Riikliku küberturvalisuse strateegia koostamise ulatus, tingimused ja elluviimise kord

MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS

Riikliku küberturvalisuse strateegia koostamise ulatus,

tingimused ja elluviimise kord1 Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 5 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152), artiklis 7 sätestatud riikliku küberturvalisuse strateegia (edaspidi strateegia) koostamist. (2) Määruses sätestatakse strateegiakoostamise nõuded ja kord ning asjaomaste poliitikameetmete loetelu. § 2. Strateegia põhisisu (1) Strateegias määratakse kindlaks strateegilised eesmärgid, nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid ning asjakohased poliitilised ja regulatiivsed meetmed, et saavutada ja säilitada kõrgel tasemel küberturvalisus. (2) Strateegia peab sisaldama järgmist: 1) strateegia eesmärgid ja prioriteedid eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 I ja II lisas osutatud sektorite kohta; 2) juhtimisraamistik punktis 1 osutatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas §-s 3 osutatud poliitikameetmed; 3) juhtimisraamistik, milles selgitatakse asjaomaste sidusrühmade rolli ja kohustusi riiklikul tasandil, mis toetavad Riigi Infosüsteemi Ameti, julgeolekuasutuste ja muude küberturvalisuse valdkonnaga seotud asutuste vahelist koostööd ja tegevuse koordineerimist riiklikul tasandil ning nimetatud asutuste ja valdkondlike liidu õigusaktide kohaste pädevate asutuste vahelist tegevuse koordineerimist ja koostööd; 4) asjakohaste ressursside kindlakstegemise mehhanism ja üleriigiline riskihinnang; 5) küberintsidentideks valmisoleku ja neile reageerimise meetmete ning seotud taastemeetmete, sealhulgas avaliku ja erasektori sellealase koostöö kirjeldus; 6) strateegia rakendamisse kaasatavate asutuste ja sidusrühmade loetelu; 7) poliitikaraamistik küberturvalisuse seaduses sätestatud pädevate asutuste, elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või tema poolt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse, Päästeameti ja Riigikantselei vahelise tegevuse tõhusaks koordineerimiseks küberriskide, küberohtude ja küberintsidentide alase ning asjakohasel juhul muu teabe jagamise ning järelevalveülesannete täitmise eesmärgil; 8) kava, sealhulgas vajalikud meetmed elanike üldise küberturvalisusalase teadlikkuse parandamiseks. § 3. Strateegia poliitikameetmed (1) Strateegias määratakse kindlaks poliitikameetmed: 1) mis käsitlevad üksuste teenuste osutamiseks kasutatavate IKT-toodete ja IKT-teenuste tarneahela küberturvalisust; 2) mis käsitlevad IKT-toodete ja IKT-teenuste küberturvalisusega seotud nõuete ja vastavate spetsifikatsioonide lisamist riigihankemenetlusse, sealhulgas seoses küberturvalisuse sertifitseerimise, krüpteerimisnõuete ning avatud lähtekoodiga küberturvalisuse toodete kasutamisega; 3) turvahaavatavuste haldamiseks, muu hulgas turvahaavatavuste koordineeritud avaldamise edendamise ja hõlbustamise teel;

2

4) mis on seotud avatud interneti avaliku tuuma üldise kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse säilitamisega, sealhulgas vajaduse korral merealuste sidekaablite küberturvalisusega; 5) mis edendavad selliste asjakohaste kõrgetasemeliste tehnoloogiate väljatöötamist ja integreerimist, mille eesmärk on rakendada ajakohaseid küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid; 6) mille abil edendatakse ja arendatakse küberturvalisusalast haridust, koolitust ja teadlikkust, küberturvalisusalaseid oskusi ning teadus- ja arendusalgatusi ning suuniseid heade küberhügieenitavade ja küberkontrolli tagavate meetmete kohta elanikele, sidusrühmadele ja üksustele; 7) millega toetatakse akadeemilisi ja teadusasutusi küberturvalisuse vahendite ja turvalise võrgutaristu väljatöötamisel, täiustamisel ja kasutuselevõtmise edendamisel; 8) asjakohane menetluskord ja sobivad teabevahetusvahendid, millega toetatakse vabatahtlikku küberturvalisusalase teabe vahetamist üksuste vahel kooskõlas õigusaktidega; 9) mis tugevdavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate, eelkõige küberturvalisuse seaduse kohaldamisalast välja jäetud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate küberkerksust ja baastasemel küberhügieeni, pakkudes nende spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks kergesti kättesaadavaid suuniseid ja abi; 10) mis edendavad aktiivset küberkaitset. (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud poliitikameetmetele võib strateegia sisaldada ka muid poliitikameetmeid. § 4. Strateegia koostamine nõuded ja teavitamine (1) Strateegia viiakse ellu valdkonna arengukava programmiga riigieelarve seaduse § 19 tähenduses ning lähtuvalt valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korrast, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti. (2) Justiits- ja Digiministeerium teavitab Euroopa Komisjoni strateegia vastuvõtmisest kolme kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist. (3) Lõike 2 alusel edastatavast teabest võib välja jätta teabe, mis on seotud riigi julgeolekuga. § 5. Strateegia hindamine ja uuendamine Strateegiat hinnatakse peamiste tulemusnäitajate põhjal regulaarselt ja vähemalt iga viie aasta tagant ning vajaduse korral ajakohastatakse seda. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152). Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Tiina Uudeberg

kantsler

1

01.06.2026

Justiits- ja digiministri määruse „Riikliku küberturvalisuse strateegia

koostamise ulatus, tingimused ja elluviimise kord“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Küberturvalisuse 2. direktiiv ehk NIS2-direktiiv võeti suuremas osas üle küberturvalisuse

seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine,

(eelnõu nr 739 SE) (edaspidi ülevõtmisseadus)).1 Selle seletuskirja aluseks oleva eelnõu

eesmärk on võtta üle ainult NIS2-direktiivi artikkel 7 osas, mida ei reguleerita küberturvalisuse

seadusega ega muude õigusaktidega. Konkreetsemalt sätestatakse kavandatava määrusega

riikliku küberturvalisuse strateegia koostamise ulatus, tingimused ja elluviimise kord ehk

strateegia sisu ja koostamise nõuded.

Kuna ülevõtmisseadus suurendas halduskoormust (küberturvalisuse seaduse kohaldamisala

täiendati uute subjektidega, kes peavad seaduse nõudeid täitma), tasakaalustati seda

halduskoormuse tõusu Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ muudatustega. Need muudatused jõustusid 1.

oktoobril 2025. Kommenteeritav eelnõu ei näe ette halduskoormuse kasvu, see on seotud

ennekõike Justiits- ja Digiministeeriumile antud ülesande sisustamise ja asjaomase

töökoormusega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse

talituse küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama ministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõuga nr 739 SE.

Eelnõukohase määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022.

aasta direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse

ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi

(EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2.

direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152) (edaspidi ka NIS2-direktiiv), artikkel 7 osas, mida

ei reguleerita küberturvalisuse seaduse ega muude õigusaktidega.

1 Eelnõude infosüsteemi toimikud 24-1266 ja 25-0926. Riigikogu menetluses olnud eelnõu:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4429a2b9-e6e2-41cf-991d-f6955c6c4a69/kuberturvalisuse-

seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-kuberturvalisuse-2.-direktiivi-ulevotmine/.

2

Eelnõu on seotud 2025.–2027. aasta koalitsioonileppe riigikaitse ja julgeoleku valdkonna

eesmärgiga „tagame Eesti digiühiskonna toimepidevuse nii, et teenused on küberturvaliselt

kättesaadavad igas olukorras“ ning tõhusa asjaajamise valdkonna eesmärgiga „võtame Euroopa

Liidu õiguse üle Eestile sobivaimal moel ja teeme Euroopas ettepanekud sobimatute normide

muutmiseks, sealhulgas ettepanek lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta need

vabatahtlikuks“.2 Eelnõu väljatöötamise alus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–

20273 ELi direktiivide valdkonna all nimetatud ülesanne „Eelnõu direktiivi (EL) 2022/2555

ülevõtmiseks (küberturvalisuse 2. direktiiv)“.

Kuna ülevõtmisseadusega suurendati halduskoormust (küberturvalisuse seaduse

kohaldamisala täiendati uute subjektidega, kes peavad seaduse nõudeid täitma), tasakaalustati

seda halduskoormuse tõusu Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu-

ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ muudatustega. Need muudatused jõustusid 1.

oktoobril 2025. Kommenteeritav eelnõu ei näe ette halduskoormuse kasvu, eelnõu on seotud

ennekõike Justiits- ja Digiministeeriumile antud ülesande sisustamise ja asjaomase

töökoormusega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala ehk mis on määruse sisu. Lõikes 1 sätestatakse,

et määrus reguleerib NIS2-direktiivi artiklis 7 sätestatud küberturvalisuse strateegia (edaspidi

strateegia) koostamist. Lõikega 2 täpsustatakse eelnõukohase määruse sisu, sedastades, et

selles sätestatakse strateegia sisu ja (§ 2, mis käsitleb strateegia põhisisu), koostamise kord

(eelnõu §-d 4 ja 5, mis käsitlevad vastavalt strateegiast teavitamist ning strateegia hindamist ja

uuendamist, kuid kaudselt ka eelnõu § 2) ning asjaomaste poliitikameetmete loetelu (eelnõu §

3, mis käsitleb strateegias kehtestatavaid poliitikameetmeid). Kommenteeritava lõike sõnastus

on seotud eelnõukohase määruse volitusnormiga ehk küberturvalisuse seaduse § 5 lõikega 2

([r]iikliku küberturvalisuse strateegia ulatuse, tingimused ja elluviimise korra koos asjaomaste

poliitikameetmete loeteluga kehtestab riikliku küberturvalisuse valdkonna eest vastutav

minister määrusega).

Eelnõukohase määruse ja kommenteeritava paragrahviga seoses vt ka ülevõtmisseaduse eelnõu

seletuskirjas küberturvalisuse seaduse § 5 lõigete 1 ja 2 kohta esitatud selgitused, nii seal

viidatud NIS2-direktiivi põhjendused 48–57, 60 ja 97 kui ka viited Euroopa Komisjoni suuniste

NIS2-direktiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaldamise kohta (2023/C 328/02)4 asjakohastele

punktidele ja osadele.

Paragrahvi 2 lõikega 1 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 1 sissejuhatava osa esimene

lause ([i]ga liikmesriik võtab vastu riikliku küberturvalisuse strateegia, milles määratakse

kindlaks strateegilised eesmärgid, nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid ning

asjakohased poliitilised ja regulatiivsed meetmed, et saavutada ja säilitada kõrgel tasemel

küberturvalisus.).

2 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027 3 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-05/VVTP%202023-2027_26.pdf 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023XC0918%2801%29&qid=1751186614700

3

Paragrahvi 2 lõikega 2 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 1 sissejuhatava osa teine

lause ([r]iiklik küberturvalisuse strateegia peab sisaldama järgmist) koos sama lõike

punktidega a–h.

Lõike 2 punktiga 1 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 1 punkt a (liikmesriigi

küberturvalisuse strateegia eesmärgid ja prioriteedid, mis hõlmavad eelkõige I ja II lisas

osutatud sektoreid). Lõike 2 punktiga 2 võetakse üle artikli 7 lõike 1 punkt b (juhtimisraamistik

käesoleva lõike punktis a osutatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas

lõikes 2 osutatud poliitikameetmed). Lõike 2 punktiga 3 võetakse üle artikli 7 lõike 1 punkt c

(juhtimisraamistik, milles selgitatakse asjaomaste sidusrühmade rolli ja kohustusi riiklikul

tasandil, mis toetavad [NIS2-direktiivi] kohaste pädevate asutuste, ühtsete kontaktpunktide ja

CSIRTide vahelist koostööd ja koordineerimist riiklikul tasandil, samuti nende organite ja

valdkondlike liidu õigusaktide kohaste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd).

Küberturvalisuse seaduse § 5 lõigete 3 ja 4 kohaselt on pädevad asutused Riigi Infosüsteemi

Amet ja julgeolekuasutused ning ühtse kontaktpunkti ja CSIRTi rolli täidab Riigi Infosüsteemi

Amet. Lõike 2 punktiga 4 võetakse üle artikli 7 lõike 1 punkt d (mehhanism asjakohaste

varade kindlaks tegemiseks ja kõnealuse liikmesriigi riskide hinnang). Lõike 2 punktiga 5

võetakse üle artikli 7 lõike 1 punkt e (intsidentideks valmisoleku ja neile reageerimise meetmete

ning seotud taastemeetmete, sealhulgas avaliku ja erasektori koostöö kirjeldus). Eelnõus

kasutatakse termini „intsident“ asemel terminit „küberintsident“, mis on defineeritud

küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 19. Lõike 2 punktiga 6 võetakse üle artikli 7 lõike 1 punkt

f (riikliku küberturvalisuse strateegia rakendamisse kaasatavate asutuste ja sidusrühmade

loetelu). Lõike 2 punktiga 7 võetakse üle artikli 7 lõike 1 punkt g (poliitikaraamistik [NIS2-

direktiivi] ning direktiivi (EL) 2022/2557 kohaste pädevate asutuste vahelise tegevuse tõhusaks

koordineerimiseks küberriskide, -ohtude ja -intsidentide ning asjakohasel juhul muude kui

küberriskide, -ohtude ja -intsidentide alase teabe jagamise ning järelevalveülesannete täitmise

eesmärgil). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/25575 kohaste pädevate

asutuste all on mõeldud elutähtsa teenuse toimepidavust korraldavat asutust või tema poolt

hädaolukorra seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust, Päästeametit ja Riigikantseleid.

Kommenteeritava punktiga on seotud ka küberturvalisuse seaduse § 174 lõige 2, mille puhul vt

ka ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjast vastava lõike selgitusi. Lõike 2 punktiga 8 võetakse

üle artikli 7 lõike 1 punkt h (kava, sealhulgas vajalikud meetmed kodanike küberturvalisuse

alase teadlikkuse üldise taseme suurendamiseks). Kommenteeritavas punktis on sõna

„kodanike“ (NIS2-direktiivi ingliskeelses versioonis citizen) asemel kasutatud „elanike“, kuna

need meetmed ei peaks piirduma ainult kodanikega, vaid ka muude inimestega, kes Eestis

elavad.

Paragrahviga 3 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ([r]iikliku

küberturvalisuse strateegia osana võtavad liikmesriigid vastu eelkõige poliitikameetmed) koos

punktidega a–j. Sõna „poliitikameetmed“ vaste NIS2-direktiivi ingliskeelses versioonis on

„policies“, saksakeelses „Konzepte“ ja prantsuskeelses versioonis „politiques“.

Lõike 1 punktiga 1 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 2 punkt a (mis käsitlevad üksuste

teenuste osutamiseks kasutatavate IKT-toodete ja IKT-teenuste tarneahela küberturvalisust).

Termini „üksus“ kohta vt küberturvalisuse seaduse § 2 punkt 39, terminite „IKT-toode“ ja „IKT-

teenus“ kohta vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/8816 artikli 2 punktid 12

ja 13.

5 Konsolideeritud tekst: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02022L2557-

20221227. 6 Konsolideeritud tekst: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0881-

20250204.

4

Lõike 1 punktiga 2 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 2 punkt b (mis käsitlevad IKT-

toodete ja IKT-teenuste küberturvalisusega seotud nõuete ja vastavate spetsifikatsioonide

lisamist riigihankemenetlusse, sealhulgas seoses küberturvalisuse sertifitseerimise,

krüpteerimisnõuete ning avatud lähtekoodiga küberturvalisuse toodete kasutamisega). Avatud

lähtekoodi kohta vt ka kommenteeritava lõike punkti 5 selgitus.

Lõike 1 punktiga 3 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 2 punkt c (nõrkuste

haldamiseks, mis hõlmab kohase nõrkuste koordineeritud avalikustamise edendamist ja

hõlbustamist artikli 12 lõikele 1 kohaselt). Eelnõus kasutatakse termini „nõrkus“ asemel

terminit „turvahaavatavus“, mis on defineeritud küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 31.

Kommenteeritava punktiga on seotud NIS2-direktiivi põhjendus 60:

(60) Liikmesriigid peaksid võtma koostöös ENISAga7 meetmeid, et nõrkuste8 koordineeritud

avalikustamist hõlbustada, kehtestades selleks asjakohase riikliku poliitika. Oma riikliku

poliitika raames peaksid liikmesriigid kooskõlas oma õigusega püüdma võimalikult suures

ulatuses lahendada probleeme, millega puutuvad kokku nõrkuste valdkonnas uuringuid läbi

viivad isikud, sealhulgas probleeme, mis on seotud nende võimaliku kriminaalvastutusega.

Võttes arvesse, et mõnes liikmesriigis võib nõrkuste valdkonnas uuringuid läbi viivate füüsiliste

ja juriidiliste isikute suhtes kohaldada kriminaal- ja tsiviilvastutust, soovitatakse liikmesriikidel

võtta vastu suunised, mis käsitlevad infoturbeuurijate nende tegevuse eest vastutusele võtmisest

loobumist ja tsiviilvastutusest vabastamist.

Lõike 1 punktiga 4 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 2 punkt d (mis on seotud avatud

interneti avaliku tuuma üldise kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse

säilitamisega, sealhulgas vajaduse korral merealuste sidekaablite küberturvalisusega).

Kommenteeritava punktiga on seotud NIS2-direktiivi põhjendus 97:

(97) Siseturg sõltub interneti toimimisest rohkem kui kunagi varem. Peaaegu kõigi elutähtsate9

ja oluliste üksuste teenused sõltuvad interneti kaudu pakutavatest teenustest. Et tagada

elutähtsate ja oluliste üksuste pakutavate teenuste sujuv osutamine, on oluline, et kõikidel

üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujatel10 oleksid asjakohased küberturvalisuse

riskijuhtimismeetmed ja et nendega seotud olulistest intsidentidest11 teatataks. Liikmesriigid

peaksid tagama üldkasutatavate elektroonilise side võrkude turvalisuse säilimise ning oma

eluliste julgeolekuhuvide kaitse sabotaaži ja spionaaži eest. Kuna rahvusvaheline ühenduvus

edendab ja kiirendab liidu ja selle majanduse konkurentsipõhist digitaliseerimist, tuleks

merealuseid sidekaableid mõjutavatest intsidentidest teavitada CSIRTi või, kui see on

kohaldatav, pädevat asutust. Kui see on asjakohane, tuleks merealuste sidekaablite

küberturvalisust riiklikus küberturvalisuse strateegias arvesse võtta ning see peaks hõlmama

võimalike küberturvalisuse riskide kaardistamist ja leevendusmeetmeid, et tagada nende kaitse

kõrgeimal tasemel.

Lõike 1 punktiga 5 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 2 punkt e (mis edendavad

selliste asjakohaste kõrgetasemeliste tehnoloogiate väljatöötamist ja integreerimist, mille

eesmärk on rakendada tipptasemel küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid). Kommenteeritava

punktiga on seotud ka NIS2-direktiivi põhjendused 51 ja 52:

(51) Liikmesriigid peaksid ergutama uuendusliku tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti

kasutamist, mis võiks parandada küberrünnete avastamist ja ennetamist ning ressursse

küberrünnete vastu paremini suunata. Seepärast peaksid liikmesriigid sellise tehnoloogia

7 ENISA on Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti rahvusvaheline lühend. 8 Eelnõus kasutatakse termini „nõrkus“ asemel terminit „turvahaavatavus“, mis on defineeritud küberturvalisuse

seaduse § 2 punktis 31. 9 Küberturvalisuse seaduses on termini „elutähtis üksus“ asemel kasutatud terminit „ülioluline üksus“. 10 Küberturvalisuse seaduses on termini „üldkasutatava elektroonilise side võrgu pakkuja“ asemel kasutatud

terminit „üldkasutatava elektroonilise side võrgu teenuse osutaja“. 11 Küberturvalisuse seaduses nimetatakse neid „olulise mõjuga küberintsidentideks“.

5

kasutamise hõlbustamiseks soodustama oma riiklikes küberturvalisuse strateegiates teadus- ja

arendustegevust, eelkõige seoses küberturvalisuse automatiseeritud või poolautomaatsete

vahenditega, ning, kui see on kohane, jagama sellise tehnoloogia kasutajate koolitamiseks ja

tehnoloogia täiustamiseks vajalikke andmeid. Uuendusliku tehnoloogia, sealhulgas

tehisintellekti kasutamine peaks olema kooskõlas liidu andmekaitseõigusega, sealhulgas

andmekaitsepõhimõtetega, nagu andmete täpsus, võimalikult väheste andmete kogumine,

õiglus ja läbipaistvus ning andmeturve, näiteks tipptasemel krüpteerimine. Määruses

(EL) 2016/679 sätestatud lõimitud ja vaikimisi andmekaitse nõuetest tuleb täielikult kinni

pidada.

(52) Tänu avatud lähtekoodiga küberturbevahenditele ja -rakendustele võib tõusta avatuse tase

ja need võivad mõjuda soodsalt tööstusinnovatsiooni tõhususele. Avatud standardid

soodustavad turbevahendite koostalitlusvõimet, mis on kasulik tööstusvaldkonna sidusrühmade

turvalisuse seisukohast. Avatud lähtekoodiga küberturbevahendid ja -rakendused võivad

võimendada laiemat arendajate kogukonda, võimaldades tarnijate mitmekesistamist. Avatud

lähtekoodiga võib kaasneda küberturvalisusega seotud vahendite kontrolliprotsessi suurem

läbipaistvus ning kogukonna juhitav nõrkuste12 tuvastamise protsess. Seetõttu peaks

liikmesriikidel olema võimalik edendada avatud lähtekoodiga tarkvara ja avatud standardite

kasutuselevõttu, järgides poliitikat, mis on seotud avatud andmete ja avatud lähtekoodi

kasutamisega läbipaistvusel põhineva turvalisuse osana. Avatud lähtekoodiga

küberturbevahendite kasutuselevõttu ja kestlikku kasutamist edendavad tegevuskavad, on eriti

olulised väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, kellel on märkimisväärsed

rakenduskulud, mida saaks vähendada, kui vajadust spetsiifiliste rakenduste või vahendite

järele vähendataks.

Lõike 1 punktiga 6 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 2 punkt f (mille abil edendatakse

ja arendatakse küberturvalisuse alast haridust ja koolitust, küberturvalisuse alaseid oskusi,

teadlikkust, teadus- ja arendusalgatusi ning suuniseid heade küberhügieenitavade ja -kontrolli

kohta kodanikele, sidusrühmadele ja üksustele). Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 8 selgitustes on

selgitatud, miks kasutatakse sõna „kodanike“ asemel sõna „elanike“, see selgitus käib ka

kõnesoleva punkti kohta. Kommenteeritava punktiga on seotud ka NIS2-direktiivi põhjendused

49 ja 50:

(49) Võrgu- ja infosüsteemide taristu, riistvara, tarkvara ja veebipõhiste rakenduste turvalisuse

ning selliste ettevõtjate või lõppkasutajate andmete kaitsmiseks, millest üksused sõltuvad,

luuakse alus küberhügieeni poliitikameetmetega. Küberhügieeni poliitikameetmed, mis

koosnevad ühistest alustavadest, sealhulgas tarkvara ja riistvara uuendamine, salasõnade

muutmine, uute paigalduste haldamine, administraatori õigustega juurdepääsukontode

piiramine ja andmete varundamine, võimaldavad luua intsidentide13 või küberohtude puhuks

valmisoleku ning üldise turvalisuse ja julgeoleku ennetava raamistiku. Liikmesriikide

küberhügieeni poliitikameetmeid peaks jälgima ja analüüsima ENISA14.

(50) Küberturvalisuse alane teadlikkus ja küberhügieen on liidu küberturvalisuse taseme

tõstmiseks üliolulised, eelkõige seetõttu, et ühendatud seadmete arv kasvab pidevalt ja neid

võetakse küberrünnete puhul üha enam sihtmärgiks. Tuleks teha pingutusi, et suurendada üldist

teadlikkust selliste seadmetega seotud riskidest, samal ajal kui liidu tasandil tehtavad

hindamised võiksid aidata tagada ühtse arusaama sellistest riskidest siseturul.

Lõike 1 punktiga 7 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 2 punkt g (millega toetatakse

akadeemilisi ja teadusasutusi küberturvalisuse vahendite ja turvalise võrgutaristu

12 Eelnõus kasutatakse termini „nõrkus“ asemel terminit „turvahaavatavus“, mis on defineeritud küberturvalisuse

seaduse § 2 punktis 31. 13 Eelnõus kasutatakse termini „intsident“ asemel terminit „küberintsident“, mis on defineeritud küberturvalisuse

seaduse § 2 punktis 19. 14 ENISA on Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti rahvusvaheline lühend.

6

väljatöötamisel, täiustamisel ja kasutuselevõtmise edendamisel). Eelnõus kasutatud termin

„teadusasutus“ on defineeritud küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 29.

Lõike 1 punktiga 8 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 2 punkt h (sealhulgas

asjakohane menetluskord ja sobivad teabevahetuslahendused, millega toetatakse vabatahtlikku

küberturvalisuse alase teabe vahetamist üksuste vahel kooskõlas liidu õigusega).

Kommenteeritava punktiga seoses vt ka eelnõu § 3 lõige 2.

Lõike 1 punktiga 9 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 2 punkt i (mis tugevdavad

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, eelkõige nende, kes on [NIS2-direktiivi]

kohaldamisalast välja jäetud, kübervastupidavusvõimet ja küberhügieeni lähtetaset, pakkudes

nende erivajaduste rahuldamiseks kergesti kättesaadavaid suuniseid ja tuge). Eelnõus on

kasutatud sõna „kübervastupidavusvõime“ (ingl resilience) asemel sõna „küberkerksus“,

lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/284715 sõnastusest. Samuti on

sõna „lähtetase“ asemel kasutatud sõna „baastase“. Sõna „erivajaduste“ asemel on kasutatud

sõnastust „spetsiifiliste vajaduste“, kuna viimane on sobilikum, kui arvestada NIS2-direktiivi

ingliskeelses versioonis olevat sõnastust „specific needs“. Kommenteeritava punktiga on seotud

NIS2-direktiivi põhjendus 56:

(56) Liikmesriigid peaksid oma riiklikes küberturvalisuse strateegiates käsitlema väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate küberturvalisuse vajadusi. Liidus on väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate osakaal tööstus- ja äriturul suur ning neil on sageli raske kohaneda uute

äritavadega üha rohkem ühendatud maailmas ja digitaalses keskkonnas, kus töötajad on

kodutööl ja äritegevus toimub järjest rohkem interneti kaudu. Mõnedel väikestel ja keskmise

suurusega ettevõtjatel on küberturvalisusega seoses sellised probleemid nagu vähene

küberteadlikkus, kaugtöösüsteemide IT-turvalisuse puudumine, küberturvalisuse tagamiseks

kasutatavate lahenduste suured kulud ja kõrgem ohutase, näiteks lunavaraga seoses, mille

lahendamiseks nad peaksid saama suuniseid ja tuge. Väikestest ja keskmise suurusega

ettevõtjatest on üha enam saamas tarneahela rünnete sihtmärk, sest nende küberturvalisuse

riskijuhtimismeetmed ja ründehaldamine ei ole nii ranged ning asjaolu tõttu, et neil on piiratud

turberessursid. Sellised tarneahela ründed ei mõjuta üksnes väikeseid ja keskmise suurusega

ettevõtjaid ja nende tegevust, vaid võivad avaldada astmelist mõju ka üksustele, kellele nad

tarnivad, põhjustades ulatuslikuma ründe. Liikmesriigid peaksid oma riiklike küberturvalisuse

strateegiate kaudu aitama väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel tarneahelates esinevaid

probleeme lahendada. Liikmesriikidel peaks olema väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

jaoks riiklikul või piirkondlikul tasandil kontaktpunkt, mis kas annab väikestele ja keskmise

suurusega ettevõtjatele suuniseid ja abi või suunab nad küberturvalisuse küsimustes suuniste

ja abi saamiseks asjakohaste asutuste juurde. Liikmesriike julgustatakse osutama ka selliseid

teenuseid nagu veebisaidi konfigureerimine ja logimise võimaldamine mikroettevõtjatele ja

väikestele ettevõtjatele, kellel see võimekus puudub.

Lõike 1 punktiga 10 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 2 punkt j (mis edendavad

aktiivset küberkaitset). Kommenteeritava punktiga on seotud NIS2-direktiivi põhjendus 57:

(57) Liikmesriigid peaksid oma riiklikes küberturvalisuse strateegiates laiema kaitsestrateegia

osana võtma kasutusele aktiivse küberkaitse edendamise poliitika. Selle asemel et tegutseda

reageerivalt, tähendab aktiivne küberkaitse võrguturbe rikkumise aktiivset ennetamist,

avastamist, seiret, analüüsimist ja tagajärgede leevendamist, milleks kasutatakse nii ohvri

võrgus kui ka sellest väljaspool olevaid võimalusi. See võiks hõlmata liikmesriike, kes pakuvad

teatavatele üksustele tasuta teenuseid või vahendeid, sealhulgas iseteeninduskontrolle,

avastamisvahendeid ja kõrvaldamisteenuseid. Võime ohuteavet ja -analüüse, kübertegevuse

hoiatusi ja reageerimismeetmeid kiiresti ja automaatselt jagada ning mõista on ülioluline, et

teha ühtseid pingutusi võrgu- ja infosüsteemide vastu suunatud rünnete tulemuslikuks

15 Konsolideeritud tekst: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02024R2847-

20241120.

7

ennetamiseks, avastamiseks ja vastumeetmete võtmiseks. Aktiivne küberkaitse põhineb

kaitsestrateegial, millega välistatakse ründemeetmed.

Lõige 2 sätestab, et lisaks eelmainitud poliitikameetmetele võib strateegia sisaldada ka muid

poliitikameetmeid. Sellega tagatakse, et strateegia võib sisaldada ka muid teemasid, mis on

välja toodud NIS2-direktiivi põhjendustes, mis ei ole strateegia kohustuslik sisu direktiivi

artiklis 7. Kommenteeritava lõikega on seotud NIS2-direktiivi põhjendused 53–55:

(53) Kommunaalettevõtted on üha enam ühendatud linnade digivõrkudega, et parandada

linnatranspordivõrke, ajakohastada veevarustust ja jäätmekäitlust ning suurendada valgustuse

ja hoonete kütmise tõhusust. Need digitaliseeritud kommunaalettevõtted on küberrünnete vastu

vähe kaitstud ja edukas küberrünne võib kodanikke nende ettevõtete omavahelise seotuse tõttu

ulatuslikult kahjustada. Liikmesriigid peaksid oma riikliku küberturvalisuse strateegia raames

välja töötama poliitika, milles käsitletakse selliste ühendatud või arukate linnade arendamist

ja nende võimalikku mõju ühiskonnale.

(54) Viimastel aastatel on liit seisnud silmitsi lunavararünnete hüppelise kasvuga, mille puhul

pahavara krüpteerib andmeid ja süsteeme ning nõuab vabastamiseks lunaraha maksmist.

Lunavararünnete sagenemist ja tõsidust võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu erinevad

ründemustrid, nagu lunavara kui teenusega seotud kuritegelikud ärimudelid ja krüptoraha,

lunaraha nõudmised ja tarneahela rünnete sagenemine. Liikmesriigid peaksid oma riikliku

küberturvalisuse strateegia raames välja töötama poliitika, milles käsitletakse lunavararünnete

sagenemist.

(55) Sobiva raamistiku kõigi sidusrühmade vahel teadmiste vahetamiseks, parimate tavade

jagamiseks ja vastastikuse mõistmise ühise taseme loomiseks võib pakkuda küberturvalisuse

valdkonna avaliku ja erasektori partnerlus. Liikmesriigid peaksid edendama poliitikat, millega

toetatakse küberturvalisuse valdkonna avaliku ja erasektori partnerluse loomist. Niisuguses

poliitikas tuleks muu hulgas täpsustada, millised on avaliku ja erasektori partnerluse ulatus ja

kaasatud sidusrühmad, juhtimismudel, olemasolevad rahastamisvõimalused ja osalevate

sidusrühmade koostoime. Avaliku ja erasektori partnerluse raames saab võimendavalt

kasutada erasektori üksuste eksperditeadmisi, et abistada pädevaid asutusi tänapäevaste

teenuste ja protsesside arendamisel, sealhulgas teabevahetus, varajane hoiatamine,

küberohtude ja intsidentidega16 seotud õppused, kriisiohje ning vastupanuvõime kavandamine.

Lisaks eeltoodule osutab kommenteeritav lõige kaudselt ka Euroopa Komisjoni suunistele

[NIS2-direktiivi] artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaldamise kohta (2023/C 328/02)17. Need suunised

on praktikas seotud ennekõike küberturvalisuse seaduse § 1 lõike 4 rakendamisega, kuid neis

on selgitatud ka riikliku küberturvalisuse strateegiat. Nende suuniste liites on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse18 (EL) 2022/2554 kohta käivate selgituste punktis 2 sätestatud,

et [l]iikmesriigid peaksid jätkuvalt kaasama finantssektori oma küberturvalisuse

strateegiatesse.

Paragrahviga 4 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõige 3 ([l]iikmesriigid teavitavad

komisjoni oma riiklikust küberturvalisuse strateegiast kolme kuu jooksul pärast selle

vastuvõtmist. Liikmesriigid võivad jätta sellistest teadetest välja teabe, mis on seotud nende

riikliku julgeolekuga) ning määratletakse strateegia koostamise nõuded.

16 Eelnõus kasutatakse termini „intsident“ asemel terminit „küberintsident“, mis on defineeritud küberturvalisuse

seaduse § 2 punktis 19. 17 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023XC0918%2801%29&qid=1751186614700 18 Konsolideeritud tekst: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02022R2554-

20221227.

8

Lõikega 1 nähakse ette, et strateegia viiakse ellu valdkonna arengukava programmiga

riigieelarve seaduse § 19 tähenduses ning lähtuvalt valdkonna arengukava ja programmi

koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korrast, kui eelnõukohane määrus

ei sätesta teisiti.

Riigieelarve seaduse § 19 (strateegilised arengudokumendid) lõiked 3 ja 4 määratlevad

valdkonna arengukava ja programmi sisud:

 Valdkonna arengukava on arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või

mitme poliitikavaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad

mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse

saavutada.

 Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi

saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Mõõdikud

peavad olema otseselt seotud programmi eesmärkidega ja olema perioodiliselt

mõõdetavad, et hinnata riigieelarve vahendite kasutamise efektiivsust ning

tulemuslikkust.

Sama seaduse § 20 (strateegiliste arengudokumentide koostamine, elluviimine ja muutmine)

lõiked 2, 4 ja 5 näevad ette:

 Valdkonna arengukava koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Valdkonna

arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti. Valdkonna

arengukava esitatakse enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks.

 Programm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegia perioodiga. Programmi kinnitab

minister. Kui programmi eesmärgi saavutamisse panustavad mitu ministeeriumi,

kinnitavad ministrid kogu programmi või jaotatakse programm osadeks, mille ministrid

kinnitavad.

 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega19.

Eelviidatud Vabariigi Valitsuse määruse nõuetest lähtutakse nii valdkonna arengukava kui ka

selle ellu viimisega seotud programmi(de) koostamisel ja muutmisel. Tolle määruse §-id 2, 4,

7 ja 9 näevad ette järgmist:

 Valdkonna arengukava koostatakse üldjuhul seitsmeks kuni kümneks aastaks.

 Valdkonna arengukava elluviimist hinnatakse vähemalt üks kord hiljemalt kolm aastat

enne kestuse lõppu.

 Programm koostatakse ja seda muudetakse eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise

raames.

 Programmi aruandlus toimub tulemusaruandluse raames riigieelarveseaduse § 331 lõike

5 alusel kehtestatud määruse20 kohaselt, sh selle määruse 5. peatükk sisustab

tulemusaruande sisu kui ka selle koostamise sageduse (seda tehakse sisuliselt kord

aastas, st lõppenud eelarveaasta kohta).

Kommenteeritavas lõikes on kasutatud sõnastust „kui käesolev määrus ei sätesta teisiti“, kuna

eelnõukohane § 5 määratleb, et strateegia hindamine ja uuendamine peab toimuma vähemalt

iga viie aasta tagant (vt ka selle paragrahvi selgitust).

Lõikega 2 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 3 esimene lause ning sellega nähakse ette,

et Justiits- ja Digiministeerium teatab Euroopa Komisjonile strateegia vastuvõtmisest kolme

kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist. See ülesanne antakse ministeeriumile, kuna

küberturvalisuse seaduse § 5 lõike 1 teine lause näeb ette, et strateegia koostamist koordineerib

19 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122023013

9

riikliku küberturvalisuse valdkonna eest vastutav minister. Lõikega 3 võetakse üle eelviidatud

direktiivi lõike 3 teine lause.

Paragrahviga 5 võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 7 lõike 4 esimene lause ([l]iikmesriigid

hindavad oma riiklikke küberturvalisuse strateegiaid peamiste tulemusnäitajate põhjal

korrapäraselt ja vähemalt iga viie aasta järel ja vajaduse korral ajakohastavad neid). Eelnõus

on sõna „korrapäraselt“ asemel kasutatud „regulaarselt“. Siin vt ka eelnõukohase määruse § 4

lõike 1 selgitust.

Määrusele lisatakse normitehniline märkus NIS2-direktiivi kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab NIS2-direktiivile ning kuna direktiiv võeti ennekõike üle ülevõtmisseadusega,

on seaduseelnõu materjalide hulgas ka NIS2-direktiivi ja ülevõtmisseaduse vastavustabel.

Siinkohal esitatakse need NIS2-direktiivi artikli 7 sätted, mis on seotud kõnesoleva eelnõuga:

1) lõike 1 esimene lause = eelnõu § 2 lõige 1 ja see on seotud ka § 1 lõikega 2;

2) lõike 1 teine lause = eelnõu § 2 lõike 2 sissejuhatav lauseosa;

3) lõike 1 punkt a = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 1;

4) lõike 1 punkt b = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 2;

5) lõike 1 punkt c = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 3;

6) lõike 1 punkt d = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 4;

7) lõike 1 punkt e = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 5;

8) lõike 1 punkt f = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 6;

9) lõike 1 punkt g = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 7;

10) lõike 1 punkt h = eelnõu § 2 lõike 2 punkt 8;

11) lõike 2 sissejuhatav lauseosa = eelnõu § 3 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja see on seotud ka

lõikega 2;

12) lõike 2 punkt a = eelnõu § 3 lõike 1 punkt 1;

13) lõike 2 punkt b = eelnõu § 3 lõike 1 punkt 2;

14) lõike 2 punkt c = eelnõu § 3 lõike 1 punkt 3;

15) lõike 2 punkt d = eelnõu § 3 lõike 1 punkt 4;

16) lõike 2 punkt e = eelnõu § 3 lõike 1 punkt 5;

17) lõike 2 punkt f = eelnõu § 3 lõike 1 punkt 6;

18) lõike 2 punkt g = eelnõu § 3 lõike 1 punkt 7;

19) lõike 2 punkt h = eelnõu § 3 lõike 1 punkt 8;

20) lõike 2 punkt i = eelnõu § 3 lõike 1 punkt 9;

21) lõike 2 punkt j = eelnõu § 3 lõike 1 punkt 10;

22) lõike 3 esimene lause = eelnõu § 4 lõige 2;

23) lõike 3 teine lause = eelnõu § 4 lõige 3;

24) lõike 4 esimene lause = eelnõu § 5.

Iga muudatuse juures on võrreldud muudetava sätte vastavust Euroopa Liidu õigusele, vajaduse

korral on toodud ka võimalikud sõnastusalternatiivid.

Sätete puhul, mis sõnastatakse teisiti kui NIS2-direktiiv, kohaldub ka NIS2-direktiivi artikkel

5, mis näeb ette järgmist: [NIS2-direktiiv] ei takista liikmesriike tarbijate kaitseks vastu võtmast

või kehtima jätmast sätteid, millega tagatakse kõrgem küberturvalisuse tase, tingimusel et

sellised sätted on kooskõlas liikmesriikide kohustustega, mis on sätestatud liidu õiguses.

4. Määruse mõjud

10

Eelnõukohane määrus reguleerib riikliku küberturvalisuse strateegia koostamist, mille

koordineerimise ülesanne on riikliku küberturvalisuse valdkonna eest vastutaval ministril. See

tähendab, et eelnõu mõjutab ennekõike Justiits- ja Digiministeeriumi, kelle teenistujad

(konkreetsemalt riikliku küberturvalisuse talituse ametnikud) strateegiat ette valmistavad.

Määrusekohase strateegia koostamise ülesanne on põhimõtteliselt sama kui see, mille mõju on

tervikuna hinnatud ülevõtmisseaduse seletuskirjas21 (vt seletuskirja punkt 6.5), mistõttu selle

tulemusi siin ei korrata.

Eelnõu mõjutab ennekõike riigiasutuste korraldust. Muudes valdkondades eelnõu olulist mõju

ei avalda, mistõttu pole mõju sihtrühmade kaupa käsitletud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõukohase määrusega seotud tegevusi ja kulusid on üldistatult hinnatud ülevõtmisseaduse

eelnõu seletuskirjas22 (vt seletuskirja punkt 7, täpsemalt p 7.1), mistõttu selle tulemusi siin ei

korrata.

Kõnesoleva eelnõuga on seotud NIS2-direktiivi põhjendus 48:

(48) Küberturvalisuse kõrge taseme saavutamiseks ja säilitamiseks peaksid [NIS2-direktiiviga]

nõutavad riiklikud küberturvalisuse strateegiad koosnema sidusatest raamistikest, milles on

esitatud strateegilised eesmärgid ja prioriteedid küberturvalisuse valdkonnas ning nende

saavutamiseks vajalik juhtimine. Need strateegiad võivad koosneda ühest või mitmest

seadusandlikust või muust kui seadusandlikust aktist.

Eestis ei koostata strateegiaid eraldi dokumendina, vaid osana laiemast strateegilisest

raamistikust ehk konkreetse valdkonna arengukavast.23 Arvestades eelviidatud NIS2-direktiivi

põhjenduse 48 teist lauset, võib kõnesoleva määruse kohane strateegia olla mõne muu

dokumendi osa. Praktikas on Vabariigi Valitsuse kinnitatud digiühiskonna arengukavas

käsitletud ka küberturvalisuse valdkonda. Seega on kõnesoleva määruse kohane strateegia üks

osa digiühiskonna arengukavast ja Vabariigi Valitsuse vastu võetud (vt küberturvalisuse seaduse

§ 5 lõike 1 esimene lause: Vabariigi Valitsus võtab vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2022/2555 artiklis 7 nimetatud riikliku küberturvalisuse strateegia, mis võib olla

koostatud muu õigusakti kohase dokumendi osana). Justiits- ja Digiministeerium on ette

valmistanud digiühiskonna arengukava, millega seatakse Eesti digiarengu sihid kuni aastani

2035, mis hõlmab ka küberturvalisuse valdkonda. Vabariigi Valitsus saatis 19. veebruaril 2026

Riigikogule arutamiseks digiühiskonna arengukava. Pärast arutelusid Riigikogus esitatakse

arengukava kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.24

Lisaks eeltoodule tuleb selgitada kõnesoleva määruse kohase strateegia koostamise tausta.

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu nr 505 SE kohase seadusega läksid digiühiskonna poliitika, avalike e-teenuste,

digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning

side ja telekommunikatsiooniga seotud ülesanded 1. jaanuaril 2025 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt üle Justiits- ja Digiministeeriumile. Kõnesoleva määruse

kohast strateegiat25 hakati koostama siis, kui küberturvalisuse valdkonna koordineerimise

ülesanne oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Uue digiühiskonna arengukava

21 Vt allviide 1. 22 Vt allviide 1. 23 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegilised-arengudokumendid 24 Vt https://valitsus.ee/uudised/valitsus-saadab-riigikogule-digiuhiskonna-uue-arengukava ja eelnõude

infosüsteemi toimik 25-1360. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9d05decd-60e7-4680-bc7c-

3e3ad5d52566 25 Küberturvalisuse strateegia 2024-2030. https://www.justdigi.ee/digi-side-ja-kuber/riigi-kuberturvalisuse-

tagamine

11

vastuvõtmisel peab Justiits- ja Digiministeerium koostatud küberturvalisuse strateegia 2024–

2030 üle vaatama ning seda vajaduse korral uuendama.

6. Määruse jõustumine

Algselt oli kavas lisada jõustumiskuupäevaks konkreetne kuupäev, mis jätaks piisavalt aega

eelnõu avalikuks kooskõlastamiseks ning määruse kehtestamiseks ja avaldamiseks Riigi

Teatajas. Määruse koostamise käigus otsustati seda lähenemist muuta, kuna määruse sisu

arvestades on võimalik määrust jõustada ka üldises korras. Lisaks ei tähenda üldises korras

jõustumine seda, et määruse kehtima hakkamise kuupäevaks tuleb küberturvalisuse strateegia

2024–2030 üle vaadata.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Enne eelnõu koostamist toimusid kaasamised seoses NIS2-direktiivi ülevõtmisega. Nende

käigus sai anda tagasisidet muu hulgas ka kommenteeritava määruse eelnõuga kavandatavate

nõuete kohta. Asjaomase tagasiside leiab ülevõtmisseaduse eelnõu dokumentide juurest.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele,

Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Eesti Interneti Sihtasutusele,

Finantsinspektsioonile ja Riigi Infosüsteemi Ametile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Riikliku küberturvalisuse strateegia koostamise ulatus, tingimused ja elluviimise kord Saadame kooskõlastamiseks justiits- ja digiministri määruse „Riikliku küberturvalisuse strateegia koostamise ulatus, tingimused ja elluviimise kord“ eelnõu. Ootame teie kooskõlastusi ja arvamusi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kirja kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. määruse eelnõu 2. määruse seletuskiri

Lisaadressaadid: Eesti Pank Eesti Interneti Sihtasutus Finantsinspektsioon Riigi Infosüsteemi Amet Raavo Palu [email protected]

Meie 10.06.2026 nr 8-1/4541-1