Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25930000309

1 (5)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 09.06.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Nelli Lett

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25930000309

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

25930000309, milles 26.09.2025 esitati XXX kahtlustus karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 931 lg

1 - § 25 lg 2, s.o teadvalt rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise

katses ja 12.03.2026 KarS § 931 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o

teadvalt rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katses, kui see

on toime pandud korduvalt.

Peale kriminaalasja toimikuga tutvumist on prokurör jõudnud järeldusele, et XXX tegevus on

menetleja poolt ekslikult kvalifitseeritud KarS § 931 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi.

Kriminaalmenetluse käigus on uuritud kolm episoodi. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse

(EL) nr 833/2014, 31.07.2014. a artikkel 3k lõike 1 kohaselt on keelatud otse või kaudselt müüa,

tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või

asutustele või Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit XXIII lisas loetletud kaupu,

mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust. XXX saabus Narvas aadressil

Peterburi mnt 1 asuva Narva tollipunkti jalakäijate terminali, Eesti Vabariigist Venemaa

Föderatsiooni väljuvale suunale:

1) 15.02.2025 kell 12.12 ja tollikontrollis avastati temal kaasas olnud kotist IKEA puuride ja

kruvikeeraja otsikute komplekt (kaubakood 8207 90 30). Nimetatud kaup kuulub EL Nõukogu

määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3k lõikes 1 viidatud lisas XXIII nimetatud koodi 8207 alla

(vahetatavad tööinstrumendid mehaaniliste või mittemehaaniliste käsi-tööriistade ja tööpinkide jaoks

(näiteks pressimiseks, lehtstantsimiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks,

kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks) sh tõmbesilmad,

ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks).

2) 07.09.2025 kell 17:55 ja tollikontrollis avastati temal kaasas olnud kärust neli (4) 1-liitrilist pudelit

CHR Hansen Afilact Fluid for food (lüsosüümpreparaat / ensüümpreparaat) kaubakoodiga 3507 90

90 90. Nimetatud kaup kuulub EL Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3k lõikes 1 viidatud

lisas XXIII nimetatud koodi 3507 90 alla (mujal nimetamata ensüümid ja ensüümivalmistised

(v.a laap ja selle kontsentraadid)).

3) 26.10.2025 kell 13:57 ja tollikontrollis avastati temal kaasas olnud kotist seitse (7) IKEA

isoleeritud elektrijuhtmed pistikutega STRÄLA (artiklinumber 203.664.04) kaubakoodiga 8544 42

90 90. Nimetatud kaup kuulub EL Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3k lõikes 1 viidatud

lisas XXIII nimetatud koodi 8544 alla (isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid

(sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta;

individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või

pistikutega või ilma nendeta).

RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada

rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet,

2 (5)

inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6

kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis

sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav

õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu Nõukogu määrus või

Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis

ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 koos

muudatustega rahvusvaheline sanktsioon.

Samuti nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et isikut on varasemalt mitu korda hoiatatud

võimalikust vastutusest rahvusvahelise sanktsioonide rikkumise eest (12.03.2023, 28.02.2024,

17.09.2024). Igakord saadeti XXX leitud kaubaga Eestisse tagasi ja ametnikud piirdusid ainult suulise

hoiatamisega. Seejuures 17.09.2024 ja 28.02.2024 võtsid ametnikud XXX ka allkirja infolehele,

milles on välja toodud näidis nimekiri sanktsioonide all olevatest kaupadest. Seaduse eelnõu 441 SE

(Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

(sanktsioonirikkumised)) seletuskirjast nähtuvalt on selline selgitamise ja hoiatamise parktika

piiripunktil olemas, mil kriminaalmenetlust ei alustata. Seega ei ole XXX varem ei väärteo- ega

kriminaalkorras karistatud sanktsiooni süütegude toimepanemise eest. Esmakordselt oli XXX suhtes

menetlus alustatud 10.03.2025 seoses sanktsiooni süüteo toimepanemisega 15.02.2025 ja tegu

kvalifitseeriti KarS § 931 lg 1 järgi.

Alates 28.04.2025 viidi rahvusvahelise sanktsiooni seadusse (edaspidi RSanS) väärteokoosseis, s.o

RSanS § 361, milles on sätestatud vastutus rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni väheses ulatuses (alla 10 000 eurot) rikkumise eest. Seni olid kõik sanktsioonirikkumised

karistatavad KarS § 931 alusel (kuritegudena). Vastava seadusemuudatuse üheks põhjuseks on

seletuskirjas väljatoodu kohaselt asjaolu, et esineb sanktsioonirikkumiste seas palju väiksemaid

rikkumisi, mis sisu poolest kriminaalkorras karistamist ei vääri. Sanktsioonirikkumiste seas on suur

hulk selliseid triviaalseid rikkumisi, mis sisu poolest kuriteo nime ei vääri. Seega pidas seadusandja

põhjendatuks lugeda väärteokorras karistatavaks kauba sisse- või väljaveokeelu rikkumised, kui

kauba väärtus jääb alla 10 000 euro.

XXX 15.02.2026 tegu on aset leidnud enne eelpoolmainitud seadusemuudatust. KarS § 5 lg 2 kohaselt

seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda,

on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. See

tähendab, et kui pärast teo toimepanemist on süüteokoosseisus sisalduv teokirjeldus jäänud samaks,

kuid sanktsioon on muutunud kergemaks, kohaldatakse toimepanemise ajal kehtinud dispositsiooni,

arvestades aga uue seadusega kehtestatud kergemat sanktsiooni (RKKK 3-1-1-136-03).

Karistusseadust saab tagasiulatuvalt kohaldada, kui uus seadus välistab karistatavuse, kergendab

karistust või leevendab muul viisil isiku olukorda. Seadus välistab teo karistatavuse, kui vastav

karistusnorm on uues seaduses tühistatud – süüteokoosseis on tunnistatud kehtetuks või muudetud

nii, et tegu enam sellele ei vasta ning puudub ka muu koosseis, millele tegu pärast koosseisu

tühistamist või muutmist vastaks (RKKK 3-1-1-9-15). KarS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku

süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on

olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni

(RKKK 3-1-1-39-08). Seega kui varem kuriteona sätestatud tegu on muutunud väärteoks, siis isiku

kriminaalkorras karistamise sellise teo eest on välistatud. XXX 15.02.2026 tegu tuleb ümber

kvalifitseerida, s.o RSanS § 361 – § 25 lg 2 järgi (ehk väärteoks).

Mis puudutab 07.09.2025 ja 26.10.2025 episoode, siis prokuröri hinnangul tuleb neid käsitleda juba

kuriteona kuna RSanS välistab isiku karistamist korduva rikkumise eest. Seejuures kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt võib 07.09.2025 ja 26.10.2025 episoodid pidada üheks jätkuvaks kuriteoks.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ühe ja mitme süüteo eristamisel leitud järgmist. Ühe

teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse

kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe

või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga

teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest

3 (5)

tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu

käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Asjade sarnane

käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne (RKKK

3-1-1-110-32). Antud juhul viitavad tehiolud asjade sarnasele käigule ehk mustrile. Kahtlustatav on

nö kaubavedaja ja tema käitumine oli ka 07.09.2025 ja 26.10.2025 igal üksikjuhul suunatud kauba

vedamisele ja edasiandmisele tasu eest, antud teod on ruumiliselt seotud ja ajaliselt suhteliselt

lähedased. Kuivõrd kahtlustatav käib tihti üle piiri ja piiri ületamise üheks eesmärgiks oli kauba

edasiandmine erinevatele isikutele, võib järeldada, et erinevad üksikkorrad olid kaetud ühtse

tahtlusega. Kauba vedamised kahtlustatava poolt tuleb õiguslikult hinnata tervikuna ja lugeda need

üheks jätkuvaks kuriteoks. Sellist lähenemist on kohaldatud kohtupraktikas näiteks narkootilise aine

ebaseaduslikku käitlemist käsitletavates kriminaalasjades (nt RKKK 1-17-11432). Jätkuv kuritegu on

õigusliku teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt üks tegu, mille eest saab mõista vaid ühe karistuse (RKKK

3-1-1-4-04). Ehkki jätkuva kuriteo moodustavad sellised teod, mis on eraldivõetuna

koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, ei tohi neid tegusid siiski lahutada. Kuivõrd tegemist on

jätkuva kuriteoga, siis XXX tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 931 lg 1 järgi.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest

rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse

esitada isikule süüdistus KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse

ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur

kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse

kaalutlustel lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab

vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on

võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu

süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud

ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

4 (5)

Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks piisavad. Käesoleval juhul ei ole tegemist

kuriteoga, mille puhul üldpreventatiivsest aspektist ei ole menetluse lõpetamine eelduslikult

kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik

menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest

loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise.

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist, mh tunnistab

kuriteo toimepanemist ja kahetseb tehtut. Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt

kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav teise astme kuriteona. XXX ei ole kehtivaid

kriminaalkaristusi. Tal on üks kehtiva väärteokaristus, samas ei ole tema suhtes menetluses teisi

kriminaalasju. XXX ei ole varasemalt karistatud rahvusvahelise sanktsioonide rikkumise eest.

Nimetatud asjaolud viitavad, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega

sagedaseks käitumismustriks. Karistuse eesmärk on mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt

käituma. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes

ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid

vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et XXX jätkab kuritegude toimepanemist.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et

isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid

preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud

karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega

viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset

vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille

eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Antud juhul esineb ka kergendava asjaoluna –

kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda

seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada

käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata. Prokuröri hinnangul, XXX hindab temale antud

võimalust jääda kriminaalkaristuseta antud asjas ning teeb sellest omad positiivsed järeldused.

Maksu- ja Tolliameti andmetel XXX 2024. aastal oli ametlik sissetulek 3554 eurot (väljamaksete

summa pärast tulumaksu mahaarvamist). XXX ütluste kohaselt hooldab ta oma eakat ema ja

üldkasulikke tööde tegemine on tema puhul raskendatud. Seega on rahaline kohustus summas 1350

eurot piisavaks mõjutuseks. Kahtlustatav on sellise kohustusega nõustunud.

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis

tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka

enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima

ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud kohustust,

uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

5 (5)

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25930000309 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub tasuma riigituludesse 1350 eurot 1 kuu

jooksul, s.o kuni 09.07.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

4.1. XXX juurest tollikontrollis leitud ja ära võetud esemed, s.o IKEA puuride ja kruvikeerajate

otsikute komplekt (pakendis nr 5L05893) asuvad Kaitsepolitseiametis aadressil Rahu 38, Jõhvi -

tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX p-s 2 määratud kohustuste täitmise järgselt;

4.2. XXX juurest tollikontrollis leitud ja ära võetud esemed, s.o pistikud (7 tk) isoleeritud

elektrijuhtmetega ja 4 pudelit CHR Hansen Afilact Fluid for food, mille omanikku

või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel anti 16.03.2026 riigi

omandisse.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

edastada: kahtlustatavale XXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

Nelli Lett