Kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigi Tugiteenuste Keskus

[email protected] 09.06.2026 nr 13-1/135-1

Kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirja

nr 80 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks esitamine

Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks ning

rakendusüksusele, elluviijale ja partneritele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 15. märtsi 2023.

a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste

elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu.

Palume kooskõlastus anda ja arvamus avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Integratsiooni Sihtasutus

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Riigikantselei

Statistikaamet

Rahandusministeerium

Margit Tilk 628 2358

[email protected]

EELNÕU 2.06.2026

MINISTRI KÄSKKIRI

Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a

käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist,

sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste

elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel:

Teen kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjas nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT)

järgnevad muudatused:

1) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.1 „Kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“ pakkumine“ lahtris „Selgitav teave“ meetmete nimekirja näitaja

„Kohanemisprogrammis osalejate arv“ info järgmiselt: „Näitajaga mõõdetakse

kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ osalejate koolituskordi kumulatiivselt.

Saavutustasemesse raporteeritakse isik, kes on läbinud kohanemisprogrammi koolituse

vastavalt koolituse läbiviimise ajal kehtinud tingimustele ja nõutud mahule: a)

teemamoodulite koolituse läbimist tõendatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, sealhulgas: i) kontaktõppes osalemisega; ii) e-õppe läbimisega; iii) teadmiste testi

sooritamisega; iv) kombineeritud õppevormi puhul koolituse nõutud osade läbimisega; b)

keeleõppe koolitusel peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatud koolitatava

osalemine vähemalt 80% ulatuses õppest. Allikas: elluviija aruanded“;

2) muudan TAT-i punkti 7.3.8 ning sõnastan selle järgnevalt: „7.3.8 infotehnoloogiliste

arenduste programmeerimise, analüüsimise, testimise, haldamise ja majutamise kulu ning

litsentsitasu punktides 3.1, 3.2, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul.“;

3) Punktis 1 toodud muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 22. märtsist 2026. a ning

punktis 2 toodud muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

EELNÕU juuni 2026

MINISTRI KÄSKKIRI

TERVIKTEKST

Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks

toetuse andmise tingimused

1 Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel

kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h)

„Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineeri-

miskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate

rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027

meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist

toetav Eesti“ rakenduskavaga kooskõlas olevate sekkumiste nr 21.4.7.51

„Kohanemisprogrammi1 „Settle in Estonia“ pakkumine“, 21.4.7.52 „Andmevahetus-

lahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“, 21.4.7.53 „Eri

keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused“, 21.4.7.54 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“,

21.4.7.55 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“

(edaspidi toetatavad tegevused) raames.

1.3 Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu otsuse „Eesti riigi pikaajaline

arengustrateegia „Eesti 2035“2 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev

inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“3

alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus

ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme

„Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas

kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenustesse „Ühine, arusaadav ja

usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“, „Uuendusliku ja vastutustundliku

tööturu toetamine“ ja „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme

suurendamine“.

1.4 TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika

1 Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“. 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia). 3 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030).

2

kujundamine ja rakendamine“ elluviimist.

1.5 Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused tagasipöördujatele, uussisserändajatele ning

eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele Eesti ühiskonnas lõimumiseks, sealhulgas

kohanemiseks.

1.6 Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses.

1.8 Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust

regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus

osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga

„Ligipääsetavuse näitaja“.

1.9 Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7.

1.10 Rakendusüksus ja rakendusasutus.

1.10.1 Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi

rakendusasutus).

1.10.2 Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

rakendusüksus).

2 Terminid

2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;

2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa

Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;

2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

2.2 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv

eesti keelest erineva emakeelega isik.

2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt

naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti

rahvastikuregistris.

3 Toetatavad tegevused ja nende elluviimise aeg, elluviija, partner ja sihtrühm

3.1 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine.

3.1.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.1.2 Toetatava tegevuse eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemise

toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu,

töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse

3

omandamist.

3.1.3 Toetatava tegevuse tulemusena on kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ edasi

arendatud ja rakendatud ning programmi koolituse(d) läbinud uussisserändajate

iseseisev toimetulek on paranenud.

3.1.4 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“pakkumine“ alategevused.

3.1.4.1 Kohanemist toetavate e-õppe formaatide väljatöötamine.

3.1.4.2 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ eesti keele õppe B1-taseme õppematerjalide

ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide

väljatöötamine.

3.1.4.3 Kohanemiskoolituste, sealhulgas e-õppe formaatide ning eesti keele õppe pakkumine,

teavitustegevuse korraldamine ja kohanemisnõustamise pakkumine.

3.1.4.4 Kohanemisprogrammi vahehindamine ja uute kohanemisprogrammi moodulite ja

materjalide koostamine ning olemasolevate moodulite ja materjalide uuendamine.

3.1.4.5 Kohanemisprogrammi lõpphindamine ning kohanemisprogrammi moodulite ja

materjalide uuendamine.

3.1.5 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–30.06.2029.

3.1.6 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad.

3.2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine.

3.2.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija).

3.2.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse

osakond.

3.2.2 Partnerid on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ning

Integratsiooni Sihtasutus.

3.2.3 Toetatava tegevuse eesmärk on andmevahetuslahenduse ja sündmusteenuse „Eestis

kohanemine“ arendamine ja rakendamine.

3.2.4 Toetatava tegevuse tulemusena on edasi arendatud ja rakendatud

andmevahetuslahendus, sealhulgas infoplatvorm ning Eestisse elama asunud

uussisserändajad on automaatselt suunatud osalema kohanemisprogrammis „Settle in

Estonia“. Lisaks on edasi arendatud vajaduspõhine infoplatvorm nii uussisserändajatele

kui ka kohanemisprogrammi sidusrühmale. Samuti on edasi arendatud ja rakendatud

sündmusteenus „Eestis kohanemine“ ning Eestisse elama asunud uussisserändajad

kasutavad personaliseeritud ja proaktiivset sündmusteenust Eestis kohanemiseks.

3.2.5 „Andmevahetuslahenduse, sealhulgas infoplatvormi edasiarendus ja rakendamine“

alategevused.

3.2.5.1 Andmevahetuslahenduse edasiarendamine. Edasiarenduste käigus tehakse

andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused. Muuhulgas luuakse

koolitusmoodulisse infotehnoloogiline lahendus, mis tagab B1-taseme eesti keele

õppe kursuse korraldamise valmisoleku ning videomaterjalide haldamise võimekuse.

3.2.5.1.1 Elluviija tellib SMITilt arendustöid lähtudes kohanemisprogrammi „Settle in

Estonia“ pakkujate ja sihtrühma vajadustest.

3.2.5.1.2 SMIT tagab andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused.

3.2.5.2 Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine. Edasiarenduste käigus

täiendatakse uussisserändajate registrit vajalike infotehnoloogiliste lahendustega,

sealhulgas andmevahetusega teiste riiklike andmebaasidega, kust edastatakse andmed

Eesti riigi infoportaali eesti.ee.

3.2.5.2.1 Elluviija tellib Integratsiooni Sihtasutuselt sündmusteenuse “Eestis kohanemine“

edasiarendamise ja rakendamise sisulise juhtimise, lähtudes sihtrühma vajadustest ning

riiklikest teenustest, mis on mõeldud sihtrühma jaoks.

3.2.5.2.2 Integratsiooni Sihtasutus tagab sündmusteenuse „Eestis kohanemine“

4

edasiarendamise ja rakendamise sisulise koordineerimise.

3.2.6 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.2.5.1 nimetatud tegevustel 01.01.2023–

31.10.2029 ning punktis 3.2.5.2 nimetatud tegevustel 01.01.2026–31.10.2029.

3.2.7 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad.

3.3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused.

3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.3.2 Toetatava tegevuse eesmärk on tagasipöördujate, uussisserändajate ning eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste eestikeelses töökeskkonnas töötamise valmisoleku ja

toimetuleku suurendamine ning nende värbamise toetamine riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutustesse ning nende hallatavatesse asutustesse.

3.3.3 Toetatava tegevuse tulemusena on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste,

uussisserändajate ning tagasipöördujate konkurentsivõime tööturul toimetulekuks

paranenud.

3.3.4 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused“ alategevused.

3.3.4.1 Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil.

3.3.4.2 Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga

tudengitele, sealhulgas infopäevade ja koolituste korraldamine tudengitele avaliku

sektori tutvustamiseks ja praktikaootuste kujundamiseks.

3.3.4.3 Õppereiside korraldamine Eesti piires ning teistesse Euroopa Liidu riikidesse, et

tutvuda parimate tööturu meetmetega, mis suurendavad eri keele- ja kultuuritaustaga

inimeste konkurentsivõimet tööturul.

3.3.5 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.3.4.1 ja 3.3.4.3 nimetatud tegevustel

01.01.2023–31.10.2029 ning punktis 3.3.4.2 nimetatud tegevusel 01.01.2023–

31.12.2024.

3.3.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad.

3.3.6.1 Tööjõulähetusprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad.

3.3.6.2 Praktikaprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga, uussisserändajatest ning

tagasipöördujatest tudengid.

3.4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe.

3.4.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.4.2 Toetatava tegevuse eesmärk on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja Eesti kultuuriruumiga

sideme suurendamine.

3.4.3 Toetatava tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad tegevused, läbinute eesti keele

oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paranenud. Kodanikuõppe

läbinute usaldus riigiinstitutsioonide vastu on suurenenud.

3.4.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevused.

3.4.4.1 Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate

lahenduste arendamine ja pakkumine.

3.4.4.2 Vabatahtlikke kaasavate ning keeleõpet toetavate tegevuste arendamine ja pakkumine,

sealhulgas keelesõbra programmi laiendamine. Selleks juhendi ja muude toetavate

materjalide loomine ning nõustamissüsteemi käivitamine programmis osalevatele

üksikisikutele ja organisatsioonidele.

3.4.4.3 Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja

spordiasutustes.

3.4.4.4 Kultuuri ja vaba aja ning koostöötegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks

5

ning praktiseerimiseks.

3.4.4.5 Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele

kasutamist toetavad tegevused.

3.4.4.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumine, et

tõsta nende teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa Liidust.

3.4.4.6.1 Eesti kodakondsuse taotlemist toetavate lahenduste arendamine, sealhulgas

materjalide loomine, nende levitamine ja väljatöötamine teadmiste omandamiseks

kodanikuks olemisest.

3.4.4.6.2 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste ja koolituste

korraldamine.

3.4.4.6.3 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koolituste korraldamine

noorteorganisatsioonide ja -ühenduste juhtidele ning aktivistidele.

3.4.5 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.4.4.1 – 3.4.4.4 ja 3.4.4.6.1 – 3.4.4.6.2

nimetatud tegevustel 01.01.2023–31.10.2029, punktis 3.4.4.5 nimetatud tegevusel

01.01.2023–31.12.2025 ja 3.4.4.6.3 nimetatud tegevusel 01.01.2023–30.06.2026.

3.4.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed,

uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud.

3.5 Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel.

3.5.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija).

3.5.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse

osakond.

3.5.2 Partnerid on Riigikantselei ja Statistikaamet.

3.5.3 Toetatava tegevuse eesmärk on Eesti elanike informeerimine rände- ja lõimumis-,

sealhulgas kohanemisvaldkonnast, inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest, ning Eesti

elanike lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate hoiakute kujundamine.

3.5.4 Toetatava tegevuse tulemusena on tagatud regulaarne, selge ja faktitäpne rände- ning

lõimumis-, sealhulgas kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning riigiinfo

edastamine, mille tulemusena on suurenenud Eesti elanikkonna teadmised lõimumis-,

sealhulgas kohanemisvaldkonnast.

3.5.5 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“

alategevused.

3.5.5.1 Eesti kultuurilist mitmekesisust tutvustavate tele- ja raadiosaadete,

ristmeediaprogrammide ning kirjutavas meedias ilmuvate artiklite sarja loomine.

3.5.5.2 Hoiakute kujundamiseks ja mõjutamiseks rände ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteenuste kohta kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate loomine.

3.5.5.3 Kehtetu.

3.5.5.4 Valitsusasutuste riigiinfo edastamise võimekuse tõstmine eri keele- ja kultuuritaustaga

inimestele.

3.5.5.4.1 Riigikantselei kujundab punktis 3.5.5.4 nimetatud alategevuse raames avaliku sektori

eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kommunikatsioonivõrgustiku ning

aitab kaasa riigiinfo edastamisele Eesti elanikele.

3.5.5.5 Lihtsas eesti keeles uudiste tootmise ja edastamise võimekuse loomine.

3.5.5.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kvaliteetse ajakirjandusliku sisu

tagamiseks ajakirjanikele, ajakirjandust ja/või kommunikatsiooni õppivatele

tudengitele koolituse pakkumine.

3.5.5.7 Laiemale avalikkusele rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste

tutvustamine.

3.5.5.8 Avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua loomine Statistikameti

veebis rände- ja lõimumis- sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni

6

parandamiseks.

3.5.5.8.1 Statistikaamet töötab punktis 3.5.5.8 nimetatud alategevuse raames välja

avalikkusele mõeldud veebipõhise tööriistakasti rände- ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisalase kommunikatsiooni tõhustamiseks.

3.5.5.9 Ristmeediaprogrammide ning kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate

tulemuslikkuse ja mõju hindamine.

3.5.6 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.5.7 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed,

uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud.

4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

4.1 Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad.

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Toetatav tegevus 3.1 – Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Kohanemis-

programmis

osalejate arv.

Mõõtühik:

osaluskord

0 Ei kohaldu 5117 28 797 Näitajaga mõõdetakse

kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“

osalejate koolituskordi

kumulatiivselt.

Saavutustasemesse

raporteeritakse isik, kes

on läbinud

kohanemisprogrammi

koolituse vastavalt

koolituse läbiviimise

ajal kehtinud

tingimustele ja nõutud

mahule:

a) teemamoodulite

koolituse läbimist

tõendatakse kirjalikku

taasesitamist

võimaldavas vormis,

sealhulgas:

i) kontaktõppes

osalemisega;

ii) e-õppe läbimisega;

iii) teadmiste testi

sooritamisega;

iv) kombineeritud

õppevormi puhul

koolituse nõutud osade

läbimisega;

b) keeleõppe koolitusel

peab olema kirjalikult

taasesitatavas vormis

tõendatud koolitatava

osalemine vähemalt

80% ulatuses õppest.

Allikas: elluviija

aruanded

7

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Settle in Estonia

portaali

registreeritud

külastajate arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 5117 24 597 Näitaja sisuks on

koolitustele

registreerunud

abikõlblike

uussisserändajate arv.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Kohanemis-

programmi

koolituse(d)

läbinud

uussisserända-

jate osakaal, kes

hindavad, et

nende

konkurentsi-

võime

ühiskonnas

toimetulekuks

on paranenud.

Mõõtühik:

protsent

0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse

jooksvalt

uussisserändajate

enesehinnangulist

teadmiste paranemist,

mis on iseseisva

toimetuleku eelduseks.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.2 – Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja

rakendamine

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Kohanemis-

programmi

suunatud

välismaalaste

arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 14 000 49 000 Näitajaga loetakse

kokku

andmevahetuslahen-

duse kaudu esimest

korda

kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“

suunatud Euroopa

Liidu ja kolmandate

riikide kodanikke.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Toimivate

andmevahetus-

lahenduste arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse

töötavat

andmevahetuslahen-

dust, mida loetakse

kokku tervikuna.

Allikas: elluviija

aruanded

Välju

nd-

näitaja

Toimivate

„Eestis

kohanemine“

sündmusteenust

e arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 0 1 Näitajaga mõõdetakse

töötavat „Eestis

kohanemine“

sündmusteenust, mida

loetakse kokku

tervikuna.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.3 – Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused

8

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmis

osalejate arv.

Mõõtühik:

osaleja

0 Ei kohaldu 160 950 Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetustes

osalemist isiku põhjal,

sh võimaldatakse ühele

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord. Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Praktikakohta-

de arv avalikus

sektoris.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 40 40 Näitajaga mõõdetakse

praktikal osalemist

isiku põhjal, sh

võimaldatakse ühele

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord.

Allikas: elluviija

aruanded

Välju

nd-

näitaja

Ajakohastatud

tööjõulähetus-

programmide

arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse

ajakohastatud

tööjõulähetuste

programmide arvu.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmi

läbinute arv.

Mõõtühik:

osaleja

0 Ei kohaldu 100 798 Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetuse ühe

täisprogrammi läbimist

isiku põhjal, sh

võimaldatakse ühele

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmi

läbinute

hinnang

konkurentsi-

võime

paranemisele

ühiskonnas.

Mõõtühik:

protsent

0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetuse läbinute

tagasisidena esitatud

hinnangut programmis

osaleja

konkurentsivõime

paranemise kohta

ühiskonnas.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.4 – Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe

Meetmete

nimekirja

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Lõimumisvald-

konna keeleõpet

toetavates

tegevustes

osalejate arv.

Mõõtühik:

osaluskord

0 Ei kohaldu 1000 10866 Rakenduskava

väljundnäitaja.

Näitajaga mõõdetakse

lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavates

tegevustes osalejate

osaluskordi

kumulatiivselt.

9

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Saavutustasemesse

raporteeritakse:

nii ühepäevase

keeleõpet toetava

tegevuse kui ka

koolituse, mille kestus

on rohkem kui üks

päev, puhul peab olema

isiku osalemine

koolitusel tõendatud

kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis

80% ulatuses õppest.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Lõimumisvaldk

onna keeleõpet

toetavate

tegevuste

läbinute arv.

Mõõtühik:

osaluskord

0 2020 Ei kohaldu 8693 Rakenduskava

tulemusnäitaja.

Näitajaga mõõdetakse

lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavad

tegevused läbinud

osalejate osaluskordi

kumulatiivselt.

Läbinuks loetakse

osalejat, kes on võtnud

programmist osa 80%

ulatuses, osaluskordade

koguarvuks

arvestatakse

osaluskordi

väljundnäitajast

„Lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavates

tegevustes osalejate

arv“.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Riigikaitse ja

kodanikuhari-

duse teemalistes

koostöötegevus

tes osalejate

arv.

Mõõtühik:

osaleja

0 Ei kohaldu 300 1000 Näitajaga mõõdetakse

riigikaitse ja

kodanikuhariduse

teemalistes

koostöötegevustes

osalejate arvu.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Koolituse(d)

läbinute

hinnang eesti

keele oskuse ja

konkurentsivõi

me

paranemisele

ühiskonnas.

Mõõtühik:

protsent

0 2023 Ei kohaldu 75% Näitajaga mõõdetakse

osalejate rahulolu enda

eesti keele oskuse ja

konkurentsivõime

paranemisega

ühiskonnas.

Allikas: elluviija

aruanded

10

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Toetatav tegevus 3.5 – Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteemadel Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Sotsiaalreklaam

kampaaniate ja

ristmeediapro-

grammide arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 2 6 Näitaja sisuks on

korraldatavad

sotsiaalreklaamkam-

paaniad ning

ristmeediaprogrammid.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

ne näitaja

Tulem

us-

näitaja

Eesti elanike

valmisolek

toetada teistest

riikidest

Eestisse elama

tulnud inimeste

kohanemist

eluga Eestis.

Mõõtühik:

protsent

59% 2022 Ei kohaldu 60% Näitajaga mõõdetakse,

kui paljud Eesti

elanikest on enda sõnul

valmis aitama

sisserändajatel Eesti

eluga kohaneda.

Allikas: elluviija

aruanded

5 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood

5.1 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029.

6 Toetatavate tegevuste eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate

vaheline jaotus

Summa (eurodes) Osakaal

1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“

pakkumine

18 500 000,00 100,00%

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 12 950 000,00 70,00%

1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 550 000,00 30,00%

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplat-

vormi) edasiarendus ja rakendamine

2 550 000,00 100,00%

2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 785 000,00 70,00%

sealhulgas SMIT 714 000,00 70,00%

sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 735 000,00 70,00%

2.2 Riiklik kaasfinantseering 765 000,00 30,00%

sealhulgas SMIT 306 000,00 30,00%

sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 315 000,00 30,00%

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning

tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused

3 910 000,00 100,00%

3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 2 737 000,00 70,00%

3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 173 000,00 30,00%

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning

kodanikuõpe

7 273 989,00 100,00%

11

4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 091 792,00 70,00%

4.2Riiklik kaasfinantseering2 182 197,0030,00%

4.3 Omafinantseering 0 0%

5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteemadel

6 542 857,00 100,00%

5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 580 000,00 70,00%

sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00%

sealhulgas Statistikaamet 77 000,00 70,00%

5.2Riiklik kaasfinantseering1 962 857,00 30,00%

sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00%

sealhulgas Statistikaamet 33 000,00 30,00%

5.3 Omafinantseering 0 0%

7 Kulude abikõlblikkus

7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ÜM-i §-st 15 ja TAT-is sätestatud

tingimustest.

7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele ühtse määra alusel, milleks on

7% toetatava tegevuse otsestest kuludest.

7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel.

7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1

nimetatud kaudsetele kuludele on abikõlblikud järgmised kulud:

7.3.1 kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega;

7.3.2 kommunikatsioonikulu;

7.3.3 uuringute, analüüside ja hindamiste kulu;

7.3.4 koolituste, seminaride ja konverentside kulu;

7.3.5 tõlkekulu;

7.3.6 lähetus-, majutus- ja transpordikulu õigusaktides kehtestatud tingimustel

maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses;

7.3.7 sihtrühmale majutus- ja transpordikulu elluviija sisekorra alusel punktides 3.1, 3.3, 3.4

ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul;

7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, analüüsimise, testimise, haldamise ja

majutamise kulu ning litsentsitasu punktides 3.1, 3.2, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate

tegevuste puhul;

7.3.9 praktika- ning keelesõbra programmis osaleja koolitus-, majutus-, transpordi- ja

õppevahendite kulu punktides 3.3 ja 3.4 nimetatud toetatava tegevuse puhul;

7.3.10 õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires punktis 3.3 ja 3.5.5.6 nimetatud

toetatavate tegevuste puhul;

7.3.11 õppe- ja infomaterjalide kulu, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu punktides 3.1, 3.3, 3.4

ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul;

7.3.12 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt

tasutav maks;

7.3.13 välisekspertide ning tegevustesse kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulu elluviija

12

sisekorra alusel punktis 3.5 nimetatud toetatava tegevuse puhul.

7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud:

7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu;

7.4.2 esinduskulu ja kingitused;

7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute

koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega;

7.4.4 kehtetu;

7.4.5 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud;

8 Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1 Toetus makstakse tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra

alusel kaudseid kulusid makstakse ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise

üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26.

8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ÜM-i §-des 24, 25 ja 33.

8.3 Punktides 3.1.1. 3.3.1 ja 3.4.1 nimetatud elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel

on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt.

8.3.1 Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest.

8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud

maksetaotluse alusel.

8.5 Maksetaotlusi võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel

mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama

rakendusüksusele:

8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed

kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest

kuludest;

8.6.2 koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav;

8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia.

8.7 Punktis 8.6.1 ja 8.6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud

dokumendid esitanud ja neid ei ole muudetud. Elluviija esitab rakendusüksusele

sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse vastavalt tegelikele

otsestele kuludele.

8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid

rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.

8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud.

9 Elluviija kohustused

9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused.

9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on

vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava

tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava

13

kohaselt.

9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud:

9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva

aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja

eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses,

kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea;

9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele

teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul

rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest;

9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve

muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust

suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul

pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete

prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;

9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud

eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest

rakendusüksuse poolt;

9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva

jooksul vastava päringu saamisest arvates;

9.3.6 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on

taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7 tagama toetatavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles

kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel;

9.3.8 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks;

9.3.9 koguma ja töötlema nõutavaid andmeid alategevustes 3.1.4.3, 3.3.4.1, 3.3.4.2, 3.4.4.1 ja

3.5.5.6 osalenud isikute kohta ÜSS-i § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas isikuandmete kaitse

seadusega, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab

32 akadeemilist kontakttundi, ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu

registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala viimase

tööpäeva lõpuks;

9.3.10 järgima toetatavate tegevuste elluviimisel soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtteid ning tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises

ja virtuaalses keskkonnas;

9.3.11 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitusmääruse alusel;

9.3.12 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.12.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;

9.3.12.2 TAT-i muutmise vajalikkusest;

9.3.12.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

9.4 Punktis 3.1 nimetatud toetatava tegevuse elluviija peab korraldama teavitusürituse

teavitusmääruse § 2 lõigete 3 ja 4 alusel.

9.5 Iga toetatav tegevus on struktuuritoetuse registris eraldi projekt ning toetatava tegevuse

14

nimetus tuleb teavitusmääruse nõuete kohaselt avalikustada.

10 Partnerite kohustused

10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama

elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele

ligipääsetavuse.

11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi

koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava

tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia

„Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse

põhimõtetesse.

11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta

20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.

11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30

kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast

arvates.

11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande

vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.

11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja

edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme

tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva

nende kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus

vahearuande viie tööpäeva jooksul.

11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks.

11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus

sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt.

11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus

lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva

jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12 TAT-i muutmine

12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid

asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija

rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise

kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist.

12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

15

Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele

seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.

Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja,

mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest.

12.5 Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib

muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul.

12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse

edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus

rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus

vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb

otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta.

12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest

rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i

muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks

elluviimiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel

jätkata.

12.8 Rakendusasutusel on õigus teha toetatavate tegevuste vahel eelarvetõsteid. Toetuse

summat võib suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele

kooskõlastamisele.

12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve

kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve

on kooskõlas TAT-is sätestatuga.

12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele,

elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.

13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36.

13.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt.

13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6.

13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

14 Vaiete lahendamine

14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt.

14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusüksus.

14.3 Kui rakendusüksus ja elluviija on riigiasutused, lahendatakse vaidlused Vabariigi

Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.

Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm

Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm

Lisa 3. Seirearuande vorm (kehtetu)

Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade lõikes vorm (kehtetu)

Lisa 5. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine

Lisa 6. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht

1

Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise

käskkirja eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti

ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise

tingimused“ (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ja Vabariigi Valitsuse 9.

juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel.

Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna

välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358), kultuurilise

mitmekesisuse osakonna nõunikud Margarita Källo (e-post [email protected], telefon 5624

5840) ja Julia Amor ([email protected], telefon 5460 0199) ning juriidilise ekspertiisi tegi õigus-

ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224).

TATi muutmine on tingitud vajadusest täpsustada kohanemisprogrammi näitaja infot ning

laiendada infotehnoloogiliste arenduste kulu kohaldamist.

Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 80

kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 15. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 256, 19.

veebruari 2025. a käskkirjaga nr 50 ja 9. detsembri 2025. a käskkirjaga nr 188).

2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja eelnõu punktiga 1 muudetakse punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.1

„Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ lahtris „Selgitav teave“ meetmete

nimekirja näitaja „Kohanemisprogrammis osalejate arv“ info. Muudatus on tingitud vajadusest

ajakohastada kohanemisprogrammi koolituste läbimise ja osalemise arvestamise põhimõtteid

seoses kohanemisprogrammi rakendamise edasiarendamisega ning õppeformaatide

mitmekesistamisega. Kohanemisprogrammi baasmooduli koolitusi viiakse ellu nii kontaktõppe, e-

õppe kui ka kombineeritud õppevormis ning kohanemisprogrammi määruse alusel on baasmooduli

ülesehitust, teemade ringi ja õppe mahtu ajakohastatud.

Muudatuse eesmärk on tagada, et näitaja oleks formaadineutraalne ning võimaldaks arvestada

kohanemisprogrammi läbimist sõltumata sellest, kas koolitus viiakse läbi kontaktõppes, e-õppes

või nende kombinatsioonina. Muudatus tagab ka varasemalt rakendatud e-õppe formaadis

baasmooduli ning uue kombineeritud õppevormi kooskõla TAT-is sätestatud seire- ja

aruandlusloogikaga.

Muudatusega eemaldatakse senine viide ühepäevasele koolitusformaadile ning täpsustatakse

koolituse läbimise tõendamise põhimõtteid, lähtudes koolituse läbiviimise ajal kehtinud

tingimustest ja rakendatavast õppevormist.

Käskkirja eelnõu punktiga 2 muudetakse antud kulu abikõlblikuks ka toetatavale tegevusele 3.5.

Infotehnoloogiliste kulude abikõlblikkuse laiendamine tegevusele 3.5 „Avalikkuse teavitamine

rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ on tingitud vajadusest tagada tegevuse

alategevuste raames loodavate veebipõhiste lahenduste pikemaajaline mõju, jätkusuutlik haldus ja

säilitamine. Muudatuse tulemusel on võimalik luua veebipõhine keskkond, kuhu koondatakse

erinevate hankelepingute raames valmivad laiale avalikkusele suunatud veebilehed ja sarnased

lahendused, mis võimaldab säilitada sihtrühmadele ligipääs neile suunatud sõnumitele ja

2

materjalidele ka peale vastavate lepingute lõppu. Kvaliteetsete ja eesmärgipäraste materjalide

säilimine laiemas inforuumis ning nende taaskasutamine toetab alategevuste positiivset mõju

pikema aja jooksul, keskne veebilahendus on haldamiseks efektiivsem kui iga alategevuse jaoks

loodud eraldi leht. Infotehnoloogiliste arenduste haldamise ja majutamise kulu on abikõlblik ainult

infotehnoloogiliste arenduste arendamise ajal.

Käskkirja eelnõu punktiga 3 sätestatakse, et käskkirja punktis 1 nimetatud TAT-i muudatust

kohanemisprogrammi näitaja selgitava teabe muutmiseks rakendatakse tagasiulatuvalt alates 22.

märtsist 2026, sest siis jõustus kohanemisprogramm määruse muudatus, mis täpsustas

baasmooduli ülesehitust, teemade ringi ja õppe mahtu. Punktis 2 nimetatud abikõlblike kulude

laiendamist toetatavale tegevusele 3.5 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2026. a, kuna

veebipõhise keskkonna ettevalmistust alustati 2026 kevadel.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende

ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Käskkirja eelnõu mõjud

TAT-i sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini ja täpsemini täita oma ülesandeid.

5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid.

6. Käskkirja eelnõu jõustumine

Käskkiri eelnõu jõustub allkirjastamisel.

7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele,

Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma

vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ning

partneritele SMIT-ile, Riigikantseleile ja Statistikaametile. Eelnõu saadetakse kommenteerimiseks

ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile.