| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.1/4445-1 |
| Registreeritud | 30.06.2022 |
| Sünkroonitud | 11.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Viimsi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viimsi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Viktoria Tilk (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Saatja: Maarja Pilman <[email protected]> Saadetud: 29.06.2022 20:22
Adressaat: PÄA Põhja <[email protected]> Teema: Pringi küla, Jaani-VI maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise
otsuse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Manused: image001.png; Kiri-3113-29.06.2022-Päästeamet-DP osaliselt kehtetuks tunnistamine (Käbi tee 7 osas).asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile
mitte avada!
Tere Edastan Teile kooskõlastamiseks Viimsi Vallavolikogu otsuse eelnõu „Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 138 „Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Jaani VI” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Käbi tee 7 kinnistu osas“ (vt manus). Lugupidamisega
MAARJA PILMAN Viimsi Vallavalitsus | keskkonna- ja planeerimisosakond aadressiandmete vanemspetsialist tel (+372) 602 8851 | [email protected] www.viimsi.ee
Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250 Tel: +372 602 8800 | E-post: [email protected]
Swedbank EE182200221010936477
VIIMSI VALLAVALITSUS
Päästeamet, Põhja päästekeskus
[email protected] Meie 29.06.2022 nr 10-10/3113
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamise otsuse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Lugupeetud Päästeamet
11.05.2022 esitasid Pringi küla, Käbi tee 7 kinnistu omanikud Viimsi Vallavalitsusele taotluse
kinnistul kehtiva Jaani-VI maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Käbi
tee 7 kinnistu osas, kuna soovivad muuta krundi hoonestusala ja suurendada täisehitusprotsenti.
Jaani-VI maaüksuse detailplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega
nr 138 „Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Jaani VI”.
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on krundi hoonestusala muutmine,
selleks et säilitada kinnistul kasvavaid kõrge väärtusega puid, arvestades seejuures päikese
liikumise ja valguse jaotusega kinnistul, ning täisehitusprotsendi suurendamine vastavalt
kehtivale Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste
määramine. Elamuehituse põhimõtted”, mille kohaselt on üksikelamukrundi suurim lubatud
täisehitusprotsent kinnistu pindalast 20. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist
on kinnistu omanikel võimalik taotleda projekteerimistingimused, millega määratakse
üldplaneeringu teemaplaneeringuga kooskõlas olevad tingimused ehitusprojekti koostamiseks.
Ühtlasi on projekteerimistingimustes vajalik märkida dendroloogilise hindamise tulemusel ka
säilitamise kohustusega puud.
Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 3 ja tulenevalt asjaolust, et olete detailplaneeringu
menetlusse olnud kaasatud kooskõlastajana, saadame Teile kooskõlastamiseks Viimsi
Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 138 „Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Jaani VI”
kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu.
2
Palume Teie seisukohta hiljemalt 29. juuliks 2022 (k.a) e-posti aadressile [email protected].
Lähtuvalt planeerimisseaduse § 140 lõikest 4 loeme eelnõu Teie poolt vaikimisi kooskõlastatuks
juhul, kui Te pole 30 päeva jooksul detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eelnõu
saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Enel Valli
planeeringute vanemspetsialist
keskkonna- ja planeerimisosakonna juhataja ülesannetes
Lisa: 1) eelnõu;
2) Jaani-VI maaüksuse detailplaneeringu seletuskiri;
3) Jaani-VI maaüksuse detailplaneeringu põhijoonis;
4) Viimsi Vallavolikogu otsus Jaani-VI maaüksuse detailplaneeringu kehtestamise kohta.
Maarja Pilman
+372 602 8851 [email protected]
VIIMSI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Viimsi . 2022 nr [nr]
Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 138
„Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus
Jaani VI” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt
kehtetuks tunnistamine Käbi tee 7 kinnistu osas
I Asjaolud
Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 138 kehtestati Pringi küla, Jaani-VI maaüksuse
detailplaneering, millega planeeriti 11 elamu- ja metsamaa krunti, üks sotsiaalmaa krunt, üks
tootmismaa krunt, kolm transpordimaa krunti ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala
suurus oli 21 399 m². Jaani-VI maaüksuse detailplaneering on osaliselt kehtetuks tunnistatud
Viimsi Vallavolikogu 15.06.2021 otsusega nr 29 Käbi tee 1 ja Käbi tee 3 kinnistute osas.
Pringi küla, Käbi tee 7 kinnistu omanikud esitasid 11.05.2022 Viimsi Vallavalitsusele taotluse
Jaani-VI maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Käbi tee 7 kinnistu osas
(registreeritud Viimsi Vallavalitsuse dokumendiregistris nr 10-10/2004-2), kuna soovivad muuta
krundi hoonestusala ja suurendada täisehitusprotsenti. Pärast detailplaneeringu osaliselt
kehtetuks tunnistamist on omanikel võimalik ehitusseadustikust tulenevate menetluste läbi
realiseerida aja jooksul muutunud soove, kuivõrd kehtiv detailplaneering ei vasta omanike
elulistele vajadustele.
II Haldusakti kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused ja põhjendused
Detailplaneering koostatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 1 kohaselt
kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes
kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. Sama
sätte lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja
planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, olles seeläbi lähiaastate ehitustegevuse
aluseks. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku
omavalitsuse üksus.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist reguleerib PlanS § 140. PlanS § 140 lõike 1 punkti 1
kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui
detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole
asutud ellu viima ning punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa
tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik
soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Käesoleval juhul soovivad Käbi tee 7 kinnistu omanikud
Käbi tee 7 kinnistu osas planeeringu elluviimisest kehtestatud kujul loobuda.
Pkp [nr] Eelnõu nr [nr]
[kliki ja tee valik]
2
Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lõike 1 punktist 33
ja PlanS § 140 lõikest 6 on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine vallavolikogu
ainupädevuses.
Käbi tee 7 kinnistu omanikud on teavitanud, et soovivad detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamise järgselt realiseerida aja jooksul muutunud huve läbi ehitusseadustikus sätestatud
menetluste läbiviimise, arvestades sealjuures vahepealsel perioodil muutunud seadusandlust.
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on krundi hoonestusala muutmine,
selleks et säilitada kinnistul kasvavaid kõrge väärtusega puid, arvestades seejuures päikese
liikumise ja valguse jaotusega kinnistul, ning täisehitusprotsendi suurendamine vastavalt
kehtivale Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste
määramine. Elamuehituse põhimõtted”, mille kohaselt on üksikelamukrundi suurim lubatud
täisehitusprotsent kinnistu pindalast 20. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist
on kinnistu omanikel võimalik taotleda projekteerimistingimused, millega määratakse
üldplaneeringu teemaplaneeringuga kooskõlas olevad tingimused ehitusprojekti koostamiseks.
Ühtlasi on projekteerimistingimustes vajalik märkida dendroloogilise hindamise tulemusel ka
säilitamise kohustusega puud.
Arvestades, et kõnealune detailplaneering on kehtestatud rohkem kui 20 aastat tagasi ning selle
aja jooksul on muutunud kinnistu võõrandamisel ja maaomanike vahetumise tõttu nii maaomanike
huvid ja soovid kui ka planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivad õigusaktid, on praegusel juhul
detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Haldusmenetluse seaduse
(edaspidi HMS) § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt,
samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seetõttu
tuleb nentida, et kinnistu omanike eesmärke on võimalik realiseerida kehtivas õiguses sätestatud
menetluste abil uut detailplaneeringut koostamata.
Lähtudes omanike õigusest oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, ei ole praegusel
juhul mõistlik jätta detailplaneeringut kehtima, seda olukorras, kus isik on esitanud tahteavalduse,
millest ei nähtu, et omanik sooviks lähitulevikus detailplaneeringu realiseerimist kehtestatud kujul
jätkata ning puudub ka avalik huvi detailplaneeringu täies ulatuses kehtima jäämise osas. Samuti
ei ilmne kohaliku omavalitsuse ülekaalukat huvi, mis takistaks detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamist ning tingiks rohkem kui 20 aastat tagasi kehtestatud ja tänaseni realiseerimata
detailplaneeringu kehtima jäämise. Asjaolu, et detailplaneeringu kehtestamisest möödunud
rohkem kui 20 aasta jooksul ei ole detailplaneeringut ellu viidud, näitab ilmekalt, et
detailplaneeringu kehtestatud kujul realiseerimine ei ole kooskõlas ajas muutunud piirkonna ja
kogu kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkide ja avalike huvidega.
PlanS § 124 lõige 2 sätestab, et detailplaneering on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.
Kohtupraktikast tuleneb, et mida rohkem aega on detailplaneeringu kehtestamisest möödas, seda
ebatõenäolisem võib olla selle asjakohasus ja soov detailplaneeringut muutmata kujul
realiseerida. Planeeringu koostamise korraldaja poole pöördujate taotlusest nähtuvalt võib asuda
seisukohale, et rohkem kui 20 aastat kehtinud detailplaneering ei ole aja- ega asjakohane alus
lähiaastate ehitustegevusele. HMS § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel
arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti
andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende
seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti
andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Siinjuures tulebki arvestada,
et detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud rohkem kui 20 aastat ning detailplaneeringu
kehtivuse ajal on muutunud elulised vajadused ja huvid detailplaneeringu realiseerimisel.
3
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Käbi tee 7 kinnistu osas ei mõjuta ega takista
detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.
Kõiki eespool nimetatud asjaolusid kogumina hinnates, on praegusel juhul, arvestades avaldatud
soovi, põhjendatud tunnistada detailplaneering osaliselt kehtetuks, kuna ajas muutunud
eesmärke ja vajadusi järgiv lahendus on kehtiva õiguse järgi saavutatav isikuid vähem
koormavate menetlustega, mida on võimalik läbi viia pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamist, riivamata sealjuures kolmandate isikute huvisid ja üldist avalikku huvi.
III Haldusakti eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine
PlanS § 140 lõike 3 alusel esitati otsuse „Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 138
„Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Jaani VI” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt
kehtetuks tunnistamine Käbi tee 7 kinnistu osas” eelnõu PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud
asutustele kooskõlastamiseks ning PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele arvamuse
andmiseks.
PlanS § 140 lõige 4 sätestab, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest
keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu
kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle
kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
Eespool toodust tulenevalt leiab Viimsi Vallavolikogu, et Pringi küla, Jaani-VI maaüksuse
detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei too kaasa planeeringuala puudutatud
isikutele negatiivseid mõjutusi ega nende olukorra halvenemist. Samuti puudub avalik huvi, mis
välistaks detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise ning ei ole teada asjaolusid, mis
tingiksid detailplaneeringu kehtima jäämise kogu ulatuses. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamine ei riiva kolmandate isikute õigusi ega huvisid.
Lähtudes eespool toodust ja võttes aluseks KOKS § 22 lõike 1 punkti 33, PlanS § 140 lõike 1
punkti 2 ja lõike 6 ning HMS § 64 lõiked 2 ja 3, § 68 lõike 2 ja § 70 lõike 1,
Viimsi Vallavolikogu
OTSUSTAB:
1. Tunnistada osaliselt kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 138
„Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Jaani VI” kehtestatud detailplaneering Käbi tee 7
kinnistu osas.
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie
Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates.
Lauri Hussar
vallavolikogu esimees
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Pringi küla, Jaani-VI maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta | 10.06.2026 | 1 | 7.2-3.1/4072-1 | Sissetulev kiri | paa | Viimsi Vallavalitsus |
| Teade detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta - Pringi küla, Jaani-VI maaüksuse detailplaneering Käbi tee 7 kinnistu osas | 24.08.2022 | 1387 | 7.2-3.1/4445-2 | Sissetulev kiri | paa | Viimsi Vallavalitsus |