| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/1666-9 |
| Registreeritud | 10.06.2026 |
| Sünkroonitud | 11.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keila Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Keila Linnavalitsus |
| Vastutaja | Ahto Pahk (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Keskväljak 11
76608 Keila
Estonia
T: +372 6790 700
EE121010022073899009 SEB Pank
EE272200221011747720 Swedbank
Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101
Ettepanek planeerimisseaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiseks
Keila Linnavalitsus esitab ettepaneku algatada planeerimisseaduse (PlanS) muutmise seaduse
eelnõu koostamine, et luua selge õiguslik raamistik arendajate kohustusele panustada kohaliku
omavalitsuse (KOV) arengusse ning võimaldada KOV-üksustel sisustada arendajatele esitatavad
nõuded lähtuvalt piirkondlikest eripäradest. Kehtiv regulatsioon ei võimalda KOV-idel täita
seadusest tulenevaid kohustusi viisil, mis tagaks arengu jätkusuutlikkuse, avalike teenuste
kvaliteedi ning isikute võrdse kohtlemise ning sellele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler,
saates mitmele KOVile, sh Keila linnale, ettepanekud detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude kandmise kordade põhiseadusega kooskõlla
viimiseks.
Hetkeolukorra analüüs ja probleemistik
Kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lõige 1 seab KOV-ile ülesandeks
kohaliku elu iseseisva korraldamise, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest. KOV
peab KOKS § 3 punkti 7 kohaselt tagama avalike teenuste osutamise soodsaimatel tingimustel
ning korraldama sotsiaalteenuseid, haridusasutuste ülalpidamist, kommunaalmajandust ja muud
infrastruktuuri KOKS § 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt.
PlanS § 1 lõike 1 kohaselt on ruumiline planeerimine suunatud tasakaalustatud ruumilise arengu
ja kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemisele. Planeerimisel tuleb tasakaalustada
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi lähtudes PlanS § 10 lõikest 1. Samas on
KOV-i võimekus planeeringute elluviimiseks piiratud eelarveliste vahenditega, mida toetab ka
PlanS § 128 lõike 2 punktides 2 ja 6 sätestatu.
Vajadus õigusliku raamistiku täpsustamiseks
Kuigi PlanS § 131 lõikes 2 toodud regulatsioon võimaldab sõlmida halduslepinguid arendajatega
detailplaneeringukohaste rajatiste (teed, haljastus, välisvalgustus, tehnorajatised)
väljaehitamiseks või kulude kandmiseks, on see piiratud üksnes planeeringulahenduse
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Meie: 09.06.2026 nr 14-5/1058-1
elluviimiseks „otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud“ objektidega. Samas on
ilmne, et ruumilise arengu elluviimine toimub suurel määral erasektori arendustegevuse kaudu,
mille tulemusel tekivad täiendavad vajadused nii tehnilise kui ka sotsiaalse taristu järele.
Probleemkohad, mis vajavad täpsemat seadusepõhist regulatsiooni on järgmised:
1. sotsiaalse taristu katmine: kehtiva PlanS § 131 lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei nimeta selgelt
sotsiaalset taristut (nt lasteaiad, koolid, sotsiaalhoolekande asutused), mille rajamise
vajadus tekib otseselt uute arenduste lisandumisel. KOV-il on kohustus korraldada
sotsiaalabi ja haridusasutuste ülalpidamist, kuid puudub selge volitusnorm arendajate
kaasamiseks nende kulude katmisse;
2. KOV eripärade arvestamine: haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganil kaalutlusõigus, mida tuleb HMS § 4 lõike 2 kohaselt teostada kooskõlas
volituse piiride ja eesmärgiga. Praegune PlanS ei anna piisavalt avarat volitusnormi, et
KOV saaks kehtestada arendajate panuse suuruse ja vormi lähtuvalt kohalikest
arenguvajadustest, mis on fikseeritud valla või linna arengukavas;
3. proportsionaalsus ja õigusselgus: haldustegevus peab HMS § 3 lõikest 2 tulenevalt
olema muuhulgas proportsionaalne. Üleriigilise raamistikuta on KOV-idel keeruline
tagada arendajate võrdset kohtlemist ehitusõiguse andmisel detailplaneeringute ja
vajadusel ning võimalusel projekteerimistingimuste alusel.
Ettepanek
Palume töötada välja eelnõu, mis täiendaks planeerimisseadust järgmiselt:
laiendaks arendajaga sõlmitavate halduslepingute ulatust, lubades kokkuleppeid
panustamiseks KOV-i üldisesse sotsiaalsesse taristusse ja avaliku teenustaristu
arendamisse, arvestades arendustegevusega kaasnevat mõju avalike teenuste
kasutuskoormusele ning täiendava taristu- ja teenusevajaduse kujunemisele;
looks selge volitusnormi, mis lubab KOV-i volikogul kehtestada arendustasude ja
sotsiaalse taristu panuse metoodika, sidudes selle valla või linna arengukava ja
eelarvestrateegiaga;
kohaldaks eelnimetatud halduslepingute regulatsiooni lisaks detailplaneeringutele ka
projekteerimistingimustele.
Selline muudatus toetaks KOV-i iseseisvust KOKS § 3 punktis 1 märgitud kohaliku elu
küsimuste otsustamisel ja tagaks PlanS § 8 sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtte
efektiivsema elluviimise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keiu Valge
linnapea
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|