Besti 200 fraktsioon

PIIGIKOGU

oi5/44L KOMISJONILE

VOLIKIRI

Eesti 200 fraktsioon vol 1mb komisjoni

istungil

/414o /‘asendarna

Lugupidamisega

Toomas Uibo

Eesti 200 fraktsiooni esimees

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 179

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 01. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 12.42

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Tarmo Tamm (Irja Lutsari asendusliige), Aleksandr

Tšaplõgin

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Kutsutud: Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna tervishoiuvõrgu ekspert Heli

Paluste (2. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdsuse

poliitika juht Eva Liina Kliiman, töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder

ning sama osakonna nõunik Stella Vogt, Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja

juhatuse liige Lauri Beekmann, Eesti Ametiühingute Keskliidu jurist Nelli Loomets, MTÜ

Feministeeriumi esindaja Greta Roosaar ja Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep (3.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse

muutmise seaduse eelnõu (886 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine

4. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja

sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (01.-07.06.2026) töökava.

Komisjoni istung esmaspäeval, 1. juunil 2026 kell 11.10 

1. Nädala töökava kinnitamine 

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse

muutmise seaduse eelnõu (886 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine 

3. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine 

2

4. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja

sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 

5. Info ja muud küsimused  

Komisjoni istung teisipäeval, 2. juunil 2026 kell 14.00 

1. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)

teise lugemise ettevalmistamine 

2. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise

seaduse eelnõu (901 SE) teise lugemise ettevalmistamine 

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 8. aprillil algatatud lastekaitseseaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE) esimese lugemise ettevalmistamine 

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse,

Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 9. aprillil algatatud perehüvitiste seaduse

muutmise seaduse eelnõu (876 SE) esimese lugemise ettevalmistamine  

5. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja

sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 

6. Info ja muud küsimused 

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo Tamm).

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja

ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks kolmanda lugemise menetlusdokument (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe

Riisalo, Tarmo Tamm, Aleksandr Tšaplõgin).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine

Signe Riisalo märkis sissejuhatuseks, et eelnõu esimene lugemine toimus 15.04.2026 ja teine

lugemine 13.05.2026. Samuti selgitas ta, et eelnõusse lisandus oluline osa, mis puudutab

palkade läbipaistvuse direktiivi ning läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi

ülevõtmisega seotud muudatusi. Sellega seoses katkestati eelnõu teine lugemine ning

muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 27.05.2026. Tähtajaks esitasid

muudatusettepanekud Riigikogu liikmed Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester

Karuse, Züleyxa Izmailova ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon. Komisjon viis

läbi ka uue kaasamise ning pöördus õiguskomisjoni poole arvamuse saamiseks. Peale teise

lugemise katkestamist saatsid eelnõu kohta arvamused Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Andmekaitse Inspektsioon,

MTÜ Feministeerium, Statistikaamet ja Tööinspektsioon. Lisaks pöördus komisjoni poole

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ettepanekutega täpsustada ja

korrastada eelnõusse teisel lugemisel lisandunud sätteid.

S. Riisalo andis sõna Tanel Kiigele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu

liikmete J. Aabi, Z. Izmailova, T. Kiige ja E. Karuse muudatusettepanekute tutvustamiseks.

Tanel Kiik märkis, et esitatud on kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku

eesmärk on jätta eelnõust välja muudatus, millega lühendatakse alaealise töötaja iga-aastase

põhipuhkuse pikkust 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani. Sotsiaaldemokraatide hinnangul

3

peaks alaealise töötaja põhipuhkuse pikkuseks jääma 35 päeva. Teine muudatusettepanek on

jätta eelnõust välja § 2 ehk alkoholiseaduse muutmine. Muudatusettepaneku esitajate

hinnangul ei ole õige laiendada alaealiste võimalusi osaleda alkohoolse joogi valmistamisel,

müügiks pakkumisel ja müügis. See ei ole kooskõlas Eesti alkoholipoliitika eesmärgiga

tagada alaealiste kaitse ning vähendada nende kokkupuudet alkohoolsete jookidega.

Kavandatav erand nõrgestaks kehtivat põhimõtet, mille kohaselt on alaealise kokkupuude

alkoholiga lubatud üksnes piiratud juhtudel avamata pakendis alkoholi ladustamisel või

edasitoimetamisel ning suurendaks riski, et alkoholi käitlemine muutub alaealiste jaoks

tavapäraseks osaks teenindustööst.

Stella Vogt lausus, et MKM ei toeta ei alaealiste töötajate põhipuhkuse lühendamise ega ka

alkoholiseaduse muutmise sätete väljajätmist eelnõust. Ta selgitas, et mida vähem seadusest

tulenevaid erisusi kohaldub alaealistele töötajatele, seda motiveeritumad on tööandjad neid

tööle võtma. See omakorda suurendab alaealiste võimalusi esimese töökogemuse saamiseks,

mis on eriti oluline olukorras, kus noorte töötuse määr Eestis on kõrgem kui Euroopa Liidus

keskmiselt. S. Vogt viitas Sotsiaalministeeriumi (SOM) analüüsile, mille kohaselt on

alaealiste töötamine valdavalt lühiajaline ning toimub peamiselt suveperioodil. Noorte

tööturule sisenemise haripunkt on suve alguses, eelkõige juunis ja juulis ning kooli kõrvalt

töötamine on pigem vähem levinud. Ta lisas, et kuna noored töötavadki eelkõige lühiajaliselt

ja suveperioodil, siis ei suuda nad enamasti välja teenida iga-aastast pikendatud põhipuhkust,

mis on 35 kalendripäeva. Ka rahvusvaheline ja Euroopa Liidu õigus kohustab riikidel tagama,

et alla 18-aastased noored saaksid aastas vähemalt neli nädalat tasustatud põhipuhkust.

Kavandatava muudatusega ühtlustatakse alaealiste töötajate puhkus 28 kalendripäevale ja

seega ei ole muudatus vastuolus ei Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega.

Alkoholiseaduse muutmisega seoses märkis S. Vogt, et MKM ei toeta ka selle sätte eelnõust

välja jätmist. Ta selgitas, et noored on tööturul tihti ebasoodsamas olukorras, kuna neil

puudub varasem töökogemus ning selle puudumine raskendab esimese töökoha leidmist.

2024. aastal oli 15–24-aastaste noorte töötuse määr 19,1% ning sellele eelnenud aastal 20,7%,

mis ületab Euroopa Liidu keskmist. Vaadates 2025. aasta andmeid ja võrreldes neid 2019.

aasta omadega, siis nähtub, et noorte töötuse määr on tõusnud lausa 9%. Lisaks on tõusuteel

NEET-noorte töötuse määr, mis eelmisel aastal oli 11,2%. Ta lisas, et

tuginedes Praxise analüüsile töötab 25% alaealistest majutus- ja toitlustusvaldkonnas

klienditeenindajatena. See on valdkond, kus nad oma vähese kogemuse tõttu saavad täita

lihtsamaid teenindusülesandeid, samas on alkoholi valmistamine ja müük teenindussektori

tavapärane osa ning kehtiv alkoholiseaduse piirang takistab põhjendamatult noorte võimalusi

neil töökohtadel töötada. Alkoholiseaduse muudatus võimaldab noortel saada esimese

töökogemuse valdkonnas, kus tööle saamise potentsiaal on kõige suurem. S. Vogt rõhutas, et

muudatuse eesmärk ei ole alkoholipoliitika aluspõhimõtete muutmine või noortele töötamise

võimaldamine ainult ühes valdkonnas, vaid soovitakse pakkuda täiendavaid lahendusi, luues

neile võimalusi osaleda erinevates töödes ja seeläbi ennetada noorte pikaajalist töötust.

Eelnõu järgi puudutab muudatus vähemalt 16-aastaseid noori ja lähtub eeldusest, et selles

vanuses noorel on valmisolek ja võimekus täita alkoholi käitlemisega seotud tööülesandeid.

Samuti on alaealise töölevõtmiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek ja noore enda tahe.

Kavandatav muudatus ei kohustaks kedagi alkoholi käitlemisega seotud tööülesandeid täitma,

vaid laiendaks üksnes vähemalt 16-aastaste noorte töövõimalusi teenindussektoris

töökogemuse omandamiseks. Otsustusõigus jääb lapsele ja tema vanematele.

Eva Liina Kliiman tutvustas MKMi ettepanekuid, millega täpsustatakse ja korrastatakse

eelnõusse teisel lugemisel lisandunud sätteid. Ta märkis, et MKM on teinud ettepaneku

fikseerida, et tööandja ei tohi küsida tööle soovija varasema või praeguse töötasu kohta.

Lisaks on sättesse lisatud, et töötasu kohta tuleb infot anda enne tööintervjuud vormis, mis

võimaldab kirjalikku taasesitamist. Samuti täpsustatakse, et töötasu on kokkulepe.

E. L. Kliiman jätkas, et MKM on teinud ettepaneku täiendada avaliku teenistuse seadust

(ATS) regulatsiooniga, mille eesmärk on tagada ametnike ja töötajate ühetaoline

kohtlemine. ATSi muudatuse kohaselt tuleb sama või võrdväärse töö eest tagada võrdne

tasustamine. Samuti lisatakse kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue. Lisaks on

tehtud ettepanek muuta palgapeegli regulatsioon tööandjatele vabatahtlikuks kasutamiseks.

4

Sellele on viidanud ka Kaubandus-Tööstuskoda ja Statistikaamet. Samuti fikseeritakse sättes,

et soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna andmekogusse ei salvestata. Viimase olulise

muudatusena on tehtud ettepanek täiendada eelnõu maksukorralduse seadust muutva

paragrahviga. Regulatsioon annab maksuhaldurile võimaluse jagada Statistikaametiga

maksusaladust sisalduvat infot. E. L. Kliiman selgitas, et Statistikaamet vajab andmeid soolise

palgalõhe näitajate arvutamiseks.

Lauri Beekmann tutvustas komisjonile Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja

(ETAK) seisukohti. Ta tõi välja, et lastekaitseseaduse kohaselt on kõik alla 18-aastased isikud

lapsed. Samuti tuleb arvestada, et alaealiste olukord võib erineda märkimisväärselt sõltuvalt

nende vanusest, soost ja elukohast. Ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) eelmise nädala

rahvatervise raportist ilmneb, et piirkonniti esinevad olulised erinevused nii tervise- kui ka

sotsiaalsetes näitajates. Seega võivad alkoholi puudutavad üldised muudatused avaldada mõju

erinevatele sihtrühmadele ebavõrdselt. Tegemist ei ole üksnes tööõigusliku või tehnilise

muudatusega. Kavandatavate muudatustega soovitakse lubada alaealist alkoholi aktiivse

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügi juurde. See ei ole väike täpsustus, vaid sisuline ja

põhimõtteline muutus alaealiste kaitse korralduses. Alkoholi müük, valmistamine ja müügiks

pakkumine ei ole pelgalt tehniline teenindusülesanne. Sellega kaasneb kohustus hinnata

kliendi vanust, küsida isikut tõendavat dokumenti, hinnata joobetunnuseid, vajaduse korral

keelduda müügist ning lahendada võimalikke konfliktsituatsioone. Tegemist on olukordadega,

mis eeldavad kogemust, enesekindlust ja vastutustundlikku tegutsemist. Nii rahvusvahelised

uuringud kui ka Eesti küsitlused näitavad, et selline töökeskkond võib alaealistele

klienditeenindajatele kujutada endast märkimisväärset riski. Esineb sagedasi

ahistamisjuhtumeid ning olukordi, mis nõuavad töötajalt kiiret ja kaalutletud reageerimist.

Samuti jätavad küsitletute hinnangul tööandjad alaealised sellistes olukordades sageli piisava

toetuseta. L. Beekmann märkis, et lisaks eeltoodule soovib ta tähelepanu juhtida ka sellele, et

Eesti alkoholipoliitika seab alkoholi müümisele selged piirangud – vanusepiirang ja joobes

inimesele alkoholi müümise piirang. TAI testostude tulemused näitavad, et enamikul juhtudel

kumbagi eelnimetatut ei kontrollita. Pannes alaealised sellises olukorras n-ö vastutavaks

osaliseks, suurendab see kaasnevaid riske veelgi.

Nelli Loomets märkis, et Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) arvates ei ole eelnõu

täiendused piisavad direktiivi 2023/970 sisuliseks ülevõtmiseks. Mitmed direktiivi keskse

tähtsusega sätted jäävad Eesti õiguses jätkuvalt katmata. Nende hulka kuuluvad

töötasukujunduse kriteeriumide läbipaistvus, töötajate ja töötajate esindajate teabeõigus,

suuremate tööandjate aruandlus, tõhus järelevalve ning mõjusad sanktsioonid. EAKL leiab, et

eelnõu tuleb täiendada või välja töötada uus eelnõu, millega võetakse üle kõik direktiivi

kohustuslikud sätted. N. Loomets lisas, et EAKL ei toeta muudatust, mis võimaldab

alaealistel alkohoolseid jooke valmistada, müügiks pakkuda ja ka müüa. Ta märkis, et

alaealiste tööpuuduse küsimusega tuleb tegeleda, kuid alaealiste esmane töökogemus ei peaks

olema seotud alkoholi müügiga. Eelnõus on sätestatud, et alaealise töötamine toimub

täiskasvanud töötaja järelevalve all, kuid praktikas jääb ebaselgeks, kuidas selline järelevalve

on tegelikult tagatud. Näiteks olukorras, kus kohvikus töötab korraga kaks inimest ning

alaealine tegeleb alkoholi müügiga, ei pruugi täiskasvanud töötaja viibida vahetult samas

ruumis, mistõttu ei saa seda pidada piisavaks järelevalveks.

Greta Roosaar märkis, et Feministeerium peab oluliseks seaduse eelnõu üht eesmärki

suurendada palkade läbipaistvust värbamisel ning seeläbi vähendada soolist palgalõhe. Ta

selgitas, et suur sooline palgalõhe on Eestis endiselt väga terav probleem, mille mõjud

ulatuvad tunduvalt kaugemale kui vaid tööelu. See mõjutab kõiki hüvitisi, mis põhinevad

palgal, muuhulgas näiteks naiste töövõimetushüvitist. Samuti mõjutab sooline palgalõhe

naiste pensioneid ja ka seda, kui palju neid riigipoolse panuse ja maksusoodustuste kaudu

vabatahtliku pensionikogumisega seoses toetatakse. G. Roosaar lisas, et

kuigi Feministeerium toetab plaani täiendada töölepingu seadust palkade läbipaistvust

edendavate sätetega, peetakse siiski oluliseks, et palkade läbipaistvuse direktiiv tuleks

tervikuna üle võtta. Seda peetakse väga oluliseks sammuks õiglasema tööturu kujundamisel.

Lisaks eeltoodule nõustub Feministeerium ETAKi seisukohaga ning toetab seda. Ta selgitas,

et noored töötajad on teeninduskeskkonnas selgelt haavatav grupp ning nende kaitse

5

vähendamine selles keskkonnas ei ole põhjendatud.

Kaire Saarep märkis, et Tööinspektsioon (TI) tõi eelnõule esitatud arvamuses esile mitmeid

riskikohti, kuid üldjoontes nõustutakse MKMi seisukohaga, kuna praktikas on näha, et

tööandjad pelgavad noori tööle võtta. Hirm on seotud eeskätt halduskoormusega, mis tuleneb

osaliselt hoiakutest ja osaliselt praktilistest asjaoludest. Ta selgitas, et noortele

sobib esmaseks töökogemuseks klienditeenindus, võrreldes tootmise, tööstuse või ehitusega,

kus riskid on märksa suuremad. Samuti tõi ta esile, et juhul kui riskid on täiskasvanu kui ka

TI järelevalve kaudu maandatud, siis ei ole TI kavandatavatele muudatustele vastu. TI on ka

varasematel aastatel suveperioodil suunanud oma järelevalvetegevuse fookuse alaealiste

töötamisele ning viinud läbi sihtkontrolle majutus- ja toitlustusasutustes.

Signe Riisalo andis sõna MKM esindajatele. Ta märkis, et oleks tervitanud direktiivi täielikku

ülevõtmist, kuid poliitika kujundamine eeldab sageli kompromisse.

Eva Liina Kliiman selgitas, et eelnõuga võetakse üle üks direktiivi artikkel. Nende direktiivi

artiklite osas, mida Eesti ei ole üle võtnud, jätkuvad arutelud Euroopa Komisjoniga.

Stella Vogt lisas, et MKM nõustub seisukohaga, et kõik 16-aastased alaealised ei pruugi

sobida alkoholi käitlemisega seotud tööülesandeid täitma. Seetõttu on oluline seadusliku

esindaja, eelkõige vanema, roll, kelle ülesanne on anda nõusolek alaealise tööle asumiseks

ning lähtuda selle andmisel alaealise heaolust ja huvidest. Samuti on tööandja ülesanne

hinnata, kas konkreetne alaealine on võimeline täitma alkoholi käitlemisega seotud

tööülesandeid. See ei tähenda, et kõik 16-aastased alaealised peaksid ilmtingimata tegelema

alkoholi käitlemisega. Lisaks märkis ta, et väide, nagu MKM keskenduks eelkõige tööturule

ja tööandjate vajadustele, ei ole asjakohane. Põhifookus on, nagu ka seletuskirjas selgitatud,

noortele esimese töökogemuse võimaldamisel, mis toimub enamasti teenindussektoris, kus

noored puutuvad juba praegu alkoholiga kokku. Lihtsalt kehtiv alkoholiseaduses sätestatud

piirang raskendab tööandjate võimalusi alaealisi tööle võtta. Piirangu leevendamise eesmärk

on pakkuda noortele täiendavaid töövõimalusi, mitte rahuldada tööandjate vajadusi.

Seili Suder märkis, et eelnõus on ette nähtud nõue, mille kohaselt peab alaealisega samas

töökeskkonnas viibima täisealine isik. Tegemist on range tingimusega, sest muudel alaealiste

töötamise juhtudel sellist täiskasvanu järelevalve kohustust ei ole. See võimaldab keerulise

olukorra tekkimisel alaealisel pöörduda täisealise isiku poole, kes saab olukorra lahendamisel

abiks olla. Ta lisas, et alaealised töötavad juba praegu väga erinevates sektorites, sealhulgas

põllumajanduses ja tootmises, kus esineb samuti erinevaid tööga seotud ohte. Alaealised ei

tohi selliste ohtudega vahetult kokku puutuda ning riskide maandamine on tööandja kohustus.

Selleks tuleb tööandjal riske kaardistada, rakendada ettevaatusabinõusid ning tagada vajalik

järelevalve. Samuti teostab TI selle üle järelevalvet. Kokkuvõttes märkis ta, et kõnealune

valdkond ei kujuta endast alaealistele vahetut füüsilist ohtu ning võimalikud riskid on

asjakohaste meetmetega maandatavad.

Tanel Kiik märkis, et tema hinnangul ei ole noorte tööpuuduse vähendamise argument

käesoleva muudatusettepaneku kontekstis piisavalt põhjendatud. Ta selgitas, et noorte

tööpuuduse käsitlemisel räägitakse vanuserühmast 15–24 aastat, kuid 16–17-aastased

moodustavad sellest suhteliselt väikese osa ning on samal ajal seadusest

tulenevalt koolikohustuslikud. Ta rõhutas, et peab noorte kõrgemat tööpuudust tõsiseks

probleemiks, kuid ei pea põhjendatuks selle lahendamist alkoholi käitlemisega seotud

piirangute leevendamise kaudu. Tema hinnangul ei aita see muudatus tööpuuduse probleemi

sisuliselt lahendada ning sellega kaasnevaid riske, millele viitas ka ETAKi esindaja, ei ole

ettepaneku koostamisel piisavalt arvesse võetud. Ta küsis, kas on analüüsitud 16–17-aastaste

tööpuuduse tegelikku ulatust ning kas selle vanuserühma tööpuuduse vähendamist saab

käsitada riikliku eesmärgina olukorras, kus neil lasub samaaegselt seadusest

tulenev koolikohustus kuni täisealiseks saamiseni.

Seili Suder vastas, et nimetatud vanusegrupis on tööpuudus suurenenud. Ta lisas, et eelnõu

sisaldab mitmeid noorte töötamist puudutavaid muudatusi. Eesmärk ei ole suunata noori tööle

ühte kindlasse valdkonda, vaid laiendada nende võimalusi osaleda erinevates töödes.

Helmen Kütt märkis, et noorte tööpuudus on tõsine probleem, kuid 16-aastastele

alkoholimüügi õiguse andmist ei saa pidada selle lahenduseks. Ta küsis, milliseid

täiendavaid meetmeid on kavandatud noorte tööpuuduse vähendamiseks. Samuti väljendas ta

6

seisukohta, et kavandatav muudatus on vastuolus alkoholipoliitika põhimõtetega, eelkõige

noori puudutavas osas. Ta osutas, et kuigi lapsevanema vastutus on oluline, võib lapsevanem

majanduslikest kaalutlustest lähtudes anda nõusoleku alaealise tööle asumiseks olukorras, kus

sellega võivad kaasneda riskid. Lisaks märkis ta, et kuigi täiskasvanu kohalolek võib olla ette

nähtud, võib töökorraldus praktikas, eelkõige suure töökoormuse ja klientide hulga tõttu

suurlinnades, viia olukorrani, kus alaealine jääb siiski leti taha üksi.

Seili Suder vastas, et noorte toetamiseks on juba olemas mitmeid meetmeid. Näiteks tegeleb

Töötukassa noorte tööturule suunamisega, TI rakendab asjakohaseid meetmeid ning olemas

on noortegarantii tugisüsteem, mis toetab noori vanuses 16–29, eriti NEET-noori.

Kaire Saarep märkis, et klienditeenindus võiks olla noorele sobiv võimalus tööelu

alustamiseks. Samas osutas ta, et baaride, restoranide ja hotellide esindajatelt saadud

tagasiside kohaselt ei soovita alaealisi tööle võtta, kuna kehtivate piirangute tõttu ei ole neil

lubatud täita ka lihtsamaid tööülesandeid, näiteks koristada laudadelt tühje õlleklaase. Ta

lisas, et kuigi alkoholi käitlemise, segamise ja kokteilide valmistamisega võivad kaasneda

teatavad riskid, ei tähenda see, et alaealised peaksid teenindusasutustes täitma selliseid

ülesandeid. Tema hinnangul võiksid noored täita pigem abitöölise ülesandeid, kuid praegu

kehtivad ranged piirangud takistavad ka selliste tööde tegemist.

Signe Riisalo lausus, et noorte töötamine ei ole eesmärk omaette, vaid võimalus neile, kes

soovivad tööle asuda. Ta rõhutas, et nii alaealised kui ka täisealised teevad töökoha valiku

omal soovil. Alaealiste puhul kehtivad seejuures erisused, sealhulgas vanema nõusoleku nõue

ning TI järelevalve. Ta märkis, et laste kaitsmise kõrval tuleb arvestada ka vajadusega toetada

lapse järk-järgulist iseseisvumist ja vastutuse võtmist vastavalt vanusele ning arengutasemele.

Ta viitas ÜRO lapse õiguste konventsioonile ja perekonnaseadusele, mille kohaselt peab lapse

vanuse kasvades suurenema ka tema vabadus tegutseda ja vastutust kanda ning vanema

ülesanne on seda protsessi toetada. Ta lisas, et talle teadaolevalt ei ole esitatud selliseid

uuringuid, mis kinnitaksid alkoholi käitlemisega seotud tööülesannete otsest kahjulikku mõju

nimetatud vanuserühmale teenindussektoris.

Helmen Kütt märkis, et kindlasti tuleks pärast seaduse jõustumist aasta või pooleteise pärast

hinnata selle mõju noorte tööpuudusele ning noorte alkoholi tarvitamisele. Lisaks märkis ta, et

kõigil noortel ei ole piisavat perekondlikku tuge ning seetõttu tuleb arvestada ka nende noorte

olukorraga, kellel vanemlik tugi puudub.

Tanel Kiik viitas, et Eestis on varasemalt noorte tööpuudus olnud pigem madal võrreldes

teiste Euroopa Liidu riikidega ning viimastel aastatel ei ole seadusandlus noorte töötamise

osas muutunud rangemaks. Ta küsis, millest tuleneb eeldus, et noorte tööpuuduse taga on

eeskätt regulatiivsed tegurid, mitte laiemad ühiskondlikud ja globaalsed arengud, sealhulgas

vahepealsed kriisid. Mis on vahepeal muutunud, kas teised riigid on muutunud liberaalsemaks

alkoholipoliitika ja noorte tööõiguse küsimustes?

Seili Suder vastas, et kavandatav muudatus tugineb ettevõtjate, noorte ja sotsiaalpartnerite

korduvalt väljendatud seisukohtadele. Ta selgitas, et ettevõtlusorganisatsioonid, sealhulgas

Tööandjate Keskliit ning Hotellide ja Restoranide Liit, on osutanud asjaolule, et kehtiv

õiguslik regulatsioon võib takistada noorte tööle võtmist, sh suvekohvikutes. Samuti tõi ta

esile, et noorteorganisatsioonid ja noored ise on avaldanud soovi muudatuse elluviimiseks

ning osutanud tööle asumist takistavatele asjaoludele.

Tanel Kiik märkis, et tema varasemale küsimusele ei ole vastatud, ning palus selgitada, kas

viimase 5–10 aasta jooksul on teistes EL liikmesriikides tööõigus muutunud liberaalsemaks.

Ta osutas, et samal ajavahemikul on Eesti liikunud noorte tööpuuduse näitajate poolest

madalama tööpuudusega riikide seast kõrgema tööpuudusega riikide hulka, ning küsis, kas

Eesti noorte võimalused tööle asumisel on võrreldes teiste EL liikmesriikide noortega

halvenenud. Lisaks avaldas ta arvamust, et noorte kõrge tööpuuduse juurpõhjused peituvad

mujal ning alkoholiseaduse muudatused ei lahenda tegelikku probleemi.

Seili Suder selgitas, et sellele küsimusele ei ole võimalik anda ühest vastust, kuna tööõiguse

regulatsioon Euroopa riikides erineb märkimisväärselt. Riigid lähtuvad küll EL noorte

töötajate kaitse direktiivist, kuid noorte tööga seotud ohtude määratlemine ja vastavate

piirangute kehtestamine on riigiti erinev. Ta selgitas, et osa riike läheneb sellele küsimusele

liberaalsemalt, samas kui teised on konservatiivsemad, mistõttu sõltub regulatsioon suurel

7

määral iga riigi õiguslikust ja väärtuspõhisest lähenemisest.

Kalle Grünthal palus nimetada Euroopa Liidu liikmesriike, kus alaealistel on lubatud

alkoholi käidelda.

Signe Riisalo märkis, et juhul kui ministeeriumil ei ole võimalik hetkel vastavat ülevaadet

esitada, palub ta edastada selle komisjonile hiljem kirjalikult. Samuti tuleb analüüsida seaduse

mõju noorte tööpuudusele ning noorte alkoholi tarvitamisele aasta või pooleteise aasta

möödumisel seaduse jõustumisest.

Signe Riisalo pani hääletusele muudatusettepanekud.

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1 Eelnõu § 1 punktis 2 esitatud töölepingu seadusesse lisatava § 6 lõike 81 punktis 3

asendatakse sõna „liikmesriigis“ sõnaga „riigis“

Selgitus: tegemist on keelelise täpsustusega

1.2 Lugeda eelnõu § 1 punktid 5 ja 6 üheks punktiks 5 (muutes järgmiste punktide

numeratsiooni) ning sõnastades punkti 5 järgmiselt:

„5) paragrahvi 8 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise

töötamiseks kauem kui:

1) kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune

puhkeaeg;

2) viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal;

3) kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal.”;

”(3) Tööandja ei tohi lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne viie tööpäeva möödumist

alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registris,

välja arvatud juhul, kui tööinspektor on saanud tööandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud andmed varem ja andnud alaealise töötamiseks nõusoleku enne alaealise

registreerimist töötamise registris.”;

Selgitus: tegemist on normitehnilise parandusega. Kuna eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6

muudetakse järjestikuseid punkte, vormistatakse muudatused ühe punktina.

1.3 Muuta eelnõu § 6 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) paragrahvi 241 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „edendada tööohutust“

tekstiosaga „ja palkade läbipaistvust“;

Selgitus: tegemist on normitehnilise parandusega. Puudub vajadus kogu sätte ümber

sõnastamiseks kui lõikesse lisatakse 3 sõna.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

2. Muuta eelnõu § 1 punktid 7 ja 8 ning esitada need ühe muutmiskäsuna punktina 6 (muutes

järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21)Tööandja ei tohi küsida töölesoovija varasema või praeguse töötasu kohta.”;

(22) Tööandja esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku

kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul

viisil enne töövestlust. Kui täiendavad töötasu tingimused tulenevad kollektiivlepingust,

esitab tööandja töölesoovijale teabe ka nende tingimuste kohta.“; 

8

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Eelnev sõnastus polnud piisavalt täpne, kuna ei keelanud ühemõtteliselt

varasema või praeguse töötasu kohta küsimist, vaid sisaldas endas eelduspõhist lähenemist.

See tähendab, et eelnev sõnastust tekitas küsimuse, kas töötasu küsimise keeld on absoluutne

või ümberlükatav. Seetõttu on keeld nüüd lisatud eraldi sättena (lõige 21).

Lõikesse 22 lisatakse sättesse töötasu või töötasu vahemiku teabe jagamise juurde kirjalikku

taasesitamist võimaldava vormi nõue, et tagada teabe esitamise viisi selgus. Lisaks

asendatakse „eeldatav töötasu“ „töötasuga“ arvestades tagasisidet, et termin „eeldatav“

sobib kirjeldama kogu tasu ootust, mis sätte mõte pole. Selle muudatusega seoses sätte mõte

ei muutu.

Selguse huvides uue sätte selgitused tervikuna.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TLS-i § 11 lõikega 22, sätestades, et tööandja

esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku

kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne

töövestlust. Lisaks, kui asjakohasele töökohale kohaldatakse kollektiivlepingust tulenevaid

töötasu tingimusi, peab tööandja esitama töölesoovijale vastava teabe nende tingimuste

kohta. Muudatus on vajalik, et tagada vastavus direktiivi artikli 5 lõikele 1 eesmärgiga tagada

läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle. Direktiivis ettenähtud eesmärgi saavutamiseks

tuleb töötasu või töötasuvahemiku info avaldada viisil ja vormis, mis tagab kandidaadile

võimaluse osaleda töötasu läbirääkimistel teadlikult ja ette valmistatult. Vorminõue on

määratud, et tööandjatele ja tööle soovijatele oleks selge, mis viisil teave esitatud peab

saama. Seega aitab vorminõue vähendada arusaamatuste riski. Lisaks

hakkab Tööinspektsioon vastavalt eelnõukohasele seadusele antud sätte

üle järelevalvet tegema, mis ei oleks vorminõudeta võimalik. Kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis tähendab, et seda võib teha näiteks e-kirja teel, veebi üles laetud

töökuulutuses, paberkandjal või sõnumina. Töötasu või töötasuvahemiku peab avaldama

piisavalt varakult enne töövestlust, et kandidaadil oleks võimalik pidada läbipaistval ja

informeeritud viisil töötasu üle läbirääkimisi. Nõue kehtib kõigi värbamiste puhul, sh

sihtotsingute ja organisatsioonisisest kandidaatide puhul, et tagada sisuline

palgaläbirääkimise võimalus.

Töötasuna käsitletakse töökoha põhitöötasu. Töötasu või töötasuvahemik ei pea sisaldama

lisatasusid (kui need ei tulene kollektiivlepingust). Tööandja võib soovi korral avaldada ka

lisatasude või muude hüvede info, aga sellist kohustust ei seata.

Töövestluseks tuleks üldjuhul pidada tööandja või tema esindaja ja

konkreetse töölesoovija vahelist suhtlust, sõltumata sellest, kas see toimub kirjalikult, telefoni

või videokõne teel või füüsilisel kohtumisel, kui suhtluse eesmärk on

hinnata töölesoovija sobivust pakutavale töökohale või arutada töö tegemise tingimusi. Iga

kontakt potentsiaalse tööandjaga ei ole töövestlus. Näiteks ei ole töövestlus tehniline

telefonikõne vestluse aja kokkuleppimiseks ega selline proovitöö või eeltest, mille eesmärk on

sõeluda välja kandidaadid, kes kutsutakse seejärel töövestlusele.

Avaldatav töötasu või vahemik ei ole lõpuni siduv. See tähendab, et näiteks värbamise

protsessis võib selguda, et on objektiivseid ja sooneutraalseid asjaolusid, miks töötasu peaks

algselt antud numbrist erinema. Siiski on oluline, et samale tööle kandideerijatele antakse

sama infot, et tagada läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle.

Töölesoovija peab saama töötasu või töötasuvahemiku info piisavalt varakult, et tagada

võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada (või vajadusel töövestlus ära

öelda). Mida „piisavalt varakult“ tähendab, sõltub olukorrast, eriti sellest, kui palju aega

9

jääb töövestluse kokkuleppimise ja toimumise vahele. Seetõttu ei ole mõistlik seaduses

sõnastada minimaalset perioodi, kuivõrd seaduse eesmärk ei ole fikseerida töövestluse

toimumise ja kokkuleppimise vahelist aega. See ei oleks ei tööandjate ega tööotsijate huvides.

Kui töövestlus lepitakse kokku toimuma ülehomme, siis tähendab piisavalt varajane ette

teatamine, et töötasu või töötasuvahemiku info antakse kokku leppimise hetkel või vahetult

pärast seda.

Töötasu info jagamine on ühelt poolt tarvilik, et anda kandideerijatele adekvaatset infot ja

leida sobilikud kandidaadid ning säästa nii tööandja kui ka tööle kandideerijate aega. Teisalt

on see oluline, et ühtlustada töötasu läbirääkimise positsioonid potentsiaalse tööandja

ja töölesoovija vahel. Kui tööle kandideerija teab, mis on antud töökohal tavaline töötasu või

selle vahemik, siis on tal parem võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada. Samuti

võimaldab töötasuvahemiku osas varakult info saamine kandidaadil soovi korral loobuda

töövestlusel osalemisest, hoides kokku nii enda kui tööandja aega. Läbipaistval töötasu infol

põhinevad läbirääkimised aitavad  ennetada diskrimineerimist töötasudes, kus töötasu

määratakse objektiivsete kriteeriumite alusel, mitte kandidaadi läbirääkimisvõime järgi. See

aitab vähendada ka soolist palgalõhet, kuna uuringud näitavad, et naised küsivad samaväärse

kvalifikatsiooni korral keskmiselt meestest madalamat tasu. Lisaks aitab see tööle

kandideerijaid, kelle läbirääkimispositsioon on nõrk, sealhulgas mõnel objektiivsel põhjusel,

näiteks seetõttu, et piirkonnas on vähe töövõimalusi või kuna kandideerija sissetulekust sõltub

terve leibkond.

Töökohale kohalduvad kollektiivlepingutingimused, mis tasustamist puudutavad, on

näiteks öötöö, ületunnitöö või riigipühal töötamise seaduses paika pandud määrast kõrgemalt

tasustamine või kollektiivlepingus kehtestatud lisatasud.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

3. Muuta eelnõu § 1 punktis 10 (uus punkt 8) esitatud töölepingu seaduse paragrahvi 29

lisatava lõike 61 tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„(61) Tööandja peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse

tasustamise.“;

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Nimelt sisaldas eelmine sõnastust mõtet, et tööandja määrab töötasu. See oli

ebatäpne, kuna töötasu on kokkulepe. Seetõttu on sõnastust muudetud.

Säte kirjeldab tööandja kohustust tagada töötasu kokku leppides naiste ja meeste sama või

võrdväärse töö eest võrdne tasustamine – see tähendab, et keelatud on meestele ja naistele,

kes teevad sama või võrdväärset tööd, erinev tasustamine, välja arvatud juhul, kui selleks on

objektiivne ja sooneutraalne põhjus. Selliseks põhjuseks võib olla näiteks töö tulemuslikkus

või tõendatud tööjõupuudus antud töökohal, mis muudab värbamise keeruliseks. Tööde sama

või võrdväärsust peaks hindama tööde väärtuse seisukohast võttes arvesse tööks

vajalikud oskusi, pingutust, vastutust ja töötingimusi ning

vajaduse korral teisi kriteeriume. Siiski ei pane see säte tööandjale kohustust läbi viia tööde

väärtuse hindamist või luua palgasüsteem. TLSi tuuakse vaid SoVSist tulenev kohustus

konkreetse isiku töötasu kokku leppides tagada naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest

võrdne tasustamine.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

10

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

4. Jätta eelnõust välja § 1 punkt 12.

Väljajäetav tekstiosa:

12) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on jätta eelnõust välja muudatus, millega

lühendatakse alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkust 35 kalendripäevalt 28

kalendripäevani. Sotsiaaldemokraatide hinnangul peaks alaealise töötaja põhipuhkuse

pikkuseks jääma 35 päeva.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMA (muudatusettepaneku poolt 2: Tanel Kiik, Helmen

Kütt; vastu 7: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo,

Tarmo Tamm, Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

5. Muuta eelnõus § 1 punkt 14 (uus punkt 12) ja sõnastada see järgmiselt:

 „12) paragrahvi 115 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa ”§ 8 lõigetes 1–3, 8 ja 9,”

tekstiosaga ”§ 11 lõikes 22,”;

Selgitus: eraldi lõike lisamise tõttu muutus numeratsioon.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

6. Jätta eelnõust välja § 2.

Väljajäetav tekstiosa:

§ 2. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud

juhul, kui töö toimub täisealise töötaja järelevalve all ning:

1) tegemist on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on

tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga;

2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva

seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane.”.

Selgitus:Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsiooni ettepanek laiendaks alaealiste võimalusi

osaleda alkohoolse joogi valmistamisel, müügiks pakkumisel ja müügis viisil, mis ei ole

kooskõlas Eesti alkoholipoliitika eesmärgiga tagada alaealiste kaitse ning vähendada nende

kokkupuudet alkoholi käitlemisega. Kavandatav erand nõrgestaks kehtivat põhimõtet, mille

kohaselt on alaealise kokkupuude alkoholiga lubatud üksnes piiratud juhtudel avamata

pakendis alkoholi ladustamisel või edasitoimetamisel ning suurendaks riski, et alkoholi

käitlemine muutub alaealiste jaoks tavapäraseks osaks teenindustööst.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMA (muudatusettepaneku poolt 3: Kalle Grünthal, Tanel

Kiik, Helmen Kütt; vastu 6: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Mihkel Lees, Eero Merilind,

11

Signe Riisalo, Tarmo Tamm; erapooletuid 0).

7. Täiendada eelnõu § 3 uue punktiga 1 järgmises sõnastuses, muutes järgnevate punktide

numeratsiooni:

„1) paragrahvi 13 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ametiasutus peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse

tasustamise.“; 

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Uus säte kehtestatakse sarnaselt TLSi § 29 lõikega 61. Muudatus ei ole uus

regulatsioon, samasisulise keelu sätestab täna juba soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 2 lõike

2 punkt 3. Ametnike ja töötajate ühetaolise kohtlemise tagamiseks ametiasutustes on

otstarbekas ja vajalik samasugune regulatsioon sätestada ka avaliku teenistuse seaduses.

Palga all on antud sättes mõeldud nii põhi- kui muutuvpalka. Lisatasude puhul on nende

määrad täna avaliku teenistuse seaduses kehtestatud ja seal ametiasutusel paindlikkust ei ole

(v.a valveaja lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 põhipalgast).

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

8. Muuta eelnõu § 3 punktis 1 (uus punkt 2) esitatud avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 18

lisatava lõike 11 tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„(11) Ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku

kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul

viisil enne värbamisvestlust.“;

Selgitus: lisatakse kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue sarnaselt TLSi sättele.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

9. Muuta eelnõu § 5 ja sõnastada see järgmiselt:

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

„§ 111. Palgapeegel  

(1) Palgapeegel on tööandjatele suunatud vabatahtlik digiteenus, mille eesmärk on võimaldada

tööandjal seirata oma organisatsiooni soolise palgalõhe näitajaid. 

(2) Soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks võib Statistikaamet tööandja taotlusel töödelda

töösuhte, töötasu ja ajutiselt töölt eemalviibimisega seotud andmeid  maksukohustuslaste

registrist, Tervisekassa andmekogust, sotsiaalkaitse infosüsteemist ning andmeid, mille

tööandja on Statistikaametile esitanud riikliku statistika tegemiseks. Ajutise töövõimetuse

lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmeid töödeldakse üksnes eemalviibimise

aja ja liigi ulatuses. 

(3) Tööandja saab tutvuda Statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe

näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu

kaudu. 

(4) Soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna andmekogusse ei salvestata.”.

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

12

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Uues sättes sõnastatakse täpsemalt, et palgapeegel on tööandjatele

vabatahtlikult kasutamiseks. Niisamuti on uude sättesse lisatud andme allikate loend ja

ajutise töövõimetuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmete kasutamise

piirang.

Selguse huvides uue sätte selgitused tervikuna.

Eelnõu § 5 täiendatakse SoVSi §-ga 111 sätestamaks õiguslik alus palgapeegli teenusele2 ehk

tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe näitajatele. Palgapeegel on

digiteenus organisatsioonide palgalõhede seiramiseks, pakkudes tööandjate tema enda poolt

riigile esitatud või kinnitatud andmetele tuginevaid näitajaid, suurendades seeläbi tööandjate

teadlikkust ning toetades õiglaste palgasüsteemide arendamist ja rakendamist. Palgalõhe

näitajate all mõeldakse palgapeegli teenuses Statistikaameti arvutatud statistilisi näitajaid,

mis kirjeldavad naiste ja meeste keskmise või mediaantöötasu erinevust organisatsioonis

tervikuna ning vajaduse korral selle alarühmades, näiteks ametikoha, töötajate rühma või

muu metoodikas määratud tunnuse lõikes. Palgalõhe näitajad võivad hõlmata muu hulgas

soolist palgalõhet kogutöötasu alusel, samuti soolist töötajate jaotust ja meeste ja naiste

jaotumist tasukvartiilidesse. Täpne näitajate koosseis ja arvutusloogika kirjeldatakse

Palgapeegli metoodikas. 

Palgapeegli algatus tuleneb oma olemuselt soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustusest

vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seadusele. SoVS § 11 lõike 2 järgi on tööandjal kohustus

koguda soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel

institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.

Tööandjatel on loomulikult ülevaade enda töötajatest, palkadest ja muudest tasudest, kuid

soopõhine analüüs eeldab eraldi ressurssi (näiteks metoodika selgeks tegemist või

võrreldavate andmete koondamist). Kuna riik kogub muude ülesannete tarbeks töötasuga

seotud andmeid, siis loodi palgapeegli teenus, et läbi automaatanalüüsi pakkuda tööandjale

sooliste palgalõhede seiramise võimalust. 

Kavandatava SoVS § 11¹ eesmärk on luua palgapeegli teenusele selge õiguslik alus.

Palgapeegli teenuse puhul on töötajate isikuandmete töötlemise aluseks seaduses sätestatud

avalikes huvides oleva ülesande täitmine Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi

IKÜM) artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Kavandatav säte määrab kindlaks töötlemise

eesmärgi, lubatud andmetöötluse ulatuse ning andmeallikad, millest Statistikaamet võib

tööandja taotlusel soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks andmeid töödelda. Tööandja

taotlus on teenuse kasutamise ja päringu käivitamise tingimus. Riikliku statistika seaduse § 35

põhimõtetest lähtudes kuvatakse tööandjale üksnes statistilised näitajad ning töötajate

individuaalandmeid Tööinspektsiooni iseteeninduses ei avaldata. Selline regulatsioon tagab

töötlemise läbipaistvuse ning annab tööandjale, töötajale ja Statistikaametile selge arusaama

töötlemise eesmärgist ja lubatud ulatusest.

Seega on palgapeegel teenus, mis on suunatud tööandjatele ja mille kasutamine on

vabatahtlik, kuid kus avalik sektor võimaldab päringu tegemist, mis tähendab,

et tuvastatakse tööandja esindaja (seda tehakse läbi töökeskkonna andmekogu) ning

tagatakse andmetöötluse toimimine (Statistikaameti poolt), et tööandja soovitud näitajad sel

ajahetkel kuvada (läbi töökeskkonna andmekogu). Palgapeegli kaudu on võimalik tööandjal

pärida soolise palgalõhe näitajaid, mis põhinevad andmetel, mille ta on ise riigile esitanud.

Seejuures tuleb rõhutada, et riik ei võta kohustust statistilisi andmeid koguda, vaid eesmärk

on tööandjat palgalõhede seiramisel toetada ja tõsta tööandjate teadlikkust palgalõhe

olemasolu ning seiramise vajalikkusest. Andmed, mida palgapeegli jaoks töödeldakse on

Statistikaametile edastatud riikliku statistika tegemiseks. Tööandja toetamiseks on

palgapeegel sobivaim lahendus, millega riik on loonud tööandjate endi poolt esitatavate

andmete põhjal tööandjatele tööriista ning töötanud välja

analüüsimudelid. Edaspidiseks luuakse selge alus, kus Statistikaametil on ülesanne ja õigus

13

andmetöötlust SoVSis sätestatud eesmärkidel teostada, sh töödelda isikuandmeid, kuid

teenuse käivitamine ehk päring, toimub vaid juhul, kui tööandja seda võimalust kasutab.

Statistiline tulemus kustutatakse töökeskkonna andmekogust teabega tutvumise lõppedes.

Korduval kasutamisel tehakse uus päring, toimub uus automatiseeritud andmete töötlus ning

andmed kustutatakse uuesti teenuse sulgemisel.

Palgapeegli teenuse ei looda Statistikaametis eraldi andmekogu ega säilitata konkreetse

päringu tulemusena koostatud Palgapeegli väljundit kauem kui teenuse osutamiseks ehk

näitajate edastamiseks tehniliselt vajalik. Statistikaamet kasutab arvutuseks andmeid, mis on

talle seadusest tulenevalt kättesaadavad, ning korduval kasutamisel tehakse uus

automaatarvutus metoodikas määratud andmeseisu põhjal.

Lõikes 1 sätestatakse, et palgapeegel on tööandjatele suunatud vabatahtlik tööriist, mille

eesmärk on võimaldada tööandjal seirata soolise palgalõhe näitajaid. See tähendab, et

tööandja võib vabalt valida, kas ta palgapeeglit kasutab või mitte. Kui tööandja palgapeeglit

ei kasuta, siis andmete töötlemist ei toimu.

Palgapeegli näitajad on statistilised, st andmeid otseselt isikute kohta ei esitata. Kui

organisatsioonis töötab vähem kui kolm meest ja kolm naist, siis teenust ei pakuta. Niisamuti

ei kuvata tulemusi juhul, kui mõnes grupis on vähem kui kolm meest ja kolm naist (näiteks ei

kuvata ametikohapõhiseid andmeid juhul, kui seal on vähem kui kolm meest ja kolm

naist). Palgapeegli jaoks ei kehtestata tööandjale uut andmete esitamise kohustust ega koguta

tööandjalt eraldi lisaandmeid.

Ükski palgapeegli näitaja ei ütle otseselt, kas organisatsioonis esineb diskrimineerimist või

mitte. Näitajad võivad tööandjale viidata vajadusele andmetesse täpsemalt sisse vaadata.

Näiteks, kui ametikohapõhised soolised palgalõhed on suured, siis peaks esmalt üle vaatama,

kuidas on töötamise registrisse ametikohad registreeritud ja siis analüüsima, kas palkade

erinevused on põhjendatud või põhjendamata. Näiteks ei pruugi igas organisatsioonis

kõikidele ametikohtadele, sobivaid ISCO koode3 leiduda, mistõttu võivad eri töökohad

kajastuda sama ISCO koodi ehk ametikoha all. Lisaks võivad arvestatud palku ja

palgalõhesid mõjutada ka erinevad lisatasud, mida ei ole

võimalik maksukohustuslaste registri andmete pealt põhipalgast eristada.

Lõikes 2 sätestatakse, et soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks võib Statistikaamet

tööandja taotlusel töödelda töösuhte, töötasu ja ajutiselt töölt eemalviibimisega seotud

andmeid maksukohustuslaste registrist, Tervisekassa andmekogust ja sotsiaalkaitse

infosüsteemist ning andmeid, mille tööandja on Statistikaametile esitanud riikliku statistika

tegemiseks. Ajutise töövõimetuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmeid

töödeldakse üksnes eemalviibimise aja ja liigi ulatuses. Selle sättega pannakse paika

töödeldavad andmed ja andmeallikad.

Säte sõnastatakse mitte kui “töödeldakse” vaid “võib töödelda”, kuna palgapeegli teenuse

jaoks ei koguta andmeid, siis peab metoodika kohanema olukorras, kus kogutavate andmete

koosseisud muutuvad. Näiteks juhul, kui poliitikamuudatuste tõttu ei koguta

enam maksukohuslaste registris samal kujul ametinimetusi, siis peab palgapeegli

näitajate arvutamise metoodika sellega kohanema. Lisaks kui tööandjad hakkavad

Statistikaametile esitama masin-masin liidese kaudu palga- ja tööjõukulude andmeid, on

võimalik kasutada ka tunnipalga andmeid, millega on võimalik saavutada näitajate

suurem võrreldavus. Masin-masin liidese kaudu palga- ja tööjõukulude andmete esitamine

otse Statistikaametile võimaldab täpsemat töötaja koormuse arvestust.

Palgapeegli näitajate jaoks kasutatavad andmetele on Statistikaametil juurdepääs RStS-i §-

s 16 sätestatud riikliku statistika programmi raames. Seega ei eelda palgapeegli näitajate

arvutamine uut andmete kogumist. Andmeallikad on maksukohustuslase

14

register, sotsiaalkaitse infosüsteem, Tervisekassa andmekogu ja otse riikliku statistika

programmi raames Statistikaametile edastatud andmed. Kõik kasutatavad andmed on seotud

töösuhtega – tasutud maksud, tasud ja liik aga ka ajutise töövõimetuse algus ja lõpp, samuti

lapsepuhkuse algus ja lõpp. Palgapeegli näitajate arvutamiseks ei töödelda diagnoosi ega

terviseseisundi sisulist kirjeldust, vaid üksnes eemalviibimise aega ja liiki töökoormuse

arvestamiseks. Kõiki neid andmeid esitab või kinnitab tööandja ja need andmed on tööandjale

teada, sealhulgas kasutatakse ka ajutise töövõimetuse ja lapsepuhkuste andmeid ulatuses, mis

on tööandjale teada. Ajutise töövõimetuse algust ja lõppu, samuti lapsepuhkuse algust ja

lõppu kasutatakse, et arvestada töötaja reaalset töökoormust – neid arvestamata ei ole

võimalik tegelikku töökoormust, mis töötasu mõjutab, arvestada. Statistikaametil on nendele

andmetele juurdepääs riikliku statistika raames ning ettevõtet soovitakse säästa samade

andmete uuesti esitamisest. Kuna andmete töötluse tulemus on statistiline (soolise palgalõhe

näitajad), siis individuaalandmeid endid Statistikaamet kuhugi ei edasta, edastatakse vaid

soolise palgalõhe näitajad. Seega võib pidada seaduse sõnastust piisavalt raamituks.

Täpsem andmete loetelu ja andmete töötlemine, mida näitajate arvutamiseks kasutatakse, on

kättesaadav palgapeegli metoodikas4, mis on avalik. Metoodikas lähtutakse rangelt

põhimõttest, et kasutatakse ainult andmeid, mis tööandjale on teada ja mille on tööandja

esitatud või tööandja kinnitatud.

Lõikes 3 sätestatakse, et tööandja saab tutvuda Statistikaameti

koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §

241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu kaudu. Töökeskkonna andmekogus on võimalik

tööandjal end identifitseerida, sisse logida ja esitada soolise palgalõhe näitajate päring

Statistikaametile. Päring liigub läbi X-tee. Statistikaametis viiakse läbi automaattöötlus ja

näitajad edastatakse X-tee kaudu tööandjale. Juurdepääs näitajatele on ainult tööandjal

(tema määratud esindajal) ja ühelgi kolmandal isikul näitajatele juurdepääsu pole. Soovi

korral võib tööandja tulemust ise töötajatega jagada. X-tee turvaserverisse jäävad logid küll

päringute fakti kohta, mis üle X-tee liiguvad, kuid need ei sisalda saadud vastuse sisu.

Logisse jääb vaid päringu tegemise fakt. Tööinspektsioon tagab töökeskkonna andmekogus

tööandjale tehnilise ligipääsu ja kasutaja autentimise, kuid andmekogus ei teostata analüüsi

ega näitajaid salvestata, seega on Tööinspektsiooni poolne andmete töötlus väga piiratud.

Palgapeegli näitajate arvutamiseks tehtavas isikuandmete töötlemises on vastutav töötleja

Statistikaamet. Tööandja taotlus on teenuse käivitamise tingimus ega tähenda, et

Statistikaamet töötleks andmeid tööandja volitatud töötlejana või tööandja juhiste alusel.

Töökeskkonna andmekogu kaudu toimuvate tehniliste toimingute, sealhulgas autentimise,

päringu vahendamise ja ajutise kuvamise eest vastutab Tööinspektsioon töökeskkonna

andmekogu vastutava töötlejana.

Lõikes 4 sätestatakse, et töökeskkonna andmekogusse soolise palgalõhe näitajaid ei

salvestata. Näitajad on tööandjale andmekogus kättesaadavad kuni akna sulgemiseni ning

seejärel näitajad kustutatakse. Näitajad kuvatakse andmekogusse ajutiselt ilma püsiva

salvestamiseta. Juhul, kui tööandja esitab uue päringu viiakse läbi uus automaatanalüüs.

Töökeskkonna andmekogu süsteemilogis säilivad vaid päringu tegemise faktid, mitte vastus

ise. Töökeskkonna andmekogus säilitatakse logisid kaks aastat.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

10. Täiendada eelnõu § 6 punktiga 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„3) paragrahvi 241 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: 

„(41) soolise palgalõhe näitajaid andmekogus ei säilitata.”.

15

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Uue lõikega sätestatakse selguse huvides analoogselt soolise võrdõiguslikkuse

seaduse § 111 lõikega 4, et soolise palgalõhe näitajaid ei säilitata. Kuna andmekogu

regulatsioon ja kõik muus andmekogus säilitatavate andmete säilitamise tähtajad on

sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, siis tuleb selguse huvides antud säte lisada

ka sellesse seadusesse.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

11. Täiendada eelnõu uue paragrahviga 7 (muutes järgmise paragrahvi numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

§ 5. Maksukorralduse seaduse muutmine 

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: 

„111) Statistikaametile soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;“.

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Eelnõu §-ga 5 täiendatakse MKS-i § 29 punktiga 111, lisades Statistikaametile

maksuandmete jagamise aluse hulka SoVS-is sätestatud ülesannete täitmise. Muudatus on

vajalik, kuna seni on Statistikaamet saanud maksusaladusega kaetud andmeid riikliku

statistika tegemiseks, kuid eelnõuga antakse Statistikaametile tööandja taotlusel soolise

palgalõhe (palgapeegli) näitajate arvutamise ülesanne. Maksusaladusega kaetud andmeid

vajab Statistikaamet lisaks riikliku statistika programmi ülesannete täitmisele ka soolise

palgalõhe näitajate arvutamiseks arvestades andmete ühekordse esitamise printsiipi.

See tähendab, et Statistikaamet kasutab andmeid, mida tööandja on juba esitanud Töötamise

registrisse ja ei päri neid tööandjalt. Soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks ei kehtestata

tööandjale uut andmete esitamise kohustust. Statistikaamet kasutab SoVS-is sätestatud

ülesande täitmiseks talle seadusest tulenevalt kättesaadavaid maksukohustuslaste registri

andmeid.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo, Tarmo Tamm).

3.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 6: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo Tamm; vastu 1: Kalle Grünthal;

erapooletuid 2: Tanel Kiik, Helmen Kütt).

3.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 14:00 (poolt 7: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo Tamm; vastu 1: Kalle Grünthal;

erapooletuid 1: Helmen Kütt).

16

4. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde

taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Signe Riisalo andis otsuse eelnõu tutvustamiseks sõna Jaanus Karilaiule.

Jaanus Karilaid märkis, et eestluse ja Eesti rahva elujõust on rääkinud kõik erakonnad.

Ühiskonnas valitseb selles küsimuses laiapõhjaline konsensus: tegemist on strateegiliselt

tähtsa ja tõsise probleemiga. Demograafiline kriis on kestnud juba pikemat aega ning selle

kohta on valminud mitmeid uuringuid ja analüüse, mis käsitlevad eri meetmete mõju. Ühe

terviklikuma käsitluse on koostanud Sotsiaalministeerium (SOM) analüüsis „Laste saamise ja

kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud“. See käsitleb demograafilisi, sotsiaal-

majanduslikke, kultuurilisi ja tervisetegureid, samuti vanemahüvitiste süsteemi, perede

majandusliku toimetuleku toetamist, eluaseme kättesaadavust, töö- ja pereelu ühildamist,

füüsilise ja vaimse tervise toetamist, paarisuhete ja vanemluse tugevdamist ning

rahvastikupoliitika juhtimist.

Isamaa fraktsiooni ettepanek on teha valitsusele ülesandeks töötada välja terviklik meetmete

pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks. Parim

lahendus oleks, kui valitsus, kellel on selleks tugev analüütiline võimekus, esitaks

üleerakondliku ja tervikliku lahenduspaketi. Probleemi lahendamiseks on vaja

erakondadeülest kokkulepet ja kõigi panust. Probleemi pelgast tunnistamisest ei piisa – vaja

on tegevuskava ja otsuseid. Perede kindlustunde üks eeltingimus on stabiilne ja laiapõhjaline

poliitika, mitte eklektiline ja juhuslik tegutsemine. Seetõttu on erakondadeülese kokkuleppe

saavutamine strateegilise tähtsusega. Isamaa fraktsioon soovib, et sotsiaalkomisjon ja kõigi

erakondade esindajad toetaksid seda eelnõu ning annaksid valitsusele vastava ülesande. See

survestaks otsustajaid lahendusi otsima ning suurendaks poliitilise kokkuleppe saavutamise

tõenäosust. Võib kõlada arvamus, et kümme kuud enne valimisi on selleks liiga lühike aeg,

kuid J. Karilaid ei nõustu sellega. Kümme kuud on tegelikult pikk aeg. Kõik sõltub sellest, kui

tõsiselt valitsus parlamendi sõnumeid võtab.

Kalle Grünthal toetas eelnõu mõtet, kuid leidis, et selle sõnastus on keeleliselt ebatäpne.

Eelnõus on kirjas, et Vabariigi Valitsusele antakse ülesanne, kuigi sisuliselt saab parlament

valitsusele teha üksnes ettepanekuid, mitte anda siduvaid ülesandeid. Ta märkis, et siin võib

näha juriidilist apsakat. Seejärel küsis ta, kas otsuse eelnõude esitamise viisi tuleks muuta, et

tegemist ei oleks pelgalt formaalsusega, vaid et sellel oleks ka sisuline mõju.

Jaanus Karilaiu sõnul sõltub palju sellest, kui tõsiselt parlament oma rolli võtab ja kuidas

valitsus sellesse suhtub. Kui valitsus jääb ükskõikseks, on parlamendil võimalus avaldada

umbusaldust. Küsimus on selles, kas meie poliitiline kultuur liigub suunas, kus valitsusele

antud ülesannetele seatakse ka selged tähtajad. Ta avaldas kahtlust, kas pelgalt keeleline

parandus midagi muudaks. Oluline on see, kuidas koalitsioon suhtub opositsiooni

ettepanekutesse – isegi siis, kui koalitsioonisaadikud neid toetavad ja parlamendis kujuneb

enamus. Neid ettepanekuid tuleks käsitleda täitmiseks mõeldud otsustena, mitte lihtsalt ära

kuulata lootuses, et aeg möödub ja teema ununeb.

Kalle Grünthal nentis, et kui eelnõu jõuab Riigikogu täiskokku ja valitsuserakonnad selle

tagasi lükkavad, jätab see mulje, nagu ei peetaks laste ja rahva heaolu piisavalt oluliseks. Ta

avaldas lootust, et valitsus ja koalitsioonierakonnad suhtuvad eelnõusse äärmiselt tõsiselt.

Jaanus Karilaid märkis, et seni on sotsiaalkomisjoni töö jätnud talle mulje, et komisjonis

tegutsetakse erakondadeüleselt. Seda kinnitas ka vaimse tervise teemalise eelnõu arutelu.

Komisjoni kuuluvad oma valdkonna eksperdid, kes tunnevad teemat põhjalikult.

Signe Riisalo märkis, et kuna otsuse eelnõude kohta ei koostata Vabariigi Valitsuse arvamust,

toob ta ise välja mõned asjaolud. Tema hinnangul on J. Karilaiu varem nimetatud SOMi

analüüs selles kontekstis üks parimaid ja valdkonnaülesemaid. Seni oli käsitlus piirdunud

peamiselt SOMi valitsemisalaga, kuid selles analüüsis on hõlmatud ka hariduse, töö ja

eluaseme küsimused. Analüüsi vaatas läbi teadlastest, mittetulundussektori esindajatest ja

ministeeriumide ametnikest koosnev ekspertkogu. Analüüsi oluliseks osaks olid ka

poliitikasoovitused, mille puhul peaksid erakonnad püüdma saavutada poliitilise konsensuse.

17

Mitut neist teemadest on komisjonis juba käsitletud eraldi eelnõudena ning osa tuleb

arutlusele ka edaspidi. Valitsus on kavandanud nende poliitikasoovituste põhjal tegevuskava,

mida arutatakse valitsuse 11. juuni 2026 istungil. See tähendab, et ka punktis 2 nimetatud

meetmete pakett jõuab samal kuupäeval valitsuse ette. S. Riisalo leidis, et ei ole

korrektne taotleda tegevusi, mis on juba valitsuse tööplaanis. Seetõttu ei saa ta ka otsuse

eelnõu toetada. Ta rõhutas, et kuigi tegemist on tugeva analüüsiga, vajatakse selle põhjal

siiski erakondadeülest arutelu ja laiemat vaadet. Soovi korral kutsutakse

komisjoni meetmete paketti tutvustama ka SOMi esindajad.

Jaanus Karilaid võttis kokku, et oleks siiski hea, kui ka otsuse eelnõu leiaks parlamendi

toetuse.

Signe Riisalo tutvustas Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvamust. Ta märkis,

et Riigikogu otsuse eelnõuga (870 OE) soovitakse, et Riigikogu teeks Vabariigi Valitsusele

ettepaneku algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Põhiseaduse § 103 lõike 2 kohaselt on

Riigikogul õigus teha selline ettepanek Riigikogu koosseisu häälteenamusega tehtud otsusega.

Seega on Riigikogu otsuse eelnõu (870 OE) vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu

häälteenamus. Seejärel pani S. Riisalo hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 09.06.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo, Tarmo Tamm).

4.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe

Riisalo, Tarmo Tamm).

4.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe

Riisalo, Tarmo Tamm).

5. Info ja muud küsimused

5.1 Signe Riisalo andis teada, et esmaspäeval, 8. juunil 2026 kell 14-15 toimub

majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühine kohtumine

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) esindajatega

5.2 Neljapäeval, 4. juunil 2026 toimub Riigikogu täiskogus sotsiaalkomisjoni algatatud olulise

tähtsusega riikliku küsimuse „Laste kehalise aktiivsuse tõstmine vaimse ja füüsilise tervise

parandamiseks“ arutelu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 179

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 01. juuni 2026

Algus 11.10, lõpp 12.42

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Tarmo Tamm (Irja Lutsari asendusliige), Aleksandr

Tšaplõgin

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Kutsutud: Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna tervishoiuvõrgu ekspert Heli

Paluste (2. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdsuse

poliitika juht Eva Liina Kliiman, töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder

ning sama osakonna nõunik Stella Vogt, Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja

juhatuse liige Lauri Beekmann, Eesti Ametiühingute Keskliidu jurist Nelli Loomets, MTÜ

Feministeeriumi esindaja Greta Roosaar ja Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep (3.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse

muutmise seaduse eelnõu (886 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine

4. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja

sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (01.-07.06.2026) töökava.

Komisjoni istung esmaspäeval, 1. juunil 2026 kell 11.10 

1. Nädala töökava kinnitamine 

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse

muutmise seaduse eelnõu (886 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine 

3. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine 

2

4. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja

sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 

5. Info ja muud küsimused  

Komisjoni istung teisipäeval, 2. juunil 2026 kell 14.00 

1. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE)

teise lugemise ettevalmistamine 

2. Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise

seaduse eelnõu (901 SE) teise lugemise ettevalmistamine 

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 8. aprillil algatatud lastekaitseseaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE) esimese lugemise ettevalmistamine 

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse,

Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 9. aprillil algatatud perehüvitiste seaduse

muutmise seaduse eelnõu (876 SE) esimese lugemise ettevalmistamine  

5. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja

sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise ettevalmistamine 

6. Info ja muud küsimused 

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo Tamm).

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja

ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks kolmanda lugemise menetlusdokument (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe

Riisalo, Tarmo Tamm, Aleksandr Tšaplõgin).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise jätkamise ettevalmistamine

Signe Riisalo märkis sissejuhatuseks, et eelnõu esimene lugemine toimus 15.04.2026 ja teine

lugemine 13.05.2026. Samuti selgitas ta, et eelnõusse lisandus oluline osa, mis puudutab

palkade läbipaistvuse direktiivi ning läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi

ülevõtmisega seotud muudatusi. Sellega seoses katkestati eelnõu teine lugemine ning

muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 27.05.2026. Tähtajaks esitasid

muudatusettepanekud Riigikogu liikmed Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester

Karuse, Züleyxa Izmailova ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon. Komisjon viis

läbi ka uue kaasamise ning pöördus õiguskomisjoni poole arvamuse saamiseks. Peale teise

lugemise katkestamist saatsid eelnõu kohta arvamused Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Andmekaitse Inspektsioon,

MTÜ Feministeerium, Statistikaamet ja Tööinspektsioon. Lisaks pöördus komisjoni poole

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ettepanekutega täpsustada ja

korrastada eelnõusse teisel lugemisel lisandunud sätteid.

S. Riisalo andis sõna Tanel Kiigele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu

liikmete J. Aabi, Z. Izmailova, T. Kiige ja E. Karuse muudatusettepanekute tutvustamiseks.

Tanel Kiik märkis, et esitatud on kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku

eesmärk on jätta eelnõust välja muudatus, millega lühendatakse alaealise töötaja iga-aastase

põhipuhkuse pikkust 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani. Sotsiaaldemokraatide hinnangul

3

peaks alaealise töötaja põhipuhkuse pikkuseks jääma 35 päeva. Teine muudatusettepanek on

jätta eelnõust välja § 2 ehk alkoholiseaduse muutmine. Muudatusettepaneku esitajate

hinnangul ei ole õige laiendada alaealiste võimalusi osaleda alkohoolse joogi valmistamisel,

müügiks pakkumisel ja müügis. See ei ole kooskõlas Eesti alkoholipoliitika eesmärgiga

tagada alaealiste kaitse ning vähendada nende kokkupuudet alkohoolsete jookidega.

Kavandatav erand nõrgestaks kehtivat põhimõtet, mille kohaselt on alaealise kokkupuude

alkoholiga lubatud üksnes piiratud juhtudel avamata pakendis alkoholi ladustamisel või

edasitoimetamisel ning suurendaks riski, et alkoholi käitlemine muutub alaealiste jaoks

tavapäraseks osaks teenindustööst.

Stella Vogt lausus, et MKM ei toeta ei alaealiste töötajate põhipuhkuse lühendamise ega ka

alkoholiseaduse muutmise sätete väljajätmist eelnõust. Ta selgitas, et mida vähem seadusest

tulenevaid erisusi kohaldub alaealistele töötajatele, seda motiveeritumad on tööandjad neid

tööle võtma. See omakorda suurendab alaealiste võimalusi esimese töökogemuse saamiseks,

mis on eriti oluline olukorras, kus noorte töötuse määr Eestis on kõrgem kui Euroopa Liidus

keskmiselt. S. Vogt viitas Sotsiaalministeeriumi (SOM) analüüsile, mille kohaselt on

alaealiste töötamine valdavalt lühiajaline ning toimub peamiselt suveperioodil. Noorte

tööturule sisenemise haripunkt on suve alguses, eelkõige juunis ja juulis ning kooli kõrvalt

töötamine on pigem vähem levinud. Ta lisas, et kuna noored töötavadki eelkõige lühiajaliselt

ja suveperioodil, siis ei suuda nad enamasti välja teenida iga-aastast pikendatud põhipuhkust,

mis on 35 kalendripäeva. Ka rahvusvaheline ja Euroopa Liidu õigus kohustab riikidel tagama,

et alla 18-aastased noored saaksid aastas vähemalt neli nädalat tasustatud põhipuhkust.

Kavandatava muudatusega ühtlustatakse alaealiste töötajate puhkus 28 kalendripäevale ja

seega ei ole muudatus vastuolus ei Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega.

Alkoholiseaduse muutmisega seoses märkis S. Vogt, et MKM ei toeta ka selle sätte eelnõust

välja jätmist. Ta selgitas, et noored on tööturul tihti ebasoodsamas olukorras, kuna neil

puudub varasem töökogemus ning selle puudumine raskendab esimese töökoha leidmist.

2024. aastal oli 15–24-aastaste noorte töötuse määr 19,1% ning sellele eelnenud aastal 20,7%,

mis ületab Euroopa Liidu keskmist. Vaadates 2025. aasta andmeid ja võrreldes neid 2019.

aasta omadega, siis nähtub, et noorte töötuse määr on tõusnud lausa 9%. Lisaks on tõusuteel

NEET-noorte töötuse määr, mis eelmisel aastal oli 11,2%. Ta lisas, et

tuginedes Praxise analüüsile töötab 25% alaealistest majutus- ja toitlustusvaldkonnas

klienditeenindajatena. See on valdkond, kus nad oma vähese kogemuse tõttu saavad täita

lihtsamaid teenindusülesandeid, samas on alkoholi valmistamine ja müük teenindussektori

tavapärane osa ning kehtiv alkoholiseaduse piirang takistab põhjendamatult noorte võimalusi

neil töökohtadel töötada. Alkoholiseaduse muudatus võimaldab noortel saada esimese

töökogemuse valdkonnas, kus tööle saamise potentsiaal on kõige suurem. S. Vogt rõhutas, et

muudatuse eesmärk ei ole alkoholipoliitika aluspõhimõtete muutmine või noortele töötamise

võimaldamine ainult ühes valdkonnas, vaid soovitakse pakkuda täiendavaid lahendusi, luues

neile võimalusi osaleda erinevates töödes ja seeläbi ennetada noorte pikaajalist töötust.

Eelnõu järgi puudutab muudatus vähemalt 16-aastaseid noori ja lähtub eeldusest, et selles

vanuses noorel on valmisolek ja võimekus täita alkoholi käitlemisega seotud tööülesandeid.

Samuti on alaealise töölevõtmiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek ja noore enda tahe.

Kavandatav muudatus ei kohustaks kedagi alkoholi käitlemisega seotud tööülesandeid täitma,

vaid laiendaks üksnes vähemalt 16-aastaste noorte töövõimalusi teenindussektoris

töökogemuse omandamiseks. Otsustusõigus jääb lapsele ja tema vanematele.

Eva Liina Kliiman tutvustas MKMi ettepanekuid, millega täpsustatakse ja korrastatakse

eelnõusse teisel lugemisel lisandunud sätteid. Ta märkis, et MKM on teinud ettepaneku

fikseerida, et tööandja ei tohi küsida tööle soovija varasema või praeguse töötasu kohta.

Lisaks on sättesse lisatud, et töötasu kohta tuleb infot anda enne tööintervjuud vormis, mis

võimaldab kirjalikku taasesitamist. Samuti täpsustatakse, et töötasu on kokkulepe.

E. L. Kliiman jätkas, et MKM on teinud ettepaneku täiendada avaliku teenistuse seadust

(ATS) regulatsiooniga, mille eesmärk on tagada ametnike ja töötajate ühetaoline

kohtlemine. ATSi muudatuse kohaselt tuleb sama või võrdväärse töö eest tagada võrdne

tasustamine. Samuti lisatakse kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue. Lisaks on

tehtud ettepanek muuta palgapeegli regulatsioon tööandjatele vabatahtlikuks kasutamiseks.

4

Sellele on viidanud ka Kaubandus-Tööstuskoda ja Statistikaamet. Samuti fikseeritakse sättes,

et soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna andmekogusse ei salvestata. Viimase olulise

muudatusena on tehtud ettepanek täiendada eelnõu maksukorralduse seadust muutva

paragrahviga. Regulatsioon annab maksuhaldurile võimaluse jagada Statistikaametiga

maksusaladust sisalduvat infot. E. L. Kliiman selgitas, et Statistikaamet vajab andmeid soolise

palgalõhe näitajate arvutamiseks.

Lauri Beekmann tutvustas komisjonile Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja

(ETAK) seisukohti. Ta tõi välja, et lastekaitseseaduse kohaselt on kõik alla 18-aastased isikud

lapsed. Samuti tuleb arvestada, et alaealiste olukord võib erineda märkimisväärselt sõltuvalt

nende vanusest, soost ja elukohast. Ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) eelmise nädala

rahvatervise raportist ilmneb, et piirkonniti esinevad olulised erinevused nii tervise- kui ka

sotsiaalsetes näitajates. Seega võivad alkoholi puudutavad üldised muudatused avaldada mõju

erinevatele sihtrühmadele ebavõrdselt. Tegemist ei ole üksnes tööõigusliku või tehnilise

muudatusega. Kavandatavate muudatustega soovitakse lubada alaealist alkoholi aktiivse

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügi juurde. See ei ole väike täpsustus, vaid sisuline ja

põhimõtteline muutus alaealiste kaitse korralduses. Alkoholi müük, valmistamine ja müügiks

pakkumine ei ole pelgalt tehniline teenindusülesanne. Sellega kaasneb kohustus hinnata

kliendi vanust, küsida isikut tõendavat dokumenti, hinnata joobetunnuseid, vajaduse korral

keelduda müügist ning lahendada võimalikke konfliktsituatsioone. Tegemist on olukordadega,

mis eeldavad kogemust, enesekindlust ja vastutustundlikku tegutsemist. Nii rahvusvahelised

uuringud kui ka Eesti küsitlused näitavad, et selline töökeskkond võib alaealistele

klienditeenindajatele kujutada endast märkimisväärset riski. Esineb sagedasi

ahistamisjuhtumeid ning olukordi, mis nõuavad töötajalt kiiret ja kaalutletud reageerimist.

Samuti jätavad küsitletute hinnangul tööandjad alaealised sellistes olukordades sageli piisava

toetuseta. L. Beekmann märkis, et lisaks eeltoodule soovib ta tähelepanu juhtida ka sellele, et

Eesti alkoholipoliitika seab alkoholi müümisele selged piirangud – vanusepiirang ja joobes

inimesele alkoholi müümise piirang. TAI testostude tulemused näitavad, et enamikul juhtudel

kumbagi eelnimetatut ei kontrollita. Pannes alaealised sellises olukorras n-ö vastutavaks

osaliseks, suurendab see kaasnevaid riske veelgi.

Nelli Loomets märkis, et Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) arvates ei ole eelnõu

täiendused piisavad direktiivi 2023/970 sisuliseks ülevõtmiseks. Mitmed direktiivi keskse

tähtsusega sätted jäävad Eesti õiguses jätkuvalt katmata. Nende hulka kuuluvad

töötasukujunduse kriteeriumide läbipaistvus, töötajate ja töötajate esindajate teabeõigus,

suuremate tööandjate aruandlus, tõhus järelevalve ning mõjusad sanktsioonid. EAKL leiab, et

eelnõu tuleb täiendada või välja töötada uus eelnõu, millega võetakse üle kõik direktiivi

kohustuslikud sätted. N. Loomets lisas, et EAKL ei toeta muudatust, mis võimaldab

alaealistel alkohoolseid jooke valmistada, müügiks pakkuda ja ka müüa. Ta märkis, et

alaealiste tööpuuduse küsimusega tuleb tegeleda, kuid alaealiste esmane töökogemus ei peaks

olema seotud alkoholi müügiga. Eelnõus on sätestatud, et alaealise töötamine toimub

täiskasvanud töötaja järelevalve all, kuid praktikas jääb ebaselgeks, kuidas selline järelevalve

on tegelikult tagatud. Näiteks olukorras, kus kohvikus töötab korraga kaks inimest ning

alaealine tegeleb alkoholi müügiga, ei pruugi täiskasvanud töötaja viibida vahetult samas

ruumis, mistõttu ei saa seda pidada piisavaks järelevalveks.

Greta Roosaar märkis, et Feministeerium peab oluliseks seaduse eelnõu üht eesmärki

suurendada palkade läbipaistvust värbamisel ning seeläbi vähendada soolist palgalõhe. Ta

selgitas, et suur sooline palgalõhe on Eestis endiselt väga terav probleem, mille mõjud

ulatuvad tunduvalt kaugemale kui vaid tööelu. See mõjutab kõiki hüvitisi, mis põhinevad

palgal, muuhulgas näiteks naiste töövõimetushüvitist. Samuti mõjutab sooline palgalõhe

naiste pensioneid ja ka seda, kui palju neid riigipoolse panuse ja maksusoodustuste kaudu

vabatahtliku pensionikogumisega seoses toetatakse. G. Roosaar lisas, et

kuigi Feministeerium toetab plaani täiendada töölepingu seadust palkade läbipaistvust

edendavate sätetega, peetakse siiski oluliseks, et palkade läbipaistvuse direktiiv tuleks

tervikuna üle võtta. Seda peetakse väga oluliseks sammuks õiglasema tööturu kujundamisel.

Lisaks eeltoodule nõustub Feministeerium ETAKi seisukohaga ning toetab seda. Ta selgitas,

et noored töötajad on teeninduskeskkonnas selgelt haavatav grupp ning nende kaitse

5

vähendamine selles keskkonnas ei ole põhjendatud.

Kaire Saarep märkis, et Tööinspektsioon (TI) tõi eelnõule esitatud arvamuses esile mitmeid

riskikohti, kuid üldjoontes nõustutakse MKMi seisukohaga, kuna praktikas on näha, et

tööandjad pelgavad noori tööle võtta. Hirm on seotud eeskätt halduskoormusega, mis tuleneb

osaliselt hoiakutest ja osaliselt praktilistest asjaoludest. Ta selgitas, et noortele

sobib esmaseks töökogemuseks klienditeenindus, võrreldes tootmise, tööstuse või ehitusega,

kus riskid on märksa suuremad. Samuti tõi ta esile, et juhul kui riskid on täiskasvanu kui ka

TI järelevalve kaudu maandatud, siis ei ole TI kavandatavatele muudatustele vastu. TI on ka

varasematel aastatel suveperioodil suunanud oma järelevalvetegevuse fookuse alaealiste

töötamisele ning viinud läbi sihtkontrolle majutus- ja toitlustusasutustes.

Signe Riisalo andis sõna MKM esindajatele. Ta märkis, et oleks tervitanud direktiivi täielikku

ülevõtmist, kuid poliitika kujundamine eeldab sageli kompromisse.

Eva Liina Kliiman selgitas, et eelnõuga võetakse üle üks direktiivi artikkel. Nende direktiivi

artiklite osas, mida Eesti ei ole üle võtnud, jätkuvad arutelud Euroopa Komisjoniga.

Stella Vogt lisas, et MKM nõustub seisukohaga, et kõik 16-aastased alaealised ei pruugi

sobida alkoholi käitlemisega seotud tööülesandeid täitma. Seetõttu on oluline seadusliku

esindaja, eelkõige vanema, roll, kelle ülesanne on anda nõusolek alaealise tööle asumiseks

ning lähtuda selle andmisel alaealise heaolust ja huvidest. Samuti on tööandja ülesanne

hinnata, kas konkreetne alaealine on võimeline täitma alkoholi käitlemisega seotud

tööülesandeid. See ei tähenda, et kõik 16-aastased alaealised peaksid ilmtingimata tegelema

alkoholi käitlemisega. Lisaks märkis ta, et väide, nagu MKM keskenduks eelkõige tööturule

ja tööandjate vajadustele, ei ole asjakohane. Põhifookus on, nagu ka seletuskirjas selgitatud,

noortele esimese töökogemuse võimaldamisel, mis toimub enamasti teenindussektoris, kus

noored puutuvad juba praegu alkoholiga kokku. Lihtsalt kehtiv alkoholiseaduses sätestatud

piirang raskendab tööandjate võimalusi alaealisi tööle võtta. Piirangu leevendamise eesmärk

on pakkuda noortele täiendavaid töövõimalusi, mitte rahuldada tööandjate vajadusi.

Seili Suder märkis, et eelnõus on ette nähtud nõue, mille kohaselt peab alaealisega samas

töökeskkonnas viibima täisealine isik. Tegemist on range tingimusega, sest muudel alaealiste

töötamise juhtudel sellist täiskasvanu järelevalve kohustust ei ole. See võimaldab keerulise

olukorra tekkimisel alaealisel pöörduda täisealise isiku poole, kes saab olukorra lahendamisel

abiks olla. Ta lisas, et alaealised töötavad juba praegu väga erinevates sektorites, sealhulgas

põllumajanduses ja tootmises, kus esineb samuti erinevaid tööga seotud ohte. Alaealised ei

tohi selliste ohtudega vahetult kokku puutuda ning riskide maandamine on tööandja kohustus.

Selleks tuleb tööandjal riske kaardistada, rakendada ettevaatusabinõusid ning tagada vajalik

järelevalve. Samuti teostab TI selle üle järelevalvet. Kokkuvõttes märkis ta, et kõnealune

valdkond ei kujuta endast alaealistele vahetut füüsilist ohtu ning võimalikud riskid on

asjakohaste meetmetega maandatavad.

Tanel Kiik märkis, et tema hinnangul ei ole noorte tööpuuduse vähendamise argument

käesoleva muudatusettepaneku kontekstis piisavalt põhjendatud. Ta selgitas, et noorte

tööpuuduse käsitlemisel räägitakse vanuserühmast 15–24 aastat, kuid 16–17-aastased

moodustavad sellest suhteliselt väikese osa ning on samal ajal seadusest

tulenevalt koolikohustuslikud. Ta rõhutas, et peab noorte kõrgemat tööpuudust tõsiseks

probleemiks, kuid ei pea põhjendatuks selle lahendamist alkoholi käitlemisega seotud

piirangute leevendamise kaudu. Tema hinnangul ei aita see muudatus tööpuuduse probleemi

sisuliselt lahendada ning sellega kaasnevaid riske, millele viitas ka ETAKi esindaja, ei ole

ettepaneku koostamisel piisavalt arvesse võetud. Ta küsis, kas on analüüsitud 16–17-aastaste

tööpuuduse tegelikku ulatust ning kas selle vanuserühma tööpuuduse vähendamist saab

käsitada riikliku eesmärgina olukorras, kus neil lasub samaaegselt seadusest

tulenev koolikohustus kuni täisealiseks saamiseni.

Seili Suder vastas, et nimetatud vanusegrupis on tööpuudus suurenenud. Ta lisas, et eelnõu

sisaldab mitmeid noorte töötamist puudutavaid muudatusi. Eesmärk ei ole suunata noori tööle

ühte kindlasse valdkonda, vaid laiendada nende võimalusi osaleda erinevates töödes.

Helmen Kütt märkis, et noorte tööpuudus on tõsine probleem, kuid 16-aastastele

alkoholimüügi õiguse andmist ei saa pidada selle lahenduseks. Ta küsis, milliseid

täiendavaid meetmeid on kavandatud noorte tööpuuduse vähendamiseks. Samuti väljendas ta

6

seisukohta, et kavandatav muudatus on vastuolus alkoholipoliitika põhimõtetega, eelkõige

noori puudutavas osas. Ta osutas, et kuigi lapsevanema vastutus on oluline, võib lapsevanem

majanduslikest kaalutlustest lähtudes anda nõusoleku alaealise tööle asumiseks olukorras, kus

sellega võivad kaasneda riskid. Lisaks märkis ta, et kuigi täiskasvanu kohalolek võib olla ette

nähtud, võib töökorraldus praktikas, eelkõige suure töökoormuse ja klientide hulga tõttu

suurlinnades, viia olukorrani, kus alaealine jääb siiski leti taha üksi.

Seili Suder vastas, et noorte toetamiseks on juba olemas mitmeid meetmeid. Näiteks tegeleb

Töötukassa noorte tööturule suunamisega, TI rakendab asjakohaseid meetmeid ning olemas

on noortegarantii tugisüsteem, mis toetab noori vanuses 16–29, eriti NEET-noori.

Kaire Saarep märkis, et klienditeenindus võiks olla noorele sobiv võimalus tööelu

alustamiseks. Samas osutas ta, et baaride, restoranide ja hotellide esindajatelt saadud

tagasiside kohaselt ei soovita alaealisi tööle võtta, kuna kehtivate piirangute tõttu ei ole neil

lubatud täita ka lihtsamaid tööülesandeid, näiteks koristada laudadelt tühje õlleklaase. Ta

lisas, et kuigi alkoholi käitlemise, segamise ja kokteilide valmistamisega võivad kaasneda

teatavad riskid, ei tähenda see, et alaealised peaksid teenindusasutustes täitma selliseid

ülesandeid. Tema hinnangul võiksid noored täita pigem abitöölise ülesandeid, kuid praegu

kehtivad ranged piirangud takistavad ka selliste tööde tegemist.

Signe Riisalo lausus, et noorte töötamine ei ole eesmärk omaette, vaid võimalus neile, kes

soovivad tööle asuda. Ta rõhutas, et nii alaealised kui ka täisealised teevad töökoha valiku

omal soovil. Alaealiste puhul kehtivad seejuures erisused, sealhulgas vanema nõusoleku nõue

ning TI järelevalve. Ta märkis, et laste kaitsmise kõrval tuleb arvestada ka vajadusega toetada

lapse järk-järgulist iseseisvumist ja vastutuse võtmist vastavalt vanusele ning arengutasemele.

Ta viitas ÜRO lapse õiguste konventsioonile ja perekonnaseadusele, mille kohaselt peab lapse

vanuse kasvades suurenema ka tema vabadus tegutseda ja vastutust kanda ning vanema

ülesanne on seda protsessi toetada. Ta lisas, et talle teadaolevalt ei ole esitatud selliseid

uuringuid, mis kinnitaksid alkoholi käitlemisega seotud tööülesannete otsest kahjulikku mõju

nimetatud vanuserühmale teenindussektoris.

Helmen Kütt märkis, et kindlasti tuleks pärast seaduse jõustumist aasta või pooleteise pärast

hinnata selle mõju noorte tööpuudusele ning noorte alkoholi tarvitamisele. Lisaks märkis ta, et

kõigil noortel ei ole piisavat perekondlikku tuge ning seetõttu tuleb arvestada ka nende noorte

olukorraga, kellel vanemlik tugi puudub.

Tanel Kiik viitas, et Eestis on varasemalt noorte tööpuudus olnud pigem madal võrreldes

teiste Euroopa Liidu riikidega ning viimastel aastatel ei ole seadusandlus noorte töötamise

osas muutunud rangemaks. Ta küsis, millest tuleneb eeldus, et noorte tööpuuduse taga on

eeskätt regulatiivsed tegurid, mitte laiemad ühiskondlikud ja globaalsed arengud, sealhulgas

vahepealsed kriisid. Mis on vahepeal muutunud, kas teised riigid on muutunud liberaalsemaks

alkoholipoliitika ja noorte tööõiguse küsimustes?

Seili Suder vastas, et kavandatav muudatus tugineb ettevõtjate, noorte ja sotsiaalpartnerite

korduvalt väljendatud seisukohtadele. Ta selgitas, et ettevõtlusorganisatsioonid, sealhulgas

Tööandjate Keskliit ning Hotellide ja Restoranide Liit, on osutanud asjaolule, et kehtiv

õiguslik regulatsioon võib takistada noorte tööle võtmist, sh suvekohvikutes. Samuti tõi ta

esile, et noorteorganisatsioonid ja noored ise on avaldanud soovi muudatuse elluviimiseks

ning osutanud tööle asumist takistavatele asjaoludele.

Tanel Kiik märkis, et tema varasemale küsimusele ei ole vastatud, ning palus selgitada, kas

viimase 5–10 aasta jooksul on teistes EL liikmesriikides tööõigus muutunud liberaalsemaks.

Ta osutas, et samal ajavahemikul on Eesti liikunud noorte tööpuuduse näitajate poolest

madalama tööpuudusega riikide seast kõrgema tööpuudusega riikide hulka, ning küsis, kas

Eesti noorte võimalused tööle asumisel on võrreldes teiste EL liikmesriikide noortega

halvenenud. Lisaks avaldas ta arvamust, et noorte kõrge tööpuuduse juurpõhjused peituvad

mujal ning alkoholiseaduse muudatused ei lahenda tegelikku probleemi.

Seili Suder selgitas, et sellele küsimusele ei ole võimalik anda ühest vastust, kuna tööõiguse

regulatsioon Euroopa riikides erineb märkimisväärselt. Riigid lähtuvad küll EL noorte

töötajate kaitse direktiivist, kuid noorte tööga seotud ohtude määratlemine ja vastavate

piirangute kehtestamine on riigiti erinev. Ta selgitas, et osa riike läheneb sellele küsimusele

liberaalsemalt, samas kui teised on konservatiivsemad, mistõttu sõltub regulatsioon suurel

7

määral iga riigi õiguslikust ja väärtuspõhisest lähenemisest.

Kalle Grünthal palus nimetada Euroopa Liidu liikmesriike, kus alaealistel on lubatud

alkoholi käidelda.

Signe Riisalo märkis, et juhul kui ministeeriumil ei ole võimalik hetkel vastavat ülevaadet

esitada, palub ta edastada selle komisjonile hiljem kirjalikult. Samuti tuleb analüüsida seaduse

mõju noorte tööpuudusele ning noorte alkoholi tarvitamisele aasta või pooleteise aasta

möödumisel seaduse jõustumisest.

Signe Riisalo pani hääletusele muudatusettepanekud.

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1 Eelnõu § 1 punktis 2 esitatud töölepingu seadusesse lisatava § 6 lõike 81 punktis 3

asendatakse sõna „liikmesriigis“ sõnaga „riigis“

Selgitus: tegemist on keelelise täpsustusega

1.2 Lugeda eelnõu § 1 punktid 5 ja 6 üheks punktiks 5 (muutes järgmiste punktide

numeratsiooni) ning sõnastades punkti 5 järgmiselt:

„5) paragrahvi 8 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise

töötamiseks kauem kui:

1) kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune

puhkeaeg;

2) viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal;

3) kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal.”;

”(3) Tööandja ei tohi lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne viie tööpäeva möödumist

alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registris,

välja arvatud juhul, kui tööinspektor on saanud tööandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud andmed varem ja andnud alaealise töötamiseks nõusoleku enne alaealise

registreerimist töötamise registris.”;

Selgitus: tegemist on normitehnilise parandusega. Kuna eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6

muudetakse järjestikuseid punkte, vormistatakse muudatused ühe punktina.

1.3 Muuta eelnõu § 6 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) paragrahvi 241 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „edendada tööohutust“

tekstiosaga „ja palkade läbipaistvust“;

Selgitus: tegemist on normitehnilise parandusega. Puudub vajadus kogu sätte ümber

sõnastamiseks kui lõikesse lisatakse 3 sõna.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

2. Muuta eelnõu § 1 punktid 7 ja 8 ning esitada need ühe muutmiskäsuna punktina 6 (muutes

järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21)Tööandja ei tohi küsida töölesoovija varasema või praeguse töötasu kohta.”;

(22) Tööandja esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku

kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul

viisil enne töövestlust. Kui täiendavad töötasu tingimused tulenevad kollektiivlepingust,

esitab tööandja töölesoovijale teabe ka nende tingimuste kohta.“; 

8

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Eelnev sõnastus polnud piisavalt täpne, kuna ei keelanud ühemõtteliselt

varasema või praeguse töötasu kohta küsimist, vaid sisaldas endas eelduspõhist lähenemist.

See tähendab, et eelnev sõnastust tekitas küsimuse, kas töötasu küsimise keeld on absoluutne

või ümberlükatav. Seetõttu on keeld nüüd lisatud eraldi sättena (lõige 21).

Lõikesse 22 lisatakse sättesse töötasu või töötasu vahemiku teabe jagamise juurde kirjalikku

taasesitamist võimaldava vormi nõue, et tagada teabe esitamise viisi selgus. Lisaks

asendatakse „eeldatav töötasu“ „töötasuga“ arvestades tagasisidet, et termin „eeldatav“

sobib kirjeldama kogu tasu ootust, mis sätte mõte pole. Selle muudatusega seoses sätte mõte

ei muutu.

Selguse huvides uue sätte selgitused tervikuna.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TLS-i § 11 lõikega 22, sätestades, et tööandja

esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku

kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne

töövestlust. Lisaks, kui asjakohasele töökohale kohaldatakse kollektiivlepingust tulenevaid

töötasu tingimusi, peab tööandja esitama töölesoovijale vastava teabe nende tingimuste

kohta. Muudatus on vajalik, et tagada vastavus direktiivi artikli 5 lõikele 1 eesmärgiga tagada

läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle. Direktiivis ettenähtud eesmärgi saavutamiseks

tuleb töötasu või töötasuvahemiku info avaldada viisil ja vormis, mis tagab kandidaadile

võimaluse osaleda töötasu läbirääkimistel teadlikult ja ette valmistatult. Vorminõue on

määratud, et tööandjatele ja tööle soovijatele oleks selge, mis viisil teave esitatud peab

saama. Seega aitab vorminõue vähendada arusaamatuste riski. Lisaks

hakkab Tööinspektsioon vastavalt eelnõukohasele seadusele antud sätte

üle järelevalvet tegema, mis ei oleks vorminõudeta võimalik. Kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis tähendab, et seda võib teha näiteks e-kirja teel, veebi üles laetud

töökuulutuses, paberkandjal või sõnumina. Töötasu või töötasuvahemiku peab avaldama

piisavalt varakult enne töövestlust, et kandidaadil oleks võimalik pidada läbipaistval ja

informeeritud viisil töötasu üle läbirääkimisi. Nõue kehtib kõigi värbamiste puhul, sh

sihtotsingute ja organisatsioonisisest kandidaatide puhul, et tagada sisuline

palgaläbirääkimise võimalus.

Töötasuna käsitletakse töökoha põhitöötasu. Töötasu või töötasuvahemik ei pea sisaldama

lisatasusid (kui need ei tulene kollektiivlepingust). Tööandja võib soovi korral avaldada ka

lisatasude või muude hüvede info, aga sellist kohustust ei seata.

Töövestluseks tuleks üldjuhul pidada tööandja või tema esindaja ja

konkreetse töölesoovija vahelist suhtlust, sõltumata sellest, kas see toimub kirjalikult, telefoni

või videokõne teel või füüsilisel kohtumisel, kui suhtluse eesmärk on

hinnata töölesoovija sobivust pakutavale töökohale või arutada töö tegemise tingimusi. Iga

kontakt potentsiaalse tööandjaga ei ole töövestlus. Näiteks ei ole töövestlus tehniline

telefonikõne vestluse aja kokkuleppimiseks ega selline proovitöö või eeltest, mille eesmärk on

sõeluda välja kandidaadid, kes kutsutakse seejärel töövestlusele.

Avaldatav töötasu või vahemik ei ole lõpuni siduv. See tähendab, et näiteks värbamise

protsessis võib selguda, et on objektiivseid ja sooneutraalseid asjaolusid, miks töötasu peaks

algselt antud numbrist erinema. Siiski on oluline, et samale tööle kandideerijatele antakse

sama infot, et tagada läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle.

Töölesoovija peab saama töötasu või töötasuvahemiku info piisavalt varakult, et tagada

võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada (või vajadusel töövestlus ära

öelda). Mida „piisavalt varakult“ tähendab, sõltub olukorrast, eriti sellest, kui palju aega

9

jääb töövestluse kokkuleppimise ja toimumise vahele. Seetõttu ei ole mõistlik seaduses

sõnastada minimaalset perioodi, kuivõrd seaduse eesmärk ei ole fikseerida töövestluse

toimumise ja kokkuleppimise vahelist aega. See ei oleks ei tööandjate ega tööotsijate huvides.

Kui töövestlus lepitakse kokku toimuma ülehomme, siis tähendab piisavalt varajane ette

teatamine, et töötasu või töötasuvahemiku info antakse kokku leppimise hetkel või vahetult

pärast seda.

Töötasu info jagamine on ühelt poolt tarvilik, et anda kandideerijatele adekvaatset infot ja

leida sobilikud kandidaadid ning säästa nii tööandja kui ka tööle kandideerijate aega. Teisalt

on see oluline, et ühtlustada töötasu läbirääkimise positsioonid potentsiaalse tööandja

ja töölesoovija vahel. Kui tööle kandideerija teab, mis on antud töökohal tavaline töötasu või

selle vahemik, siis on tal parem võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada. Samuti

võimaldab töötasuvahemiku osas varakult info saamine kandidaadil soovi korral loobuda

töövestlusel osalemisest, hoides kokku nii enda kui tööandja aega. Läbipaistval töötasu infol

põhinevad läbirääkimised aitavad  ennetada diskrimineerimist töötasudes, kus töötasu

määratakse objektiivsete kriteeriumite alusel, mitte kandidaadi läbirääkimisvõime järgi. See

aitab vähendada ka soolist palgalõhet, kuna uuringud näitavad, et naised küsivad samaväärse

kvalifikatsiooni korral keskmiselt meestest madalamat tasu. Lisaks aitab see tööle

kandideerijaid, kelle läbirääkimispositsioon on nõrk, sealhulgas mõnel objektiivsel põhjusel,

näiteks seetõttu, et piirkonnas on vähe töövõimalusi või kuna kandideerija sissetulekust sõltub

terve leibkond.

Töökohale kohalduvad kollektiivlepingutingimused, mis tasustamist puudutavad, on

näiteks öötöö, ületunnitöö või riigipühal töötamise seaduses paika pandud määrast kõrgemalt

tasustamine või kollektiivlepingus kehtestatud lisatasud.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

3. Muuta eelnõu § 1 punktis 10 (uus punkt 8) esitatud töölepingu seaduse paragrahvi 29

lisatava lõike 61 tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„(61) Tööandja peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse

tasustamise.“;

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Nimelt sisaldas eelmine sõnastust mõtet, et tööandja määrab töötasu. See oli

ebatäpne, kuna töötasu on kokkulepe. Seetõttu on sõnastust muudetud.

Säte kirjeldab tööandja kohustust tagada töötasu kokku leppides naiste ja meeste sama või

võrdväärse töö eest võrdne tasustamine – see tähendab, et keelatud on meestele ja naistele,

kes teevad sama või võrdväärset tööd, erinev tasustamine, välja arvatud juhul, kui selleks on

objektiivne ja sooneutraalne põhjus. Selliseks põhjuseks võib olla näiteks töö tulemuslikkus

või tõendatud tööjõupuudus antud töökohal, mis muudab värbamise keeruliseks. Tööde sama

või võrdväärsust peaks hindama tööde väärtuse seisukohast võttes arvesse tööks

vajalikud oskusi, pingutust, vastutust ja töötingimusi ning

vajaduse korral teisi kriteeriume. Siiski ei pane see säte tööandjale kohustust läbi viia tööde

väärtuse hindamist või luua palgasüsteem. TLSi tuuakse vaid SoVSist tulenev kohustus

konkreetse isiku töötasu kokku leppides tagada naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest

võrdne tasustamine.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

10

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

4. Jätta eelnõust välja § 1 punkt 12.

Väljajäetav tekstiosa:

12) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on jätta eelnõust välja muudatus, millega

lühendatakse alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkust 35 kalendripäevalt 28

kalendripäevani. Sotsiaaldemokraatide hinnangul peaks alaealise töötaja põhipuhkuse

pikkuseks jääma 35 päeva.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMA (muudatusettepaneku poolt 2: Tanel Kiik, Helmen

Kütt; vastu 7: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo,

Tarmo Tamm, Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

5. Muuta eelnõus § 1 punkt 14 (uus punkt 12) ja sõnastada see järgmiselt:

 „12) paragrahvi 115 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa ”§ 8 lõigetes 1–3, 8 ja 9,”

tekstiosaga ”§ 11 lõikes 22,”;

Selgitus: eraldi lõike lisamise tõttu muutus numeratsioon.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

6. Jätta eelnõust välja § 2.

Väljajäetav tekstiosa:

§ 2. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud

juhul, kui töö toimub täisealise töötaja järelevalve all ning:

1) tegemist on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on

tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga;

2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva

seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane.”.

Selgitus:Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsiooni ettepanek laiendaks alaealiste võimalusi

osaleda alkohoolse joogi valmistamisel, müügiks pakkumisel ja müügis viisil, mis ei ole

kooskõlas Eesti alkoholipoliitika eesmärgiga tagada alaealiste kaitse ning vähendada nende

kokkupuudet alkoholi käitlemisega. Kavandatav erand nõrgestaks kehtivat põhimõtet, mille

kohaselt on alaealise kokkupuude alkoholiga lubatud üksnes piiratud juhtudel avamata

pakendis alkoholi ladustamisel või edasitoimetamisel ning suurendaks riski, et alkoholi

käitlemine muutub alaealiste jaoks tavapäraseks osaks teenindustööst.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMA (muudatusettepaneku poolt 3: Kalle Grünthal, Tanel

Kiik, Helmen Kütt; vastu 6: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Mihkel Lees, Eero Merilind,

11

Signe Riisalo, Tarmo Tamm; erapooletuid 0).

7. Täiendada eelnõu § 3 uue punktiga 1 järgmises sõnastuses, muutes järgnevate punktide

numeratsiooni:

„1) paragrahvi 13 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ametiasutus peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse

tasustamise.“; 

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Uus säte kehtestatakse sarnaselt TLSi § 29 lõikega 61. Muudatus ei ole uus

regulatsioon, samasisulise keelu sätestab täna juba soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 2 lõike

2 punkt 3. Ametnike ja töötajate ühetaolise kohtlemise tagamiseks ametiasutustes on

otstarbekas ja vajalik samasugune regulatsioon sätestada ka avaliku teenistuse seaduses.

Palga all on antud sättes mõeldud nii põhi- kui muutuvpalka. Lisatasude puhul on nende

määrad täna avaliku teenistuse seaduses kehtestatud ja seal ametiasutusel paindlikkust ei ole

(v.a valveaja lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 põhipalgast).

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

8. Muuta eelnõu § 3 punktis 1 (uus punkt 2) esitatud avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 18

lisatava lõike 11 tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„(11) Ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku

kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul

viisil enne värbamisvestlust.“;

Selgitus: lisatakse kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue sarnaselt TLSi sättele.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

9. Muuta eelnõu § 5 ja sõnastada see järgmiselt:

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

„§ 111. Palgapeegel  

(1) Palgapeegel on tööandjatele suunatud vabatahtlik digiteenus, mille eesmärk on võimaldada

tööandjal seirata oma organisatsiooni soolise palgalõhe näitajaid. 

(2) Soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks võib Statistikaamet tööandja taotlusel töödelda

töösuhte, töötasu ja ajutiselt töölt eemalviibimisega seotud andmeid  maksukohustuslaste

registrist, Tervisekassa andmekogust, sotsiaalkaitse infosüsteemist ning andmeid, mille

tööandja on Statistikaametile esitanud riikliku statistika tegemiseks. Ajutise töövõimetuse

lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmeid töödeldakse üksnes eemalviibimise

aja ja liigi ulatuses. 

(3) Tööandja saab tutvuda Statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe

näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu

kaudu. 

(4) Soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna andmekogusse ei salvestata.”.

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

12

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Uues sättes sõnastatakse täpsemalt, et palgapeegel on tööandjatele

vabatahtlikult kasutamiseks. Niisamuti on uude sättesse lisatud andme allikate loend ja

ajutise töövõimetuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmete kasutamise

piirang.

Selguse huvides uue sätte selgitused tervikuna.

Eelnõu § 5 täiendatakse SoVSi §-ga 111 sätestamaks õiguslik alus palgapeegli teenusele2 ehk

tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe näitajatele. Palgapeegel on

digiteenus organisatsioonide palgalõhede seiramiseks, pakkudes tööandjate tema enda poolt

riigile esitatud või kinnitatud andmetele tuginevaid näitajaid, suurendades seeläbi tööandjate

teadlikkust ning toetades õiglaste palgasüsteemide arendamist ja rakendamist. Palgalõhe

näitajate all mõeldakse palgapeegli teenuses Statistikaameti arvutatud statistilisi näitajaid,

mis kirjeldavad naiste ja meeste keskmise või mediaantöötasu erinevust organisatsioonis

tervikuna ning vajaduse korral selle alarühmades, näiteks ametikoha, töötajate rühma või

muu metoodikas määratud tunnuse lõikes. Palgalõhe näitajad võivad hõlmata muu hulgas

soolist palgalõhet kogutöötasu alusel, samuti soolist töötajate jaotust ja meeste ja naiste

jaotumist tasukvartiilidesse. Täpne näitajate koosseis ja arvutusloogika kirjeldatakse

Palgapeegli metoodikas. 

Palgapeegli algatus tuleneb oma olemuselt soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustusest

vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seadusele. SoVS § 11 lõike 2 järgi on tööandjal kohustus

koguda soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel

institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.

Tööandjatel on loomulikult ülevaade enda töötajatest, palkadest ja muudest tasudest, kuid

soopõhine analüüs eeldab eraldi ressurssi (näiteks metoodika selgeks tegemist või

võrreldavate andmete koondamist). Kuna riik kogub muude ülesannete tarbeks töötasuga

seotud andmeid, siis loodi palgapeegli teenus, et läbi automaatanalüüsi pakkuda tööandjale

sooliste palgalõhede seiramise võimalust. 

Kavandatava SoVS § 11¹ eesmärk on luua palgapeegli teenusele selge õiguslik alus.

Palgapeegli teenuse puhul on töötajate isikuandmete töötlemise aluseks seaduses sätestatud

avalikes huvides oleva ülesande täitmine Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi

IKÜM) artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Kavandatav säte määrab kindlaks töötlemise

eesmärgi, lubatud andmetöötluse ulatuse ning andmeallikad, millest Statistikaamet võib

tööandja taotlusel soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks andmeid töödelda. Tööandja

taotlus on teenuse kasutamise ja päringu käivitamise tingimus. Riikliku statistika seaduse § 35

põhimõtetest lähtudes kuvatakse tööandjale üksnes statistilised näitajad ning töötajate

individuaalandmeid Tööinspektsiooni iseteeninduses ei avaldata. Selline regulatsioon tagab

töötlemise läbipaistvuse ning annab tööandjale, töötajale ja Statistikaametile selge arusaama

töötlemise eesmärgist ja lubatud ulatusest.

Seega on palgapeegel teenus, mis on suunatud tööandjatele ja mille kasutamine on

vabatahtlik, kuid kus avalik sektor võimaldab päringu tegemist, mis tähendab,

et tuvastatakse tööandja esindaja (seda tehakse läbi töökeskkonna andmekogu) ning

tagatakse andmetöötluse toimimine (Statistikaameti poolt), et tööandja soovitud näitajad sel

ajahetkel kuvada (läbi töökeskkonna andmekogu). Palgapeegli kaudu on võimalik tööandjal

pärida soolise palgalõhe näitajaid, mis põhinevad andmetel, mille ta on ise riigile esitanud.

Seejuures tuleb rõhutada, et riik ei võta kohustust statistilisi andmeid koguda, vaid eesmärk

on tööandjat palgalõhede seiramisel toetada ja tõsta tööandjate teadlikkust palgalõhe

olemasolu ning seiramise vajalikkusest. Andmed, mida palgapeegli jaoks töödeldakse on

Statistikaametile edastatud riikliku statistika tegemiseks. Tööandja toetamiseks on

palgapeegel sobivaim lahendus, millega riik on loonud tööandjate endi poolt esitatavate

andmete põhjal tööandjatele tööriista ning töötanud välja

analüüsimudelid. Edaspidiseks luuakse selge alus, kus Statistikaametil on ülesanne ja õigus

13

andmetöötlust SoVSis sätestatud eesmärkidel teostada, sh töödelda isikuandmeid, kuid

teenuse käivitamine ehk päring, toimub vaid juhul, kui tööandja seda võimalust kasutab.

Statistiline tulemus kustutatakse töökeskkonna andmekogust teabega tutvumise lõppedes.

Korduval kasutamisel tehakse uus päring, toimub uus automatiseeritud andmete töötlus ning

andmed kustutatakse uuesti teenuse sulgemisel.

Palgapeegli teenuse ei looda Statistikaametis eraldi andmekogu ega säilitata konkreetse

päringu tulemusena koostatud Palgapeegli väljundit kauem kui teenuse osutamiseks ehk

näitajate edastamiseks tehniliselt vajalik. Statistikaamet kasutab arvutuseks andmeid, mis on

talle seadusest tulenevalt kättesaadavad, ning korduval kasutamisel tehakse uus

automaatarvutus metoodikas määratud andmeseisu põhjal.

Lõikes 1 sätestatakse, et palgapeegel on tööandjatele suunatud vabatahtlik tööriist, mille

eesmärk on võimaldada tööandjal seirata soolise palgalõhe näitajaid. See tähendab, et

tööandja võib vabalt valida, kas ta palgapeeglit kasutab või mitte. Kui tööandja palgapeeglit

ei kasuta, siis andmete töötlemist ei toimu.

Palgapeegli näitajad on statistilised, st andmeid otseselt isikute kohta ei esitata. Kui

organisatsioonis töötab vähem kui kolm meest ja kolm naist, siis teenust ei pakuta. Niisamuti

ei kuvata tulemusi juhul, kui mõnes grupis on vähem kui kolm meest ja kolm naist (näiteks ei

kuvata ametikohapõhiseid andmeid juhul, kui seal on vähem kui kolm meest ja kolm

naist). Palgapeegli jaoks ei kehtestata tööandjale uut andmete esitamise kohustust ega koguta

tööandjalt eraldi lisaandmeid.

Ükski palgapeegli näitaja ei ütle otseselt, kas organisatsioonis esineb diskrimineerimist või

mitte. Näitajad võivad tööandjale viidata vajadusele andmetesse täpsemalt sisse vaadata.

Näiteks, kui ametikohapõhised soolised palgalõhed on suured, siis peaks esmalt üle vaatama,

kuidas on töötamise registrisse ametikohad registreeritud ja siis analüüsima, kas palkade

erinevused on põhjendatud või põhjendamata. Näiteks ei pruugi igas organisatsioonis

kõikidele ametikohtadele, sobivaid ISCO koode3 leiduda, mistõttu võivad eri töökohad

kajastuda sama ISCO koodi ehk ametikoha all. Lisaks võivad arvestatud palku ja

palgalõhesid mõjutada ka erinevad lisatasud, mida ei ole

võimalik maksukohustuslaste registri andmete pealt põhipalgast eristada.

Lõikes 2 sätestatakse, et soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks võib Statistikaamet

tööandja taotlusel töödelda töösuhte, töötasu ja ajutiselt töölt eemalviibimisega seotud

andmeid maksukohustuslaste registrist, Tervisekassa andmekogust ja sotsiaalkaitse

infosüsteemist ning andmeid, mille tööandja on Statistikaametile esitanud riikliku statistika

tegemiseks. Ajutise töövõimetuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmeid

töödeldakse üksnes eemalviibimise aja ja liigi ulatuses. Selle sättega pannakse paika

töödeldavad andmed ja andmeallikad.

Säte sõnastatakse mitte kui “töödeldakse” vaid “võib töödelda”, kuna palgapeegli teenuse

jaoks ei koguta andmeid, siis peab metoodika kohanema olukorras, kus kogutavate andmete

koosseisud muutuvad. Näiteks juhul, kui poliitikamuudatuste tõttu ei koguta

enam maksukohuslaste registris samal kujul ametinimetusi, siis peab palgapeegli

näitajate arvutamise metoodika sellega kohanema. Lisaks kui tööandjad hakkavad

Statistikaametile esitama masin-masin liidese kaudu palga- ja tööjõukulude andmeid, on

võimalik kasutada ka tunnipalga andmeid, millega on võimalik saavutada näitajate

suurem võrreldavus. Masin-masin liidese kaudu palga- ja tööjõukulude andmete esitamine

otse Statistikaametile võimaldab täpsemat töötaja koormuse arvestust.

Palgapeegli näitajate jaoks kasutatavad andmetele on Statistikaametil juurdepääs RStS-i §-

s 16 sätestatud riikliku statistika programmi raames. Seega ei eelda palgapeegli näitajate

arvutamine uut andmete kogumist. Andmeallikad on maksukohustuslase

14

register, sotsiaalkaitse infosüsteem, Tervisekassa andmekogu ja otse riikliku statistika

programmi raames Statistikaametile edastatud andmed. Kõik kasutatavad andmed on seotud

töösuhtega – tasutud maksud, tasud ja liik aga ka ajutise töövõimetuse algus ja lõpp, samuti

lapsepuhkuse algus ja lõpp. Palgapeegli näitajate arvutamiseks ei töödelda diagnoosi ega

terviseseisundi sisulist kirjeldust, vaid üksnes eemalviibimise aega ja liiki töökoormuse

arvestamiseks. Kõiki neid andmeid esitab või kinnitab tööandja ja need andmed on tööandjale

teada, sealhulgas kasutatakse ka ajutise töövõimetuse ja lapsepuhkuste andmeid ulatuses, mis

on tööandjale teada. Ajutise töövõimetuse algust ja lõppu, samuti lapsepuhkuse algust ja

lõppu kasutatakse, et arvestada töötaja reaalset töökoormust – neid arvestamata ei ole

võimalik tegelikku töökoormust, mis töötasu mõjutab, arvestada. Statistikaametil on nendele

andmetele juurdepääs riikliku statistika raames ning ettevõtet soovitakse säästa samade

andmete uuesti esitamisest. Kuna andmete töötluse tulemus on statistiline (soolise palgalõhe

näitajad), siis individuaalandmeid endid Statistikaamet kuhugi ei edasta, edastatakse vaid

soolise palgalõhe näitajad. Seega võib pidada seaduse sõnastust piisavalt raamituks.

Täpsem andmete loetelu ja andmete töötlemine, mida näitajate arvutamiseks kasutatakse, on

kättesaadav palgapeegli metoodikas4, mis on avalik. Metoodikas lähtutakse rangelt

põhimõttest, et kasutatakse ainult andmeid, mis tööandjale on teada ja mille on tööandja

esitatud või tööandja kinnitatud.

Lõikes 3 sätestatakse, et tööandja saab tutvuda Statistikaameti

koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §

241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu kaudu. Töökeskkonna andmekogus on võimalik

tööandjal end identifitseerida, sisse logida ja esitada soolise palgalõhe näitajate päring

Statistikaametile. Päring liigub läbi X-tee. Statistikaametis viiakse läbi automaattöötlus ja

näitajad edastatakse X-tee kaudu tööandjale. Juurdepääs näitajatele on ainult tööandjal

(tema määratud esindajal) ja ühelgi kolmandal isikul näitajatele juurdepääsu pole. Soovi

korral võib tööandja tulemust ise töötajatega jagada. X-tee turvaserverisse jäävad logid küll

päringute fakti kohta, mis üle X-tee liiguvad, kuid need ei sisalda saadud vastuse sisu.

Logisse jääb vaid päringu tegemise fakt. Tööinspektsioon tagab töökeskkonna andmekogus

tööandjale tehnilise ligipääsu ja kasutaja autentimise, kuid andmekogus ei teostata analüüsi

ega näitajaid salvestata, seega on Tööinspektsiooni poolne andmete töötlus väga piiratud.

Palgapeegli näitajate arvutamiseks tehtavas isikuandmete töötlemises on vastutav töötleja

Statistikaamet. Tööandja taotlus on teenuse käivitamise tingimus ega tähenda, et

Statistikaamet töötleks andmeid tööandja volitatud töötlejana või tööandja juhiste alusel.

Töökeskkonna andmekogu kaudu toimuvate tehniliste toimingute, sealhulgas autentimise,

päringu vahendamise ja ajutise kuvamise eest vastutab Tööinspektsioon töökeskkonna

andmekogu vastutava töötlejana.

Lõikes 4 sätestatakse, et töökeskkonna andmekogusse soolise palgalõhe näitajaid ei

salvestata. Näitajad on tööandjale andmekogus kättesaadavad kuni akna sulgemiseni ning

seejärel näitajad kustutatakse. Näitajad kuvatakse andmekogusse ajutiselt ilma püsiva

salvestamiseta. Juhul, kui tööandja esitab uue päringu viiakse läbi uus automaatanalüüs.

Töökeskkonna andmekogu süsteemilogis säilivad vaid päringu tegemise faktid, mitte vastus

ise. Töökeskkonna andmekogus säilitatakse logisid kaks aastat.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

10. Täiendada eelnõu § 6 punktiga 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„3) paragrahvi 241 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: 

„(41) soolise palgalõhe näitajaid andmekogus ei säilitata.”.

15

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Uue lõikega sätestatakse selguse huvides analoogselt soolise võrdõiguslikkuse

seaduse § 111 lõikega 4, et soolise palgalõhe näitajaid ei säilitata. Kuna andmekogu

regulatsioon ja kõik muus andmekogus säilitatavate andmete säilitamise tähtajad on

sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, siis tuleb selguse huvides antud säte lisada

ka sellesse seadusesse.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

11. Täiendada eelnõu uue paragrahviga 7 (muutes järgmise paragrahvi numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

§ 5. Maksukorralduse seaduse muutmine 

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: 

„111) Statistikaametile soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;“.

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõu ettevalmistavas faasis kooskõlastusringil tulnud

tagasisidele. Eelnõu §-ga 5 täiendatakse MKS-i § 29 punktiga 111, lisades Statistikaametile

maksuandmete jagamise aluse hulka SoVS-is sätestatud ülesannete täitmise. Muudatus on

vajalik, kuna seni on Statistikaamet saanud maksusaladusega kaetud andmeid riikliku

statistika tegemiseks, kuid eelnõuga antakse Statistikaametile tööandja taotlusel soolise

palgalõhe (palgapeegli) näitajate arvutamise ülesanne. Maksusaladusega kaetud andmeid

vajab Statistikaamet lisaks riikliku statistika programmi ülesannete täitmisele ka soolise

palgalõhe näitajate arvutamiseks arvestades andmete ühekordse esitamise printsiipi.

See tähendab, et Statistikaamet kasutab andmeid, mida tööandja on juba esitanud Töötamise

registrisse ja ei päri neid tööandjalt. Soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks ei kehtestata

tööandjale uut andmete esitamise kohustust. Statistikaamet kasutab SoVS-is sätestatud

ülesande täitmiseks talle seadusest tulenevalt kättesaadavaid maksukohustuslaste registri

andmeid.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja,

Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo

Tamm).

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo, Tarmo Tamm).

3.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 6: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo Tamm; vastu 1: Kalle Grünthal;

erapooletuid 2: Tanel Kiik, Helmen Kütt).

3.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 14:00 (poolt 7: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo, Tarmo Tamm; vastu 1: Kalle Grünthal;

erapooletuid 1: Helmen Kütt).

16

4. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde

taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu (870 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Signe Riisalo andis otsuse eelnõu tutvustamiseks sõna Jaanus Karilaiule.

Jaanus Karilaid märkis, et eestluse ja Eesti rahva elujõust on rääkinud kõik erakonnad.

Ühiskonnas valitseb selles küsimuses laiapõhjaline konsensus: tegemist on strateegiliselt

tähtsa ja tõsise probleemiga. Demograafiline kriis on kestnud juba pikemat aega ning selle

kohta on valminud mitmeid uuringuid ja analüüse, mis käsitlevad eri meetmete mõju. Ühe

terviklikuma käsitluse on koostanud Sotsiaalministeerium (SOM) analüüsis „Laste saamise ja

kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud“. See käsitleb demograafilisi, sotsiaal-

majanduslikke, kultuurilisi ja tervisetegureid, samuti vanemahüvitiste süsteemi, perede

majandusliku toimetuleku toetamist, eluaseme kättesaadavust, töö- ja pereelu ühildamist,

füüsilise ja vaimse tervise toetamist, paarisuhete ja vanemluse tugevdamist ning

rahvastikupoliitika juhtimist.

Isamaa fraktsiooni ettepanek on teha valitsusele ülesandeks töötada välja terviklik meetmete

pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks. Parim

lahendus oleks, kui valitsus, kellel on selleks tugev analüütiline võimekus, esitaks

üleerakondliku ja tervikliku lahenduspaketi. Probleemi lahendamiseks on vaja

erakondadeülest kokkulepet ja kõigi panust. Probleemi pelgast tunnistamisest ei piisa – vaja

on tegevuskava ja otsuseid. Perede kindlustunde üks eeltingimus on stabiilne ja laiapõhjaline

poliitika, mitte eklektiline ja juhuslik tegutsemine. Seetõttu on erakondadeülese kokkuleppe

saavutamine strateegilise tähtsusega. Isamaa fraktsioon soovib, et sotsiaalkomisjon ja kõigi

erakondade esindajad toetaksid seda eelnõu ning annaksid valitsusele vastava ülesande. See

survestaks otsustajaid lahendusi otsima ning suurendaks poliitilise kokkuleppe saavutamise

tõenäosust. Võib kõlada arvamus, et kümme kuud enne valimisi on selleks liiga lühike aeg,

kuid J. Karilaid ei nõustu sellega. Kümme kuud on tegelikult pikk aeg. Kõik sõltub sellest, kui

tõsiselt valitsus parlamendi sõnumeid võtab.

Kalle Grünthal toetas eelnõu mõtet, kuid leidis, et selle sõnastus on keeleliselt ebatäpne.

Eelnõus on kirjas, et Vabariigi Valitsusele antakse ülesanne, kuigi sisuliselt saab parlament

valitsusele teha üksnes ettepanekuid, mitte anda siduvaid ülesandeid. Ta märkis, et siin võib

näha juriidilist apsakat. Seejärel küsis ta, kas otsuse eelnõude esitamise viisi tuleks muuta, et

tegemist ei oleks pelgalt formaalsusega, vaid et sellel oleks ka sisuline mõju.

Jaanus Karilaiu sõnul sõltub palju sellest, kui tõsiselt parlament oma rolli võtab ja kuidas

valitsus sellesse suhtub. Kui valitsus jääb ükskõikseks, on parlamendil võimalus avaldada

umbusaldust. Küsimus on selles, kas meie poliitiline kultuur liigub suunas, kus valitsusele

antud ülesannetele seatakse ka selged tähtajad. Ta avaldas kahtlust, kas pelgalt keeleline

parandus midagi muudaks. Oluline on see, kuidas koalitsioon suhtub opositsiooni

ettepanekutesse – isegi siis, kui koalitsioonisaadikud neid toetavad ja parlamendis kujuneb

enamus. Neid ettepanekuid tuleks käsitleda täitmiseks mõeldud otsustena, mitte lihtsalt ära

kuulata lootuses, et aeg möödub ja teema ununeb.

Kalle Grünthal nentis, et kui eelnõu jõuab Riigikogu täiskokku ja valitsuserakonnad selle

tagasi lükkavad, jätab see mulje, nagu ei peetaks laste ja rahva heaolu piisavalt oluliseks. Ta

avaldas lootust, et valitsus ja koalitsioonierakonnad suhtuvad eelnõusse äärmiselt tõsiselt.

Jaanus Karilaid märkis, et seni on sotsiaalkomisjoni töö jätnud talle mulje, et komisjonis

tegutsetakse erakondadeüleselt. Seda kinnitas ka vaimse tervise teemalise eelnõu arutelu.

Komisjoni kuuluvad oma valdkonna eksperdid, kes tunnevad teemat põhjalikult.

Signe Riisalo märkis, et kuna otsuse eelnõude kohta ei koostata Vabariigi Valitsuse arvamust,

toob ta ise välja mõned asjaolud. Tema hinnangul on J. Karilaiu varem nimetatud SOMi

analüüs selles kontekstis üks parimaid ja valdkonnaülesemaid. Seni oli käsitlus piirdunud

peamiselt SOMi valitsemisalaga, kuid selles analüüsis on hõlmatud ka hariduse, töö ja

eluaseme küsimused. Analüüsi vaatas läbi teadlastest, mittetulundussektori esindajatest ja

ministeeriumide ametnikest koosnev ekspertkogu. Analüüsi oluliseks osaks olid ka

poliitikasoovitused, mille puhul peaksid erakonnad püüdma saavutada poliitilise konsensuse.

17

Mitut neist teemadest on komisjonis juba käsitletud eraldi eelnõudena ning osa tuleb

arutlusele ka edaspidi. Valitsus on kavandanud nende poliitikasoovituste põhjal tegevuskava,

mida arutatakse valitsuse 11. juuni 2026 istungil. See tähendab, et ka punktis 2 nimetatud

meetmete pakett jõuab samal kuupäeval valitsuse ette. S. Riisalo leidis, et ei ole

korrektne taotleda tegevusi, mis on juba valitsuse tööplaanis. Seetõttu ei saa ta ka otsuse

eelnõu toetada. Ta rõhutas, et kuigi tegemist on tugeva analüüsiga, vajatakse selle põhjal

siiski erakondadeülest arutelu ja laiemat vaadet. Soovi korral kutsutakse

komisjoni meetmete paketti tutvustama ka SOMi esindajad.

Jaanus Karilaid võttis kokku, et oleks siiski hea, kui ka otsuse eelnõu leiaks parlamendi

toetuse.

Signe Riisalo tutvustas Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvamust. Ta märkis,

et Riigikogu otsuse eelnõuga (870 OE) soovitakse, et Riigikogu teeks Vabariigi Valitsusele

ettepaneku algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Põhiseaduse § 103 lõike 2 kohaselt on

Riigikogul õigus teha selline ettepanek Riigikogu koosseisu häälteenamusega tehtud otsusega.

Seega on Riigikogu otsuse eelnõu (870 OE) vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu

häälteenamus. Seejärel pani S. Riisalo hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 09.06.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind,

Signe Riisalo, Tarmo Tamm).

4.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe

Riisalo, Tarmo Tamm).

4.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe

Riisalo, Tarmo Tamm).

5. Info ja muud küsimused

5.1 Signe Riisalo andis teada, et esmaspäeval, 8. juunil 2026 kell 14-15 toimub

majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühine kohtumine

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) esindajatega

5.2 Neljapäeval, 4. juunil 2026 toimub Riigikogu täiskogus sotsiaalkomisjoni algatatud olulise

tähtsusega riikliku küsimuse „Laste kehalise aktiivsuse tõstmine vaimse ja füüsilise tervise

parandamiseks“ arutelu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija