2022 kehtinud LasteKS § 20 lõike 11 redaktsioon põhiseadusega vastuolus

olevaks osas, milles see sätestas lastega töötamise alalise keelu isikule, keda on karistatud

KrK § 202 esimese teoalternatiivi eest, arvestamata teo toimepanemise asjaolusid (otsuse p

54). Riigikohus viitas redaktsioonile, milles LasteKS §-is 20 puudus veel lõige 4, mis lubas

taolistel juhtudel piirangu kehtivust vaidlustada. Oluline on märgata, et lõige 4 lubab taotluse

piirangu ümberhindamiseks esitada vaid väga piiratud tingimuste täidetusel. Sama paragrahvi

lõige 6 sätestab täiendavalt, millal tuleb lastega töötamise piirang kehtetuks tunnistada.

M. Ziehr selgitas, et kõnealused sätted on vajalikud, et vältida olukorda, kus lastega töötamist

piiravad normid võiksid osutuda põhiseadusvastaseks põhjusel, et need ei võimalda olukorda

33

ümber hinnata ka siis, kui karistusseadustiku süüteokoosseise on vahepeal oluliselt muudetud.

Lisaks viitas ta LasteKS § 20 lõikele 7, milles on sätestatud alused, mille esinemisel võib

Sotsiaalkindlustusamet taotluse lahendamisel piirangu ümber hinnata. Ta märkis, et piirangu

ümberhindamine võib olla põhjendatud juhul, kui tegu on küll jätkuvalt karistatav, kuid ei

kuulu enam LasteKSis sätestatud süütegude loetellu, samuti juhul, kui varasema alalise

piirangu aluseks olnud tegu kuulub kehtiva regulatsiooni kohaselt ajutise piirangu alla ning

vastav tähtaeg on möödunud.

Signe Riisalo andis Vabariigi Valitsuse seisukoha tutvustamiseks sõna Sotsiaalministeeriumi

(SOM) esindajale.

Birgit Siigur lausus, et Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu.

Tanel Kiik märkis, et tema hinnangul ei tohiks pedofiiliakuritegudes süüdi mõistetud isikutel

kunagi olla võimalik lastega töötada. Samuti leidis ta, et selline piirang ei kujuta endast

ebaproportsionaalset põhiõiguste riivet, kuna lastega töötamine ei ole põhiõigus, eriti kui

sellega kaasnevad ohud laste turvalisusele. Ta küsis, kas kehtiva seaduse alusel on esinenud

olukordi, kus isikul on võimaldatud töötada lastega, vaatamata sellele, et tal on varasem

karistus ning ta võib kujutada ohtu lastele.

Anti Poolamets vastas, et õiguspraktika osas saab vastuse anda Justiits- ja

Digiministeeriumi (JDM) esindaja, kuid eelnõu algataja hinnangul ei ole vastuvõetav, kui

isikud, kes võivad kujutada ohtu lastele, lubatakse lastega seotud tööle tagasi. Ta rõhutas, et

eriti oluline on karistusregistri andmete kättesaadavus ning seadusest tulenevate

kontrollikohustuste järjepidev täitmine, et vältida juhtumeid, kus puudulik kontroll võib seada

lapsed ohtu.

Signe Riisalo palus JDMi esindajal täpsustada, kas kehtivas õiguses esineb lünki, mille tõttu

võib laste vastu suunatud seksuaalse iseloomuga tegusid toime pannud isik jääda kehtiva

regulatsiooni kohaldamisalast välja.

Martin Ziehr vastas, et temale teadaolevalt selliseid lünki ei ole. Ta lisas, et hinnangut ei

antud selle kohta, milline tegu peaks olema karistatav. Lastega töötamise piirang saab tulla

ainult selle kohta, mis on LasteKSis kirjas.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Kalle Grünthal,

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

3.3. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 5: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Mihkel

Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 4: Kalle Grünthal, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt; erapooletuid 0).

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester

Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 9. aprillil algatatud

perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (876 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine  

Signe Riisalo andis sõna eelnõu algatajate esindajale.

Helmen Kütt selgitas, et eelnõuga soovitakse tõsta lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise

lapse kohta seniselt 80 eurolt 100 euroni. Samuti viiakse üksikvanema lapse toetus 100 euroni

vastavalt seaduse § 17 lõikele 3. Lisaks tehakse ettepanek suurendada elatisabi praeguselt 200

eurolt 300 euroni. Kuna miinimumelatis on juba üle 300 euro, ei ole tema hinnangul

põhjendatud, et riigi makstav elatisabi jääb sellest oluliselt madalamaks. Kui riik toetab lapsi,

kelle ülalpidamiskohustusega vanem oma kohustust ei täida, peaks toetus olema

miinimumelatisega samas suurusjärgus. Ta lisas, et üks ettepanekutest on juba osaliselt

lahendatud: kui algselt sooviti muudatuste jõustumist 1. jaanuaril 2027, siis üksikvanema

34

lapse toetuse muudatus jõustub juba 1. septembril 2026. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud

ka kavandatavad kulud.

Signe Riisalo andis Vabariigi Valitsuse seisukoha tutvustamiseks sõna Sotsiaalministeeriumi

(SOM) esindajale.

Ulvi Tüllinen kinnitas, et üksikvanemad vajavad suuremat toetust, kuid sellises mahus ja

püsivate lisakuludega eelnõu ei toetata.

Signe Riisalo andis sõna komisjoni liikmete küsimusteks.

Tanel Kiik märkis, et perehüvitiste eelarve väheneb ajas. Seetõttu ei too ettepanekutega

kaasnevad lisakulud lähiaastatel kaasa nominaalsummades märkimisväärset kasvu, vaid

aitavad pigem säilitada senist taset. Tema hinnangul on oluline, et perehüvitiste eelarves

vabanevad vahendid suunataks peremeetmete rahastamisse ka edaspidi.

Helmen Kütt lisas, et seoses laste arvu vähenemisega on süsteemis piisavalt vahendeid selle

muudatuse tegemiseks ning need vahendid jääksid perede toetamiseks, mitte ei väljuks

süsteemist.

Ulvi Tüllinen vastas, et süsteemis oleks teatud katvus olemas, kuid lisaks hüvitistele tuleb

laiendada ka lastega peredele suunatud teenuseid. Elatisabi tõstmine praeguselt 200 eurolt 300

euroni vajab põhjalikumat analüüsi, kuna see on otseselt seotud kogu elatise süsteemiga. Enne

suurema toetuse kehtestamist tuleb hinnata, kuidas tõhustada ülalpidamiskohustusega vanema

kohustuse täitmist, et riik ei peaks vanema kohustuse täitmata jätmise korral kohe suuremat

toetust maksma.

Tanel Kiik märkis, etrahaliste vahendite puudumisele ei saa viidata olukorras, kus

perepoliitika eelarve on aasta-aastalt vähenenud. 2020. aastal moodustas see 5% riigieelarvest

ja käesoleval aastal 3,6%. Langus on märkimisväärne ning jätkub tõenäoliselt ka laste arvu

vähenemise tõttu. Seetõttu oleks põhjendatud toetusi suurendada, et nende osakaal

riigieelarves veelgi ei väheneks. Ta küsis, et kas valitsus on vastu põhimõttele

tõsta lapsetoetus kõikide laste puhul 100 euroni. Need toetused on püsinud ligi neli aastat

muutumatuna, kuigi lastega seotud kulud on selle aja jooksul kasvanud märksa rohkem kui 20

eurot lapse kohta. Kui elatisabi vajab täiendavat analüüsi, siis võiks järgmise sammuna tõsta

lapsetoetused 100 euroni, mis oleks praeguses hinnatõusu olukorras igati põhjendatud.

Ulvi Tüllinen kinnitas, et kõiki neid ettepanekuid on võimalik pikema aja jooksul ellu viia,

kuid praeguses olukorras, kus eelnõu peaks jõustuma juba järgmise aasta algusest, ei ole

sellist lisakulu võimalik rakendada. Lisaks on tema sõnul plaanis laiendada erinevaid

teenuseid, mis nõuab samuti lisaraha. Seetõttu ei saa eeldada, et kogu peretoetustest vabanev

raha suunataks üksnes peretoetuste tõstmiseks.

Helmen Kütt nõustus, et elatisabi süsteem vajab muutmist. Fookus ei peaks olema sellel, et

riik maksab toetuse kohe välja, vaid sellel, kuidas tagada, et ülalpidamiskohustusega vanem

täidaks oma kohustust ja riik saaks vajadusel raha temalt sisse nõuda. Ei ole põhjendatud, et

lapsed ja neid kasvatav vanem kannatavad teise vanema kohustuste täitmata jätmise tõttu.

Praegune 200-eurone elatisabi ei ole enam piisav. Alates 1. aprillist 2026 on elatise

miinimummäär 318,62 eurot ning ka elatisabi suurus peaks olema sellele lähemal. Lapse

vajadused ei sõltu vanemate olukorrast. Nagu toitjakaotuspensioni muudatuste puhul, tuleks

ka siin lähtuda laste võrdsest kohtlemisest. Riik peaks tegema kõik selleks, et nõuda vajalikud

summad sisse kohustust mittetäitvalt vanemalt ja toetama lastega peresid. H. Küti hinnangul

keskendutakse valele probleemile: selle asemel et tegeleda kohustust mittetäitva vanemaga,

arutame peamiselt selle üle, kui palju riik peaks toetust maksma.

Diana Ingerainen märkis, et Eestis on toetuste maht suur, kuid teenuseid pakutakse

vähem. Ta palus selgitada, milliseid vajaduspõhiseid teenuseid on kavas edasi arendada.

Ulvi Tüllinen rääkis, etplaanis on arendada mitmesuguseid teenuseid ning osa neist on juba

rakendatud, alates lepitusteenusest kuni erinevate lastega seotud rehabilitatsiooniteenusteni.

Samuti on kavas laiendada vanemaharidust, mis on lähiaastate üks prioriteete vanemate

toetamisel.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus:

35

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

4.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilind (konsensus: Diana Ingerainen, Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe

Riisalo).

4.3. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 5: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Mihkel

Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 3: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt;

erapooletuid 0).

5. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde

taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine 

Päevakorrapunkti ei arutatud.

6. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 180

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 02. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 18.13

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen (Irja Lutsari asendusliige), Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar (2.

päevakorrapunkt), Eero Merilind

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Puudus: Aleksandr Tšaplõgin

Kutsutud: Riigikogu liige Priit Sibul, Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna

nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm-Gutan, sama osakonna nõunik

Maia-Triin Kanarbik, õigusosakonna õigusnõunikud Kristella Kukk ja Piret Eelmets,

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna osakonnajuhataja Kärt

Sõber ja teenuse juht Irina Filippova, Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia

Uusküla, Tervisekassa eriarstiabi portfelli portfellijuht Marko Tähnas, Eesti

Arstide Liidu volikogu liige Vivika Adamson, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esindaja Mait

Altmets, Eesti Proviisorapteekide Liidu esindaja Heigo Prits, MTÜ Laste Tervise ja Heaolu

Kaitseks esindaja Katrin Pantsosnik, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo (1.

päevakorrapunkt), Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Kädi Koppe (1. ja 2.

päevakorrapunkt); Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitsepoliitika juht

Birgit Siigur (2. ja 3. päevakorrapunkt), Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna

nõunik Ulvi Tüllinen (2. ja 4. päevakorrapunkt), Sotsiaalministeeriumi laste heaolu teenuste

poliitika juht Brit Tammiste, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshaldusosakonna

vabakutseliste talituse nõunikud Kerli Spelman ja Aleksandr Logussov, Politsei- ja

Piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo süüteomenetluse grupi

arendusekspert Ly Kallas, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vanemjurist Piret Altosaar,

Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse juhatuse liige Meelis Kukk, Eesti

Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees Urmo Uiboleht, Lapsele Vanemad MTÜ juhatuse

esimees Erkki Laaneots (2. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja

menetluse talituse nõunik Martin Ziehr (3. päevakorrapunkt); Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolamets, Riigikogu Kantselei avalike suhete

osakonna pressinõunik Maris Meiessaar

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)

teise lugemise ettevalmistamine 

2. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise

2

seaduse eelnõu (901 SE) teise lugemise ettevalmistamine 

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 8. aprillil algatatud lastekaitseseaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE) esimese lugemise ettevalmistamine 

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse,

Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 9. aprillil algatatud perehüvitiste seaduse

muutmise seaduse eelnõu (876 SE) esimese lugemise ettevalmistamine  

5. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja

sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 

6. Info ja muud küsimused 

1. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889

SE) teise lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo teavitas külalisi, et komisjoni istungeid salvestatakse protokolli koostamise

eesmärgil. Salvestised kustutatakse pärast protokolli valmimist, misjärel on protokoll avalikult

kättesaadav Riigikogu kodulehel. Kõik muud komisjoni istungi salvestused või jäädvustused

ei ole lubatud. Päevakorrapunkti sissejuhatuseks märkis S. Riisalo, et eelnõu esimene

lugemine toimus 6. mail 2026. Muudatusettepanekute (ME) esitamise tähtaeg oli 20. mail kell

17.15 ning eelnõule laekus kokku 28 MEd. Neist ühe esitas Irja Lutsar, kaheksa Priit Sibul

ning 19 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Lisaks on ettepanekuid esitanud ka

Sotsiaalministeerium (SOM). Käesoleval istungil tutvub komisjon esitatud MEde, SOM

arvamuse ning eelnõu kohta saadetud seisukohtadega. Samuti lisas ta, et eelnõu

juhtivkomisjoni esindaja Irja Lutsar on eelnõu täiendamisel teinud koostöös erinevate

partneritega väga suurt tööd. Ta andis Irja Lutsarile tema poolt esitatud ME tutvustamiseks

sõna.

Irja Lutsar tegi ettepaneku muuta eelnõu § 3 lõiget 1 ja sõnastada see selliselt, et

nakkustekitaja on mis tahes bioloogiline tegur, sealhulgas viirus, bakter, mikroskoopiline

seen, prioon või parasiit, mis on võimelised põhjustama inimese nakatumist ja nakkushaigust.

Eelnõu algses definitsioonis on väljendid „geneetiliselt muundatud vormid ning nende

bioloogilised komponendid ja toksiinid“ üleliigsed ja eksitavad. Need ei põhjusta iseseisvalt

nakkushaigust, on viiruste, bakterite, mikroskoopiliste seente komponendid ja need levivad

vaid nende vahendusel. Isegi kui bioloogilise relva koostises on mikroorganismide toksiinid,

ei põhjusta need nakkushaigust ning nende tõrjeks ei ole tarvis kasutada nakkushaiguste tõrje

meetodeid. „Alglooma, ussnugilist ja lülijalgset“ võib nimetada ühtse mõistega parasiit. See

muudatusettepanek on I. Lutsari sõnul kooskõlas rahvusvahelise terminoloogia ja

meditsiiniõpikutes tooduga.

Signe Riisalo andis esitatud MEde tutvustamiseks sõna Priit Sibulale.

Priit Sibul selgitas, et ME nr 1 puudutab laste immuniseerimist. Ta tegi ettepaneku jääda

senise immuniseerimiskorra juurde ja muuta eelnõu § 20 lõiget 4 selliselt, et lapse

immuniseerimiseks peab tervishoiuteenuse osutaja küsima seadusliku esindaja kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut. Tema sõnul on see kooskõlas põhiseadusega,

mille järgi jääb lapse eest otsustamise põhiroll vanematele. ME nr 2 soovis P. Sibul jätta

eelnõust välja § 31 lg 1 punkt 7 ja ME nr 3 jätta välja § 32 lg 4 punktid 2 ja 3. ME nr 4-7

soovis P. Sibul muuta eelnõu §-de 37–40 alusel ette nähtud rikkumiste trahvimäärasid.

Signe Riisalo andis sõna Anti Poolametsale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni

MEde tutvustamiseks.

Anti Poolamets tutvustas EKRE fraktsiooni esitatud MEsid. Ta selgitas, et need jagunevad

kahte plokki. Väiksema ploki esimene ME on sisult analoogne Priit Sibula ettepanekuga.

Sellega soovitakse säilitada senine immuniseerimiskord, mille kohaselt peab lapsevanem

andma lapse vaktsineerimiseks kirjaliku loa. Ülejäänud selle ploki MEd puudutavad

trahvimäärasid.

Seejärel tutvustas ta põhjalikumalt suuremat MEde plokki, mis koosnes 13 ettepanekust. Ta

märkis, et nende peamine eesmärk on vältida olukordi, kus sunduslikku arstiabi võidakse

3

kohaldada ilma kohtuotsuseta. ME nr 1 kohaselt täiendataks §-i 3 lõikega 6 sõnastuses, et

nakkushaigele ja nakkuskahtlasele isikule antakse arstiabi tema nõusolekul. Tema sõnul

välistaks see olukorrad, kus meditsiinilist sekkumist kohaldatakse inimese tahte vastaselt.

Kõneleja sõnul muutis koroonaajal tekkinud usalduskriis ja arusaam testimata ravimite

kasutamisest selle teema eriti tundlikuks. MEga nr 2 sooviti eelnõust välja jätta § 3 lg 3 punkt

2, kuna selle sätte alusel võiks eriti ohtlikuks nakkushaiguseks kvalifitseeruda ka ülemiste

hingamisteede nakkushaiguste puhang. Seejärel selgitas ta MEd nr 3, mille kohaselt jäetakse

eelnõust välja § 3 lg 3 punkt 3. Selle ettepaneku järgi tekib elanikkonna laiapõhjaline

karjaimmuunsus nakkustekitajatega kokkupuutel. MEga nr 4 sooviti eelnõust välja jätta § 3

lg 3 punkt 4. Selgituse kohaselt ei tohiks ilma reaalse ohuta Eesti rahvastiku tervisele anda

tsentraliseeritud majanduspoliitilistele huvigruppidele õigust otsustada Eestis toimuva üle.

ME nr 5 kohaselt jäetaks eelnõust välja § 3 lõige 4. A. Poolametsa sõnul tuleks Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO) seisukohti käsitada pigem soovituslikena kui siduvate

alustena. Ta väljendas kriitikat WHO tegevuse suhtes ning viitas seejuures seagripijuhtumile

ja ravimifirmade mõjule. Seejärel käsitles ta § 4 lõike 4 muutmist, mille kohaselt oleks

nakkushaigusega inimene isik, kellel esinevad haigustunnused ja kellel on arstiteaduses

tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus.

ME nr 7 kohaselt sooviti välja jätta § 9 lõige 4. Selgituses märgiti, et teadmata täpselt

rahvusvaheliste organisatsioonide nõuete, õigusaktide, juhiste, suuniste ja konventsioonide

sisu, ei ole mõistlik neid Eesti seadusesse üle võtta. ME nr 8 järgi muudetaks § 11 lõiget 1

selliselt, et eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib

nakkushaigusega inimese suhtes kohaldada tahtest olenematut ravi üksnes siis, kui isik on

teistele ohtlik ning on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi. ME nr 9 kohaselt muudetaks

§ 11 lõiget 5 nii, et esialgse õiguskaitse korras võib arst kohaldada tahtest olenematut ravi

ilma kohtumääruseta kuni 48 tundi alates ravi algusest, kui inimene on teistele ohtlik ning on

keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi. Kui ravi peaks kestma kauem kui 48 tundi, tuleb

arstil esitada samal päeval kohtule taotlus ravi kohaldamiseks. Ettepaneku eesmärk on piirata

ühe arsti liigset otsustusõigust. ME nr 10 kohaselt täiendataks § 19 lõikega 3, mille järgi peab

riiklikus immuniseerimiskavas loetletud ja sinna lisatavatel vaktsiinidel olema teadusandmetel

põhinev võime tekitada immuunsus ehk haiguskindlus konkreetse haigustekitaja vastu.

Eesmärk on vältida olukordi, kus kasutusele võetakse ravimeid või vaktsiine enne, kui nende

tõhusus ja ohutus on piisavalt tõendatud. ME nr 11 kohaselt muudetaks § 20 lõiget 4 nii, et

tervishoiuteenuse osutajal oleks õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida ainult juhul,

kui seaduslikku esindajat on immuniseerimisest teavitatud ja ta on selleks kirjaliku nõusoleku

andnud. ME nr 12 kohaselt muudetaks § 27 lõiget 2 nii, et tervishoiuteenuse osutaja kinnitav

tõend oleks isikustatud dokument, mis tõendab nakkushaiguse läbipõdemist või negatiivset

testitulemust. Vajaduse korral võiks tõendile lisada andmed immuniseerimise ja

nakkustõrjemeetmete järgimist piiravate meditsiiniliste vastunäidustuste kohta. Selle

ettepaneku selgituses rõhutati, et vaktsineerimine ei välista alati haigestumist ega nakkuse

edasikandmist ning seetõttu ei tohiks üksnes vaktsineerituse põhjal teha kaugeleulatuvaid

järeldusi. Samuti märgiti, et nakkustõrjemeetmete, näiteks maski kandmise puhul võivad

mõnel inimesel esineda meditsiinilised vastunäidustused. ME nr 13 kohaselt muudetaks § 28

lg 3 punkti 4 selliselt, et immuniseerimine ja ennetav ravi jäävad inimesele vabatahtlikuks

ilma otsese või kaudse survestamiseta. Selle ettepaneku põhjenduses märgiti, et

immuniseerimise ja ennetava ravi sidumine nakkushaiguste tõrje nõuetega võib kaasa tuua nii

otsese kui ka kaudse vaktsiinisunni ja sundravi. Kõneleja rõhutas, et õigusriigi põhimõtte

kohaselt peab meditsiiniline sekkumine jääma vabatahtlikuks ka kriisiolukorras. Samuti

osutas ta, et teadus ja meditsiin arenevad pidevalt ning täna tõhusaks ja ohutuks peetud

ravimid võivad hiljem osutuda ebaefektiivseks või ohtlikuks. Lõpetuseks rõhutas A.

Poolamets, et demokraatlikult valitud juhtidel on kohustus tegutseda põhiseaduse raamides ka

kriiside ajal ning et farmaatsiatööstuse varasemad rikkumised näitavad vajadust säilitada

ettevaatlikkus ja kriitiline hoiak.

Signe Riisalo andis SOMi esindajatele sõna esitatud MEde kommenteerimiseks ja oma

seisukoha avaldamiseks.

Maia-Triin Kanarbik kommenteeris MEsid eelnõu paragrahvide kaupa. Esiteks käsitles ta

4

EKRE ettepanekuid § 3 kohta, mis puudutasid eriti ohtliku nakkushaiguse definitsiooni

täiendamist. SOM nende ettepanekutega ei nõustunud, põhjendades seda asjaoluga, et

definitsioon sisaldab kumulatiivseid tingimusi: nakkushaigus peab olema raske kuluga ning

kujutama endast kas olulist ohtu rahvastiku tervisele või levima kiiresti ja ohustama

tervishoiusüsteemi. SOM ei nõustunud ka I. Lutsari esitatud muudatusettepanekuga

nakkustekitaja definitsiooni kohta. Seda küsimust arutati koos I. Lutsari ja Terviseametiga,

mille tulemusel koostas SOM oma täpsustava ettepaneku. Samuti tegi EKRE ettepaneku

määratleda § 4 alusel ümber nakkushaigusega inimese mõiste. Selle MEga nõustus SOM

osaliselt ning esitas ka ise sarnase ettepaneku, mille kohaselt peab nakkushaigusega inimesel

esinema nii nakkustekitaja kandlus kui ka haigustunnused või olema tal diagnoositud

nakkushaigus. EKRE MEga nr 9 rahvusvahelise koostöö kohta SOM ei nõustunud, kuna

rahvusvaheline koostöö ja sellega seotud tegevused on sätestatud rahvusvahelistes tervise-

eeskirjades, mille muudatused kinnitas Vabariigi Valitsus 19. septembril 2025. Samuti on

Eesti Euroopa Liidu liikmesriik ning peab täitma Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kehtestatud

ülesandeid. Seetõttu on vajalik, et seaduses oleks selgelt määratletud, kes nende ülesannete

täitmise eest vastutab. SOM ei nõustunud ka EKRE MEga, mis käsitles eriti ohtliku

nakkushaiguse ja tuberkuloosi korral kohaldatavat tahtest olenematut ravi. § 11 sätestab

tahtest olenematu ravi üldise regulatsiooni, kuid selle kohaldamise täpsemad tingimused on

esitatud § 11 lõikes 4. Seal on muu hulgas sätestatud, et inimese käitumine peab vahetult

põhjustama olulise või kõrgendatud ohu teise inimese elule või tervisele. Arutati ka

tervishoiutöötaja õigust teha otsus tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta. Tegelikult saab

arst esialgse õiguskaitse korras otsustada inimese kinnipidamise kuni 48 tunniks, kuid edasine

ravi peab toimuma kohtumääruse alusel. SOM ei nõustu ka EKRE MEdega § 19 kohta, mis

puudutavad riiklikku immuniseerimiskava. Ministeeriumi hinnangul on see täiendus üleliigne,

kuna immuniseerimiskavas loetletud vaktsiinid on ravimid ning neile kohaldub

ravimiseadus (RavS). RavSis on sätestatud, et ravimid peavad vastama eeldatavatele

omadustele ning olema eesmärgipärasel kasutamisel kasutaja tervisele ohutud. SOM ei nõustu

ka EKRE ja Priit Sibula § 20 kohta esitatud MEdega, mis käsitlevad piiratud teovõimega isiku

immuniseerimist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lõike 4 kohaselt on piiratud teovõimega

isiku seaduslikul esindajal tervishoiuteenuste osutamisel esindusõigus üksnes juhul, kui isik

ise ei ole kavandatava tervishoiuteenuse osas võimeline otsustama ega kaalutlusvõimeline.

Ettepaneku väljajätmine looks vastuolu VÕSiga ning piiraks piiratud teovõimega isiku

võimalusi immuniseerimiseks. SOM ei nõustu EKRE MEga § 27 toodud terviseseisundit

kinnitava tõendi kohta, kuna kehtiv sõnastus on piisav ning puudub põhjendus kitsendada

tõendi sisu üksnes nakkushaiguse läbipõdemise või negatiivse testitulemuse tõendamisega.

SOM peab vajalikuks, et tõend hõlmaks ka andmeid immuniseerimise kohta või

tervishoiutöötaja kinnitust meditsiinilise vastunäidustuse olemasolu kohta.

SOM leiab, et EKRE ME nr 8, mille kohaselt ei tohi immuniseerimisele otseselt ega kaudselt

survestada, kujutaks endast üle reguleerimist. Immuniseerimine on inimese jaoks vabatahtlik

ning see on reguleeritud VÕSis. Tema sõnul ei ole määruses võimalik sätestada nõudeid,

millel puudub seaduslik alus, seega sellist nõuet ei ole võimalik panna ministri määrusesse.

Trahvimäärade muutmist puudutavate ettepanekutega SOM samuti ei nõustunud. Sellised

määrad lisati Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul, kuna määrad olid liiga madalad ja ei

olnud kooskõlas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) eelnõuga.

Signe Riisalo palus tutvustada SOMi ettepanekuid.

Gerli Reintamm-Gutan selgitas, et SOM esitas 15 ettepanekut, mida ta tutvustas komisjonile

kokkuvõtvalt. Esmalt käsitles ta definitsioonidega seotud ettepanekuid, sealhulgas

nakkustekitaja definitsiooni loetelu järjestuse muutmist. Samuti tehti ettepanek täiendada

nakkushaiguse definitsiooni, täpsustades, et seda põhjustab nakkustekitaja, ning eemaldada

sealt üleliigsed viited. Eriti ohtliku nakkushaiguse definitsiooni täpsustati nii, et haigus peab

levima kiiresti ning kujutama endast olulist ohtu tervishoiusüsteemi või mõne muu elutähtsa

teenuse toimepidevusele. Lisaks lisati, et eriti ohtlikuks nakkushaiguseks võib pidada haigust,

mille puhul puudub spetsiifiline ravi. Ekspertidega peetud arutelude põhjal tehti kogu eelnõu

ulatuses ettepanek asendada termin „nakkuskandlusega inimene“ sõnastusega „nakkustekitaja

kandlusega inimene“. Samuti täpsustati, et nakkuskahtlusega inimene on inimene, kellel ei ole

5

tuvastatud nakkustekitaja kandlust. Nakkushaigusega inimese definitsiooni lisati täpsustus, et

tegemist on nakkustekitaja kandlusega inimesega, kellel esinevad haigustunnused või kellel

on diagnoositud nakkushaigus. Samuti korrigeeriti termineid „nakkushaiguse kolle“ ja

„epideemia“. Täpsustati, et nakkushaiguse kolle on ruum või territoorium, kus nakkustekitaja

on võimeline levima. Epideemia mõistet täiendati selgitusega, et see tähendab nakkushaiguse

levikut oodatust tunduvalt suuremas ulatuses või selle laiaulatuslikku intensiivset levikut, mis

tingib vajaduse rakendada ulatuslikke nakkustõrjemeetmeid. Täpsustati ka § 10 lg 3 punkti 2,

lisades, et tõendatud peab olema ravimi meditsiiniline efektiivsus ja ohutus. Lisaks täiendati §

12 Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutaja rollide selgemaks määratlemiseks, sätestades, et

tervishoiuteenuse osutaja määrab nakkuskahtlusega inimesele ennetava ravi. Koostöös

erinevate osapooltega täiendas SOM ka edastatavate andmete koosseisu. Kompaktsemaks

muudeti kiireloomulist teavitamist nõudvates olukordades edastatavate andmete koosseisu.

Näiteks kui arst tuvastab ebolakahtlusega patsiendi, tuleb sellest viivitamata teavitada

Terviseametit. Esmalt edastatakse võimalikult minimaalne andmekoosseis ning vajaduse

korral tehakse hiljem täiendavad kanded vastavatesse infosüsteemidesse, mida reguleerivad

juba muud õigusaktid, näiteks tervishoiuteenuse korraldamise seadus ja tervise infosüsteemi

põhimäärus. Andmekoosseisud viidi üle teise paragrahvi, mis käsitleb igapäevasemate

nakkushaiguste tuvastamist, diagnoosimist ja seiret. Samuti korrigeeriti maksimaalset

karantiini kestust, mis võib esmakordsel kehtestamisel olla kuni 42 kalendripäeva. Muudatuse

eesmärk oli vältida olukorda, kus karantiini tuleks pikendada üksnes seetõttu, et konkreetse

nakkushaiguse karantiiniperiood on pikem. Seadusega kehtestatakse selles osas selge piir,

mida ületada ei saa.

SOM teeb ka ettepaneku jätta eelnõust välja tuberkuloosi puudutava tervisekontrolli

regulatsioon. Lisaks soovib SOM täpsustada immuniseerimist läbiviiva tervishoiutöötaja

mõistet, sätestades kehtiva seadusega kooskõlas, et immuniseerimist võib teha arst, õde või

ämmaemand.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele MEde esitajatele küsimuste esitamiseks sõna.

Kalle Grünthalit huvitas, miks on eelnõus viidatud WHO otsusele ning millistest

kaalutlustest WHO lähtub pandeemia või muu rahvusvahelise tähtsusega probleemi

väljakuulutamisel. Ta küsis, miks on see WHO seisukoht Eesti õigusesse üle võetud. Ta

rõhutas, et Eesti on iseseisev riik ja peab langetama kaalutletud otsuseid oma spetsialistide

hinnangute põhjal. Samuti väljendas ta kriitilist suhtumist WHO tegevusse, leides, et

organisatsioon ei lähtu alati inimeste huvidest. Näitena viitas ta sellele, et riigid lükkasid

maikuus tagasi ühe patogeenide arendamist ja paljundamist puudutava eelnõu, mis tema

hinnangul seab kahtluse alla organisatsiooni usaldusväärsuse.

Kerli Reintamm-Gutan vastas, et eriti ohtliku nakkushaiguse kriteeriumid on kumulatiivsed

ning seda on selgitatud ka seletuskirjas. WHO poolt rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra

väljakuulutamine ei tähenda tingimata, et Eestis valitseb samasugune olukord. Iga riik teeb

selles küsimuses oma otsused ise ning see põhimõte on reguleeritud rahvusvahelistes tervise-

eeskirjades ja muudes WHO õigusaktides. Kuna nakkushaigused levivad piiriüleselt, tuleb

jälgida ka seda, mis toimub väljaspool Eestit. Mõni nakkushaigus ei pruugi esialgu tunduda

otsese ohuna, kuid olukord võib muutuda. Selline lähenemine aitab tagada valmisoleku. Ta

lisas, et ka seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu eesmärk on võimaldada lisada nakkushaigus

eriti ohtlike nakkushaiguste loetellu üksnes siis, kui Eesti riiklike ekspertide hinnangul

põhjustab see vastava ohu. Seega on tegemist koosesineva tingimusega. Vajaduse korral saab

võimalikult aegsasti valmistuda, näiteks hankida ravimeid tulevaste potentsiaalselt ohtlike

nakkushaiguste raviks.

Priit Sibul küsis täpsustust kommentaari kohta, mille SOM esitas tema esimesele MEle § 20

lõike 4 kohta. SOM väitis, et see on vastuolus VÕSiga. P. Sibula sõnul on raske mõista,

kuidas saab vastuolu tekkida olukorras, kus ettepaneku eesmärk on kehtiva korra seadusesse

ületoomine. Ta küsis, kas laste immuniseerimise praegune kord on seadusega vastuolus.

Lisaks meenutas ta, et sotsiaalminister märkis Riigikogu täiskogus muudatuse eesmärgina

halduskoormuse vähendamist meditsiinitöötajatele. Talle jäi ministri selgitusest mulje, nagu

saaks tervishoiutöötaja või kooli medõde digiloost kiiresti ülevaate selle kohta, kas lapsel

esineb immuniseerimise vastunäidustusi. Tema hinnangul ei vasta see tegelikkusele, sest

6

digiloos ei ole selliseid koondandmeid kergesti kättesaadaval kujul ning ülevaate saamiseks

tuleb eraldi läbi vaadata haiguslugude kirjeldused ja võimalikud tüsistused. Seetõttu ei pea ta

adekvaatseks väidet, et kooli meditsiinitöötaja saab digiloosse sisse logides lapse

terviseseisundist ülevaate väiksema halduskoormusega kui siis, kui vanemalt küsitakse vastav

nõusolek.

Maia-Triin Kanarbik kinnitas, et P. Sibula ettepanek lähtub immuniseerimise korraldamise

nõuete määruses sätestatud kehtivast korrast, kuid määrus ise on vastuolus VÕSiga.

Seetõttu lisatakse NETSi, et regulatsioon oleks edaspidi VÕSiga kooskõlas. Just sellest

vastuolust ongi tekkinud arutelu ja probleem: koolitervishoiutöötajatel on olnud keeruline aru

saada, kas lähtuda VÕSist või määrusest. Käesoleva seadusemuudatuse ja sellele järgneva

määruse muutmisega püütakse see vastuolu kõrvaldada.

Irja Lutsar kommenteeris, et ta ei ole oma seisukohta muutnud. Ta rõhutas, et on endiselt

veendunud, et toksiinid või mikroobide geneetilised komponendid ilma mikroorganismita ei

ole võimelised põhjustama nakkushaigust. Neid võib küll kunstlikult valmistada ja inimesele

manustada ning sellisel juhul võivad need põhjustada haigestumist, kuid mitte nakkushaigust.

Sellest lähtuvalt esitas I. Lutsar ka vastava ME.

Kalle Grünthali sõnul peaks halduskoormuse vähendamise eesmärgil korraldus olema

vastupidine: kui lapsevanem on lapse vaktsineerimisega nõus, saadab ta sellekohase teavituse

koolile, mitte ei pea lapsevanem teatama oma mittenõustumisest. Ta lisas, et näeb siin ohtu,

et lapsi vaktsineeritakse vanemate tahte vastaselt. Samuti meenutas ta koroonaajal kõlanud

seisukohti, mille järgi võiks vaktsineerimise üle otsustada lapse arengutasemest lähtudes.

Seetõttu avaldas ta toetust P. Sibula seisukohale, et vaktsineerimiseks peab olema

lapsevanema selgesõnaline nõusolek. Lõpetuseks küsis ta, miks soovitakse seda protsessi

ümber pöörata, kui see tegelikult suurendab halduskoormust.

Maia-Triin Kanarbik selgitas, et kavandatava muudatuse eesmärk on halduskoormuse

vähendamine. Kooliõdede ja lapsevanematega peetud aruteludest on ilmnenud, et eelistatakse

vähem bürokraatlikku teavitamise korda. Ta märkis, et teavituskirjale ei jõuta sageli

reageerida või ei peeta vastamist vajalikuks, mistõttu võivad lapsed jääda immuniseerimata.

Nende puhul, kes soovivad immuniseerimisest keelduda, toimub teavitamine senise korra

kohaselt ning neil on võimalik esitada vastav keeldumine. Keeldumine ei pea olema

allkirjastatud ning selle võib edastada näiteks sõnumi või e-kirja teel kooli

tervishoiutöötajale.

Priit Sibul küsis, kas seoses väitega, et kõnealune kord on vastuolus VÕSiga, on koostatud

põhiseaduspärasuse analüüs. Samuti palus ta selgitada, kas on uuritud kõnealuse korra

vastavust põhiseadusele ning hinnatud selle mõju vanemate õiguste seisukohalt.

Kristella Kukk vastas, et nimetatud sätte osas ei ole algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlust, mistõttu ei ole põhjust kahelda, et see on põhiseadusega vastuolus.

Teet Torgo tutvustas Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) seisukohti eelnõu kohta. Ta

tunnustas SOMi eelnõu koostamisel tehtud töö eest, kuid märkis, et eelnõu menetlemise

lõppfaasis kiirustati ning ei järgitud õigusloome head tava. Selle tulemusena on eelnõusse

jäänud sätted, mis ERHLi hinnangul ei ole piisavalt läbi töötatud ning seetõttu ei ole võimalik

eelnõu teatud osi praegusel kujul toetada. T. Torgo juhtis tähelepanu sellele, et eelnõuga

laiendatakse tänasega võrreldes väga ulatuslikult Tervisekassa

ülesandeid ja õigusi ravimihulgimüüjana. Näiteks vabastatakse Tervisekassa ravimite

müügil juurdehindluse nõuetest, st Tervisekassa saab müüa ravimeid

vaba juurdehindlusega. Samas peavad kõik teised ravimite jae- ja hulgimüüjad järgima

ravimiseaduses sätestatud juurdehindluse piirmäärasid ja reegleid. Samuti

ei kohaldu Tervisekassale ravimivaldkonnas kehtivad piirangud selle kohta, kellele on

ravimihulgimüüjal lubatud ravimeid väljastada. Teisisõnu saaks Tervisekassa

ravimivaldkonnas ravimihulgimüüjana ning tervishoiuteenuse osutajatele jt isikutele ravimite

väljastajana ainulaadsed privileegid. Ta märkis, et kavandatavad muudatused võivad

põhjustada rollide kattuvust, õiguslikku ebaselgust ning küsimusi rahastuse sihipärase

kasutamise kohta. Mitmed küsimused vajavad enne eelnõu seadusena vastuvõtmist selget

lahendust ning kaaluda tuleks ERHLi arvamuses toodud sätete eelnõust väljajätmist.

Signe Riisalo märkis, et MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased esindajal ei olnud võimalik

7

komisjoni istungil osaleda, kuid nad on esitanud oma arvamuse ja seisukohad kirjalikult.

Mait Altmets tutvustas slaidide abil Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi (EIS) ettepanekuid (lisa).

Ta selgitas, et EIS on esitanud mitu ettepanekut, millest üks puudutab eelnõu § 21 lõike 1

muutmist. Ettepaneku kohaselt sõnastataks säte ümber nii, et tööle asumisel peavad kõik

töötajad töötervishoiuarsti juures läbima tervisekontrolli tuberkuloosi suhtes. EIS

peab põhjendatuks riskihindamisel põhinevat lähenemist, arvestades,

et tuberkuloosi haigestumus Eestis on oluliselt vähenenud. Tööle

asumisel tuleks hinnata tuberkuloosi skriiningu vajadust järgnevalt: kui esinevad

tuberkuloosile viitavad sümptomid, kui on olnud varasem lähikontakt

tuberkuloosihaigega, kui on olnud varasem tuberkuloos või kui on viibitud pikaajaliselt kõrge

tuberkuloosi haigestumusega riigis või on olnud muu oluline kokkupuude haigusega.

Hindamise toetamiseks võib kasutada eelnevalt täidetud küsimustikku. M. Altmets märkis, et

asjakohane oleks kaaluda selle küsimuse reguleerimist töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses (TTOS). Sätte rakendamise eelduseks on riiklikult kehtestatud riskihindamise korra

või juhendi olemasolu, mida tuleb epidemioloogilise olukorra muutumisest lähtuvalt

regulaarselt ajakohastada. Järgmist ettepanekut tutvustades tõi M. Altmets välja, et

nakkushaiguste kahtluse ja sellest teavitamise puhul tuleks keskenduda eelkõige

nakkushaigustele, mis vajavad kiiret sekkumist. Lisaks tõi ta esile, et eelnõus toodud

edastatavate andmete koosseisu on menetluse käigus oluliselt täiendatud ning sellises mahus

nakkushaiguse teatise edastamine tõstaks märkimisväärselt halduskoormust, ei tagaks

sisuliselt võrreldavat teavet ning ei ole praeguste infosüsteemide juures tehniliselt teostatav

ilma täiendavate IT-investeeringute või lisatööjõuta. Kui antud nõuded tulenevad andmekaitse

nõuetest, siis tuleks olla seaduse tasandil üldsõnaline ning vajadusel andmekoosseis

täpsustada määruse tasandil. Samuti viitas ta sellele, et oluline on kaasata varases etapis

erialaseltsid ja valdkonna spetsialistid rakendusaktide väljatöötamisse. M. Altmets märkis, et

lisaks on EIS teinud ettepanekud eelnõu §-s 3 (nakkustekitaja ja nakkushaigus) lihtsustada ja

täpsustada definitsioone, et need vastaksid erialaselt kokkulepitule. Lõpetuseks käsitles ta

karantiini ja isolatsiooni mõisteid. Ta märkis, et EIS ei toeta lahendust, mille kohaselt

hõlmaks karantiin ka haigestunud isikuid, kuna see ei ole kooskõlas rahvusvaheliselt

tunnustatud terminoloogiaga.

Marko Tähnas andis ülevaate Tervisekassa ettepanekutest. Ta tõi välja, et üheks

ettepanekuks on jätta eelnõu § 10 lõikes 3 loetletud isikute ringist, kellel on õigus esitada

taotlus nakkushaiguste ravimite loetelu muudatuste tegemiseks, välja tervishoiuteenuse

osutajate ühendused. Ta selgitas, et Tervisekassa hinnangul on piisav, kui loetelu muutmise

ettepaneku saavad esitada lisaks ametitele, ministeeriumile ja immunoprüfülaktika

ekspertkomisjonile erialaühendused ning ravimitootjad. Nakkushaiguste ravimite loetelu

muutmise algatuse tegemiseks on vajalik spetsiifiline teave, mille kogumisel ja koondamisel

tuleks tervishoiuteenuse osutajate ühendusel arvatavasti tugineda vastavalt erialaühenduselt

või ravimitootjalt saadud andmetele. M. Tähnas lisas, et teine ettepanek puudutab asjaolu, et

juhul kui Tervisekassale pannakse kohustus hanke korraldamiseks, peaks sellega kaasnev kulu

olema kaetud riigieelarvelistest vahenditest, et vältida Tervisekassale võimaliku ootamatu

eelarveriski tekkimist. Samuti tuleks enne hanke korraldamist jätta võimalus hinnata, kas

hanke läbiviimine on üldse vajalik, st kas nimetatud ravimite või meditsiiniseadmete osas

esineb tegelik puudus või on nende kättesaadavus Eestis juba muul viisil tagatud. Samuti on

oluline märkida, et epideemia olukorras ei pruugi vajalikud vahendid olla viivitamata

kättesaadavad ning olukorras, kus ootus on hankida need näiteks kahe nädala jooksul, võib

tegelik hankeaeg ulatuda kahe kuni kolme kuuni. Seetõttu tuleks võimaldada otsuste

tegemisel arvestada realistlike ajaraamidega.

M. Tähnas tõi viimase sisulise ettepanekuna esile vajaduse parandada immuniseerimise

kättesaadavust ning laiendada vaktsineerimisõigust ka proviisoritele ja farmatseutidele,

tingimusel et neil on läbitud vastav koolitus ja olemas nõutav pädevus.

Vivika Adamson märkis, et Eesti Arstide Liit on eelnõu menetlemise käigus toetanud EISi

ettepanekuid. Ta palus esitatud ettepanekuid kaaluda ning võimaluse korral nendega

arvestada.

Heigo Prits märkis, et esindab Eesti Proviisorapteekide Liitu (EPAL). Ta tõi esile, et EPAL

8

on olnud aruteludesse kaasatud ning kuulanud teiste huvigruppide seisukohti. Samuti märkis

ta, et EPALi peamine ettepanek, milleks oli vaktsineerimisringi laiendamine ehk

vaktsineerimisõiguse andmine apteekritele, ei ole kahjuks toetust leidnud. H. Prits selgitas, et

alates 2018. aastast on apteekides pakutud vaktsineerimise teenust koostöös tervishoiuteenuse

osutajatega, sest apteekritel puudub Eestis õigus ise vaktsineerida. Seetõttu ostetakse teenuse

osutamiseks sisse õendusteenust tervishoiuteenuse osutajatelt. Selline korraldus ei ole Eesti

piiratud tervishoiuressursi tingimustes jätkusuutlik. Probleemiks on nii rahalised piirangud,

millega Tervisekassa silmitsi seisab, kui ka tööjõupuudus, mille mõju on pikemas

perspektiivis veelgi ulatuslikum. EPAL leiab, et apteekrid tuleks arvata immuniseerimist

teostavate isikute ringi.

Kädi Koppe märkis, et Eesti Linnade ja Valdade Liidul ei ole eelnõu kohta täiendavaid

ettepanekuid. Ta selgitas, et eelnõu menetlemise käigus on kohtutud SOMi esindajatega ning

KOVidele on korraldatud infotunde, mille raames on saadud vastused tekkinud küsimustele.

Katrin Pantsosnik tõi välja, et MTÜ Mõttekoda „Terve Laps – Terve Ühiskond“,

Vaktsiinikahjustustega Laste Vanemate Ühing ja MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks ei

toeta muudatusi, mis võimaldavad alaealiste vaktsineerimist ilma lapsevanema selgesõnalise

nõusolekuta. Selline muudatus loob erinevaid õiguslikke probleeme, riivab lapsevanema

põhiseaduslikke õigusi ning õigusriigi keskseid põhimõtteid. Ta lisas, et ei toetata

seadusemuudatusi, mis näevad ette sundravi, kohustuslikud terviseuuringud ning karistused

tahtevastase ravi vastuvõtmisest keeldumise korral. Leitakse, et rahva tervist puudutavad

seaduseelnõud, mille koostamisel ei ole tagatud piisav rahvaosalus, tuleb tagasi lükata.

Lõpetuseks märkis K. Pantsosnik, et ühingud soovivad viia vaktsineerimised koolidest

perearstikabinetti, kus perearstil on lapse terviseseisundist terviklik ülevaade.

Maia-Triin Kanarbik selgitas, et eelnõuga ei panda Tervisekassale uusi ülesandeid.

Tervisekassa hangib keskselt vaktsiine, ARV-ravimeid ja tuberkuloosiravimeid ka kehtiva

korra alusel. Eelnõu eesmärk on olemasolev korraldus selgemalt ja süsteemsemalt koondada,

kuna seni olid vastavad ülesanded NETSis hajutatud. Ainsa sisulise uuendusena nähakse

pandeemia või epideemia korral ette võimalus, et minister saab teha riigieelarveliste vahendite

alusel ettepaneku ravimite või meditsiiniseadmete erakorraliseks hankimiseks. Ta märkis, et

see muudatus lähtub COVID-19 pandeemia kogemusest, kui ei olnud teatud juhtudel võimalik

vajalikke ravimeid või meditsiiniseadmeid Eesti turule tuua ning nende keskne hankimine

osutus vajalikuks. Ta lisas, et erakorralise hanke rahastamine tuleb riigieelarvest, et mitte

koormata Tervisekassa ravikindlustuse eelarvet. Lisaks selgitas M.-T. Kanarbik, et

juurdehindluse regulatsioon tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ega kujuta

endast eraldiseisva meetme loomist. Ta rõhutas, et vastav säte lähtub rahvatervise vajadusest,

mitte sellest, et Tervisekassa hakkab olema turuosaline või partner hulgimüüjate hulgas.

Lisaks tõi M.-T. Kanarbik välja, et apteegis vaktsineerimise küsimus on seotud apteegiteenuse

laiendamise väljatöötamiskavatsusega, mis esitati ministeeriumile paar aastat tagasi. Selle

kohta esitati arvukalt kommentaare ja küsimusi ning mitmed küsimused on jätkuvalt

lahendamata. Ta märkis, et pärast arutelude lõppemist on võimalik nende küsimustega edasi

liikuda. Samuti on oluline märkida, et apteekritele vaktsineerimisõiguse andmine eeldab

ravimiseaduse muutmist ega sõltu NETSist.

Signe Riisalo palus SOMil kommenteerida karantiini ja isolatsiooni mõistete teemat, mille

kohta on ettepanekud esitatud.

Kerli Reintamm-Gutan selgitas, et termineid on suures osas juba täpsustatud ning vastavad

parandused on ka MEdes. Andmekoosseisu puudutavad täpsustused

on nüüd selgemad. Isolatsiooni termini seaduse tasandil sätestamata jätmist põhjendas ta

eelkõige normitehniliste kaalutlustega, leides, et seadus ei saa olla n-ö sõnastiku laadne, vaid

peab reguleerima konkreetseid õigussuhteid. Seetõttu on ette nähtud isolatsiooni termini

määratlemine määruse tasandil nakkushaiguste tõrje nõuete määruses, kus sätestatakse

haiguste või haigusgruppide kaupa asjakohased nõuded. Samuti möönis ta, et karantiini

definitsioon ei vasta seaduse tasandil täielikult igapäevasele praktilisele käsitlusele, kuid

rõhutas, et see on sõnastatud viisil, mis hõlmab ka juba haigestunud isikuid. Ta selgitas, et

praktikas kasutatakse isolatsiooni haigete isikute suhtes, samas kui karantiini kohaldatakse

isikutele, kelle puhul ei ole veel selge, kas nad on haigestunud. Sätte alusel

9

saab Terviseamet anda haldusakti või Vabariigi Valitsus korralduse. Isolatsiooni puhul sellist

regulatsiooni samal viisil ette näha ei ole võimalik, kuna see põhineb konkreetsetel

sümptomitel ja meditsiinilisel hinnangul. Seetõttu ei ole isolatsiooni

samaväärne reguleerimine seaduse tasandil juriidiliselt ega normitehniliselt põhjendatud.

K. Reintamm-Gutan selgitas, et seaduse ülesehituse kohaselt on karantiin ja isolatsioon

praktikas olemuselt sarnased meetmed, kuna mõlemal juhul piiratakse isiku liikumist

sõltumata sellest, kas tegemist on juba haigestunud isikuga või isikuga, kelle puhul on

põhjendatud kahtlus haigestumisele. Karantiinimeetmeid võib seaduse alusel kohaldada

ka terve piirkonna suhtes ja siis hõlmab meede paratamatult nii terveid kui ka haigeid isikuid.

Seega karantiini ja isolatsiooni eraldi reguleerimine samas olukorras ei oleks menetluslikult

otstarbekas ega teeniks tõhusalt haiguse leviku tõkestamise eesmärki. Seetõttu on valitud

vastav õiguslik ülesehitus. Täiendav selgus loodetakse tagada määruse tasandil kehtestatavate

definitsioonidega.

Tuberkuloosi ja tervisekontrollide küsimuses selgitas K. Reintamm-Gutan, et SOM on teinud

ettepaneku vastav nõue eelnõust välja jätta. Ta märkis, et kehtiva seaduse alusel nõuti teatud

erialadel enne tööle asumist nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ja tervisetõendi

esitamist, kuid praktikas kajastab see üksnes isiku terviseseisundit kontrolli tegemise

ajahetkel. Esialgsete arutelude käigus peeti vajalikuks säilitada tuberkuloosiga seotud nõue

kolmel ametikohal, kus puututakse kokku haavatavate sihtrühmadega. Täiendavate

ekspertarvamuste põhjal leiti siiski, et sellisel kujul süstemaatiline kontroll nendel

ametikohtadel ei ole põhjendatud. Seetõttu tehti ettepanek lähtuda edaspidi täielikult tööandja

riskihinnangust. Ta rõhutas, et TTOSi alusel peavad tööandjad koostama töökeskkonna

riskianalüüsi ning kui riskihinnangu põhjal esineb tuberkuloosi leviku oht, on tööandjal

võimalik suunata töötaja asjakohasesse tervisekontrolli.

Helmen Kütt märkis, et kuigi inimene võib haigestuda erinevatesse haigustesse igal ajal,

võiks tööle asumisel näiteks lasteasutusse või toitlustusasutusse vastava nõude jätmine olla

põhjendatud.

Signe Riisalo märkis, et statistika kohaselt on alates 2016. aastast profülaktiliselt tuvastatud

14 tuberkuloosijuhtumit. Ta tõdes, et juhtumite arv on väga väike, samas meetmest tulenev

halduskoormus nii tööle asujatele kui ka tööandjatele on märkimisväärne.

Maia-Triin Kanarbik kinnitas, et Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri andmete

kohaselt on kümne aasta jooksul profülaktiliselt tuvastatud 14 juhtu. Ta märkis, et nõustutakse

EISi ettepanekuga, et tuberkuloosi haigestumus on Eestis madal, kuid haigestumise risk ei

tulene otseselt töökohast, vaid võib olla seotud inimese muude kokkupuudetega, sealhulgas

reisimisega. Seetõttu peetakse põhjendatuks vastava nõude eemaldamist. Samas rõhutati, et

tööandjal säilib võimalus lähtuda oma riskihinnangust ning vajaduse korral suunata töötaja

TTOSi alusel tervisekontrolli, sealhulgas tuberkuloosi suhtes kontrollimisele.

Diana Ingerainen märkis, et talle jäi ebaselgeks isolatsiooni ja karantiini regulatsioon ning

küsis, kus seda täpsustatakse.

Kerli Reintamm-Gutan vastas, et karantiin on seaduse tasandil täpselt reguleeritud ning

vastav säte jääb alles. Ta selgitas, et seaduses on sätestatud karantiini kohaldamise

tingimused, ulatus ja lõpetamise kord. Isolatsiooni osas viitas ta eraldi paragrahvile, mis

reguleerib laiemalt nakkushaiguste tõrje nõudeid. Nimetatud paragrahvi alusel koostatakse

täpsustav määrus, milles sätestatakse erinevate nakkushaiguste suhtes kohaldatavad

tõrjemeetmed, sealhulgas isolatsioon.

Signe Riisalo pani hääletusele muudatusettepanekud.

1. Muudetakse eelnõu paragrahv 3 lõige 1 ja sõnastatakse järgmiselt:

(1) Nakkustekitaja on mis tahes bioloogiline tegur, sealhulgas viirus,

bakter, mikroskoopiline seen, prioon või parasiit, mis on võimelised põhjustama inimese

nakatumist ja nakkushaigust.

Selgitus: Eelnõu algses definitsioonis on väljendid „geneetiliselt muundatud vormid ning

nende bioloogilised komponendid ja toksiinid“ üleliigsed ja eksitavad. Need ei põhjusta

10

iseseisvalt nakkushaigust, on viiruste, bakterite, mikroskoopiliste seente komponendid ja need

levivad vaid nende vahendusel. Isegi kui bioloogilise relva koostises on mikroorganismide

toksiinid, ei põhjusta need nakkushaigust ning nende tõrjeks ei ole tarvis kasutada

nakkushaiguste tõrje meetodeid. „Alglooma, ussnugilist ja lülijalgset“ võib nimetada ühtse

mõistega parasiit.

Irja Lutsar

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

2. Muuta eelnõu § 3 lõiked 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:

„(1) Nakkustekitaja on mis tahes bioloogiline tegur, sealhulgas viirus, bakter, mikroskoopiline

seen, prioon, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, nende geneetiliselt muundatud vormid ning

nende bioloogilised komponendid ja toksiinid, mis on võimelised põhjustama inimese

nakatumist ja nakkushaigust.

(2) Nakkushaigus on haigus, mida põhjustab nakkustekitaja sattumine organismi ja mis levib

otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele.“.

Selgitus. Eelnõus on muudetud sõna „prioon“ asukohta nakkustekitajate loetelus, et tagada

terminite loogilisem ja süsteemsem järjestus. Nakkushaiguse definitsioonist on välja jäetud

sõna „bioloogilise“ ja fraas „või selle toksiini“, kuna § 3 lg 1 kohaselt on nakkustekitaja juba

ammendavalt määratletud kui bioloogiline tegur, mis hõlmab ühtlasi toksiine.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 8:

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 1: Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

3. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 3 lõike 3 punkt 2;

Selgitus: Selle kohaselt võiks klassifitseeruda eriti ohtlikuks nakkushaiguseks iga sesoonne

ülemiste hingamisteede nakkushaiguste puhang, mille käigus masstestitakse näiteks PCR

meetodil asümptomaatilist elanikkonda.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero

Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

4. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 3 lõike 3 punkt 3;

Selgitus: Elanikkonna laiapõhjaline karjaimmuunsus tekibki nakkustekitajatega kokkupuutel.

Iga uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja ei pruugi kaasa tuua tegelikku ohtu

rahvastiku tervisele. Vaid potentsiaalse ohu tõttu ilma raske haiguskulu

ja üldsuremuse tõusuta ei tohiks olla võimalust ohtliku nakkushaiguse väljakuulutamiseks.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero

Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

5. Muuta eelnõu § 3 lõike 3 punktid 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:

11

„2) haigus levib kiiresti või ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb oluline oht

tervishoiusüsteemi toimepidevusele või muu elutähtsa teenuse toimepidevusele;

3) haiguse on põhjustanud uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja, mille suhtes

puudub elanikkonnal immuunsus või puuduvad tõhusad või spetsiifilised ravi- või

ennetusmeetmed ja millega võib kaasneda oluline oht rahvastiku tervisele;“.

Selgitus: Punktis 2 täpsustatakse, et silmas on peetud elutähtsa teenuse toimepidevust, mis

on ka hädaolukorra seaduse termin. Punkti 3 muudatusega täpsustakse, et puuduma peavad

ka spetsiifilised ravi- või ennetusmeetmed. Täiendus tagab õigusselguse olukordades, kus

sihipärane ravim või vaktsiin puudub ja kättesaadav on üksnes sümptomaatiline ravi ning ka

juhtudel, mil eksisteeriv spetsiifiline meede on kaotanud oma toime näiteks viirustüve

muteerumise tõttu.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 8:

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 1: Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

6. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 3 lõike 3 punkt 4;

Selgitus: Ilma reaalse ohuta rahvastiku tervisele Eestis, ei tohiks tsentraliseeritud

majanduspoliitilistele huvigruppidele anda õigust otsustada Eestis toimuva üle.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

7. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 3 lõige 4;

Selgitus: Ajaloost on teada, et tsentraalne võim korrumpeerub. Maailma

Terviseorganisatsiooni seisukohti võib parimal juhul võtta kui soovituslikke, arvestades

organisatsiooni ebaõnnestumisi koroonakriisi lahendamisel ning rahastajate ja peadirektori

tausta.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

8. paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(1) Nakkushaigele ja nakkuskahtlasele isikule antakse arstiabi tema nõusolekul.“;

Selgitus: Antud printsiip on õigusriigis elementaarne, välistab olukorrad inimsusevastasteks

kuritegudeks ja selle eemaldamine seaduse muutmise käigus näeb käesolevas sügavas

usalduskriisis erakordselt halb välja.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

9. Asendada eelnõus läbivalt sõnad „nakkuskandlusega inimene“ sõnadega „nakkustekitaja

12

kandlusega inimene“.

Selgitus: Muudatusettepanekuga asendatakse eelnõus läbivalt termin „nakkuskandlusega

inimene“ täpsema oskuskeelse terminiga „nakkustekitaja kandlusega inimene“. Kuna ilma

haigustunnusteta inimene kannab nakkustekitajat (nt viirus, bakter jne, vt eelnõu § 3 lg 1),

mitte abstraktset nakkust, tagab „nakkustekitaja kandlus“ meditsiinilise ja õigusliku

terminoloogia suurema selguse.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

10. Muuta eelnõu § 4 lõiked 3 ja 4 ning sõnastada need järgmiselt:

„(3) Nakkuskahtlusega inimene on inimene, kelle puhul on alust arvata, et ta on

nakkustekitajaga kokku puutunud või viibinud nakkusohtlikus piirkonnas, kuid kellel ei ole

veel diagnoositud nakkushaigust ega tuvastatud nakkustekitaja kandlust.

(4) Nakkushaigusega inimene on inimene, kes on nakkustekitaja kandlusega ja kellel esinevad

haigustunnused või kellel on diagnoositud nakkushaigus.“.

Selgitus: Lõikes 3 täpsustatakse, et nakkuskahtlusega inimene on inimene, kellel ei ole

tuvastatud nakkustekitaja kandlust. Võrreldes ebamäärase mõistega „tõendatud

nakkusohtlikkus“ on nakkustekitaja kandluse tuvastamine laboratoorselt või kliiniliselt

üheselt tuvastatav fakt. Lõikes 4 täiendatakse nakkushaigusega inimese definitsiooni

nakkustekitaja kandluse ja haigustunnuste koosesinemisega, et hõlmata aktiivselt haiged

inimesi enne ametliku kliinilise diagnoosi kinnitamist ning eristada neid ilma

haigustunnusteta nakkustekitaja kandjatest. Lisaks on eemaldatud viide „arstiteaduses

tunnustatud meetoditega“, kuna mõiste „diagnoositud“ eeldab olemuslikult

kehtivatele meditsiinistandarditele vastava metoodika kasutamist.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (poolt 9: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo; vastu 0; erapooletu 0).

11. paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) nakkushaigusega inimene on inimene, kellel on olemas haigustunnused ja kellel on

arstiteaduses tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus.“;

Selgitus: Eelnõu kohaselt on nakkushaige inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud

meetoditega diagnoositud nakkushaigus. Kui tunnustatud meetodiks haiguse diagnoosimisel

on üksnes PCR test, võib nakkushaigeks lugeda suure osa elanikkonnast, kellel nii haigus kui

nakkusoht puuduvad. See võib alusetult käivitada karmid tõrjemeetmed, sealhulgas

tahtevastase ravi. Teaduskirjandus näitab, et positiivne PCR test (eriti Ct > 30) ei tähenda

alati nakkusohtlikkust ja selle tõlgenduskriteeriumid ei vasta reaalsusele.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

13

12. Muuta eelnõu § 5 lõiked 1 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:

„(1) Nakkushaiguse kolle on nakkusallika asukoht ja seda ümbritsev ruum või territoorium

neis piirides, kus nakkustekitaja on võimeline levima.

(3) Epideemia on nakkushaiguse haigusjuhtude esinemine elanikkonnas oodatust tunduvalt

suuremal määral või nakkushaiguse laiaulatuslik ja intensiivne levik, mis tingib vajaduse

rakendada ulatuslikke nakkustõrje meetmeid.“.

Selgitus: Lõikes 1 asendatakse sõna „nakkus“ täpsema terminiga „nakkustekitaja“. Lõike 3

muudatusega täpsustatakse epideemia mõistet, et oleks paremini eristatav erinevus puhangu

ja epideemia termini vahel. Pakutud definitsioon võtab arvesse nii epideemia klassikalist

definitsiooni kui ka võimalikku raskusastet ja vajadust rakendada ulatuslikke meetmeid

nakkushaiguse leviku ohjamiseks.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

13. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 9 lõige 4;

Selgitus: Teadmata täpselt rahvusvaheliste organisatsioonide nõuete, õigusaktide, juhiste,

suuniste ja konventsioonide sisu, on ebamõistlik nendele allumine Eesti Vabariigi seadusesse

kirjutada.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

14. Palume sõnastada § 10 lõige 3 punkt 2 järgmiselt:

„2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja ohutus;“.

Selgitus. Punkti 2 täiendatakse sõnaga „ohutus“. Riikliku rahastamise ja loetellu kandmise

eelduseks peab olema ka ravimi ohutusprofiil.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

15. paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib nakkushaigusega

inimese tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi (edaspidi tahtest olenematu ravi), kui

nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi.“;

Selgitus: Hetkel eelnõus olev annab ebaproportsionaalselt suure otsustusõiguse ühele (!)

arstile ka siis, kui nakkushaige ei kujuta teistele ohtu, kuid arst arvab, et sundravi on vajalik

eriti ohtliku nakkushaiguse peatamiseks. Õigusriigis ei tohiks selline säte seaduseks saada.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

14

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

16. paragrahvi 11 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Esialgse õiguskaitse raames võib tahtest olenematut ravi kohaldada arst ilma

kohtumääruseta kuni 48 tundi tahtest olenematu ravi algusest (edaspidi arsti otsus), kui

nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi

ning kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või tuberkuloosi leviku

tõkestamiseks. Kui ravi eeldatav kestus on pikem kui 48 tundi, esitab arst kohtule taotluse

tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ravi alustamise päeval.“;

Selgitus: Hetkel eelnõus olev annab ebaproportsionaalselt suure otsustusõiguse ühele (!)

arstile ka siis, kui nakkushaige ei kujuta teistele ohtu, kuid arst arvab, et sundravi on vajalik

eriti ohtliku nakkushaiguse peatamiseks. Õigusriigis ei tohiks selline säte seaduseks saada.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

17. Täiendada eelnõu § 12 lõiget 3 punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) määrab nakkuskahtlusega inimesele ennetava ravi.“.

Selgitus. Punkti 4 lisamisega täpsustatakse tervishoiuteenuse osutaja ja Terviseameti rollide

ja vastutuste piire nakkushaiguste tõrjel. Ennetava ravi (näiteks kokkupuutejärgne

profülaktika) vajaduse hindamine ja määramine on olemuselt kliiniline otsus, mis eeldab

patsiendi terviseseisundi vahetut hindamist ning kuulub seetõttu tervishoiuteenuse osutaja

pädevusse.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

18. Palume sõnastada § 12 lõike 5 punktid 2–5 järgmiselt:

„2) muud andmed: viibimiskoht Eestis, reisilt saabumise aeg, reisil viibitud ja läbitud riikide

andmed, amet, töökoht või õppeasutus;

3) terviseandmed, sealhulgas haigestumise, diagnoosi, hospitaliseerimise andmed, nakatumise

asjaolud ning muud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks olulised andmed;

4) surma kuupäev;

5) teabe esitaja ja tervishoiuasutuse üldandmed.“.

Selgitus: Andmekoosseisust on jäetud välja andmed, millest tervishoiuteenuse osutaja ja

laboriteenuse osutaja ei pea tingimata Terviseametit teavitama viivitamata. Selle tulemusena

on jäetud lõikesse 5 alles need andmed, mis on olulised esmase olukorrapildi saamiseks ja

hindamiseks. Selle teabe alusel hakkab Terviseamet edasi tegutsema ning alustab

epidemioloogilist uuringut selgitamaks välja nakatumise asjaolusid, levikuteed jne piiramaks

haiguse levikut.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

15

19. Palume sõnastada § 12 lõige 7 järgmiselt:

„(7) Käesolevas paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud asutus või isik edastab Terviseametile

käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetest üksnes need andmed ja muud asjaolud,

mis on talle teavitamise hetkel teada.“.

Selgitus: Muudatusega lisatakse viide ka tervishoiuteenuse ja laboriteenuse osutajatele, kellel

lõikes 7 teavitamiserand kohaldub samuti.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

20. Palume sõnastada § 12 lõige 11 järgmiselt:

„(11) Andmed, mis edastatakse andmesubjekti isikuandmetega on:

1) üldandmed;

2) muud andmed: sünnikoht, viibimiskoht Eestis, reisilt saabumise aeg, reisil viibitud ja

läbitud riikide andmed, rahvus, amet, Eestis viibitud aeg, töökoht või õppeasutus, sotsiaal–

majanduslik seisund;

3) terviseandmed, sealhulgas diagnoosi andmed, haigestumise andmed, sealhulgas

sümptomid, kaasuvad haigused ja haiguse tüsistused, immuniseerimise andmed, riskirühma

kuuluvus, raseduse kestus, testimise põhjus, nakatumise asjaolud ja oletatav levikutee ning

muud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks olulised andmed;

4) hospitaliseerimise ja ravi andmed, sealhulgas haiglasse saabumise, haiglast väljakirjutamise

ja osakondades viibimise andmed või teise tervishoiuteenuse osutaja juurde üleviimise

andmed ning rakendatud ravi, protseduuride ja intensiivravi andmed;

5) laboratoorsete uuringute ja analüüside andmed, sealhulgas uuringumaterjali andmed,

uuringumeetodi ja -tulemuse andmed ning nakkustekitaja ja selle ravimitundlikkuse ja -

resistentsuse andmed;

6) teatise või laborivastuse andmed;

7) surma kuupäev ja põhjus;

8) kohtuekspertiisiasutuse, tervishoiuteenuse ja laboriteenuse osutaja andmed, sealhulgas

uuringule suunaja, uuringu tegija, dokumendi sisestaja ja koostaja ning tervishoiutöötaja

üldandmed ning perearsti ja perearsti nimistusse kuulumise andmed.“.

Selgitus: Seoses § 12 lõike 5 muutmisega on täiendatud lõikes 11 andmekoosseisu

andmeväljadega, mis jäeti lõikest 5 selguse huvides välja. Lõike 10 alusel kehtestatav määrus

sätestab täpsema teavitamise korra, nakkushaiguste ja nakkustekitajate loetelu, millest

teavitatakse ja täpsema andmekoosseisu sõltuvalt nakkushaigusest ja nakkustekitajast. Lõikes

11 on määratletud kogu kogutavate andmete koosseis ning lõike 10 alusel kehtestatavas

määruses määratletakse täpsemalt, kes milliseid andmeid milliste nakkushaiguste ja

nakkustekitajate kohta edastab, sh millisel viisil ja millises andmekoosseisus. Kõiki nimetatud

andmeid kõigi nakkushaiguste ja nakkustekitajate puhul ei koguta, vaid see sõltub konkreetse

nakkushaiguse ja nakkustekitaja eripärast ja epidemioloogilisest olukorrast.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

21. Jätta eelnõu § 13 lõike 3 punktidest 1 ja 2 välja sõna „andmekogu“.

Selgitus: Arvestades, et tegemist on nakkushaiguste registriga, siis andmekogu eraldi

nimetamine on segadust tekitav ja üleliigne.

16

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

22. Muuta eelnõu § 13 lõige 5 ja sõnastada see järgmiselt:

„(5) Registris töödeldakse nakkushaiguse suhtes uuritud inimese, nakkushaigusega,

nakkustekitaja kandlusega, nakkusohtliku ja nakkuskahtlusega inimese kohta käesoleva

seaduse § 12 lõikes 11 nimetatud andmeid.“.

Selgitus: Muudatus on seotud § 12 lõigete 5 ja 11 ümber sõnastamisega. Kuna § 12 lõige 11

sisaldab juba vajalikku andmekoosseisu, mida nakkushaiguste registris töödeldakse, siis ei

ole mõistlik § 13 lõikes 5 enam sama andmekoosseisu dubleerivalt kirja panna, vaid lisada

viide §12 lõikele 11.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

23. paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Riiklikus immuniseerimiskavas loetletud ja kavasse lisatavatel vaktsiinidel peab olema

võime teadusandmetele põhinevalt tekitada immuunsus ehk haiguskindlus konkreetse

haigustekitaja vastu.“;

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

24. Muuta eelnõu § 20 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Immuniseerimist võib teha arst, õde või ämmaemand, kes vastab käesoleva paragrahvi

lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele.“

Selgitus: ettepanekuga asendatakse seaduses sõna „tervishoiutöötaja“ sõnadega „arst, õde

või ämmaemand“. Muudatus tehakse Terviseameti tähelepaneku alusel.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

25. eelnõust jäetakse välja paragrahvi 20 lõige 4;

Selgitus: Käesoleva muudatusega võetakse seadusest välja lõige, millega soovitakse nihutada

hooldusõiguse koorem vanematelt riigile ja nõrgestada sellega vanemlikku autoriteeti.

Lapsevanem on esmase vastutuse ja otsustusõigusega isik oma lapse kasvatamisel ja

tervishoius. Eriti ohtlik on rõhk lapse kaalutlusvõime hindamisel. Eelnõu seletuskirja tekst

rõhutab, et kui laps suudab "poolt- ja vastuargumente vastutustundlikult kaaluda", siis läheb

otsustusõigus lapsele, isegi kui vanem on vastu. See loob õigusliku aluse, et kooliarst või õde

saab "küpsusastme" hindamise kaudu vanema tahet ümber lükata. See on lubamatu. Laps ei

ole riigi omand.

17

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

26. paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida, kui

seaduslikku esindajat on immuniseerimisest teavitatud ja ta on immuniseerimisega kirjalikult

nõustunud.“;

Selgitus: Kooliõde ja laps on ebapädevad hindamaks vaktsiinidest saadud kasu-kahju suhet,

kuna vaid lapsevanem on kursis lapse käesoleva tervisliku seisundiga, samuti tema võimalike

vastunäidustustega konkreetsele vaktsiinile. Laps ei pea olema ja saagi olla kursis varem (ka

beebieas) tehtud vaktsiinidele tekkinud kõrvaltoimetega ega lähisuguvõsas esinevate

geneetiliste haigustega, mille latentsel kujul esinemise võib vaktsineerimine aktiveerida

(näiteks epilepsia). Ammugi ei pea olema ega saagi olla kooliõde kursis iga lapse

riskiprofiiliga, nagu ka kõige uuemate ja kohati vastuoluliste teadusandmetega vaktsiinide

ohutusest ja efektiivsusest. Võimalikud tagajärjed tõsiste kõrvaltoimete näol jäävad aga

perekonna kanda.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

27. Eelnõu paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(4) Lapse immuniseerimiseks peab tervishoiuteenuse osutaja küsima tema seadusliku

esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut. Tervishoiuteenuse osutaja,

kellele lapse seaduslik esindaja ei ole varem esitanud vastavasisulist tahteavaldust, küsib

nõusolekut lapsele ka varem teostamata jäänud immuniseerimiskavajärgse immuniseerimise

läbiviimiseks. Lapse immuniseerimiskavajärgsest immuniseerimisest keeldumine

vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning seda säilitatakse lapse

tervisedokumentide hulgas. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis õpilase immuniseerimisest tema seaduslikku esindajat ning küsib õpilase

immuniseerimiseks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat immuniseerimist. Õpilase

seadusliku esindaja nõusolek või keeldumine vormistatakse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning seda säilitatakse õpilase tervisedokumentide hulgas. Õpilase

immuniseerimise ära jäämisel lähtub koolitervishoiuteenuse osutaja õpilase seadusliku

esindaja varem esitatud nõusolekust ning teavitab õpilase seaduslikku esindajat uuest

immuniseerimise ajast vähemalt üks nädal enne selle läbiviimist.”

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

28. Teha eelnõus järgmised muudatused:

28.1 Muuta eelnõu § 21 ja sõnastada see järgmiselt:

„Tööandja on kohustatud nakkushaiguste tõrjel: 

1) tagama nakkusohutuseks vajalike meetmete täitmise töökeskkonnas; 

2) vältima nakkustekitajate levikut teenuste osutamisel.“

18

Selgitus: Muudatusega jäetakse eelnõust välja tuberkuloosi tervisekontrolli sätted ning

edaspidi ei teostata NETS alusel enne tööle asumist tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli.

Lähtutakse sarnaselt teiste nakkushaigustega töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest, st.

tööandja enda riskihinnangust. Ettepanekuga nõustub sotsiaalkomisjon Eesti

Infektsioonhaiguste Seltsi ettepanekuga liikuda tuberkuloosi suhtes tehtava tervisekontrolli

puhul riskipõhisele lähenemisele.

28.2 Muuta eelnõu §-s 43 esitatud alusharidusseaduse muutmise tekst ja sõnastada see

järgmiselt:

㤠43. Alusharidusseaduse muutmine

Alusharidusseaduse § 43 lõige 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.“

Selgitus: Kehtiv alusharidusseadus näeb ette, et juhul, kui lastehoiu tegevus toimub

eluruumides, siis tuleb tegevusloa saamiseks esitada eluruumi kasutava täisealise isiku

tervisetõend nakkushaiguse suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Algselt kehtis eelnõus

vastav tervisekontrolli nõue üksnes tuberkuloosi suhtes, kuid eelnõuga jäetakse tuberkuloosi

tervisekontrolli sätted eelnõust välja, seetõttu tuleb vastav nõue välja jätta ka

alusharidusseadusest.

28.3 Muuta eelnõu § 50 punktid 1-3 ning esitada need ühe muutmiskäsuna punktina 1 (muutes

järgmiste punktide numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt:

1) paragrahvi 454 lõike 1 punkt 4, § 4513 lõike 1 punkt 10 ja § 4513 lõige 2 tunnistatakse

kehtetuks;

28.4 Muuta eelnõu § 50 punktid 5-7 ning esitada need ühe muutmiskäsuna punktina 3 (muutes

järgmiste punktide numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt:

3) paragrahvi 152 lõige 4, lõike 5 punkt 2 ja lõige 7 tunnistatakse kehtetuks

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

29. paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Terviseseisundit kinnitav tõend on tervishoiuteenuse osutaja väljastatud isikustatud

dokument, mis tõendab nakkushaiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust. Vajadusel

võib tõendile lisada andmed immuniseerimiste ja nakkustõrje meetmete järgimist piiravate

meditsiiniliste vastunäidustuste kohta.“;

Selgitus: Vaktsineerimine ei välista alati haigestumist ega nakkuse edasi kandmist. Kui

vaktsiin pärsib haigustunnuseid, kuid ei ole tõestatult steriliseeriv, siis me loome olukorra,

kus vaktsineeritud nakkushaiged muutuvad haiguse superlevitajateks, sealjuures olemata

sellest ise teadlikud. Kui nakkushaiguste tõrje meetmeks on näiteks maski kandmine, siis igal

inimesel esineb meditsiiniline vastunäidustus maski kandmisele – inimesel on õigus vabalt

hingata. Mask langetab õhu kvaliteeti suurendades sissehingatavas õhus süsihappegaasi

hulka ja vähendades hapnikku. Paljudel inimestel tekitavad osad maskid allergiat, nahalöövet

või raskendavad haiguse kulgu, kui ollakse juba nakatunud. Ükski nakkushaiguse tõrje meede

ei tohi kahjustada tervist või raskendada haiguse kulgu.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

19

30. paragrahvi 28 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) immuniseerimine ja ennetav ravi, sealjuures arvestades, et need meditsiinilised

sekkumised on ja jäävad inimesele vabatahtlikuks, ilma otsese ja kaudse survestamiseta.“.

Selgitus: Immuniseerimise ja ennetava ravi sidumine nakkushaiguste tõrje nõuetega, mille

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, tekitab võimaluse nii otseseks kui

kaudseks vaktsiinisunniks ja sundraviks, mis ei sobi kokku õigusriikluse põhimõtetega, kus

igasugune meditsiiniline sekkumine peab jääma vabatahtlikuks ka kriisi olukorras. Teadus ja

meditsiin on pidevalt arenev. Tänased efektiivsed ja ohutud ravimid võidakse homme turult

tagasi kutsuda kui tõestatult ebaefektiivsed ja/või ohtlikud.

Eelmise sajandi inimsusevastased kuritööd viidi ellu tänu toonastele ametnikele, arstidele ja

teadlastele. Teadusuuringute valguses võivad immuniseerimisel kasutatavad preparaadid

kaasa tuua olulise kahju nii üksikisiku tervise17 18 kui riigi tasandil.19 Riik ei tohi ega saa

survestada immuniseerimisel kasutatavate ravimite manustamist, kui ajalooliselt on tõestatud

sarnaste meetmete kasutamisel saadud kahju. Küll võivad immuniseerimine ning ennetav ravi

põhjalikult kontrollitud preparaatidega olla riiklikul tasandil soovitatud.

Demokraatlikult valitud juhtidel on kohustus tegutseda põhiseaduse raamides isegi siis, kui

majandus-poliitiliste huvigruppide surve on väga tugev. Ka hea kavatsus võib teadmatuse või

pealiskaudsuse tõttu kaasa tuua halva või väga halva tagajärje. Eelnõu praegusel kujul

vastuvõtmine võimaldaks kehtestada ulatusliku kontrolli nakkushaiguste puhangute korral.

Kontroll puudutaks meie kõigi vabadusi ja viiks meie ühiskonna suure sammu totalitarismi

suunas, süvendaks usalduskriisi ja vähendaks Eesti kui elukoha atraktiivsust, seda ka siinsete

alaliste elanike seas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Kalle Grünthal;

vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

31. Muuta eelnõu § 30 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Konkreetse inimese, inimeste rühma, asutuse või piiratud territooriumi suhtes, kui see on

vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele

vastava haiguse leviku tõkestamiseks, võib Terviseamet kehtestada karantiini haldusaktiga

kuni 42 kalendripäevaks, kohaldades vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

erandeid.“.

Selgitus: Täpsustame, et kõige pikemalt võib karantiini kehtestada kuni 42 kalendripäevaks,

sest see on teadaolevalt kõige pikem peiteperiood nakkushaiguse sümptomite tekkimiseks.

Pikendades maksimaalset esmast karantiini kehtestamise aega, väldime olukorda, kus

karantiini peab pärast 30 kalendripäeva möödumist pikendama üksnes seetõttu, et konkreetse

haiguse peiteperiood on pikem (näiteks 35 kalendripäeva). Ühtlasi tagab esialgse tähtaja

vastavus tegelikule meditsiinilisele vajadusele isikutele suurema õigusselguse ja

ettenähtavuse. Sellega hoitakse ära korduvatest haldusaktide pikendamistest tulenev

ebamäärasus ning vähendatakse nii karantiinile allutatud isikute sotsiaalset ja

psühholoogilist koormust kui ka haldusorgani menetluskoormust.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal,

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

20

32. Jätta eelnõust välja paragrahv 31 lõige 1 punkt 7.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

33. Jätta eelnõust välja paragrahv 32 lõige 4 punktid 2 ja 3.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

34. eelnõust jäetakse välja paragrahv 37;

Selgitus: Käesoleva muudatusega jäetakse jõusse kehtivad trahvimäärad, ilma neid

tõstmata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

35. Eelnõu § 37. Nakkushaiguste tõrje ja nakkusohtliku materjali käitlemise nõuete

rikkumine sõnastatakse järgmiselt:

(1) Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud või §-s 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest

–

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

36. eelnõust jäetakse välja paragrahv 38;

Selgitus: Käesoleva muudatusega jäetakse jõusse kehtivad trahvimäärad, ilma neid

tõstmata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

37. Eelnõu § 38. Karantiininõuete rikkumine sõnastatakse järgmiselt:

(1) Käesoleva seaduse § 30 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest –

21

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

38. eelnõust jäetakse välja paragrahv 39;

Selgitus: Käesoleva muudatusega jäetakse jõusse kehtivad trahvimäärad, ilma neid

tõstmata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt

1: Kalle Grünthal; vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

39. Eelnõu § 39. Nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuete rikkumine sõnastatakse

järgmiselt:

(1) Käesoleva seaduse § 31 või § 32 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

40. eelnõust jäetakse välja paragrahv 40;

Selgitus: Käesoleva muudatusega jäetakse jõusse kehtivad trahvimäärad, ilma neid

tõstmata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 2: Kalle Grünthal,

Jaanus Karilaid; vastu 7: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

41. Eelnõu § 40. Teabe esitamise kohustuse rikkumine sõnastatakse järgmiselt:

(1) Käesoleva seaduse §-des 12, 14, 15 ja 29 sätestatud teabe, uuringuandmete või

uuringumaterjali tähtaegse esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

22

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Jaanus

Karilaid; vastu 8: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

42. eelnõust jäetakse välja paragrahv 41.

Selgitus: Käesoleva muudatusega jäetakse jõusse kehtivad trahvimäärad, ilma neid

tõstmata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt

1: Kalle Grünthal; vastu 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

43. Eelnõu § 41. Immuniseerimisnõuete rikkumine sõnastatakse järgmiselt:

(1) Tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud nõuete

rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht inimese elule või tervisele või nakkushaiguse levikuks,

–

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

Priit Sibul

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Jaanus

Karilaid; vastu 8: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; erapooletuid 0).

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu

1: Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (poolt 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 1: Kalle Grünthal;

erapooletuid 0).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu (901 SE) teise lugemise ettevalmistamine 

Signe Riisalo sõnas sissejuhatuseks, et eelnõu esimene lugemine toimus 20. mail 2026.

Muudatusettepanekute (ME) esitamise tähtajaks 27. mail 2026 laekus Eesti Reformierakonna

fraktsiooni ja Eesti 200 fraktsiooni ME ning 13 arvamust kaasatud huvigruppidelt. Oma

ettepaneku saatis komisjonile ka Sotsiaalministeerium (SOM). Kavas on esmalt

tutvuda MEga, seejärel tutvustab SOM oma ettepanekut. Edasi saavad sõna arvamused

esitanud huvigruppide esindajad.

Signe Riisalo rääkis, et Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti 200 fraktsiooni

23

esitatud ME puudutab perehüvitiste seaduse (PHS) § 19 lõiget 3 ning selle kohaselt tõstetakse

üksikvanema lapse toetus 80 eurolt 100 eurole. Muudatuse põhjendus on, et üksikvanemaga

pered kuuluvad lastega perede hulgas suurimasse vaesusriski. Muudatusega on arvestatud

riigieelarve lisaeelarve koostamisel, vastav ettepanek on esitatud ka Riigikogu

rahanduskomisjonile. S. Riisalo andis SOMile MEle vastamiseks ja ministeeriumi ettepaneku

tutvustamiseks sõna.

Ulvi Tüllinen märkis, et SOM toetab MEd tõsta üksikvanema lapse toetus 80 eurolt 100

eurole. Üksikvanemad elavad suurimas vaesusriskis ning on seetõttu eriti haavatavas

olukorras. Toetuse tõstmine on seetõttu põhjendatud.

Signe Riisalo palus SOMil tutvusta ettepanekut muuta sotsiaalhoolekande seadust ja

rehabilitatsiooni teenuse otsuseid.

Brit Tammiste rääkis, et SOM teeb ettepaneku täiendada eelnõu §-ga 3 ja sätestada, et

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsuste kehtivus, mis lõpeb ajavahemikus 1.–31.

detsember 2026, pikeneb kuni teenuse saaja õigustatuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui

30. septembrini 2027. Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada suunamisotsuste

pikendamist ning anda Sotsiaalkindlustusametile (SKA) selleks selge õiguslik alus. 2026.

aasta detsembris lõpeb üle 3100 suunamisotsuse. Algselt oli kavandatud, et

rehabilitatsiooniteenuse senine korraldus lõpeb 31. detsembril 2026 ja uus korraldus käivitub

1. jaanuaril 2027. 2025. aasta sügisel otsustati aga muudatuste rakendamine edasi lükata 1.

oktoobrile 2027. Seetõttu on vaja seniste otsuste kehtivus üle vaadata ja neid pikendada.

Muudatuse puudumisel koonduks suur hulk lõppevaid otsuseid 2026. aasta lõppu ja 2027.

aasta algusesse, mis suurendaks nii inimeste kui ka teenuseosutajate halduskoormust.

Signe Riisalo asus teemade kaupa huvigruppide arvamusi läbi vaatama. Esmalt võttis S.

Riisalo arutusele täitemenetlust puudutavad ettepanekud. Ta märkis, et kirjalikud seisukohad

esitasid Harju Maakohus, Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda (Koda). Harju Maakohus juhtis oma arvamuses tähelepanu

täitemenetluse seadustikku (TMS) lisatava § 1791 lõikele 3 märkides, et sõnastus „teistkordne

trahv” ei kirjelda piisavalt praktikat, kus rikkumisi võib olla rohkem kui kaks, mistõttu võib

see eksitavalt piirata aresti kohaldamist. Samuti pidas kohus vajalikuks hinnata, kas jõu

kasutamise võimaluse säilitamine suhtluskorra täitmisel on õigusselguse ja praktika

seisukohalt põhjendatud. Lisaks tõstatus küsimus täitetoimingu peatamise otsuse

vaidlustatavusest. S. Riisalo andis sõna PPA esindajale.

Ly Kallas märkis, et PPA peamine mure puudutab jõu kasutamise regulatsiooni ning TMS §-i

27 kavandatavat muutmist. Eelnõu kohaselt antakse politseile õigus eemaldada täitetoimingu

juurest isik, kes takistab toimingu läbiviimist. Selle juures peab olema selgelt määratletud,

millal loetakse tegevust takistamiseks, millistel tingimustel isik eemaldatakse, milline on

eemaldamise sisu ning kui kaua see kestab. L. Kallase sõnul on tegemist isiku põhiõiguste

piiramisega ning selline regulatsioon peab olema üheselt mõistetav. Samuti tekib küsimus, kas

kohtutäiturile antakse esmalt õigus isik eemaldada ning seejärel delegeeritakse sama tegevus

politseile. See vajab selgust. Kui säte jääb eelnõusse, tuleb hinnata ka seda, kas TMS §

1791 lg 1 punktis 4 on vaja § 27 lõiget 2 dubleerida. Kui soovitakse säte sisse jätta, siis tuleks

viidata ka § 27 lõikele 2. Ta rõhutas, et lapse üleandmisel tuleb esikohale seada lapse huvid.

PPA ei pea õigeks lapse juuresolekul jõu kasutatamist või kellegi eemaldamist täitetoimingu

läbiviimiselt. Vajalik on täpselt lahti kirjutada, milles seisneb politsei roll kohtulahendi

täitmisel ja jõu kasutamisel, eriti lastekaitsejuhtumites, kus põhiõiguste riive puudutab

alaealisi.

Signe Riisalo küsis PPA kirjas välja toodud märkuse kohta, et TMS § 27 eelnõus kavandatud

kujul on laiem kui üksnes lastega seotud täitemenetlus ning võib hõlmata ka näiteks

väljatõstmisi ja muid juhtumeid. Kas see on jätkuvalt PPA murekoht?

Ly Kallas vastas, et see on jätkuvalt PPA murekoht. Õiguskantsler on varasemalt juhtinud

tähelepanu sellele, et politseid ei tohi kasutada heidutus- ega ennetusmeetmena. See ei ole

õiguspärane. Kuna TMS § 27 on üldnorm, ulatub selle mõju kaugemale lastega seotud

täitemenetlusest, samas kui lapsi puudutavad erinormid on TMS §-des 179 ja 1791.

Signe Riisalo palusKojal tutvustada oma tähelepanekuid eelnõu kohta.

Piret Altosaar märkis, et Koja peamine tähelepanek puudutab kavandatavat täitetoimingu

24

peatamise regulatsiooni. Eelnõus on sätestatud, et kohtutäitur teeb otsuse täitetoimingu

peatamiseks. Seletuskirjast ja kooskõlastustabelist nähtub aga detailsem loogika: kui

peatamise alus langeb lühikese aja jooksul ära, võib kohtutäitur kaaluda toimingu jätkamist

samas kohas ja samal ajal; kui alus ei lange ära, tuleb toiming ära jätta. Praktikas tähendab

see, et kohtutäitur peab otsustama mitte ainult täitetoimingu peatamise, vaid vajaduse korral

ka selle jätkamise või ärajätmise üle. Koja hinnangul peab see otsustuskord olema selgelt

kirjas seaduses. Vastasel juhul tekib praktikas küsimusi, millises vormis need otsused tehakse,

kuidas need teatavaks tehakse ja kas need on vaidlustatavad. Seetõttu teeb Koda ettepaneku

täpsustada seaduses, mis saab pärast täitetoimingu peatamist edasi: millal võib toimingut

jätkata, millal tuleb see lugeda ärajäetuks ning kuidas tuleb menetlusosalisi otsusest

teavitada.

Signe Riisalo palus Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) esindajal vastata Harju Maakohtu,

PPA ja Koja tõstatatud küsimustele.

Aleksandr Logussov alustas Harju Maakohtu tõstatatud küsimustest. Viidet TMS-i lisatava §

1791 lõikes 3 toodud sõnastusele „teistkordne trahv” peab JDM pigem teoreetiliseks

probleemiks. Enne eelnõu menetlusse saatmist kohtuti Harju Maakohtu perekonnaõiguse

kohtunikega ning toonases arutelus seda küsimust nii teravalt ei tõstatatud. JDM on valmis

ettepanekut tulevases õigusloomes arvesse võtma, kuigi see probleem pole praegu terav. Jõu

kasutamise osas rõhutas A. Logussov, et lapse suhtes ei ole suhtluskorra täitmisel jõu

kasutamine lubatud. Küll aga peab JDM põhjendatuks võimalust teatud juhtudel kasutada

jõudu kohustatud isikute ehk vanemate suhtes. Vastuvõetav ei ole praktika, kus püsiva

suhtluskorra täitmisel rakendataks jõudu korduvalt, kuid üksikjuhtumites ei saa seda

võimalust täielikult välistada. Kohtud on juhtinud tähelepanu sellele, et suhtluskorra täitmise

tagamiseks ei pruugi Eestis olla piisavalt tõhusaid meetmeid. Kohtutäituri tegevuse

vaidlustamise osas JDMi hinnangul ebaselgust ei ole. Ta selgitas, et kui erikorda ei sätestata,

kohaldub üldine kord ning kohtutäituri otsust menetluse peatamise kohta saab vaidlustada

üldises korras. PPA tähelepanekute kohta märkis A. Logussov, et Siseministeeriumi (SIM)

ettepanekud on eelnõu menetluses läbi töötatud: need kas võeti üle täielikult või osaliselt või

põhjendati mittenõustumist. Eelnõu ettevalmistamisel toimus PPAga kaks kohtumist ning

korduvalt paluti esitada konkreetne sisend nii seletuskirja kui ka normi täiendamiseks. Kõik

SIMi kaudu laekunud ettepanekud võeti töösse. Ta rõhutas, et praegused muudatused on alles

esimene samm lastega seotud täitemenetluse selgemal reguleerimisel. TMS § 27 on üldnorm

politsei kaasamiseks täitemenetluses ja see on kehtinud alates 2006. aastast. Selle sätte

kohaldamise osas on olnud lahkarvamusi juba pikka aega. Süsteemi üldine ootus on siiski, et

politsei toetaks kohtutäitureid. Praktika täpsustamiseks lepiti JDMi, SIMi, PPA ning Koja

osalusel kokku, et politsei kaasamise praktilised protseduurid tuleb esmalt omavahel läbi

rääkida. Kui edaspidi ilmneb vajadus seaduse muutmiseks, on JDM valmis teema juurde

tagasi tulema. Sama kehtib ka Koja ettepanekute kohta. Ainuüksi seaduse tekst ei lahenda

kõiki rakendusprobleeme, vajalikud on ka selged praktilised reeglid. Nii politseile kui ka

kohtutäituritele on pakutud koostööd nende reeglite väljatöötamisel. Koja ettepaneku osas

peatamise terminoloogia kohta leiab JDM, et eelnõu sõnastus on rakendatav, kuid on valmis

seda menetluslike kitsaskohtade ilmnemisel muutma.

Signe Riisalo rääkis, et arutelu jätkub juhtumikorraldust ja kohaliku omavalitsuse (KOV)

vastutust puudutavate lastekaitseseaduse (LasteKS) küsimustega. Kõigepealt andis ta sõna

Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse (ELNHÜ) esindajale.

Meelis Kukk märkis, et laste ühest KOVi üksusest teise liikumise küsimus on SOMiga läbi

arutatud ning M. Kuke arusaamist mööda ei puuduta see asendushooldusel olevaid lapsi.

Murekoht on aga see, et kohtutäitur võib teha ettepaneku paigutada laps hoolekandeasutusse.

Ta rõhutas, et see peab olema rangelt erandlik meede. Praktikas on turvakodud olemas

Tallinnas, Pärnus ja Tartus, kuid mujal Eestis neid ei ole. Seetõttu ei saa pidada

vastuvõetavaks lahendust, kus lapsi hakatakse ajutiselt paigutama asenduskodudesse. See

küsimus vajab põhjalikumat läbimõtlemist.

Signe Riisalo nõustus M. Kuke viimase seisukohaga täielikult. Ta andis sõna Eesti Linnade ja

Valdade Liidu (ELVL) esindajale.

Kädi Koppe märkis, et ELVL toetab KOVi vaatest eelnõu eesmärki, et abi ja selle kvaliteet

25

muutuks peredele ning lastele kättesaadavamaks. Oluline roll on siin ka ennetustegevusel.

ELVL on oma ettepanekutele vastused saanud, kuid soov oli komisjoni ette tuua ka

praktilised murekohad, mis võivad eelnõu rakendamisel KOVides küsimusi tekitada. Tema

sõnul suurendab eelnõu ootusi ka teistele valdkondadele, kuigi vastav koostöökohustus

tuleneb osaliselt juba kehtivast õigusest. ELVLi põhisõnum on, et vajalikud on juhendid ja

koolitused, et kõik osapooled mõistaksid oma rolli muudatuste rakendamisel. Täitemenetluse

kontekstis vajab selgemat lahtikirjutamist ka KOVi roll ja see, kuidas hinnatakse lapse

olukorda ajakriitilistes juhtumites.

Signe Riisalo märkis, et eri valdkondade spetsialistide töövahendite tagamise ootus on

põhjendatud. Ta mainis, et eelnõu kohta on komisjonile saatnud kirjaliku tagasiside ka SA

Tallinna Lastehaigla. Haigla hinnangul toetab eelnõu küll laste heaolu eesmärki, kuid käsitleb

tervishoiu rolli, koormust ja rahastust ebapiisavalt. See võib kaasa tuua lisakohustused ilma

rahastuseta ja seeläbi kahjustada arstiabi kättesaadavust. Samuti ei ole lahendatud abivajavate

noorte üleminek täiskasvanuteenustele, mistõttu võivad nad jääda vajalike teenusteta. S.

Riisalo nõustus murekohaga ja palus SOMil seda adresseerida. Samuti saatis oma arvamuse

Eesti Haridustöötajate Liit. Liit nõustus põhimõttega, et lapsele tuleb esmalt tuge pakkuda

valdkonnas, kus abivajadus ilmneb, kuid hoiatas, et see võib praktikas suurendada

haridusasutuste vastutust esmase hindamise ja toe korraldamisel. Liit rõhutas, et piir „ühe

valdkonna“ ja „mitut valdkonda hõlmava“ abivajaduse vahel võib olla ebaselge ning vajatakse

selgemaid juhiseid ja ressursse, et abi ei viibiks. Järgmiseks andis S. Riisalo sõna Koolijuhtide

Ühenduse esindajale.

Urmo Uiboleht sõnas, et ühenduse seisukohad kattuvad eelkõnelejate ja Haridustöötajate

Liidu tähelepanekutega. Tegemist on väga olulise teemaga ning laste heaolu nimel tuleb

koostööd tugevdada. Koostöö ei teki iseenesest, vaid eeldab vastutuse ja praktiliste

tegevusmudelite täpsemat kirjeldamist. Eelnõu toob kaasa muudatusi, mis seda valdkonda

mõjutavad. Osa selgust on võimalik lisada seletuskirja ja juhendmaterjalidega. Suurim mure

puudutab ressursse, sest nii haridus- kui ka lastekaitsevaldkonnas on tõsine tööjõupuudus.

Seetõttu langevad nii määratud kui ka määratlemata ülesanded olemasolevatele töötajatele.

Lahendusi tuleb otsida koostööst, vältides põhjendamatut lisakoormust. Üldjoontes ühendus

toetab eelnõu, kuid peab vajalikuks täiendavaid selgitusi, koolitusi ja paremaid juhiseid, et

varane märkamine koolikeskkonnas toimiks tõhusamalt. Ühenduse vaatest on oluline ka

õpetaja, eriti klassijuhataja, rolli tugevdamine varases märkamises.

Signe Riisalo palus oma arvamust tutvustada Lapsele Vanemad MTÜ esindajal.

Erkki Laaneots märkis, et kuigi LasteKS § 8 kohaselt peavad asutused omavahel koostööd

tegema, tuleks laste huvidest lähtudes rõhutada ka lapsevanemate omavahelist koostööd.

Ettepanek on LasteKS §-i 8 vastava sättega täiendada. Teiseks, kui lastekaitsetöötaja ja/või

kohtutäitur peab vahendama lapse üleandmist suhtluskorra täitmiseks, viitab see juba tõsistele

probleemidele. Sellistes olukordades tuleks soodustada vanemate koostöötahet ja vähendada

tõrksust. Eelnõus kavandatud meetmed on mõistlikud, kuid lisaks võiks lastekaitsetöötaja või

kohtutäitur koostada üleandmise kohta aruande, milles kirjeldatakse toimingu kulgu,

hinnatakse vanemate koostööd ja lastega suhtlemist, et kohus saaks otsust tehes neid

asjaolusid arvestada. Kolmandaks, probleemsetes juhtumites tuleb lapsevanemad koolitustele

suunata. Vanemlike oskuste toetamine aitab ennetavalt ja kulutõhusalt vähendada konflikte.

Koolitusvajadusi võiks kaardistada SKA. Koolitused võiksid olla valdavalt veebipõhised, et

hoida kulud mõistlikud. E. Laaneots rõhutas, et avalikus arutelus keskendutakse sageli

õigustele, kuid vähem kohustustele, vastutusele, hoolimisele ja austusele. Ka seda tasakaalu

tuleks laste huvides rohkem esile tuua.

Signe Riisalo jätkas, et SKA, Eesti Huvikoolide Liit ja Eesti Logopeedide Ühing on

komisjonile teada andnud, et neil ei ole eelnõu osas täiendavaid kommentaare. Riigikohus on

teatanud, et võtab eelnõu teadmiseks ega avalda selle kohta arvamust. S. Riisalo palus SOMil

vastata küsimustele lapse ajutise asenduskodusse paigutamise, noorte täiskasvanuteenustele

ülemineku, vanemate koostöö toetamise ja juhismaterjalidega toetatud valdkondadeülese

koostöö kohta.

Birgit Siigur märkis, et eelnõus kavandatud muudatuste eesmärk on korraldada eri

valdkondade koostööd selgemalt ning tugevdada lastekaitsetöötaja rolli juhtumikorraldajana.

26

Ta rõhutas, et lastekaitsetöös on valdkondadeülene koostöö ja võrgustikutöö keskse

tähtsusega ning tema sõnul toimib see juba praegu. Seni on ebaselgust tekitanud küsimus,

millal tuleb abivajavast lapsest teatada ja kes saab last või peret toetada. Kavandatavad

muudatused aitavad seda selgemini määratleda ning toetavad nii juhtumikorraldust kui ka eri

osapoolte koostööd. Ta selgitas, et asendushooldusel olevate laste puhul jääb vastutus ka

edaspidi KOVile ning nende juhtumite käsitlus ei muutu. Lastekaitsetöö sisu ja lapsevanemate

koostöö puudutavad küsimused on tema sõnul juba reguleeritud abivajaduse hindamise ning

lapse ja pere toetamise protsessis. Samas möönis ta, et lastekaitsetöös esineb kohati sisulisi

puudujääke. Käesoleva eelnõuga vaadatakse üle juhtumikorralduse protsess tervikuna,

sealhulgas see, kuidas selgitatakse välja lapse arvamus, seatakse esikohale lapse õigused ja

hoitakse kontakti lapsevanematega. Lastekaitsetööd, kohtu suunamisi ja koolitusi puudutavad

küsimused on suures osas lahendatavad kohaliku tasandi praktilise töö käigus. Ka praegu on

olemas mitmeid juhiseid, mis vajavad ülevaatamist ja ajakohastamist, sealhulgas SKA

täitemenetluse juhis lastekaitsetöötajatele. Valdkondadevahelisest koostööst rääkides tõdes ta,

et kõik lastega töötavad spetsialistid on ülekoormatud, kuid suurem rolliselgus ja vastutuse

täpsem jaotus aitaksid seda muret leevendada. Täiendavaid kohustusi teistele valdkondadele

tema sõnul ei lisandu, sest võrgustikutöö toimub juba praegu. Ka täisealiseks saavate noorte

toetamise küsimus on ministeeriumile teada ning seda käsitletakse koos täisealiste

juhtumikorralduse ülevaatamisega. Selle teema käsitlemisel on konsulteeritud Eesti Puuetega

Inimeste Koja ja SAga Tallinna Lastehaigla.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Kalle Grünthal märkis, et tema pikaajalise lastega töötamise ja suhtluskorra rakendamise

kogemuse põhjal on PPA ja Koja tõstatatud mured tõsised. Suhtluskorra täitmine on praktikas

sageli keerukas. Tõstatuvad küsimused politsei sekkumise aluste ja piiride kohta. Väga oluline

on, et lapse huvid ja psüühiline heaolu oleksid kaitstud. Kui seadus ei anna piisavalt selgeid

juhiseid, tekib oht hilisemateks vaidlusteks ja vastutusküsimusteks nii politseile kui ka

kohtutäiturile. Ta rõhutas, et esikohal peavad olema lapse huvid ning tagatud peab olema ka

see, et lapse psüühika ei saaks kahjustada. Seetõttu tegi K. Grünthal ettepaneku eelnõu teisele

lugemisele mitte saata enne, kui JDM on need küsimused piisavalt selgelt lahendanud.

Signe Riisalo palus JDMi esindajal selgitada võimalikult konkreetselt, kuidas nähakse TMSi

muudatusi olukorras, kus PPA ning Koda on toonud välja mitmeid murekohti.

Aleksandr Logussov märkis, et üks õigusloome põhimõtteid on normide piisav abstraktsus,

et katta erinevaid võimalikke stsenaariume. Täitetoimingu juures võib tõepoolest esineda

mitmeid olukordi, mille detailset reguleerimist ei ole võimalik seaduse tasandil alati

saavutada. JDMi hinnangul parandab eelnõu siiski märkimisväärselt praegust olukorda, sest

kehtiv regulatsioon on veel üldsõnalisem. Samuti on arvestatud SIMi ettepanekutega nii

regulatsioonis kui ka seletuskirjas.

Tanel Kiik palus selgitada, mis on TMSi muudatuste sisuline eesmärk. Mida need võrreldes

praeguse olukorraga muudavad? Millist probleemi lahendatakse? Kas eesmärk on õigusselgus

ning kas see tähendab, et mõnel juhul hakatakse rohkem sundi rakendama?

Aleksandr Logussov vastas, et kavandatud muudatused suurendavad õigusselgust.

Diana Ingerainen nentis, et põhiprotsessi olemus jääb samaks. Politsei vajab vaid suuremat

selgust selle kohta, millal ja millises ulatuses ta peab sekkuma. Ehkki olukorrad võivad olla

väga erinevad, on tuumküsimus alati sama: kuidas ja millisel õiguslikul alusel politsei oma

pädevust kasutab ning kes politsei kaasamise otsustab.

Aleksandr Logussov vastas, et politsei õigused ja kohustused tulenevad teistest seadustest

ning uus regulatsioon neid piire ei muuda. Ka praegu kehtib põhimõte, et kui täitmise

takistamist on alust eeldada, võib kohtutäitur taotleda politseiametniku kaasamist

täitetoimingusse. Seetõttu ei näe A. Logussov põhjust, miks ei võiks selle muudatusega edasi

liikuda.

Signe Riisalo küsis PPAlt ja Kojalt, kas neil on eelnõu täitemenetluse osa muutmiseks

konkreetsed sõnastusettepanekud.

Piret Altosaar märkis, et Koja seisukoha põhilised punktid tõi ta eelnevalt juba välja,

eelkõige täitetoimingu peatamist puudutava sätte osas. Suhtluskorra täitmisi on väga palju ja

paarist selles küsimuses väga hästi toimetulevast täiturist ei piisa. Pelgalt selline säte, et

27

kohtutäitur teeb otsuse täitetoimingu peatamiseks jääb ebaselgeks ja võib tekitada vaidlusi.

Ly Kallas ütles, et PPA ettepanek on TMS §-i 27 mitte muuta. Kehtiv regulatsioon võimaldab

politsei kaasamist avaliku korra tagamiseks kirjaliku taotluse alusel ning sellest piisab.

Kavandatav TMS § 27 lõige 2 tekitab täiendavat ebaselgust, sest selle kohaselt tekib

kohtutäituril õigus taotleda politseilt isiku eemaldamist. Sel juhul tuleks täpselt määratleda,

mida loetakse takistamiseks ja kuidas eemaldamine praktikas toimub. Kuna TMS §-d 179–

1791 reguleerivad juba lastega seotud olukordi, ei näe PPA TMS §-i 27 muutmiseks vajadust.

Signe Riisalo võttis kokku, et PPA arvates ei ole TMS §-i 27 täiendamine vajalik, kuna kehtiv

õigus juba võimaldab politsei sekkumist. Pigem võib kavandatav muudatus tekitada

ebaselgust, sest tegutsemise alused ei ole piisavalt täpsed. Koja peamine mure puudutab

täitetoimingu peatamise regulatsiooni, see vajab täpsemat sõnastust. Seletuskiri kirjeldab

menetlusloogikat selgemalt kui eelnõu tekst. S. Riisalo küsis Koja esindajalt konkreetset

sätte sõnastuse ettepanekut.

Piret Altosaar vastas, et Koja hinnangul ei ole “peatamine” kõige täpsem

sõnastus. Kirjeldatud võiks olla täitetoimingu “katkestamine”.

Tanel Kiik märkis, et temal on seoses TMSi muudatustega sarnased mured ning lisaks üks

küsimus ELNHÜ tähelepaneku kohta. T. Kiik küsis kohtutäituri võimaluse kohta teha KOVile

ettepanek paigutada laps hoolekandeasutusse kohtulahendi täitmise tagamiseks. Kuigi on

selgitatud, et tegemist on erandliku meetmega, palus T. Kiik täpsustada, kuidas see praktikas

välja näeb: kes sellist vajadust hindab, millisel tasandil otsus tehakse ning kes otsuse lõplikult

langetab.

Aleksandr Logussov vastas, et kuigi ettepaneku teeb kohtutäitur, langetab otsuse KOVi

pädev lastekaitsespetsialist, nagu ka praegu sarnastes olukordades.

Signe Riisalo sõnas, et kohtutäitur edastab oma tähelepaneku või ettepaneku KOVi

lastekaitsetöötajale, kellel on LasteKSist tulenevad volitused ohus oleva või hädaohus oleva

lapse kaitseks tegutsemiseks. Tavapärase ohu korral last üldjuhul perekonnast ei eraldata ega

hoolekandeasutusse ei paigutata. Hädaohu korral on lapse ajutine paigutamine ilma

kohtumääruseta võimalik kuni 72 tunniks, kuid see on äärmuslik meede. Sellisel juhul ei tohi

last paigutada asenduskodusse, vaid turvakodusse või turvakodu asendavasse kriisi- või

turvaperesse. S. Riisalo küsis, kas JDMi esindaja hinnangul on olemasolevat eelnõu võimalik

PPA ja Koja märkusi arvesse võttes parandada?

Aleksandr Logussov märkis, et JDM on valmis täitetoimingu peatamist puudutava sätte

ümber sõnastama. Nagu Koda märkis, kirjeldab seletuskiri soovitud menetlusloogikat

paremini ning terminoloogilise täpsustusega on võimalik seda ka normis selgemalt

väljendada. TMS § 27 osas ei näe A. Logussov praegu kiiret lahendust, sest JDM on

korduvalt palunud PPAl esitada konkreetne sisend nii regulatsiooni kui ka seletuskirja

täpsustamiseks, kuid sellist tagasisidet ei ole laekunud. Ta möönis, et kui TMS §-i 27

muudatus jääb eelnõu edasiliikumisel oluliseks takistuseks, on JDM valmis sellest

muudatusettepanekust loobuma.

Signe Riisalo küsis, kas sätte eelnõust välja jätmine puudutab ainult TMS §-i 27 ja ülejäänud

täitemenetlust käsitlevad sätted jäävad eelnõusse.

Aleksandr Logussov kinnitas, et jutt on ainult TMS § 27 muudatustest.

Ly Kallas kinnitas, et selline lahendus on PPA jaoks vastuvõetav. Kui TMS §-i 27 muudatus

jäetakse välja, jääb TMS § 179 alusel politsei kaasamise võimalus alles ning selles osas

probleemi ei teki.

Signe Riisalo palus Koja hinnangut lahendusele, mille kohaselt täpsustatakse eelnõus

täitetoimingu peatamist puudutavat sätet tuues seletuskirjas kirjeldatud loogika eelnõu

teksti.

Piret Altosaar vastas, et selline lahendus oleks tervitatav.

Signe Riisalo palus erinevatel pooltel omavahel suhelda ja saata sõnastatud

muutmisettepanek sotsiaalkomisjonile.

Signe Riisalo tänas päevakorrapunkti arutelus osalenud külalisi ning komisjon

asus MEde hääletamise juurde.

1. Muuta eelnõu pealkiri ning sõnastada see järgmiselt: „Lastekaitseseaduse ja teiste

28

seaduste muutmise seadus“

Selgitus: Tegemist on normitehnilise muudatusega. Kui seaduste muutmise seaduseelnõus

kavandatakse rohkem kui kolme seaduse muutmine, nimetatakse eelnõu pealkirjas vaid selle

muudetava seaduse pealkiri, mille muutmine tuleneb eelnõu peaeesmärgist.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

2. Muuta eelnõu § 1 punkt 12 ja sõnastada see järgmiselt:

„12) paragrahvi 342 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „punktides 2–4 ja“ tekstiosaga „punktides

2 ja 3 ning“.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise muudatusega.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

3. Täiendada eelnõu §-ga 2 (muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni) järgmises

sõnastuses:

„§ 2. Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduse § 19 lõikes 3 asendatakse arv „80“ arvuga „100“.“

Selgitus: Perehüvitiste seaduse muudatusega tõstetakse üksikvanema lapse toetuse suurus

seniselt 80 eurolt 100 eurole kuus. Üksikvanemad elavad majanduslikult haavatavas

olukorras. Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal absoluutses vaesuses 11,1% ning

suhtelises vaesuses 37,9% üksikvanemaga leibkondadest. Võrreldes 2023. aastaga tõusis

üksikvanemaga leibkondade vaesuse määr võrreldes teiste leibkonnatüüpidega kõige rohkem

– 7,4 protsendipunkti.

Viimati tõsteti üksikvanema lapse toetust 2023. aastal 19,18 eurolt 80 eurole. Samas tõusis

2023. aasta I kvartaliga võrreldes tarbijahinnaindeks 12,7%, vähendades toetuse

reaalväärtust. Ka lapse keskmine ülalpidamiskulu on igal aastal kasvanud, jõudes 2026.

aastal 592 euroni kuus.

Üksikvanema lapse toetuse tõstmine aitab üksikvanematel paremini toime tulla lapse

ülalpidamisega ning vähendab vaesusriski. 2025. aastal maksti üksikvanema lapse toetust

6745 vanemale 8819 lapse eest kokku 7,8 mln eurot. 2026. a riigieelarvesse on üksikvanema

lapse toetuse kuluks prognoositud 8,1 mln eurot keskmiselt 8415 lapse eest, kuid arvestades

sündide langust ja käesoleva aasta I kv kulu (1,85 mln eurot), on prognoositav 2026. a tegelik

kulu ligikaudu 7,5 mln eurot. Muudatusega kaasneb riigieelarvele lisakulu 2026. aastal

summas ca 600 000 eurot. Eeldatav lisakulu 2027. ning 2028. aastal on 1,8 miljonit eurot

aastas, alates 2029. aastast on 1,7 miljonit eurot aastas. Toetuse suuruse tõstmisega kaasneb

ka sotsiaalkaitse infosüsteemi ühekordne arenduskulu summas 50 000 eurot, kuna

üksikvanema toetuse varasemaid määramisi ei ole võimalik tõsta vaid toetuse parameetri

muutmisega, vaid parandada tuleb kõik määramised masskorrastuse põhimõttel.

Teeme ettepaneku katta üksikvanema lapse toetuse tõstmisega kaasnev lisakulu peretoetuste

kulu vähenemise tulemusena tekkivate vahendite arvelt.

29

Üksikvanema toetuse eelarved (mln eurot)

Aasta 2026 2027 2028 2029 2030

RES2026-2029 mln eurot 8,08 7,86 7,63 7,40 7,40

RES2027-2030

(2026.a kevadprogn)

7,59 7,38 7,17 6,96 6,77

Muutus RES 2026 vs RES 2027 0,49 0,47 0,46 0,45 0,63

Peretoetuste eelarved (mln eurot)

Aasta 2026 2027 2028 2029 2030

RES2026-2029 mln eurot 402,3 391,3 380,3 369,0 369,0

RES2027-2030

(2026.a kevadprogn)

396,5 385,6 374,7 363,5 354,0

Muutus RES 2026 vs RES 2027 5,87 5,73 5,59 5,45 14,98

Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eesti 200 fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

4. Täiendada eelnõu §-ga 3 (muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni) järgmises

sõnastuses:

㤠3. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 160 täiendatakse lõikega 50 järgmises sõnastuses:

„(50) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsuste, mille kehtivus lõpeb ajavahemikus

2026. aasta 1. detsembrist kuni 31. detsembrini, kehtivust pikendatakse kuni teenuse saaja

õigustatuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2027. aasta 30. septembrini.“.“

Selgitus: Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse

suunamisotsuste pikendamist nendele teenusekasutajatele, kelle kehtivad suunamisotsused

lõpevad perioodil 1. detsembrist 2026 kuni 31. detsembrini 2026. Sel perioodil lõpeb üle 3100

otsuse, kuna rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste esialgse tegevusplaani kohaselt pidi

teenuse osutamine lõppema 31. detsembril 2026. 2025. aasta sügisel otsustati teenuse

osutamise lõpptähtaeg edasi lükata 30. septembrini 2027. Sellest tulenevalt on vajalik

varasemate otsuste kehtivusaeg üle vaadata ja vajadusel pikendada. Muudatuseta koonduks

2026. aasta lõppu ja 2027. aasta algusesse väga suur arv samaaegselt lõppevaid otsuseid,

mis tekitaks märkimisväärse halduskoormuse teenust saavatele inimestele, teenuseosutajatele

ning Sotsiaalkindlustusametile (SKA). 2026. aasta lõpu lõpptähtajaga teenuse

suunamisotsuste automaatne pikendamine aitab inimestele tagada sujuvama

teenusekorralduse rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste kontekstis.

SKA peaspetsialistid hindavad lisaks rehabilitatsiooniteenuse taotlustele ka

erihoolekandeteenuse vajadust. Praegune maksimaalne menetlusvõimekus on umbes 540

taotlust kuus. Seetõttu ei ole võimalik lühikese ajaga menetleda kõiki uusi sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse taotlusi, mida käesoleva muudatuseta esitataks. Seetõttu on vajalik

luua SKA-le võimalus suunamisotsuste automaatseks pikendamiseks. See tagab sujuva

üleminekuperioodi ning vähendab halduskoormust nii teenuse saajatele ja osutajatele kui ka

töökoormust korraldajatele. Suunamisotsuste automaatne pikendamine on ajutine ja erandlik

meede, mille eesmärk on tagada teenuse järjepidevus ning kaitsta teenusekasutajate

õigustatud ootust.

Muudatuse kohaselt:

• pikendab SKA nimetatud perioodil lõppevad suunamisotsused automaatselt, ilma et

30

inimene ei peaks esitama uue taotluse;

• kehtib pikendatud suunamisotsus kuni isiku teenuse saamise õigustatuse lõpuni, kuid

mitte kauem kui 30. septembrini 2027;

• võib suunamisperiood olla pikem kui kaks aastat, mis on praegu sotsiaalhoolekande

seaduse (SHS) järgne tähtaeg. Muudatus puudutab ligikaudu 2400 suunamisotsust,

mille puhul on automaatseks pikendamiseks vajalik õigustatuse alus olemas. Neist

pikenevad 66% üle kahe aasta.

• Hinnanguliselt jõuab automaatselt pikendatavatest suunamisotsustest umbes 60–70%

maksimaalse kehtivustähtajani 30. septembrini 2027, millele lisanduvad 2027. aastal

süsteemi sisenevad uued taotlused.

Suunamisotsuste pikendamisel pikeneb rehabilitatsiooniplaanide kehtivus kuni isiku

õigustatuse perioodi lõpuni. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 69 § 3 lg 5 p 9 järgi saab

rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg olla maksimaalselt sama pikk, kui on suunamisotsuse

kehtivusaeg. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 66 lisa 1 kohaselt on lapsel võimalik kasutada

rehabilitatsiooniplaani koostamiseks kuni 378,40 eurot aastas. See võimaldab

rehabilitatsioonimeeskondadel suunata teenuse osutamise käigus rohkem aega spetsialistide

tööle, vähendades samal ajal plaanide koostamisele kuluvat ajalist ja rahalist ressurssi.

Muudatus puudutab järgmisi sihtrühmasid:

SHS § 59 lg 1 p 2 alusel sihtrühm, kuhu kuuluvad § 28 alusel abivajadusega lapsed (KOV

abivajavad lapsed)

Õigustatuse alus: Isikul on õigus teenusele kuni 18. sünnipäevani.

Suunamisotsust pikendatakse automaatselt kuni lapse 18. sünnipäevani, kui see saabub enne

30.09.2027. Kui lapse õigus teenusele kestab sellest kuupäevast kauem, pikendatakse otsust

kuni 30.09.2027.

SHS § 59 lg 1 p 1 alusel kuni 16-aastaste puudega laste sihtrühm

Õigustatuse alus: kehtiv puude tuvastamise otsus.

Suunamisotsust pikendatakse automaatselt kuni puude otsuse kehtivuse lõppkuupäevani, kui

see saabub enne 30.09.2027. Kui puude otsus kehtib sellest kuupäevast kauem, pikendatakse

suunamisotsust kuni 30.09.2027.

SHS § 59 lg 1 punktide 3, 4 ja 9 alusel psüühikahäirega tööealiste sihtrühm

Õigustatuse alus: kehtiv puude tuvastamise otsus, töövõime hindamise otsus ja on tööealine

SHS § 59 p 2 tähenduses.

Suunamisotsust pikendatakse automaatselt kuni puude tuvastamise või töövõime hindamise

otsuse kehtivuse lõpuni, kui see saabub enne 30.09.2027. Kui nimetatud otsus kehtib sellest

kuupäevast kauem ning isik on tööealine SHS § 59 p 2 tähenduses, pikendatakse

suunamisotsust kuni 30.09.2027.

SHS § 59 lg 1 p 3-7 alusel töö- ja vanaduspensioniealiste sihtrühm

Õigustatuse alus: kehtiv puude tuvastamise otsus või töövõime hindamise otsus.

Suunamisotsust pikendatakse automaatselt kuni vastava õigustatuse aluse kehtivuse lõpuni,

kui see saabub enne 30.09.2027. Kui õigustatus kehtib sellest kuupäevast kauem,

pikendatakse suunamisotsust kuni 30.09.2027.

Kellele muudatus ei kohaldu

Muudatus ei kohaldu 1. jaanuarist 2027 lõppevatele otsustele, kuna nende puhul on juba

arvestatud võimalusega määrata teenus kuni isiku õigustatuse lõpuni, kuid mitte kauemaks

kui 30.09.2027. Nende puhul jääb kehtima senine kord – teenuse jätkamiseks tuleb esitada

uus taotlus, mida on võimalik teha juba enne kehtiva otsuse lõppemist.

Muudatuse mõjud

Eelarveline kulu: Prognoositav lisakulu on 3 084 786 eurot, mille katmiseks on vahendid

olemas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarves. Suunamisotsuste automaatne

pikendamine tagab teenuse järjepidevuse ning vähendab oluliselt halduskoormust nii teenuse

saajatele, teenuseosutajatele kui ka töökoormust riigile. See maandab riske laste ja täisealiste

sihtrühma puhul, vältides lühikese aja jooksul suure hulga uute hindamiste,

rehabilitatsiooniplaanide koostamiste ja menetluste vajadust.

Muudatus on kavandatud jõustuma 1. detsembril 2026. a.

31

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVSTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

5. Lugeda eelnõu § 3 tekst lõikeks 1 ja täiendada paragrahvi 3 lõikega 2 järgmises

sõnastuses: „2) käesoleva seaduse § 2 jõustub 2026 aasta 1. septembril.“

Selgitus: Muudatus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2026. a. Üksikvanema lapse

toetuse tõusuga 80-eurolt 100-eurole alates 01.09.2026 kaasneb riigieelarvele lisakulu 2026.

aastal ligikaudu 600 000 eurot. Eeldatav lisakulu 2027 ning 2028. aastal on 1,8 miljonit

eurot aastas, alates 2029. aastast on 1,7 miljonit eurot aastas. Toetuse suuruse tõstmisega

kaasneb sotsiaalkaitse infosüsteemi ühekordne arenduskulu 2026. a 50 000 eurot, kuna

üksikvanema toetuse varasemaid määramisi ei ole võimalik tõsta vaid toetuse parameetri

muutmisega, vaid parandada tuleb kõik määramised masskorrastuse põhimõttel. Eelnõu

rakendamisega kaasnev 2026. aasta lisakulu kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT

investeeringute eelarve arvelt, mis on võimalik projektide edasilükkumisega järgmisesse

aastasse. Alates 2027. aastast arvestatakse tekkinud lisakuludega riigi eelarvestrateegia

2027-2030 koostamise käigus.

Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eesti 200 fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

6. Muuta eelnõu § 3 (uus § 5) ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 35. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2026. aasta 1. septembril.

(2) Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2026. aasta 1. detsembril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 ja 4 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“

Selgitus: Tegemist on muudatusettepanekuga, millega muudetakse eelnõu jõustumise

tähtaegu. Lõigetes 1-2 on sätestatud vastavalt perehüvitiste seadusesse ja sotsiaalhoolekande

seadusesse tehtavate muudatuste jõustumistähtajad.

Tanel Kiik palustäpsustada, miks on valitud jõustumise kuupäevaks just 1. september 2026,

mitte varasem kuupäev.

Signe Riisalo selgitas, et jõustumise kuupäev on seotud piisava katteallika

leidmisega käesoleva aasta riigieelarvest.

Tanel Kiik nentis, et ta oleks eelistanud varasemat jõustumistähtaega, kuid september on

parem kui muudatuse edasilükkumine.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

32

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Kalle Grünthal, Diana Ingerainen,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (poolt 8: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 1: Kalle Grünthal;

erapooletuid 0).

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 8. aprillil algatatud

lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine 

Signe Riisalo andis sõna eelnõu algataja esindajale.

Anti Poolamets tutvustas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud

lastekaitseseaduse (LasteKS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE). Ta

selgitas, et eelnõuga tehakse muudatusi LasteKSis ja karistusregistri seaduses (KarRS).

Muudatustega täpsustatakse sõnastust lapse kohtlemise põhimõtetes seoses lapse huvide

väljaselgitamisega ning suurendatakse laste kaitset isikute eest, kellele on kehtestatud lastega

töötamise keeld seoses nende pedofiilse tegevusega. Seaduse peamine eesmärk on tagada

laste kaitse. A. Poolamets märkis, et riigi ülesanne on kaitsta eelkõige haavatavamaid

ühiskonnagruppe ning tagada läbi seaduste laste turvalisus ja ohutu lapsepõlv. Selleks, et seda

saavutada, peavad seadused olema konkreetsed ja ühemõttelised. Isikutele, kellele on nende

varasema käitumise tõttu kehtestatud lastega töötamise keeld, ei tohi avaneda võimalust

naasta tööle, mis hõlmab otsest või vahetut kokkupuudet lastega. Selleks, et potentsiaalsed

tööandjad või koostööpartnerid oleksid teadlikud isikule kohaldatud lastega töötamise keelust,

peab vastav teave kajastuma isiku karistusregistri andmetes. A. Poolamets tõi näitena juhtumi,

kus Ihaste Ratsakeskuses lubati treener taas lastega töötama. Ta rõhutas, et selliste otsustega

seatakse lapsed keerulisse olukorda ning suurendatakse nende kuritarvitamise ohtu. Ta lisas,

et lastega töötamine on spetsiifiline valdkond ning selles valdkonnas töötamise

keeluga isikutel on võimalik leida rakendust muudes tegevusvaldkondades ehk see ei piira

kuidagi nende õigusi.

Martin Ziehr selgitas, et LasteKS §-s 20 on loetletud, milliste süütegude eest karistatud

isikutel on keelatud lastega töötada. Piirangu võib jaotada alaliseks või

ajutiseks, viimase puhul lõppeb piirangu kehtivus karistusandmete arhiveerimisel. Kuna

piiranguga on kaetud palju erinevaid kuritegusid, millest mõned olid sätestatud

juba kriminaalkoodeksis, tuleb arvestada sellega, et seadused, sh karistusnormid, on ajas

sageli muutunud. See muutus võib väljenduda kuritegude täielikus või osalises kehtetuks

tunnistamises, paragrahvi sisu üleviimises täiesti uue paragrahvi alla või ka

kuriteokoosseisude täiendamises uute teoalternatiividega. Sellistel juhtudel tuleb arvestada, et

LasteKSis sätestatud piirang hõlmab sageli terve paragrahvi sisu. Kui seadust muudetakse,

näiteks tunnistatakse mingi osa paragrahvist kehtetuks, ei pruugi see kajastuda lastega

töötamise piirangu kontrollis ja päringu tulemuseks on ikkagi vastus, et isikul on keelatud

lastega töötada. M. Ziehr märkis, et see on probleem, sest lastega töötamise piirangu

eelduseks on fakt, et isik on toime pannud karistatava teo. Kui seadusandja mingit tegu enam

karistatavaks ei pea, ei ole põhjendatud ka lastega töötamise piirang. Ta viitas Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele (5-22-6), millega tunnistati kuni 30.

septembrini 2022 kehtinud LasteKS § 20 lõike 11 redaktsioon põhiseadusega vastuolus

olevaks osas, milles see sätestas lastega töötamise alalise keelu isikule, keda on karistatud

KrK § 202 esimese teoalternatiivi eest, arvestamata teo toimepanemise asjaolusid (otsuse p

54). Riigikohus viitas redaktsioonile, milles LasteKS §-is 20 puudus veel lõige 4, mis lubas

taolistel juhtudel piirangu kehtivust vaidlustada. Oluline on märgata, et lõige 4 lubab taotluse

piirangu ümberhindamiseks esitada vaid väga piiratud tingimuste täidetusel. Sama paragrahvi

lõige 6 sätestab täiendavalt, millal tuleb lastega töötamise piirang kehtetuks tunnistada.

M. Ziehr selgitas, et kõnealused sätted on vajalikud, et vältida olukorda, kus lastega töötamist

piiravad normid võiksid osutuda põhiseadusvastaseks põhjusel, et need ei võimalda olukorda

33

ümber hinnata ka siis, kui karistusseadustiku süüteokoosseise on vahepeal oluliselt muudetud.

Lisaks viitas ta LasteKS § 20 lõikele 7, milles on sätestatud alused, mille esinemisel võib

Sotsiaalkindlustusamet taotluse lahendamisel piirangu ümber hinnata. Ta märkis, et piirangu

ümberhindamine võib olla põhjendatud juhul, kui tegu on küll jätkuvalt karistatav, kuid ei

kuulu enam LasteKSis sätestatud süütegude loetellu, samuti juhul, kui varasema alalise

piirangu aluseks olnud tegu kuulub kehtiva regulatsiooni kohaselt ajutise piirangu alla ning

vastav tähtaeg on möödunud.

Signe Riisalo andis Vabariigi Valitsuse seisukoha tutvustamiseks sõna Sotsiaalministeeriumi

(SOM) esindajale.

Birgit Siigur lausus, et Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu.

Tanel Kiik märkis, et tema hinnangul ei tohiks pedofiiliakuritegudes süüdi mõistetud isikutel

kunagi olla võimalik lastega töötada. Samuti leidis ta, et selline piirang ei kujuta endast

ebaproportsionaalset põhiõiguste riivet, kuna lastega töötamine ei ole põhiõigus, eriti kui

sellega kaasnevad ohud laste turvalisusele. Ta küsis, kas kehtiva seaduse alusel on esinenud

olukordi, kus isikul on võimaldatud töötada lastega, vaatamata sellele, et tal on varasem

karistus ning ta võib kujutada ohtu lastele.

Anti Poolamets vastas, et õiguspraktika osas saab vastuse anda Justiits- ja

Digiministeeriumi (JDM) esindaja, kuid eelnõu algataja hinnangul ei ole vastuvõetav, kui

isikud, kes võivad kujutada ohtu lastele, lubatakse lastega seotud tööle tagasi. Ta rõhutas, et

eriti oluline on karistusregistri andmete kättesaadavus ning seadusest tulenevate

kontrollikohustuste järjepidev täitmine, et vältida juhtumeid, kus puudulik kontroll võib seada

lapsed ohtu.

Signe Riisalo palus JDMi esindajal täpsustada, kas kehtivas õiguses esineb lünki, mille tõttu

võib laste vastu suunatud seksuaalse iseloomuga tegusid toime pannud isik jääda kehtiva

regulatsiooni kohaldamisalast välja.

Martin Ziehr vastas, et temale teadaolevalt selliseid lünki ei ole. Ta lisas, et hinnangut ei

antud selle kohta, milline tegu peaks olema karistatav. Lastega töötamise piirang saab tulla

ainult selle kohta, mis on LasteKSis kirjas.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Kalle Grünthal,

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

3.3. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 5: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Mihkel

Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 4: Kalle Grünthal, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt; erapooletuid 0).

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester

Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 9. aprillil algatatud

perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (876 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine  

Signe Riisalo andis sõna eelnõu algatajate esindajale.

Helmen Kütt selgitas, et eelnõuga soovitakse tõsta lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise

lapse kohta seniselt 80 eurolt 100 euroni. Samuti viiakse üksikvanema lapse toetus 100 euroni

vastavalt seaduse § 17 lõikele 3. Lisaks tehakse ettepanek suurendada elatisabi praeguselt 200

eurolt 300 euroni. Kuna miinimumelatis on juba üle 300 euro, ei ole tema hinnangul

põhjendatud, et riigi makstav elatisabi jääb sellest oluliselt madalamaks. Kui riik toetab lapsi,

kelle ülalpidamiskohustusega vanem oma kohustust ei täida, peaks toetus olema

miinimumelatisega samas suurusjärgus. Ta lisas, et üks ettepanekutest on juba osaliselt

lahendatud: kui algselt sooviti muudatuste jõustumist 1. jaanuaril 2027, siis üksikvanema

34

lapse toetuse muudatus jõustub juba 1. septembril 2026. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud

ka kavandatavad kulud.

Signe Riisalo andis Vabariigi Valitsuse seisukoha tutvustamiseks sõna Sotsiaalministeeriumi

(SOM) esindajale.

Ulvi Tüllinen kinnitas, et üksikvanemad vajavad suuremat toetust, kuid sellises mahus ja

püsivate lisakuludega eelnõu ei toetata.

Signe Riisalo andis sõna komisjoni liikmete küsimusteks.

Tanel Kiik märkis, et perehüvitiste eelarve väheneb ajas. Seetõttu ei too ettepanekutega

kaasnevad lisakulud lähiaastatel kaasa nominaalsummades märkimisväärset kasvu, vaid

aitavad pigem säilitada senist taset. Tema hinnangul on oluline, et perehüvitiste eelarves

vabanevad vahendid suunataks peremeetmete rahastamisse ka edaspidi.

Helmen Kütt lisas, et seoses laste arvu vähenemisega on süsteemis piisavalt vahendeid selle

muudatuse tegemiseks ning need vahendid jääksid perede toetamiseks, mitte ei väljuks

süsteemist.

Ulvi Tüllinen vastas, et süsteemis oleks teatud katvus olemas, kuid lisaks hüvitistele tuleb

laiendada ka lastega peredele suunatud teenuseid. Elatisabi tõstmine praeguselt 200 eurolt 300

euroni vajab põhjalikumat analüüsi, kuna see on otseselt seotud kogu elatise süsteemiga. Enne

suurema toetuse kehtestamist tuleb hinnata, kuidas tõhustada ülalpidamiskohustusega vanema

kohustuse täitmist, et riik ei peaks vanema kohustuse täitmata jätmise korral kohe suuremat

toetust maksma.

Tanel Kiik märkis, etrahaliste vahendite puudumisele ei saa viidata olukorras, kus

perepoliitika eelarve on aasta-aastalt vähenenud. 2020. aastal moodustas see 5% riigieelarvest

ja käesoleval aastal 3,6%. Langus on märkimisväärne ning jätkub tõenäoliselt ka laste arvu

vähenemise tõttu. Seetõttu oleks põhjendatud toetusi suurendada, et nende osakaal

riigieelarves veelgi ei väheneks. Ta küsis, et kas valitsus on vastu põhimõttele

tõsta lapsetoetus kõikide laste puhul 100 euroni. Need toetused on püsinud ligi neli aastat

muutumatuna, kuigi lastega seotud kulud on selle aja jooksul kasvanud märksa rohkem kui 20

eurot lapse kohta. Kui elatisabi vajab täiendavat analüüsi, siis võiks järgmise sammuna tõsta

lapsetoetused 100 euroni, mis oleks praeguses hinnatõusu olukorras igati põhjendatud.

Ulvi Tüllinen kinnitas, et kõiki neid ettepanekuid on võimalik pikema aja jooksul ellu viia,

kuid praeguses olukorras, kus eelnõu peaks jõustuma juba järgmise aasta algusest, ei ole

sellist lisakulu võimalik rakendada. Lisaks on tema sõnul plaanis laiendada erinevaid

teenuseid, mis nõuab samuti lisaraha. Seetõttu ei saa eeldada, et kogu peretoetustest vabanev

raha suunataks üksnes peretoetuste tõstmiseks.

Helmen Kütt nõustus, et elatisabi süsteem vajab muutmist. Fookus ei peaks olema sellel, et

riik maksab toetuse kohe välja, vaid sellel, kuidas tagada, et ülalpidamiskohustusega vanem

täidaks oma kohustust ja riik saaks vajadusel raha temalt sisse nõuda. Ei ole põhjendatud, et

lapsed ja neid kasvatav vanem kannatavad teise vanema kohustuste täitmata jätmise tõttu.

Praegune 200-eurone elatisabi ei ole enam piisav. Alates 1. aprillist 2026 on elatise

miinimummäär 318,62 eurot ning ka elatisabi suurus peaks olema sellele lähemal. Lapse

vajadused ei sõltu vanemate olukorrast. Nagu toitjakaotuspensioni muudatuste puhul, tuleks

ka siin lähtuda laste võrdsest kohtlemisest. Riik peaks tegema kõik selleks, et nõuda vajalikud

summad sisse kohustust mittetäitvalt vanemalt ja toetama lastega peresid. H. Küti hinnangul

keskendutakse valele probleemile: selle asemel et tegeleda kohustust mittetäitva vanemaga,

arutame peamiselt selle üle, kui palju riik peaks toetust maksma.

Diana Ingerainen märkis, et Eestis on toetuste maht suur, kuid teenuseid pakutakse

vähem. Ta palus selgitada, milliseid vajaduspõhiseid teenuseid on kavas edasi arendada.

Ulvi Tüllinen rääkis, etplaanis on arendada mitmesuguseid teenuseid ning osa neist on juba

rakendatud, alates lepitusteenusest kuni erinevate lastega seotud rehabilitatsiooniteenusteni.

Samuti on kavas laiendada vanemaharidust, mis on lähiaastate üks prioriteete vanemate

toetamisel.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus:

35

Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

4.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilind (konsensus: Diana Ingerainen, Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe

Riisalo).

4.3. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 5: Diana Ingerainen, Toomas Järveoja, Mihkel

Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 3: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt;

erapooletuid 0).

5. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde

taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine 

Päevakorrapunkti ei arutatud.

6. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija