Võrdne konkurents majutusteenuste turule loob julgeoleku eeldused
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 1.2-2.1/4041-1 |
| Registreeritud | 10.06.2026 |
| Sünkroonitud | 11.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine ja arhiivihaldus |
| Sari | 1.2-2 Kirjavahetus juriidiliste isikutega |
| Toimik | 1.2-2.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Hotellide ja Restoranide Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Hotellide ja Restoranide Liit |
| Vastutaja | Margo Klaos (Päästeamet) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
30.04.2026
Eestis on lühiajalise majutusteenuse turu kasvule ja sellega kaasnevatele kõrvalmõjudele seni pööratud liiga vähe tähelepanu. Näeme, et reguleerimata olukorra jätkumine võib viia eskaleerumiseni nii kohalike elanike eluasemete kättesaadavuse, avaliku korra ja julgeoleku, maksude laekumise kui ka traditsiooniliste majutusettevõtjatega võrdse konkurentsi vaates.
Soovime vältida tulevikku, kus õige sekkumise hetk on mööda lastud ning ainsaks lahenduseks jäävad ranged keelud (nt Barcelona, Amsterdam jt). Sellised lahendused on ühtaegu äärmuslikud, raskesti rakendatavad ja kahjustavad ka neid, kes tegutsevad heauskselt.
Meie eesmärk on, et Eesti majutusteenuste turg jääks mitmekülgseks ja konkurentsivõimeliseks, kuid oleks samal ajal selgelt juhitud, õiglaste reeglitega ning kõikidele turuosalistele võrdsetel tingimustel. Peame oluliseks, et lühiajalise üüriteenus säiliks ka tulevikus majutusteenuste turu osana reaalse valikuna nii kohalikele elanikele kui külastajatele. Samas eraisik, kes oma kodu juhuslikult välja üürib, ei tohi kanda sama regulatiivset koormust nagu süsteemne ärilise majutuse pakkuja.
Meie ettepanekud on:
1. Luua definitsioon seaduse tasemel nii, et eristame jagamismajanduse ja majutusteenuse pakkumise ehk majandus- ja kutsetegevuse. Selle tulemusena oma kodu juhuslikult välja üüriv eraisik ei kanna ebaproportsionaalset regulatiivset koormust, samas kui süsteemne lühiajalise üüri pakkumine allub samadele nõuetele, mis kehtivad traditsioonilistele majutusettevõtetele
a. Väljaüürimise maht: Üle 60 päeva aastas ühe üksuse kohta = majandus- ja kutsetegevus. Kuni 60 päeva aastas loetakse jagamismajanduseks.
b. Üksuste arv: Füüsilisest või juriidilisest isikust teenusepakkujale kuuluv teine ja iga järgnev üksus = majandus- ja kutsetegevus, sõltumata väljaüürimise päevade arvust. See tagab, et investeerimiseesmärgil omandatud kinnisvara ei saa kanda jagamismajanduse sildi alla.
2. Luua riiklik register olemasolevas majandustegevus registris (MTR)
a. Kõik registreerivad majutustegevuse ja lühiajaliseüüriteenuse üksused ühekordselt, sõltumata tegevuse mahust või sõltumata sellest, kas tegutsetakse füüsilise või juriidilise isikuna
b. Registreerimine on seostatud kinnistusraamatu (omandi ja üksuste arvu tuvastamiseks), ehitisregistri (hoone kasutusotstarbe ja nõuetele vastavuse kontrolliks) ja rahvastikuregistriga (omaniku elukoha andmete sidumiseks, et eristada oma kodu välja üürimist investeerimisüksuste süsteemsest üürimisest).
c. Online edasimüüjad on kohustatud kontrollima ja veenduma, et korter on registreeritud ja seda enne müüki võtmist. Ehk siis registrinumber peaks olema eeldus platvormil teenuse pakkumuseks ja ilma selleta ei saa.
3. Registreerida külalised ja koguda terviklikku majutusstatistikat
a. Universaalne külaliste registreerimise kohustus - Kõik majutusteenuse pakkujad, sh lühiajalise üüri teenusepakkujad, peavad registreerima kõik külalised. See nõue tuleneb juba kehtivast seadusest (TurS § 24 lg 1), kuid selle täitmise järelevalve vajab tõhustamist. Registri loomine toetab ka selle kohustuse täitmise kontrolli.
b. Statistika kogumine alates esimesest voodikohast - Praegu kehtib Statistikaametile majutusstatistika esitamise kohustus majutuskohtadele, kus on vähemalt viis voodikohta. EHRL teeb lähtuvalt majutusteenuste turu strukturaalsetest muutustest tulenevalt ettepaneku laiendada seda kohustust ning koguda majutustegevuse statistikat alates esimesest voodikohast. See tagab täieliku pildi kogu lühiajalise üüri turust, sh väikemahulise tegevuse kohta, võrreldavad andmed kõigi turuosaliste lõikes, parema aluse poliitikaotsuste tegemiseks ja mõju hindamiseks.
4. KOVidele täiendavate õiguste andmine, et vastavalt vajadusele olukorda reguleerida.
Tere,
Kirjutan teile Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu nimel, sest usume, et majutusteenuste turu korrastamine, sealhulgas lühiajaline üüriteenuste turg selle osana, on teema, kus meie huvid ühtivad: aus konkurents, läbipaistev turg ja riigile laekuv maksutulu.
27.05.2026 toimunud turisminõukoja koosolekul kuulsime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK) on tulemas kooskõlastamiseks juuni lõpus ja kui kooskõlastus läheb kiirelt, siis on ka teatud lootus, et sügisel õnnestuks seaduseelnõu ka Riigikokku viia ja veel enne valimisi heaks kiita.
Meil on suur mure, sest on tunne, et VTK ei peegeldada turuosaliste ja ka teiste ministeeriumide vajadusi. Näeme, et reguleerimata olukorra jätkumine võib viia eskaleerumiseni nii kohalike elanike eluasemete kättesaadavuse, avaliku korra ja julgeoleku, maksude laekumise kui ka traditsiooniliste majutusettevõtjatega võrdse konkurentsi vaates. Juhitamatu lühiajaline üür mõjutab meid kõiki: hotelle, kohalikke elanikke, omavalitsusi, riiki ja teisi ettevõtteid.
Meie eesmärk on:
- ausa konkurentsiolukorra loomine minimaalsete sammudega, mitte bürokraatia kasvatamine või vaba turumajanduse piiramine,
- mitmekülgne ja konkurentsivõimeline majutusteenuste turg, mis on läbipaistev, selgelt juhitud ning kõikidele võrdsetel tingimustel,
- lühiajaline üüriteenus osana majutusteenuste turust.
Meie ettepanek on rakendada olemasolevat majandustegevuse registrit majutusturu juhtimiseks nii nagu see toimib paljudes teistes ettevõtluse valdkondades ettevõtlusega alustamise puhul.
Lühiajaline üüritööstus kasvab kiiresti, jõudsalt ja nähtamatult. 2025. aastal teenindas majutussektor ligi 6,7 miljonit külastajat ja lühiajalise üürituru kaudu 1,9 miljonit külalist. Võrreldes 2019 vs 2025 aastaga suurenes:
- Pärnumaal ja Pärnu linnas lühiajalise üürituru ööbimiste arv vastavalt 45% ja 41%
- Tartumaal ja Tartu linnas vastavalt 68% ja 61%
- Ida-Virumaal ja Narva linnas vastavalt 35% ja 23%,
- Läänemaal 58% ja
- Saaremaal 32%.
Majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalise üürituru ööbimiste arv on kuue aastaga mitmekordistunud ligi pooltes väiksema majutusmahuga maakondades. Kasvutrend jätkub.
Lühiajaline üüriteenus on täna oluline julgeolekuküsimus. Riigil puudub ülevaade, kes seal ööbib, kes seda pakub ja kas maksud laekuvad. Hotellid on kohustatud kõik külalised registreerima. See on norm, sest riigil on oluline teada, kes meie territooriumil viibib.
Teiste riikide näidete põhjal on leidnud kinnitust, et juhitud majutusteenuste turg toob nähtavale teenuste tegeliku ulatuse, kasvatab ametlike turismitulemusi ja tõstab riigi maksutulu jne. Hinnanguliselt jääb riigil saamata kuni 50-60 miljonit eurot maksutulu aastas.
Oleme Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu poolt saatnud MKMile ja osadele teist ka eraldi meie seisukohad (vt kirjale lisatud põhjalikumalt faili). Vajalik on:
- Definitsioon seaduse tasandil majutusteenus vs jagamismajandus: Kui tegevuse sisu on majutusteenus, peab see olema majutusteenus ka seaduse mõttes: regulaarselt võõrastele tulu eesmärgil pakutav majutus pole jagamismajandus olenemata kasutatavast platvormist.
- Üleriigiline majandustegevusteatis MTRis (majutusüksuste registreerimine ja majutuskood): Majutuskoodi taotlemine ei tähenda keelamist, see on minimaalne samm, et riik teaks, kes ja millises mahus turul tegutseb, ning eeldus kõigile järgnevatele sammudele. Erinevate valdkondade ettevõtted peavad enne tegevuse alustamist end riigile teatavaks tegema, majutusteenuste puhul pole põhjust teisiti toimida. Platvormide kohustus nõuda majutuskoodi: majutuskoodita kuulutuste blokeerimine muudab järelevalve automaatseks ja inspektorivabaks.
- Statistika alates esimesest voodikohast tulenevalt Eesti majutusturu muutunud struktuurist: 75% Eesti lühiajalistest üüriüksustest on 1–4 voodikohaga korterid, mis jäävad praegusest statistikast välja, mistõttu hinnanguline maksutulu puudujääk riigile on kuni 50-60 miljonit eurot aastas ning riigil ja KOV-idel puudub tegelik pilt elamuturule avalduvast mõjust ning statistika turismimajanduse arendamiseks.
- KOV õiguste osas võimaluste kaalumine muudatusteks
Kas te olete nõus, et need teemad on olulised? Kas teil on võimalik toetada neid ettepanekuid juuni lõpus kooskõlastamisele tuleva VTKga seoses?
Kui soovite ettepanekuid lähemalt arutada, oleme selleks valmis, andke palun teada!
Tervitades
Külli
[email protected]Eesti
Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht
Kiriku 6, 10130 Tallinn, Estonia
E-mail: [email protected], +372 5322 5988
30.04.2026
Eestis on lühiajalise majutusteenuse turu kasvule ja sellega kaasnevatele kõrvalmõjudele seni pööratud liiga vähe tähelepanu. Näeme, et reguleerimata olukorra jätkumine võib viia eskaleerumiseni nii kohalike elanike eluasemete kättesaadavuse, avaliku korra ja julgeoleku, maksude laekumise kui ka traditsiooniliste majutusettevõtjatega võrdse konkurentsi vaates.
Soovime vältida tulevikku, kus õige sekkumise hetk on mööda lastud ning ainsaks lahenduseks jäävad ranged keelud (nt Barcelona, Amsterdam jt). Sellised lahendused on ühtaegu äärmuslikud, raskesti rakendatavad ja kahjustavad ka neid, kes tegutsevad heauskselt.
Meie eesmärk on, et Eesti majutusteenuste turg jääks mitmekülgseks ja konkurentsivõimeliseks, kuid oleks samal ajal selgelt juhitud, õiglaste reeglitega ning kõikidele turuosalistele võrdsetel tingimustel. Peame oluliseks, et lühiajalise üüriteenus säiliks ka tulevikus majutusteenuste turu osana reaalse valikuna nii kohalikele elanikele kui külastajatele. Samas eraisik, kes oma kodu juhuslikult välja üürib, ei tohi kanda sama regulatiivset koormust nagu süsteemne ärilise majutuse pakkuja.
Meie ettepanekud on:
1. Luua definitsioon seaduse tasemel nii, et eristame jagamismajanduse ja majutusteenuse pakkumise ehk majandus- ja kutsetegevuse. Selle tulemusena oma kodu juhuslikult välja üüriv eraisik ei kanna ebaproportsionaalset regulatiivset koormust, samas kui süsteemne lühiajalise üüri pakkumine allub samadele nõuetele, mis kehtivad traditsioonilistele majutusettevõtetele
a. Väljaüürimise maht: Üle 60 päeva aastas ühe üksuse kohta = majandus- ja kutsetegevus. Kuni 60 päeva aastas loetakse jagamismajanduseks.
b. Üksuste arv: Füüsilisest või juriidilisest isikust teenusepakkujale kuuluv teine ja iga järgnev üksus = majandus- ja kutsetegevus, sõltumata väljaüürimise päevade arvust. See tagab, et investeerimiseesmärgil omandatud kinnisvara ei saa kanda jagamismajanduse sildi alla.
2. Luua riiklik register olemasolevas majandustegevus registris (MTR)
a. Kõik registreerivad majutustegevuse ja lühiajaliseüüriteenuse üksused ühekordselt, sõltumata tegevuse mahust või sõltumata sellest, kas tegutsetakse füüsilise või juriidilise isikuna
b. Registreerimine on seostatud kinnistusraamatu (omandi ja üksuste arvu tuvastamiseks), ehitisregistri (hoone kasutusotstarbe ja nõuetele vastavuse kontrolliks) ja rahvastikuregistriga (omaniku elukoha andmete sidumiseks, et eristada oma kodu välja üürimist investeerimisüksuste süsteemsest üürimisest).
c. Online edasimüüjad on kohustatud kontrollima ja veenduma, et korter on registreeritud ja seda enne müüki võtmist. Ehk siis registrinumber peaks olema eeldus platvormil teenuse pakkumuseks ja ilma selleta ei saa.
3. Registreerida külalised ja koguda terviklikku majutusstatistikat
a. Universaalne külaliste registreerimise kohustus - Kõik majutusteenuse pakkujad, sh lühiajalise üüri teenusepakkujad, peavad registreerima kõik külalised. See nõue tuleneb juba kehtivast seadusest (TurS § 24 lg 1), kuid selle täitmise järelevalve vajab tõhustamist. Registri loomine toetab ka selle kohustuse täitmise kontrolli.
b. Statistika kogumine alates esimesest voodikohast - Praegu kehtib Statistikaametile majutusstatistika esitamise kohustus majutuskohtadele, kus on vähemalt viis voodikohta. EHRL teeb lähtuvalt majutusteenuste turu strukturaalsetest muutustest tulenevalt ettepaneku laiendada seda kohustust ning koguda majutustegevuse statistikat alates esimesest voodikohast. See tagab täieliku pildi kogu lühiajalise üüri turust, sh väikemahulise tegevuse kohta, võrreldavad andmed kõigi turuosaliste lõikes, parema aluse poliitikaotsuste tegemiseks ja mõju hindamiseks.
4. KOVidele täiendavate õiguste andmine, et vastavalt vajadusele olukorda reguleerida.
