Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Laura Hannus

K-Projekt

[email protected]

Teie 11.05.2026

Meie 10.06.2026 nr 9.3-2/26/3835-2

Sikupilli tn 19a, 19b, 21 ja 21a

kinnistute ning lähiala detailplaneering

koostöö

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) koostöö tegemiseks Tallinnas Sikupilli tn 19a, 19b, 21

ja 21a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) materjalid.

Planeeritud maa-ala asub Lasnamäe linnaosas, Sikupilli tänaval, Tuha tänava ja Pae pargi

vahelisel alal. Ala on hoonestamata. Praegu on tegu tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega, kus

on õppesõiduplats ja väikelaod. Ala on avalikkusele suletud. Alale ei ole varem

detailplaneeringut koostatud. Planeeritud maa-ala suurus on 1,31 ha. Detailplaneeringus on

kavandatud moodustada praegu tootmismaa sihtotstarbega Sikupilli tn 19a, 21 ning Pallasti 19a,

28, 28a ja 28b kinnistutest kaks elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunti ja kolm transpordimaa

sihtotstarbega krunti Sikupilli tänava pikenduse ja kvartalisisese tänava rajamiseks. Ehitusõigus

määratakse kuni 5 (pluss mitteeluruumist katusekorrus) maapealse ja 1 maa-aluse korrusega

korterelamute ehitamiseks. Moodustatavatel kruntidel tagatakse nõutud äripindade osakaal.

Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritud maa-ala Lasnamäe

elamualade üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve on korterelamute ala, ettevõtlusala

kõrvalotstarbega (Ek+B). Planeeringulahendus vastab Lasnamäe elamualade üldplaneeringule.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:

1. Detailplaneeringu materjalid sisaldavad liiklusmüra hinnangut (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr

25385-01, 02.09.2025). Liiklusmüra hinnang on koostatud laiemale alale, hõlmates Sikupilli

tn 19a, 19b, 21 ja 21a ning Pallasti tn 28 kinnistuid. Müraallikatena on töös käsitletud auto-,

trammi- ja lennuliiklust.

Mürakaartide kohaselt ulatuvad planeeringualale nii päevasel kui ka öisel ajal lennuliiklusest

põhjustatud müratasemed, mis jäävad alla 45 dB. 2022. aasta andmete põhjal modelleeritud

olemasolevas olukorras (ilma perspektiivselt rajatavate teedeta) ulatuvad liiklusmüra

tasemed planeeringualal päevasel ajal kuni 54 dB-ni ja öisel ajal kuni 49 dB-ni.

Perspektiivses olukorras (samuti ilma rajatavate teedeta) on liiklusmüra tasemed

planeeringualal päevasel ajal kuni 54 dB ja öisel ajal kuni 49 dB. Planeeringuga

kavandatavate hoonete fassaadidel ulatuvad perspektiivses olukorras liiklusmüra tasemed

päevasel ajal kuni 59 dB-ni ja öisel ajal kuni 49 dB-ni.

2(3)

Planeeringualale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 sätestatud II mürakategooria normtasemed. Liiklusmüra

normtasemed on päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ning öisel

ajal 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Esitatud mürahinnangu kohaselt

jäävad liiklusmüra tasemed detailplaneeringu alal kehtestatud normtasemete piiresse.

2. Detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses paikneb mitmeid tootmismaa sihtotstarbega

kinnistuid. Esitatud mürahinnangus ei ole käsitletud võimalikku nendelt aladelt lähtuvat

müra. Mürahinnangut tuleks selles osas täiendada. Juhul kui detailplaneering viiakse ellu

etapiviisiliselt ning planeeringualal säilib samaaegselt tootmisfunktsioon, tuleb tagada KeM

määrus nr 71 sätestatud normtasemete täitmine.

3. Mürahinnangus ei ole käsitletud kavandatavat Sikupilli tänava pikendust ega kvartalisisest

tänavat ning nendega kaasnevaid võimalikke müratasemeid. Samuti ei ole hinnangus

kajastatud olemasolevatelt väiksematelt teedelt lähtuvat müra. Materjale tuleks selles osas

täiendada.

4. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et tehnoseadmete müra ei tohi müratundlikel aladel ületada

KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

5. Tähelepanu tuleks pöörata, et äripindadelt levivad müratasemed ei ületaks müratundlikes

ruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja

infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61) lisas 1 välja toodud normtasemeid. Välisõhus

levivate äritegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse KeM määrus nr 71 lisas 1

toodud tööstusmüra sihtväärtust.

6. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „tagada elamute ja ühiskasutusega hoonete

sees sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud

normtasemed.“

Amet juhib tähelepanu, et viidatud määrus on tänaseks päevaks kehtetu. Edasisel

planeerimisel arvestada SoM määrust nr 61. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid

lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

7. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Hooned on kavandatud nii, et kõikides

korterites on võimalik tagada piisav insolatsioonikestus. Planeeringulahendus vastab Eesti

standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.“

Detailplaneeringu materjalides viidatud standard on kehtetu. Edaspidi tuleks juhinduda

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendist

ning EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

8. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Planeeringuala madalpinge tarbijate

elektrivarustus on ette nähtud uue 10/0.4kV komplektalajaama baasil.“

Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete

ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Jälgida, et alajaamast levivad müratasemed ei ületaks KeM määruses nr 71 sätestatud

normtasemeid. Hoonesisese alajaama projekteerimisel tuleb tagada, et alajaamast lähtuvad

müratasemed ei ületaks SoM määrus nr 61 toodud normtasemeid. Lisaks arvestada

3(3)

sotsiaalministri 01.09.2025 määruses nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise

nõuded ja hindamise kord“ tooduga.

9. Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Ehitusaegsed

vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministrisotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise

kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

10. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]