| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/2095-1 |
| Registreeritud | 10.06.2026 |
| Sünkroonitud | 11.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Joonas Pärenson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0697 - Taristuministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.06.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89e043e6-ac22-4ae5-b30a-76c2de375959 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89e043e6-ac22-4ae5-b30a-76c2de375959?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
MÄÄRUS
EELNÕU
2.06.2026
Taristuministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Taristuministri 25.11.2024 määruse nr 77 „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite
toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine
Taristuministri 25.11.2024 määruse nr 77 § 9 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Käskkirjas sätestatakse, milliste käesoleva määruse § 6 lõikes 2 loetletud tegevuste jaoks avatavas taotlusvoorus toetust antakse. Nimetatud käskkirjas võib määrata
taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel.
(2) Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool.“.
§ 2. Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja
vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord
perioodil 2021−2027“ muutmine Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14 § 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Nimetatud käskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise
toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (3) Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning
nendest väljaspool.“.
§ 3. Taristuministri 20.05.2025 määruse nr 28 „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri
toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine
Taristuministri 20.05.2025 määruse nr 28 § 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase
teabe rakendusüksusele. Nimetatud käskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel.
(3) Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool.“.
§ 4. Taristuministri 22.11.2024 määruse nr 75 „Jäätmete ringlussevõtu võimekuse
suurendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine
Taristuministri 22.11.2024 määruse nr 75 § 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Taotlusvooru eelarved ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase
teabe rakendusüksusele. Nimetatud käskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel.
(3) Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool.“.
§ 5. Taristuministri 30.09.2025 määruse nr 61 „Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe
suurendamise ning ohutu materjaliringluse edendamise investeeringutoetuse andmise
tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine
Taristuministri 30.09.2025 määruses nr 61 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Taotlusvooru eelarve, toetatavate tegevuste loetelu ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Nimetatud käskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel.
(3) Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning
nendest väljaspool.“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel keskkonnakaitseks antava abi korral on abikõlblikud investeerimise lisakulud, mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 4 või lõikes 11 sätestatud tingimuste järgi;“;
3) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel energiatõhususe suurendamiseks antava abi puhul on kulu abikõlblik üldise grupierandi määruse artikli 38 lõike 3 või lõike 8 tingimuste järgi;“;
4) paragrahvi 6 lõike 7 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „9) energiatootmine, välja arvatud energiatõhusust suurendavad lahendused, mis vastavad § 2
punkti 8 definitsioonile; 10) taastuvenergia salvestamise lahendused, välja arvatud § 2 punkti 8 kohaselt energiatõhusust suurendavad lahendused;“.
§ 6. Määruse rakendamine
Määruse § 5 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 30.09.2025.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Kokk Kantsler
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium Riigikantselei
09.06.2026 nr 1-4/26/2302
Määruste muutmise eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks taristuministri määruste muutmise eelnõu koos seletuskirjaga.
Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis taristuminister
Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Määruse muudatused taustainfoks koos nähtavate muudatustega
Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon ning Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eerika Purgel, 626 0709
Ministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.
Eelnõukohase määrusega täpsustatakse toetuste andmise tingimusi perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetme number
21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ elluviimiseks kehtestatud määrustes. Eelnõukohase määrusega muudetakse viit ringmajanduse korraldamise määrust, millest jäetakse välja nõue
suunata vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone ning viiendas täpsustakse ka kulude abikõlblikkuse teksti selgemaks. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine tagatakse ilma eraldi sätteta. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja finantseerimise
valdkonna juht Mihkel Krusberg ([email protected], tel 605 5903) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel ([email protected], tel 626 0709). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist
Rene Lauk ([email protected], tel 626 2948). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits - ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).
2. Määruse eesmärk
Määrusega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale
majandusele ülemineku edendamine“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ elluviimiseks kehtestatud määrustes.
Eesti Vabariigi Valitsuse 2023–2027 tegevusprogrammis on määratud oluline suund: Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise parendamine ettevõtlustoetuste jaotamisel. Selle suuna eesmärk on
tagada, et toetuste jagamisel oleks suurem regionaalne tasakaal. Konkreetsemalt näeb plaan ette vähemalt 40% ettevõtlustoetuste suunamist väljapoole peamisi majanduspiirkondi, nagu Tallinn ja Tartu regioonid. See samm on osa laiemast algatusest „Rohelisem Eesti“, mille eesmärk on
edendada jätkusuutlikku arengut kogu riigis. 25.01.2024 valitsuskabineti nõupidamisel otsustati mh, et Kliimaministeeriumil seirab toetuste regionaalset jaotumist ja lisab kõikidesse selle algatuse
ettevõtlusmeetmete toetusmäärustesse sätte, et vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone, ning kehtestab eesmärgi saavutamiseks vajaliku rakendusmehhanismi.
Euroopa Liidu 2021–2027 finantsperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondidest oli Kliimaministeeriumi
kaudu ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete maht 110,78 miljonit eurot, millest 44,31 miljonit eurot ehk 40% oli plaanitud suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Kaitsevaldkonda lisaraha suunamise tõttu tuli ringmajanduse valdkonnast ära suunata 35 388 193 eurot. Seda eelkõige
seetõttu, et riigi jäätmekava ja jäätmereformi tegemine võttis aega (2025. aasta detsembris võeti vastu jäätmeseaduse muudatus). Kliimaminister kinnitas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ 20.
detsembril 2023. aning jäätmereformi elluviimine algas 17.01.2026. Praegu on ringmajanduse toetusmeetme maht 75,65 miljonit eurot, millest Kliimaministeeriumi
ettevõtlusmeetmetega on seotud 70,55 miljonit eurot, millest omakorda vähemalt 28,22 miljonit eurot on vajalik suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.
2
„Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmed on Kliimaministeeriumis ainult ringmajanduse
korraldamiseks. Regionaalse sätte lisamine toetusmäärustesse ei ole enam tulemuslik, kuna meetmete eelarvete olulise vähendamise tõttu muutusid oluliselt ka eelarvete proportsioonid (nt
kahes meetmes on mõlema meetme eelarve ca 500 000 €). Seetõttu sõltub sätte tulemuslikkus üksikutest taotlustest. Kuigi erinevad toetusskeemid panustavad regioonidesse erinevalt, saaks kõigist kõnealustest toetustest vähemalt 40% suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.
Tabelis 1 on esitatud andmed seisuga 28.05.2026 ringmajanduse korraldamiseks ettevõtlusse
suunatud toetustest. Seni on rahastatud taotlusi väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda juba rohkem kui 40% ELi toetuste mahust ettevõtetele, s.o 37 miljonit euro ulatuses. Veel on tarvis toetusteks jagada 28 miljonit eurot.
Tabel 1. Ettevõtetele suunatud toetuste info
Tegevused (sekkumised)
Avatud vooru
ELi eelarve
(euro)
Rahastatud
taotlused
(euro)
Rahastatud
taotlused
väljapoole
Tallinna-Tartu
piirkonda
(euro)
Ringmajanduspõhiste tootmis- ja
tarbimismudelite kasutuselevõtt 584 946 232 459 28 202
Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE- de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine 30 500 000 24 273 480 17 304 583
Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine 500 000 42 855 13 117
Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine 24 963 077 17 936 957 15 031 788
Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine 14 000 000 10 797 813 4 936 485
KOKKU: 70 548 023 53 283 564 37 314 175
Kokkuvõttes, perioodi 2021–2027 raames on Kliimaministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse ühine eesmärk tagada, et vähemalt 40% ettevõtlustoetustest läheb väljapoole Tallinna ja Tartu regioone,
toetades sellega Eesti majanduse regionaalset tasakaalustamist ja keskkonnahoidlikku arengut. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Kliimaministeerium seirab koostöös rakendusüksusega
edaspidi toetuste regionaalset jaotumist ning jätkab toetusmeetmete (21.2.4.1) rakendamist selliselt, et ringmajanduse korraldamiseks antavast toetusest ettevõtetele suunatakse vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest toetusteks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Rakendusüksus peab eraldi
arvestust toetuste kasutamisel kahes piirkonnas: Tallinna ja Tartu regioonis ning väljaspool Tallinna ja Tartu regioone.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse taristuministri 25.11.2024 määrust nr 77. Vt p-s 2 esitatud selgitust.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse taristuministri 25.02.2025 määrust nr 14.Vt p-s 2 esitatud selgitust.
3
Eelnõu §-ga 3 muudetakse taristuministri 20.05.2025 määrust nr 28.
Vt p-s 2 esitatud selgitust. Eelnõu §-ga 4 muudetakse taristuministri 22.11.2024 määrust nr 75.
Vt p-s 2 esitatud selgitust. Eelnõu §-ga 5 muudetakse taristuministri 30.09.2025 määrust nr 61.Vt p-s 2 esitatud selgitust. Lisaks täpsustatakse määruse §-s 6 esitatud abikõlblike kulude kirjeldusi,
et tagada toetuste saajate ja taotlejate õiglane kohtlemine.
Taristuministri 30.09.2025 määruse nr 61 § 6 lõike 2 punktide 6 ja 8 eesmärk ei ole olnud kitsendada Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (ÜGEM)artiklite 36 ja 38 tingimusi. Nimetatud sätted ei piira riigiabi andmist sellistele kuludele, mis on abikõlblikud
ÜGEMi artikli 36 lõike 11 ja artikli 38 lõike 8 alusel. Varem lugesime ÜGEMi artikli 36 lõike 11 selle lõike 4 täpsustuseks, samamoodi nagu artikli 38 lõike 8 selle lõike 3 täpsustuseks. Seega on
seni olnud ÜGEM artikli 36 lõikest 11 ja artikli 38 lõikest 8 lähtumine abikõlblikkuse tuvastamisel kooskõlas TAT regulatsiooniga. Muudatusega täpsustatakse abikõlblikke kulusid selliselt, et need oleksid üheselt mõistetavad kõikidele osapooltele.
Eelnõu § 6 järgi rakenduvadmääruste muudatused üldises korras, välja arvatud § 5, mis jõustub
tagasiulatuvalt selle kehtestamise ajast. See on vajalik, et tagada õigusselgus kuludest, mis loetakse abikõlblikeks.
3. Eelnõu vastavus ELi õigusele
Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Määruse koostamisel lähtutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning Euroopa Komisjoni määrusest (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).
4. Määruse mõjud
Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse koostamise ajal teadaoleva info põhjal saab määruse
eelarve vahenditega saavutada rakenduskavaga seatud näitajate sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Määruse
muudatusega kaotatakse ära määrustes kehtestatud eelarve jaotus regiooniti. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine tagatakse ka ilma eraldi sätteta, mille kohaselt tuli vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunata toetusteks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid.
6. Määruse jõustumine
4
Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud § 5, mis jõustub tagasiulatuvalt selle kehtestamise ajast. See on vajalik, et tagada abikõlblike kulude osas õigusselgus.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei,
Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika te rakendamise seirekomisjoni liikmete ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.